Kõrvaleriala nimetus inglise keeles

TALLINNA ÜLIKOOL

Akadeemiline üksus: Pedagoogiline SeminarKõrvaleriala nimetus eesti keeles HARIDUSTEHNOLOOG LASTEASUTUSES 06.02.2014

Kõrvaleriala nimetus inglise keeles(kinnitatud instituudi nõukogus)

EDUCATION TECHNOLOGIST IN KINDERGARTEN

Kõrvaleriala üldeesmärgid: Luua võimalused kasvatusteadusliku hariduse omandamiseks alushariduse valdkonnas; toetada oskuste kujunemist töötamiseks haridustehnoloogina lasteasutuses.Kõrvaleriala üldised õpiväljundid:

- omab baasteadmisi eelkoolipedagoogikast, lapse arengu seaduspärasustest, mängust ja õppimisest;

- oskab analüüsida, hinnata ja kasutada erinevate info-ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid ning tarkvara eakohases õppeprotsessis

Maht ainepunktides: 48 EAP Vastuvõtutingimused: avatud kõigile huvilistele.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid: Avatud ülikooli tunnistus juhul, kui kõrvaleriala läbitakse läbi avatud ülikooli. Muul juhul kajastub kõrvaleriala läbimine üliõpilase akadeemilisel õiendil.Õppetöö korralduse lühikirjeldus:Kõrvaleriala Haridustehnoloog lasteasutuses koosneb 2 moodulist (24 +24 EAP):I moodul: Eelkoolipedagoogika; 24 EAPII moodul: Haridustehnoloog lasteasutuses; 24 EAP

Õppetöö korralduse lühikirjeldus: Õppetöö toimub loengute, seminaride, praktikumide ja praktika vormis. Õppetöös toetutakse uusimale infotehnoloogialasele teaduskirjandusele ja arendustegevusele. Õppetöö läbiviimiseks kaasatakse oma eriala asjatundjaid-praktikuid, et tagada parimate praktiliste kogemuste edastamine üliõpilastele.

Õppekava juht/kontakt: Sirje Almann [email protected]

I MOODUL Mooduli nimetus: EELKOOLIPEDAGOOGIKA Maht: 24 EAPEesmärgid Luua võimalused teoreetilise baasi kujunemiseks eelkoolipedagoogikast,

lapse arengust, mängust ja õppimisest.

mailto:[email protected]

Õpiväljundid Üliõpilane:- tunneb eelkoolipedagoogika aluseid ja õppekasvatustegevuse

rakendamise põhimõtteid lasteasutuses;- oskab kujundada mängu- ja õpikeskkonda ning juhendada laste mängu;- oskab toetada lapse igakülgset arengut.

Mooduli hindamine: moodulit hinnatakse õppeainepõhiselt (õppeainete lõpus eksamitel ja arvestustel)ÕppeainedKood Õppeaine nimetus MahtKohustuslikud ained 16 EAPTPL6002 Eelkoolipedagoogika 5TPL6052 Mäng ja lapse areng 4TPL6007 Laps ja tema arengukeskkond 4TPL6081 Lapse areng ja tundmaõppimine 3Valikained 8 EAPTPL6021 Tutvumispraktika 2TPL6009 Lasteaiaõpetaja eneseanalüüs 4TPL6058 Koostöö lastevanematega ja perekonna nõustamine 4TPL6065 Terviseedendus, pediaatria ja lastekaitse 4Valiku põhimõtted: moodul Eelkoolipedagoogika on kõrvaleriala Haridustehnoloog lasteasutuses I moodul. Mooduli läbimiseks tuleb valida kõik kohustuslikud ained ja 8 EAP mahus aineid valikainete loetelust.

II MOODUL Mooduli nimetus: HARIDUSTEHNOLOOG LASTEASUTUSES Maht: 24 EAPEesmärgid Luua võimalused haridustehnoloogiliste teadmiste ja pädevuste

omandamiseks ning eeldused info-ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise suunamiseks ja toetamiseks koolieelses lasteasutuses

Õpiväljundid Üliõpilane:- oskab märgata ja arvestada lapse individuaalseid iseärasusi;- analüüsib ja hindab erinevate info-ja kommunikatsioonitehnoloogia

vahendite ning tarkvara sobilikkust ja efektiivsust eakohases õppeprotsessis;

- omab ülevaadet erinevatest lastele mõeldud õppeprogrammidest ja kasutab erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi töös lastega;

- analüüsib ja hindab erinevate info-ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite ning tarkvara sobilikkust ja efektiivsust eakohases õppeprotsessis

Mooduli hindamine: moodulit hinnatakse õppeainepõhiselt (õppeainete lõpus eksamitel ja arvestustel)Õppeained

Kood Õppeaine nimetus MahtKohustuslikud ained 20EAP

TPL6053 Meediakasvatus alushariduses 3TPL6054 Arvuti lasteaias 3TPL6055 Multimeediumi loomine 4TPL6061 Haridustehnoloogiline meeskonnatöö ja nõustamine 3TPL6059 Informaatika didaktika 3TPL6057 Haridustehnoloogi praktika I 4

Valikained 4EAPTPL6062 Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia juhtimine koolieelses

lasteasutuses3

TPL6063 Veebipõhised õpikeskkonnadja -võrgustikud 3TPL6060 Animatsioonide loomine ja kasutamine lasteaia õppeprotsessis 4TPL6064 Haridustehnoloogi praktika II 4Valiku põhimõtted: moodul Haridustehnoloog lasteasutuses on kõrvalerila Haridustehnoloog lasteasutuses II moodul. Mooduli läbimiseks tuleb valida kõik kohustuslikud ained ja4 EAP mahus aineid valikainete loetelust.

AINEKAARDID – HARIDUSTEHNOLOOG LASTEASUTUSES Ainekood TPL6002

Nimetus (eesti k) EELKOOLIPEDAGOOGIKA

Nimetus (ingl. k) Early Childhood Education

Õppeaine maht EAP 5.00

Orienteeriv kontakt-tundide maht:

60

Õpetamise semester S

Kontrollivorm Eksam

Õppeaine eesmärgid(eesti k.)

Luua võimalused eelkoolipedagoogika aine teoreetiliste aluste mõistmiseks, toetada üliõpilaste oskuste kujunemist õppekasvatustegevuse kavandamiseks ja analüüsimiseks koolieelses lasteasutuses.

Õppeaine eesmärgid(inglise k.)

To create opportunities for understanding theoretical basis of the subject early childhood education, to support the formation of students’ skills in planning and analyzing educational activities in a preschool educational establishment.

Õppeaine sisu lühikirjeldus (eesti k)

Eelkoolipedagoogika ja alushariduse põhimõisted, printsiibid ja tähendus. Ülevaade lasteaedade kujunemisloost Eestis ja Euroopas. Pedagoogilised lähenemisviisid koolieelses kasvatuses: Fröbel, Steiner, Montessori, Freinet, Reggio Emilia, DAP, Step by Step. Lapsest lähtuv õpetamine ja kasvatamine. Didaktika alused. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine. Lasteaiaõpetaja eetika ja professionaalne areng.

Õppeaine sisu lühikirjeldus (inglise k.)

The meaning of preschool pedagogy and education. Overview of the development of kindergartens in Estonia. Growing, education, educators. The essence of development, education and teaching in different stages of preschool age. Core activities in kindergarten based on the child’s daily schedule. Pedagogical approaches of early childhood education: Fröbel, Steiner, Montessori, Freinet, Reggio Emilia, DAP, Step by Step. Overview of various fields of education in preschool education. Learning and teaching methods in preschool age. National curriculum. Planning and evaluation of pedagogical process in preschool. Ethics and professionality of preschool teacher.

Iseseisev töö (eesti k.) Pedagoogilisel teemal ettekande koostamine ja esitamine koostöös kaaslasega, õppe- ja kasvatustegevuse tegevuse kava ja nädalakava koostamine.

Iseseisev töö (ingl.k) Pedagogical report - compilation and presentation, compilation of the educational activity and program for the week

Õppeaine õpiväljundid (eesti k.)

