MOODULI NIMETUS /EKAP 1 5 EKAP Mooduli teemad · 8 6) kasutab rakendustarkvaraga seotud...

1

Põhiõpingute moodulid

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht õppenädalates/EKAP

1 Infotehnoloogilise taristu ülalhoid organisatsioonis 3 ÕN/5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab infotehnoloogia ülesandeid organisatsiooni eesmärkide elluviimisel oma ametikohast lähtuvalt ja omab ülevaadet IT-taristuülalhoiu korraldamise põhimõtetest ning mõistab oma õigusi ja täidabkohustusi organisatsiooni liikmena.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õpetajad: Jelena Laidinen, Kaarin Vask

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

ülesanded

Mooduli teemad

1) mõistab infotehnoloogia ülesandeid oma ametikoha ülesannetest lähtuvalt organisatsiooni eesmärkide elluviimisel, lähtub IT-süsteemi spetsialisti ametijuhendist, IT strateegiast ja/või protsesside kirjeldusest organisatsioonis;

selgitab iseseisvalt

infotehnoloogia ülesandeid

oma ametikohast lähtuvalt

ja lahendab juhendi abil

meeskonnatööna

lihtsamaid IT-juhtimisega

seonduvaid

probleemülesandeid

Ideekaart koolis pakutavate IT tugiteenuste kohta

Meeskonnatööna analüüs (kooli IT taristu, erinevad kasutajagrupid ja nende IT vajadused)

Praktiline töö (tutvumine kooli infosüsteemiga)

Miniloeng äri ja IT suhetest, IT eesmärgid lähtuvalt ettevõttest (võimalusel kaasata mõni tööandja)

Probleemülesanne (ettevõtte kirjelduse sh kooli põhjal IT tugiteenuste kirjelduse koostamine ja analüüs, dokumenteerimine)

IT korralduse alused 1,5 EKAP (1 ÕN=30 T+10 I) 6 T: Organisatsioon ja IT. Organisatsioonid. Organisatsioonide vajadused. 10 I: IT mõju organisatsioonide infotöötlusele. IT roll organisatsioonis. IT eesmärgid. IT strateegia. IT tugiteenused. 10 T: Organisatsiooni infosüsteem 14 T: Infosüsteemi roll organisatsiooni halduses. Infotehnoloogia juhtimise alused 1,25 EKAP (0,9 ÕN=24 T+10 I) 2 T: IT strateegia, IT strateegia põhimõtted. 10 I: IT strateegia ja äri- strateegia seos. Juhtimise hierarhia. IT strateegia koostamise põhimõtted

2)tunneb IT-taristu ülalhoiu korraldamise põhimõtteid, mõistab oma kohustusi lähtuvalt teenustaseme lepingust ning selle mõju oma tööle;

kirjeldab oma tööülesandeid lähtudes IT taristu ülalhoiu korraldamise põhimõtetest konkreetses ettevõttes,

Arutelu

Juhtumianalüüs (kooli IT taristu või serveriruumi vaatlus ja võrdlus ISKEga)

Iseseisev töö (vt. iseseisev töö)

2

3) nõustab lõppkasutajat IT-taristu ülalhoiu küsimustes oma töökohustuste piires;

4) järgib oma töös infoturbe põhimõtteid ja kehtivat seadusandlust;

kasutab valdkonnaga seotud terminoloogiat arusaadavas õppe- ja inglise keeles

leiab teenustaseme lepingust oma tööülesanded

täidab tööülesandeid lähtuvalt juhenditest ja juhendaja poolt antud tööülesandest küsides vajadusel abi

pakub meeskonnaliikmena abi IT teenuse osutamisel lähtudes kliendi vajadustest

nõustab klienti IT teenuse küsimustes kasutades kliendile arusaadavat sõnastust ja mõisteid

Selgitab iseseisvalt

infoturbe põhimõtteid, arvestab nendega probleemülesannete lahendamisel ja järgib neid töösituatsioonides

teeb sissetungimise, pettuse ja turvalisuse

Teenustaseme lepingust oma vastutusala ja ülesannete määratlemine

Rollimäng (klient ja IT spetsialist, kliendi nõustamine)

Rollimäng

Juhtumianalüüs

Turvameetmete kirjelduse koostamine (teenustaseme lepingus infoturbe osaga tutvumine,

10 T: IT-finantsjuhtimine. IT-kulud. Investeeringute järelevalve. ERP. 12 T: IT juhtimise tavad ja protsesside standardid. ITIL. BPMN. UML. IT-personali juhtimine. IT-valdkonna töökorraldus, inimressursi haldussüsteemid. Kvaliteedijuhtimine IT-valdkonnas. Standardid. Meetodid. Sertifitseerimine. Infovajadused, kliendisuhete haldussüsteemid (CRM), ettevõtte sisuhaldussüsteemid (ECM), otsuste toetamissüsteemid (DSS). Infoturve organisatsioonis 2,25 EKAP (1,5ÕN=45T+15 I) 4 T: Infoturbe põhialused. Infoturve organisatsioonis 4 T: Õigusaktid jm regulatsioonid. Infoturbe kontseptsioon 10 T+ 8 I: Riskihaldus. Infoturbehaldus. 10 T: IT süsteemid: süsteemiarendus ja infoturve 4 T: Asutuse tegevus: töös olevate süsteemide kaitse ülesanded. Infrastruktuuri turve 5 T+7 I: Turvameetmete kirjeldamine. Toimepidevuse

3

5) kasutab IT-taristuga seotud terminoloogiat ning väljendab ennast õppe- ja inglise keeles arusaadavalt.

rikkumise või lekete seiret ja rakendab asjakohaseid abinõusid nende ärahoidmiseks

analüüsib juhtumi alusel ettevõtte andmete ja informatsiooniga seotud turvariske

kontrollib turvalisusega seotud vahejuhtumeid (juhtum, mis ei toimu tavapäraselt) ja teeb ettepanekuid turvalisuse tõhustamiseks

osaleb mooduli teemadega seotud õppekeelsetes arutlustes, väljendab ennast keeleliselt arusaadavalt ning kasutab erialaga seonduvaid põhimõisteid valdavalt õiges kontekstis

meetmete kirjeldus, kuidas tagada teenuse toimepidevus)

Rühmatöö

Enesekontrolli-testid

Rollimäng inglise keeles (klient ja teenusepakkuja)

tagamine. 4 T: Hädaolukorrad ja nende käsitluse plaanimine. 4 T: Prognoositavad arengud infoturbes. Terminoloogia tundmine.

Iseseisev töö moodulis:

Standardite ja raamistikega (ITIL, ISKE) tutvumine. Koostada serveriruumi planeerimiseks ISKE alusel pakkumine. Tunneb ära probleemid ja pakub välja lahendused. Varunduskava koostamine kooli jaoks. Enesekontrollitestid.

Mooduli hinde kujunemine: Hinnatakse mitteeristavalt.

Hindekriteeriumid Moodul on arvestatud, kui esitab õpimapi, mis sisaldab kõiki hinnatavaid ülesandeid.

Kasutatav õppekirjandus /õppematerjal

Õpetaja poolt koostatud materjalid Infoturbe käsiraamat õpetaja valikul Seadusandlus, EUCIPI kursuse e-õppe materjal

4


2 RAKENDUSTARKVARA 3,9 ÕN/6,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused rakendustarkvara tüüpidest ning kasutab peamisi grupitöö tarkvaralisi lahendusi, suudab seada konkreetseid eesmärke ja neid ellu viia


Õpetajad: Jelena Laidinen, Kaarin Vask, Urmas Asi


ülesanded

Mooduli teemad

1) kirjeldab süsteemi- ja rakendustarkvara erinevusi ja kasutusvaldkondi;

kirjeldab süsteemi- ja rakendustarkvara erinevusi ja kasutusvaldkondi;

Arutelu

Mõistekaart tarkvara kohta

Lõimituna teiste ainetega vormistada kooli kirjalike tööde juhendi alusel suuremamahulisem kirjalik töö (teksti vormindamine, sisukorda loomine, stiilide loomine, viitamine, töö piltide ja joonistega, tabeltöötlus, esitlus)

Kontoritöö tarkvara 4,5 EKAP: (2,7 ÕN=90 T+27 I) 10 T+4 I: Süsteemitarkvara:

4 T+ 1 I: Süsteemitarkvara mõiste, liigid. Rakendustarkvara. Näiteid enamlevinud rakendustarkvara pakettidest, rakendustarkvara ja süsteemitarkvara ühildumisest ja kasutus- valdkondadest. 2 T+1 I: Pilveteenused. Enamlevinud pilveteenuste pakkujad. Kasutusvõimalused. Failide haldus pilveteenustes. 4 T+2 I: Failihaldus. Failid ja kaustad. Failiformaadid. Failide salvestamine erinevates formaatides. Failide kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine. Failide hoidmine pilverakendustes.

2) kasutab baastasemel kontoritöö tarkvara;

valib ülesandele vastava rakendustarkvara ja kasutab seda ECDL tasemel

valib vastavalt olukorrale sobivaima failivormingu

teostab failihaldust ECDL tasemel

seadistab erinevatel seadmetel veebilehitseja ja meilikliendi vastavalt nõutud turvatasemele ning kasutaja eelistustele (sh keelesätted)

Praktilised tööd

3) osaleb meeskonnatöös ja kasutab grupitöötarkvara;

nimetab grupitöö tarkvara liike ja kirjeldab iga liigi jaoks vähemalt ühte valmislahendust ja selle kasutamise võimalusi

5

selgitab grupitöö tarkvaraga seotud mõisteid ja pakub abimaterjalile tuginedes kliendile sobiva valmislahenduse

kasutab sõnumivahetuse, dokumendihalduse, ajaplaneerimise ja failide ristkasutuseks mõeldud rakendusi ning pilveteenuseid

30 T+10 I: Tekstitöötlus: 14 T+4 I:Vormindamine. Objektide paigutamine teksti ja nende vormindamine. 6 T: Kirjakooste. Dokumendimallid ja dokumendistiilid, nende vormindamine. 10 T+4 I: Tabelid. Tabulatsioon. Tabelite loomine ja kujundamine.

25 T+8 I: Tabelarvutus. 5 T+2 I: Vormingud. 10 T+6 I: Arvutamine ja funktsioonide kasutamine. 2 T: Sorteerimine. 3 T: Diagrammid. 5 T+2 I: Liigendtabelid.

15 T+2 I: Esitluse loomine 2 T: Esitluse loomise põhireeglid, salvestamine erinevates formaatides. 6 T: Teksti jt objektide lisamine ja vormindamine slaidil. 3 T: Üleminekud ja animatsioonid. 2 T+2 I: Ettekande tegemine koos slaidiesitlusega. 2 T: Veebipõhised esitluse loomise võimalused.

10 T+3 I: Internet. 2 T: Otsingumootorid, otsingu

6

parameetrid. Portaal. 2 T: Infovahetus (kirjavahetus, posti- loendid ja uudisgrupid, otsesuhtlus internetis) 4 T+2 I: Grupitöö tarkvara. Grupitöövahendid, nende kasutusvaldkonnad. 2 T+1 I: Valmislahendused ja nende praktiline kasutamine.

4) kasutab jooniste ja eskiiside koostamiseks sobivat rakendustarkvara;

joonestab 2D jooniseid ühes enamkasutatavas CAD programmis

kontrollib joonise mõõtkavale vastavust

selgitab raster- ja vektorgraafika olemust, parameetreid ja kasutusvaldkondi

valdab peamisi raster- ja vektorgraafika töövõtteid

Praktilised tööd (jooniste lugemine, elektroonika komponentide juhised, tolerantsid, mõõtmete kandmine joonisele, valmis objektide kasutamine)

Arvutivõrgu joonise koostamine

Masinprojekteerimine. 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 2 T: Sissejuhatus Masinprojekteerimiseks kasutatav tarkvara, levinumad lahendused. Masinprojekteerimise tarkvaras kasutatavad põhimõisted, käskude valik ja sisestamine. 4 T: Jooniste koostamise alused. Peamised jooniste koostamiseks kasutatavad objektid ja nende parameetrid. Objektide moodustamine hiire abil ja koordinaatide sisestamisega klaviatuurilt. 4 T+2 I: Objektidega manipuleerimine joonisel. Objektide parameetrite muutmine, objektide sidumine teiste objektidega. Kihtide kasutamine joonisel. 4 T: Graafikaelemendid.

7

Graafikaelementide (faasid, polyline ja tekst) kasutamine, graafikaelementide omaduste muutmine eri kihtideks. 2 T+2 I: Mõõtmed. Joonise elementide mõõtmed, nende lisamine. Mõõtmete omaduste ja paigutuse valik. Mõõtmete, tolerantside ja kuju täpsus- nõuete tähistamine joonisel. 4 T+2 I: Objektide massiivid. Geomeetriliste elementide grupiviisiline joonestamine, objektide massiivid, nende loomine ja kasutamine.

5) valmistab ette sobivate parameetritega faile erinevatele väljundseadmetele;

valib vastavalt olukorrale sobivaima failivormingu

valmistab ette joonise printimiseks vastavalt etteantud tingimusele

arvestab graafika failide töötlemisel väljundseadme liiki ja võimekust

Praktiline töö (kujundab arvutigraafika faili ja seejärel teisendab faili etteantud suurusele ja vormingule vastavaks).

Praktiline töö (Trükib välja etteantud parameetri ja vorminguga arvutigraafika faili).

Arvutigraafika. 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 2 T: Arvutigraafika põhimõisted. Arvutigraafika liigid. Värvihaldus. Graafika failivormingud. Raster- ja vektorgraafika 14 T+6 I: Rakendusprogrammide sihipärane kasutamine (vähemalt ühe raster- ja ühe vektorgraafika programmi kasutamine). 2 T: Arvutigraafika rakendusvaldkonnad. Trükigraafika Trükigraafika kujundamine ja printimine. 2 T: Kujundamise põhimõtted.

8

6) kasutab rakendustarkvaraga seotud terminoloogiat ja väljendab ennast õppe- ja inglise keeles arusaadavalt;

7) suhtleb inglise keeles kasutaja toega, kasutab inglisekeelset tarkvara ja tarkvara kasutamise juhendeid

kasutab korrektset rakendustarkvaraga seotud õppe- ja inglise keelset terminoloogiat, suutes vabalt kasutada rakendustarkvara liidest ja suhelda kasutaja toega

Rollimäng (spetsialisti vestlus kliendiga töö vormistamise teemal)

Ideekaart inglise keeles

Rollimängu protokoll

Videojuhendi koostamine (eesti ja inglise keeles)

Iseseisev töö moodulis: Arvutivõrgu joonise loomine. Elektriskeemi joonistamine. Terminoloogia õppimiseks ideekaarti loomine.

Mooduli hinde kujunemine:

Hinnatakse mitteeristavalt

Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks, kui esitab õpimapi mooduli teemade kohta.


Õpetaja poolt koostatud materjalid, veebimaterjalid EUCIPI kursuse e-õppe materjal

9


3 ORAGANISATSIOON JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3 ÕN/5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet ettevõtluskeskkonna arengutest ja tööalasest suhtlemisest määral, mis võimaldab töötada IT- spetsialistina kaasaegses organisatsioonis koostöövõimelise meeskonnaliikmena..

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud Infotehnoloogia taristu ülalhoid organisatsioonis (projektihalduse alused osa), rakendustarkvara

Õpetajad: Jelena Laidinen, Kaarin Vask, Ave Rosental, Viive Post, Aviva Gubaidulina


ülesanded

Mooduli teemad

1) mõistab multikultuurses organisatsioonis toimuvaid protsesse, üksikisiku ja rühma käitumise ning suhtlemise üldiseid seaduspärasusi;

toob näiteid sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike faktorite koosmõju kohta organisatsioonides

selgitab näidisorganisatsiooni näitel organisatsiooni struktuuri, toimivaid käsuliine ja asjaajamise korralduse põhimõtteid ning kirjeldab neid lähtuvalt juhtimisteooriatest

Õppekäik

Praktilised tööd (kooli infosüsteemi tundmine, õppekorraldusees-kirjade tundmine)

Arutelu

Õppekäigu aruanne

Juhtumianalüüs kooli väärtuste kohta

Enesekontrolli testid EUCIPI IT juhtimine osa teemade alusel

Organisatsioon. 0,5 EKAP (0,3 ÕN=10 T+3 I) 2 T: Asjaajamine organisatsioonis. 2 T+1 I: Struktuur. Rollid. Käsuliin. 2 T+1 I: Ametliku info edastamine suuliselt, e-maili teel, listides. 2 T+1 I: Organisatsioonikultuur. Organisatsioonikultuuri mõiste ja tüübid. 2 T: Organisatsiooni ühised väärtused. Kooli põhiväärtused.

