Konservatiiv2013 2issuu

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri SUVI 2013

URMAS REINSALU: Eesti vajab muutusi

SVEN SESTER tulumaksust

MART NUTT topeltkodakondsusest

KEN-MARTI VAHER säästetud eludest

TRANSPORDIST ja tulevikust räägivad

Juhan Parts ja Henrik Hololei

KRISTLIK ÜHENDUS tegutseb

HEAD EESTI ASJAD sööme hommikust

ja heidame pilgu välimööblile

KAIA IVAMatemaatik, füüsik,tipp-poliitik jalihtsalt tavaline tore inimene

Kuulamise suvi!

IRLi üleriigilisele küsitlusele oli juuni lõpuks vastanud 28 662 inimest. Küsitlusele saab interneti ja posti teel vastata veel kuni suve lõpuni.

Meenutan, et IRL viis sarnase üleriigilise kuulamiskampaania läbi ka 2011. aasta riigikogu valimiste eel. Toonasele küsitlusele vastas ligikaudu 60 000 inimest üle kogu Eesti ning küsitluse tulemusena valisime välja kolm peamist poliitilist algatust: vanemapension, kodualuse maamaksu kaotamine ning tasuta kõrgharidus.

Sel suvel kõrgkoolidesse astuvad tuhanded noored hakkavadki sügisest oman-dama kõrgharidust tasuta. Tasuta kõrghariduse sisseviimine on viimaste aastate üks põhimõttelisemaid muudatusi Eesti kõrgharidusmaastikul. See näitab, et IRL on suutnud valitsuskoalitsioonis oma poliitikat edukalt ellu viia.

Kuulamisest on saanud IRLi hea praktika ja see on meie poliitikategemise ta-vapärane osa. Sellest lähtuvalt tegelebki erakond inimeste kuulamisega ning neilt arvamuse küsimisega aktiivselt kogu suve. IRLi kuulamistelgid on üleval paljudel suvistel üritustel, kokku rohkem kui seitsmekümnes kohas. On selge, et otsesuhtlus on parim viis teada, mis on inimeste ettepanekud ja murekohad konkreetses linnas või vallas.

Siinkohal kutsungi üles kõiki meie omavalitsusjuhte ja volikogudesse kandi-deerijaid IRLi kuulamistelkides aktiivselt kaasa lööma. Oma suvistest tegevustest annavad käesolevas Konservatiivis ülevaate Rapla ja Viimsi piirkonna esindajad ning erakonna noorteühendus ja naiskogu. Sügisel võtame küsitluse tulemused kokku ning kasutame inimestelt saadud tagasisidet erakonna kohalike valimiste programmi koostamisel. Samuti viime sügisel tänumeened nendeni, kes IRLi kü-sitluses osalesid.

Augustis aga loodan võimalikult paljude erakonnakaaslastega kohtuda Jõge-vamaal Voore külalistemajas, kus toimub erakonna suvine koolitus. Hariv ja mee-lelahutuslik koosviibimine keskendub iseenesestmõistetavalt sügisel toimuvatele kohalike omavalituste valimistele. Kohtume 24.-25. augustil Jõgevamaal!

TIIT RIISALOIRLi peasekretär

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN

2 SUVI 2013 Konservatiiv

SAATEKS

2

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri

Väljaandja: IRLTiraaž: 10 600 Trükkis: PrintallIlmub neli korda aastas.

Telefon: 6 240 400E-post: [email protected]: Paldiski mnt 13, Tallinn 10137

Toimetus: Gerrit Mäesalu, Kaido Kukk, Linda Eichler ja Karl-Kristjan Nigesen

Tagasiside: [email protected]

Kaanefoto: Karl-Kristjan Nigesen

SISUKORD

Sisukord

4 UudisedLinnapeakandidaadid hakkavad selguma ning haldusreformil on mär-kimisväärne toetus. Tulemas on kristlikku demokraatiat käsitlev konve-rents ning PGS võeti vastu.

6 Aeg muutusteksUrmas Reinsalu selgitab, et muudatused ei pruugi olla taktikaliselt po-pulaarsed ja reformide läbiviimine on alati raskem kui edasilükkamine. Urmas küsib, kas lööme selle pärast põnnama ja loobume?

8 Kaia Iva – matemaatikust on igal pool abiIRLi riigikogu fraktsiooni esimees Kaia Iva on poliitik, kes üleliia sageli leheveergudele ei satu. Kes ta siis ikkagi on?

14 Head Eesti AsjadAsenda hommikukohv mustsõstramahlaga ning tutvu Eesti disainerite loodud suvise välimööbliga, mis on ägedam kui Skype!

16 Kas tulumaksuvaba miinimumi tuleks tõsta?Sven Sester räägib lahti, miks tulumaksuvaba miinimumi tõstmist kaa-luda tuleks.

18 Transpordist siin- ja sealpool piiri Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Euroopa transpordivoliniku Siim Kallase kabinetiülem Henrik Hololei annavad ülevaate viimase aja suundumustest.

22 Säästetud inimelud – rangem suhtumine paadunud rikkujatesse mõjubÕnnetussurmade vähendamine tähendab meie väikesele rahvale pal-ju, sest iga säästetud elu on tähtis. Iseseisvusaja väikseim arv õnne-tussurmasid oli 2012. aastal – ligi neli korda vähem kui 1994. aastal.

26 TopeltkodakondsusMart Nutt räägib, miks peaks Eesti kodakondsusküsimuses hoidmakonservatiivset joont.

28 Kristlik ühendus tegutsebKristlik ühendus on olemas ja päris toimekas. Aga miks tegutsetakse ja mida tehakse ning keda sellesse klubilisse ühendusse oodatakse? Kat-sume siinkohal veidi selgust luua.

30 Kuidas sujub ettevalmistus kohalike omavalitsuste valimisteks?Konservatiiv uuris seda peasekretärilt, liikmeühendustelt ja piirkondadelt.

32 IRLi suvesoovitusedHeidame pilgu puhkekohtadele, mis võivad tempokat ringiliikuval lu-gejal muidu kahe silma vahele jääda.

35 ERSP 25Värskendame ajaloomälu.

PGS ehk uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on vastu võetud

Tallinnas, Haapsalus ja Pärnus selgusid IRLi linnapeakandidaadid

Kohalike omavalitsuste valimised toimuvad 20. oktoobril ning Tallinnas on IRLi linnapea-kandidaat Eerik-Niiles Kross, Haapsalus Mer-le Mäesalu ja Pärnu linnapeaks kandideerib Andres Metsoja.

Seadusmuudatus, mis lihtsustab tippspetsialistide Eestisse asumist

Riigikogu kiitis heaks muudatused välismaa-laste seaduses, mis lihtsustavad kõrgelt kvali-fitseeritud tööjõu ja teadlaste Eestisse asumist. Muudatused kiirendavad elamisloa taotle-mist juhtudel, kui inimene soovib tulla Eestis-se tööle tippspetsialistiks, soovib tegeleda et-tevõtlusega või õppida. Seega odava tööjõu sissevoolu seadusmuudatus ei luba ning see puudutab üksnes neid inimesi, kelle töö on kõrge lisandväärtusega ja kes aitavad lahen-dada valdkondlikku tööjõuvajadust. Üheks eelduseks lihtsustatud korras elamisloa saami-seks on see, et ettevõtted maksavad nõutud tippspetsialistile vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka.

Haldusreformi toetab üle poole elanikkonnast

Regionaalminister Siim Kiisleri büroo tellitud uuringust selgub, et Eesti elanikud toeta-vad tõmbekeskustel põhinevat haldusrefor-mi. Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS ja sellele vastas maikuus tuhat inimest.

Reformi toetab 52% vastanutest, vas-tu on 23% ja seisukohta ei oska võtta 25%. Veidi rohkem toetati haldusreformi maakon-nakeskustes, linnades ja alevites, ent ka mu-jal oli toetus 50% lähedal.

85% maapiirkondades ja väikestes asula-tes elavatest inimestest ei oska haldureformi osas seisukohta võtta. Teemasse suhtusid üks-kõikselt või jätsid arvamuse enda teada põhili-selt suurte linnade elanikud ja mitte-eestlased.

Juuni keskel vastu võetud põhikooli- ja güm-naasiumiseaduse eesmärk on hariduse kvali-teedi tõstmine. Seadusmuudatused toetavad õpetajate palgatõusu, kodulähedast põhikoo-li ja tugevaid maakondlikke gümnaasiume. Suureneb ka koolide iseseisvus ja vastutus.

Vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiu-miseadusega tagatakse kodulähedase põ-hikooli säilimine ja tugevad maakondlikud

gümnaasiumid, mis suudavad pakkuda kon-kurentsivõimelist haridust igas Eesti maa-konnas. Samuti suureneb koolide iseseis-vus ja vastutus oma elu korraldamisel, mis tähendab, et koolide tegevuse, sh õppetöö korralduse ja tulemuslikkuse eest vastutab kooli juht. Samuti kasvab kohaliku kogukon-na ja hoolekogu roll koolielu korraldamisel.

Lisaks täpsustatakse uue seadusega õpe-tajate töökoormust. Õpetaja tööd tasustatak-se lähtuvalt tegelikust töökoormusest ja töö-lepingus kokku lepitud tööülesannetest, mis väldib varjatud ja tasustamata lisaülesannete kuhjumist. Kogu õpetaja tööaeg peab mah-tuma nädalas 35 töötunni sisse.

Samuti hakkab riik toetama koole ja ko-halikke omavalitsusi tugiteenuse pakkumi-sel seal, kus nood ise objektiivsetel põhjus-tel hakkama ei saa. Õppenõustamiskeskusi arendatakse nii, et koolid saaksid sealt vaja-dusel spetsialisti kooli tellida.

Ei toeta või pigem ei toeta

23%

Toetan või pigem toetan

52% Ei oska öelda25%

Eerik-Niiles Kross

Merle Mäesalu

Andres Metsoja

MIC

HAE

LA S

TEJS

KALO

VA |

DRE

AMST

IME.

COM

SUVI 2013 Konservatiiv

UUDISED

4

Tunne Kelam koos Daamid Valges esindaja Berta Soleriga.

Linda Eichler valiti Euroopa Rahvapartei noorte asepresidendiks

Bulgaarias Sofias toimunud Euroopa Rah-vapartei noorteorganisatsiooni (YEPP) kongressil valiti IRL Noorte aseesimees ja välissekretär Linda Eichler organisatsiooni asepresidendiks. See on esimene kord, kui eestlasest saab Euroopa suurima poliitilise noorteorganisatsiooni asepresident. Linda Eichlerit toetas 170 delegaati 186st.

Maakonnavisiitide kokkuvõte

Alates eelmise aasta septembrist on IRLi riigi-kogu fraktsioon teinud üle Eesti üheksa maa-konnavisiiti. Visiitide eesmärk on olnud tut-vuda kohaliku eluga, kohtuda inimestega, külastada asutusi ja ettevõtteid ning tutvus-tada IRLi tegemisi ja poliitikat. Üheksa kuu jooksul külastati Viljandimaad, Jõgevamaad, Järvamaad, Harjumaad, Tartu linna, Võru-maad, Raplamaad, Ida-Virumaad ja Narvat.

Tallinnas toimub sügisel esinduslik konverents “Kristliku demokraatia panus Põhjamaades”

13. septembril toimub Tallinnas kristlik-de-mokraatlikku maailmavaadet käsitlev esin-duslik konverents, mille korraldavad Konrad Adenaueri Fond ja IRL. Konverents jätkab meie kristlike demokraatide algatatud kon-verentsitraditsiooni.

Konverentsil tutvutakse kristlike demo-kraatide rolli ja mõjuga Põhjamaades ning vaadeldakse Eesti aatekaaslaste tegevust ja positsioone. Eriti põnevaks tõotavad kujune-da paneeldiskussioonid, millest lisaks Põh-jamaade poliitikutele võtavad osa ka meie avalikus elus viimastel aegadel tugevamaid lainetusi tekitanud kristlased.

Konverentsist võtavad osa Soome krist-like demokraatide parlamendifraktsiooni esi-mees Peter Östman, Rootsi kristlike demo-

kraatide parlamendifraktsiooni liige Annelie Enochson, europarlamendi liige Tunne Ke-lam, IRLi esimees Urmas Reinsalu, regionaal-minister Siim Kiisler, IRLi kristliku ühenduse eestvedajad Avo Üprus ja Priit Sibul, kiriku-te esindajad peapiikop Andres Põder, metro-poliit Stefanos, Ago Lilleorg, Taavi Hollman, Meego Remmel ning mitmed teised arva-musliidrid.

Konverents toimub Meriton Grand Con-ference & Spa Hotelli konverentsikeskuses 13. septembril algusega kell 10.00 ning lõppeb kell 20.30 algava kontserdiga Oleviste kirikus.

Konverentsist on oodatud osa võtma kõik, kes tunnevad huvi kristlik-demokraat-liku maailmavaate vastu. Registreerumise osas palume jälgida teavet IRLi kodulehel.

5SUVI 2013 Konservatiiv

UUDISED

5

Tunne Kelam kohtus Kuuba poliitvangide naiste ja emadegaTunne Kelam kohtus Kuuba poliitvangide nai-si ja emasid koondava liikumise Daamid Val-ges (Damas de Blanco) esindajatega. 23. ap-rillil sai see liikumine Brüsselis kätte Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna mõttevaba-

duse eest. Auhind anti naistele juba 2005. aastal, kuid tookord ei lubanud Kuuba või-mud inimõiguslastel riigist lahkuda. Nüüd, kaheksa aastat hiljem osutus see lõpuks või-malikuks.

Neid ridu kirjutades on kolm päeva aega võidupühani. Sajab vihma ja riigikogu on jõudnud ööistungiga neljapäeva hommikusse. Ööistungil on kaalukausil meie üldhariduse kaasajastamise kava, millega on seotud nii õpetajate palgatõus kui ka tugipersonali teenuste parem kättesaadavus. Opositsioon on sellele lärma-kalt vastu, samaoodi rünnati raevukalt ka tasuta kõrgharidu-se kava. Muudatused ei pruugi olla taktikaliselt populaarsed ja reformide läbiviimine on alati raskem kui edasilükka-mine. Kas lööme selle pärast põnnama ja loobume?