Üliõpilane: - tunneb eelkoolipedagoogika põhimõisteid, ajalugu ja orienteerub erinevates pedagoogilistes lähenemisviisides ning lasteaiaõpetaja professionaalse arengu kujunemise võimalustes; - tunneb lasteaia õppekasvatustegevuse kavandamise, läbiviimise, hindamise aluseid ja põhimõtteid; - oskab koostada õppekasvatustegevuse kava; - suudab meeskonnatööna koostada ja esitada ettekannet.

Õppeaine õpiväljundid (ingl. k.)

The student: - knows the key concepts and history of early childhood education and orientates in different pedagogical approaches and in professional development opportunities for kindergarten teachers;

- knows the basis and principles of planning, conducting and assessment of educational activities in a kindergarten; - knows how to design a plan for educational activities; - is able to design and present a presentation in a teamwork.

Hindamismeetodid(eesti k.)

Eksam

Hindamismeetodid(inglise k.)

Exam

Vastutav õppejõud MA Jane Rätsep

Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Brotherus, A., Hytönen, J.,Krokfors, L. 2001 Esi- ja algõpetuse didaktika; Hytönen, J. 1999 Lapsekeskne kasvatus; Koost. Kivi, L., Sarapuu, H. 2005 Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat; 2009 Riikliku õppekva juhendmaterjalid: Lapse arengu hindamine ja toetamine 2009; Üldoskuste areng koolieelses eas, 2009; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus, 2009; Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad, 2009

Asenduskirjandus(üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse loengulist osa)

Koost. Talts, L.; Vikat, M. 2005 Lapse kasvukeskkond Eestis ja Soomes III. Artiklite kogumik; Koost. Mänd, M. 2003 Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Õppe- ja kasvatustöö kuni kolmeaastaste lastega; Krull, E. 2000 Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat; Koost. Veisson, M. 2001 Väikelaps ja tema kasvukeskkond II. Artiklite kogumik; Toim. Kikas, E. 2008 Õppimine ja õpetamine koolieelses eas; Hujala, E. 2004 Uuenev alusharidus.

Ainekood TPL6007

Nimetus (eesti k) LAPS JA TEMA ARENGUKESKKONDNimetus (ingl. k) Children and Their Developmental Environment

Õppeaine maht EAP 4.00Orienteeriv kontakt-tundide maht:

48

Õpetamise semester K

Kontrollivorm Eksam


Luua võimalused ülevaate saamiseks laste kasvu- ja arengukeskkondadest ning lapse interaktsioonist erinevate kasvukeskkondadega (kodune-ja lasteaiakasvukeskkond); Toetada üliõpilase valmisolekut luua 1-8-aastasele lapsele õppimist ja arengut toetav keskkond; Arendada üliõpilase oskust analüüsida erinevaid arengukeskkondi.


To create opportunities for receiving an overview of children’s educational and developmental environments and child’s interaction with different educational environments (home and kindergarten environment); to support student’s readiness to create a supportive environment for 1-8-year-old children’s learning and development To develop student’s skills to analyse different developmental environments.


Sissejuhatus ainesse. Laps ja tema kasvu- ning arengukeskkond. Põhimõisted. Erinevaid teoreetilisi lähtekohti. U. Bronfenbrenner, K. Gergen, D. Stern. Väikelaps ja tema kasvu- ning arengukeskkond kodus. Perekonna roll lapse arengu suunamisel. Perekonna sotsioloogia. Mitte kodu- hoolduse tüübid. Vanemad ja õed-vennad. Vanavanemad ja laste interaktsioon nendega. Sugulased. Kasvukeskkond lasteaias. Interaktsioon õpetaja ja lapse ning eakaaslastega. Lasteaia arengukeskkond ja arengut soodustavad ning takistavad tegurid. Lasteasutuse töö kvaliteet. Lasteaia roll kaasaegses ühiskonnas. Eakaaslased ja interaktsioon nendega väljaspool lasteaeda. Õpikeskkond. Ruumikeskkond. Vahendid. Hea Alguse programm. Muutused kodukeskkonnas seoses lapse kooliminekuga. Kasvukeskkonna kvaliteet. Kasvukeskkonna kvaliteedi mõõtmine ja tulemuste interpreteerimine. Kvaliteetse kasvukeskkonna loomine.


Children and their growing and development environments. Key concepts. Various theoretical approaches. U. Bronfenbrenner, K. Gergen, D. Stern. Children under the age of three and their growing and development environment at home. The role of the family in directing the development of their children. Family sociology. Types of non-home childcare. Parents and siblings. Grandparents and children’s interaction

with them. Relatives. Growing environment in kindergarten. Teacher-child and child-peer interaction. Development environment in kindergarten and factors facilitating and inhibiting development. Quality of work of a child care institution. The role of kindergarten in contemporary society. Peers and interaction with them outside kindergarten. The child and the media. Learning environment. Physical environment. Facilities. Programme Hea algus [Step by Step].

Iseseisev töö (eesti k.) Iseseisvad tööd on kirjeldatud IVA keskkonnas: iseseisev lugemine, videoanalüüs, õppekavade võrdlev analüüs, infootsing, foorumil osalemine.

Iseseisev töö (ingl.k) Independent work is described in IVA e- course: independent reading, analyses of videos, comparing analyses of curriculums, inquiry, taking part in forums.


Üliõpilane: - teab kasvukeskkonda mõjutavaid faktoreid; - oskab analüüsida ja hinnata lapse kasvukeskkonda; - suudab kasvukeskkonda kujundada vastavalt lapse vajadustele.


Knowledge of factors affecting the growing environment; Ability to analyse and evaluate a child’s growing environment; Ability to adjust the growing environment in accordance with a child’s needs.


Eksam


Exam

Vastutav õppejõud Anu Sarap

Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Smith, P. K., Cowie, H.& Blades, M. 1998 Understanding Children´s Development.


Väikelaps ja tema kasvukeskkond. Artiklite kogumik, 2001; Laps ja tema kasvukeskkond. Artiklite kogumik, 1998; Lindgren, H. C., Suter, W. N. 1994 Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas; Pollard, A., Triggs, P. 2001 Refleksiivõpe keskkoolis; Vooglaid, Ü. 1999 Lastekodu kui kasvukeskkond.

Ainekood TPL6029

Nimetus (eesti k) MÄNG JA LAPSE ARENGNimetus (ingl. k) Play and Child Development

Õppeaine maht EAP 4.00Orienteeriv kontakt-tundide maht:

48


Kontrollivorm Eksam


Kujundada üliõpilastes oskust mõista mängu tähendust lapse arengus ning analüüsida mängu juhendamist ja mängu keskkonda.


To develop students’ skill of understanding the role and meaning of play in a child's development and analyse play environments and the role of adults in the play.


Mängu olemus ja tähtsus lapse arengus. Klassikalised ja kaasaegsed mänguteoorad. Mäng, õppimine ja töö lapseeas. Mängu areng väikelapse, eelkooli- ja koolieas. Mängu keskkond ja mänguvahendite valiku põhimõtted. Mäng alushariduse õppekavas. Mängu liigid (loovmängud ja reeglitega mängud). Laste mängu juhendamine kodus, lasteaias ja koolis.


Essence of play and its importance in the development of children. Classical and modern theories of play. Play, learning and work in childhood. Development of play in an infant, pre-school and school age. The play environment and principles for the selection of play materials. Games and play in pre-school education curricula. Supervision of childrens play at home, in preschool and at school.

Iseseisev töö (eesti k.) Iseseisev töö: õpimapi koostamine (referaat või essee, laste tegevuse konspekt , laste mängu vaatlus, õppekava analüüs).