2) seostab ettevõtluskeskkonna üldiseid arenguid organisatsiooni juhtimistegevusega;

seostab meeskonnatööna erinevaid tegevusi ja nende mõju organisatsiooni arengule organisatsioonikultuurist lähtuvalt

kirjeldab ettevõtluskeskkonda Eestis ja Euroopa Liidus ning e-

Juhtumianalüüs

Majandusuudiste jälgimine ja arutelu

Õppekäik

Õpilase tarbijakäitumise analüüs (kulutused ja võimalused)

Ettevõtluskeskkonna analüüs

Õiguse alused. 0,6 EKAP (0,4 ÕN=13 T+4 I) 5 T+2 I: Tööga seotud seadusandlus. 4 T+1 I: Töökeskkonna alane seadusandlus. Ergonoomia. 4 T+1 I: Andmekaitse. Autoriõigused. Andmekogude seadus.

10

lahenduste sh riiklike andmekogude mõju ettevõtluskeskkonnale

Majanduse alused. 0,7 EKAP (0,4 ÕN=13 T+4 I) 2 T: Üksikisiku roll majanduses. Vajadused. Isiklike vajaduste kaardistamine ja ressursside hindamine. 2 T: Tarbija. Tarbimiskäitumine. Tarbijate ootused. Ostuotsus. Tarbija õigused ja kohustused. Tarbijakaitse. 5 T+4 I: Majandus ja -informatsioon. Majanduse põhiküsimused. Põhilised majandusnäitajad. Kulud ja tulud. Majandusinfo allikate kasutamine. Majandussektorid. Erinevad majandussüsteemid. Eesti ja Euroopa Liidu majandusseisust ülevaade. IT sektori roll majanduses. IT positsioon erinevates majandussektorites. IT sektori ettevõtete mõju majandusele. 4 T: Riigi roll ettevõtluses. Riigi ettevõtted. Riigi osalus ettevõtete juhtimises. Riigi eelarve koostamise protsess. Riigieelarve kulude ja tulude jaotus. Ettevõtluse alused 0,7 EKAP (0,4 ÕN=14 T+4 I) 4 T: Turundus. Nõudlus ja pakkumine. Turg, Turu tasakaal.

11

Turuhind. 6 T+2 I: Ettevõtluse alused. Ettevõtted, ettevõtete tüü- bid. Ettevõtluskeskkond. Ettevõtlust mõjutavad tegurid. 4 T+2 I: Riigi roll ettevõtluskeskkonna kujundajana Eesti maksusüsteem. Riigi roll ettevõtluses. Riigi ettevõtted. Riigi osalus ettevõtete juhtimises. Riigi eelarve koostamise protsess. Riigieelarve kulude ja tulude jaotus.

3) tunneb IT-süsteemide nooremspetsialisti tööülesandeid ja vastutust meekonnatöös;

4) teeb koostööd ning järgib meeskonnatöö põhimõtteid;

kirjeldab IT spetsialisti rolli, vastutusala ja koostööd teiste struktuuriüksuste või töötajatega vähemalt kahe erineva organisatsiooni näitel

analüüsib juhendi abil oma tegevust lähtuvalt enesejuhtimise põhimõtetest

Rollimängud.

Meeskonnatööna ülesande lahendamine

Juhtumianalüüs

Praktiline meeskonnatöö

Suhtlemise alused. 0,5 EKAP (0,3 ÕN=10 T+3 I) 2 T: Inimese käitumist mõjutavad tegurid. Kontakti loomine. Kuulamine. Kontakti lõpetamine. 2 T+1 I: Koostöö põhimõtted. Meeskonnatöö ja grupitöö erinevused. Meeskondade tüübid. Probleemid meeskonnatöös. 2 T+1 I: Probleemid. Probleemide ületamise kvõimalused. 2 T+1 I: Juhtimine. Organisatsiooni juhtimine ja eestvedamine. Riiklikud ja eraõiguslikud organisatsioonid. 1 T: Juhtimisstiilid. 1 T: IT üksuse ja juhtkonna kokku- puutepunktid ja vastutusalad.

12

5) eristab eetilist ja ebaeetilist käitumist ning tunneb kutseeetika põhimõtteid;

6) järgib klienditeeninduse head tava töös klientidega;

analüüsib meeskonnatööna tööalaseid situatsioone lähtuvalt kutse- ja ärieetika põhimõtetest ning teeb järeldusi

tunneb organisatsioonis ära oma töövaldkonnas tekkinud probleemsituatsioonid, analüüsib neid ja pakub võimalikke lahendusi

lahendab meeskonnatööna IT-süsteemide spetsialisti töö teenindussituatsioone lähtuvalt klienditeeninduse heast tavast ja lahendab konstruktiivselt probleemid

demonstreerib rollimängus klienditeeninduse hea tava järgimist IT- valdkonnaga seotud teenindussituatsioonides

Rollimängud

Praktiline klienditeenindus

Juhtumianalüüs klienditeeninduse kohta kutse-eetika põhimõtete alusel

Klienditeeninduse alused 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 2 T: Teeninduse mõiste. Teeninduse olemus. Teeninduse ala. Teenindusviis. 2 T: Kliendid ja nende ootuste täitmine klienditeeninduses. Klient ja tema ootused. Kliendi kirjeldus. Kliendirühmad. Erineva kultuuritausta, regionaalsete erinevuste ja keeleruumiga kliendid. 2 T: Klienditeenindaja. Klienditeenindaja roll. Klienditeenindaja tüübid. Klienditeeninduseks sobivad isiksuseomadused. 4 T: Kutse-eetika. IT spetsialisti kutse-eetika. IT valdkonna klienditeeninduse parimad praktikad. 6 T+6 I: Praktiline klienditeenindamine. Telefoni ja e-maili teel teenindaja suhtlemine kliendiga. 2 T: Teeninduse kvaliteet. Klienditeeninduse kvaliteet ja võimalused selle tagamiseks. 2 T:Eksimused klienditeeninduses ja probleemide lahendamine.

7) koostab kliendisuhtluses vajalikke dokumente, järgib keelereegleid ja kehtivaid

koostab juhendi abil müügipakkumisi ja järgib oma tegevuses

Digitaalkirja analüüs

Praktiline töö (vormistatud

Avalduse vormistamine

CV vormistamine

Asjaajamine 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 2 T: Dokumentide vormistamine

13

dokumendivorme.

teeninduslepingut (Vt. IT taristu mooduli juures)

vormistab ametlikud dokumendid lähtudes standarditest ja ettevõtte eeskirjadest

dokumentidele rollile vastavalt digiallkirja andmine)

Dokumendihaldus-süsteemi kasutamine (dokumendi liikumine, juurdepääsuõigused, arhiveerimine)

E-lahenduste kasutamine

ja esitamine. Asjaajamise korraldus. 6 T+4 I: Praktiliselt avalduse vormistamine, CV vormistamine, motivatsioonikiri, algatuskiri, vastuskiri. 2 T: Dokumendi allkirjastamine sh digiallkirjastamine. 4 T+2 I: E-kiri, selle koostamise reeglid (koostöös eesti keele ja rakendustarkvara ainega). 2 T: Dokumentide haldussüsteemid. 2 T: Arhiiv. 2 T: ISO ja EVS

Iseseisev töö moodulis: Õppekäigu aruanne. E-kiri ja motivatsioonikiri ettevõttepraktikale asumiseks. Praktikadokumentatsiooni (praktikapäevik, praktikaaruanne) vormistamine. CV vormistamine. Enesekontrolli testid kutseeksamiks.

Mooduli hinde kujunemine: Hinnatakse mitteeristavalt.

Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks, kui esitletakse õpimapp koos kõigi hinnatavate ülesannetega.


Õpetaja poolt koostatud materjalid, veebimaterjalid

14


4 IT-SÜSTEEMIDE RIISTVARA 3 ÕN/5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused, mis on vajalikud IT-süsteemi riistvara käsitlemiseks kooskõlas töökeskkonna nõuetega


Õpetajad: Harle Hiiemäe, Riho Kokk, Olev Mäe

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Hindamismeetodid Mooduli sisu

1) korraldab töökoha arvutite riistvara nõuetekohaseks käsitlemiseks;

loob töökohal tingimused arvutite riistvara nõuetekohaseks käsitlemiseks

tagab isikliku ja töökeskkonna ohutuse

loeng ohutustehnikast

Praktiline töö (meeskonnatööna arvutite riistvara projekt (väikekontori erinevate konfiguratsioonidegi arvutite komplekteerimine lähtuvalt kliendi vajadustele) ja selle nõuetekohane dokumenteerimine)

Arvutitehniku töökoht ja ohutustehnika. 2 EKAP (1,2 ÕN=40 T+12 I) 13 T+4 I:Töökoha ergonoomika. 13 T+4 I: Töövahendid. 14 T+4 I: Ohutustehnika (elektriohutus sh maandused).

Erialane füüsika. 0,5 EKAP (0,3 ÕN=10 T+3 I) 4 T+1 I: Võimsus. Pingete mõõtmine. 4 T+1 I: Elektrostaatika. 2 T+1 I: Jahutus arvutites, serveriruumi jahutus.

2) valib arvutisüsteemidesse sobivad komponendid ja lisaseadmed;

kirjeldab lähtuvalt juhenditest arvutisüsteemide komponentide ja lisaseadmete tööpõhimõtteid ning peamisi parameetreid

leiab valikust iseseisvalt arvutisüsteemi jaoks sobivad komponendid lähtuvalt süsteemi nõuetest ja vajadustest

Loeng arvutite riistavara komponentidest, riistavara spetsifikatsioonidest

Praktiline töö (dokumentatsiooni kasutamine)

Praktiline töö ( nõuete koostamine arvutite riistavarale antud projekti teostamiseks, seadmete ühildatavus, komponentide valik)

Infootsing sh võõrkeeles

15

3) komplekteerib tööjaamu ja servereid; 4) paigaldab IT-süsteemide riistvarakomponente ja lisaseadmeid;

5) seostab IT-süsteemide riistvara tööpõhimõtteid füüsikaga.

paigaldab ja vahetab iseseisvalt arvutite ja lisaseadmete riistvarakomponente, kasutades korrektseid töövõtteid

koostab iseseisvalt PC tüüpi

arvutisüsteeme vastavalt etteantud

lähteandmetele, järgib

koostepõhimõtteid ja reegleid

toob näiteid füüsikaliste nähtuste ja seaduspärasuste seostest arvuti riistvaraseadmete tööpõhimõtetega

Praktiline töö (arvutite riistvara komplekteerimine järgides ohutusnõudeid ja õigeid töövõtteid)

6) tuvastab IT-süsteemide riistvara tõrgete korral mittetoimivad riistvara komponendid;

tuvastab levinumad riistvaraprobleemid, kasutab iseseisvalt riist- ja tarkvaralisi vahendeid nende likvideerimiseks

Praktiline töö (arvuti toimimisahela tundmine)

Praktiline töö (üksikute komponentide vahetamine ja seejärel arvutite kontroll)

Praktiline töö (ülddiagnostika vahendite tundmine, veateadete lugemine)

Praktiline töö (arvuti riistvara diagnostika, probleemi tuvastamine, toimimine probleemi korral, võimaliku lahenduse pakkumine, selle lahendamine)

Arvutite riistvara diagnostika. 2,5 EKAP (1,5 ÕN=44 T+16 I) 8 T+2 I: Tüüpvead. 10 T+4 I: Standard-lahendused. 10 T+4 I: Probleemide lahendamine. 8 T+2 I: Ülddiagnostika vahendid. 8 T+4 I: Veateated.

Iseseisev töö

moodulis:

Kirjalik töö koos esitlusega projekti ettevalmistamisel: Arvutikomplekti nõuete koostamine lähtuvalt klientide vajadustest ja etteantud hinnast, arvuti komplekteerimine etteantud nõuete alusel, arvestades ühildatavust, õige terminoloogia kasutamine, erialakeele kasutus, korrektne viitamine, valiku põhjendus. Ühe etteantud kaaslaste projekti retsenseerimine ja küsimuste koostamine.

16

Mooduli hinde

kujunemine

Eristav hindamine. Arvutite riistvara projekti esitlus. Hindamise eelduseks projekti dokumentatsiooni olemasolu, retsensiooni koostamine, küsimuste koostamine. Hindekriteeriumid:

Hindamiskriteerium Hinne „3“ Hinne „4“ Hinne „5“

Nõuete koostamine Nõuded on koostatud kliendi vajadustest lähtuvalt

Hinna arvutamine Lahendus jääb etteantud hinna piiridesse Hinna kalkuleerimisel on arvestatud andmemahtudega, arvestab komponentide valikuga kaasnevaid riske

Komponentide valiku põhjendus Standardkomplekti komponentide valik ja nende kasutamise põhjendus

Oskab hinnata riske ja põhjendada valikut kliendi vajadustega

Arvestab võimalusega antud projekti edasiarendamiseks, kriitiliste põhjenduste väljatoomine

Meeskonnatöö hindamine Mõistab oma rolli ja oskab selgitada selle täitmist projektis

Mõistab oma vastutust rolli täitmisel ja oma ülesannete tulemuse mõju projektile tervikuna.

Esitlemine Lähtub esitlemise reeglitest, kasutab korrektset terminoloogiat ja erialast keelt, meeskonnatööna esitluse koostamine

Oskab vastata retsensioonis esitatud küsimustele

Vastab retsensioonis, esitatud ka kohapeal tekkinud küsimustele, oskab analüüsida oma tööd



17


5 ARVUTIVÕRGUD JA VÕRGUSEADMED 4,2 ÕN/7 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused, mis on vajalikud arvutivõrkude tööpõhimõtete mõistmiseks ning lihtsamate võrkude

ehitamiseks ja seadmete haldamiseks

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õpetajad: H.Hiiemäe


ülesanded

Mooduli teemad (mahud)

1) kasutab matemaatikat arvutivõrgu võrgumaski arvutustel ja kuluarvutustel

arvutab lähteülesande põhjal võrgumaske

koostab etteantud ülesande ja hinnakirja põhjal kohtvõrgu ehitamiseks kuluarvutuse

Loeng

Praktiline töö

Arvutivõrgu projekt

(meeskonnatööna võrgu

arhitektuuri planeerimine.

Jõudluse arvutus,

komponentide valimine.

Kuluarvutus. Võrgu

seadmed,

dokumenteerimine).

Arvutivõrkude alused 3 EKAP (1,8 ÕN=60 T+18 I) Alateemad: 2 T: Arvutivõrgu mõiste, ajalugu ja tänapäevased kasutusalad. 4 T: Erinevate suuruste ja arhitektuuriga võrgud. 4 T+4 I: Võrgu komponendid – meediumid ja seadmed 4 T: Võrgu protokollid. 4 T: Kodeerimine ja kapseldus. 4 T: Standardid. 4 T: ISO OSI mudel. 6 T+2 I:: Füüsiline kiht. Elektrilise signaali edastamine ja vastuvõtt üle erinevate edastusmeediumite. 6 T+2 I: Kanalikiht. Ethernet protokoll. MAC aadress ja selle roll võrgus.