Siin ongi paslik mõelda hetkeks Mart Laari sõnastatud olulisele küsimusele „Mille nimel ja mille pärast kanname valitsusvastu-

tust?“. Valitsuses pole mõtet olla lihtsalt nii-

sama, olemise pärast. Siis kaotaks Eesti seda aega, mis on vajalik muutuste läbivii-miseks. Meie erakonna suur ülesanne on tagada eesti rahva kestmine, Eesti vabadus ja eesti inimeste jõukuse kasv. Me ei jõua selleni käed rüpes. Peame olema valmis tegema otsuseid ja reforme, mis on vaja-likud Eesti arenguks. Mugavus ja ainuüksi reitingud ei tohi olla meie erakonna polii-tika sisuks. Otsuseid tuleb langetada, neid ei tohi lükata edasi määramatusse.

Praegusel valitsusel on täitunud vali-mistevaheline pööripäev. Võime olla rahul sellega, et valitsuse poliitika tegemise väär-tused on olnud suures joones kujundatud meie maailmavaate alusel. Oleme suutnud ära hoida rumalusi ja asju, mis ei ole koos-kõlas meie põhimõtetega ning hoidnud selget liini Eesti rahvuslikes huvides.

Nimetan siin Tartu rahu põhimõtetest kinni pidamist, konservatiivset pere- ja kodakondsuspoliitikat, vastutustundlik-

Eesti vajab muutusi, mitte seisakut

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN


SÕNAVÕTT

ku eelarvepoliitikat, astmelise tulumaksu välistamist ja riigikaitse 2% SKP-st. Võin kindlusega väita, et kõigis teistes koa-litsioonides, kuhu IRL ei kuuluks, oleks nende küsimuste käsitlus olnud teistsugu-ne ehk meile vastupidises suunas.

Poliitilised jamad jätavad inimestele vahel mulje, et poliitika ongi iseenese na-ba imetlemine, kaklemine ja skandaalid. See ei ole IRLi käsitlus. Eesti vajab posi-tiivseid muutusi ja IRLi ülesanne on olla nende muutuste vedajaks.

Toon siin esile mitmed reformid, millega on vajalik edasi töötada:

1.HARIDUSKORRALDUSE REFORM. Sügisest käivitub tasuta kõrgharidus

ja vajaduspõhised õppetoetused, vastu võetud kutsehariduse muudatused pea-vad tagama kõigile ameti, mitte ainult diplomi.

Vajalik on põhikooli- ja gümnaasiu-miseaduse vastuvõtmine, mille märksõ-nadeks on õpetajate palgatõus, kodulähe-dane põhikool ja tugev gümnaasium ning koolide iseseisvus ja vastutus.

2.RAHVUSLIK JULGEOLEK. Meie ise-seisva kaitsevõime tagamiseks tuleb

rakendada uus kümneaastane riigikaitse arengukava nõnda, et Eestil oleks reaalne kiirreageerimisvõime vastase sõjalise rün-naku korral.

3. OMAVALITSUSREFORM. Vajalik on tõmbekeskustel põhineva omavalit-

susreformi seaduse esitamine valitsusele sel aastal. Eesti vajab omavalitsusi, mille südameks on tugev keskus ja kus omava-litsused suudavad täita neile pandud üles-andeid. Samuti on vajalik keskvalitsuse ülesannete ja kulude revisjon, et riigihal-dus ei oleks maksumaksjale üle jõu käiv.

4. EESTI MAJANDUSE KONKURENT-SIVÕIME. Euroopa järgmise finants-

perspektiivi eesmärk peab olema majan-duskasv. Kui ettevõtetel on haritud töötajad ja kapitali arenguks, siis on võimalik kaupu ja teenuseid suurema väärtusega eksporti-da ning kasvab Eesti inimeste jõukus. Li-saks hariduskorralduse reformidele vajame rahvusliku kapitalituru poliitikat.

5. PEREDE TOIMETULEK. Meie mak-supoliitiline eelistus on tulumaksu-

vaba miinimumi tõus. Juulis jõustuvate vajaduspõhiste lastetoetuste kõrval on vajalik sellise täiendava lastekaitsesüstee-mi rakendamine, et abi vajavad lapsed saaksid vajalikke teenuseid ja ükski laps ei peaks kannatama tühja kõhtu.

6. AVATUD RIIGIJUHTIMINE. Peame mõistlikuks muuta Riigikogu vali-

miste seadust selliselt, et üleriigilised ni-mekirjad moodustataks valija tahtel.

7. EESTI RAHVA KESTMINE. Nii rah-vastiku arengukava kui ka kaasmaa-

laste poliitika lõppevad selle aastaga. Va-jame uut plaani, et riigi poliitiline eelistus oleks rahvastiku ja välismaal elavate eest-laste toetamine.

Need on kesksed teemad, millega peame asjalikult tegelema. Kui usume enda os-kustesse ja jõudu muutusi esile kutsuda, siis hoiame ka valitsuse töövõimelise-na. Parlamendi koosseisu vaadates oleks ainuke poliitiline alternatiiv praegusele valitsusele Savisaar. Siinkohal ütlen ma STOPP! IRLi kätega seda ei tehta. Mina ei kavatse lasta Savisaart Eesti riiki juhtima. Me peame tegema kõik, et ta ei juhiks sügisest ka Eesti Vabariigi pealinna.

Ees seisavad kohalikud valimised. Käi-vad ettevalmistused meie erakonna nime-kirjade koostamiseks kõigis maakondades. Kuid kõige tähtsam on see poliitika sisu, mille nimel minna kohapeal Eesti asja ajama. Siin on väga tähtis kohaliku elu korraldamisel inimeste murede ja ettepa-nekute kuulamine. Oleme oma kuuula-misalgatusele saanud ligi 25 000 vastust kõigist omavalitsustest. See on meie koha-likele inimestele väärt nõu programmide koostamiseks.

Mul oleks teile, head erakonnakaasla-sed, selleks suveks üks soov ja üks palve.

Soovin, et leiate aega olla pereringis ja nautida suve. Ning palve on kaaluda tõ-siselt kohalikel valimistel kandideerimist oma koduvallas või linnas IRLi meeskon-nas. Kohalik poliitika on tegelemine oma kodu asjadega. Ja teha seda nõnda, et silme ees on Eesti asja ajamine.

Ilusat Eestimaa suve meile kõigile!

URMAS REINSALUIRLi esimees


SÕNAVÕTT

Kaia Iva– matemaatikust

on igal pool abi

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN

KONSERVATIIV


Meil on oma kodu ja lapsed ja nii ongi tore.

Ja üha toredamaks läheb. Ei peagi action’it olema.

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN


KONSERVATIIV

Ma olen kommunaalpoliitik,” ütleb Kaia ja selles ütluses on märgata terakest iroo-niat. Samas selgitab, et kõik

poliitikud, kes kuskilt maalt tulevad, on natuke teise vaatenurgaga.

Kaia on justkui maainimese ideaal. Ta on suure pere tütar, kes on käinud lin-nas koolitarkust nõudmas ning siis tagasi pöördunud, et kohalikus koolis õpetajaks hakata. Tundub liiga ilus? Lisame siia veel kolm last ja pika abielu, mis sai alguse üli-kooliõpingute ajal. Siiani õnnelik.

“Eks ma natuke igav inimene olen,” kurdab Kaia. “Meil on oma kodu ja lapsed ja nii ongi tore. Ja üha toredamaks läheb. Kui keegi ütleb, et noor olla on tore, siis vanemaks saades oled kuidagi targem ja võtad asju rahulikumalt ja ei peagi action’it olema. Nii ongi tore.”

VEEL VIIEAASTASENA OLI KAIA KINDEL, ET TEMA TAHAB TRAKTORISTIKS SAADA. Teised itsitasid, et varsti enam ei taha. Ja see soov läkski üle. “Ma olen suhteliselt isa laps olnud. Käisin isa järel ja aitasin traktorit remontida, tõin õige suurusega mutrivõtmeid,” kommenteerib kolmanda tütrena sündinud Kaia oma lapsepõlve. Kokku on õdesid-vendi viis, poeg sündis perre viimasena.

Kaia vanemad elavad pareguseni Kir-nas, vanaisa-vanaema rajatud talu maad on tagasi saadud, aga vanus on vanematel juba selline, et päris talupidamist enam ei toimu. Kolhoosi ajal oli loomi nii palju, kui tohtis pidada. Nüüd kasvatavad pen-sionipõlve pidavad vanemad kartuleid,

isa teeb jõudumööda metsa ja ema hoiab suure aia korras.

ÕPETAJAKS SAAMISE MÕTE SELGINES põhikoolis, kus nii mõnelgi Kaia klassi-kaaslasel ei edenenud matemaatika. Tegus kaheksanda klassi tüdruk võttis kätte ja ot-sustas aidata, koostas kaaslastele harjutus-ülesandeid, kõik kenasti süstematiseeritud ja perfokaartidel. Kaks-kolm õhtut nädalas

läks järeleaitamistundidele ja nii oli põhi-kooli lõpuks selge, et matemaatika on äge ja jätkata tuleb Nõos. Kodust äraminek ei olnud lihtne ka toona, olemas olid küll ta-suta transport ja ülalpidamine koolis, kuid kulusid jagus vanematele sellegi poolest. Kaia teadis, et temast saab matemaatika õpetaja, aga vanematele ta seda öelda ei julgenud. Nood lootsid, et ehk jätkab tü-tar pere jälgedes põllumajandussektoris ja teeb midagi mõistlikku õpetajatöö asemel. Viimane on ju teadagi üks väga raske töö. Vähemalt Kaia isa arvates. Edasi tuli aga juba Tallinna Pedagoogiline Instituut – ai-nus linnaelu periood Kaia Iva elus.

IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Kaia Iva on poliitik, kes

üleliia sageli leheveergudele ei satu. “Igav inimene,” ütleb ta

enda kohta. Kas tõesti? Karl-Kristjan Nigesen trehvab Kaiaga

selle loo tarbeks korra tema koduaias ja Toompeal fraktsioo-

ni esimehe kabinetis, sest ühe korraga Kaiat lahti ei haruta.

Kaia vanemate kardetud raskele õpe-tajatööle järgnesid õppealajuhatajaamet, töö kindlustusettevõttes kohalikku haru edendades ning poliitikuamet Türi linna-peana. Sealt edasi paariaastane ekskurss klaasitööstusse.

Õpetajaamet on siiski miski, mis Kaiat maha ei jäta. Lugupeetud riigikoguja käib sageli koolides ja annab lastele tunde. Tra-ditsioonilist ühiskonnaõpetuse poliitiku-juttu pole Kaia kunagi rääkinud, kuivõrd lapse elus on poliitikast olulisemaid asju. Tervis näiteks. Nõnda on paljude koolide õpilased saanud kuulda loengut alkoholist

ja sellega seonduvatest riskidest. On ju Kaia IRLi alkoholipoliitika eestkõneleja ja oma koolikarjääri vältel valusalt kogenud, mis alkohol perega teha võib.

“Viimasel kahel aastal olen siiski rääki-nud teemal “Miks me seda matemaatikat õpime, meil ei lähe seda ju elus vaja!”,” täp-sustab ta ja lisab, kuidas õpilased ei kujuta ette, et arvutamisoskust võib vaja minna veel kellelgi peale kassapidaja või mate-maatika õpetaja. Vaid mõni üksik mainib veel inseneri. Veel vähem seostatakse ma-temaatikat loogika ja üldisema mõtlemis-võimega. Aga elus läheb vaja isegi väga

Kaia kurdab, et tal on “kiire inimese aed”. See on muidugi öeldud Türi kontekstis, kus aia eest hoolitsemine on mõnevõrra kaalu-kam teema kui Eestis keskmiselt.

Esimene roos (Marie Curie) tuli aeda kin-gitusena aednikult, kes Kaia esimesel Toompea-aastal kinkis igale riigikoguliik-mest emale roosiistiku. Matemaatikuks-füüsikuks koolitatud Kaiale ei oleks vist so-bivamat saanudki leiduda. Ilusat värvi on see roos ka.

Kaia aed elab vahetevahel üllatuslikult iseseisvat elu. Näiteks hakkasid ühel aas-tal peenramultšil kasvama hõrgutissee-ned mürklid. Ilmusid aastaks ja kadusid.

3X E

RAKO

GU


KONSERVATIIV

lihtsat matemaatikat, ka ajakirjanikel ja riigikogu liikmetel, kes vahel šokeerival moel arvutustega hätta jäävad. Kaia mui-gab ja meenutab õpetajaksolemise aegu: “Koolis oli õpilastel lihtne saada vastus, et rukki idanevus on 150%.” Möödapääsma-tuks teemaks lastega matemaatikat lahates on laenureklaamid ja intressid.

Küsin Kaialt, millal ta ise viimati ma-temaatikat vajas. “Näiteks siis, kui Eesti Energia käis riigikogu liikmetele hinnapo-liitikat tutvustamas, juttu oli tasudest ja hinnakomponentidest,” tuleb kiire vastus. Kaia võttis telefonis arvuti lahti ja kont-rollis. “Oli seal tõesti mõni viga?” küsin. “Ei, aga arvude põhjal on võimalik järel-dusi teha,” seletab Kaia taas matemaatika rolli väljaspool koolipinki.

KES ON KAIA ABIKAASA? Ilmar on ha-riduselt töpaõps. Nagu eespool maini-tud, tutvusid Kaia ja Ilmar ülikooli ajal, abiellusid ning edasi tuli leida koht, kus mõlemad tööd saaks. Kadrinas vajati ma-temaatikaõpetajat, kes asuks arvutindust õpetama. Juba Nõos oli Kaiale hakanud programmeerimine meeldima ja see tuli tal ka hästi välja. Aga abikaasale Kadrinas tööd ei leidunud ning Kaial tuli ahvatlevast pakkumisest loobuda. Lõpuks leidus Kaia-le töö kodukandis Türil, Ilmarile natuke eemal Retla koolis, mis oli ka hea võimalus pääseda sõjaväkke minekust. Aasta oli siis 1986 ning Nõukogude armee oli muutu-nud varasemast veel vähem ahvatlevaks. Maakooli tööle asumine oli üks õlekõrs, mis võimaldas sest nuhtlusest pääseda.

Eestis on ikka olnud kombeks kuluta-da paarkümmend aastat oma elust maja ehitamisele. Perekond Iva on selles osas tubli keskmine, nemad ehitasid oma maja kümme aastat: 1988. aastal alustasid ja 1998 said “juba” sisse kolida.