Iseseisev töö (ingl.k) Putting together portfolio (review or essay, notes of children’s activities, observation of children’s play, curriculum analysis)


Üliõpilane : -teab mängu teoreetilisi aluseid ja mängu tähendust lapse arengus; -oskab juhendada laste mänge ja luua mängukeskkonda;

-oskab kriitiliselt analüüsida koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava mängu aspektist lähtuvalt


The student : -knows theoretical basis of play and the meaning of play in child development; -can guide children’s play and create a play environment; -can critically analyse the National Curriculum for Preschool Establishments from the aspect of play


Eksam


Exam

Vastutav õppejõud Kaire Kollom, MA

Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Niilo, A. & Kikas, E. 2008 Mäng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (toim. E. Kikas); Jambor, T. & Jan van Gils (eds.) 2007 Several perspectives on children´s play; Ugaste, A., Tuul, M. & Välk, T. 2009 Mängu tähtsus lapse arengus ning mängu juhendamine; Saar, A. 1997 Laps ja mäng; Huizinga, J. 2004 Mängiv inimene. Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse; Johnson, J. E., Christie, J. F. & Yawkey, T. D. 2005 Play, development and Early Education. (3nd ed); Smith, P. K., Cowie, H. & Blades, M. 2008 Mäng. Rmt. Laste arengu mõistmine.


Goldstein, J. H. 1994 Toys, play and child development; Fromberg, D. P. 2002 Play and Meaning in Early Childhood Education; Carvey, C. 1990 Play; Ugaste, A. 2005 Laps ja mäng. Kog. Kivi, L. & Sarapuu, H. (koostajad) Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat.

Ainekood TPL6081

Nimetus (eesti k) LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE

Nimetus (ingl. k) Child Development and Getting to Know the Child



36

Õpetamise semester K1

Kontrollivorm Eksam


Õppeaine eesmärgiks on tundma õppida lapse arengu seaduspärasusi ja arengu hindamise skaalasid, küsimustikke ja teste.


The objective of the course is to become familiar with the regularities of a child’s development as well as development evaluation scales, questionnaires, and tests.


Lapse tundmaõppimise olemus ja suunad. Lapse sünnieelne areng ja uurimisvõimalused. Vastsündinu ja imiku areng. Koolieelse lapse areng ja selle hindamine. Wechsleri test, WPPSI ja selle kasutamine koolieelikute arengu hindamisel. Sotsiaalse kompetentsuse hindamine. Sotsiaalse käitumise testid. Kooliküpsus ja selle väjaselgitamine. Kooliküpsuse testimine. Lapse arengu hindamine lasteaias. Arenguvestluse läbiviimine. Lapse vaatlus lasteaias. Vaatlusprotokoll. Videovaatlus. Intervjuu lastega. Intervjuu litereerimine ja analüüs. Intervjuu lasteaiaõpetajaga. Intervjuu litereerimine ja analüüs. Lapse intelligentsuse testimine. Tulemuste analüüs. Iseseisev töö: lapse iseloomustuse koostamine, portfoolio.


The essence and trends of learning to know the child.Perinatal development and possibilities of observing development. Development of a toddler and its evaluation. Wechsler’s test, WPPSI and its use in evaluating the development of a pre-school age child. Evaluation of social competence. Social behaviour tests. School maturity and its determination. School maturity tests. Observing children in kindergarten. Observation report. Video observation. Interviewing children. Literation and analysis of interviews. Interviewing kindergarten educators. Literation and analysis of interviews. Child intelligence tests. Results analysis. Preparing description of an interviewee based on the results. Portfolio.

Iseseisev töö (eesti k.) Iseseisev lugemine, hindamismaterjali koostamine eelkooliealisele lapsele, ühe hindamismaterjali tutvustus

Iseseisev töö (ingl.k) Independent reading, developing an assessment material for children in kindergarten, presenting an assessment tool


Üliõpilane -Tunneb lapse arengut koolieelses eas ja teab erinevatest võimalustest laste arengu hindamisel;

-Oskab koostada intervjuu küsimustikku, vaatlustabelit lapse arengu uurimiseks; -Oskab hinnata lapse koolivalmidust. Suudab koostada lapse arengu kirjeldust


Has knowledge of different ways of evaluating child development; Can prepare a questionnaire for an interview and an observation table to study child development; Can evaluate school readiness; Can prepare description of a child’s developme


Eksam


Exam

Vastutav õppejõud Kaja Adra, MA

Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Smith, P. K., Cowie, H. & Blades, M. 2003 Understanding Children´s Development; Veisson, M. 2001 Laps ja tema kasvukeskkond II; Neeper, R., Lahey, B. B., Frick, P. J. 1990 Comprehensive Behavior Rating Scale for Children; Veisson, M. 1998 Laps ja tema kasvukeskkond; Tiko, A. 2006 Klassikalisi artikleid vene arengupsühholoogiast; Wolcott, H. F. 2001 Writing up qualitative research; Smith, P. K., Cowie, H. & Blades, M. 2008 Lapse arengu mõistmine. Neljas trükk.


Bayley, N. 1993 Bayley Scales of Infant Development; Wechsler, D. 1990 Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence - Revised.

Ainekood TPL6009

Nimetus (eesti k) LASTEAIAÕPETAJA ENESEANALÜÜS

Nimetus (ingl. k) Preschool Teacher´s Self-assessment



48

Õpetamise semester K

Kontrollivorm Arvestus


Luua võimalused lasteaiaõpetaja professionaalse arengu kujunemise mõistmiseks, kujundada üliõpilastes valmisolekut oma praktilise tegevuse analüüsimiseks.


Create opportunities for understanding the professional development of a preschool teacher and build student’s preparedness for analysing one’s practical activities


Õpetaja kutse ja professionaalse arengu mudelid. Lasteaiaõpetaja erinevad rolled, profesionaalsuse kujunemine elukestva õppimise kontekstis. Lasteaiaõpetaja kui ennast juhtiv õppija. Õpetaja väärtused ja kutse- eetika alused ning kontseptsioonid. Lasteaiaõpetaja tegevuse hindamise alused ja eneseanalüüsi mõjutavad faktorid ja võimalused. Eneseanalüüs lasteaiaõpetaja professionaalsuse kujundamise toetajana


The models of teacher’s professional development. Different roles of a preschool teacher and development of professionalism in the context of lifelong learning. Preschool teacher as a self-managing learner. Teacher’s values and the principles and concepts of professional-ethics. The basis for the evaluation of preschool teacher’s activities in addition to factors and possibilities influencing self-analysis. Self-analysis as the supporter of preschool teacher’s professional development

Iseseisev töö (eesti k.) Esse koostamine, õpimapi koostamine tehtud analüüside põhjal.

Iseseisev töö (ingl.k) Write an essay, compile a learning portfolio on the basis of conducted analyses


Üliõpilane: tunneb õpetaja professionaalse arengu mudeleid; mõistab ennastjuhtiva õppimise kontseptsioone; tunneb õpetaja kutse-eetika aluseid. oskab analüüsida oma praktilist tegevust.


Student: knows the models of teacher’s professional development; understands the concepts of self-managing learning; knows the principles of teacher’s professional-ethics; is able to analyse one’s practical activities.


Arvestus

Hindamismeetodid Pass-fail Assessment

(inglise k.)