2) paigaldab kohtvõrgu komponente (sh kaableid) võttes aluseks võrgu paigaldusreeglid

seadistab ja paigaldab peamisi kohtvõrgu aktiiv- ja passiivkomponente, järgib paigaldusreegleid ja levinud praktikaid, kasutades korrektseid töövõtteid ja protseduure

Praktiline töö

3) kasutab dokumentide koostamisel ja suhtlemisel arvutivõrkudealast õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat nõuetekohaselt;

dokumenteerib nõuetekohaselt, kasutades korrektset terminoloogiat, seadmete seadistusi ja seadistuste muudatusi

Praktiline töö (dokumentatsiooni loomine)

Praktiline töö (Vigade leidmine võrgus ja nende kõrvaldamine. Diagnostika Haldus. Monitooring)

18

4) seadistab võrguühendusi ja –seadmeid lähtuvalt arvutivõrgule esitatavatest tehnilistest ja infoturbe nõuetest;

seadistab juhendamisel peamisi kommunikatsiooniprotokollide parameetreid lähtuvalt nõuetest;

seadistab arvutites ja seadmetes loogilisi võrguühendusi

Praktiline töö (võrgu seadistamine)

6 T+2 I: Võrgukiht. IP aadressid ja nende roll võrgus. IPv4 ja IPv6. Reserveeritud IP võrgud. IP võrkude alamvõrkudeks jaotamine. 4T+2 I: Transpordikiht. TCP ja UDP protokollid. Pordid. 4 T+2 I: Seansikiht. Seansi mõiste ja loomine. 4 T+2 I: Esitluskiht. Esitluskihi protokollide tööpõhimõte. 4 T+2 I: Rakenduskiht. Tuntumad rakenduskihi protokollid.

Võrguseadmed ja nende halduse alused 4 EKAP (2,4 ÕN=80 T+24 I) Alateemad: 10 T+2 I: Switchid – otstarve, tööpõhimõte, seadistamine 10 T+2 I: Ruuterid – otstarve, tööpõhimõte, seadistamine 14 T+4 I: Traadita võrgu seaded. 14 T+4 I: VLAN – mis see on ja milleks kasutatakse. Seadistamine switchides ja ruuterites. 14 T+4 I: Marsruutimine. Staatilised ruutingud. Seadistamine. 14 T+4 I: Ruutinguprotokollid - dünaamilised ruutingud. Seadistamine. 4 T+4 I: Võrgu ja seadistuste

19

dokumenteerimine.

Iseseisev töö moodulis: Teemakohase baaskursuses ülesannete lahendamine ja kordamisküsimustele vastuste leidmine.


Eristav hindamine Hindamise eelduseks on moodulis praktiliste tööde sooritamine positiivsele hindele. Projekti esitlus Hindekriteeriumid

Hindamiskriteeriumid Hinne “3” Hinne “4” Hinne “5”

Võrgu arhitektuur Selgitab lahti võrgu arhitektuuri joonise Oskab alamvõrke luua

Jõudluse hindamine Hindab jõudluse õigesti

Kulu arvutus võrgukomponentide ja seadmete valikuks

Jääb etteantud hinna piiridesse Pakub välja alternatiivseid lahendusi etteantud hinna piirides.

Esitlus

Esitleb projektis standardlahendust,

Selgitab oma pakutud lahendust

Selgitab oma alternatiivseid lahendusi ja hindab valikuga kaasnevaid riske ja võrgu turvalisust



20


6 ARVUTIVÕRKUDE HALDUS JA VÕRGUTEENUSED 3,9 ÕN/6,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised arvutivõrkude haldamisest ja peamistest võrguteenustest ning oskab kasutades vajalikku

korrektset keelt ja terminoloogiat võrguteenuseid erinevates operatsioonisüsteemides seadistada ja monitoorida

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud Arvutivõrkude alused



ülesanded

Mooduli teemad

5) mõistab võrguteenuste tööpõhimõtteid

selgitab peamiste võrguteenuste toimimispõhimõtteid ja kasutusvaldkondi

arutelu (terminoloogia / teenused)

demonstratsioon

loeng / praktikum

raport

Ideekaart võrgutehnoloogiate kohta

Praktiline töö (Võrguteenuste seisundi tuvastamine)

Võrgubaasteenused. 3 EKAP (1,8 ÕN=60 T+18 I) 10 T+6 I: Kliendipoolne vaade võrguteenustele. 20 T+6 I: Kasutatavad tehnoloogiad. 20 T+6 I: Võrguteenused. Teenuste tööpõhimõtted.

6) haldab peamisi võrguteenuseid tagamaks nõutud teenustaset lähtuvalt oma tööülesannetest dokumenteerib oma tegevused võrgulahenduse,loomisel ja haldamisel kasutab võrguliikluse jälgimise vahendeid

paigaldab ja häälestab peamisi võrguteenuseid vastavalt lähteülesandele kasutades abimaterjale ja järgides teenustele osutatavaid nõudeid

seadistab erinevate operatsioonisüsteemide levinumate võrguteenuste tarkvaralisi lahendusi

paigaldab, seadistab ja haldab enamlevinud võrgurakendusi

kasutab erinevaid monitooringu tarkvara valmislahendusi

loeng / praktikum

demonstratsioon

grupitöö

raport

Praktiline töö (võrgu kasutusressursi mõõtmine)

Praktilised tööd (võrguteenuste paigaldamine ja häälestamine, testimine erinevate teenuste korral parimate praktikate alusel)

Praktilised tööd (võrguteenuste paigaldamine ja häälestamine, testimine

10 T: Võrguteenuse andmeside mahu mõõtmine. Võrguressursi hindamine (mõõtmine, prognoos, arvutamine).

Võrgurakendused. 1,5 EKAP (1 ÕN=30 T+10 I) 15 T+5 I: Erinevad võrgurakendused. 15 T+5 I: Erinevate tehnoloogiate kasutamine võrguteenuse pakkumisel. Võrguteenused virtuaalkeskkonnas. 2 EKAP (1,2 ÕN=40 T+12 I) 8 T+2 I: Võrgu virtualiseerimine. 8 T+2 I: Pilvetehnoloogia taristu.

21

virtuaalkeskkonnas, erinevate teenuste korral parimate praktikate alusel kõrgema käideldavuse korral)

Praktiline töö (automatiseeritud dokumenteerimise rakendamine)

Skeemide joonestamine

Dokumenteerimine

Dokumentatsiooni tõlgendamine

Võrguteenuste planeerimine, toimepidevuse plaani tegemine. 4 T+2 I: Graafiline pilt arvutivõrgu arhitektuurist. 4 T+2 I: Dokumenteerimine ja selle automatiseerimine. 8 T+2 I: Võrguliikluse jälgimine. Monitooring ja võrguliikluse täpsem analüüs. 8 T+2 I: Võrguteenuste konfidentsiaalsus, terviklikkus ja käideldavus.

7) kasutab korrektset õppe- ja inglise keelset arvutivõrkude halduse- ja võrguteenustealast terminoloogiat.

kasutab korrektset õppe- ja inglise keelset arvutivõrkude halduse ja võrguteenustealast terminoloogiat

test

rollimäng

Test (õppekeelse terminoloogia tundmine)

Kliendile selgituste jagamine õppe- ja võõrkeeles.

Moodulis kasutatava terminoloogia tundmine õppe- ja inglise keeles.

Iseseisev töö moodulis: Teemakohase baaskursuses ülesannete lahendamine ja kordamisküsimustele vastuste leidmine.


Eristav hindamine Hindamise eelduseks on moodulis praktiliste tööde sooritamine positiivsele hindele. Probleemülesande lahendamine võrguteenuste kohta, lahenduse leidmine, väljapakkumine, testimine, dokumentatsiooni vormistamine.

22

Hindekriteeriumid Hinne “3” Vea leidmine, standardlahenduse kasutamine selle kõrvaldamiseks, lahenduse dokumenteerimine.

Hinne “4” Vea leidmine mittestandardses lahenduses või standardne lahendus ilma abimaterjalideta.

Hinne “5” Kasutab vea leidmiseks ja parandamisel optimaalselt aega. Töö peab vastama vormistusreeglitele ning ortograafia reeglitele



23


7 Windows-operatsioonisüsteemide haldus 3,9 ÕN/6,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab Windows-operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamade paigaldamiseks ning haldamiseks vajalikud teadmised ja oskused, väljendab end korrektses keeles ja tunneb erialast terminoloogiat


Ained ja õpetajad: H.Hiiemäe


8) paigaldab tööjaamadele Windows-operatsioonisüsteeme järgides parimaid praktikaid;

9) seadistab Windows-operatsioonisüsteemide teenuseid;

10) haldab kasutajaid ja

Windowsi paigaldisi

11) kasutab korrektset õppe- ja ingliskeelset Windows-operatsioonisüsteemidega seotud terminoloogiat

paigaldab iseseisvalt Windows operatsioonisüsteeme, kasutades erinevaid paigaldusmeetodeid

kasutab olemasolevaid kujutisfaile ja vastusefaile, kasutab masspaigalduskeskkondi (nt Microsoft DeploymentToolkit)

kasutades abimaterjale rakendab turvareegleid

kasutab korrektset Windows operatsioonisüsteemidega seotud õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat määral, mis võimaldab aru saada Windows operatsioonisüsteemide tehnoloogiast ning võimaldab klienditoe osutamist

Loeng

Praktiline töö

Rollimäng klienditoe osutamise kohta

Teenindus-situatsiooni analüüs.

Funktsionaalne lugemine (võõrkeelse dokumentatsiooni lugemine, mõistmine, eestikeelse kokkuvõtte tegemine)

Erialase teksti koostamine

Praktiline töö/projekt (operatsioonisüsteemi paigaldamine, seadistamine, kasutajate haldus, teenuste paigaldus kasutades abimaterjale, sh võõrkeelseid)


Windows operatsioonisüsteemi arhitektuur ja ajalugu. 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 20 T+6 I: Erinevad probleemid. Millised otsused tehti Microsoftis iga versiooni korral ja mille pärast need tehti. Windows operatsioonisüsteemi paigaldamine. 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 6 T: Erinevad paigaldusmeetodid. 4 T: Upgrade. 4 T: Litsentseerimine. 6 T+6 I: Tõmmiste ehk kujutisfailide kasutamine. Windows operatsioonisüsteemi seadistamine. 1,5 EKAP (1 ÕN=30 T+10 I)

24

6 T: Teenused. 10 T+6 I: Teenuste seadistamine. 6 T: Tulemüür. 8 T+4 I: Erinevad serveriteenused. Masspaigaldus kataloogiteenuste haldus. 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 20 T+6 I: Kasutajate gruppide haldus, rühmapoliitikate haldus. Operatsiooni-süsteemi virtualiseerimine. 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 20 T+6 I Virtualiseerimine erinevatel platvormidel. Alternatiivsete operatsioonisüsteemide haldamine Windows vahendeid kasutades. 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 20 T+6 I: Alternatiivsete operatsioonisüsteemide haldamine Windows vahendeid kasutades


Infootsing: Microsofti operatsioonisüsteemide arenduse toimumine. Erialase teksti koostamine. Analüüs

25


Eristav hindamine. Projekti esitlus. Hindekriteeriumid:

Hindamis-kriteeriumid Hinne “3” Hinne “4” Hinne “5”

Vajaduste analüüs

Vajaduste väljaselgitamine, sõnastamine terminoloogiat kasutades, dokumenteerimine

Märkab ka kaudseid vajadusi ja sõnastab need

Hinna kalkuleerimine Arvestab tarkvaralitsentside hindu kalkulatsiooni koostamisel

Arvestab tootetoe ja lisateenuste olemasolu hinna kalkuleerimisel

Tegevuskava koostamine

Koostab põhitegevuste nimekirja ja ajakava

Kirjeldab põhitegevused lahti

Põhjendab koostatud tegevuskava

Projekti realiseerimine Standardlahenduse realiseerimine, vajalikud teenused töötavad

Arvestab häälestamisel turvanõudeid ja parimaid praktikaid

Põhjendab ja selgitab oma projekti realiseerimist

Meeskonnatöö hindamine

Mõistab oma rolli ja oskab selgitada selle täitmist projektis

Mõistab oma vastutust rolli täitmisel ja oma ülesannete tulemuse mõju projektile tervikuna.

Esitlemine Lähtub esitlemise reeglitest,

Oskab vastata retsensioonis esitatud

Vastab retsensioonis, esitatud ka kohapeal tekkinud küsimustele, oskab analüüsida oma tööd

26

kasutab korrektset terminoloogiat ja erialast keelt, meeskonnatööna esitluse koostamine

küsimustele



27


8 Linux/BSD-operatsioonisüsteemide haldus 3,9 ÕN/6,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab Linux- või BSD-operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamade ja serverite paigaldamiseks ning haldamiseks vajalikud teadmised ja oskused, väljendab end korrektses keeles ja tunneb erialast terminoloogiat

Nõuded mooduli alustamiseks: Operatsioonisüsteemid

Õpetajad: H.Hiiemäe, J.Lepik


ülesanded

Mooduli teemad

1) paigaldab tööjaamadele Linux/BSD-operatsioonisüsteeme, järgides parimaid praktikaid;

2) seadistab Linux/BSD -operatsioonisüsteemide teenuseid;

3) haldab kasutajaid ja

Linux/BSD paigaldisi 4) kasutab korrektset õppe- ja

ingliskeelset Linux/BSD -operatsioonisüsteemidega seotud terminoloogiat

paigaldab iseseisvalt Linux/BSD operatsioonisüsteeme, kasutades enamlevinud paigaldusmeetodeid

kasutab olemasolevaid

kujutisfaile ja vastusefaile,

kasutab

masspaigalduskeskkondi

kasutab olenasolevaid

Linux/BSD -

operatsioonisüsteemide

haldusteenuseid

kasutades abimaterjale

rakendab erinevaid

turvareegleid

kasutab korrektset

Linux/BSD

operatsioonisüsteemidega

Loeng

Praktiline töö

Rollimäng (nõuete koostamine lähtuvalt etteantud kliendi vajadustest)

Dokumentatsiooni koostamine operatsioonisüsteemi kohta

Ideekaart failisüsteemi kohta

Meeskonnatööna nõuete analüüsi koostamine

Tarkvara ja taristu lahenduste planeerimisprotsessi skeem

Rollimäng klienditoe osutamise kohta

Teenindus-situatsiooni analüüs

Praktiline töö/projekt (operatsioonisüsteemi paigaldamine, kujutusfaili loomine kliendivajadustest lähtuvalt, realiseerib projekti virtuaalkeskkonnas, haldab kasutajaid ja teenuseid jälgides turvareegleid, dokumenteerib oma töö nõuetekohaselt, inglisekeelsete allikate kasutamine, viitamine)

Linux ja BSD operatsioonisüsteemi arhitektuur ja ajalugu. 1,5 EKAP (1 ÕN=30 T+10 I) 10 T+4 I: Erinevad probleemid. 10 T+4 I: Millised on erinevused iga versiooni korral ja mille pärast need tehti. 10 T+2 I: Mobiilsete seadmete operatsioonisüsteemide eripärad, riistavaralised vajadused. Linux ja BSD operatsioonisüsteemi paigaldamine. 3 EKAP (1,8 ÕN=60 T+18 I) 10 T+6 I: Erinevad paigaldusmeetodid. 10 T: Upgrade. 5 T: Litsentsi tüübid. 5 T: GNU. 10 T+6 I: Tõmmiste ehk kujutisfailide kasutamine. 10 T+3 I: Failisüsteem.

28

seotud õppe- ja

ingliskeelset

terminoloogiat määral, mis

võimaldab aru saada

Linux/BSD

operatsioonisüsteemide

tehnoloogiast ning

võimaldab klienditoe

osutamist

Funktsionaalne lugemine (võõrkeelse dokumentatsiooni lugemine, mõistmine, eestikeelse kokkuvõtte tegemine).


