KOMISJONI ARUANNE Kokkuvõttev aruanne joogivee...
Transcript of KOMISJONI ARUANNE Kokkuvõttev aruanne joogivee...
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 20.10.2016
COM(2016) 666 final
KOMISJONI ARUANNE
Kokkuvõttev aruanne joogivee kvaliteedi kohta Euroopa Liidus, milles käsitletakse
direktiivi 98/83/EÜ artikli 13 lõike 5 kohaseid liikmesriikide aruandeid ajavahemiku
2011–2013 kohta
2
KOKKUVÕTTEV ARUANNE JOOGIVEE KVALITEEDI KOHTA EUROOPA
LIIDUS, MILLES KÄSITLETAKSE DIREKTIIVI 98/83/EÜ ARTIKLI 13 LÕIKE 5
KOHASEID LIIKMESRIIKIDE ARUANDEID AJAVAHEMIKU 2011–2013 KOHTA
1. SISSEJUHATUS
Direktiiv
Joogivee direktiivi1 eesmärk on tagada, et olmevesi on ohutu. Direktiivis nõutakse, et
olmevesi ei tohi sisaldada mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis võivad ohustada
inimeste tervist, kehtestades selleks joogivees leiduvate levinuimate potentsiaalselt kahjulike
organismide ja ainete normid.
Aruanne
Joogivee direktiivi kohaselt on liikmesriigid kohustatud korrapäraselt seirama tarbijatele
pakutava joogivee kvaliteeti. Nad peavad iga kolme aasta järel esitama komisjonile aruande
seiretulemuste kohta. Kokkuvõtvas aruandes esitatakse ülevaade joogivee kvaliteedist ELi
liikmesriikides aastatel 2011–2013. See täidab joogivee direktiivi artikli 13 lõikest 5
tulenevat komisjoni kohustust vaadata liikmesriikide aruanded läbi ja avaldada iga kolme
aasta järel kokkuvõttev aruanne olmevee kvaliteedi kohta Euroopa Liidus. Käesolevas
aruandes esitatud teave hõlmab kõiki liikmesriike, v.a ühte: Horvaatia oli praegusest
aruandluskohustusest vabastatud, sest ta liitus ELiga 2013. aasta keskel, mil kõnealune
aruandlusperiood oli lõppemas. See aruanne on sõltumatu komisjoni talituste joogivee
direktiivi REFIT-hindamise töödokumendist, mis võetakse vastu 2016. aasta viimasel
poolaastal.
Direktiivis eristatakse suuri ja väikeseid veevarustustsoone. Suured veevarustustsoonid
varustavad keskmiselt üle 1 000 m³ joogiveega ööpäevas või teenindavad rohkem kui
5 000 inimest. Vee kvaliteedi miinimumnõuded on suurtele ja väikestele
veevarustustsoonidele ühesugused, kuid aruandluskohustus kehtib üksnes suurte
veevarustustsoonide puhul. Seega esitatakse käesolevas kokkuvõtvas aruandes ülevaade
joogivee kvaliteedist suurtes veevarustustsoonides.
Sellest hoolimata esitas 15 liikmesriiki (BE, BG, CY, ES, FR, GR, HU, IE, LU, MT, PT, RO,
SE, SI, SK) andmete kogumisel vabatahtlikult ka teabe väikeste veevarustustsoonide kohta
(mis varustavad alla 1 000 m³ ööpäevas). ELi üldist vastavushindamist väikestes
veevarustustsoonides ei peetud otstarbekaks, sest saadaolevad andmed ei esindanud täielikult
kogu ELi ja seetõttu ei lisatud seda teavet käesolevasse aruandesse. Nende 15 liikmesriigi
esitatud teabe kohaselt on üldine vastavus keskmiselt 98 % ja ühelegi suuremale probleemile
ei ole osutatud. Komisjon on siiski seisukohal, et täpsest olukorrast parema pildi saamiseks
on vaja lisateavet, ja uurib seda seetõttu lähemalt. Kui liikmesriigid esitasid teavet väikeste
1 Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta, EÜT L 330, 5.12.1998.
3
veevarustustsoonide kohta, esitatakse sellest teabest kokkuvõte iga riigi teabelehe lõpus. Riigi
teabelehed, milles antakse iga liikmesriigi kohta üksikasjalikumat teavet, on saadaval
komisjoni keskkonna peadirektoraadi veebilehel2. Lingid riiklikel veebilehtedel olevatele
riiklikele joogivee aruannetele (2011–2013) on loetletud käesoleva aruande I lisas.