Vastutav õppejõud Maili Liinev, MA

Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Gordon, T. 2006 Õpetajate kool. Tallinn: Väike Vanker; Krull, E. & Oras, K. (toim) 2003 Õpetaja professionaalne areng ja õppepraktika. Õpetajakoolitus IV. Ruus, V.-R. (2006). Õpetaja professionaalsuse ning õpetajahariduse kaasaegsed arengusuundumused. Tallinn : Tallinna Ülikooli Kirjastus


Professionalism in Early Childhood Education and Care. International perspective. 2010. ( C. Dalli & M. Urban ). Routledge. Õpetaja eetika koodeksid. Krull, E. 2000 Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus; Oberhuemer, P; Schreyer, I. & Neuman, M. J. (2010). Professionals in early childhood education and care systems. European profiles and perpectives. Verlag Barbara Budrich. Opladen & Farmington Hills Rogers, B. (Ed) 2002 Teacher Leadership and Behaviour Management. (lk71-89) Paul Chapman Publishing. Lasteaiaõpetaja tunnustamise ja hindamise võimalusi. (2009). Koost. Õun, T. Jt. Tallinn: Ilo. Scales, P. jt. (2011). Continuing professional development in the lifelong learning sector. New York: Open University Press

Ainekood TPL6021

Nimetus (eesti k) TUTVUMISPRAKTIKA

Nimetus (ingl. k) Orientation to Teaching Practice



24

Õpetamise semester S1



Luua võimalused tutvumiseks •erinevate lasteasutuste tüüpidega; (töö- ja õppekorraldus, traditsioonid, koostöö) •lasteaiaõpetaja tööga •erinevate lapse õpi- ja kasvukeskkondadega


Create opportunities to familiarise with • Different types of pre-school establishments (organisation of work and studies, traditions, cooperation) • Kindergarten teacher’s work • Different learning and educational environments of a child


Orientatsioon erialasse. Praktika jooksul külastatakse erinevaid lasteaedu Tallinnas ja Harjumaal. Vaadeldakse: lasteaedade töökorraldust, lastega tegelevate inimeste tööd lasteaias, erinevaid tegevusi (igapäevategevused, mängud, õppetegevused) lasteaedades, lasteaedade materiaalset keskkonda. Tegeletakse lastega toas ja/või õues. • Täpne juhis ja iseseisva töö kirjeldus on praktika juhendis


Orientation to speciality. Visits to different kindergartens in Tallinn and Harjumaa during the practice. Things to be observed: organisation of work in kindergartens, activities of the people engaged in the work with children, different activities (everyday routine, games, learning activities) in kindergartens, material environment in kindergartens. Attending children’s indoor/outdoor activities

Iseseisev töö (eesti k.) iseseisev töö on täpsemalt kirjeldatud praktika juhendis

Iseseisev töö (ingl.k) Accurate guide and the description of independent work can be found in practice guide


üliõpilane: •Teab erinevaid koolieelse lasteasutuste tüüpe ja nende õppe-kasvatustöö korraldust •Omab esmast ettekujutust õppe- ja kasvatustegevusest koolieelses lasteasutuses. •On vaadelnud lasteasutuste õppe- ja päevategevusi ning suudab kirjeldada nähtu põhjal lapse mängu- ja arengukeskkonda ja suudab nähtu põhjal vestelda: •Suudab ennast kui tulevast lasteaiaõpetajat kirjeldada ja esmaselt analüüsida SWOT-analüüsi põhjal.


After the course the student: • Knows the different types of pre-school establishments and their organisation of learning and educational activities • Has the primary idea of learning and educational activities in pre-school establishments

• Has observed learning activities and everyday routine in kindergarten and can describe child’s playing and developmental environment and have a conversation based on the observations • Can describe himself/herself as a future pre-school teacher and is capable of using SWOT analysis


Arvestus


Pass-fail Assesment

Vastutav õppejõud Jane Rätsep, MA

Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). VV Määrus 29.05.08 nr 87. Pedagoogiline praktika lasteaias. Abimaterjal üliõpilasele ja juhendajale. Koost T.Õun, M.Mänd. (2010) Tallinn: OÜ Vali Press


-

Ainekood TPL6058

Nimetus (eesti k) KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA JA PEREKONNA NÕUSTAMINE

Nimetus (ingl. k) Cooperation with Parents and Family Counselling



48




Kujundada teoreetiline ja kogemuslik baas lapse terviklikust arengust ja õppimisest; anda teadmisi lasteaia ja perekonna vahelise koostöö võimalustest ning vormidest; kinnistada erinevate praktiliste tegevuste kaudu lasteaiaõpetajale vajalikke koostöö ja perekonna nõustamise oskusi.

Õppeaine eesmärgid To provide knowledge of possibilities and forms of

(inglise k.) cooperation between the kindergarten and family; through various practical activities, to reinforce skills of counselling and cooperating with families necessary for a kindergarten educator


Kodu ja lasteaed kui kasvukeskkonnad. Perekond ja lasteaed kui koostööpartnerid. Kasvatuspartnerluse põhimõtted: austus, usaldus, kuulamine, dialoog. Kasvatuspartnerlus kui: asjatundlik interaktsioon; jagatud kasvatusülesanne; lapse toetamine. Pedagoogide ja vanemate vaheline suhtlemine, meeskonnatöö. Koostöö erinevad võimalused ja vormid. Perekasvatus ja nõustamine. Arenguvestlused lasteaias.


Home and kindergarten as growing environments. Family and kindergarten as cooperation partners. Principles of educational partnership: respect, trust, listening, and dialogue. Educational partnership as: competent interaction; shared educational goal; supporting the child. Communication between educators and parents, teamwork. Various possibilities and forms of cooperation. Family education and counselling. Development discussions in kindergarten.

Iseseisev töö (eesti k.) Õpimapp, arenguvestluse plaani koostamine, lapsevanemate koosoleku näitlik läbiviimine.

Iseseisev töö (ingl.k) Portfolio, design a plan for progress interview, carry out an example of parents’ meeting


Üliõpilane Teab lapse arengu seaduspärasusi, individuaalseid iseärasusi ja oskab lapse arengut hinnata; Oskab teha koostööd teiste õpetajate ja lastevanematega ning nõustada lapsevanemaid kasvatusküsimustes; Teab kodu ja lasteasutuse koostöövormidest ja nende praktilistest rakendamisvõimalustest; omab teadmisi arenguvestluste läbiviimisest


Knows the regularities, individual features of child development, can assess child’s development; can cooperate with other teachers and parents and counsel parents in educational matters; Knows cooperation forms between home and a childcare establishment and its practical implementation possibilities; has knowledge in carrying out a progress interview.


Arvestus


Pass-fail Assessment

Vastutav õppejõud Evelyn Neudorf, MA

Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Tiko, A.; Almann, S. (2006). Arenguvestlused lasteaias; Almann, S. (2010). Portfoolio lapse arenguloost; Niiberg, T.; Linnas, M. (2007). Laps läheb lasteaeda; Krips, H. (2003). Suhtlemisoskusest õpetamisel ja juhtimisel; Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (2005). Kivi, L., Sarapuu, H. (koost.); Mc Kay, M.; Davis, M.; Fanning, P. (2000). Suhtlemisoskused; Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. (2008). Kikas, E. (toim.)


Almann, S., Kuusmann, M. (1999). Kodu ja lasteasutus koostöös: lapsevanema ja kasvataja käsiraamat; Reimann, F. (1998). Abistava partnerluse põhivormid; Saarits, Ü. 2000 Perekond ja lapsevanem.

Ainekood TPL6065

Nimetus (eesti k) TERVISEEDENEDUS, PEDIAATRIA JA LASTEKAITSE

Nimetus (ingl. k) Health Promotion, Pediatry and Protection of Children



48


Kontrollivorm Eksam


Anda ülevaade lapse arenguperioodidest ja tervise indikaatoritest, lapse tervise riskifaktoritest. Teavitada üliõpilasi terve lapse kasvatamise põhialustest, tervistedendavast tööst laste ja lastevanematega. Õpetada üliõpilasi tundma sagedamini esinevate lastehaiguste põhisümptomaatikat ja taktikat lapse haigestumisel lastekollektiivis. Anda ülevaade lastekaitse põhialustest, seadusandlikest aktidest ja nende rakendusdokumentidest, riiklikest ja

erinevate mittetulundusühingute poolt läbiviidavatest projektidest ja programmidest


To provide an overview of children´s development stages and health indicators, and risk factors of child´s health. To inform students of the basics of child care and health promotion among children and parents. To introduce students to the main symptoms of various common children´s diseases and strategies to be implemented when a child in a group falls ill. To provide an overview of the basics of child protection, related legislation and implementing acts, different projects and programmes carried out by national and different non-profit organisations.


