KülakiriL i i k u m i s e k o d u k a n t a j a k i r i

Aasta Küla 2011 võitja • Ringreis Eestimaal • Tagasivaade

Maapäeva töötoad • Fotojaht • Vabatahtlike aasta

Maapäeva eri

DG Agriculture

August2011

2 3

Head sõbrad!

Külaliikumine Kodukant ja muidugi kogu vaba-kondlik tegevus on just see osa Eestist, mis aitab meil luua paremat ja tegusamat riiki. Mida rohkem on meil võimudest sõltumatuid liikumisi ja orga-nisatsioone, seda targem ja algatusvõimelisem on meie riik, seda vabam ja tugevam on Eesti.

Seega on kodukandiliikumine, teie igapäevased ettevõtmised oma külas, vallas või maakonnas, üks erakordselt vajalik osa meie maa kestmiseks. Teie ei aja seltsides mitte ainult oma kodukandi asja, te ajate meie rahva ja riigi asja.

Riigivõim peab suhetes vabakonnaga olema en-nekõike mõistev ja omakasupüüdmatu partner, hea keskkonna looja. Ta ei saa olla kodanikuühis-konna suunaja, vastupidi, ta peab inimesi kuula-ma ja kuulda võtma.

Viimasel maapäeval Roostal arutasite te teemal “Tagasi koju!”, ma isegi nimetasin seda mõtteko-jaks “Talendid maale!”.

Kodukandiliikumine on just õige foorum selle tee-ma arutamiseks. Teie teate oma kogemuste varal kõige paremini, mis inimesi maale elama toob. Teie tunnete muresid ja rõõme kõige vahetumalt ning oskate sellel teemal arukat nõu anda. Te tea-te väga hästi, kui oluline on korralikult toimiva ta-ristu olemasolu, et inimesed külasse elama tulek-sid. Ning te saate seda ühisel häälel ka nendele, kes ei mõista, selgeks teha.

Teisalt olete teie ise see jõud, mis aitab inimestel maale elama tulla. Head ja tublid inimesed, nagu te kõik kodukandiliikumises olete, aitavad luua vajaliku elukeskkonna ja suhetevõrgustiku hakka-jate inimeste tulemiseks. Vabakondlik tegevus on ju koostegemine, mis eeldab hoolimist, sallivust ja märkamist. See loob sõbraliku elukeskkonna, mis aitab inimestel tulla, jääda ja ise tegema hakata.

Toon siin vaid ühe väga sümpaatse näite oma kodukandist. Karksi valla ääremaal asuv Tuhalaa-ne küla on tänu tegusatele inimestele ja tublile külavanemale saanud koduks uutele tulijatele

ning külale on elu taas sisse puhutud. Õnneks on selliseid külasid Eestis palju ja jääb vaid üle soo-vida, et teil jätkuks jõudu ja hakkamist oma tööd edasi teha.

Olen alati püüdnud külastada häid seltse ning külasid ja tunnustada tublisid eestvedajaid. Ühelt poolt on mul kahju, et ma paljudesse paikadesse ei jõua, kuid teisalt olen õnnelik, et ma kõikjale ei jõua, sest see näitab, kui palju on Eestis tugevaid külasid ja tegijaid inimesi.

Külaliikumine Kodukant näitab, kui suur on Ees-ti oma inimeste poolest ja selle eest tuleb teile tänulik olla.

Teietoomas Hendrik ilvesKadriorus 12. augustil 2011

Tagasi kojuVabariigi President Eesti Külaliikumine Kodukant ajalehe „Külakiri“ lugejatele

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves peab kõnet IX Maapäeva avamisel

Sisukord3 Tagasi koju

4 Aasta küla 2011

6 Ringreis Eestimaal

7 Tagasivaade

8 Maapäeva mõttekojad

13 Fotojaht

14 Igaüks saab muuta

maailma

15 Vabatahtlikud maapäeval

Külakirja tellimisi võtab vastu Liikumine Kodukant kontor.Tellija aadress, nimi ja kontakttelefon tuleb teatada: kodukant@kodukant.ee või posti teel Sirge 2, Tallinn 10618.

MTU Eesti Külaliikumine KodukantAadress: Sirge 2, Tallinn 10618, EestiToimetus: Külli Vollmer, Kaie Toobal, Heleriin Jõesalu, Kaija KõivKorrektuur: Lea Arme Fotod: Liikumine Kodukant arhiiv, Sven Puusepp, erakogudKujundus: Sven PuuseppTrükk: Paar OÜTiraaž: 2000, ilmub 6 korda aastas

Meenutusi IX Maapäevalt Roostal1. Kuulus “kodukandi kallistus”2. Aasta Küla 2011 nominendid3. Kodukandi raudvara

1

2

3

4 5

Liikumise kodukant üle-eestiline konkurss aasta küla 2011 on jõudnud finaali. kuidas leiti seekord parim küla, kuidas võrrelda võrrelda-matut – sellele küsimusele olen projektijuhina pidanud palju vastama.

Liikumise Kodukant 15 maakonnaühendust va-lisid oma maakonna Aasta küla ning esitasid Aasta Küla kandidaadiks üle-eestilisele kon-kursile. Tuli täita põhjalik ankeet küla kohta (vt Aasta küla 2011 www.maapaev.tk) ning saata lisamaterjalid või koduleheviited hindajatele. Ankeedi ja materjalide põhjal tegid hindajad pingerea. Teine hindamise voor toimus koha-peal – kas ankeedis kirjutatu leidis kinnitust, kas midagi üllatas jne. Igal külal oli kaks tundi oma tegevuste tutvustamiseks. Hindajad tegid taas pingerea ja edastasid projektijuhile. Pro-jektijuht lõi punktid kokku nii ankeedi kui külas-käikude põhjal ja oligi võitja käes. Nagu spordis loevad sajandiksekundid või millimeetrid, nii oli ka meile abiks puhas matemaatika. Kui kõik on head ja hindajad erinevatest valdkondadest, siis usun, et igasuguste spekulatsioonide välti-miseks on selline moodus parim. Aasta Küla 2011 sai preemiaks 640 eurot Liikumi-selt Kodukant, suure hõbekuuse Nurga puukoo-lilt, koostöös Liikumisega Kodukant antakse väl-ja Aasta Küla tutvustav voldik. Lisaks kantakse Prandi küla Kodukandi auraamatusse.Kõikidele Aasta Küla nominentidele kinkis Ene Ergma tähekaardid, Liikumine Kodukant aga Aasta Küla 2011 embleemiga tähistatud sinimustvalged lipud. Europarlamendi saadik Tunne Kelam edastas kutse iga küla esindaja-le europarlamendi töö ja saadiku tegemistega tutvumiseks Brüsselis kevadel 2012.