Ehitamine õpetajatöö kõrvalt polnud ilmselgelt meelakkumine. Talvel Ivad õpe-tasid ja suvel ehitasid, vajaliku puumater-jali langetasid metsas ise. Lisaraha jaoks kasvatasid maasikaid. Ehitamise tempo tõusis, kui Ilmar jättis koolitöö ja asus töö-le ettevõtjast puusepana, kelle leivaks olid trepid ja kõikvõimalikud muud puutööd. Mõneti peab Ilmar puusepaametit prae-gugi, olles Viking Windowsi tegevjuht. Selle artikli autor on alati imetlenud Vi-kingi akende puutöö erandlikku kvaliteeti. Varemalt ei leidunud sellele Eestis üldse võrreldavat, ka praegu pole kvaliteedi osas konkureerivaid akna- ja uksetootjaid kuigi

palju. Kuuldes Ilmar Iva tööõpetuseõpe-taja ja puusepa taustast sai see kvaliteedi-müsteerium palju selgemaks.

TAGASI POLIITIKUTEEMA JUURDE. Üri-tan aru saada, kas alkohol on tõesti Kaia teema. “Alkoholipoliitikaga on see lugu, et kui ma riigikokku tulin, siis polnud era-konnas ühtegi inimest, kes selle teemaga tegelenud oleks, programmis polnud ka midagi. Laar küsis, et kes tegeleb. Noore ja algajana tahtsin sellega tegeleda, esime-

sed õpetussõnad sain kunagiselt sotsiaal-ministrilt Marko Pomerantsilt,” tunnistab Kaia ausalt üles.

Oli ta ju teemaga koolis kokku puutu-nud. Praegusel hetkel ongi Kaia erakonna alkoholipoliitika kõneisik, aga enam pole ta teemaga üksi, sest õla on alla pannnud ka kolleeg Margus Tsahkna ja teemaga tegeleb jätkuvalt ka Marko Pomerants.

Alkoholiteema on teada-tuntud toot-jate jõulise lobitöö poolest. Uurin, kas ka Kaia on tajunud, et talle üritatakse “asju selgeks teha”. “Alkoholimaailmas pole ma seda tundnud, et minusse kui blondiini suhtutakse,” mainib Kaia natuke teravalt. Teeb siis aga tootjatele väikese reveransi:

Koolis oli õpilastel lihtne saada vastus, et rukki idanevus

on 150%.

Kaia kaasa Ilmari üks paljudest annetest on olla tähelepanelik. Kaia oli juba Buller-by laste lugemisest saati igatsenud enda-le põrsakujulist piparkoogivormi. Loomuli-kult polnud selliseid ei nõukogude ajal ega ka uue aja alguses saada. Nõnda tegi Ilmar ise Kaiale kingituseks põrsa. Ja kõik ülejää-nud loomad ka. Lisaks kõikvõimalikud ese-med kodumajapidamises, mis siia pildile ei mahtunud.

ERAK

OG

U

11

KONSERVATIIV

SUVI 2013 Konservatiiv

“Ka nemad on emad ja isad, kes üritavad olla võimaluste piires vastutustundlikud.” Ja astub kohe väikese sammu tagasi: “Nad püüavad tegeleda eneseregulatsiooniga, mis lõpuni päriselt ei toimi.” Kaia näebki probleemi eelkõige suurte korporatsioo-nide ja turundajate tegevuses.

Ise tarbib ta muide alkoholi sümboolses koguses. Lõunalauas eelistab veinile vett, õlut on proovinud, kuna “see on saunas nii hea”. Kaia ei ole alkoholivastane, küsimus on selles, kes tarbib, kuidas ja kui palju.

Kaia suhtumine alkoholipoliitikasse on konstruktiivne. Ei miskit emotsiooni. Päris emotsioonitud poliitikud on aga üpris igavad. Kas tõesti osutub tõeks Kaia enda väide igava inimese kohta? Ehk te-kitab emotsioone piirileping? Teema, kus IRLi tipp-poliitikute seisukohtade vahel

laiutab ületamatu kuristik. “Ma püüan piirilepingus leida üldist

riiklikku huvi,” tuleb poliitiliselt korrektne vastus. Emotsiooni ei ole.

Proovime veel kord. Samasooliste abi-elud. Ligi 40 000 vastuallkirja kodaniku-algatuse korras ja vägagi emotsionaalne surve geikogukonna poolt. Kaia: “Inime-sed ongi oma valikutes vabad, aga vaban-dust, abielu on ikkagi mehe ja naise vahel. Mul ei ole inimeste isiklike valikute vastu midagi ja valikud ei määra edukust või ebaedukust. Ma jään siiski konservatiiv-sele seisukohale ja siit on mind väga raske välja kangutada.” Väärtused on kaljukind-lad ning seda täiesti emotsioonitult.

PEAB JU OMETI MIDAGI OLEMA, MIS PULSI ÜLES VIIB. Haridusteemad? Oma-valitsusreform ja regionaalpoliitika üldi-semalt? “Need küsimused haagivad mind väga,” ütleb Kaia lõpuks.

Kaia selgitab oma hoiakuid koolivõrgu muutuste osas: “Olen üle saanud sellest vaatepunktist, et muutused on halvad. Va-hel ongi vaja midagi kuskilt kokku tõmma-ta selleks, et hariduselus asjad paremaks läheks, et sinna jätkuks nii inimesi kui ka raha rohkem.” Mõtleb ja lisab: “Kool on siiski kogukonna keskse väärtuse looja.”

Kaia Iva oli Türi linnapeana aastatel 2002–2005 Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla liitumise eestvedaja, mistõttu on tal selle teemaga lähem suhe kui mistahes teisel IRLi riigikogu frakt-siooni liikmel. Selles küsimuses võtab Kaia seisukoha märksa emotsionaalse-malt: “Laia lauaga löömised, nagu mingil hetkel ka meie erakonnas välja pakuti, mulle ei sobi. Mulle sobib tõmbekeskuste mudel. Tõmbekeskus peab olema loogili-seks identiteedi keskuseks.”

Liitumised ei ole valutud ning tulemu-sed võivad kaasa tuua tagasilööke: “Ma näen seda enda kogemusest väga eredalt. Mõned protsessid võivad minna tagurpi-di. Juhid, kes satuvad valimiste või kokku-lepete kaudu valda juhtima, ei pruugi teha kõige paremaid otsuseid, aga kaugemas perspektiivis on ühinemine vajalik.”

Kuidas need ühinemised toimuda võiks? Kaia on natuke kurigi tema sõ-nul vastutustundetu suhtumise osas, kus omavalitsused peavad ise vaatama, kas ühineda või mitte ...

IRLile on palju ette heidetud naiste nõrka positsiooni erakonnas. Kaia Iva on riigikogu fraktsiooni esimees ja tasakaa-

Raske öelda, kas see on Iva-pere harjumus ajast, mil nad maja ehitades iga aasta ühe toa valmis said või siis lihtsalt uue ja põne-va otsimine, aga igal aastal ehitab Ilmar mi-dagi uut. Olgu see siis lastele külakiik või ah-viraudtee maja juurest jõeni. Tänavu suvel valmib midagi vanemale generatsioonile –väliköök või grillilehtla.

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN


KONSERVATIIV

lustab meie erakonna meeste (ja väheste naiste) tegevust parlamendis, Ene Ergma roll on seda teha erakondadeüleselt. Tuleb välja, et naistel võib olla niiöelda meeste-maailmas vägagi kriitiline roll.

KUIDAS NAISTE POSITSIOONIGA ERA-KONNAS TEGELIKULT ON? On kõik hästi?

Kaia alustab ettevaatlikult: “Erakond areneb, pigem paremuse suunas. Naisi peaks olema rohkem avalikus elus ja näh-tavatel kohtadel.”

Seejärel võtab ta aga hoopis tõsisema seisukoha: “Ma julgen väita, et Eestis on naiste positiivne ressurss alakasutatud.

Ma olen olnud vastastikku suhtumisega, et mees – normaalne, peab juhtima, aga naine – see vaadaku laste järele.” Aga kee-gi peab ju lapse järele vaatama? “Ema JA isa vaatavad. Töölkäimine on normaalne. Naiste tööhõive on ju suur ning vastutuse määr ja ajakulu ei ole omavahel õiges va-hekorras. Stereotüüp püsib päris kenasti.”

Kaia näeb probleemi ka IRLis: “Ma tegin ühe päris täpse analüüsi viimastest riigikogu valimistest. Võtsin ette kõik neli erakonda, kes riigikokku said. Võrdlesin kohti nimekirjas ja valijatelt saadud po-sitsiooni ning kõigis erakondades said naised parema tulemuse võrreldes nende positsiooniga erakonna nimekirjas. Meil on kaks sugu, järelikult mehed liikusid tahapoole. Eriti IRLis.”

Matemaatikule omaselt on ka emot-sionaalses teemas konstruktiivne alge: “Arvestame seda, et koht valimisnime-kirjas annab valijale moraalse viite. Eelise või mitte-eelise kandidaadile. Kui naised oleks ettepoole paigutatud, siis oleks meie tulemus olnud veelgi parem.”

Kaiat häirib erakonnas tihti esinev suhtumine “tooge meile siis need naised!”. Erakonna asi on kasutada meeste ja naiste erinevat elukogemust. Uued (nais)liikmed on kõigi erakonna liikmete mure.

KAS KAIAL ON MÕNI EKSTRAVAGANT-NE HOBI, mis teda teistest poliitikutest eristaks? Kaia ja Ilmari elus oli periood, kus nad väga tihedalt teatris käisid. Kohati suisa mitu korda nädalas, aga nüüdsel ajal on tema toimetusterohke elu peamine hobi ning vaba aja sisustaja kodu ja pere: “Minu jaoks on jube tähtis pere ja laste käekäik ning kodu ja aed ja õed-vend peredega. See ongi minu hobi ja harrastus ning olen rõõmuga nõus, et see võtab kogu minu vaba aja.” Muide, kui te siiski vajate midagi, mille abil Kaiaga ühine vestlusteema leida, siis alustage seentest ja seenelkämisest ...

Minu jaoks on tähtis pere ja laste käekäik ning kodu ja aed ja õed-vend peredega.

See ongi minu hobi ja harrastus.

Kaia oskab näha Toompealt kaugemaleRegionaalministrina pean Kaiast lugu kui inimesest, kes nii Türi linnapeana kui ka Riigikogu liikmena on alati otsinud võimalusi, kuidas edendada elu väljaspool suuri keskusi. Ta pole istunud käed rüpes ja kurtnud selle üle, et raha pole ja midagi teha ei saa. Minu jaoks on Kaia inimene, kellel on selged seisukohad ja kes oskab neid ka kaitsta. Kui me Kaiaga aru-tame omavalitsusreformi, siis oleme pigem leebed oponendid. Kui mina eelistaks ideaalse omavalitsusena maakonda, siis Kaia eelistuseks on pigem tõmbekeskuste mudel. Eks oma osa on siin ka selles, et endise Türi linnapeana on tal väärtuslik kogemus omavalitsuste ühi-nemise kohta omast käest võtta. Sellise kogemusega inimesi nagu Kaia võiks meie riigi juh-timise juures kindlasti rohkem olla, siis saaks rohkem vajalikke asju tehtud.

Kaia on üks IRLi tipp-poliitikutest, ta on teinud suurepärast tööd fraktsioonijuhina ning oleks samavõrd tõhus ka ministriametis.

SIIM KIISLERregionaalminister

SIIM

MÄN

NIK


KONSERVATIIV

Suvine välimööbel on enamasti kas kole, ras-ke või nõuab oma talviseks hoiustamiseks ka-he auto garaaži. Enam mitte. Ulaelu disaine-rid on loonud komplekti väliköögist, lauast ja pinkidest, mis rikub kõiki eelmainitud õue-mööbli reegleid.

Elementidest kombineeritava väliköögi saab kokku panna lähtuvalt iga välikoka per-sonaalsetest soovidest. Paar šikilt mustaks vär-vitud alumiiniumdetaili, sinna juurde termo-töödeldud laudadest ja/või graniitplaatidest tasapinnad ning köök ongi olemas. Veevarus-tus moodustatakse lihtsalt, aga funktsionaal-selt aiavooliku abiga.

Kanalisatsioon on ökoloogiline, äravool

läheb kastekannu ja sealt köögiviljade rõõ-muks peenrale. Veel põnevamaks muutub elu siis, kui mängu tulevad pingid ja laud. Hulk nelja sendi paksuseid plankusid ja mõned põ-nevad värvitud alumiiniumdetailid. Püstipa-neku käigus ei keerata ühtegi kruvi, sest plan-gud tuleb metallkonstruktsiooni vahelt läbi libistada ja nii moodustubki pink või laud. Ele-gantset konstruktsiooni hoiab raudse haarde-ga koos gravitatsioon.

Eesti toode, seninähtutest kõige elegant-sem ja nutikam välimööbel, toimib isegi äge-damalt kui Skype!

Mis maksab? Kvaliteetvärk, seega üksjagu, aga on ehitatud kestma. Vaata www.ulaelu.ee

Ulaelu välimööbel

ULA

ELU


HEAD EESTI ASJAD

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN


HEAD EESTI ASJAD

Taarapõllu mustsõstramahl ja Nopri kohoke

Su hommik vajab paremat ja tervislikumat algusesärtsu kui kange kohv ja võileib? Võtad ette ühe Nopri talumeierei ko-hokese, mille on tootnud meie hea erakonnakaaslane Tiit Nii-lo, ning saadki kätte pea kõik vajalikud hommikused kiloka-lorid. Sinna kõrvale võtad ühe kläuhi Taarapõllu mustsõstra täismahla, mis on muide päris kange värk. C-vitamiinist pa-katav minimaalse suhkruga ökomahl avab su silmad momen-taalselt ja tõmbab käima ühe tõeliselt hea päeva.

tulumaksuvaba miinimumi tuleks tõsta?

Maksude ja nende määrade muutmisel võib olla erine-vaid eesmärke. Kui maksu-reformi eesmärgiks on soov

tagada maksukoormuse jaotuse neutraal-sus, siis maksuvaba tulu mõju kompen-seeritakse tänapäeval üldjuhul kaudse maksustamise abil. Ehk siis maksuvaba tulu suurendades jääb inimesele rohkem raha kätte ning riigile laekub selle võrra vähem makse. Selleks et tagada neutraal-sus ja katta riigi saamata jäänud tulu, tõstab riik aja jooksul tarbimismakse ja keskkonnatasusid. Maksusüsteemi puhul on tähtsad nii efektiivsuse kui ka ümber-jaotuse küsimused.

FÜÜSILISE ISIKU TULUMAKSUSÜSTEEMID on Euroopas peamiselt progressiivsed, ent astmemäärad ning ümberjaotuse ula-tus erinevad väga palju. Kui hinnata füü-silise isiku tulumaksu osakaalu kogutulust Euroopa Liidu kontekstis, kuulub Eesti kõige madalama tasemega riikide sekka. Kusjuures neljas riigis (Slovakkia, Tšehhi, Poola, Ungari) on füüsilise isiku tulu-maksu osakaal Eestiga võrreldes väiksem, Põhjamaades on tulumaksu osakaal aga mitu korda suurem.