Üldised mõisted tervise, tervisedendamise, tervisekasvatuse, haiguse ja lapse heaolu kohta.Lapse tervist mõjutavad tegurid. Haiguste üldine ja spetsiifiline profülaktika. Immuniseerimine. Sagedasemad haigusrühmad Eesti lastel, haigestumuse põhinäitajad. Erinevate haiguste põhisümptomaatika, esmane abi üksikute haigussümptomite puhul. Lihtsamad esmaabivõtted. Õnnetusjuhtumite profülaktika. Liikumine ja tervis.Essee: Tervisekasvatus kindla vanuserühma lastele. Traumade ennetusprojekt koolieelses lasteasutuses.Lastekaitse areng maailmas ja Eestis. Lastekaitset toetavad seadusandlikud aktid ja nende rakendamine. Kriisid lapse elus ja võimalik abi. Laste ja perepoliitika Eestis. Lastekaitse riiklikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Erinevate organistasioonide ja mittetulundusühingute osa lastekaitse osutamisel.


General concepts of health, health promotion, illness and child welfare. Factors influencing child’s health.General and specific prevention of disease. Immunisation. Frequent disease groups among Estonian children, main indicators of falling ill. Characteristics of various disease groups, first aid in case of single symptoms. Simpler steps in giving first aid. Prevention of accidents. Physical activity and health. An essay: Health education among children of a certain age group. Trauma prevention project in a preschool educational establishment. The development of child protection in the world and Estonia. Legislative acts supporting the protection of children and its implementation. Crisis in child’s life and possible help. Children’s and family policy in Estonia. Child protection

at a national and local level. The role of different organizations and NGOs in child protection.

Iseseisev töö (eesti k.) Referaat: Laste ja perede probleemid tänases Eestis

Iseseisev töö (ingl.k) Academic Report: Child and family policies in Estonia


Üliõpilane -Omab teadmisi laste tervise põhinäitajatest; oskab kujundada laste tervislikku käitumist; -oskab lastele õpetada lihtsamaid eneseabivõtteid õnnetusjuhtumite tekkel; -omab teadmisi laste õigustest ja nende tutvustamise metoodikast nii lastele kui lastevanematele.


Has knowledge in the main indicators of children’s health; can develop healthy behaviour in children; can teach children simpler self-aid skills in case of accidents; has knowledge in children’s rights and its introduction methodologies to children and their parents


Eksam


Exam

Vastutav õppejõud Ene Tomberg, MA

Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Esmaabi käsiraamat, 2008; Toimet. Tulva, T. 2004 Lapse kasvukeskkond ja sotsiaalsed oskused; Korp, E. & Rääk, R. 2004 Lastekaitsetöö kohalikus omavalitsuses; Raukas, R., Uibo, O. & Raal, A. 2006 Tervislik toit lapseootel naisele, imikule ja väikelapsele; Soonets, R. jt. 1997 Laste väärkohtlemine; Lastekaitse Liit 2005 Laste õigused; Ormisson, A. 1998 Sünnist esimese sammuni; Seksuaalsus, 2009.


Lastehaigused, 1999; Sullivan, K.; Cleary, M. & Sullivan, G. 2004 Kiusamine koolis; Koost. ja toimet. Kõiv, K. 2001 Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Artiklite kogumik; Hallimäe, M. & Ritso, E. 1999 Mul on õigus. Käsiraamat kasvatajale; Koost. Tulva, T. 2001 Laps ja pere tänases Eestis; Eriksson, N. E. 1999 Allergia diagnostika ja ravi; Haridusministeerium & Lastekaitse Liit 1998 Tervisekasvatus põhikoolile. Artiklite kogu.

Ainekood TPL6053

Nimetus (eesti k) MEEDIAKASVATUS ALUSHARIDUSES

Nimetus (ingl. k) Media Education in Pre-School



36


Kontrollivorm Arvestud


(Digitaal)meedia kui ühe kasvukeskkonna ohtude ja võimaluste teadvustamine lapse igakülgses arengus, valmidus rakendada meedia sisu ja IKT vahendeid teadvustatult laste meediateadlikkuse kujundamiseks ja lapse igakülgse arengu toetamiseks, praktilised oskused meediakasvatuse läbiviimiseks lasteaias.


-Realisation the importance of (digital)media as one developmental environment in child’s comprehensive development, readiness to implement the content of media and ICT means consciously in developing children’s media awareness and supporting comprehensive development of children, practical skills in conducting media education in a kindergarten.


Meedia toimemehhanismid, mõjutusvahendid. Seadusandlus. Meedia tõenäolised mõjud – ohud ja võimalused. Uus kirjaoskus ja meediateadlikkus. Ristmeedia ja osaluskultuur. Meediakasvatuse didaktilised põhiprintsiibid ja KELARÕK. Meediavahendid ja nende sisu ning õppe-kasvatustegevuse valdkonnad. Väärtuskasvatus ja meedia. Turvaline IKT kasutamine, eakohane online-etikett. Täiskasvanu roll ja võimalused meediakasutuse suunaja ja juhendajana, lasteaia ja kodu koostöö, eakaaslastekultuur.


-Media mechanisms, impact means. Legislation. Possible impact of media – dangers and opportunities. New literacy and media-consciousness. Cross-media and participatory culture. Didactic basic principles of media education and pre-school educational establishments and national curriculum. Means of media and its content and areas of learning and educational activities. Value education and media. Secure use of ICT, age-specific online-etiquette. The role and possibilities of an adult as a leader and tutor of media-use, cooperation between pre-school and home, peer culture.

Iseseisev töö (eesti k.) 1 individuaalse planeeritud tegevuse kirjelduse esitamine Arvestuse saamiseks peab kirjeldus sisaldama laste aktiviseerimise võtteid, korrektset terminoloogiat, meediakasvatuse eesmärke ja sisu, järgima eakohasust

Iseseisev töö (ingl.k) -submitting 1 description of planned individual activity. For passing the description needs to include the means of activating children, correct terminology, aims and content of media education, be age-specific


Üliõpilane: • Teadvustab (digitaal)meedia kui ühe kasvukeskkonna osatähtsuse eelkooliealise lapse igakülgses arengus: leiab lahendusi võimalikele meediast tulenevatele probleemidele, omab valmisolekut lastevanemate nõustamiseks üldisemates meediat puudutavates kasvatusküsimustes; • Oskab lõimida meediakasvatust teiste KELARÕKi valdkondadega; • Oskab kasutada erinevat meedia sisu laste eakohasel ja igakülgsel arendamisel; • Tunneb IKT-põhise aktiivõppe põhimõtteid ja metoodikat ning oskab neid õppetegevustesse integreerida


-The student: *Is conscious of the importance of (digital)media as one part of educational environment in pre-school child’s comprehensive development: finds solutions to possible problems arising from media, has readiness to councel parents in general media-related educational issues; *Knows integration opportunities between media education and other areas of the National Curriculum for pre-school educational establishments; *Knows how to use different content of media in age-specific and comprehensive development; *Knows ICT-based active learning principles and methology and knows how to integrate them into learning activities


Arvestus


Pass-fail assessment

Vastutav õppejõud MA Elyna Nevski

Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Vinter, K. 2013. Meediakasvatus praktilises lasteaiatöös. Üldõpetuse rakendamine lasteaias, x-x. Kirjastus Atlex. Vinter, K. 2010. Meediamängud lasteaias: Abimaterjal õpetajatele ja õpetajakoolituse üliõpilastele meediakasvatuse läbiviimiseks koolieelses lasteasutuses. Ilo. Vinter, K. 2010. Meedia väärtuste kujundajana. Väärtused koolieelses eas: Väärtuskasvatus lasteaias, 145-161. TÜ Eetikakeskus, TLÜ Kasvatusteaduste Instituut. Whitby, P. 2012. Turvalise internetikäitumise käsiraamat lapsevanematele. Valgus.