Väljastati järgmised eripreemiad:Pilistvere kirikuküla – Maalehe preemia (Maale-he aastatellimus) nooruslikumale külalekõpu külade piirkond – Põllumajandusminis-teeriumi preemia toetusmeetmete rakendamise ja Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgusti-ku preemiaohekatku külade piirkond, suigu-murru külade piirkond, Palupera külade piirkond – Eesti Maa-omavalitsuste Liidu (EMOL) preemia tulemusli-ku koostöö eest kohaliku omavalitsusega (valik tehti EMOL-i liikmete seast)

aasta küla kandidaatide puhul jäi mulle silma üks ühine joon. küla on nagu perekond – koos korrastatakse tegevuspiirkonda, tähistatakse tähtpäevi ja luuakse ühiseid väärtusi. seega võib rääkida külakogukonna tegevuste puhul töö-, pere- ja külaelu ühitamisest. Väga kee-ruline missioon. Põllumajandusministeeriumis väljatöötatud toetusmeetmete raames toetatakse maapiir-kondi tervikuna. Valutame eriti südant ää-remaade pärast, kus teenused jäävad kätte-saamatuks, kus on vähe elanikke ning need viimasedki kipuvad välja rändama. Selliseid ääremaalisi kante oli ka meie Aasta küla kan-didaatide hulgas. Ebasoodsat olukorda trot-sides on suudetud olukorda suurel määral parandada. Põllumajandusministeerium tunnustab omalt poolt üht külade ühendust, nagu nad ise ütle-vad – „aaret sealt maailma lõpust”, kes vaata-mata paiknemisele ääremaal:

• on koondanud ühe mütsi alla 23 küla, mille keskmine elanike arv on 10;

• oskab ära kasutada avaliku sektori poolt pakutavaid maaelu toetusmeetmeid, et elukeskkonda parandada;

• korraldab külakorda ühiseid üritusi, millest võtab osa pea 600 inimest;

• loob võimalused arenemiseks, kaasates lisaks alalistele elanikele seal resideeru-vad hooajalised elanikud, nende ande ja vahendid;

• on talletanud mitme küla ajalugu raama-tutesse.

Hiiumaa Aasta küla kandidaadi – Kõpu külade piirkonna – näitel võib öelda, et pole vahet, kui palju on külas inimesi, loeb see, kuivõrd ollakse valmis panustama ja oma küla eest vastutust võtma. Kui on valmisolek ja tegutsemistahe, siis leitakse võimalused arenemiseks, kaasates tei-sed elanikud, seal resideeruvad suvitajad, nen-de ande ja vahendid, erinevad toetused – ning pannakse külad särama ka kaugemale.

kristine HindriksPõllumajandusministeerium

külli VollmerAasta Küla 2011 projektijuht

Elle Laig, Koigi valla kultuurispetsialist:

Mõne aastaga on Prandi külas tänu hästiorga-niseeritud ühistegevusele tehtud nii suuri asju, et kohati tundub see uskumatu. Küla saavutu-si on märgatud ja tunnustatud nii koduvallas, maakonnas kui vabariigis. Külale on omistatud kauni eesti kodu tiitel, järvamaa aasta küla 2009 nimetus ja koigi valla aasta küla 2010 ko-duvalla tunnustust kandev nimetus. Loorberitele puhkama pole selle küla rahvas jäänud. 2008. aastal võeti endale julge ja otsustav siht – ehita-da külamaja. Selle eesmärgi saavutamise nimel pani külaseltsi juht oma kodumaja pangast lae-nusaamiseks panti, 10 külaperet laenas projekti omaosaluse tagamiseks 250 000 EEK-i. Prae-guseks on kõik laenud tagastatud. Maja mööb-liga sisustamiseks annetas külarahvas projekti omaosaluse katteks 14 000 EEK-i tagastamatu osalusena. Külamaja on rahvale avatud! Sellises suhtumises väljendubki teadlik ja veendunud tahe oma koduküla arendamise vajalikkusse ning selle nimel tegutsedes võetakse vastutus ja risk ega oodata armuande kaugelt ega kõrgelt.Iga ühisettevõtmise õnnestumise aluseks on kindlasti ka tark ja asjalik juht. Õnne Põllumets on tõeline sädeinimene, temas on oskus ja või-

me inimesi ühiste eesmärkide nimel kaasa haa-rata, panna neid endasse uskuma ja innustada tegutsema. Selline külajuht on maaelu tänases situatsioonis kohaliku arengu järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagatis. Prandi külas elatak-se kahe jalaga tänases päevas, samal ajal on nn stardipakud valmis pandud järeltulevatele põlvedele tegusa homse külaelu nimel Eestimaal.

Õnne Põllumets, Prandi küla eestvedaja:

On hea tunne, kui Sinu ümber on inimesed, kes Sind toetavad ja abistavad. Tänan Prandi küla peresid, kes on ühise eesmärgi nimel panusta-nud nii oma teadmisi, tööjõudu, aega kui raha. Iga väiksemgi heategu on oluline. Oleme Prandi küla inimestega oma külaelu arendanud ühes-koos ikka samm sammu haaval, luues uusi mate-riaalseid väärtusi ja paremaid omavahelisi suh-teid – olema teiste suhtes sallivamad, toetama nõrgemaid ja õppima targematelt. Meil on suu-repärane koostöö Koigi vallaga, kes on loonud külaseltse abistava toetussüsteemi. Suur tänu abistava käe eest! Kodukant on andnud meile teadmise, et inimene on kõige suurem väärtus. Väärtus, millel ei ole hinda.