10 T+3 I: Lisateenuste ülevaade. Ülevaade enamkasutatavatest tarkvarapakettidest. 2 EKAP (1,2 ÕN=40 T+12 I) 20 T+4 I: Tüüplahendused. 10 T+4 I: Pilveteenused. 10 T+4 I: Alternatiivsete operatsioonisüsteemide haldamine Linuxi ja BSD vahendeid kasutades

Iseseisev töö moodulis: Dokumentatsiooni koostamine. Erialase teksti koostamine. Ideekaart. Skeem. Analüüs


Eristav hindamine

Hindamiskriteerium Hinne “3” Hinne “4” Hinne “5”

Vajaduste analüüs Vajaduste väljaselgitamine, sõnastamine terminoloogiat kasutades, dokumenteerimine

Märkab ka kaudseid vajadusi ja sõnastab need

Operatsioonisüsteemi paigaldamine

Ettevalmistatud kujutisfaili alusel operatsioonisüsteemi paigaldamine, operatsioonisüsteem toimib ja vastab kliendi nõuetele

Kohapeal valmistab kliendi nõusmistest lähtuvalt kujutisfaili ette

Arvestab ressursivajadust kujutisfaili loomisel

Kasutajate õiguste määramine Lisab ja kustutab kasutajakontosid ja määrab neile juurdepääsuõigusi

Kasutajagruppide loomine, kasutajate profiilide migreerimine

Loob tsentraliseeritud autentimise

Dokumenteerimine Dokumenteerib projekti põhitegevused

Nõuetekohaselt dokumenteeritud

Dokumenteeritud projekti tegevused kasutades korrektset

29

kasutades korrektset terminoloogiat

projekti tegevused kasutades korrektset terminoloogiat

terminoloogiat nii, et selle alusel oleks võimalik süsteem taastada, viitamine nii eesti kui inglisekeelsetele allikatele

Esitlemine Esitleb tehtud tegevused

Esitlemisel suudab selgitada valikuid ja tegevusi

Oskab lisaks vastata küsimustele ja põhjendada oma valikuid



30


9 OPERATSIOONISÜSTEEMID 3,9 ÕN/6,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab operatsioonisüsteemide teoreetilised alused ja vastava terminoloogia ning tööjaamade, mobiilseadmete ja vähemkasutatavate operatsioonisüsteemide paigaldamiseks ning haldamiseks vajalikud teadmised ja oskused.




1) selgitab operatsioonisüsteemide vajalikkust, põhimõisteid ja olemust;

kirjeldab failisüsteemi ja juurdepääsu õigusi

toob näiteid ja kasutab käsurida

Loeng ja demonstratsioon

Kirjalik töö operatsioonisüsteemide põhiteenuste, käsurea kasutamise kohta, operatsioonisüsteemide erinevused.

Operatsioonisüsteemide teooria alused 3 EKAP (1,8 ÕN=60 T+18 I) 6 T: Failisüsteem. 6 T: Operatsiooni- süsteemide struktuur. 6 T: Põhiteenused. 6 T: Käsurida. 6 T: Mäluhaldus. 6 T+6 I: Erinevad probleemid, mis tulenevad operatsioonisüsteemist. 6 T: Tüüplahendused. 6 T+6 I: Operatsiooni-süsteemi varundamine ja taastamine. 6 T: Litsentsid, nende tüübid. 6 T+6 I: Erinevad rollid ja administreerimise õigused.

2) selgitab enamlevinud operatsioonisüsteemide liikide ja põlvkondade erinevusi ning sarnasusi, kasutades erialast terminoloogiat;

tunneb operatsioonisüsteemide liigitust

selgitab erinevate operatsioonisüsteemide peamisi erinevusi

nimetab operatsioonisüsteemi põhiteenuseid ja nende ülesandeid

tuvastab vajadusel seadmes kasutatava operatsioonisüsteemi ja selle versiooni

Ideekaart erinevate operatsioonisüsteemide kohta

Rühmatöö

3) paigaldab tööjaamadele vähemkasutatavaid operatsioonisüsteeme;

paigaldab tööjaamadele mõeldud vähemkasutatava (nt Mac OS X) operatsioonisüsteemi

Praktiline töö Praktiline töö (vähemkasutatava operatsioonisüsteemi paigaldamine, haldamine,

Vähemkasutatavad operatsioonisüsteemid. 3 EKAP (1,8 ÕN=60 T+18 I) 10 T+6 I: Ülevaade erinevatest

31

seadistab erineva operatsioonisüsteemiga mobiilseadmeid

dokumenteerimine) vähemkasutatavatest operatsioonisüsteemidest. 20 T+6 I: MAC OS X paigaldamine. 20 T+6 I: Kasutajate haldus, juurdepääsuõigused. 10 T: Kataloogiteenused. Mobiiliseadmetes kasutatavad operatsioonisüsteemid. 0,5 EKAP (0,3 ÕN=10 T+3 I) 10 T+3 I: Mobiiliseadmes oleva operatsioonisüsteemi seadistamine ja haldamine. Mobiiliseadmete rakenduste hankimine ja haldamine. Mobiiliseadmetes oleva võrgu haldamine. Erinevate seadmete haldus ja ühildamine lähtuvalt operatsioonisüsteemist. Pahavara.

4) haldab kasutajaid ja vähemkasutatavate operatsioonisüsteemide tööjaamu

teostab vähemkasutatava (nt Mac OS X) operatsioonisüsteemi ja kasutajate haldust

Praktiline töö

5) kasutab korrektset õppe- ja ingliskeelset operatsioonisüsteemide terminoloogiat

kasutab korrektset õppe- ja inglise keelset terminoloogiat määral, mis võimaldab kirjeldada operatsioonisüsteemide tehnoloogiaid

Esitlus Esitluse loomisel kasutab inglisekeelseid allikaid.

Terminoloogia tundmine.

Iseseisev töö moodulis: Operatsioonisüsteemi varundamine ja taastamine etteantud probleemi korral. Dokumentatsiooni kasutamine teenuste kasutamiseks.

32


Eristav hindamine. Kirjaliku töö esitlus ja teenuste demonstratsioon.

Hindamiskriteerium Hinne “3” Hinne “4” Hinne “5”

Põhiteenuste tundmine Nimetab teenuseid ja

nende kasutusvõimalusi

Selgitab teenuseid ja

vastab küsimustele

Demonstreeib teenuste

toimimist , dokumentatsiooni

kasutamise oskus

Käsurea kasutamise tundmine

Enamlevinud käskude kasutus lihtsamate failitoimingute tegemiseks

Andmevoo suunamine Exit staatuse kasutamine

Mobiilseadmete seadistamine

Mobilliseadmete seadistamine etteantud nõuete järgi

Pahavara probleemide kirjeldamine.

Mobiilseadmete andmete varundamine ja tehaseseadete taastamine



33


10 RAKENDUSSERVERITE HALDUS 4,8 ÕN/8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused erinevate rakendusserverite paigaldamisest ja haldusest ning terminoloogiaga seotud ingliskeelse pädevuse

Nõuded mooduli alustamiseks:

Õpetajad: H.Hiiemäe, J.Laidinen


1) teeb juhendamisel andmebaasiserveri haldustegevusi kasutades nii käsurida kui graafilist kasutajaliidest;

nimetab erinevaid andmebaasidega seonduvaid mõisteid ja põhimõtteid

tunneb ära erinevate süsteemi- ja rakendustarkvarade erinevused ning kirjeldab nende kasutusvaldkonnad vastavalt nõuetele

Loeng

Praktilised tööd SQL kasutamiseks.

Kontrolltöö Andmebaasid. SQL tüüpi keele kasutamine. 3 EKAP (1,8 ÕN=60 T+18 I) 10 T: Erinevat tüüpi andmebaaside tutvustamine. 10 T+2 I: LDAP. 10 T+6 I: NO SQL tüüpi teenused (nt MongoDB). 10 T+4 I: Graafiteooria-põhine andmekogum. 10 T+2 I: Paroolide haldus, turvalisus.

2) teeb juhendi alusel andmebaasi varundamiseks ja taastamiseks vajalikke tegevusi;

Rakendab juhendamisel erinevaid klient/server andmebaaside haldusega seonduvaid protseduure

viib läbi andmebaasidega seonduvaid enamlevinud haldustegevusi

Praktiline töö Praktiline töö andmebaasiserveri haldamiseks (käsureast, veebist, klientrakendustest varundamine ja taastamine)

10 T+4 I: Andmebaasi osade ja kogu andmebaasi varundamise võimalused.

3) haldab veebiservereid ja veebirakendusi;

seadistab veebiservereid ja kasutab grupitöörakendusi

Praktiline töö Praktiline töö veebiserveri administreerimise kohta

Veebiserver. 3 EKAP (1,8 ÕN=60 T+18 I) 6 T+2 I: Veebiserveri paigaldamine. 6 T+2 I: Rakenduste haldus.

34

6 T+2 I: Domeeni ja kodulehe haldus (Sisuhaldussüsteemid). 4 T: PHP seadistamine 4 T+2 I: Kasutajate haldus 4 T+2 I: Riskid ja turvalisus veebiserveris. 4 T+2 I: Muudatuste haldus. 4 T+2 I: Varundamine ja taastamine

4) kasutab teenustaseme jälgimiseks sobivaid tarkvaralisi lahendusi;

rakendab enamlevinud varundussüsteeme

Praktiline töö Praktiline töö 4 T+2 I: Teenustasemete haldus. 4 T: Taristu erinevad serverlahendused. 4 T: Serverite monitooring ja monitooringutulemuste analüüs. 4 T+2 I: Grupitööserverid. 4 T: Lisateenuste serverid. 2 T: Klastrid.

5) kasutab ingliskeelset rakendusserverite terminoloogiat.

dokumenteerib oma tööülesannetest lähtuvalt rakendusserverite haldusega seonduvaid protseduure

Dokumentatsiooni koostamine

Lõimitult eelmiste punktidega

Haldustegevuste dokumenteerimine. 2 EKAP (1,2 ÕN=40 T+12 I) 40 T+12 I: Haldustegevuste dokumenteerimine.

Iseseisev töö moodulis: Dokumentatsiooni koostamine.


Eristav hindamine Praktiliste tööde esitlemine.

35

Hinne “3”

Hinne “4”

Hinne “5”

Andmebaasiserveri haldus

Standardlahenduse kasutamine

abimaterjale kasutades (paneb

toimiva server tööle,

dokumenteerib tegevused

inglise keeles)

Lisateenuste lisamine

Rakenduse üleviimine

ühest teenusserverist teise

serverisse

Veebiserveri haldus Standardlahenduse kasutamine abimaterjale kasutades (paneb toimiva server tööle, dokumenteerib tegevused inglise keeles)

Lisateenuste lisamine Rakenduse üleviimine

ühest teenusserverist teise

serverisse



36


11 SKRIPTIMISVAHENDID 2,1 ÕN/3,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused erinevatest skriptimisvahenditest ning nende kasutamisest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Operatsioonisüsteemid. Rakendusserverid.

Õpetajad: J.Lepik, V.Taraste


1) teab baastasemel programmeerimise põhimõisteid skriptimiseks;

2) kirjeldab peamisi skriptimiskeskkondi, skriptimiseks kasutatavaid keeli ja vahendeid

valib sobiva funktsiooni ja käsu, kasutab seda ülesannete lahendamisel

kirjeldab ja toob näiteid skriptimise olemusest ning üldistest mõistetest (voogude suunamine, regulaaravaldiste mõiste ja kasutamine)

kasutab erinevaid skriptimiskeskkondi

selgitab erinevate skriptide tööd

kohandab vajadusel olemasolevaid skripte

Loeng erinevatest keeltest, keelte seos erinevate operatsiooni-süsteemidega

Praktiline töö

Protsessi-skeemide loomine

Praktiline töö (tsüklite koostamine, skripti kommenteerimine, lihtlausete koostamine)

Programmeerimise alused. 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 4 T: Andmed, andmetüübid. 4 T+2 I: Keskkonnamuutujad. 6 T+2 I: Operatsioonid andmetega. 6 T+2 I: Funktsioonid. Skriptimiskeskkonnad. 0,5 EKAP (0,3 ÕN=10 T+3 I) 6 T+1 I: Keeled. 4 T+2 I: Vahendid.

3) koostab skripte korduvkasutatavuse põhimõttel;

tagab loodud skriptide korduvkasutatavuse, kirjutab kommentaari skriptide jaotumisest eraldatavateks koodiosadeks

teab automatiseerimise olemust ning rakendab seda

Praktilised tööd Praktilised tööd Skriptide korduvkasutus. 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 20 T+6 I: Automatiseerimine. Automaatselt kasutajate tegemine. Andmevood. Skriptide kasutamise tingimused, käskudevahelised seosed. Skriptide koostamine ühe keele baasil.

4) automatiseerib skriptimisvahenditega korduvad haldustegevused Linux/BSD ja

Praktilised tööd Praktilised tööd

37

Windows operatsioonisüsteemides;

süsteemide haldamisel

automatiseerib korduvaid haldustegevusi, kasutades vajadusel sobivaid kirjandus- või internetiallikaid

Konfiguratsiooni-süsteemide backupi tegemine. Andmete varundamine. Bash. Põhimõisted ja konfiguratsioonifailid Käsud. Failisüsteemi-, otsingu-, suunamis-, õiguste-, protsesside haldamiskäsud. Haldusülesanded. Pakettide-, salvestus-, võrgu-, otsingu-, arhiveerimisteenuste haldamine. Exit code.

5) kasutab matemaatika ja loogika põhiseoseid skriptide koostamisel

kasutab skripti koostamisel lausearvutuse tehteid ja loogilisi samaväärsusi

Loeng

Praktilised tööd

Lõimitult eriala praktilise ülesandega

Matemaatiline loogika. 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 4 T+2 I: Lausearvutus (AND, OR, NOT). 2 T: Tõeväärtustabelid 2 T: Teisendused. 2 T: Samasusteisendused 6 T+2 I: Matemaatilise loogika tehete seos skriptimise alustega (lõimitud osa). 4 T+2 I: Ressursside arvutus skriptide tegemiseks.

Iseseisev töö moodulis: Codecademy vastava kursuse läbimine.

Mooduli hinde kujunemine Eristav hindamine. Hinnatavatest praktilistest töödest portfoolio kaitsmine.

Hindamiskriteeriumid Hinne “3” Hinne “4” Hinne “5”

38

Koodi kommenteerimine

Selgitab, mida konkreetne skript üldjoontes teeb

Selgitab täpselt, mida konkreetne skript teeb

Skripti koostamine Lisa 1. Erineva keerukuse ülesannete lahendamine eelnevalt praktiliste tööde käigus.

Lihtsamate skritimisülesannete lahendamine

Keskmise raskusastmega ülesannete koostamine

Keerukama ülesande alusel skripti koostamine


Õpetaja poolt koostatud materjalid, veebimaterjalid, Codecademy

MOODULI RAKENDUSKAVA

Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP

12 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 4 õn/6 EKAP

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe põhimõtetest

Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

Õpetajad A.Rosental, A.Raal, A.Gubaidulina, J.Laidinen

Mooduli õpiväljundid Mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis, mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel, käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil, mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist, mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas, mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel, mõistab asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis, mõistab lepinguliste suhete olulisust.

Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

Mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis

Mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel

’

Õppija:

analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi

seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega

leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektrooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta

leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektrooniliselt praktika- ja töökohtade kohta

koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus

valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul

koostab juhendamisel endale sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani Õppija:

loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi lähtudes riiklikust strateegiast

loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ja kirjeldab riskianalüüsi olemust ja oskab koostada lihtsamat riskianalüüsi

tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldist füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks

tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega

kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas

leiab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutusealast informatsiooni erinevatest allikatest juhtumi näitel

40

Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil Mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist

Õppija:

kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist

kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava

selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid

kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid

kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel

loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse teeninduse põhimõtteid lahendab juhendi alusel tavapäraseid teenindussituatsioone

Õppija:

kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest;

analüüsib majanduse põhiprotsesse läbi ajakirjanduse ja situatsioonülesannete/ juhtumite;

selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust;

koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe kuu eelarve;

loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse;

täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni;

leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektrooniliselt finantsasutuste poolt pakutavate põhiliste teenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta;

kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi e-riik;

Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas

kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis lähtudes õpitavast valdkonnast;

võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana;

kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid;

tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda

kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele;

kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani.

Mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel

leiab iseseisvalt ja elektrooniliselt juhendi alusel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta;

loetleb ja kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente;

41

arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist.