Majanduspoliitikas on töökohtade loomise ja säilitamise osas viimase paari-kümne aasta jooksul rõhutatud tööjõuga seonduvate maksude (st otseste maksu-de) langetamise olulisust. Maksutulude kaotuse kompenseerimiseks eelistatakse kaudsete maksude tõstmist. Siiski lähevad arvamused selles osas lahku, millist spet-siifilisemat mõju muudatused majanduse-le avaldavad. Euroopa Komisjon ja OECD jagavad seisukohta, et otseste maksude langetamine soodustab nõudlust tööjõu järele. Pakkumise olulisust pooldav sei-sukoht toob aga esile mõju netopalgale: kasutatava tulu kasv tekitab täiendavat tööjõu pakkumist ning soodustab hõi-vet. Järeldustes ollakse samal seisukohal: kogunõudluse kasvu kaudu on positiivne mõju SKT-le garanteeritud.

Tarbija heaolu kahaneb, kui netopalk langeb või hinnad tõusevad. Kui palgad ei muutu, ent hinnad tõusevad, on tarbija sarnases olukorras, kui oleks netopalk

Rahandusministeeriumi suvine majan-dusprognoos annab lõpliku selguse, kas ja millises ulatuses on võimalik järgnevatel aastatel maksuvaba tulu määra tõsta. Sven Sester räägib lahti, miks tulumaksuvaba miinimumi tõstmist kaaluda tuleks.

SUVI 2013 Konservatiiv16

MAKSUD

kahanenud ja hinnad samaks jäänud. Nii tulumaksu vähenemine kui ka maksuvaba tulu suurenemine toob kaasa netopal-ga kasvu. Meetmete vahe on selles, et maksuvaba tulu suurendamisest võidavad enam just madalamapalgalised.

MAKSUVABA TULU SUURENDAMISE HIND. Eesti 2013. aasta riigieelarve se-letuskirjas on öeldud, et majanduspo-liitika eesmärk on vähendada tööjõuga seotud makse. See eesmärk on vastavuses nii maksuteemaliste uuringute, globaalse suundumuse kui ka makrotasandi seos-tega. Seetõttu võib ka maksuvaba tulu ja sellega seonduvate ettepanekute analüüsi põhjal teha järelduse, et võimalikud muu-datused ei tohi suurendada, vaid peavad pigem vähendama tööjõuga seotud mak-sude kogumist.

Rahandusminister on öelnud, et kui

tõsta maksuvaba tulu kümne euro võrra, jääb riik ilma 20 miljoni euro suurusest tulust. Samas ei ole selles järelduses võe-tud arvesse asjaolu, et netopalga kasvuga suureneb tarbimine ning hoogustub käi-bemaksu laekumine. Otseste maksude vähenemisega seotud esialgne ja lühiajali-ne negatiivne mõju eelarvele kompensee-ritakse kaudsete maksude ja majanduse tõhususega pikemal perioodil.

Maksuvaba tulu määr on püsinud Eestis samal tasemel alates 2008. aastast ning arvestades üldise tarbijahinnaindek-si muutusi on selle reaalne ostujõud ka-hanenud umbes 18%. Toidu, eluaseme, energia ja kütuse arvestuses on ostujõud vähenenud suisa neljandiku võrra. Euro-ala riikides on maksuvaba tulu ostujõud kõige enam langenud just Eestis.

Esmalt peaks maksuvaba tulu tõstmi-sega taastama selle ostujõu. Näiteks võib olla selleks suhtarv keskmisesse palka, mis oli viis aastat tagasi umbes 18%. Kui Eestis on praegu tulumaksuvaba um-

bes 16,1% keskmisest palgast, siis meie naabritel lätlastel on see 18,4%, soom-lastel 40,9% ja rootslastel 42,5%. Sisu-liselt tähendab see vajadust kehtestada maksuvaba tulu määraks 180 eurot, mis on praegusest neljandiku võrra suurem. Maksuvaba tulu suurendamine tähendaks majanduskasvust tulenevate maksulaeku-miste suunamist maksutulude kahane-mise katteks, kulutuste kärpimist samas ulatuses või kaudsete maksude abil nn neutraalse maksureformi teostamist. Va-likute küsimus.

KAVANDATAVATEL MAKSUVABA TULU MUUDATUSTEL PEAB OLEMA REAALNE MÕJU majanduse kui terviku ja tööturu kui kitsama valdkonna suhtes. Rahan-dusminister on ühes intervjuus öelnud, et “kindlasti ei vaja seda Eesti tervikuna”. Väide on väär, sest sellest võidab terviku-na just Eesti majandus – tulumaks pole mitte ainult üks kõige raskemini mõiste-tavaid makse, vaid ka maksupoliitiliselt ebasoosingus olev vahend, kasvõi näiteks Eesti riigieelarve kavades.

Netopalga suurenemine saadab töötu-rule positiivse sõnumi: kui inimene saab aru, et töö eest saadav tasu suureneb, on ka motivatsiooni rohkem tööd teha. “Majandus on 70% psühholoogiat,” ütles Saksa majandusreformide üks elluviijaid, kunagine majandusminister Ludwig Wil-helm Erhard.

Ma ei leia ühtegi tõsiselt võetavat majandusteoreetilist argumenti maksu-vaba tulu tõstmise vastu ning empiirilised uuringud kinnitavad, et kasulikum on tööjõu maksustamist vähendada. Samas tuleb silmas pidada, et maksude vähenda-mine või ümberjaotus on oma olemuselt sekundaarse tähtsusega, see ei saa olla omaette eesmärk, pigem ikka vahend ül-dise elustandardi edendamisel.

Märkimist tasub veel, et Ühendku-ningriigis oli maksuvaba tulu määr 30,6% keskmisest palgast, selle aasta aprillis tõu-sis see 35,6%ni ning kokku on lepitud, et 2014. aasta aprillis suureneb 37%ni. Britid on seda põhjendanud asjaoluga, et seoses energiakulude kasvuga on suurenenud ela-nikkonna see osa, keda iseloomustab fuel poverty. Nende inimeste kulutused kütte-le, elektrile, gaasile jmt moodustavad üle kümnendiku pere väljaminekutest. Sarna-sed mured on ka Eesti elanikel.

Niisiis, ootame majanduskasvu prog-noosi.

SVEN SESTERriigikogu rahanduskomisjoni esimees

Kui inimene saab aru, et töö eest saadav tasu suureneb, on ka motivatsiooni

rohkem tööd teha.


MAKSUD

17

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Euroopa transpordivoliniku Siim Kallase kabinetiülem Henrik Hololei annavad ülevaate järgmiste aastate suurimatest ülesannetest transpordivõrgu arendamisel Eestis ja Euroopas. Millised on viimase aja suundumused ja millele tuleks kõige enam rõhku panna?

Transpordist siin- ja sealpool piiri

TARISTU


DM

ITRI

KO

TJU

H /

JÄRV

A TE

ATAJ

A/SC

ANPI

X

Raudteetransport

Parts: Peagi läbi saaval Euroopa Liidu eelarveperioodil oleme juba teinud ena-miku suurematest investeeringutest, mis on tarvilikud Eesti reisirongiliikluse kaas-ajastamiseks. Raudtee on valdavalt viidud seisukorda, mis võimaldab reisirongidel sõita kiirusega 120 km/h, ostetud on uued elektri- ja diiselrongid, rekonstrueeritud on ooteplatvormid ja osa elektrirongi-de kontaktvõrgust. Eesti raudteeturg on erinevatele operaatoritele avatud. Infra-struktuuri ja opereerimise eristamiseks on alates eelmisest aastast eraldatud seni ühes kontsernis olnud raudtee infrastruk-tuuri majandamine (AS Eesti Raudtee) ja kaubaveoga tegelev operaator (AS EVR Cargo). Järgmistel aastatel on raudtee alal kolm peamist väljakutset. Esiteks, kuna uued reisirongid annavad võimaluse sõi-dugraafikut tihendada, siis tuleb leida op-timaalne liiklusgraafik, mis vastab reisijate vajadustele ja hulgale. Teiseks on raud-tee kaubaveo osas ülesanne täiendavate kaubavoogude leidmine, mis eeldab head koostööd kaubaomanike, terminalide ja raudteeettevõtete vahel. Kolmandaks väl-jakutseks on Rail Balticu projekt, mille raames tuleb koos naaberriikidega lähi-aastatel teha mitmesugust eeltööd. Turis-mi arendamiseks on tarvilik ka Peterburi ja Moskva rongiühenduste kvaliteedi pa-randamine.

Hololei: Raudteetransport on Euroopas transpordiliik, mis kasutab kõige vähem oma olemasolevat potentsiaali – raud-teetranspordi osa on kõigest umbes 10% kogu Euroopa kaubamahust! Hoolimata sellest, et Euroopas on neljal vabadusel põhinev siseturg, ei saa rääkida toimi-vast üleeuroopalisest raudteeturust. Va-hel tundub, et kogu sektori mõtteviis on jäänud aastakümneid reaalsest arengust maha. Sellest lähtuvalt on transpordivo-linik esitanud ambitsioonika plaani, mida praegu Euroopa Parlament ja liikmes-riigid arutavad, ja mis näeb ette ühtse Euroopa raudteeruumi loomist (Single European Rail Area). See võimaldaks kau-padel ja reisijatel lihtsamalt ja kiiremini ühest Euroopa paigast teise liikuda. Sa-mas vähendaks see bürokraatiat ja iga-sugu mittevajalikke kooskõlastusi ning suurendaks tervikuna raudteetranspor-di osakaalu Euroopas. Raudteetransport laiemalt on oluline osa Euroopa majandu-

sest – raudteetranspordivahendite toot-mise ja innovatsiooni osas on Euroopa jätkuvalt maailma parim ning Euroopa kiirrongi (high-speed train) võrgustik on maailmas kõige tihedam. Näiteks USAs see praktiliselt üldse puudub.

Eesti on olnud raudteetranspordi li-beraliseerimise ja moderniseerimise osas pigem hea näide. Olen veendunud, et Eesti lähiaja eesmärk peab olema haaki-da ennast lõplikult lahti Tsaari-Venemaa aegadest pärit raudteevõrgustikust ning tuua Eesti pinnale ka Euroopa rööpme-laiusega (1435 mm) raudtee. See olekski just seesama, palju räägitud Rail Baltic, mis kuulub juba praegu põhimõtteliselt Euroopa tähtsamate transpordiprojektide hulka ja hõlmab viit liikmesriiki.

Lennutransport

Parts: Möödunud aastal ületas Tallinna lennujaama aastane reisijate arv esma-kordselt kahe miljoni piiri ning lennu-ühenduste tähtsus nii turismi kui ka Ees-ti majanduse seisukohast jätkab ilmselt kasvamist. Lähiaastatel on olulisematest investeeringutest maapealsesse infrast-ruktuuri kavas Tallinna lennujaama len-nuliiklusala rekonstrueerimine, mis või-maldab lennujaamal edasi areneda.

Häid lennuühendusi on keeruline ta-gada ilma Tallinnas paikneva lennuet-tevõtteta. Seetõttu on valitsus ettevõtte raskustele vaatamata pidanud vajalikuks Estonian Air restruktureerida. See prot-sess on praegu pooleli. Selle õnnestumi-seks on tarvilik ettevõtte tegevuse üm-berkorraldamine ja riigiabi loa saamine Euroopa Komisjonilt.

Praegu on käimas Euroopa Liidu len-nunduse konkurentsi ja riigiabireeglite ümbervaatamine, mille juures on oluline, et arvestatud saaks ka väiksemate riikide eripära.

JUHAN PARTSmajandus- ja kommunikatsiooniminister

HENRIK HOLOLEI Euroopa transpordivoliniku kabinetiülem

Vahel tundub, et raudteesektori mõtteviis

on Euroopas jäänud aastakümneid reaalsest

arengust maha.

Transpordist siin- ja sealpool piiri


TARISTU

DM

ITRI

KO

TJU

H /

JÄRV

A TE

ATAJ

A/SC

ANPI

X

Hololei: Ilma kahtluseta on lennundus Euroopas kõige kõrgema profiiliga trans-pordiliik. Lennundus tähendab Euroopale 365 miljardit eurot ehk 2,4% SKT-st ja 5,1 miljonit töökohta – arvud räägivad enda eest. Euroopa suurim ülesanne on see, kuidas tulla olemasoleva infrastruk-tuuri (lennujaamad, lennukoridorid) juures toime sektori kasvavate vajadustega. Se-da hoolimata sellest, et lennundus kasvab Euroopas lähema 15 aasta jooksul aegla-semalt kui mujal maailmas, kuid see kasv on ikkagi umbes 4,4% aastas. Kõige oluli-sem on panustada projekti “Ühtne Euroopa taevas” (Single European Sky). Euroopas on ühtne turg, aga ei ole “ühtset taevast”. Rahaliselt tähendab see aastas 5 miljardit eurot lisakulusid lennuettevõtetele ning see kahandab tugevalt Euroopa lennunduse globaalset konkurentsivõimet. Seda silmas pidades tuleb transpordivolinik suvel väl-ja ettepanekutega, kuidas projektiga edasi minna. Suurimad “vaenlased” selles osas on soovimatus muutuda, tugevalt oma rah-vuslikust õhuruumist kinnihoidmine ning euroopaliku mõtlemise puudumine. Kõik me teame ajaloost, et Euroopa on olnud tugev ja edukas siis, kui tal on õnnestunud igasuguseid sisemisi barjääre ja tõkkeid murda ning kasutada ära oma tegelikku po-tentsiaali. Kui USA-s on üks õhuruum, siis Euroopas on neid 27 ja see muudab lenda-mise meil siin kallimaks ning kulukamaks.

Teine asjaolu on see, et Euroopa len-nundus muutub turul toimuva tõttu. Eu-roopas on praegu umbes 45% lennundus-

turust nn odavlennuettevõtete käes ja suurim lennuettevõte Euroopas on Rya-nair. Kontinentidevahelistel lendudel on jällegi Pärsia lahe riikide lennuettevõtted ja mitmed Aasiast pärit lennuettevõtted olnud väga edukad. Kõik see suurendab survet nn traditsioonilistele lennuettevõ-tetele ja seab ohtu tervikliku Euroopa len-nunduse jätkusuutlikkuse globaalses mõis-tes. Lennuettevõtted peavad kohanema,

vähendama kulusid ning muutma oma ärimudeleid. See on ajaga ja globaliseeru-misega kaasas käiv paratamatus.