4

Prandi küla inimesed pärast auhinnaks saadud hõbekuuse istutamist külamaja ees

Liikumine Kodukant Aasta Küla 2011PRANDI KÜLA, Koigi vald, Järvamaa

6 776

Ringreis Eestimaal

Tagasivaade

Praeguseks on juba viisteist aastat möödunud esimesest Eesti Külade Maapäevast Narva-Jõe-suus. 1996. aastal alustas oma teekonda omapä-rane ringreis. Selle ringreisi kindel eesmärk on läbida 15 maakonda, reisikorraldaja on Liikumine Kodukant, reisisaatjateks meile tuttavad tegusad maakonnaühendused ning peatustes ootavad meid vastuvõtjad – meie võrgustiku liikmed ja imeilusad Eestimaa külad. Peatused on ette näh-tud iga kahe aasta tagant. Vahepealsel ajal tee-vad reisijad ehk külainimesed ning meie koos-tööpartnerid riigiesindajad oma ringe ja reise.

Augustikuu esimesel nädalavahetusel oli ring-reisi üheksas peatuspaik Läänemaal. Kodu-kant Läänemaa oli valinud reisijatele sobilikuks

kokkusaamiskohaks Roosta Puhkeküla. Kohal-oldud kolm päeva andsid ringreisil osalejatele aega tutvuda Läänemaa valdade ja küladega, luua suhteid uute reisijatega ning arutleda koos nendega teemade üle, mis olid reisikorraldaja poolt välja pakutud. Nii nagu ikka kipub reisil olema, et kui on huvitav, siis aeg kaob käest. Seekordse reisi lõpus ulatas Läänemaa järgmi-sele peatuskohale – Saaremaale – kella ja lambi. Kella, sest aeg läks vastuvõtja jaoks käima, ning lambi, et valgustada teed kahe aasta pärast saabuvatele reisijatele.

suurimate tänude ja sügava kummardusega seekordsetele vastuvõtjatele ning kogu abi- liste perele.

Eesti külade IX Maapäev on läbi ning loodan, et kõik 475 osalejat on õnnelikult TAGASI KOJU jõudnud. Maapäeval osales 290 maakondade esindajat, 68 vabatahtlikku, 23 külalist, 42 välis-külalist, 16 last ja 36 korraldajat.Igal Maapäeval on oluline saada tagasisidet eel-mise Maapäeva otsuste täitmisest. VIII Maapäe-val Tartumaal 2009. aastal võtsime vastu otsuse, mis sisaldas kuut eesmärki järgmiseks kaheks aastaks. Mitmed neist on tänaseks ellu viidud edukate projektidega, paljud läbi meie liikmete tegemiste. Heidame pilgu tehtule.

2009: kodukant jätkab kogukondades vajalike teenuste kaardistamist ja väljatöötamist koos-töös kohalike omavalitsuste ja riigiga.täna: Selgemaks ja tõhusamaks on muutunud külaliikumise võrgustikutöö, välja on arendatud külade arengut soodustavad nõuandeteenused. Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjonis on atesteeritud 12 kogukonna arengu konsulenti. Uuringutest on selgunud võrgustiku liikmete va-jadused praktilise abi osas. Kogukonna arengu konsulendid on koondunud Liikumise Kodukant juurde ja moodustamas nõuandekeskust.

2009: kodukant tegutseb jätkuvalt külavane-maid koondava katusorganisatsioonina.täna: Kodukandist on saanud külavanemaid koondav katusorganisatsioon, toimus juba II Kü-lavanemate suvekool, korrastati külavanemate andmebaas, viidi läbi Aasta Küla konkurss, osa-leti Teeme Ära talgupäevade korralduses. On suurendatud avalikkuse teadlikkust külavanema tähtsusest ja rollist külaelu arendamisel, loodud üle-eestiline külavanemate aktiivgrupp. 2009: kodukant töötab välja strateegia päri-muskultuuri väärtustamiseks.täna: Kodukant on olnud osaline rahvakultuuri ja -traditsiooni hoidvates sündmustes, ajaloo- ja kohapärimus on saanud lahutamatuks osaks Ko-dukandi üritustest ja koolitustest. Koolitusi kor-raldatakse külakroonikate ja sugupuude koosta-miseks, lugude edasikandumiseks põlvest põlve. Kodukandi uue strateegia koostamisel pööratak-se senisest enam tähelepanu järjepidevusele.

2009: kodukant toetab põlvkondadevahe-list koostööd: traditsioonide edasikandmist ja uuendamist, noorte hääle tugevdamist kogu-konna otsuste mõjutamisel ning arendab koos noortega positiivse maaelu kuvandit. täna: On toimunud noortevahetused, Kodukandi noorte päevad, rahvusvaheline koolitus maapiir-konnas tegelevatele noorsootöötajatele. Noored on alati esindatud Kodukandi suurüritustel maa-kondades ja üle Eesti. Nad on omandanud oskusi ja teadmisi meeskonnatööst, kohaliku elu eden-damisest, juhtimisest ja projektitööst. Noored korraldasid volikogu simulatsioone ning viisid läbi ühiskonnaõpetuse tunde koolides, nende ar-vamuslugudest, innustavatest sõnavõttudest ja headest näidetest ilmus ajaleht „Meie meel(est)“.

2009: kodukant kaitseb külaliikumise huve va-litsuse tasandil, et tagada järjepidev rahastus võrgustiku tugevdamiseks.täna: Liikumine Kodukant on arvestatav partner riigiasutustele ja teistele kodanikuühenduste-le. Põllumajandusministeeriumi tegevustoetuse kaudu on tagatud Liikumise Kodukant töökorral-dus. Kaasfinantseeriti projekte, toetati Maapäe-va korraldust, kodulehe haldamist ning Külakirja väljaandmist. Liikumise Kodukant esindajad on aktiivselt osalenud KODAR arutelude töögruppi-des, Maaelu Arengukava (MAK) ning mitmetes sise- ja põllumajandusministeeriumi teistes ko-misjonides. Liikumine Kodukant osaleb Maaelu Edendamise Sihtasutuse ühtse nõuandeorgani-satsiooni loomisel ning selle arengu- ja tegevus-kava ning rakendusplaani koostamisel.