Mõistab lepinguliste suhete olulisust

võrdleb iseseisvalt töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi;

Mõistab asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis

kirjeldab meeskonnatööna asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis

koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja sh allkirjastab digitaalselt

kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike

dokumentide säilitamisega

Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisev töö

Õppemeetodid

Majanduse ja ettevõtluse alused - 1,5 EKAP (auditoorne töö-30 tundi, iseseisev töö 9 tundi)

2 T:Mina ja majandus

4T:Raha, selle funktsioonid ja omadused

2T:Piiratud ressursid ja piiramatud vajadused,

4T:Pakkumine ja nõudlus

4T:Maksud,

4T:Finantsasutused Eestis

4T:Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus

2T:Ettevõtluskeskkond

4T:Äriidee ja selle elluviimine Tööõiguse alused – 1EKAP (auditoorne töö-20 tundi, iseseisev töö 6 tundi)

6T:Lepingulised suhted töö tegemisel

6T:Töökorraldus

8T:Töö tasustamine ja sotsiaalsed tagatised

Asjaajamise alused- 0,5 EKAP (auditoorne töö-10 tundi, iseseisev töö 3 tundi)

3T:Asjaajamine ja dokumendihaldus organisatsioonis

4T:Dokumentide loomine 3 T:Dokumentide loomine ja säilitamine

probleemi lahendamine

praktilised ülesanded

struktureeritud kirjalik töö (test)

analüüs

intervjuu

õppekäik Karjääriplaneerimine Maht 1 EKAP (26 tundi sh 20 tundi auditoorset ja 6 tundi iseseisvat tööd). Alateemad:

Enesetundmine karjääri planeerimisel Maht 6+2

1. Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp, temperament ja iseloom.

42

Väärtused, vajadused, motivatsioon, hoiak, emotsioonid, mõtlemine, võimed, intelligentsus, huvid, oskused (üldoskused, erioskused).

2. Eneseanalüüsi läbiviimine oma tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamise kaudu.

Õppimisvõimaluste ja tööjõuturu tundmine karjääri planeerimisel Maht 6+2

1. Haridustee: valdkonna erialad, haridussüsteem, mitteformaalne haridus, hariduse ja tööturu vahelised seosed, õpimotivatsioon ja elukestev õpe.

2. Tööjõuturg ja selle muutumine valdkonnas: nõudlus ja pakkumine, konkurents, trendid ja arengusuunad, prognoosid.

3. Ettevõtluse vormid valdkonnas, tööandjate ootused, töötamist mõjutavad õiguslikud alused.

4. Kutsestandardid, kutse ja kutseoskused, kutse-eelistused ja kutseriskid.

5. Töömotivatsioon. Töötus ja tööturuteenused.

Planeerimine ja karjääriotsuste tegemine Maht 8+2

1. Karjääriotsuseid mõjutavad tegurid, alternatiivid ja valiku tegemise tagajärjed.

2. Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: Karjäär, karjääriplaneerimine, karjääriinfo allikad ja karjääriinfo

otsimine. Karjääriteenused ja karjäärinõustamine. Muutustega toimetulek, elurollid ja elulaad.

3. Tööotsimine: tööotsimisallikad ja tööinfo otsimine, kandideerimisdokumendid, tööintervjuu.

4. Isikliku karjääriplaani koostamine. Karjääriplaani koostamine: eesmärkide seadmine, tegevuste ja aja planeerimine. Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan.

Õppemeetodid loengud põhimõistete kohta: isiksus ja temperament, vajadused,

intelligentsus, eneseanalüüs, haridus ja tööturg, elukestev õpe, motivatsioon, ettevõtlus ja ettevõtlikkus, planeerimine, karjääriteenused, elurollid ja-stiilid, karjääriplaani koostamise viisid.

erinevate enesetundmist hõlbustavate testide täitmine

töölehed: hea töötaja omadused, eesmärgistamise tööleht, kutsestandardid ja erialane ettevalmistus, vajaduste hierarhia koostamine, motivatsioon õppida ja töötada

Paaristöö: intervjueerimine töölehe alusel, intervjuu käigus hinnatakse intervjueeritava kutsevalikut ja sobivust valitud erialale

Grupitöö: ettevõtte loomine koos töökohtadega, kuhu hiljem kandideerida

Videomaterjali vaatamine: ETV arhiivist „Tööleidja“

Töövestluse simulatsioon

Iseseisvad tööd: eneseanalüüsi koostamine, karjääriplaani koostamine, kandideerimisdokumentide koostamine

Õpimapi koostamine

43

Õppemeetodid

Töötervishoid ja tööohutus Õppemahu 1EKAP (26 õppetundi) jaguneb: - 20t auditoorne teoreetiline töö - 6t iseseisvat tööd Teemad ja alateemad: 1. Sissejuhatus töökeskkonda- 6t (4t TT + 2t IS) 1.1 töökeskkonna riiklik strateegia 1.2 töövõime säilitamise olulisus 1.3 töökeskkonnaga tegelevad struktuurid 1.4 erinevad töökeskkonnaalase teabe allikad 2. Töökeskkonna ohutegurid- 6t 2.1 töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid 2.2 meetmed ohutegurite mõju vähendamiseks 3. Töökeskkonnaalase töö korraldus- 6t (2t TT + 4t IS) 3.1 tööandja ja töötaja õigused ja kohustused 3.2 riskianalüüs 4. Tööõnnetused- 6t 4.1 tööõnnetuse mõiste, põhjused sõltuvalt õpitavast erialast. 4.2 õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega 5. Tuleohutus- 2t 5.1 tulekahju ennetamine 5.2 tegutsemine tulekahju puhkemisel

Loeng

Vestlus

Rühmatöö

Vestlus

Iseseisev töö

Suhtlemise alused Maht 1 EKAP (26 tundi sh 22 tundi auditoorset ja 4 tundi iseseisvat tööd). Suhtlemine Maht 6+1 Suhtlemise olemus, suhtlemist mõjutavad tegurid • kultuuride vaheline erinevus, erinevad isiksuse- ja temperamenditüübid Verbaalsed ja mitteverbaalsed suhtlusvandid, nende kasutamine esitlusel Vahetu ja vahendatud suhtlemine Ametilik ja mitteametlik suhtlemine Interneti- ja telefonisuhtlus Käitumine suhtlemissituatsioonides Maht 12+2 Positiivne esmamulje ja selle loomine

44

Õppemeetodid

Enesekehtestamine Konflikt • Sisemine ja väline konflikt • Konfliktide lahendamine Meeskonnatöö • Grupisuhtlemine • Meeskonna loomine ja juhtimine • Loovus meeskonnatöös Klienditeenindus Maht 4+1 Klient ja teenindaja Kliendikeskne teenindus Käitumine erinevates teenindussituatsioonides

esitlused

arutelud

situatsioonianalüüsid

eneseanalüüs oma suhtlemisoskuste kohta,

konfliktsituatsioonide lahendused paaris- või grupitööna

meeskonnatöö harjutused ning esitluse koostamine ja ette kandmine.

Hindamine Kogu moodulit hinnatakse mitteeristavalt. Karjääriplaneerimine – mitteeristav hindamine. Arvestuslikud tööd: õpimapp, mis sisaldab kandideerimisdokumente, eneseanalüüsi, karjääriplaani, intervjueerimise töölehte, motivatsiooni töölehte, erialase ettevalmistuse töölehte ja töövestlusel osalemise tagasisidet. Töötervishoid ja tööohutus: mitteeristav hindamine Teema 1. Hindamismeetod: Analüüs. Analüüsib iseseisva tööna töökeskkonnaga tegelevaid struktuure, nende ülesandeid ja erinevaid töökeskkonna teabeallikaid. Teema 2. Hindamismeetod: Rühmatöö. Rühmatöö ja selle esitlus erinevate töökeskkonna ohuteguritest, nende mõjust ja vähendamise võimalustest. Teema 3. Hindamismeetod: Probleemi lahendamine. Koostab iseseisva tööna riskianalüüsi lähtuvalt õpitavast erialast. Teema 4, 5. Hindamismeetod: Struktureeritud kirjalik töö (test) Suhtlemine –mitteeristav hindamine Arvestuslikud tööd: suhtlemisoskuste eneseanalüüs, ühe konfliktsituatsiooni analüüs, klienditeeninduse kvaliteedi hindamine töölehe alusel, esitluse koostamine ja ette kandmine. Hinne „arvestatud“ kujuneb kõikide eelpool nimetatud tööde nõuetekohasel esitamisel. Majanduse ja ettevõtluse alused- eristav hindamine Hinnatakse: - struktureeritud kirjalik töö (test) majanduse- ja ettevõtlusmõistete tundmises (40%);

45

- analüüs - ettevõtlusvormide võrdlus (30 %);

- analüüs - ajalehe (majandus)artiklist aru saamine ja seosed teooriaga (10 %);

- probleemi lahendamine – ettevõtlusprobleemi lahendamine (10%);

- intervjuu – ühe ettevõtja intervjueerimine (10%). Hinnatakse: - struktureeritud kirjalik töö (test) majanduse- ja ettevõtlusmõistete tundmises (40%);

- analüüs - ettevõtlusvormide võrdlus (30 %);

- analüüs - ajalehe (majandus)artiklist aru saamine ja seosed teooriaga (10 %);

- probleemi lahendamine – ettevõtlusprobleemi lahendamine (10%);

- intervjuu – ühe ettevõtja intervjueerimine (10%). Hinne „5“ – kõik tööd on korrektselt ja õigeaegselt esitatud Hinne „4“ – tööd on 80% ulatuses korrektselt ja õigeaegselt esitatud Hinne „3“ – tööd on 65% ulatuses korrektselt ja õigeaegselt esitatud

Praktika Puudub

Mooduli hinde kujunemine

“Arvestatud” ehk lävend: Õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel. Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse sõnaga „arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”. Lävend: Õppija lahendab praktilised ülesanded etteantud juhendi alusel. Dokumenteerib praktilise töö vastavalt kirjeldatud nõuetele, kuid esineb üksikuid vigu või dokumentatsioon ei ole täielik. Õppija suudab välja pakkuda tüüplahendusi.

Õppematerjalid Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe -õpetajaraamat 2007.

L-O. Naessen. 1997. Parem teenindamine,

M. McKay, M. Davies, P. Fanning. 2004. Suhtlemisoskused.

Koostatud loengumaterjalid ja esitlused suhtlemise, isikutaju,

suhtlemisstiilide, meeskonnatöö, loovuse ja konflikti kohta.

Krips.H, 2010. Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ning juhtimisel

EV seadused: - Töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2010–2013

46

- Töötervishoiu ja tööohutuse seadus - Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord - Töötajate tervisekontrolli kord - Esmaabi korraldus ettevõttes - Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded - Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded - Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded - Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord - Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja

uurimise kord - Tuleohutuse seadus ja määrus - Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded. -

Tint, Piia. Töökeskkond ja ohutus. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus,Tallinn, 2007.

TÖÖKESKKOND 2009, TEN-TEAM OÜ, Tallinn. 2009

http://osh.sm.ee/good_practice/keskkond-ohutus.pdf

http://www.tlu.ee/~meidi/exe1/tkeskkonna_ohutegurid.html 1. Ettevõtlusõppe edendamise kava. Eesti Kaubandus – Tööstuskoda 2. Majandusõpik gümnaasiumile, Tallinn 2011 3. www.minuraha.ee 4. www.eas.ee 5. www.eesti.ee 6.Töölepinguseadus 7.Võlaõigusseadus 8.Kollektiivlepingu seadus 9.Ravikindlustuse seadus 10.Vanemahüvitise seadus 11.Riikliku pensionikindlustuse seadus 12. www.tooelu.ee 13.www.eesti.ee 14.Arhiiviseadus 15.Asjaajamiskorra ühtsed alused 16.EVS-ISO 15489-1:2004 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded“. 17.EVS 882-1:2006 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri“. 18.Dokumendihaldus, Tiiu-Reet Kõrven, Külim 2006 19.www.sekretar.ee

http://www.eas.ee/

http://www.eesti.ee/

http://www.tooelu.ee/


13 PRAKTIKA 25,2 õn/38 EKAP

Eesmärk: praktikaga taotletakse, et õppija kinnistab reaalses töösituatsioonis õppekava läbimisel omandatud kutsealaseid teadmisi ja oskusi ning praktikal kogetu

kaudu suureneb õpimotivatsioon, arendatakse sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning meeskonnatöö oskust.

Nõuded mooduli alustamiseks: Praktika I: läbitud on moodulid IT süsteemide riistvara, Arvutivõrgud ja võrguseadmed, Arvutivõrkude haldus ja võrguteenused Praktika II: läbitud on Praktika I, moodulid IT süsteemide riistvara, Rakendusserverite haldus

Õpetajad: H.Hiiemäe, K.Vask, J.Laidinen


ülesanded

Mooduli teemad

Õpilane:

osaleb aktiivselt praktikakoha leidmises

töötab IT meeskonna ja organisatsiooni liikmena

paigaldab IT süsteemide komponente ja lisaseadmeid

tuvastab tõrgete korral mittetoimivad IT süsteemi komponendid

kasutab võrguliikluse jälgimise ja dokumenteerimise rakendusi

kasutab töös ja praktikal sooritatut kirjeldades korrektset erialast terminoloogiat

Õpilane:

hangib infot praktikavõimaluste kohta, osaleb kandideerimisprotsessis ja peab kinni praktikalepingu sõlmimise tähtajast

kasutab kutse- ja erialases töös asjakohaseid töömeetodeid, töövahendeid ja materjale ning tuleb toime põhiliste töödega

tuleb toime erinevates töösituatsioonides ja meeskondades

täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töö tulemusi

järgib tööohutusnõudeid, organisatsioonide praktikaülesandega seotud eeskirju ja juhendeid erinevates

Praktika

Tutvub praktikajuhendiga

Tutvub praktikakorraldust reguleerivate dokumentidega

Püstitab endale isikliku praktikaülesande

Edastab praktikajuhendajale praktikalepingu sõlmimiseks vajalikud andmed

Töötab juhendamisel IT meeskonnas

Kirjeldab praktikaaruandes oma tööülesandeid ja rolli organisatsioonis

Tegeleb riistvara hoolduse ja monitooringuga

Suhtlemisel klientidega ja

Praktika I: Riistvara hooldus ja monitooring 19 EKAP (494 t = 420 P+74 I) 420 P+74 I: Riistvara hooldus ja monitooring Praktikakoha leidmine Töötamine IT meeskonna ja organisatsiooni liikmena Tegelemine riistvara hoolduse ja monitooringuga IT süsteemide komponentide ja lisaseadmete paigaldamine Tõrgete korral mittetoimivate komponentide tuvastamine Võrguliikluse jälgimise rakenduste kasutamine Dokumenteerimise rakenduste kasutamine Korrektse erialase terminoloogia kasutamine Praktikadokumentatsiooni koostamine Praktika aruande kaitsmine

48

situatsioonides

hindab informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust, süstematiseerib, võrdleb ja analüüsib hangitud teadmisi ning kasutab seda oma töös

planeerib oma aega lähtuvalt tööülesandest, tähtaegadest, töökoha eripärast ja organisatsiooni/tellija nõuetest

mõistab oma tegevuse mõju organisatsiooni tulemustele

suhtleb ametialaselt korrektselt, võtab vastutuse talle antud ülesannete eest

kaastöötajatega ning praktikaaruandes kasutab korrektset erialast terminoloogiat

Esitab nõuetekohaselt täidetud praktikadokumentatsiooni

Kaitseb praktikaaruande vastavalt etteantud juhendile

Õppija:

osaleb aktiivselt praktikakoha leidmises

töötab IT-meeskonna ja organisatsiooni liikmena

haldab ja paigaldab tööjaamu ja/või servereid

hooldab ja seadistab rakendusi ja/või rakendusservereid

kasutab oma töös valdkonna parimaid praktikaid (sh ITIL raamistik)

Õpilane:

hangib infot praktikavõimaluste kohta, osaleb kandideerimisprotsessis ja peab kinni praktikalepingu sõlmimise tähtajast

kasutab kutse- ja erialases töös asjakohaseid töömeetodeid, töövahendeid ja materjale ning tuleb toime põhiliste töödega

tuleb toime erinevates töösituatsioonides ja meeskondades

Praktika Tutvub praktikajuhendiga

Tutvub praktikakorraldust reguleerivate dokumentidega

Püstitab endale isikliku praktikaülesande

Edastab praktikajuhendajale praktikalepingu sõlmimiseks vajalikud andmed

Töötab juhendamisel IT meeskonnas

Kirjeldab praktikaaruandes oma

Praktika II. Serverite ja tööjaamade häälestamine/haldamine 19 EKAP (494 t = 420 P+74 I) 420 P+74 I: Serverite ja tööjaamade häälestamine/haldamine Praktikakoha leidmine Töötamine IT meeskonna ja organisatsiooni liikmena Tööjaamade ja/või serverite haldamine ja paigaldamine Rakenduste ja/või rakendusserverite hooldamine ja seadistamine Parimate praktikate kasutamine ma töös Korrektse erialase terminoloogia kasutamine

49

kasutab töös ja praktikal sooritatut kirjeldades korrektset erialast terminoloogiat

täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töö tulemusi

järgib tööohutusnõudeid, organisatsioonide praktikaülesandega seotud eeskirju ja juhendeid erinevates situatsioonides

hindab informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust, süstematiseerib, võrdleb ja analüüsib hangitud teadmisi ning kasutab seda oma töös

planeerib oma aega lähtuvalt tööülesandest, tähtaegadest, töökoha eripärast ja organisatsiooni/tellija nõuetest

mõistab oma tegevuse mõju organisatsiooni tulemustele

suhtleb ametialaselt korrektselt, võtab vastutuse talle antud ülesannete eest

tööülesandeid ja rolli organisatsioonis

Tegeleb serverite ja/või tööjaamade häälestamise/haldamisega

Suhtlemisel klientidega ja kaastöötajatega ning praktikaaruandes kasutab korrektset erialast terminoloogiat

Esitab nõuetekohaselt täidetud praktikadokumentatsiooni

Kaitseb praktikaaruande vastavalt etteantud juhendile

Praktikadokumentatsiooni koostamine Praktikaaruande kaitsmine

Iseseisev töö moodulis: Praktikadokumentatsiooni täitmine

Mooduli hinde

kujunemine:

Moodul hinnatakse mitteeristavalt. Moodul on arvestatud, kui;

õppija esitab korrektse praktikadokumentatsiooni

kaitseb praktikaaruande vastavalt etteantud juhendile

Hindekriteeriumid: “Arvestatud” ehk lävend

50

Õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel. Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse sõnaga „arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”. Lävend: Õppija leiab praktikakoha, püstitab isikliku praktikaülesande, mille realiseerib praktika käigus, koostab korrektse terminoloogiaga ja koolipoolseid vormistusnõudeid järgiva praktikaaruande, esineb ladusalt praktikakaitsmisel ning vastab komisjoni küsimustele.