Laevatransport

Parts: Laevandus on Eesti jaoks oluline transpordiliik eelkõige suure reisijatear-vu tõttu rahvusvahelistel ja siseriiklikel laevaliinidel, samuti kaubasadamate tõt-tu, millel on potentsiaali vähemalt kaks korda suurema kaubakoguse teeninda-

miseks. Kaubasadamate jaoks on oluline arengusuund mahukaupade töötlemise kõrval muude tegevuste sidumine sada-maga, näiteks oma tööstusparkide aren-damine. Kogu merendussektori jaoks on väljakutse alates 2015. aastast Läänemerel jõustuva kütuse väävlisisalduse piiran-gute täitmine. Eesti jätkab lähiaastatel kaasaegsete laevade ehitamist, et pidada ühendust väikesaartega, ning investeerib ka väikesadamate võrgustikku, et arenda-da väikelaevandust ja mereturismi.

Hololei: Vaieldamatult on meretrans-pordi osa kogu Euroopa kaubanduses kõi-kidest transpordiliikidest kõige suurem – 74%. Kõik tulevikuplaanid näitavad, et kaupade mahud suurenevad lähiküm-nendil oluliselt. Maailma suurim kauba-laevastik sõidab praegu Euroopa riikide lippude all ja neist kõige suurem osa Kree-ka lipu all. Isegi Kreeka majanduskriis ei ole seda oluliselt muutnud. Selleks et kasvavate kaubakogustega toime tulla, on vaja moderniseerida Euroopa sadamaid. Kui Euroopa sadamatel puudub võimekus suurenevaid kaubakoguseid ja eelkõige konteinereid vastu võtta ning kaupa edasi Euroopa tarbijateni toimetada, siis kanna-tab sellest kogu Euroopa majandus.

Kõige olulisem laevanduses on laevade ohutus. Mitmed laevaõnnetused mõjuta-vad väga negatiivselt laevanduse arenguid ja eelkõige kruiisiturismi. 2012 sõitis Eu-roopas laevadega 396 miljonit reisijat, mis on kolmveerand kogu Euroopa elanikkon-nast. See tähendab, et usaldus laevanduse ja eelkõige ohutusreeglite täimise suhtes peab olema väga kõrge. Reisilaevade ohu-tuse kõrval on oluline ka kaubalaevade ja eelkõige naftatankerite ohutus. Mõelgem, milliseid katastroofe on just naftatankerite õnnetused maailmas põhjustanud.

Eesti seisukohalt on oluline arendada Tallinna sadamat. Kaubamahtude suu-renedes on Tallinna sadam Euroopa me-renduse seisukohast väga atraktiivne ja eriti veel siis, kui paralleelselt teostub Rail Balticu projekt.

Maanteetransport

Parts: Teed on Eestis jätkuvalt intensiiv-semalt kasutatav transpordi infrastruktuu-ri liik ning teedevõrk vajab sellele vastavat tähelepanu ja rahastamist. Eestis on 58 488 km teid, neist 16 443 km on riigimaanteed,

Euroopas on ühtne turg, aga ei ole “ühtset taevast”.

SCU

LPIE

S | D

REAM

STIM

E.CO

M


TARISTU

millele langeb koguni 60% liikluskoormu-sest.

Viimasel kümnendil oleme tuntavalt parandanud põhimaanteede kvaliteeti. Järgmise seitsme aasta eesmärk on tõsta teede seisukorra taset võimalikult suu-rel osal teedevõrgust ehk tugi- ja kõr-valmaanteede kvaliteedi tõstmine põhi-maanteede taseme lähedale. Teine tähtis märksõna on liiklusohutus. Eesti liiklu-ses hukkunute arv on langenud Euroopa keskmisele tasemele, kuid eesmärk järg-misteks aastateks peab olema ambitsioo-nikas. Liikluses hukkunute arvu peaksime seitsme aastaga suutma vähendada poole võrra.

Teede rahastamise osas märgin, et ma ei toeta automaksu. Eesti hajaasustuse tõttu on auto paljudele peredele igapäe-vaselt tarvilik liiklusvahend, aga mitte mingi luksus ja seda pole vaja täiendavalt maksustada.

Hololei: Maanteetranspordi osakaal Eu-roopas on umbes 45% ja nii on see olnud stabiilselt viimased kümme aastat. Suu-rim väljakutse maanteetranspordile on, kuidas saada hakkama ummikutega, sest ummikud toovad endaga kaasa väga suu-re aja ja eelkõige raha kaotuse. Tundub, et selles osas väga häid toimivaid lahendusi on raske leida.

Ei ole kahtlust, et maanteetransport läheb lähiaastatel kallimaks, kuna tee-hoiukulud suurenevad ning üha rohkem liigub poliitika selle poole, et kasutaja (mitte riik) peab ise sellega seonduvad kulud kinni maksma. Ka autokütus läheb ilmselt kallimaks.

Rääkides maanteetranspordist ei saa üle ega ümber liiklusohutusest. Eelmisel aastal suri Euroopa teedel 28 000 inimest ja kuigi see on viimaste kümnendite väik-seim arv, on see ikkagi liiga palju. Euroopa tasandil on vastu võetud liiklusohutu-se eesmärkide saavutamise tegevuskava aastani 2020 ning väga palju on kaasa aidatud, et liikmesriigid omavahel infot ja parimaid praktikaid vahetaksid. Eestis on see aasta olnud küll väga rõõmustav ning loodan väga, et selline positiivne trend jätkub ja üha vähem hukkub inimesi au-toõnnetustes.

Aga edasiseks võtmeküsimuseks maanteetranspordi valdkonnas jäävad ikkagi liiklusummikud ja raha teede kor-rashoiuks. Maanteetranspordi osakaal tervikuna tulevikus pisut väheneb.

Ühistransport

Parts: Ühistranspordi osas toimub lähi-aastate kõige silmatorkavam muutus reisi-rongiliikluses, kus uued rongid pakuvad nii kiiruse kui ka mugavuse poolest senisest paremat teenust. Selleks et transpordiliigi vahetamine, näiteks bussist või autost rongi

peale ümberistumine oleks mugavam, tu-leb investeerida peatustesse ja parklatesse, ühitada paremini sõidugraafikuid ja mars-ruute ning kasutada nutikaid IT-lahendusi. Kuna rong on paratamatult vaid suuremate keskuste ühendaja, on hajaasustusest tingi-tuna Eesti ühistranspordi põhirõhk endiselt bussitranspordil. Uus ühistranspordi sea-dus soodustab vedajatevahelist konkurentsi kommertsbussiliinidel. Riigi ja omavalit-suste doteeritavate liinide puhul on tarvis parandada liinivõrgu planeerimist selliselt, et see arvestaks võimalikult palju tööl ja koolis käijate vajadustega. Arvestama peab ka asjaoluga, et paljud töökohad on näiteks Tallinnas kolinud linna lähistel asuvatesse ettevõtetesse ja tööstusparkidesse.

Hololei: Linnatranspordi kujundamine on praegu transpordikomisjonis äärmi-selt aktuaalne. Peamisteks teemadeks on kohalikud linnaliikluskeskkonna arengu-kavad, linnatänavate võimalik maksus-tamine ja juurdepääsu piiramine teatud sõidukitele ning linnasisese kaubaveo logistika arendamine. Meie jaoks on lin-natranspordi tulevik oluline eelkõige lin-natranspordiga kaasnevate negatiivsete mõjude tõttu: liiklusõnnetused, ajakulu ummikute näol ja keskkonnaprobleemid.

Linnalise liikuvuse kavade osas on ko-misjon juba alustanud kampaaniaga, et lei-da ja toetada põnevamaid ideid, mis aitavad üldsuse suhtumist ja käitumist positiivses suunas mõjutada. Sügisel tuleme välja juba konkreetsete ettepanekutega, mis hõlmavad maakasutuse planeerimist, avalikke trans-porditeenuseid ja infrastruktuuri, aga ka näiteks keskkonnasäästlike sõidukite laa-dimist või tankimist. Kindlaks määratakse valdkonnad, mille puhul saab kohalikke te-gevusi toetada Euroopa Liidu vahenditega.

Ühistranspordi pikemaajalisem ees-märk on vähendada nn tavakütusel tööta-vate autode osakaalu 2030. aastaks poole võrra ning järk-järgult kõrvaldada sellised autod linnaliiklusest aastaks 2050. Suure-mates linnades peaks 2030. aastaks põhi-mõtteliselt olemas olema süsihappegaasi-vaba logistikasüsteem.

Lisaks tuli komisjon hiljuti välja al-gatusega “Tark linn”. Selle raames tahe-takse erasektori kaasabil ergutada lin-nasid kasutama tarkasid tehnoloogiaid kombineerides energia-, transpordi- ja IT-vahendeid.

Suuremates linnades peaks 2030. aastaks

olemas olema süsihappegaasivaba

logistikasüsteem.

CAF


TARISTU

21


TURVALISUS

Õnnelik õnnetus, kus autodest pole küll palju alles, aga juhid pääsesid suuremate vigastusteta. Avarii juhtus möödasõidul sirgel teelõigul.

PM/S

CAN

PIX

BALT

ICS

/ MAR

GU

S AN

SU

Õnnetussurmade vähenemine jätkub, sest selle aasta algu-sest hukkus nii tules kui ka liikluses mullusega võrreldes

ligi kaks korda vähem inimesi.Oleme niisuguste arvudeni jõudnud

eesmärgipärase töö tulemusel. Surmade ja vigastuste vähendamiseks oleme siseminis-teeriumi valitsemisalas kehtestanud kolm olulist tegevusliini: järelevalve tugevdami-ne, rangem suhtumine paadunud rikkuja-tesse ja suurem rõhk ennetustööle. Üksnes kõigi kolme toimimise korral saame olla kindlad, et igal aastal hukkub õnnetustes üha vähem inimesi. Eelmine aasta ja selle aasta algus on näidanud, et läbimõeldud ja süsteemse järelevalvega suudame hoida ära palju hukkumisi ja vigastusi.

On väidetud, et liikluses on vähene-nud õnnetuste arvu põhjuseks ilm või hoopis tänavaaukudest tulenev kiiruste vähenemine. Või siis on liiklejad vahepeal mõistlikuks muutunud. Ometi siunas nii mõnigi ekspert veel eelmise aasta algul toonase sünge statistika valguses just eba-mõistlikke liiklejaid. Ilmastik on meil aga endiselt põhjamaine ning auke ilmub tä-navatele kogu aeg.

Läbimõeldud järelevalve tugevdamine

Järelevalve suunamine riskikohtades-se võimaldab kasutada politseijõude tule-muslikumalt. Samuti kaitseb läbimõeldud järelevalve õiguskuulekaid inimesi – neid, kelle soov on liigelda rahulikult ja kes käi-

Õnnetussurmade vähendamine tähendab meie väi-kesele rahvale palju, sest iga säästetud elu on tähtis. Iseseisvusaja väikseim arv õnnetussurmasid oli 2012. aastal, kui liikluses, tules ja vees hukkus alla 200 ini-mese. See on ligi neli korda vähem kui 1994. aastal.

Säästetud inimelud– rangem suhtumine paadunud rikkujatesse mõjub

KEN-MARTI VAHER siseminister


TURVALISUS

PM/S

CAN

PIX

BALT

ICS

/ MAR

GU

S AN

SU

Liiklusõnnetustes hukkunute arv

Liiklusõnnetustes vigastatute arv

Õnnetusjuhtumites hukkunute arv

2013. aasta I poolaasta kuni 17. juunini 2012. aasta I poolaasta kuni 17. juunini 2012. aasta kokku