2009: kodukant on avatud koostööks piirkond-like tegevusgruppidega maaettevõtluse aren-damisel.täna: Kodukant teeb koostööd LEADER tege-vusgruppidega nii maakondades kui üle-eestili-selt, et seista üheskoos maa- ja külaelu arengu eest. On loodud töögrupp, mis selgitab välja ühi-sed huvid ja tegevused. Dialoog on avatud ning arutelud jätkuvad.

edu ja õnnestumisi meile kõigile järgnevaks ka-heks aastaks!

kaie toobalEesti Külade IX Maapäeva reisikorraldaja

Liina saarLiikumine Kodukant

juhatuse esimees

8 9

Maapäeva mõttekojad

koostÖÖ koHaLiku omaVaLitsuseGa

Mõttekoja keskseks küsimuseks oli: mida teha ja kuidas tõ-hustada külade koostööd kohaliku omavalitsusega, võttes arvesse osapoolte soove ja vajadusi ning erinevaid võimalusi nende elluviimiseks? Osalejate poolt toodi selgelt välja, et võim ei usalda külasid ja külad ei usalda võimu. Ehk paljudel omavalitsustel napib raha ning puudub huvi koostööks küladega ning vastasti-kusest tunnustamisest jääb üldjuhul väheseks.Mõttekojas leiti ühiseid lahendusi, kuidas senist suhtumist muuta ning kuidas küla ise enda vajadusi ja arengut saaks planeerida. Läbi arutati ka külavanemate ja külas toimivate MTÜ-de roll ja erinevad koostöövõimalused ning tehti et-tepanekud, mida peaks Liikumine Kodukant kui organisat-sioon järgnevate aastate jooksul kindlasti tegema. Tõdeti, et Kodukant on nõustaja, koolitaja ja infolevitaja ning lisaks kü-lainimestele tuleks koolitada ka kohaliku omavalitsuse esin-dajaid. Kõige tõhusam oleks külade ja KOV-ide ühiskoolitus.

mõttekoja juht uno silberg on tegelenud külade koostöö küsimustega kohaliku omavalitsuse tasandil üle 13 aasta. Uno on majandusteaduste doktor, töötanud põllumajan-dusministeeriumis ökonoomikaosakonna juhatajana ja Ees-ti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektorina ning õpetanud Tartu Ülikoolis, Eesti Maaülikoolis ja Sisekaitseakadeemias avaliku sektori, kohaliku omavalitsuse ja rahanduse teema-sid. Ta on Euroopa Liidu Regioonide Komitee liige.

Eesti Külade IX Maapäeval “Tagasi koju” toimus kuues Läänemaa külas üheksa mõttekoja elav arutelu. Aru-telust võttis osa 355 inimest, neist 30 väliskülalist. Iga teema juures arutati, mida külad (ehk me ise) peaksid jälgima ja tegema, mida peaks Liikumine Kodukant (kui organisatsioon) järgnevate aastate jooksul tegema, mida saab teha kohalik omavalitsus, mida on vaja teha seadusandluses, programmides ehk riiklikul tasandil. Kõiki kokkuvõtteid saad lugeda kodulehelt www.maapaev.tk. Lühiülevaate aruteludest annavad Külakirja lugejale mõttekoja juhid.

koHaLik toit

Madal ja pilvine taevas ning põllumeest rõõmustav vihm tingis kohaliku toidu töörühma pisut unise hakatuse. Pika-peale (nagu eestlasele kohane) üksteisega tutvudes ning rühmadesse jagunedes muutusid aruteludki elavamaks ning päädisid sisukate ettepanekutega eri tasandite ot-sustajate jaoks. Mõned mõtted, mis kokkuvõttest selguse huvides välja jäid:

• tarbijate teadlikkuse tõstmine –  söö kohalikku toitu, kuid söö seda toitu, mis valmib meie kliimas vegetat-siooniperioodil, s.o kurk, tomat, paprika – suvel; kaali-kas, naeris, porgand, kartul e kõik, mida saab üle talve säilitada – talvel; 

• arutati ka käibemaksu teemat. Meie grupis olid külali-sed Saksamaalt, kus käibemaks toidule on 7%. Kesk-miselt ongi Euroopas toidu käibemaks 5–7%. Arvamus oli, et Eesti ei langeta toidu käibemaksu, tuginedes ole-tusele, et kaupmeeste ahnus paneb kaubale ikka hin-da juurde ning kokkuvõttes toiduhinnad ei lange. Kuid teema, et just EESTIS toodetud toidu käibemaksu võiks alandada ning anda seeläbi kodumaisele tootele või-maluse konkureerida eksporttoiduga ning muuta ko-halik toit kohalikule elanikule taskukohasemaks, väärib siiski tähelepanu;

• lõpuringis valmistasid kõigile osavõtjatele rõõmu meie noored tõlgid, kes tunnistasid, et hakkavad edaspidi kindlasti vaatama, kas toit, mida nad tarbivad, on koha-likku päritolu!

mõttekoja juht ave tamra töötas Tallinnas Kloostri Aidas iga päev selle nimel, et vähemalt ÜKS koht Eestimaa pea-linnas pakuks eesti moodi toitu Eesti tootjate toorainest. VÄGA TÄHTIS on mitte unustada seda, mis toidukultuuriga kaasas käib: muusika, jutud, mälestused, kombed. Aja lugu. Täna elab Ave Võrumaal ning on MTÜ Võrumaa Partnerlus-kogu kohaliku toidu kaubamärgi UMA MEKK projektijuht.