Joogivee kvaliteedi parameetrid
Direktiiviga kehtestatakse normid levinuimatele potentsiaalselt kahjulikele organismidele ja
ainetele, mida võib joogivees leiduda. Kokku tuleb korrapäraselt jälgida ja mõõta 48 olulist
parameetrit. Direktiivis tehakse vahet kolmel parameetrirühmal: mikrobioloogilised,
keemilised ja indikaatorparameetrid (üksikasjalikult kirjeldatud direktiivi I lisas).
Kahel mikrobioloogilisel parameetril – Escherichia coli ja enterokokid – on väärtus, mis
sisuliselt asendab nulli. Teisisõnu, joogivee kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks ei tohi joogivesi
neid organisme sisaldada.
Keemilised parameetrid on välja valitud inimeste tervisele avalduva potentsiaalse mõju
poolest. Kemikaale ei leidu peaaegu kunagi (v.a õnnetused) joogivees sellistes
kontsentratsioonides, mis põhjustavad ägedaid kahjulikke tervisemõjusid. Kemikaalid
sisaldavad mikroelemente, nagu arseen, nikkel või plii, muid aineid, nagu tsüaniid või
polüaromaatsed süsivesinikud, või lämmastikkomponente – nitraati ja nitritit. Kemikaalide
mõju sõltub normi ületamise tasemest, kokkupuute kestusest ja sellest, millist mõju need
avaldavad inimorganismile. Enamasti põhinevad parameetrite väärtused eluaegsel
kokkupuutel ja keskmisel joogivee tarbimisel kaks liitrit ööpäevas inimese kohta.
Indikaatorparameetrid hõlmavad vee kvaliteediga kaudselt seotud parameetreid; nende
eesmärk on näidata muutusi veeallikas, vee töötlemisel või jaotamisel. Kui täheldatakse
normi ületamist selles parameetrirühmas, tuleb olukorda lähemalt uurida ja seda korrigeerida.
Kuigi enamik indikaatorparameetreid ei kujuta otsest ohtu inimeste tervisele, võivad need
kaudselt mõjutada vee kvaliteeti vee välimuse, maitse või lõhna kaudu (ja seeläbi mõjutada
vastuvõetavust tarbijale) või takistada õiget töötlemist, nt ebapiisav desinfektsioon
orgaanilise aine esinemise tõttu.
Seirenõudeid on hiljuti ajakohastatud direktiivi II ja III lisa muudatusega seoses teaduse ja
tehnika arenguga3. Muudatus tõi kaasa riskipõhise lähenemisviisi vabatahtliku kasutamise, et
seiret laiendada, sagedust vähendada või parameetreid välja jätta, võttes aluseks
riskihindamise tulemused. See jõustus 27. oktoobril 2015 ja liikmesriigid peavad selle
siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 24 kuu jooksul.
2 http://ec.europa.eu/environment/water/water-drink/reporting_en.html 3 Komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1787, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/83/EÜ
(olmevee kvaliteedi kohta) II ja III lisa.
4
2. TULEMUSED ELI TASANDIL
Üldine teave
ELis võetakse joogivett eri allikatest. Üldiselt on liikmesriikide peamised allikad põhja- ja
pinnavesi (nt joogivee tammid), mis moodustavad vastavalt umbes 50 % ja 36 % meie
joogiveevarustusest (joonis 1).
Joonis 1 Joogiveeallikad ELis (2011–2013)
50%
36%
2%1%2%
7% 2%Põhjavesi
Pinnavesi
Maismaavesi
Rannikuvesi
Kaldafiltraat
Muu vesi
Põhjaveetaastootmine
Veeallikate jaotust liikmesriikides on kujutatud joonisel 2.
Joonis 2 Joogiveeallikad liikmesriikides (2011–2013)
5
0 25 50 75 100
AT
DK
LT
SK
DE
SI
LV
PL
BE
IT
NL
ES
LU
FR
EE
HU
MT
FI
BG
RO
CZ
GR
PT
SE
UK
IE
CY
[%]
Põhjavesi
Pinnavesi
Maismaavesi
Rannikuvesi
Kaldafiltraat
Muu vesi
Põhjavee taastootmine
* Tšehhi Vabariigis (CZ) tähendab maismaavesi pinnavett.
ELis ei ole kogutud ametlikke statistilisi andmeid selle kohta, kui palju inimesi on
ühisveevärgiga liitunud. Joonis 3 kujutab suurte veevarustustsoonide (kasutusmaht üle 1 000
m³ ööpäevas ja/või teenindavad rohkem kui 5 000 inimest) teenindatud elanikkonna osakaalu.
