Koolituskeskkonnad

MTAT.03.142

avaloeng

Anne Villems

September 2016.a.

Tänane plaan

1. Ülevaade IKT kasutusest õppeprotsessis

2. Kursuse ülesehitus

Miks selline kursus?

• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on

meie igapäevane abiline õppetöös.

• Milliseid vahendeid on teie senises

õppetöös kasutatud?

• Kui palju on üldse neid vahendeid, mida

saab õppetöö toetuseks kasutada?

• Vastuse annab Center for Learning and

Performance Technologies http://c4lpt.co.uk/directory-of-learning-performance-tools/

Kuidas on Eestis arenenud IKT

kasutus õppetöös?Tehnilise baasi areng:

• 1959.a. – Ural 1, TÜ Arvutuskeskus

• 1980-ndad – esimesed personaalarvutid

• 1990 – UUCP Internet (ainult e-mail)

• 1992 – 64Kbps Internet

Kuidas on Eestis arenenud IKT

kasutus õppetöös 2.Organisatoorne areng:

• 2003 – Eesti e-Ülikooli loomine (8 organistsiooni)

• 2005 – Eesti e-Kutsekooli loomine (13

rakenduskõrgkooli ja 24 kutseõppeasutust)

• EITSA e-õppe Arenduskeskus (loodid 2006)

tugi: uudiskirjad, konverentsid/seminarid,

töörühmad, e-kursuse kvaliteedimärk jne.

• HITSA (2012) = EITSA + Tiigrihüpe + Eenet

Kuidas on Eestis arenenud IKT

kasutus õppetöös 3.Tarkvara areng:

• 1997 – Web Course Tool (WebCT)

BlackBoard (2006)

• Ca 2000 – ÕIS

• 2009 – Moodle

• 2009 – Adobe Connect

• 2011 jõulud – ATI klikkerid

Põhiterminid

• Koolituskeskkonnad (Learning environments)

• IKT hariduses (ICT in education)

• E-õpe (e-learning)

• Kaugõpe, avatud õpe (distance learning, open ~)

• Arvutipõhine õpe (CBL- computer based learning)

• Sidusõpe (on-line learning)

Koostage skeem nende mõistete omavahelisest seoste kohta

Digitaalse õppevara

terminid

http://oppevara.hitsa.ee/kvaliteet/

Õppematerjal

Õppetarkvara

Õpihaldussüteem

E-kursus

Veebirakendus

Mobiilirakendus = äpp

Töölauarakendus

Õpiobjekt

E-test

E-õpik

Õpimängud

Õpihaldussüsteem

Neli etappi hariduse IKT kasutuses

1. Eelajalugu – kuni 1983

2. Multimeedia – 1984-1993

3. Windows, Mac, CD-ROM, esitlus-

tarkvara, CBT (Computer Based Training)

– E-õppe esimene laine – 1994-1999

4. Web, HTML, Media-players, e-mail

– E-õppe teine laine – 2000- k.a.

Java/IP, streaming, e-õppe keskkonnad

e-õpe 2.0 (3.0,4.0, …) – põhineb Web 2.0

E-õpe haridussüsteemis ja

firmades

• Tegeliku tõuke e-õppele andis

firmakoolitus

– Raha

– Aeg

– Vajadus

• Näide: SAAB-i firma koolitus USAs jm.

J.Cross väidab:Berkeley, California

“Forget about college, classrooms, courses, curricula, credits, and the campus. We’re going to chat about eLearning. This is corporate; it’s not academic.”

If workers could do their jobs well by taking smart pills, training departments would have nothing to do except order the pills and pass them out. Executives don’t care about learning; they care about execution.

A History of eLearninghttp://www.internettime.com/Learning/articles/OTH.doc

Kes on kõige tähtsam?

• Traditsiooniline õppesituatsioon: üks õpetaja, tema ümber palju õppijaid, tegevus –õpetajakeskne.