Aava, K. 2003. Veenmiskunst. Avita. Bachmann, T. 2005. Reklaamipsühholoogia. Ilo. Carr, N. 2011. Triiv madalikule: mida internet meie ajuga teeb. Äripäev. Cialdini, R. B. 2005. Mõjustamise psühholoogia: Teooria ja praktika. Pegasus. Danesi, M., Perron, P. 2005. Kultuuride analüüs. Valgus. Kink, T. 2008. Infotehnoloogia. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. 334-351. TÜ Kirjastus. Patzlaff, R. 2003. Tardunud pilk: Televisiooni füsioloogilised mõjud ja lapse areng. Tallinn: PreMark. Smith, P. K., Cowie, H., Blades, M. 2008. Lapse arengu mõistmine. 196-209. TLÜ. Strasburger, V. 2010. Media Education. Pediatrics Vol. 126 No. 5, 1012-1017. http://pediatrics.aappublications.org/content/126/5/1012.full.pdf+html The Kaiser Family Foundation. 2005. Issue brief: The effects of electronic media on children ages zero to six: A history of research. Menlo Park, CA: Kaiser Family Foundation. http://www.kff.org/entmedia/upload/The-Effects-of-Electronic-Media-on-Children-Ages-Zero-to-Six-A-History-of-Research-Issue-Brief.pdf Turvaliselt internetis. 2011. InSafe. Ugur, K. 2004. Meediaõpetus põhikoolis: Tugimaterjale õpetajale. TÜ Kirjastus

Ainekood TPL6054

Nimetus (eesti k) ARVUTI LASTEAIAS

Nimetus (ingl. k) IKT in Kindergarten



36


Kontrollivorm Eksam


Toetada praktiliste oskuste kujunemist kasutamaks erinevaid arvuti ja interneti võimalusi, meetodeid ja vahendeid õppetegevuste mitmekesistamiseks lasteaias.


To support the development of practical skills for using different computer and internet possibilities, methods and tools to increase the diversity of activities in kindergarten.


Arvuti kasutamise reeglid ja võimalused. Suhtlemine arvutis, e-kiri. Interneti võimalused. Interneti kasutamise reeglid. Ajaveeb, koduleht. Küsitluste kasutamine lasteaias Veebipõhiste küsitluste koostamise võimalused. Pildid. Piltide otsimine internetist. Piltide töötlemine. Erinevad pilditöötlusprogrammid. Piltide kasutamine lasteaia õppeprotsessis. Joonistamine arvutis. Erinevad joonistusprogrammid. Internetileheküljed õpetaja abistajana õppeprotsessi mitmekesisemaks muutmisel. Esitlused lasteaia õppeprotsessis. Slaidiesitluste loomine (PowerPoint, GoogleDocs, OpenOffice, Prezi). Ristsõnad, töölehed lasteaia õppeprotsessis. Ristsõnade, töölehtede koostamise programmid. Ristsõnade, töölehtede koostamise võimalused internetis. Diplomid, tänukirjad, kalendrid jm internetist. Eelkooliealistele lastele mõeldud õppeprogrammid, nende kasutamine õppeprotsessis. Puzzle õppeprotsessis. Puzzle koostamise programmid.


The rules and possibilities of using computer. Digital communication, e-mail. Possibilities of Internet. The rules of using Internet. Blog, homepage. Using polls in kindergarten. The possibilities of using web-based polls. Pictures. Searching pictures from Internet. Editing pictures. Different picture editing software. Using pictures in kindergarten learning process. Drawing in computer. Various drawing software. Internet pages, that help teacher to make the learning processes in kindergarten more diverse. Slide shows in kindergarten learning process. Creating slideshows (PowerPoint, GoogleDocs, OpenOffice, Prezi). Crosswords and worksheets in kindergarten learning process. Diplomas, letter of thanks, calendars, etc. from the Internet.

Learning programs for preschoolers and using them in learning process. Puzzle in learning process. Programs that help to compose puzzles.

Iseseisev töö (eesti k.) Kursus toimub e-õppena

Iseseisev töö (ingl.k) Course will be taken as online training


Üliõpilane • teab arvuti ja interneti kasutamise põhireegleid • omab ülevaadet ja kasutab IKT-vahendeid õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel • omab ülevaadet erinevatest lastele mõeldud õppeprogrammidest • kasutab erinevaid IKT võimalusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel


• Knows basic rules of using computer and Internet • Has overview and can plan and conduct ICT-resources in learning process • Has overview about various learning programs for children • Applies different ICT resources to plan and conduct learning


Eksam


Exam


Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Materjal veebipõhises õppekeskkonnas


Kirna, A. (2008). Arvutikaitse ABC. Kirjastus Paar. Kõnnusaar, I. (2009). Kuidas saada vingeks arvutikasutajaks. Ajakirjade kirjastus. Pata, K. & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat. Tiigrihüpe. TLU Informaatika Instituut. Rooney, A. (2010). Suur laste arvutiraamat. Kirjastus Varrak. Stephen, C., Plowman, L. McPake, J. (2010). Supporting young children's learning with technology at home and in preschool. Research Papers in Education 25, 93 – 113. Tilk, T. – erinevad õpikud arvutikasutajale

Ainekood TPL6055

Nimetus (eesti k) MULTIMEEDIUMI LOOMINE

Nimetus (ingl. k) Multimedia Production



48




Anda ülevaade erinevatest multimeediumite loomise võimalustest


To give overview of different possibilities of creating multimedias


Video – videotöötlusprogrammid, ekraanisalvestised, video salvestamine Pildid – piltide töötlemine, piltide joonistamine, fotografeerimine, PrtScr Heli – heli salvestamine, töötlemine, helitöötlusprogrammid.

Multimeediumi avaldamine veebikeskkondades.


Video – video-editing software, screenshots, recording video Pictures – editing, drawing pictures, fotographing, PrtScr Sound – recording, editing sounn, sound editing software. Publicating multimedia to web

Iseseisev töö (eesti k.) Multimeediumide valmistamine (pilt, heli, video)

Iseseisev töö (ingl.k) Making multimedia (picture, sound, video)


Üliõplane • Oskab luua multimeediume • Valdab multimeediumite loomiseks vajalikke programme • Oskab avaldada loodud multimeediume veebikeskkonnas


Student: • Can create multimedia • Can master appropriate software to create multimedia • Can publish created multimeedia to web

Hindamismeetodid Näiteks: suuline või kirjalik eksam, test, essee jne.

(eesti k.)



Vastutav õppejõud Elyna Nevski, MSc

Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Loengukonspektid. Õppevideod. Loengumaterjalid Moodle’i keskkonnas.


Video-, pildi- ja helitöötluse õpikud ja juhendmaterjalid

Ainekood TPL6061

Nimetus (eesti k) HARIDUSTEHNOLOOGILINE MEESKONNATÖÖ JA NÕUSTAMINE

Nimetus (ingl. k) Teamwork and Councelling in Educational Technology



36




Toetada oskust nõustada õpetajaid haridustehnoloogilistes küsimustes.


To support ability to advise teachers concerning Educational Technology


Haridustehnoloogi tööülesanded koolieelses lasteasutuses. Nõustamistehnikad. Meeskonnatöö. Sisekoolituste kavandamine ja läbiviimine. Juhendite (veebipõhised, paberkandjal) koostamine.


Educational technologist’s tasks in pre-school establishment. Counseling tehniques. Teamwork. Planning and conducting internal trainings. Composing guides (web-based, paper-based).

Iseseisev töö (eesti k.) Sisekoolituse kavandamine lasteaia personalile; juhendi koostamine veebipõhiselt ja paberkandjal

Iseseisev töö (ingl.k) Planning internal training for kindergarten staff;

Composing web and paper based guides


Üliõpilane • Oskab nõustada õpetajaid, juhtkonda ja lapsevanemaid IT kasutamisega seotud teemadel • Omab valmisolekut kavandada ja läbi viia IKT-alaseid koolitusi • Oskab koostada IKT-alaseid juhendeid ja eeskirju.