Joonis 3 Elanikkond liikmesriikide suurtes veevarustustsoonides (2011–2013)
6
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
NL
LU
MT
GR
UK
SK
BE
DE
PT
SE
ES
FI
FR
BG
CY
CZ
IE
SI
PL
AT
IT
EE
DK
LV
HU
LT
RO
Elanikkond [%]
Madalmaades ja Luksemburgis teenindavad suured veevarustustsoonid 100 % elanikkonnast.
Märkimisväärset osa elanikkonnast, keda ei teeninda suured veevarustustsoonid, teenindavad
väikesed veevarustustsoonid, mis peavad vastama direktiivi nõuetele. Võttes arvesse nii suuri
kui ka väikeseid veevarustustsoone, saavutavad ka Malta, Slovakkia, Portugal, Prantsusmaa,
Bulgaaria ja Ungari taseme 100 % elanikkonnast ning paljud muud liikmesriigid saavutavad
enamiku elanikkonnast, v.a Rumeenia, kus mõlemad veevarustustsoonid teenindavad vaid
66 % elanikkonnast. Kuna ainult 15 liikmesriiki esitasid teabe väikeste veevarustustsoonide
kohta, ei kuvata seda lisateavet joonisel 3.
Joogivee kvaliteet – vastavus
Selleks et hinnata joogivee kvaliteeti veevarustustsoonis, tehti liikmesriikides
aruandlusperioodil (2011–2013) väga palju analüüse: 4,1 miljonit mikrobioloogiliste
parameetrite, 7,1 miljonit keemiliste parameetrite ja 17,5 miljonit indikaatorparameetrite
kohta.
Iga parameetri jaoks oli saadaval vastavusteave. Vastavuse osakaal näitab analüüsitud
proovide arvu ja täheldatud normi ületamiste arvu suhet. Kui vähemalt 99 % kõikidest
kõnealusel aastal tehtud analüüsidest vastab normile, loetakse, et liikmesriigi asjaomane
parameeter vastab direktiivile. Indikaatorparameetrite väärtuste ületamised ei tähenda
7
tingimata direktiivile mittevastavust eespool nimetatud põhjuste tõttu (kui puudub otsene oht
inimeste tervisele).
Joonis 4 kujutab vastavuse osakaalu eri parameetrirühmade puhul ELis. Tulemustest nähtub
suur, üle 99 % vastavus mikrobioloogiliste ja keemiliste parameetrite puhul. Kahe
mikrobioloogilise parameetri – E. coli ja enterokokid – esinemine joogivee proovis võib
näidata, et saastumine võis toimuda veeallika juures või veejaotusvõrgus. E. coli või
enterokokkide tuvastamist joogivees peetakse normi ületamiseks. Indikaatorparameetrid (v.a
värvus, lõhn, maitse ja hägusus) saavutavad peaaegu 99 % vastavuse aruandlusaastatel 2011–
2013.
Joonis 4 Vastavuse osakaal mikrobioloogiliste, keemiliste ja
indikaatorparameetrite parameetrirühmade puhul aruandlusperioodil
2011–2013 ELis
97,0 97,5 98,0 98,5 99,0 99,5 100,0
Mikrobioloogilisedparameetrid
Keemilised parameetrid
Indikaatorparameetrid
% vastavus direktiivile
2011
2012
2013
Joonis 5 kujutab vastavusteavet üksikute keemiliste parameetrite puhul ELis.
Joonis 5 Vastavuse määrad keemiliste parameetrite puhul ELis (2011–2013)4
4 Lühendid joonisel 5: T= kokku, I= Individuaalne.
8
98,0 98,2 98,4 98,6 98,8 99,0 99,2 99,4 99,6 99,8 100,0
1,2-dikloroetaan
Tsüaniid
Kaadmium
Benseen
Kroom
Elavhõbe
Benso(a)püreen
PAH
Antimon
Tetra-/trikloroeteen
Taimekaitsevahendid-T
Vask
Nitrit ilma veepuhastusjaamata
Nitraat
Bromaat
Nitrit kraani juures
Boor
Seleen
Nitraadi/nitriti segu
Trihalometaanid-T
Plii
Nitrit
Nikkel
Pestitsiidid-I
Fluoriid
Arseen
vastavus [%]
Vastupidi peaaegu kõikidele muudele parameetritele on arseeni 98,83 % väikseim vastavuse
määr. Selle suhteliselt väiksema vastavuse määra (kuid siiski üle 98,8 %) peamine põhjus on
valgala iseloom ja see tuleneb geoloogilisest foonilisest kontsentratsioonist, mida leidub
näiteks Ungaris või Itaalias.