kaasamine otsustusProtsessidesse

Igaüks teab, et parema meelega ja paremini teeme asju, mida me tõesti tahame teha, mitte (ainult) ei pea tegema. Nõnda keskendusime ka oma kaasamisteemalises mõttekojas küsi-musele, mida teha selleks, et avalik võim tunneks vastupan-damatut soovi külasid ja vabaühendusi kaasata ning meie arvamustega arvestada. Panime sisule vähemalt samavõrra rõhku ka vormile ehk proovisime omal nahal läbi viis Eestis veel vähe kasutatud meetodit, millega arutelusid mängulise-maks ja huvitavamaks muuta ning osalejatelt rohkem mõt-teid kätte saada. Kuigi mõttekoda võõrustas mõnevõrra pa-haendelise nimega külake Tuksi, ei läinud tuksi midagi. Nagu teisteski kodades, tuli kõige rohkem ettepanekuid küladele endile, mitte niivõrd Kodukandile, omavalitsustele või riigile. See on ka mitmel põhjusel loogiline – esiteks sõltub nende ärategemine meist endist ja neid on märksa tõenäolisem saavutada, kui teistele ootuste ja ülesannete ladumise puhul. Teiseks on selge, et mida asjatundlikumad me ise oleme, seda meelsamini meid ka kaasatakse. “Polegi kindel, kas me üldse peaks eesmärgiks seadma, et keegi tunneks vastupandama-tut soovi meid kaasata,” ütles üks osaleja arutelus. “Kui meie-ga ei taheta koostööd teha, tuleb lihtsalt leida teised, kes tahavad, ja asjad ikkagi ära teha. Kui nähakse, et me oleme tugevad, tullakse juba ise meie juurde koostöösoovidega.”

mõttekoja juht urmo kübar on vabaühenduste liidu EMSL juhataja, kellele kaasamine ja eestkoste on igapäevaseks tööks ning värskete ja huvitavate lahendusviiside leidmine suureks kireks. Ülikoolis on Urmo õppinud ajakirjandust ja politoloogiat ning enne tööleminekut EMSL-i töötanud aja-kirjanikuna Eesti Päevalehes ning organisatsioonisekretärina erakonnas Res Publica.

VÄikeetteVÕtLus maaPiirkonnas

Millised on konkreetsed võimalused väikeettevõtluse aren-damiseks maapiirkonnas, mida peab tegema, et olukorda parandada? Nendele ja veel paljudele teistele küsimustele püüti üheskoos saada vastuseid. Mõned nopped arutelu tulemustest:

• Ollakse sunnitud olema ettevõtja, kuid ei osata. Va-jatakse personaalset koolitust, koolitaja võiks tulla pigem piirkonda, kui et piirkonna inimesed liiguksid kusagile keskusesse.

• Maapiirkonnas peab esmalt korras olema taristu, et noored tuleksid ja jääksid.

• Kui oled talunik, siis oled talunik. Vajalik talu kui ette-võtmise vormi legaliseerimine, et ei peaks olema FIE või osaühing.

• Kohalikus omavalitsuses siduda kõik piirkondlikud arengukavad valla arengukavadega – et küla aren-gukava oleks valla arengukava lahutamatu osa. Valla arengukavad peaksid andma n-ö alt üles plaani riikli-kule regionaalarengu kavale (strateegiale) ja investee-ringutele.  

• Maapiirkonna ettevõtja määratlemisel tuleks edaspidi lähtuda sellest, et ettevõtte registreerimise aadress ja tegevuskoht oleksid maapiirkonnas, mitte suures lin-nas.

ettepanekud kodukandile: korraldada õppereise väljapoo-le Eestit, teha koostööd Leader tegevusgruppidega. Maal

ei saa inimesed aru, mis vahe on Kodukandil ja Leaderil. Seadus „Tagasi maale“ – idee edasiarendamiseks – toetada noori, kes tulevad maale ja alustavad ettevõtlusega. ettepanekud seaduste tegijatele: arvestada seaduste, programmide, toetuste väljatöötamisel piirkonna erisuste-ga. Õigusloome võiks olla väikeettevõtjale lihtsustatud, et ABC oleks lihtsamini kättesaadav.Lõpuks tõdeti, vahet ei ole, kas oled noor või vana – alati on võimalus kujuneda iseendale tööandjaks.

mõttekoja juht rando Värnik on Eesti Maaülikooli maama-janduse ökonoomika professor, Majandus- ja sotsiaalins-tituudi direktor. Ta juhib mitmeid maaettevõtluse-alaseid uuringuid. On kirjutanud rahvusvahelisi ja eestikeelseid ar-tikleid, esinenud arvukatel maaeluteemalistel konverentsi-del ja seminaridel. Tema algatusel antakse 2011. aastal välja esimene Maaelu Arengu Aruanne.

10 11

LuGude tÄHendus koGukonnas

Mõttekoja eesmärk oli tutvustada jutuvestmist traditsioo-nis ja võtta kaasa inimesed lugudesse, et nad leiaksid mõ-tet, jõudu, julgust ja eriti oluline – TAHET lugusid märgata, kuulata, koguda ja muidugi jutustada.

Ühes loos räägitakse vanast targast rabist, kes saabus kü-lasse kõnelema. Paikkonna noor rabi nägi oivalist võimalust vana rabi proovile panna. Sobival hetkel kavatses ta väikest lindu peos hoides vanalt rabilt küsida: “Hea rabi, mul on peos lind. Kas oskad öelda, on see elus või surnud?” Kui rabi vastanuks: “Lind on elus,” võinuks noor mees selle liht-salt surnuks pigistada ning näidata inimestele, et rabi eksis. Kui aga rabi vastanuks: “See on surnud,” võinuks noormees linnu lendu lasta ning näidata inimestele, et tema on tar-gem ja kavalam kui vana rabi.

Järgmisel päeval, kui rabi oli oma kõne lõpetanud, tõusis noor mees püsti ning esitas küsimuse: “Rabi, me teame kõik, et olete tark ja nutikas mees, kas oskate aga öelda, on too lind minu käes elav või surnud?“ Rabi vaikis hetke. Siis aga naeratas ning vastas vaikselt: “See sõltub sinust, mu hea sõber. See sõltub täielikult sinust.”