• Can advise teachers, management and parents about using IT • Is ready to plan and conduct trainings about ICT • Can compose guides and rules about ICT


Arvestus



Vastutav õppejõud Eli Laaser, MA

Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Loengumaterjalid Organisatsioonikäitumine : üksikisik, rühm ja organisatsioon / Ian Brooks ; inglise keelest tõlkinud Marja Vaba Organisatsioonikäitumine : käsiraamat / Anu Virovere, Ruth Alas, Jaana Liigand ; Estonian Business School. Tallinn: Külim, c2008


Bewick, C., & M. Kostelnik. (2004). Educating early childhood teachers about computers. Young Children 59 (3): 26-29. Pata, K. & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat. Tiigrihüpe. TLU Informaatika Instituut. Plowman, L., Stephen, C., McPake, J. (2010). Supporting young children’s learning with technology at home and in preschool. Research Papers in Education Vol. 25, No. 1, 93–113

Ainekood TPL6059

Nimetus (eesti k) INFORMAATIKA DIDAKTIKA

Nimetus (ingl. k) Didactic of Informatics



36


Kontrollivorm Eksam


Luua võimalused ülevaate saamiseks informaatika põhialustest. Toetada oskust analüüsida Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise seoseid. Kujundada oskust organiseerida õppeprotsessi lasteasutuses lähtudes informaatika põhialustest.


To create possibilities for students to get overview about informatics essentials. To support analyzing skills for applying associatives between The national curriculum for pre-school educational establishments and ICT. Develop skills to organize pre-school educational establishments’ learning processes emanate from didactic of informatics


Informaatika põhimõisted. Informaatika ajalugu ja tulevikusuunad. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava seosed IKT-ga. IKT vahendite sobivus (riistvara ja tarkvara). Õppeprotsessi planeerimine, läbiviimine ja analüüs kasutades IKT-d. Valdkondadevaheline lõimimine, õpiprojektid. Koolieelses lasteasutuses sobivad õpitarkvarad ja rakendusprogrammid


Conceptual informatics. History and future trends of informatics. Associatives between The national curriculum for pre-school educational establishments and ICT. Right resources for ICT (software and hardware). Planning, conducting and analysing learning process using ICT. Integrating different subject fields, learning projects. Appropriate learning software and programs for pre-school educational establishments

Iseseisev töö (eesti k.) Õppeprotsessi planeerimiseks kava koostamine, analüüs kasutades IKT vahendeid

Iseseisev töö (ingl.k) Using ICT, create action plan and analysis.


Üliõplane • Analüüsib ja hindab IKT vahendite (riist- ja tarkvara) sobivust lasteaia õppeprotsessis • Analüüsib KELA RÕK ja IKT vahendite kasutamise seoseid • Oskab planeerida lastaia õppeprotsessi kasutades IKT-

d • Oskab installida ja reinstallida rakendusprogramme ja õpitarkvara


• Analysing and evaluating ICT resources appropriateness (soft- and hardware) for kindergarten learning processes • Analysing associatable resources between the National Curriculum for pre-school educational establishments and ICT • Can plan kindergarten learning processes using ICT • Can install and reinstall programs and learning software


Eksam


Exam


Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008) NEW ZEALAND COUNCIL FOR EDUCATIONAL RESEARCH (2004). The role and potential of ICT in early childhood education. A review of New Zealand and international literature. Brotherus, A., Hytönen, J., Krokfors, L. 2001. Esi ja algõpetuse didaktika. Tallinn: TPÜ Vosniadou, S. International Bureau of Education. How Children Learn. Informaatika didaktika (õpik digitaalselt) http://htk.tlu.ee/infdid/opik/index.html


-

Ainekood TPL6057

Nimetus (eesti k) HARIDUSTEHNOLOOGI PRAKTIKA I

Nimetus (ingl. k) Practice in Educational Technology I


Orienteeriv kontakt-tundide 48

maht:




Toetada praktiliste oskuste kujunemist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise suunamiseks ja toetamiseks koolieelses lasteasutuses.


To support the development of practical skills in ICT and its implementation in pre-school educational establishment.


Lasteasutuse tehnilised võimalused. IKT kasutamine lasteaia õppeprotsessis. Õpitarkvara kasutamine. Õppeprotsessi planeerimine ja läbiviimine. Enenseanalüüs.


Technical possibilities in pre-school establishment. Applying ICT in kindergarten learning process. Using learning software. Planning and conducting learning process. Self-analysis.

Iseseisev töö (eesti k.) Lasteasutuse tehnilised võimalused. IKT kasutamine lasteaia õppeprotsessis. Õpitarkvara kasutamine. Õppeprotsessi planeerimine ja läbiviimine. Enenseanalüüs.

Iseseisev töö (ingl.k) Performing independent practice tasks, composing practice report.


Üliõpilane • Analüüsib IKT kasutamist lasteaia õppeprotsessis; • Viib läbi õppetegevusi, kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid; • Abistab õpetajaid õpitarkvara leidmisel ja selle kasutusele võtmisel õppeprotsessis (tehnoloogia kasutamine ja tehnoloogiliste probleemide lahendamine); • Analüüsib ja hindab kriitiliselt valitud suunda arvestades enese teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset.


• Analysing the use of ICT in kindergarten learning process • Using ICT-resources, conducts learning activities • Helps teachers to find and start using learning software in learning process (uses technology and solves technological problems) • Analyses and evaluates the level of his/her theoretical knowledge and practical skills taking into consideration

the chosen speciality


Arvestus


Pass-fail-assesment

Vastutav õppejõud MA Maiki Liivas, MA Kaire Kollom, Mc Elyna Nevski

Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Praktikajuhend ning praktikakorralduse kirjeldus. Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ. Tartu Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Pata, K. & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat. Pedagoogiline praktika lasteaias. Abimaterjal üliõpilasele ja juhendajale. (2010). Tallinn. OÜ Vali Press.


-

Ainekood TPL6062

Nimetus (eesti k) INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA JUHTIMINE KOOLIEELSES LASTEASUTUSES

Nimetus (ingl. k) IT-Management in Kindergarten



36




Toetada oskust planeerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise arengut koolieelses asutuses. Anda ülevaade it-alasest seadusandlusest ning it-põhiste materjalide loomisel kehtivatest nõuetest ja avaldamise tingimustest


To support skills to plan development of ICT in pre-school establishment.

To give overview about IT legislation and also about IT-publications requirements and provisions in force.


IKT arengusuundade analüüs. IKT arengukava koostamine. Litsentsid. Avatud litsentsid (Creativ Commons). Lastevanemate nõusolekud. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamist reguleeriv seadusandlus. Digitaalallkirja seadus. Karistusseadustik. Avaliku teabe seadus. Autoriõiguse seadus. Isikuandmete kaitse seadus. Infoühiskonna teenuse seadus. Võlaõigusseadus. Tsiviilseadustiku üldosa seadus.


Analysis of ICT future patterns. Composing ICT development plan. Licences. Creativ Commons licences. Parental consents. Legislation of applying ICT. Legislation of digital signature. Penal Code. The Public Information Act. Copyright Law. Personal Data Protection Act. Information Society Services Act. The Law of Obligations Act. General Part of the Civil Code Act.

Iseseisev töö (eesti k.) IKT arengukava koostamine

Iseseisev töö (ingl.k) Composing ICT development plan


Üliõpilane • Teab IKT rolli ning kasutusvõimalusi lasteaias • Oskab planeerida IKT arengusuundi • Tunneb IT-alast seadusandlust • Teab IT-põhiste materjalide loomisel ja avaldamisel kehtivaid nõudeid • Teab litsentside (sisu), oskab lisada loodud õppematerjalidele CC lisentsi


Student: • Knows the role of ICT and opportunities to use it in kindergarten • Is capable to plan future ICT patterns • Knows IT legislations • Knows about IT-publications requirements and provisions in force. • Knows about different licences, is able to add CC licence to created documents


Arvestus



Vastutav õppejõud MA Kati Vinter, MA Maiki Liivas

Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Leimann, J.; Skärvald, P.- H.; Teder, J. (2003). Strateegiline juhtimine. Loengukonspekt ning selle juurde kuuluvad õppematerjalid http://meediaprojekt.wordpress.com/ Alas, R. (2008). Juhtimise alused. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Külim Strateegiline juhtimine ja sisehindamine lasteaias / Tarmo Salumaa, Mati Talvik, Alvar Saarniit .Tallinn : Merlecons ja Ko, 2007 Digitaalallkirja seadus. Karistusseadustik. Avaliku teabe seadus. Autoriõiguse seadus. Isikuandmete kaitse seadus. Infoühiskonna teenuse seadus. Võlaõigusseadus. Tsiviilseadustiku üldosa seadus.