0

5

10

15

20

25

30Ko

kkup

õrge

jala

käija

ga

Kokk

upõr

ge v

astu

tule

va s

õidu

kiga

Sõid

uki t

eelt

välja

sõit

Kokk

upõr

ge t

eevä

lise

taki

stus

ega

Kokk

upõr

ge e

es li

ikuv

a sõ

iduk

iga

Kokk

upõr

ge s

õidu

kiga

kül

jelt

Muu

liik

lusõ

nnet

us

Sõid

ukite

kül

gkok

kup

õrge

Sõid

uki ü

mbe

rpai

skum

ine

teel

11345

910

24

30

1232

64

1213

132

68

4

0

67

133

200

267

333

400

Kokk

upõr

ge ja

lakä

ijaga

Kokk

upõr

ge s

õidu

kiga

kül

jelt

Sõid

uki t

eelt

välja

sõit

Kokk

upõr

ge v

astu

tule

va s

õidu

kiga

Kokk

upõr

ge t

eevä

lise

taki

stus

ega

Muu

liik

lusõ

nnet

us

Kokk

upõr

ge e

es li

ikuv

a sõ

iduk

iga

Kokk

upõr

ge e

es s

eisv

a sõ

iduk

iga

Sõid

uki ü

mbe

rpai

skum

ine

teel

Sõid

ukite

kül

gkok

kup

õrge

Kokk

upõr

ge lo

omag

a

Kokk

upõr

ge t

eel o

leva

tak

istu

sega

152124

4661

104124

138

229

266

324

371

67824

2843

4963100

131122

153

4721

30444841

10710595

137

0

15

30

45

60

75

90

Liiklusõnnetused Tulekahjud Uppumised

5454

87

20

3643

162124

0

5

10

15

20

25

30Ko

kkup

õrge

jala

käija

ga

Kokk

upõr

ge v

astu

tule

va s

õidu

kiga

Sõid

uki t

eelt

välja

sõit

Kokk

upõr

ge t

eevä

lise

taki

stus

ega

Kokk

upõr

ge e

es li

ikuv

a sõ

iduk

iga

Kokk

upõr

ge s

õidu

kiga

kül

jelt

Muu

liik

lusõ

nnet

us

Sõid

ukite

kül

gkok

kup

õrge

Sõid

uki ü

mbe

rpai

skum

ine

teel

11345

910

24

30

1232

64

1213

132

68

4

0

67

133

200

267

333

400

Kokk

upõr

ge ja

lakä

ijaga

Kokk

upõr

ge s

õidu

kiga

kül

jelt

Sõid

uki t

eelt

välja

sõit

Kokk

upõr

ge v

astu

tule

va s

õidu

kiga

Kokk

upõr

ge t

eevä

lise

taki

stus

ega

Muu

liik

lusõ

nnet

us

Kokk

upõr

ge e

es li

ikuv

a sõ

iduk

iga

Kokk

upõr

ge e

es s

eisv

a sõ

iduk

iga

Sõid

uki ü

mbe

rpai

skum

ine

teel

Sõid

ukite

kül

gkok

kup

õrge

Kokk

upõr

ge lo

omag

a

Kokk

upõr

ge t

eel o

leva

tak

istu

sega

152124

4661

104124

138

229

266

324

371

67824

2843

4963100

131122

153

4721

30444841

10710595

137

0

15

30

45

60

75

90


5454

87

20

3643

162124

0

5

10

15

20

25

30Ko

kkup

õrge

jala

käija

ga

Kokk

upõr

ge v

astu

tule

va s

õidu

kiga

Sõid

uki t

eelt

välja

sõit

Kokk

upõr

ge t

eevä

lise

taki

stus

ega

Kokk

upõr

ge e

es li

ikuv

a sõ

iduk

iga

Kokk

upõr

ge s

õidu

kiga

kül

jelt

Muu

liik

lusõ

nnet

us

Sõid

ukite

kül

gkok

kup

õrge

Sõid

uki ü

mbe

rpai

skum

ine

teel

11345

910

24

30

1232

64

1213

132

68

4

0

67

133

200

267

333

400

Kokk

upõr

ge ja

lakä

ijaga

Kokk

upõr

ge s

õidu

kiga

kül

jelt

Sõid

uki t

eelt

välja

sõit

Kokk

upõr

ge v

astu

tule

va s

õidu

kiga

Kokk

upõr

ge t

eevä

lise

taki

stus

ega

Muu

liik

lusõ

nnet

us

Kokk

upõr

ge e

es li

ikuv

a sõ

iduk

iga

Kokk

upõr

ge e

es s

eisv

a sõ

iduk

iga

Sõid

uki ü

mbe

rpai

skum

ine

teel

Sõid

ukite

kül

gkok

kup

õrge

Kokk

upõr

ge lo

omag

a

Kokk

upõr

ge t

eel o

leva

tak

istu

sega

152124

4661

104124

138

229

266

324

371

67824

2843

4963100

131122

153

4721

30444841

10710595

137

0

15

30

45

60

75

90


5454

87

20

3643

162124


TURVALISUS

24

vad tulega ohutult ümber.Võtmesõnad on just järelevalve kvali-

teet ja selle tagamine kõikjal Eestis nii, et ükski politseinik poleks tänaval ainuüksi protokollide vormistamise pärast või see-tõttu, et “minister käskis”. Iga politseinik peab mõistma oma rolli inimelude sääst-mises. Peale selle tugevdame järelevalvet ka muul moel.

2012. aasta kevadel vastuvõetud liik-lusjärelevalve tegevuskavaga suurenda-sime järelevalve mahtu ligi 10%. Täna-vu tõstame patrullide arvu sajani ning suurendame liiklusjärelevalvet e-välime-netluse rakendamise ja väärteomenetlu-se kiirendamisega. Nii et selle aja, mille politseinikud kulutaksid paberite täitmise peale, saavad nad edaspidi pühendada hoopis järelevalvele.

Järelevalve maht suureneb ka uute tehniliste vahendite võrra, mis võimalda-vad menetlusaega kokku hoida. Näiteks võtsime eelmisel aastal kasutusele 30 uut tõenduslikku alkomeetrit ja sama palju uusi neljasuunalisi kiirusmõõteseadeid.

Ka tuleohutuses oleme suunanud jä-relevalve veelgi enam riskikohtadesse ja suurendanud eluruumide tuleohutuse kontrolli. Hiljuti rakendus enesekontrolli süsteem, mis tõstab suurema riskiga asu-tuste ja ettevõtete vastutust tuleohutuse tagamisel. Samuti võimaldab see senisest enam teha riiklikku järelevalvet nendes piirkondades, kus on rohkem tulekahjusid või probleeme.

Senisest karmim suhtumine rasketesse õigusrikkumistesse

See on oluline eelkõige korduvate rik-kujate puhul, keda saab taltsutada üksnes range suhtumisega ja vajaduse korral õi-guste märgatava piiramisega.

Alates eelmisest kevadest oleme muutnud oluliselt rangemaks karistus-

praktikat raskete rikkumiste eest, milleks on turvavarustuse eiramine, joobes juhti-mine ja kiiruse piirmäära ületamine. Va-rasemast rohkem kohaldatakse aresti, mis paneb rikkujaid tunduvalt enam mõtlema oma tegude tagajärgedele.

Samuti rakendasime ellu seadustes ammu kirjas oleva võimaluse konfiskeeri-da paadunud roolijoodiku sõiduk. Võrrel-des 2011. aastaga võeti eelmisel aastal ära ligi kaheksa korda rohkem sõiduvahen-deid, kokku 48.

See tähendab, et neil korduvatel rik-kujatel, kellele pole senised karistused mõju avaldanud, muudetakse sõiduki äravõtmisega rooli taha istumine lihtsalt võimatuks.

Pääste valdkonnas võttis riigikogu vastu tuleohutusseaduse muudatuse, mis võimaldab hakata trahvima neid inimesi, kes on korduvalt põhjustanud oma kodus hooletusest tulekahjusid. Selliseid juh-tumeid on aastas rohkem kui pool tuhat ja seni mingit karistust selle eest ei järg-nenud. Kõige rohkem kannatasid sellise hooletuse pärast naabrid, kes elasid pide-va hirmu all. Karmimad karistused saada-vad korduvatele rikkujatele selge sõnumi, et niisugune käitumine ei ole lubatav.

Suurem rõhk ennetuseleÕnnetussurmade ja vigastuste enne-

tamine ja ärahoidmine on turvalisema ühiskonna loomisel võtmetähtsusega.

Iga läbimõeldult ennetusse suunatud euro on ühiskonnale kümme korda oda-vam kui tegelda õnnetuste tagajärgede-ga. On selge, et turvalise ühiskonna alus on elanike haritus, sealhulgas teadlikkus ohutusest, ja ligimest austavad käitumis-hoiakud.

Viimase kahe aastaga oleme enne-tuseks mõeldud summat suurendanud enam kui kaks korda. Tänavu saame taga-järgi ennetada enam kui miljoni euroga. Selle raha eest jõutakse hoiakuid ja käi-

tumisi muutva teabega nii alaealisteni kui ka toimetulekuraskustega ja muukeelsete elanikeni.

Nii uuringud kui ka statistika kinni-tavad, et teavituskampaaniad tõepoolest toimivad: paljud küsitletud ütlevad, et nad kinnitavad turvavöö või kannavad helku-rit just kampaania mõjul. Tulesurmade vähendamises on märgatavalt olnud kasu suitsuandurite paigaldamisest ja isekus-tuvate sigarettide kasutusele võtmisest. Möödunud aastal hukkus sigaretist alguse saanud tulekahjudes 19 inimest. Seda ei ole vähe, kuid see on siiski peaaegu poole vähem kui varasematel aastatel.

Otsustav roll on inimesel endal

Niisiis on õnnetuste ärahoidmisel suur roll just inimesel endal. Näiteks on tõestatud, et kui kõik inimesed kinnitak-sid alati oma turvavöö, väheneks liikluses hukkunute arv 10–20%. Samavõrra vähe-neks ka vigastuste raskus.

Kõige tähtsam, mida igaüks meist teha saab, on mõistagi püüda õnnetusi vältida. Selle eesmärgi nimel töö jätkub ja usume, et aasta lõpus kokkuvõtteid tehes oleme jõudnud lähemale eesmärgile viia õnne-tussurmade arv võimalikult väikseks. Lõ-puks on iga säästetud inimelu meie kõigi pingutust väärt.

Iga politseinik peab mõistma

oma rolli inimelude säästmises.

Iga läbimõeldult ennetusse suunatud

euro on kümme korda odavam kui tegelda

tagajärgedega.


TURVALISUS

TOPELT-KODAKONDSUSMiks peaks Eesti kodakondsus- küsimuses hoidmakonservatiivset joont?

Mõned riigid lihtsalt ignoreerivad topeltkodakondsuse fakti, tehes näo, et seda ei eksisteeri.

Topelkodakondsus on mõiste, mille ümber on ker-kinud tõsine debatt. Millised on topelkodakondsusega seonduvad probleemid ja kui lihtsad või keerulised on lahendused? Riigikogu liige Mart Nutt annab siinkohal teemast ülevaate nõnda, et iga lugeja saaks selles deba-tis oma seisukoha kujunda-da. Head kaasamõtlemist!

Debatti topeltkodakondsuse või isegi enamate kodakondsuste üle saab ainult kiita. On vaiel-damatu tõsiasi, et inimeste

sagedasem reisimine ja üle riigipiiride ulatuvad perekonnasuhted seavad topelt-kodakondsuse küsimuse hoopis teise val-gusesse kui mõni kümnend tagasi.

Topeltkodakondsus on mingis ulatuses tegelikult paratamatus kõikides riikides, ka nendes, kus seda seadusega ei lubata. Nende hulka kuulub ka Eesti, kus inimesi sünnib sellegi poolest mitme sünnijärgse kodakondsusega. See aga ei tähenda, et riigid topeltkodakondsust väga soosiksid. Pigem püüavad ka need riigid topelt-kodakondsust piirata, kus seda praegu tunnustatakse. Mõned riigid aga lihtsalt ignoreerivad topeltkodakondsuse fakti, tehes näo, et seda ei eksisteeri (näiteks meie naaberriik Rootsi).

Topeltkodakondsus suurendab mit-mete inimrühmade valikuvõimalusi,

NIK

ITA

ZABE

LLEV

ITŠ

| DRE

AMST

IME.

COM


TULIPUNKT

nii saab kergemini reisida, töötada, sot-siaalseid hüvesid ning valida parlamenti mitmes riigis. Seepärast on surve topelt-kodakondsuse seadustamiseks igas riigis olemas. Topeltkodakondsusega võib tek-kida aga isikule ka probleeme, näiteks sõ-javäekohustuse täitmisel, topeltmaksus-tamise oht jms. Seda aga enne probleemi tekkimist ei teadvustata.

Riikidele on topeltkodakondsusest ena-masti rohkem probleeme kui kasu. Ko-dakondsus on leping riigi ja isiku vahel ning mitmikkodakondsus tähendab ühe ja sama isiku samasugust lepingut mitme riigiga. Siit tõuseb küsimus, kuidas sellises olukorras lepingut täita ja kuidas näeb väl-ja olukord, kus mitmel riigil on üheaegselt kohustus seda isikut kaitsta, isikul on aga samaaegselt kohustused mitme riigi ees. Olukorras, kus isikul on reaalsed sidemed teiste kodakondsusjärgsete riikidega kat-kenud või kui riigid lepingutega regulee-rivad, kuidas topeltkodakondsus realisee-rub, on need vastuolud ületatavad. Kui aga riigid pole kokku leppinud ja isik kasutab aktiivselt mitut kodakondsust, võib tekki-da ettearvamatuid olukordi.

Teine probleemide ring tekib olukor-ras, kus isik on kahe sellise riigi kodanik, millel on vastandlikud huvid seda ko-danikku mõjutada või kasutada. Eesti ja Venemaa puhul võib sellist huvide konf-likti ette kujutada, Venemaa ja Gruusia puhul on sellel pinnal konflikt juba aset leidnud. Ilmselt oleks ka keeruline Eesti ja Venemaa vahel kokku leppida, kuidas topeltkodakondsusega isik toimetab, ku-na Venemaa ei ole vaevunud Eestit isegi teavitama, kui paljud Eesti elanikud on võtnud Vene kodakondsuse.

Kindlasti on oluline julgeolekupoliiti-line tegur, kui suur on isikute hulk, kellel on võimalus topeltkodakondsusele. Kui see puudutab 1–2% elanikkonnast, pole see mingi probleem. Kui aga 30% või enam, on see suur probleem.

Kui Eestis seadustataks topeltkoda-kondsus, siis jääks kõige väiksemate va-likuvõimalustega inimesteks need, kelle mõlemad vanemad on Eesti kodanikud ja kes ise elavad Eestis, kuna neil puuduks ainsana võimalus saada lisaks Eesti koda-kondsusele mõne teise riigi kodakondsus. Selliseid inimesi on umbes 65% kodanik-konnast. Teistel oleks see võimalus ole-mas. Riik võib muidugi seadusega piirata

isikute ringi, kellel on õigus topeltkoda-kondsusele (näiteks sünnijärgsed koda-nikud), kuid sel juhul peab see piirang olema põhjendatud.

Juba praegu on mõned poliitikud ja eriti idapoolse naaberriigi meedia juhti-nud tähelepanu asjaolule, et suurendades sünnijärgsete kodanike õigusi, mis ei laie-ne naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele, süvendatakse nn esimese ja teise järgu kodanike jaotust. Seega püü-des lahendada üht probleemi, tekitatakse teine.

Väide, et topeltkodakondsuse lubami-ne aitaks hoida sidemeid välismaale elama ja tööle asunud Eesti kodani-kega, ei pruugi olla tõene. Isik, kes asub taotlema elukohamaa kodakondsust, mis on üpris vaevarikas protsess, on enamas-

ti valiku teinud. Seda näitab välismaal elavate eestlaste vähene valimisaktiivsus riigikogu valimistel. Pigem võib olla hoo-pis vastupidi: kui inimene teab, et tal ei saa olla korraga mitut kodakondsust, siis ei hakka ta ilma mõjuva põhjuseta teist kodakondsust taotlemagi ja jääb sel viisil kindlasti rohkem Eestiga seotuks.

Sünnijärgset Eesti kodakondsust ei saa kelleltki ära võtta. Kindlasti ei tohi riik seada inimeste ette ka ebamugavaid valikuid. Kohustus mõnest sünnijärgsest kodakondsusest loobuda, kui neid on rohkem kui üks, võib selliseks ebamuga-vaks valikuks osutuda. Kuid see on lahen-datav ka võrdlemisi lihtsalt, kui kaotada seadusest selline valikukohustus. Laiem topeltkodakondsuse seadustamine on aga pöördumatu samm, mida ei tohiks teha kõiki tagajärgi läbi analüüsimata. Juba Kardinal Richelieu soovitas “Ärgem otsus-tagem uisapäisa”. Nii suure pretsedendi tekitamisel peaks kardinali soovitust tõ-siselt võtma.

Kui riigid pole kokku leppinud ja isik kasutab

mitut kodakondsust, võib tekkida ette-

arvamatuid olukordi.

MART NUTT on rahvusvaheliste suhete doktor ja riigikogu põhiseaduskomisjoni liige.