Lugude rääkimine on ühtaegu väga intiimne ja väga avatud teema. Me võime rääkida väga isiklikust ja see võib puudu-tada korraga paljusid, sest see on sügavalt ühine. See on ometi nii isiklik – kas, kuidas ja mida rääkida, et siin ei saa kuidagi jagada vastutust ei oma lähimate ega kaugema-tega kogukonnas, ei omavalitsuse ega riigiga. Kõik sõltub inimesest endast.

mõttekoja juht Piret Päär on koolitaja ja jutuvestja, spet-sialist suulise pärimuse alal Rahvakultuuri Keskuse Muinas-jutukoolis ning juba kakskümmend aastat vedanud Eestis jutuvestmisalast tegevust. Koolitused, kirjastustegevus, ju-tuõhtud ja kontserdid koos rahvamuusikutega, DVD „Lugu tahab rääkimist“. Tegutseb selle nimel, et täiskasvanuid lu-gude jutustamise ja kuulamise juurde tagasi meelitada.

ajaLooPÄrandi Hoidmine kÜLas

Enam kui nelikümmend inimest sõnastasid kolme tiheda arutelutunni jooksul neljateistkümnes aruteluringis sadu väärt mõtteid. Kokkuvõtlik hindamine tõstis esile kolm teemat.Esimeseks oli Maarja Jõevere algatatud teema “Vanad käsitööoskused”, teiseks Aime Laulu “Kodukoha emot-sionaalne väärtus” ja kolmandaks Raul Ivanovi “Arhii-vimaterjalide kättesaadavus ja kasutamine”. Järgmi-seks maapäevaks sooviti Kodukandi toidulaua tava jätkumist, kohaliku tooraine tootmise jätkumist külades ning omakeelte (murrakute) kasutuselevõttu Maapäeva aruteludel.Asjakohaste töövõtete ja oskuste alalhoidmine ning edasikandmine on parim viis ajaloopärandi hoidmiseks. Kodukandi küladel on võimalus areneda nende oskuste hoidjaks ja õpetajaks. Lisades sellele kodukoha emotsio-naalse väärtuse, on võimalik luua laiaulatuslik võrgustik, mis koostöös arhiivide ning muuseumitega loob võima-luse meie põliskultuuri kestmiseks ja jätkumiseks. Sel-leks tuleb tihendada kahepoolset koostööd arhiivide ja muuseumitega ning tutvustada neile Kodukandi külade ning inimeste võimalusi.

mõttekoja juht mikk sarv on Kodukandi liikumise üks al-gatajaid ning avatud ruumi meetodi Eestisse toojaid, kes koolitas Minu Eesti mõttetalgute juhendajaid. Ta on paljude raadio- ja telesaadete autor, muusika looja Rein Marani loo-dusfilmidele, Maalehe laureaat, koolitaja ning õhina õhutaja nii külaliikumise kui õuesõppe juures.

ÕPPiV kÜLa

Õppiva küla töötoas kuulati kolme erinevat lugu õppimi-sest (Aune Mark, Aili Keldo ja Jaanika Kogri) – nii õppi-misvõimaluste loomise kui kogemuste kaudu õppimise vaatenurgast. Omamoodi müüdikummutamiseks  võib pi-dada seda, et kõigil oli tuua näiteid, kuidas mehed on õp-pima hakanud.  Olgu selleks siis  meeste tantsu teemaline õpiring Ruusal või reheahju teemaline õpiring Vaidas. Ligi 36 Eesti külade aktivisti ning välismaalast jagasid aktiivselt kogemusi ja vahetasid mõtteid põlvkondadevahelisest õp-pimisest, info vahendamisest ja kättesaadavusest ning va-jaduste väljaselgitamisest õppimise osas. Mõtteid ja ette-panekuid jagus nii küladele, omavalitsustele, Kodukandile kui ka riigi tasandile. Enim tähelepanu pälvis mõte kogu-konnast kui raamatukogust.

Meie ümber on hulk inimesi, kes on elu jooksul omandanud teatud eripärased teadmised või oskused. Sai tõestatud – selleks, et küla tasandil õppida, ei ole tingimata vaja palju raha, tihti piisab meist endist ja meie valmisolekust jagada oma teadmisi ja oskusi. Õppimisvõimalused on meie üm-ber, tuleb neist vaid kinni haarata!

mõttekoja juht mai kolnes on andnud olulise panuse Ko-dukandi Koolituskeskuse juhtimisse ning tegelenud selle kõrvalt mitmete Kodukandi projektidega. Mai õpingud Tal-linna Ülikoolis andragoogika ja hariduse juhtimise erialal on viinud ta tänaseks tööle Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonda.

koGukonna arenG kÜLas

Kogukonna arengu mõttekoda toimus Nõva koolimajas, kuhu kogunes 41 külaesindajat. Arutlesime külaelu aren-gut külatüüpidest lähtuvalt – keskuse külad, puhkekülad, linnalähedased külad ning külad, mis keskustest kaugemal, on väikesed ja hajaasustusega. Aruteludes vaatasime aren-gule tagasi ehk siis millised olid külad siis, kui alles ühiste-gevust alustati, ning kuhu on tänaseks välja jõutud. Meie kokkuvõtetest tuli välja, et üheks suurimaks muutuseks on küla maine muutumine. Kui 90-ndate alguses oli küla pi-gem negatiivse tähendusega sõna, siis täna on see kaht-lematult positiivne. Külaelu – sädeinimesed, kohalik toit ja oma tooted, ilus loodus, terve elukeskkond – on positiivsed ja nii-öelda „nõutud kaup“. Arengueeldustest toodi välja külarahva tahe teha koos-tööd, samuti peaksid külas/külade piirkonnas olema tuge-vad eestvedajad ning kohalik külaselts. Küla arengu järjepi-devus oleneb paljus sellest, kas on suudetud seada ühiseid sihte, kas külal on arengukava. Töögrupis osalenud kogukonna arengu konsulendid said osalejatelt väga positiivse vastuvõtu. Leiti, et konsulenti on vaja abiks oma tegevuste analüüsimisele ja uute arengute, projektide kavandamisele. Kodukandilt oodatakse tuge kü-ladele vajalike koolituste ja nõustamiste pakkumisel külade liidritele.

mõttekoja juht eha Paas on atesteeritud kogukonna aren-gu konsulent, tegutseb koolitajana ning erinevate prog-rammide juures projektide hindamise eksperdina. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala. Eha oli Liikumise Kodukant tegevjuht, Võrumaa Ta-lupidajate Liidu direktor, Noorsooühingu Uus-Eest juht.