Chen, J., Chang, Ch. (2006). Using computers in early childhood classrooms: teachers’ attitudes, skills and practices. Journal of Early Childhood Research 4, 169-188. Liivas, M. (2008). Õpetajate hinnang arvuti kasutamisele koolieelses lasteasutuses. Magistritöö. Pata, K. & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat. Tiigrihüpe. TLU Informaatika Instituut. Vinter, K. Siibak, A., Kruuse, K. (2010). Meedia mõjud ja meediakasvatus eelkoolieas. Haridus 4, 11-17. Yurt, Ö., Cevher-Kalburan, N. (2011). Early childhood teachers’ thoughts and practices about the use of computers in early childhood education. Procedia Computer Science 3, 1562–1570

Ainekood TPL6063

Nimetus (eesti k) VEEBIPÕHISED ÕPIKESKKONNAD JA -VÕRGUSTIKUD

Nimetus (ingl. k) WebBased Learning Environments and Learning Networks



16




Anda ülevaade veebipõhistest õpikeskkondadest ja –võrgustikst ning nende kasutamise võimalustest lasteaias.


To give overview about web-based learning environment and networks and also about applying them in kindergarten.


Õpikeskkonna ja võrgustiku mõiste. Õpikeskkonna ja võrgustiku roll lasteaia õpiprotsessis. Sotsiaalne meedia ja nende kasutamise võimalused lasteaia õppeprotsessis. E-portfoolio. Lasteaia õpetaja rollid erinevates keskkondades. E-üritused. E-kursused.


The concept of learning environment and network. The role of learning environment and learning network in kindergarten. Social media and the possibilities of applying it in the learning process in kindergarten. Online-portfolio. The roles of kindergarten teacher in different environments. Online-events. Online-training.

Iseseisev töö (eesti k.) E-portfoolio koostamine; veebipõhise õpiürituse või e-kursuse kavandamine

Iseseisev töö (ingl.k) Composing Online-portfolio; Planning web-based learning events or online training course.


Üliõpilane • Tunneb erinevaid veebipõhiseid õpikeskkondi ja -võrgustikke • Analüüsib veebipõhisete õpikeskkondade ja –võrgustike kasutamise võimalusi lasteaias • Kasutab veebipõhiseid õpikeskkondi ja –võrgustikke vahendina õppeprotsessi mitmekesistamiseks


• Knows different web-based learning environments and learning networks • Analyses how to apply web-based learning environments and networks in kindergarten • Uses web-based learning environments and networks to diverse learning process


Arvestus




Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Loengumaterjalid. Attwell, G. (2007). Personal Learning Environments - the future of eLearning? eLearning papers, 2(1).Pata, K. & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia

käsiraamat. Tiigrihüpe. TLU Informaatika Instituut. Brown, J. S. New Learning Environments for the 21st Century Richardson, W. (2010). Blogs, wikis, podcasts, and other powerful web tools for classrooms. Thousand Oaks: Corwin, 2010 Slowinski, J., Anderson, T., Reinhart, J. (2001). Can web-based collaboration reform education? URL: http://findarticles.com/p/articles/mi_m0HKV/is_3_10/ai_80159692/


-

Ainekood TPL6060

Nimetus (eesti k) ANIMATSIOONIDE LOOMINE JA KASUTAMINE LASTEAIA ÕPPEPROTSESSIS

Nimetus (ingl. k) Animations Prodaction and use in Kindergarten Learning Process



48




Anda ülevaade animatsiooni loomise võimalustest lasteaia õppeprotsessis Toetada praktilisi oskusi luua erinevaid animatsioone


To give overview about possibilities for creating an animations in a kindergarten learning process. To support practical skills to create different animations


Animatsiooni ajalugu. Animatsiooni loomise etapid. Stsenaarium. Kaader. Animatsiooni liigid. Ümarnukk. Lamenukk. Piksillatsioon. Joonisfilm. Arvutianimatsioon.

Õppeaine sisu lühikirjeldus History of animation. Phases of creating animation.

(inglise k.) Scenario. Frame. Animation types. Model animation technique. Lamenukk. Pixilation. Cartoon. Computer animation

Iseseisev töö (eesti k.) Koostada animatsiooni stsenaarium; valmistada 3 animatsiooni

Iseseisev töö (ingl.k) Prepare animation scenario; make 3 animations


Üliõplane • Orienteerub animatsiooni ajaloos ning loomise põhitõdedes (etapid) • Tunneb erinevaid animatsiooni liike • Analüüsib animatsiooni kasutamise võimalusi lasteaia õppeprotsessis • Teab animatsiooni loomise tarkvara • Oskab luua erinevaid animatsioone arvestades animatsiooni loomise põhitõdesid ning seoseid Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga • Kasutab animatsiooni loomiseks sobivaid vahendeid ja tarkvara


Orients in history of animation and in the basic of creation

Knows different types of animations Analyses the possibilities to use animations in

kindergarten learning process Knows the software needed for animation

creation Is capable to create different animations taking

into consideration the basics of creating animation and refrences to the National Curriculum for pre-school educational establishments

Uses suitable equiptments and software to create animations


Arvestus




Eeldusaine

Kohustuslik kirjandus Animatsiooni õpiobjekt http://animatsioonid.wordpress.com/ Naughton, John; Smith, Adam „Kino kiirkursus“. Eesti

Ekspressi kirjastus, 2008. Loengukonspektid, õppevideod


-

Ainekood TPL6064

Nimetus (eesti k) HARIDUSTEHNOLOOGI PRAKTIKA IINimetus (ingl. k) Practice in Educational Technology II



48


Kontrollivorm Eksam


Toetada praktiliste oskuste kujunemist lasteaia personali nõustamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite rakendamisel lasteaia õppeprotsessi ning lasteasutuse IKT arengu suunamiseks.


To support developing practical skills to give kindergarten staff advice about applying and directing ICT-resources in pre-school establishment and learning process.


Lasteasutuse IKT vahendite ja võimaluste analüüs. IKT õppeprotsessi rakendamise analüüs. IKT arenguvõimaluste analüüs ja lasteasutuse personali nõustamine. E-ürituse või IKT-alase koolituse kavandamine ja läbiviimine. Eneseanalüüs.


Analysis of ICT resources and possibilities in pre-school establishment. Analysis of applying ICT in learning process. Analysis of ICT development opportunities and advising the staff of pre-school establishment. Planning and conducting online-event or ICT-related training. Self-analysis

Iseseisev töö (eesti k.) Praktikaülesannete täitmine, praktikaaruande koostamine

Iseseisev töö (ingl.k) performing practice tasks, composing practice report.


Üliõpilane • Nõustab lasteaia õpetajaid IKT-alastes küsimustes;

• Viib läbi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalustel põhineva ürituse või koolituse; • Analüüsib info- ja kommunaikatsioonitehnoloogia arenguvõimalusi organisatsioonis; • Analüüsib ja hindab kriitiliselt valitud suunda arvestades enese teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset.


• Advises kindergarten teachers in ICT-related problems • Conducts ICT-based event or training • Analyses ICT development opportunities in organization • Analyses and evaluates the level of his/her theoretical knowledge and practical skills taking into consideration the chosen speciality


Eksam


Exam

Vastutav õppejõud MA Maiki Liivas, Mc Elyna Nevski, MA Kaire Kollom

Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus Praktikajuhend ning praktikakorralduse kirjeldus. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Pata, K. & Laanpere, M. (2009). Haridustehnoloogia käsiraamat. Pedagoogiline praktika lasteaias. Abimaterjal üliõpilasele ja juhendajale. (2010). Tallinn. OÜ Vali Press.


-

Kõrvaleriala nimetus inglise keeles

Documents

Transcript of Kõrvaleriala nimetus inglise keeles