Kasutatav õppekirjandus: Koolipoolne praktikadokumentatsioon

Valikõpingute moodulid


1 VALIKAINED:

Ettevalmistus kutseeksamiks: Moodul A

0,6 ÕN/1 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija mõistab organisatsiooni infotehnoloogia korraldamise aluseid ärilises mõttes


Õpetajad: K.Vask, J.Laidinen


ülesanded

Mooduli teemad

Mõistab organisatsiooni infotehnoloogia korraldamise aluseid ärilises mõttes - kulu ja tulu allikad, nende planeerimine ja arvestamine.

selgitab iseseisvalt sidusrühma ja kliendi mõiste erinevaid tähendusi

selgitab iseseisvalt infotehnoloogia rolli äriprotsessis, eristab tegevusstrateegiat ja IT-strateegiat, kirjeldab IT strateegia elluviimise võimalusi, projekti planeerimist

loeng

rühmatöö

praktiline töö

iseseisev töö

kirjeldab etteantud ettevõtte IT personali ülesandeid

kirjeldab IT spetsialistide pädevused

eristab IT rakenduste puhul mõiste klient kahetähenduslikkust

IKT väärtuse hindamine (0,3 ÕN=6 T+2 I) 1 T: Kliendi mõiste 1 T+ 1 I: Äriplaanid ja teostuvuse uuringud 2 T: Kulud ja tulud 2 T+1 I: Infotehnoloogiliste lahenduste hindamine

Järgib oma töös meeskonnatöö ja kommunikatsiooni põhimõtteid organisatsioonis

selgitab iseseisvalt meeskondade liikmete rolle, koostöö toimimist ja koostöö eeliseid

kirjeldab ettevõttes kommunikatsiooni korraldamise võimalusi

määratleb infotehnoloogia rolli

loeng

rühmatöö

praktiline töö

iseseisev töö

tunneb enamkasutavad audiovisuaalvahendeid ning kirjeldab nende kasutamise võimalusi ning eeliseid

tunneb tehnilisi nõudeid

Koostöö ja kommunikatsioon (0,3 ÕN=7 T+2 I) 1 T: Meeskonnad 1 T: IT mõisted ja määratlused - kasutamine suhtluses 1 T: IT spetsialistide ja äripersonali dialoog 1 T: Muutuste algatamine 3 T+2 I: Audiovisuaalsed vahendid

52

ettevõtte eesmärkide saavutamisel

kirjeldab infotehnoloogiat kui võimaluste kogumit organisatsioonis

kirjeldab infotehnoloogiat kui organisatsiooni osa

selgitab tõhusa suhtluse vajadust ettevõtte talitluses

tunneb uue tehnoloogia aktsepteerimiseks vajalikke motivatsioonitegureid

tunneb muutustele vastuseisu põhjustavaid tegureid

audiovisuaalvahendite kasutamisel

Mõistab ja järgib juriidika ja eetika olulisemaid küsimusi, mis reguleerivad spetsialistide professionaalset käitumist

selgitab iseseisvalt intellektuaalse omandi, autoriõiguste, tarkvara kasutusõiguste ja patentide põhimõtteid lähtudes kehtivast seadusandlusest

kirjeldab seaduslikke regulatsioone isikuandmete kasutamiseks, nende kogumisest andmebaasidesse ja uute tehnoloogiatega (näiteks digiallkiri)

loeng

rühmatöö

praktiline töö

iseseisev töö

tunneb olulisi nõudeid ja ühtlustatud Euroopa standardeid IT valdkonnas

tunneb ja kirjeldab üldisi seadmete ohutusstandardeid IT valdkonnas

Juriidilised ja eetilised küsimused (0,3 ÕN=6 T+2 I) 1 T: Intellektuaalomand ja autoriõigus 1 T: IT-ga seotud õigusruum 1 T: Eetika ja käitumisreeglid 1 T+1 I: Turvalisus 2 T+1 I:Tööohutus ja -tervishoid

53

seonduvast seadusandlusest

tunneb töösuhete regulatsiooni

tunneb valdkonnaäris olulisi IT põhi- ja ka tarnelepinguid

tunneb professionaalse spetsialisti tegutsemise aluseks olevat käitumiskoodeksit

tunneb turvalisuse tagamise põhimõtteid ühiskonnas ja organisatsioonis

selgitab peamisi regulatsioone töökohal tervise ja ohutuse tagamiseks

kasutab terminoloogiat väljendades ennast õppekeeles ja inglise keeles arusaadavalt


igas moodulis läbiva kompetentsi-na

korrektse eestikeelse terminoloogia kasutamine erinevate õppeülesannete täitmisel

inglisekeelne terminoloogia kasutamine erinevate õppeülesannete täitmisel


Etteantud ettevõtte infotehnoloogiliste lahenduste hindamine Kirjeldab ühe audiovisuaalvahendi kasutamise võimalusi ning eeliseid ja selgitab selle vahendi kasutamise tehnilisi nõudeid ja tööohutust

54

Mooduli hinde

kujunemine:

Moodul hinnatakse mitteeristavalt. Moodul on arvestatud, kui õppija esitab:

etteantud ettevõtte infotehnoloogiliste lahenduste analüüsi

ühe audiovisuaalvahendi kasutamise kavandi koos selgituste ja analüüsiga


Õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel. Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse sõnaga „arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”. Lävend: Õppija lahendab praktilised ülesanded etteantud juhendi alusel. Dokumenteerib praktilise töö vastavalt kirjeldatud nõuetele, kuid esineb üksikuid vigu või dokumentatsioon ei ole täielik. Õppija suudab välja pakkuda tüüplahenduse.

Kasutatav õppekirjandus /õppematerjal:

Õpetaja poolt koostatud materjalid Kutsestandardid Sertifikaadid EUCIPI kursuse e-õppe materjal

55


2 VALIKAINED:

Ettevalmistus kutseeksamiks: Moodul B - programmeerimine

3 ÕN/5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija mõistab programmeerimise põhiolemust, tunneb üldist programmeerimisterminoloogiat ning oskab kasutada peamisi

tarkvaraarenduse vahendeid ja luua lihtsamaid rakendusi


Õpetajad: J.Lepik, V.Taraste


ülesanded

Mooduli teemad

Tunneb programmeerimise aluseid

Tunneb erinevaid andmetüüpe ja andmestruktuure

Koostab algoritme graafilise programmeerimise abivahendite abil (scratch vms)

kirjeldab programmeerimisega seotud põhimõisteid

kirjeldab erinevaid andmestruktuure

valib muutuja kirjeldamiseks sobivaima andmetüübi

koostab ja realiseerib olulisemaid algoritme vähemalt ühes peavoolu programmeerimisekeeles

loeng

iseseisev töö

praktilised tööd

test

KT1 – andmestruktuuride ja programmeerimise aluspõhimõtete test

KT2 -algoritmi koostamine ja realiseerimine mõned peavoolu programmeerimis keeles;

Sissejuhatus programmeerimisse 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 5 T: andmetüübid 5 T: andmestruktuurid 10 T+6 I: algoritmid

Teab objektorienteeritud programmeerimise põhimõtteid ja -mõisteid

selgitab OOP põhimõtteid ja põhimõisteid

loeng;

iseseisev töö

test

KT - OOP põhimõtted ja põhimõisted

OOP põhimõtted ja -mõisted 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 4 T: klassid 4 T: pärilus 4 T+2 I: kapseldamine 4 T+2 I: polümorfism 4 T+2 I: abstraktsioon

56

Kasutab matemaatika ja loogika põhiseoseid programmeerimisülesannete lahendamisel (matemaatiline loogika ka andmebaaside moodulis - integratsioon)

koostab ja analüüsib etteantud või kaaslase koostatud loogikaavaldisi

loeng

praktilised tööd

praktilised tööd

Matemaatiline loogika. Lausearvutus 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 6 T+2 I: jadad 6 T+2 I: matemaatilise loogika põhiseadused. 8 T+2 I:Boole i algebra

Loob lihtsamaid rakendusi kasutades arendusvahendeid

loob lihtsamaid rakendusi (mõnes) enamlevinud peavoolu programmeerimiskeeles kasutades objektorienteeritud lähenemist

kasutab efektiivselt programmeerimiskeelele ja -platvormile vastavat integreeritud arenduskeskkonda ja silurit tarkvara loomisel

loeng

iseseisev töö

praktiline töö

KT1 – loob rakenduse

KT2 - Praktilised tööd

iseseisev töö

Programmeerimine1 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 4 T: arenduskeskkonna tutvustus 16 T+6 I: rakenduste loomine

Järgib programmeerimisel vastava programmeerimiskeele parimaid praktikaid

järgib meeskonnas kokkulepitud koodistandardeid ja keeleomaseid parimaid praktikaid

kasutab tulemuslikult hajusat versioonihaldussüsteemi tarkvaraarenduse projektis

loeng

praktiline töö projektimeeskonnas kasutades parimaid praktikaid

Meeskonnatöö projekt (suurus 2 -3): etteantud lähteülesande alusel koostada: - algoritm - algoritm realiseerida - kasutada töö koordineerimisel versioonihaldussüsteemi vahendeid - põhjendada koodi vastavust antud

Programmeerimine2 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 4 T: parimate praktikate tutvustus (taanded, kommentaarid, nimekuju jne) 12 T+6 I: programmeerimine vastavuses parimate praktikatega 4 T: versioonihaldussüsteemid

57

programmeerimiskeele parimatele praktikatele

Dokumenteerib enda ja teiste meeskonnaliikmete tööd

dokumenteerib loodavaid rakendusi või nende osi teisele arendajatele nende mõistetavuse parandamiseks

loeng

praktiline töö

praktilised tööd – algoritmi kirjeldus, klassiskeemid, arhitektuuri skeem, olemid; kasutusjuhtude kirjeldused

Dokumetatsiooni koostamine 1 EKAP (0,6 ÕN=20 T+6 I) 6 T: algoritmi kirjeldus 4 T+1 I: UML 4 T+1 I: diagrammid 6 T+4 I: analüüs

Kasutab programmeerimisega seotud terminoloogiat väljendades ennast õppekeeles ja inglise keeles arusaadavalt


selgitab inglisekeelsete materjalide alusel programmeerimisega seotud probleeme, lahendusi ja õpetusi

igas moodulis läbiva kompetentsina




Rakenduste loomine Dokumentatsiooni koostamine

Mooduli hinde

kujunemine:


nõutavad koostatud rakendused

rakenduste kohta koostatud dokumentatsiooni

58




Lisamaterjalid internetist Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid www.codecademy.com www.programmersheaven.com EUCIP kursuse e-õppe materjal

59


3 VALIKAINED:

Ettevalmistus kutseeksamiks: Moodul B - Veebirakenduste loomise alused

1,2 ÕN/2 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised veebirakenduste koostamise põhimõtetest ja nende installeerimisest serverisse, ülevaate

veebirakenduste programmeerimisest

Nõuded mooduli alustamiseks: läbitud on teemad programmeerimise alused, andmebaaside alused

Õpetajad: J.Laidinen, V.Taraste, J.Lepik


ülesanded

Mooduli teemad

Õpilane:

kasutab veebirakenduses kasutatavaid märgendikeeli ning oskab nende abil kujundada soovitud väljundi, mis vastab kehtivale standardile

kasutab veebirakenduste silumisvahendeid

mõistab veebirakenduste turvalisuse olulisust

kasutab korrektselt kokkulepitud koodistandardit

kasutab õppe- ja ingliskeelset

Õpilane:

kasutab HTML, CSS märgendikeeli lihtsate veebilehtede koostamiseks

selgitab veebipõhiste rakenduste eripärasid, võrreldes lokaalselt töötavate süsteemidega

tagab erinevate veebilehitsejatega veebirakenduste töö

selgitab veebisüsteemide tööpõhimõtteid õppekeeles

oskab anda muutujaile, meetoditele, klassidele jne korrektsed, üheselt mõistetavad ning koodistandardile vastavad ingliskeelsed nimetused

loeng

iseseisev töö

praktilised tööd

Praktiline töö

Veebirakenduste loomise alused 2 EKAP (1,2 ÕN=40 T+12 I) 8 T+2 I: Sissejuhatus ainesse, programmeerimise moodulis õpitu kordamine, HTML, CSS, (töötava koodi lisamine HTMLi sisse, näidatava lehe koostamine osadest, kasutaja sisestusele reageerimine). 4 T: Andmetabelile veebiliidese loomine. Lisamine, pärimine, kustutamine, muutmine. Mitmesugused sisestuselemendid (tekstiväli, rippmenüü, märkeruut). 6 T: Andmebaasistruktuuri kavandamine. Mitmesugused SQL-päringud (tabelite ühendamine, agregaatfunktsioonid, sama tabel mitu korda päringus).

60

veebirakenduste loomise terminoloogiat ja dokumenteerib loodud rakendused õppekeeles

6 T: Hierarhilised andmestruktuurid (nt. Foorumi teated koos vastustega). 8 T: Abifunktsioonid (nt. Kellaaja puhul) SQL-lausetes. Mitme seotud andmetabeliga veebirakenduse kasutajaliidese loomine. Autentimine, sessioonid. Autoriseerimine, kasutajaõigused. 6 T: Veebirakendustega seotud ohud. Sisestuskontroll. Keerukama rakenduse koodi jagamine funktsioonidesse ja objektidesse. 4 T: Kujunduse ja koodi lahutamine. Valmisrakenduse installeerimine. Andmebaasi ja vajalike kasutajate loomine. 4 I: Kataloogidele õiguste jagamine. Rakenduse töö kontrollimine. Valmis vabavaralise rakenduse koodi uurimine, kujunduslehtedel soovitud muutuste tegemine. 6 I: Valminud rakenduse dokumenteerimine. Installeerimis-, arhiveerimis- ja taastamisjuhendi koostamine.