12 13

FotojahteLu rannakÜLas

Ligi 20 inimest mõtiskles töötoas selle üle, kuidas muuta elu Eestimaa külades harmoonilisemaks, ehitada sildu ko-halike elanike ja suvekülaliste vahel. Probleeme, mis teki-tavad enim konflikte, nimetati kümneid. Enim tõusid esile järgmised: 1. Suvekülalised ei hooli külade looduspärandist, tihti kasu-tatakse mootorsõidukeid kohtades, kus see pole kohane.2. Suvekülalised ei soovi panustada külakogukonna aren-gusse, pigem nõutakse, kui soovitakse ise panustada. 3. Suvekülalised käituvad kohaliku kogukonna suhtes igno-rantselt ehk eesti keeles: peavad ennast paremaks. Konflikti allikaks võib olla ka külakogukond ise. Mõttekojas osalejad nimetasid peamiste põhjustena kogukonnas valit-sevaid eelarvamusi suvekülaliste kohta, liigset küla tradit-sioonide pealesurumist ja paindumatust, aga ka lihtlabast kiusamist. Lahendused, mis tulevikutöötoas sündisid, olid mõttekoja juhtidele väga meeldivaks üllatuseks. Kõik osalejad leidsid üksmeelselt, et selliste konfliktide lahendamiseks on parim võimalus arendada inimeste sisemisi väärtusi. Lahendused, mis välja pakuti:1. Muuda ennast ise ja maailm muutub. 2. Tahe on asjade liikumapanemise suurim jõud. 3. Otsekontakt on oluline ehk siis – räägi inimestega.

mõttekoja juht margus medell on MTÜ Läänemaa Ranna-kalanduse Seltsi tegevjuht. Alustas SA Läänemaa Aren-duskeskuse MTÜ konsultandina, seejärel MTÜ Kodukant Läänemaa LEADER projektijuhina, nüüd on Läänemaa ka-luriteühingu tegevjuht. Johtuvalt oma tööst on Margusel head kogemused, nähtud on nii harmooniliselt koos ela-vaid kogukondasid kui osaletud ägedate lahkarvamuste ja konfliktide lahendamisel.

LeiVakÜLa LÄÄnemaaLLeiva Küla külavanem Aime Vilu

töömahukaim töötubaKui ülejäänud maapäevalised alles mõttekodadesse teel olid, siis meie juba alustasime – koorimist ootasid 300 vutimuna ja 80 kanamuna. Leivakoorijate, puidutööliste, maapinna planeerijate, segumeistrite ja haljastajate töö-rühmad asusid usinalt oma tööülesannete kallale. Maapäevalised tulid mõttekodadest ja meil oli käsil ma-jade ehitamise kunst. Selleks ajaks olid selgeks vaieldud üld- ja detailplaneeringu üksikasjad ning kooskõlastatud arhitektidega ehituslikud küsimused. Õhtuste pidutse-miste melu kostis küll meieni, aga meie heakorrastasime oma leivaküla väljakuid ja taluõuesid. Seega saab öelda, et meie leivaküla 12 tundi oli pikim töötuba maapäeval. Seekordne leivaküla huvitavam pool oli avatud ruumis töötamine, ehk esimest korda ei olnud leivaküla valmi-mise protsess mitte maapäevaliste eest „peidetud“, vaid leivatort valmis kõigi silme all. Meie leivakülas toimusid mõttetalgud sünkroonis mõte-te teostamisega, seega olime me ühtlasi ka kõige kiirem töötuba, kus mõtted kohe teoks said.

tantsiv töötubaKeset kõige suuremat sagimist astus meie juurde Priit Laineste ning iga töögrupp sai just oma tööstiilile iseloo-muliku tänulaulu. Ühel hetkel panid naised noad käest ja meie ruumis oli tantsiv töötuba. Tegijate tänusõnad Sulle, Priit! Erakordselt vahva töögrupp – seisis 12 tundi

jalgadel ja just selle grupi loominguline koosmõtlemine, ühine töössesüvenemine ning üksteise aitamine oli see sünergia, mida me igaüks oma külas tajuda tahame.

Leivatalu numbritesLeivatalu valmistamiseks kulus 100 leiba, iga maapäe-valine sai 86-kilosest leivatalust proovida kaheksat eri-nevat võidesegu. 5,6 meetrit pikk ja 90 cm lai leivaküla valmis 22 perenaise ja 12-aastase Kaarli kätetööna.

kusagile sügavale – südamesse, silmadesse – jäävad sädemed särama …Usun, et maapäevaliste lõpulaul, kõigi tänutunne silma-des täitis leivaküla tegijate südamed soojusega ning tõi nendeni just selle emotsiooni, mille nimel me tegelikult oma igapäevatöid ja tegemisi oma kodukülades teeme.

Pärast tuliseid arutelusid mõttekodades on Maapäeva lahutamatuks osaks saanud sportlik tegevus. Seekord mängiti pimevõrkpalli, orienteeruti Roosta metsades, püüti suurimat kala kuival maal ja peeti jahti fotoaparaatidega. Foto-jahil käis 41 osalejat, kes otsis jahiobjektina pilte teemal “Tagasi koju”. Parimad pildid selgitasid välja maakondade esindajad. Anname neist ülevaate Sullegi, armas lugeja.

Armas lugeja!

Eesti Külade IX Maapäev Läänemaal Roosta puhkekülas on nüüd juba minevik. Palju rõõmsaid kohtumisi, uusi tutvusi, tuliseid arutelusid, pikki tantsukeerutusi, lookas toidulaudu, usinat näputööd, oma maakonna tunnet, Läänemaa avatud olekut – igaüks leidis omale meelepärase. Aitäh teile, maakondade esindused, tu-hat tänu Läänemaa, suur kummardus vabatahtlikele! Maapäeva läbiviimiseks loodi kultuuri- ja spordi-, majutus- ja toitlus-, transpordi-, vabatahtlike-, mõttekodade-, trükiste-, kodulehe-, registreerimise jms toimkon-nad Kodukant Läänemaa ja Liikumine Kodukant eestvedamisel. Maapäeva üldvas-tutaja oli Liikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal. Suurimad toetused tulid Ko-danikuühiskonna Sihtkapitalilt, põllumajandusministeeriumilt ning Euroopa Liidu Põllumajanduse Direktoraadilt.Kohtume kahe aasta pärast Saaremaal, Eesti Külade X Maapäeval!