TULIPUNKT

Kristlik ühendus on sündinud eelkõige selleks, et hoida meie esivanemate väärtusi, mida on kahtlemata lihtsam kahe sõnaga

deklareerida, kui detailsemalt kirjelda-da. Kristlase jaoks on elul jumalik alge ja nõnda ka eriline väärtus. Siit tuleneb ligimesearmastus, soov elu hoida ja se-da väärtustada, vajadusel olla abiks nõr-gemale. Selles polegi midagi erilist, on ju sellised väärtused omased igale heale inimesele. Lisame siia vägagi kristliku idee inimese isiklikust vastutusest ja pilt hakkab muutuma selgemaks. Võib öelda, et ka parempoolsemaks. Aidata saab neid hädasolijaid, kes soovivad muutuda, mitte neid, kes tahaksid mugavamalt hädas olla.

Just siin on kristliku ühenduse tegevu-se põhitelg, aga ühendus on uus ja algus kompiv. Koosolemisel võib ootamatult kerkida arutelusid, kus üks osapool tea-tab, et oluline on ühenduse väärtuste ja ideede jõudmine erakonna programmi. Teine väidab selle vastu, et programm on surnud dokument ja sekkumine on vajalik konkreetsetes poliitikates ja praktikates. Niisiis on ühenduse tegevuses tõepoolest olulisel kohal poliitiline ambitsioon. Mitte küll individuaalne, aga aateline kindlasti.

POLIITILINE DISKUSSIOON on ühendu-se tegevuses kindlasti oluline, mõneti ka meelelahutuslik, aga noore organisatsiooni enda jaoks praegu olulisim õppetegevus. Ei, siin ei õpita piiblit ega valmistuta mis-jonäritööks nagu stereotüüpne nägemus kristlaste ühendusest ehk võiks eeldada.

Ühenduse liikmete suurimaks mureks on muutuv riik, kus vastutus ühiskonnas

toimuva eest seisab aina enam riigil ja vä-hem üksikisikul. Levima kipub suhtumine “meie maksame makse, sotsiaalministee-rium garanteerigu heaolu ja mitte vaid meile, vaid ka neile, kellest me hoolime”. Just siinkohal ongi tegemist üksikisiku vastutuse dramaatilise vähenemisega võr-reldes meie vana-vana-vanemate aegade-ga. Riigi garanteeritud heaolu võib küll tunduda mugav, aga see toob paratama-tult kaasa distantseerumise ja võõran-dumise ühiskonna liikmete vahel. Lisaks tekib heaolujanus hulk teisejärgulisi prob-leeme, mida riik püüab lahendada luues kõikjale püüdlikult formaalset võrdsust.

KUIDAS MUGAVUSELÕHET ÜLETADA ja kas see on üldse võimalik? Nendele küsi-mustele soovibki ühendus vastust leida.

Meile on abiks kristlikud organisat-sioonid, kes tegelevad abivajavate ini-mestega. Tegelevad omast initsiatiivist, kogukonna toel ja on enamasti riigi poolt märkamata, rahastamata ning … tulemus-te osas üksjagu edukamad, kui samalaadse tegevusega seotud riiklikud struktuurid. Nõnda käimegi neil organisatsioonidel külas, kuulame, saame osa kogemustest. Õpime. Siit edasi on võimalik juba ühel hetkel järeldusi teha ja ühenduse tegevu-ses eesmärke püstitada.

Kristlikku ühendusse ja meie koge-musteotsingusse on oodatud kõik era-konna kristlased, konfessionaalsest kuuluvusest sõltumata. Tegemist on orga-nisatsiooniga, mille liikmete kristlik taust loob ühtsema suhtlusruumi, kus ei kulu liiga palju aega ja energiat põhimõtteliste maailmavaateliste erinevuste lahkamisele.

Kristlik ühendus tegutseb

Et konservatiivses erakonnas tegutseb kristlik ühendus, on mõneti ootuspärane. Et see ühendus ei ole veel aastavanunegi, on seevastu natuke veider. Ometi on ta nüüd olemas ja päris toimekas. Aga miks tegutsetakse ja mida tehakse ning keda sellesse klubilisse ühendusse oodatakse? Katsume siinkohal veidi selgust luua.

Kristlik ühendus:

• koondab kristliku maailma-vaatega IRLi liikmeid,

• on konfessioonideülene,• tegutseb klubilises vormis,• on suunatud IRLi liikmete ühis-

osa leidmisele väärtusruumis.

Ühendusega liituda soovijatel palume ühendust võtta Kersti Kasega.

tel 56 627 293e-post [email protected]


KRISTLIK ÜHENDUS

28

Sihtasutuse VÄÄRTUSTADES ELU juht Kaia Kapsta räägib, et kui or-ganisatsiooni põhieesmärk on raseduskriisialane nõustamine ja seeläbi sündimata inimeste päästmine, siis aina enam püütakse tegeleda põh-justega, mis raseduskriisini viivad. Selles osas on abiks pereteraapia koo-litused.

LOOTUSE KÜLA tegutseb nelipühilase Märt Vähi juhtimisel ning on saavutanud suurepäraseid tulemusi meelemürgisõltlas-te rehabilitatsioonis. Riiklikku toetust küla ei saa, maa on anneta-nud Märt Vähi ja taristu loomisel on abiks olnud head inimesed.

Laitse rahva mure läheduses elavate “narkomaanide” osas on viimaste aastate jooksul oluliselt leevenenud. On ka põhjust, sest Lootuse rahva peetav vabatahtlik tuletõrjekomando loob naabruskonda turvatunnet juurde ning sõltlased ei ole siin mitte “narkomaanid”, vaid haigusest vabaneda soovivad patsiendid, kelle aja sisustab suuresti töötegemine saekaatris.


KRISTLIK ÜHENDUS

5X K

ARL-

KRIS

TJAN

NIG

ESEN

Lootuse küla vabatahtlike pritsumeeste depoo.

IRLi rahvas Lootuse küla piiri-kivi juures. Vasakult esimene on võõrustaja Märt Vähi.

See noormees oli veel aasta tagasi oma eluga tõsiselt puntras. Täna on ta asjalikum mees kui enamik eakaaslastest.

Kaia Kapsta selgitab emotsionaalselt sihtasutuse ees seisvaid väljakutseid.

Avo Üprus ja Kersti Kask tutvumas sihtasutuse “Väärtustades elu” infomaterjalidega.

Panustame inimeste kuulamisse ja otsesuhtlusesse

Ettevalmistused oktoobris toimu-vateks kohalike omavalitsuste valimisteks on käimas usinalt. Ka seekord, sarnaselt riigikogu

valimistele, pöörame erilist tähelepanu inimeste kuulamisele ja otsesuhtlusele. Arvamuse küsimine on kõige vahetum viis teada saada, mis on inimeste ettepa-nekud ja mured oma kodukohas.

Selleks alustasime aprilli lõpus üle-riigilise küsitlusega, mille tulemusi kasu-tame oma kohalike valimiste programmi koostamisel. On väga positiivne, et oleme saanud palju tagasisidet: küsitlusele on praeguseks vastanud ligi 25 000 inimest. See annab meile hea ülevaate sellest, mil-lele tuleb erinevates Eestimaa paikades tähelepanu pöörata.

Lisaks küsitluse läbiviimisele oleme terve suvi üle Eesti väljas IRLi kuulamis-telkidega, kus inimesed saavad oma arva-must avaldada, küsitlust täita ning uurida IRLi tegemiste ja poliitika kohta. Kuula-mistelgid püstitame enam kui 70-l korral.

Samuti käib töö valimisnimekirjade koostamisega. Juba on selgunud nii mõ-nedki IRLi linnapeakandidaadid, näiteks Eerik-Niiles Kross Tallinnas, Merle Mäe-

salu Haapsalus ja Andres Metsoja Pärnus. Siinkohal teen erakonnakaaslastele üles-kutse: kõik, kes valimistel kandideerida soovivad või kellel on huvi kampaanias kaa-sa aidata, andke sellest erakonnale teada!

TIIT RIISALOIRLi peasekretär

Rapla vald vajab ambitsioonikamat juhtimist!

Eelolevatel kohalikel valimistel on Rapla vallas konkurents kasva-nud, lisandunud on üks valimisliit. IRL-ile tähendab see loomulikult

täiendavat tööd ja pingutust, et oma posit-sioone volikogus hoida. Võrreldes eelmise korraga on meil küll üks selge erinevus: meil on oma vallavanema kandidaat, prae-

gune abivallavanem Indrek Kullam. Sellest tulenevalt on meil plaan kor-

raldada vallavanema kandidaadi tutvus-tamiseks enne sügisest valimiskampaania põhiperioodi eelkampaania.

Valimisprogrammi koostamisel proo-vime jääda valla võimetele vastavate rea-listlike lubaduste juurde. Ebarealistlikud lubadused kõlaksid küll uhkelt, kuid käik-sid inimestele üle jõu. Vallas peab tekkima selge idee, kuidas näidata ennast maakon-na keskusena. Samuti peavad Rapla vallal olema lahendused, kuidas neid ideid ellu viia. Suurendada tuleb koostööd küla- ja kultuuriseltside ning spordiklubidega, et koondada jõud näiteks erinevate objektide ehitamisel. See on just see valdkond, mis tundub praegu Rapla vallas nõrgavõitu ja millele soovime ise rohkem kaasa aidata.

Valimiste peateemadeks kujunevad – nagu paljudes kohtades Eestimaal – ha-ridus- ja gümnaasiumivõrk, töökohtade loomine, noorte huviharidus, noorte ela-misvõimaluse soodustamine maal.

TIIT LEIER IRLi Rapla osakonna juhatuse liige, Rapla maavanem

Viimsi osakonna eesmärk on valimisvõit

Eelmistel kohalikel valimistel õn-nestus IRLil Viimsis valimised või-ta – saime 21-liikmelises volikogus seitse volikogu liikme kohta. Vii-

mased neli aastat oleme kandnud Viim-sis valitsusvastutust ja viinud ellu mitmed

Kuidas sujub ettevalmistus kohalike omavalitsuste valimisteks?

20. oktoobril toimuvad kohalike omavalitsuste valimised. Konservatiiv uuris peasekretärilt, liikmeühendustelt ja piirkondadelt, kuidas sujuvad erakonna ettevalmistused valimisteks.


VALIMISED

meie valimislubadused. Selleks, et saaksime tehtud tööd jätkata, peame eelseisvatesse valimistesse suhtuma väga tõsiselt.

Osakonnas oleme praegu koostamas valimisnimekirja. Sealt võib leida varase-malt IRL Viimsi nimekirjas kandideeri-nud inimesi, lisaks otsime uusi ja tublisid inimesi. Meie eesmärk on panna välja nimekiri, mis koosneb viiekümnest tublist ja väärikast kandidaadist. Sealt võib leida nii naisi, noori, eakaid kui ka ettevõtjaid, spordi- ja kultuuriinimesi. Loodetavasti leiab iga valija meie nimekirjast endale sobiva kandidaadi. Meie eesmärk on ka eelolevad valimised Viimsis võita.

Praegu töötame välja valimiste kam-paania- ja meediaplaani ning teeme kok-kuvõtteid lõppevast valitsemisperioodist. Osa lubatud asju viisime ellu, kuid mõned asjad tuli piiratud rahaliste võimaluste tõttu edasi lükata. Sellest järgmine samm on uute valimislubaduste ja sõnumite väl-jatöötamine ning mõtestamine.

IRL Viimsi osakonna üldkogul tee-me teatavaks oma valimislubadused ja valimisplatvormi. Samuti peaks üldkogu ajaks olema koos valimisnimekiri ning teada volikogu esimehe ja vallavanema kandidaat.

Viimsis on suvel ja sügisel palju ava-likke üritusi, kus plaanime ka IRL Viimsi osakonnaga osaleda ning meie kandidaate ja valimislubadusi tutvustada. Kindlas-ti plaanime olla võimalikult palju rahva keskel ning kuulata rahva häält ka ukselt-uksele kampaania raames.

JAN TREI IRLi Viimsi osakonna juhatuse liige, Viimsi abivallavanem

IRL Naiskogu IRENi sihid on selged

IRENi kampaaniakoolitused on suu-natud kolmele sihtrühmale: esikan-didaadid, kandidaadid ja vabatahtli-kud abilised.

Alustasime ettevalmistusi eelseisva-teks valimiseks juba mullu novembrikuus Tartus toimunud Sügisakadeemias, mille teemaks oli vabatahtlikkus poliitikas. Po-liitikud rääkisid, millist abi nad ootavad vabatahtlikelt. Arutleti, kuidas innustada neid inimesi, kes ise aktiivselt poliitikas kandideerida ei taha, kuid on rõõmuga nõus erakonnale abiks olema.

Aprillikuu viimasel nädalal toimus tipp-kandidaatide koolitus – nemad pea-vad alustama esimestena ja olema kõige professionaalsemad. Koolitusel tutvustas Kaido Kukk sotsiaalmeedia kasutamise võimalusi. Urve Eslas Postimehest rääkis, kuidas kirjutada arvamuslugu, mis võiks leida äratrükkimist üleriigilises meedias. Profifotograaf Indrek Arula tegi fotod, mida saab kasutada koduleheküljel ja ar-vamuslugude juures. Nüüd ongi poliitiku-tel jäänud veel vaid sisu kirjutamise vaev.

Järgmine suurem koolitus, mis on mõeldud kõigile IRLi nimekirjas kandi-deerivatele naistele, toimub 14. septembril Kõue mõisas. Seal on plaanis juhendada naisi, kuidas viia enda ja nimekirja huvides ellu erakonna poolt ettevalmistatud kam-paaniat. Räägitakse ka sellest, mida viima-sel kampaaniakuul teha ja mida mitte.

Vabatahtlike innustamise sündmus Suveakadeemia toimub tänavu 2. ja 3.

augustil Kihnu saarel. Suveakadeemias toimub poliitiline seminar, vabatahtlikele jagatakse nõuandeid kampaania tarvis ja muidugi jääb aega ka saarega tutvumiseks.

ANNELY AKKERMANN naiskogu IREN esimees, riigikogu liige

IRL Noored on pealehakkamist täis

IRL Noorte tähelepanu keskpunktis on kohalikel valimistel noored kandi-deerijad ning nende motiveerimine ja koolitamine. Juba 2011. aasta sügisel

alustasime IRL Noorte Liidriakadeemiaga, kuhu koondasime valimistel kandideeri-missooviga aktiivsed noored. Praeguseks on Liidriakadeemiast kujunenud koolitus-te ja seminaride sari, mis keskendub kõi-gele vajalikule, mida noor kandideerides teadma peaks. Koolituste ja seminaride raames õpiti meeskonnatööd väärtustama, avalikult esinema, samuti oma teemale keskenduma ja sotsiaalmeedias kampaa-niat tegema. Oma kandideerimiskogemusi ja -nippe jagasid meie enda riigikogu liik-med ja varem kandideerinud noored.