Iseseisev töö moodulis: Praktiliste ülesannete lahendamine, dokumentatsiooni koostamine

61

Mooduli hinde

kujunemine:

Rakenduste loomine Dokumentatsiooni koostamine

Hindekriteeriumid: Moodul hinnatakse mitteeristavalt. Moodul on arvestatud, kui õppija esitab:

nõutavad koostatud rakendused

rakenduste kohta koostatud dokumentatsiooni

Planeerimise ja kujundamise ülesanne

Valmista ette veebilehe kavand. Tekstid, pildid jms. veebilehel sisalduv on vigaselt ja lünklikult ette antud. Üks kavanditest peab olema mobiilivaade. Hindamine:

Kogu kohustuslik tekst on lisatud

Tekstid on vormistatud korrektseks (lauseehitus, õigekiri)

Kasutatud sobivaid fonte

Logo on lisatud

+ punktid originaalse disaini eest

Kavand haakub temaatikaga

Kasutatav peamenüü

Pildid on optimeeritud

Otsing on lisatud

On kasutatud pealkirju ja alampealkirju

Koosta kavandile stiilijuhis.

Mida hinnatakse: On olemas:

Värvide kavand

Tüpograafia kavand

Nuppude kavand

Ikoonide kavand

Vormielementide kavand

62

Graafika kavand

Kavandi põhjal tuleb luua veebileht kasutades ainult kliendipoolseid veebitehnoloogiaid (HTML,CSS, vms)

Mida hinnatakse:

Veebilehe elemendid peavad asuma kavandil näidatud asukohtades

Töötama peavad menüü ja lingid

Kõik tekst on valitav tekstina (mitte pildina)

Kujundus on eraldatud sisust

Veebileht peab valideeruma

Veebileht on kasutatav nägemispuudega isikule

Veebileht on kasutatav ka siis kui skriptid ja pildid välja lülitada

Kood on struktueeritud ja kommenteeritud

Tuleb luua veebileht, mis kasutab andmebaasi ja serveripoolseid tehnoloogiaid.

Veebilehe kaudu peab saama andmebaasi kirjeid kuvada, muuta, kustutada, lisada, otsida ja sorteerida

Sisestatud andmeid valideeritakse serveri poolel. Vajadusel kuvatakse veateateid

Andmeid valideeritakse kliendi poolel. Andmete lisamine muutmine ja kustutamine toimuvad ilma veebilehte

värskendamata. Veebilehel kuvatavate andmebaasikirjete sorteerimine toimub ilma lehte värskendamata

“Arvestatud” ehk lävend



Lisamaterjalid internetist, Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid www.codecademy.com, www.programmersheaven.com, EUCIPI kursuse e-õppe materjal

63


4 VALIKAINED:

Ettevalmistus kutseeksamiks: Moodul B Andmebaasid

1,8 ÕN/3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab põhjaliku ülevaate andmebaaside kavandamise metoodikatest, andmebaaside loomise ning käsitlemise meetoditest ja andmebaasisüsteemide kasutamisest infosüsteemide loomisel.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on teemad Rakendustarkvara, Programmeerimise alused, Infotehnoloogilise taristu ülalhoid organisatsioonis,

Õpetajad: J.Laidinen


ülesanded

Mooduli teemad

Omab ülevaadet andmebaaside valdkonnas kasutatavatest mõistetest.

Teab erinevate andmebaasimootorite ja -tehnoloogiate erinevusi

Oskab nii suuliselt kui ka kirjalikult ennast õppekava raames väljendada kasutades korrektseid mõisteid.

selgitab erinevaid andmebaaside haldussüsteeme

selgitab erinevate andmebaasimootorite omadusi

selgitab andmebaasi struktuuri ja kasutamise võimalusi

installib ja konfigureerib andmebaasi mootori

loeng;

iseseisvad tööd

iseseisvad tööd

„Andmebaasimootorite

erinevused“ ja

„Andmebaaside

haldussüsteemide

võrdlus“,

andmebaasimootori

installeerimine ja

häälestus.

3 EKAP (1,8 ÕN=60T+18 I) 10: 6T+4 I: Erinevad andmebaaside haldussüsteemid, andmebaasimootorite omadused.

Valib andmete kirjeldamiseks sobivaima andmetüübi

kirjeldab erinevaid andmestruktuure

valib andmete kirjeldamiseks sobivaima andmetüübi

loeng;

praktilised tööd;

test

teoreetiline test andmetüüpide määramise põhimõtete kohta

praktilised tööd

„andmemudeli

Andmebaaside arhitektuur. 10: 8T+2 I Andmebaasiobjektid ja nende omadused. Andmetüübid. Ajast sõltuvad andmed.

64

alusel andmeobjekti omaduste (atribuutide) andmetüüpide ja andmevälja suuruste määramine“ -3 tk

Loob andmebaasi andmetabeleid ja teeb nendes vajadusel muudatusi lähtuvalt parimatest praktikatest

Teab, mis on andmemudelite normaliseerimine ja andmemudelite erinevad normaalkujud

Loob andmebaasi, loob andmebaasi töö kiirendamiseks indeksid, võtmed ja piirangud

Oskab eristada olemeid ja moodustada olemite vahelisi seoseid, kasutades ERD IE notatsiooni ja dokumenteerida andmemudelit.

Oskab luua kolmandale normaalkujule normaliseeritud väikseid andmemudeleid (ca 10 olemit).

praktilised tööd

praktilised tööd (tabelite loomine, indeksite loomine, võtmete ja piirangute loomine, tabelite muutmine)

Tabelite loomine. 18: 16 T+2 I Tabelitega seotud korraldused (loomine, muutmine). Relatsioonide kirjeldamine. Indeksid. Reeglid. Funktsioonid. Indekseerimine. Planeerimine. Indeksite tüübid. Indeksite loomine ja kasutamine. Indeksite muutmine, eemaldamine, ümbernimetamine.

Järgib andmebaasi turvalisuse tagamise põhimõtteid ja parimaid praktikaid

Omab algteadmisi andmekäsitluskeele SQL kasutamiseks

Omab ülevaadet andmekäsitluse optimeerimise

kasutab andmetehingute kontrollkeelt (transaktsioone)

lisab etteantud tingimuste alusel andmebaasile kasutajaid ja jagab neile õigusi

Oskab SQL-keele abil luua (initsialiseerida) andmebaasi ja luua

Loeng

Praktiline töö

Andmetehingute materjalid ja praktikumid: (www.dbtechnet.org)

Praktilised tööd andmetehingud, õiguste jagamine, varundamine ja andmete taastamine

Keerulisemad andmebaasi tehnoloogiad. 6: 4T+2 I Andmebaasidel põhinevate tüüprakenduste ülevaade. Transaktsioonide ja piirangute olemus, nende haldus. Trigerid. Trigerite loomine, kasutamine, muutmine. Piirangud trigerite loomisel.

65

tehnikatest

andmebaasi struktuuri. Oskab SQL-keeles koostada lihtsama struktuuriga INSERT, UPDATE DELETE ja SELECT lauseid

Oskab rakendada elementaarseid optimiseerimis meetodeid SQL-keele INSERT, UPDATE, DELETE ja SELECT lausetele.

Andmebaaside turvalisus.

Kasutab päringukeelt andmete sisestamiseks, muutmiseks, väljastamiseks ja andmebaasi struktuuri muutmiseks ning kasutajate halduseks

kasutab andmete sisestamiseks sobivaimat võimalust

kasutab andmebaasi tabelite loomiseks, andmete sisestamiseks, andmetehingute kontrollimiseks ja kasutajate õiguste määramiseks SQL keele võimalusi (sh trigerid)

sorteerib ja väljastab etteantud tingimustel andmed

teostab keerukaid päringuid ühest ja mitmest tabelist

Loeng Praktiline töö

Päringuülesanded, päringute kasutamine andmete sisestamisel

SQL keele alused. 26: 20 T+6 I Loogilised operaatorid. SQL süntaks. Funktsioonid. Operaatorid. Päringu koostamine, avaldiste moodustamine. SQL keele spetsifikatsioonid. Matemaatiline loogika (Relatsioonide algebra ja normaliseerimine) Lausearvutus. Lause mõiste. Lausearvutuse süntaks. Liitlause tõeväärtused. Tõeväärtustabelid. Samaväärsed liitlaused. Matemaatilised loogika põhiseadused. Predikaadid ja kvantorid.

66

Boole i algebra Loogikafunktsioonid. Loogikatehted: disjunktiivsus ja konjunktiivsus normaalkuju. Loogikalülituste süntees. Põhilised loogikalülitused (inverter, AND, NAND, OR, NOR, XOR).

Kasutab andmebaase statistiliste ja reaalseid protsesse iseloomustavate andmete kogumiseks, talletamiseks ja töötlemiseks

Kasutab erinevaid andmebaasi projekteerimise metoodikaid süsteemide projekteerimisel

loob andmebaasi ühe reaalse rakenduse (statistika rakendus, reaalajarakendus) rakenduse andmete hoidmiseks ja uuendamiseks

kasutab andmemudelite loomiseks sobivaid meetodeid ja vahendeid

koostab süsteemi andmemudeli kasutades UML keelt

koostab skeemi abil relatsioonilise andmemudeli olemi-seose (ER)

loeng;

praktikum;

projekt.

andmebaasi loomine veebirakendusele ja selle turvaline sidumine rakendusega

Andmebaaside projekteerimise metoodika. 4: 2T+2 I Olemi-suhte diagramm ja erinevad märgikeeled selle ülesjoonistamiseks. UML'i kasutamine süsteemi andmevaate modelleerimiseks. Andmebaasi loogiline disain. CASE vahendid. CASE vahendite kasutamine andmebaaside projekteerimiseks. Andmebaasi rakenduse loomine.

Teostab andmebaasi andmete eksporti ja importi, haldab kasutajaid ja määrab õigused.

Omab ülevaadet

teostab andmebaasi andmete eksporti ja importi

Oskab luua, hävitada, varundada ja taastada andmebaasi, kasutades

Loeng

Praktiline töö

Tabelite andmete eksport

Tabelite andmete import.

Andmebaaside haldus. 4 T Andmebaaside formaadid. Tabelite importimine ja seostamine erinevatest formaatidest, XML

67

andmebaaside haldamiseks tehtavatest toimingutest

erinevaid andmebaasi süsteeme.

dokumentidest . Andmete eksport erinevatesse formaatidesse. Õigused. Andmebaasi kasutamise õiguste jagamine. Andmetehingud: varundamine ja taastamine

Kasutab korrektset õppe- ja ingliskeelset andmebaaside alast terminoloogiat;

selgitab inglise keelsete õppematerjalide alusel andmebaaside toimimist

Korrektse õppe- ja inglisekeelse terminoloogia kasutamine erinevate õppeülesannete täitmisel

Andmebaasidega seotud terminid inglise keeles Introduction. What is a database ? Use of databases. Looking into SQL. Tables. Table basics. Creating a table. Selecting data. Inserting data into a table. Updating and deleting data. Looking into mySQL. Installing and configuring the MySQL server.. Looking into UML. Types of modelling. / Types of data

Iseseisev töö moodulis: Iseseisvad tööd teemadel: „Andmebaasimootorite erinevused“ ja „Andmebaaside haldussüsteemide võrdlus“ Kursuse projekti koostamine ja realiseerimine teemal „Andmebaaside projekteerimine“

Mooduli hinde kujunemine Mooduli hinne kujuneb arvestuslike tööde ja testide alusel. Inglise keele teadmisi hinnatakse mitteeristavalt. Andmebaaside aluste teadmisi hinnatakse eristavalt.

Mooduli jooksul sooritab õpilane 10 arvestuslikku tööd (praktilised või kontrollitööd):inglise keeles 4, andmebaaside alustes 6 ja kaitseb kursuse projekti teemal “Andmebaaside projekteerimine”.

68

Hindekriteeriumid Hinne “3” Inglise keele arvestus on sooritatud. On tehtud miinimum 3 praktilist tööd ja kursuse projekt on kaitstud hindele „3“.

Hinne “4” Inglise keele arvestus on sooritatud. On tehtud miinimum 6 praktilist tööd ja kursuse projekt on kaitstud hindele „4“.

Hinne “5” Inglise keele arvestus on sooritatud. Kõik praktilised tööd on tehtud ja kursuse projekt on kaitstud hindele „5“.


"Andmebaaside projekteerimine" Erki Eessaar; "Microsoft Accessi õpik" Heiki Koov; "MS SQL Server 2005-SQLi põhikursus" Jaagup Kippar; Arvutierialade kutseõpetajate täiendkoolituse 2009-2010 konspekt. Lisamaterjalid internetist. Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid. www.dbtechnet.org

69


5 VALIKAINED:

Ettevalmistus kutseeksamiks: Moodul C Haldus

1,8 õn/3 EKAP

Eesmärk: Valmistada ette kutsekvalifikatsioonieksami C mooduli sooritamiseks

Nõuded mooduli alustamiseks: Põhiõpingute moodulite läbimine

Õpetajad: Harle Hiiemäe


ülesanded

Mooduli teemad

Kirjeldab arvutite komponente ja arhitektuuri

Kirjeldab iseseisvalt arvutite komponente ja arhitektuuri

Loeng Test Esitlus

Kõigi teemade peale 3 EKAP (60 T+18 I)

Arvuti arhitektuur

Arvuti komponendid

Kirjeldab Operatsioonisüsteemide põhimõtteid

Kirjeldab iseseisvalt Operatsioonisüsteemide põhimõtteid

Loeng Test Esitlus

Operatsioonisüsteemid

Põhimõtted

Üheaegsed- ja paralleelprotsessid

Mäluhaldus

Turvalisus ja kaitse

Operatsioonisüsteemide näited

Kirjeldab side ja võrguteenuseid

Kirjeldab iseseisvalt side ja võrguteenuseid

Loeng Test Esitlus

Side ja võrgud

Võrguteenused

Raadioside ja mobiilside põhised arvutisüsteemid

70

Kirjeldab võrguhaldust ja tehnilist tuge.

Kirjeldab iseseisvalt võrguhaldust ja tehnilist tuge.

Loeng

Test Esitlus

Võrguhaldus

Teenuse pakkumine ja tugi


Õppekirjandus osas: eksami sooritajale mõeldud materjalide iseseisev läbitöötamine.


Õppija sooritab kõik mooduli testid vähemalt 75% õigete vastuste osakaaluga. Õppija loob 4 esitlust moodulite teemadest, ning on valmis nende ettekandmiseks.

Hindekriteeriumid Mitteeristav

Õppija sooritab kõik testid vähemalt 75% õigete vastuste osakaaluga, ning esitab 4 esitlust.


http://www.ecdl.ee/EUCIP_eksami_sooritajale.html

71


6 VALIKAINED:

Arvutigraafika kasutamine

1,2 õn/2EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teoreetilised baasteadmised tööks graafilise infoga; saab ülevaade erinevast graafikaformaatidest ja graafikapakettidest; õpib tundma värvimudeleid, kompositsiooni reegleid, küljendamist; omandab praktilised oskused tööks graafilise infoga.