I–II koht. Viktor Rõbtšenko Hiiumaalt

III-IV koht. Roomet Parv Võrumaalt III-IV koht. Igor Raju Võrumaalt

I–II koht. Enn Sarv Viljandimaalt

14 15

Igaüks saab muuta maailma

Vabatahtlikud maapäeval

„Kui palju kaalub üks lumehelves?“ küsis kord tihane tuvilt. „Lumehelves? Mitte midagi,“ oli tuvi endas kindel. Ja tihane jutustas tuvile järg-mise loo.

„Istusin kord puuoksal, kui algas lumesadu. Ei, ei sadanud palju, vaid rahulikult nagu unenäos, ilma tuule ja tormita. Kuna mul polnud paremat teha, hakkasin lumehelbeid üle lugema. Neid oli kokku täpselt 3 741 952. Kui 3 741 953. lume-helves, mis sinu meelest midagi ei kaalu, oksale lendles, oks murdus.“ Selle jutu peale lendas ti-hane minema ja jättis tuvi oksale kuuldu üle jä-rele mõtlema. Tuvi mõtiskles ning ütles lõpuks omaette: “Aga võib-olla tõesti on ainult ühe ini-mese jõud puudu, et maailmas midagi muuta.“

Euroopa vabatahtliku tegevuse hüüdlause

„Hakka vabatahtlikuks! muuda maailma!“ just sellest ideest lähtubki. Ka kogukonnapõhised algatused – on see siis külakiige ehitamine, külakeskuse rajamine või mõni muu kodukoha mõnusamaks muutmise vahend – saavad ena-masti hoo sisse ühisest tegutsemisest.

Paljud lugejad on kindlasti eelnimetatuga kok-ku puutunud, kuid ilmselt on ka neid, kes sellest veel vaid mõtlevad. Vabatahtlik olemine ei ole tüütu lisakohustus, vaid osa aktiivse kodaniku argipäevast, mis ühest küljest paneb sind uues keskkonnas proovile, kuid teisest küljest annab tagasi kuhjaga hingerahu, südamesoojust ning uusi tutvusi. Julgustan praeguseid vabatahtlik-ke enda ligimesi tegemistesse kaasama; neid aga, kes praegu veel kaasa löönud pole, kutsun üles mõtlema tihase räägitud loo mõtte üle.

Külakiige ehitamisel osalevad külaelanikud meelsasti, sest tegemist on oma küla korrasta-mise ja atraktiivsemaks muutmisega. Meie-tun-ne liidab ja innustab! Maakondlike ja vabariik-like suurürituste korraldamisele ei julgeta alati käsi külge lüüa. Mõeldakse end oluliselt väikse-maks ja oskamatumaks!

Eesti Külade IX Maapäeva korraldamisega Roosta Puhkekülas õnneks nii ei olnud. Lääne-maa omavalitsustes tegutsevad vabatahtlike tugiisikud rääkisid tuttavatele ja sõpradele või-malusest panustada Maapäeva korraldamisse. Maapäeva ettevalmistavale vabatahtlike töö-koosolekule kogunes juba 30 vabatahtlikku. Tegelikult osales 5.–7.augustini korraldustoim-kondades 53 vabatahtlikku, lisaks 15 vabataht-likku spordivõistluste korraldajat-kohtunikku.

toimkonniti jaotusid vabatahtlikud: „Leivaküla“ toimkonna juht aime Vilu: 11 lään-last + 8 huvilist teistest maakondadest. Ühiselt valmistati leivatort.„Turvalisuse“ toimkonna juht tarvo Pikkaro: 10 turvameest ja pinnaltpäästjad tauno tähe, aap uspenski ja rivo kumm ning logistik Priit Laineste.„Tõlgid“ toimkonna juht sirje Vinni ja tema abi-line Piret konsap: osales 14 vabatahtlikku tõlki, kes tõlkisid inglise, saksa, vene ja soome keel-de. Eriline tänu Gustav reinop’ile, kes tõlkis väliskülaliste ringreisil ja konverentsil inglise keelest vene keelde.„Registreerimise“ toimkonna juht anu-Lii jür-man: kuus vabatahtlikku registreeris saabujaid esimesel päeval. Teistel päevadel jagasid naera-tades informatsiooni tiina ojamäe ja katrin nõu.„Mängurühmas“ tegutsesid lastega eneli Öö-pik, sergo Viil ja urve sarapik.Vabatahtlikud autojuhid marit Lempe ja mati jürman viisid õigeks ajaks väliskülalised len-nujaama, tõid Leivaküla ehitajaile lisamaterja-li, vajadusel kleepisid seinale „mõttekodade“ ettepanekuid.

Oma ülesanded täitnud, tõttasid vabatahtlikud sinna, kus abi vajati! Minule meeldib vabataht

likega töötada, sest nemad mõtlevad alati, kui-das ülesanne kiiresti ja korralikult täita, mitte ei heieta, kui rumal see ülesanne on ja miks ei ole antud ülesanne täidetav! Mina leidsin Maapäe-valt inimesed, kellega olen valmis suurüritusi korraldama, sest kõik kokkulepped peavad ja ülesanded täidetakse rõõmuga!

tõesti – igaüks saab muuta maailma, kui julgeb pakkuda abikäsi!

marten LauriEuroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 projektijuht

anu Lii jürmanKodukant Läänemaa Vabatahtlike Keskuse projektijuht

Vabatahtlikud maapäevalisi registreerimas

Vabatahtlikud leivaküla ehitamas

Hoidistemess toimub 24. septembril Olustvere Leivakojas

Ootame kõiki huvilisi osalema!Kontakt: Tiina Randaru, 437 4280, loss@olustveremois.eewww.olustveremois.ee