Praeguse seisuga kandideerib üle Eesti rohkem kui 30 noort ning paljud noored on valmis rakendama oma energiat kampaa-niatöösse. Ees seisavad töökad kuud, kuid IRL Noored on väljakutseteks valmis ja jul-get pealehakkamist täis. Noored – olemas, motivatsioon – olemas, seega – minek!

SIRLE ROSENFELDT IRL Noorte esimees


VALIMISED


PUHKUS

Eestimaa avastamata suvituspärlid

RMK Lõunalaagri matkarada, VärskaSoovitavad Ahto Raudoja, XVII ja XVIII Seto kuningriigi ülemsootska ja Toomas Valk, RMK loodusvaht

Värskat teatakse enamasti kui ilusa looduse-ga suvist puhkusepiirkonda. Samas pakub see kant palju avastamisrõõmu ka kultuuri- ja ajaloohuvilistele. Üheks omapäraseks ko-haks, kuhu sealkandis rännates tasub oma sammud seada, on paari aasta eest rajatud RMK Lõunalaagri matkarada (2 km). Esma-pilgul võib tunduda, et tegu on täieliku ää-remaaga, kuid samas annavad matkarajalt leitavad mitmed varemed ja kõrvu kostev Petseri linnakära tunnistust sellest, et kuna-gi on see olnud vägagi linnalähedane koht. Nimelt asus siin kunagi Eesti Kaitseväe uh-ke sõjaväelinnak – Petseri Lõunalaager. Mat-karajal olevatelt infotahvlitelt saab kunagise laagri kohta ka hulgaliselt teavet. Raja algu-ses oleva paisjärve kaldale on rajatud huba-ne lõkkekoht, kus saab jalgu puhata, lõket teha, piknikku pidada ja ka telkida. Kindlas-

ti tasub piirkonnaga tutvumiseks varuda mi-tu päeva. Samas kandis on võimalik külasta-da näiteks innovatiivset Saatse muuseumi ja põigata läbi Vana-Jüri seebipoest. Setomaa külateede äärest leiab ka uhked bussiooteko-

jad, kus saab lugeda kohalike külade ajaloost ja arhitektuurist.

Lisainfo ja kohalejõudmisõpetus www.loodusegakoos.ee.

Pikale talvele vaatamata on suvi lõpuks kätte jõudnud ning ilmad on muutunud soojaks ja päikeseküllaseks. Et Konservatiivi lugejatel oleks lihtsam enda suveplaane teha, annavad mõned IRLi liikmed ülevaate oma meelissuvitus-kohtadest. Nimetagem neid avastamata suvituspärliteks, kuna vaatamata oma ilule ja võlule on need suuremate inimmasside eest mõnevõrra varju jäänud. Ja just see ongi asjaolu, mis teeb nendest kohtadest tõelised pärlid!

SUVI 2013 Konservatiiv 33

PUHKUS

Kalana, HiiumaaSoovitab Georg Linkov, Kärdla linnapea

Kihnu tuletorn, KihnuSoovitab Annely Akkermann, riigikogu liige

Kihnu lõunaneemel Pitkänäl seisva majes-teetliku tuletorni uksed on sellest suvest taas külalistele avatud. Tuletorni saab sisse astuda 1. juunist kuni 31. augustini ajavahe-mikus kell 10–16.

Pea 20 aastat seisis 29-meetrine torn kõr-gis suletuses ning kaunist vaadet pääsesid imetlema üksikud inimesed erilistel juhtudel. Torn on Inglismaal valmistatud detailidest kokku monteeritud 1864. aastal. Kihnu tule-torni tunneb meremees pimedas ära 12-se-kundilise valgussignaali järgi: 1,5 s valge, 2 s pime, 1,5 s valge, 7 s pime.

Kihnlased kutsuvad tuletorni puagiks ja tornist on saanud üks Kihnu sümboleid. Tu-letorni taasavamise puhul pühendas kohalik laululooja Suõmetsa Mihkel puagile uue laulu.

Kihnu saare lõunatipp oma romantilise rannalooduse ning plinkiva puagiga on üks noorte lemmikumaid kohtumispaiku. Eriti siis, kui kadakad tolmavad ja kibuvitsad õit-sevad – mais ja juunikuus.

Pärandkultuuri aastal on just õige aeg külastada Kihnu saart, sest Kihnu kultuuri-ruum on kantud ülemaailmsesse UNESCO vaimse ja suulise kultuuripärandi nimekirja. Kihnlased kannavad igapäevaselt oma rah-variideid ja räägivad kihnu murret (kielt).

Kindlasti tasub külastada ka uuendatud Kihnu muuseumi. Paljudes taludes oodatak-se suvekülalisi, neile pakutakse kohalikku toi-tu, peamiselt kala ja leiba-saia.

Esimest korda, siis kui teil tekkis mõte kü-lastada Eesti saari, olite te juba õigel teel. Kohe, kui olite võtnud suuna suuruselt tei-sele saarele, ei olnud selles enam kahtlust-ki. See tunne, mis teid valdab sellel hetkel, kui praam on liikvele läinud ja aeg seisma jäänud, on rahu! Nüüd ei ole enam kuhugi kiiret. Saarele jõudes soovitan teil võtta si-hi Kalanasse. See müstiline paik asub saa-re kõige kaugemas otsas, peaaegu et maa-ilma lõpus, Kõpu poolsaare tipus. Kindlasti aga Eesti lõpus!

Kalana teeb müstiliseks eelkõige ko-ha positiivne aura ja looduse meditatiivne

jõud. Kohale jõudes ei usu te ise ka, et olete ikka veel maa peal. Kõik see, mida te näe-te ja kogete, on justkui mõnelt tundmatult planeedilt. Tagasi maa peale toob teid suit-sukala lõhn, värske kohv ja saiakeste aroom, mida kohalik Hõbekala kohvik teile igal aja-hetkel pakub. Lisaks on võimalik osa saada teatrietendustest vanas sadamas, külastada kunstinäitust ja teha veesporti. Saab veeta tunde veepiirilt auguga kive otsides ja näha Eesti suurimaid laineid, kohata tuntud ini-mesi, kes seda paika salajas hoiavad ja teis-te eest varjavad, ise aga igal vabal võimalu-sel sinna põgenevad.

JAAK

VES

KIM

ÄE |

DRE

AMST

IME.

COM

34 SUVI 2013 Konservatiiv34

PUHKUS

Sakala tee matkarada, JärvamaaSoovitavab Pipi-Liis Siemann, Türi vallavanem

Peipsi põhjakallas ja KauksiKaja Kreisman, riigikogu liige

Huvitavaks ja mõnusaks puhkamiseks ei ole vaja kaugele sõita. Kesk-Ees-tis, Türi valla piirides on Sakala puh-keala, mille rikkalik ja vaheldusrikas loodus pakub häid võimalusi eelkõi-ge jalgsimatkadeks, aga ka jalgratta-ga väntamiseks. Sakala tee matkarada on aastasadu tuntud liikumistee Ka-bala metsades, kus metsamassiivid on suured ja inimasustus hõre, mis teki-tab rahu ja eraldatuse tunde. Siin võib end rahumeeli välja lülitada igapäeva-elust, nautida põlismetsa ning avas-tada toredaid pärandihõngulisi kohti, nagu tõrvapõletamise koht, Vanapa-gana puhkepaik ja metsaonn, mis on rajatud 1985. aastal omaaegse kul-tusfilmi ”Põrgupõhja uus vanapagan”

võtete paigale. Või Saare-Siimu tamm, mis on Järvamaa suurim, 24-meetri kõrgune ja 6,1-meetrise ümbermõõ-duga seest õõnes põlispuu Rassi kü-las. Sakala tee matkarada (12 km) on mõnus jalutamiseks, sügiseti aga meelitab raja ümbrus ligi seenelisi ja marjulisi.

Puhkama võib jääda kas metsaon-nidesse, mis tasuta kõigile kasutami-seks avatud või Tagametsa jahilossi. 2005. aastal täielikult renoveeritud jahiloss on Tagametsa laagriala pea-hoone, kus saab korraldada kokkutu-lekuid, pakkuda majutust ning korral-dada seminare. Jahilossi laskis 1914. aastal ehitada Kabala mõisnik parun Victor von Taube.

Teenimatult vähe on tähelepanu saanud üks Ida-Virumaa turismi pärlitest: Peipsi järve äärne Kauksi piirkond. Siin asuvad omapära-sed luited ja laulvad liivad, mis on tekkinud Euroopa ühe suurima järve kaldale vee taan-dumise tagajärjel.

Käeulatuses on võimsad Alutaguse met-sad, sood, rabad ja matkarajad. Ligiduses on Eesti kõige järverikkam ala, kus asub 40 jär-ve ja järvekest. Turistile on peatumiseks mit-

meid võimalusi, näiteks otse veepiiril asuv OÜ Kauksi Rand puhkeküla ning RMK Kauksi teabekeskus ja telkimisala koos matkarada-de, telkimisplatside ja katusealustega.

Rohkem privaatsust soovivale külastaja-

le on kahe kilomeetri kaugusel järvest Kauk-si Puhkemaja hoonetekompleks, mis pakub majutust ja peoruume. Puhkemaja perenai-ne kostitab maalähedase toidu ja Peipsi rää-bisega.

JAAK

NIL

SON

/ VI

SITE

STO

NIA

.CO

M


AJALUGU

Tänavune aasta on ERSP juubeliaasta. 25 aastat tagasi toimunu on toona poliitili-selt aktiivsetele inimestele justkui eilne päev, ent uutele põlvkondadele kipub olemategu kauge ajalooga.

Meenutame värskenduseks lühidalt ajalugu. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei idee sün-dis juba 1987. aastal ja formaalne asutami-ne leidis aset 1988. aasta 21. jaanuaril. Tege-mist on ajaloolise sündmusega ka maailma ajaloos, sest sündis Nõukogude Liidu teine erakond ning esimest korda oli kompartei saanud endale ametliku opositsiooni. Võiks ju arvata, et mis see väike erakond Eestis ikka tähendab, ega me toimunut üle ei tähtsusta.

Kaugeltki mitte. Et toimunu tõepoolest märkamata ei jääks, korraldas ERSP aktiiv Moskvas 30. jaanuaril pressikonverentsi ning toimunut kajastasid olulisemad Lääne mee-

diakanalid. New York Times’i esilehel ilmus kogunisti intervjuu Vello Väärtnõuga, kes oli ERSP idee algataja.

Punaimpeerium reageeris valuliselt, ent juba mõnevõrra ettevaatlukumalt, kui mõ-ned aastad varem kombeks oli. Vello Väärt-nõu saadeti kodumaalt välja ning tema po-liitiline tegevus asendus budismile suunatud vaimueluga.

ERSP seevastu võttis sisse koha Eesti polii-tikamaastikul. Koos Molotov-Ribbentropi Pak-ti Avalikustamise Eesti Grupiga pandi alus Hirvepargi miitingute traditsioonile. ERSP al-gatas ühes Eesti Muinsuskaitse Seltsi ning Ees-ti Kristliku Liiduga 24. veebruaril 1989 Ees-ti Kodanike Komiteede liikumise, mis tipnes Eesti Kongressi valimisega 24. veebruarist 1. märtsini 1990 ning kokkukutsumisega 12. märtsil 1990. ERSP tõi toonasesse segasesse poliitilisse olukorda selge nõudmise taastada Eesti iseseisva rahvusriigina.

Aastatel 1988 kuni 1993 olid ERSP esi-mehed Lagle Parek, Ants Erm ning Tunne Kelam. 2. detsembril 1995. aastal ühines ERSP Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa ning sai nõnda üheks IRLi nurgakiviks.

ERSP 25ERSP organiseeritud protestimiiting Mo-lotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval Hirvepargis 23.08.1989.

Miitingul Hirvepargis kõneleb Eesti Rah-vusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) eest-seisuse liige Tunne Kelam.

MRP-AEG, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Võru noortekolonni korraldatud pikett Enn Tarto, Sivert Zoldini ja Mart Nikluse vabastamiseks Eesti NSV Ülem-kohtu hoone juures juulis 1988.

Laupäev, 24. august11.00 Saabumine ja loendus12.00 Erakonna esimehe avasõnad12.15 Erakorraline Suurkogu (erakonna majandusaasta aruande kinnitamine)13.30 Kinnitame keha14.30 Koolitus18.00 Võtame mõõtu ehk Põhja-Lõuna jalgpall19.00 Õhtusöök ehk siga vardas20.00 Suurejooneline viktoriin21.00 Muusikaline magustoit – Scoobidoo ja Ikevald Rannap 21.45 IRLi lauluvõistlus 22.30 Legendaarne Muusik Seif ja Tõnis Mägi23.15 Scoobidoo00.00 Muusik Seif alustab uut päeva00.45 Kolm diskorkassi (neist üks tuntud ka kui regionaalminister Siim Kiisler)

Pühapäev, 25. august8.00 Tervisejooks Hommikune kehakinnitus 10.00 Inspireeriv filmihommik12.00 Suvepäevade pidulik lõpetamine

Noorteprogrammi jälgi Noorte lehelt noored.irl.eeLastele eraldi programm ja batuut!

Aeg ja ruum: 24.–25. august Voore külalistemajas Jõgevamaal

Tuum ja tera: Hariva ja lõõgastava vahel osavalt balansseeriv koosviibimine algab huvitava koolitusega ja lõppeb ergastava õhtuse peoga.

Kõrva ja labajalga rõõmustavad Eesti muusikamaastiku tähed – Muusik Seif ja Tõnis Mägi ning ansambel Scoobidoo. Päeva juhib karismaatiline Tarmo Lamp.

IRLi suur suvine koolitus

“AJAMe eeSTI ASJA!”

Osalustasu enne 15. juulit:5 € - osalemine ööbimiseta, lõuna-ja õhtusöök.5 € – ööbimine oma telgis, lõuna-, õhtu- ja hommikusöök.20 € – voodikoht, lõuna-, õhtu- ja hommikusöök.

Osalustasu pärast 15. juulit:10 € - osalemine ööbimiseta, lõuna-ja õhtusöök.10 € – ööbimine oma telgis, lõuna-, õhtu- ja hommikusöök.25 € – voodikoht, lõuna-, õhtu- ja hommikusöök.

Registreerimine kodulehel www.irl.ee või telefonil 6 240 400.

Tule ja ajame koos Eesti asja!

SU

Ve

PÄ

eVA

De

PR

OG

RA

MM

Konservatiiv2013 2issuu

Documents

Transcript of Konservatiiv2013 2issuu