Joonis 6 kujutab teavet normi ületamiste kohta üksikute indikaatorparameetrite puhul. Joonis
annab vaid ülevaate normi ületamistest ega näita direktiivile mittevastavust, sest mitmel
indikaatorparameetril, nagu värvus, maitse, lõhn või hägusus, pole arvulist väärtust. Sellest
hoolimata esines selles indikaatorparameetrite rühmas kõige sagedamini normist ületamisi
orgaanilise süsiniku kogusisalduse ja raua puhul. Orgaanilise süsiniku kogusisaldus ei ole
kahjulik. See on süsinikule arvestatud vees leiduvate orgaaniliste molekulide kaudne mõõt.
See on allikavee tervislikkuse ja ohutuse ning veevärgi vee kvaliteedi näitaja ning on seotud
desinfektsiooni kõrvalsaadustega. Kui see reageerib desinfektsioonivahendiga, võivad
tekkida kahjulikud kõrvalsaadused. Orgaanilise süsiniku kogusisaldus on oluline ka
töötlemisega seotud kulude optimeerimiseks ja seeläbi nende vähendamiseks. Looduslikult
rauda/mangaani sisaldava vee probleem seisneb selles, et lahustunud raud ja mangaan
oksüdeeruvad ning muutuvad värvitutest lahustunud aine vormidest värvilisteks tahke aine
vormideks.
Joonis 6 Vastavuse määrad indikaatorparameetrite puhul ELis (2011–2013)
9
95,0 95,5 96,0 96,5 97,0 97,5 98,0 98,5 99,0 99,5 100,0
Oksüdeeruvus
Juhtivus
pH
Clostridium
Alumiinium
Ammoonium
Naatrium
Mikroorganismidearv
Kloriid
Kolibakterid
Mangaan
Sulfaat
Raud
Orgaanilise süsinikukogusisaldus
vastavus [%]
10
1. lahter. Pestitsiidid joogivees
Joogivee direktiivis on kontsentratsiooni piirmääraks kehtestatud 0,1 μg/l üksikute pestitsiidide puhul
ja 0,5 μg/l pestitsiidide koguarvu puhul. Liikmesriigid jälgivad joogivees märkimisväärset hulka
riiklikul tasandil välja valitud ning seega igale liikmesriigile omaseid pestitsiide ja metaboliite
(lagunemis- ja reaktsioonisaaduseid). Jälgida tuleb siiski ainult neid pestitsiide, mis võivad esineda
konkreetses veevarustustsoonis. Aruandluse eesmärgil leppisid Euroopa Komisjon ja liikmesriigid
kokku valitud 13 pestitsiidi loetelus. Nende puhul esitati aruanne seire sageduse ja mittevastavust
käsitleva teabe kohta aastatel 2011–2013. Ehkki aruandlus valitud pestitsiidide loetelu kohta on
ühtlustatud lähenemine ja võrreldav, ei anna see täielikku pilti kõikidest riigis leiduvatest
pestitsiididest ning asjaomastest metaboliitidest.
Järgneval joonisel on näidatud suurte veevarustustsoonide osakaal, mille puhul seirati valitud loetellu
kuuluvate pestitsiidide esinemist ja normi ületamist ELis aruandlusperioodil 2011–2013.
0 20 40 60 80 100
Atrasiin
Diuroon
Atrasiin-desetüül
MCPA
Mekoprop
Bromasiil
S-metolakloor
Jälgitud suur veevarustustsoon* [%]* Jälgida tuleb ainult neid pestitsiide, mis võivad esineda konkreetses
veevarustustsoonis
Väikesed seireväärtused (keskmine 27,4 %) näitavad, et joogivee direktiivis ette nähtud seiremeetod
ei võimalda ELis põhjalikult hinnata joogivee saastumist pestitsiididega, kuigi teatatud vastavuse
määrad on püsivalt kõrged (kokku üle 99,9 %, vt joonis 5). Liikmesriikides tehtud uuringu põhjal on
komisjon koostanud ajakohastatud loetelu olemasolevatest murettekitavatest pestitsiididest ja
metaboliitidest, mida tuleb seireprogrammides arvesse võtta5.
5 https://circabc.europa.eu/w/browse/309b29d1-b8f8-4809-a044-6a9cca1cbabf
11
Mittevastavuse põhjused
Liikmesriigid esitavad joogivee direktiivi kohaselt aruande veevarustustsoonis tuvastatud
mittevastavuse põhjuste ja parandusmeetmete kohta. Normi ületamise põhjused on
aruandluses liigitatud järgmiselt: „valgalaga seotud“, „töötlemisega seotud“ ja „jaotamisega
seotud“ (avalik võrk ja kodune võrk).