Nõuded mooduli alustamiseks: On läbitud moodul - Rakendustarkvara

Õpetajad: J.Laidinen, K.Vask


ülesanded

Mooduli teemad

Teab arvutigraafika baas-mõisteid ja nende vahelisi seoseid, tajub realisatsioonikeskkonna poolt püstitatud kitsendusi ja vabadusi, oskab valida visuaalse kommunikatsiooni aspektist vaadelnuna sobivaid väljendusvahendeid.

teab arvutigraafika erinevaid kasutusvaldkondi

teab erinevaid graafikafailide vorminguid

Loeng Arvutigraafika

mõistekaart

(T6; I4) 10

Arvutigraafika põhimõisted (resolutsioon, värvussügavus, pildifailiformaadid), erinevused ja kasutusvaldkonnad;

Värvusõpetuse alused ja värvimudelid (RGB, CMYK, LAB, HSB, HEX)

Arvutigraafika liigid;

Suudab formuleerida ülesannete püstitusi arvutigraafika valdkonnas ja võib kavandada lahendusi

On võimeline demonstreerima oma oskusi graafilise info töötluse valdkonnas püstitatud ülesannete lahendamisel.

selgitab raster- ja vektorgraafika olemust, parameetreid ja kasutusvaldkondi

oskab kasutada vähemalt ühe arvutigraafika programmi

valdab peamisi raster- ja vektorgraafika töövõtteid

arvestab graafika failide töötlemisel väljundseadme liiki ja võimekust

loeng

praktiline harjutus

Praktilised tööd

Iseseisev töö (tv. Iseseisvat tööd)

(T6; P28; I8) 42

Rastergraafika (tööriistad ja lihtsamad töövõtted, kihid ja selekteerimine, selekteerimine, maskid, värvikorrektsioon ja tonaalsuse parandamine, fotode korrigeerimine, efektid, tekst, animatsioon)

Vektorgraafika (tekst, pen tööriist, pintslid, 3D efektid, trasseerimine)

Kasutab arvutigraafikaga seotud terminoloogiat

osaleb mooduli teemadega seotud õppekeelsetes

igas moodulis läbiva

korrektse eestikeelse terminoloogia

72

väljendades ennast õppekeeles ja inglise keeles arusaadavalt

arutlustes, väljendab ennast keeleliselt arusaadavalt ning kasutab erialaga seonduvaid põhimõisteid valdavalt õiges kontekstis

kompetentsina

kasutamine erinevate õppeülesannete täitmisel


Iseseisev töö moodulis: Rastergraafikale baseeruv, (näiteks mingit sündmust reklaamiv plakat, CD ümbris, originaalne "valgelt lehelt alustatud" artefact, foto suunitletud töötlus mingi erilise visiooni loomiseks). Sellele tuleb lisada vähemalt 0,3 lk pikkune sisu avav selgitus (mis oli eesmärk, mida võeti arvesse, kuidas see saavutati). Kui töö sisuks on fotode montaaž, siis esitatakse lisaks tulemusele ka lähtematerjal.


Moodulit hinnatakse mitteeristavalt. Moodul on arvestatud, kui õppija poolt esitatud praktilised- ja iseseisvat tööd on positiivselt hinnatud.


Elektroonilised õppematerjalid.

73


7 VALIKAINED:

Masinjoonestamine (CAD)

1,2 ÕN/2 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb masinprojekteerimisega seotud mõisteid, peamisi masinprojekteerimise tarkvarapakette, joonistel

kasutatavaid elemente, objekte ja nende omadusi ning oskab algtasemel kasutada masinprojekteerimise tarkvara


Õpetajad: U.Asi


ülesanded

Mooduli teemad

Õppija tunneb masinprojekteerimisega seotud mõisteid

Omab ülevaadet peamistest masinprojekteerimise tarkvarapakettidest

Tunneb joonistel kasutatavaid elemente, objekte ja nende omadusi

Kasutab algtasemel masinprojekteerimise tarkvara

selgitab masinprojekteerimisega seotud põhimõisteid

selgitab peamistest masinprojekteerimise tarkvarapakettide erinevusi

oskab selgitada ja kasutada joonistel kasutatavaid elemente, objekte ja nende omadusi.

kasutab algtasemel ühte masinprojekteerimise tarkvarapaketti

loeng

iseseisev töö

praktilised tööd

test

praktilised tööd

test

Masinjoonestamine 2 EKAP (1,2 ÕN=40 T+12 I) 4 T: Sissejuhatus. Masinprojekteerimiseks kasutatav tarkvara, levinumad lahendused. Masinprojekteerimise tarkvaras kasutatavad põhimõisted, käskude valik ja sisestamine 6 T+2 I: Jooniste koostamise alused. Peamised jooniste koostamiseks kasutatavad objektid ja nende parameetrid. Objektide moodustamine hiire abil ja koordinaatide sisestamine klaviatuurilt. 6 T+2 I: Objektidega manipuleerimine joonisel. Objektide parameetrite muutmine, objektide sidumine teiste objektidega. Kihtide kasutamine joonisel. 6 T+2 I: Graafikaelemendid. Graafikaelementide (faasid, polyline ja tekst) kasutamine, graafikaelementide

74

omaduste muutmine eri kihtideks. 6 T+2 I: Mõõtmed. Joonise elementide mõõtmed, nende lisamine. Mõõtmete omaduste ja paigutuse valik. Mõõtmete, tolerantside ja kuju täpsusnõuete tähistamine joonisel. 6 T+2 I: Objektide massiivid. Geomeetriliste elementide grupiviisiline joonestamine, objektide massiivid, nende loomine ja kasutamine. 6 T+2 I: Projekteerimise põhimõtted. Kolmemõõtmelised joonised ja nende koostamine.

Kasutab masinjoonestamisega seotud terminoloogiat väljendades ennast õppekeeles ja inglise keeles arusaadavalt






Jooniste koostamine (arvutivõrgu joonis, elektriskeem)

75

Mooduli hinde

kujunemine:


nõutavad koostatud joonised

sooritab positiivselt põhimõistete testi Hindekriteeriumid: “Arvestatud” ehk lävend

Õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel. Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse sõnaga „arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”. Lävend: Õppija lahendab praktilised ülesanded etteantud juhendi alusel.


Lisamaterjalid internetist Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid

76


8 VALIKAINED:

3D modelleerimise alused

1,8 õn/3 EKAP

Eesmärk: Loob lihtsamaid kolmemõõtmelisi mõõtkavas objekte viisil mis võimaldab visualiseerida, hooneid, ruume, objekte, seadmeid ja seadmepaigutust,

kasutades vähemalt ühte enamlevinud vabavaralist 3D modelleerimise programmi.




ülesanded

Mooduli teemad

Loob lihtsaid kolmemõõtmelisi objekte kasutades lihtsaid tehnikaid ja vahendeid.

Kasutab 3D modelleerimisvahendeid lihtsamate objektide loomiseks

Kasutab 3D modelleerimise tehnikaid töö kiiruse tõstmiseks

Loeng

Harjutus

Projekt

Projekt Lihtsamate objektide

mudelite loomine


3D modelleerimise mõisted

Modellerimis vahendid

Modellerimis tehnikad

Loob detailsusega kolmemõõtmelisi mõõtkavas hoone ja ruumiplaane.

Kasutab mõõtkavas plaane 3D plaanide valmistamiseks

Loob kolmemõõtmelisi hooneplaane

Loeng

Harjutus

Projekt

Projekt Ruumide ja

hooneplaanide mõõtkavas 3D mudelite loomine

Objektide paigutamine plaanidele

Keerukamate 3D objektide loomine

Katab 3D objekte materjalide ja tekstuuridega.

Kasutab vahendeid 3D mudelite efektsemaks visualiseerimiseks.

Loeng

Harjutus

Projekt

Projekt Objektide ja plaanide

täiendamine

Tekstuurid

Materjalid

Iseseisev töö moodulis: 3D objektide iseseisev loomine, eesmärk kinnistada modelleerimise vahendite ja tehnikate kasutamist.

77


Mooduli hinne kujuneb 3 iseseisva projekti esitamisest, projektid peavad valmima limiteeritud aja jooksul, kasutades optimaalselt vahendeid ja tehnikaid ning olema vähemalt keskmise detailsusastmega.


Õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel, sooritades edukalt kõik kolm hindamisülesannet.



78


9 VALIKAINED:

Kontoritöö erialased rakendused tekstitöötlus ja tabelarvutus

1,9õn/3EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised kontoritöö erialastest rakenduste tüüpidest, suudab seada konkreetseid eesmärke ja neid ellu viia nende rakenduste abil.


Õpetajad: K.Vask, J.Laidinen


ülesanded

Mooduli teemad

tunneb süsteemi- ja rakendustarkvara erinevusi

kirjeldab süsteemi- ja rakendustarkvara erinevusi ja kasutusvaldkondi;

Arutelu

Mõistekaart

tarkvara

kohta

Iseseisev töö: Pilveteenuste

kasutamine personaalselt ja

rühmatööna.

Süsteemitarkvara. (T6; P12; I8) 26 Süsteemitarkvara mõiste, liigid. Rakendustarkvara. Näiteid enamlevinud rakendustarkvarapakettidest, rakendustarkvara ja süsteemitarkvara ühildumisest ja kasutus- valdkondadest. Pilveteenused. Enamlevinud pilveteenuste pakkujad. Kasutusvõimalused. Failide haldus pilveteenustes. Failihaldus. Failid ja kaustad. Failiformaadid. Failide salvestamine erinevates formaatides. Failide kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine. Failide hoidmine pilverakendustes.

79

Oskab ECDL tasemel kasutada tekstitöötlust

sisestab ja kujundab teksti kasutades märgi- ja lõiguvormindusi ;

loob tabeleid, redigeerib ning kujundab neid;

lisab dokumenti vajalikke objekte ning redigeerib neid;

sisestab lehekülje-, sektsioonipiire;

loob ja kujundab päiseid ning jaluseid, kasutades välju ning joondusi;

teeb automaatse sisukorra, kasudes õigeid valikuid selle loomiseks.

Loeng

Rühmatöö

Praktiline töö

Iseseisev töö

KT vormindab etteantud teksti vastavalt nõuetele

KT Hulgipostituse loomine.

Kontoritöö tarkvara Tekstitöötlus. (T4; P14; I8) 26 Vormindamine. Objektide paigutamine teksti ja nende vormindamine. Tabelid. Tabulatsioon. Kirjakooste. Dokumendimallid ja dokumendistiilid, nende vormindamine. Tabelite loomine ja kujundamine. Hulgipostitus. Dokumendi printimine.

Oskab ECDL tasemel kasutada tabelarvutust

sisestab ja redigeerib andmeid, rakendades teksti sisestuse ja redigeerimise põhimõtteid;

kasutab efektiivselt lahtrivorminduse erinevaid valikuid tabelite kujundamisel;

sisestab aritmeetilisi tehteid, kasutades õigeid sümboleid ja põhimõtteid;

rakendab õigesti levinumaid funktsioone (average, min, max, count) ning lisaks erinevate kategooriate funktsioone (if, countif, round jne);

sorteerib ja filtreerib andmeid etteantud tingimustel;

koostab vastavalt andmetele graafikuid ja kujundab neid;

koostab risttabeleid etteantud

Loeng

Rühmatöö

Praktiline töö

Iseseisev töö

KT lahendab etteantud ülesandeid tabelarvutusprogrammi abil

Tabelarvutus. (T4; P14; I8) 26 Andmete lisamine ja korrigeerimine. Põhioperatsioonid andmetega. Valemid ja funktsioonid. Objektide (diagrammid, pildid) loomine, lisamine ja kujundamine. Tabeli ja diagrammi printimine.

80

tingimustel

kasutab tekstitöötluse ja tabelarvutusega seotud terminoloogiat väljendades ennast õppekeeles ja inglise keeles arusaadavalt





Iseseisev töö moodulis: 1.Hulgipostituse koostamine 2.Tabelarvutust kasutades suuremahulise projekti teostamine (lähteandmed, lisanduvad andmed, koondandmed) 3.Rühmatööna, pilveteenuste kasutades etteantud teemal projekti realiseerimine.

Mooduli hinde

kujunemine:

Moodulit hinnatakse mitteeristavalt. Moodul on arvestatud kui õppija poolt esitatud kontrolltööd, praktilised tööd ja iseseisvad tööd on positiivselt hinnatud.


Elektroonilised õppematerjalid. Riina Reinumägi "Tekstidokumendi loomine Word 2007 - 2010 abil"; Riina Reinumägi "Excel 2007 – 2010 käsiraamat"; Riina Reinumägi "MS Excel raamatupidaja ja finantsjuhi teenistuses"; IT koolituse kursuse materjalid - MS Excel raamatupidajale

81


10 VALIKAINED:

MTCNA eksami ettevalmistus

1,9 õn/3 EKAP

Eesmärk: seadistada ja hallata MikroTik RouterOS seadmeid tasemel mis on eelduseks sertifikaadieksami edukaks sooritamiseks.

Nõuded mooduli alustamiseks: Arvutivõrkude ja võrguseadmete mooduli läbimine



ülesanded

Mooduli teemad

Seadistab MikroTik RouterOS platvormi peamisi võimalusi.

Seadistab interneti ühendust ruuteri vahendusel

Seadistab tulemüüri

Seadistab QoS vahendeid

Seadistab 802.11 tehnoloogiaid

Seadistab võrgusildu

Seadistab marsruutimist

Seadistab tunneleid

Loeng

Demonstratsioon

Harjutus

Labor

Iseseisvalt praktiliste laboriülesannete sooritamine: Marsruutimine Tulemüür QoS 802.11 Võrgusillad Tunnelid


RouterOS alused

RoterBoard alused

Marsruutimine

Tulemüürid

QoS

802.11

Võrgusillad

Tunnelid

Haldab RouterOS platvormi ja võrke

Haldab RouterOS-i ja selle tööriistu

Haldab logisid

Kasutab monitooringuvahendeid

Haldab konfiguratsioone

Haldab RouterOS teenuseid ja arvutivõrke

Loeng

Demonstratsioon

Harjutus

Labor

Iseseisvalt praktiliste laboriülesannete sooritamine: RouterOS-i haldamine RouterOS-i teenuste ja võrkude haldamine

RuuterOS haldamine

Monitooringuvahendid

Teenuste seadistamine


Eesmärk kinnistada ja demonstreerida MikroTik RouterOS platvormi seadistus ja kasutusoskust. Iseseisvad praktilised laboriülesanded (Marsruutimine, Tulemüür, QoS, 802.11, Võrgusillad, Tunnelid, RouterOS-i haldamine,

82

RouterOS-i teenuste ja võrkude haldamine)


Hindamise eelduseks on kõikide laboriülesannete edukas sooritamine.


Kõikide iseseisvate praktiliste laboriülesannete edukas sooritamine.



83


11 VALIKAINED:

Lõputöö

2,6 õn/4 EKAP

Eesmärk: Eesmärgiks on erialal töötamiseks vajalike oskuste olemasolu tõendamine.

Nõuded mooduli alustamiseks: Kõik põhiõpingute ja valikõpingute moodulid on läbitud

Õpetajad: H.Hiiemäe, J.Laidinen

Õpiväljundid Hindamiskrit

eeriumid

Õppemeetodid Hindamismeetodid ja ülesanded Mooduli teemad

Õppija omab ülevaadet IT-meeskonna ja organisatsiooni toimimisest;

Õppija teostab, dokumenteerib, esitleb ja kaitseb komisjoni ees IT-süsteemide alase praktilise töö

projekt

rühmatöö

praktiline töö

iseseisev töö

Hindamisülesanne.

Teostada IT süsteemide alase projekti Projekti etapid on järgmised:

Projekti planeerimine, milles on kirjas projekti ajaline graafik, vajadusel jagatud tööülesanded;

Projekti ettevalmistus: Temaatilise teabe kogumine

Projekti teostus: IT süsteemide alase projekti tulemusena on vastavalt valitud teemale dokumenteeritud ja realiseeritud projekt

Projekti järeltegevused: Projekti teostamise ja tulemuste analüüsimine, aruande vormistamine ja esitlemine.

Projektis on vaja kasutada varem õpitud teoreetilisi teadmisi ja oskusi

Projekti planeerimine

Projekti realiseerimine

Projekti aruande koostamine

Projekti kaitsmine Õppija teostab IT-

süsteemide alase projekti;

Õppija kasutab korrektset eriala terminoloogiat suulises ja kirjalikus suhtluses ning dokumentide koostamisel.


IT alase projektiplaani koostamine; projekti realiseerimine; projekti aruande koostamine

84

Mooduli hinde

kujunemine:

Moodul hinnatakse mitteeristavalt. Moodul on arvestatud, kui õppija:

Koostab IT alase projektiplaani

Realiseerib projekti

Kaitseb projekti


Hindamiskriteeriumid (projekti vormiline osa):

Projekti eesmärk, tegevused ja tulemused on sidusad

Projekti eesmärgid on kirjeldatud

Projekti oodatavad tulemused on kooskõlas eesmärkidega

Projekti tulemused võimaldavad eesmärki saavutada

Projekti eelarve on tasakaalus ja katab kõik kuluartiklid. Kasutatav õppekirjandus /õppematerjal:

Õppija valikul

MOODULI NIMETUS /EKAP 1 5 EKAP Mooduli teemad · 8 6) kasutab rakendustarkvaraga seotud...

Documents

Transcript of MOODULI NIMETUS /EKAP 1 5 EKAP Mooduli teemad · 8 6) kasutab rakendustarkvaraga seotud...