• E-õppe situatsioon: õppur kõige tähtsam, tema teenistuses nii tehnilised vahendid, õppematerjalid, suhtlusvahendid kaasõppuritega, tuutoritega jne. Tegevus -õppurikeskne

Õppimise infotehnolooglise

keskkonna muutumineAinus konstant, millele te tehnoloogiat kasutades

saate toetuda, on selle muutumise pidev kiirendus.

Aaron Silvers, ADL

• Kui palju uusi programme peab õpetaja/õppija

veel õppima kasutama?

• Kui palju uut tehnoloogiat tegelikult õppetöös

kasutatakse?

• Kas see uus tehnoloogia parandab õppimist?

• Kas see parandab õpikeskkonda?

Janet Buchan

E-õppe vahendite areng

E-õppega seonduvad terminid

• Praktika kogukonnad -Communities of

practice

• Teadmusjuhtimine - Knowledge

management

• Õppiv ettevõte - Learning enterprise

• Hädaabi õppimine - Emergent learning

• Õppimine vajadusel - Learning on demand

…uued terminid

• Media mashup

• Khan Academy • http://www.khanacademy.org/

• MOOC http://www.youtube.com/watch?v=eW3gMGqcZQc

• Connectivism http://en.wikipedia.org/wiki/Connectivism

Innovatsiooni seadused

Kursuse Koolituskeskkonnad

(MTAT.03.142) ülesehitus

• Lõpeb arvestusega. Koosneb 4 osast:

1. Õppejõu neli (4) loengut

2. Üliõpilaste juhitud seminarid, nende

retsenseerimine

3. Läbivad ülesanded

4. Kokkuvõte ja tagasiside

• Esimene osa on teie toetuseks, teine ja

kolmas osa on rangelt kohustuslik.

• Kursust toetab Moodle, Courses

Loengute teemad (?)

1. Sissejuhatus (käesolev loeng).

2. Õpihalduskeskkonnad ja teised IKT-

vahendid

3. Õpiobjektid; Autoriõigustest

4. Interaktiivsusest IKT-põhises õppes;

tagasiside meetodid

Seminaride teemad

• Nädalavahetusel ilmub Moodle lehele

minu poolt pakutavate teemade loetelu.

• Võite ka ise teema valida, aga see peaks

olema seotud mingi IKT-põhise keskkonna

hariduses kasutamisega.

• Teemad tuleks valida kahe kriteeriumi

alusel:

– Mis endale huvi pakub

– Mis ka teistele on huvitav

Seminaride läbiviimisest• Kestus:, 45 min erijuhul 1,5h.

• Olgu rikastatud aktiivõppe elementidega

• Kasutatakse IKT-vahendeid (otsige

huvitavaid)

• Organiseeritakse kuulajatelt tagasiside

• Igale seminarile koostavad kaks osalejat

retsensiooni (kumbki eraldi).

Seminaride läbiviimisest (2)

• Materjalid riputatakse courses-lehele enne

seminari

• Seminari lühikokkuvõte (5-10 min)

Camtasia abil videoloengusse.

• Vajadusel kasutame Adobe Connect abi

Arvestuse tingimused

• Osalenud vähemalt 3 loengus (puudutud

loengute kohta esitatud väike kodutöö).

• Peetud omavalitud teemal seminar.

• Koostatud oma seminari kohta

Camtasiaga 5-10 min videoklipp.

• Retsenseeritud kaks omavalitud seminari.

• Antud kursuse kohta tagasisidet

• Sooritatud läbiv ülesanne

Küsimused?

… ja ettepanekud kursuse

ülesehituse muutmiseks

Läbivad ülesanded

1. Tehniline tugi Camtasia kasutamisele

2. Tehniline tugi WIKI (courses)

kasutamisele

3. Kohalolijate märkimine courses-lehel

tabelisse (2)

4. Koostada tabel sellel kursusel kasutatud

IKT vahenditest

5. Koostada tabel sellel kursusel kasutatud

tagasiside meetoditest