Joonis 7 kujutab põhiparameetritega seostatud põhjuste arvu. Aruandlusperioodil 2011–2013
teatati kõige rohkem ületamiste põhjusi kolibakterite puhul, millele järgnesid raud,
orgaanilise süsiniku kogusisaldus ja ammoonium. Enamik neist parameetritest on
indikaatorparameetrid, mis ei avalda otsest mõju inimeste tervisele.
Joonis 7 Ületamiste teatatud põhjustega analüüside arv joogivee direktiivi
parameetrite puhul ELis (2011–2013)
0 5000 10000 15000 20000 25000
Kolibakterid
Raud
Orgaanilise süsiniku…
Ammoonium
Mikroorganismide arv
Mangaan
E. coli
pH
Enterokokid
Kloriid
Sulfaat
Alumiinium
Clostridium
Arseen
Nitrit
Plii
Juhtivus
Fluoriid
Nitrit kraani juures
Naatrium
Nikkel
Nitraadi/nitriti segu
Analüüside arv
Joonis 8 kujutab eri põhjuseid kõige enam teatatud parameetrite puhul. Kuigi bioloogilistest
parameetritest (kolibakterid, mikroorganismide arv, E. coli, Enterococci, Clostridium) ja
rauast tingitud normi ületamiste põhjuseid ei saa täpselt kindlaks määrata, on ammooniumi,
mangaani, pH, kloriidi, sulfaadi, arseeni ning nitriti piirmäära ületamine seotud peamiselt
valgalaga. Orgaanilise süsiniku kogusisaldus ja alumiinium on seotud peamiselt töötlemisega,
samas kui plii on selgelt seotud elamu jaotusvõrgu probleemidega.
Joonis 8 Mittevastavuse põhjused kõige enam teatatud parameetrite puhul
12
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Kolibakterid
Raud
Orgaanilise süsiniku kogusisaldus
Ammoonium
Mikroorganismide arv
Mangaan
E. coli
pH
Enterokokid
Kloriid
Sulfaat
Alumiinium
Clostridium
Arseen
Nitrit
PliiValgalaga seotud Elamu jaotusvõrguga seotud Muud põhjused
Ühisveevärgiga seotud Kombineeritud põhjused Töötlemisega seotud
Teadmata
Riikide võrdlus
Parameetrirühmade mittevastavus on esitatud tabelis 1 liikmesriikide tasandil. Hindamise
aluseks on keskmine vastavuse määr iga parameetrirühma puhul aastatel 2011–2013.
Tabel 1 Vastavuse määrad liikmesriikide tasandil (2011–2013)
Riik Mikrobioloogilised
parameetrid Keemilised parameetrid Indikaatorparameetrid*
AT 99,84 99,9 99,6
BE 99,75 99,9 99,1
BG 99,25 99,5 99,3
CY 99,01 99,9 96,3
CZ 99,91 99,9 99,2
DE 99,88 99,9 99,7
DK 99,80 99,8 98,6
EE 99,99 99,8 99,1
ES 99,62 99,8 99,4
FI 100,00 99,9 99,6
FR 99,84 99,8 99,4
GR 99,64 99,9 99,5
HU 99,71 98,6 97,1
IE 99,97 99,5 99,3
13
Riik Mikrobioloogilised
parameetrid Keemilised parameetrid Indikaatorparameetrid*
IT 99,20 99,6 99,6
LT 100,00 99,3 99,0
LU 99,77 100,0 99,5
LV 99,92 100,0 98,7
MT 100,00 99,9 90,1
NL 99,97 100,0 100,0
PL 100,00 100,0 99,8
PT 99,57 99,9 99,3
RO 99,69 99,7 99,2
SE 99,94 100,0 99,1
SI 99,25 100,0 98,7
SK 99,52 100,0 99,4
UK 99,98 99,9 99,9
vastavuse määr 99–100 %
vastavuse määr 98–100 %
vastavuse määr < 98 %
* v.a lõhn, maitse, värvus ja hägusus
Mikrobioloogiliste parameetrite puhul teatasid kõik liikmesriigid 99–100 % vastavuse
määrast. Seoses keemiliste parameetritega teatas 26 liikmesriiki 99–100 % vastavuse määrast
ja üksnes Ungari teatas alla 99 % vastavusest.
Indikaatorparameetrite puhul oli kolmel liikmesriigil vastavuse määr vahemikus 98–100 %,
kolmel liikmesriigil alla 98 % ja 21 liikmesriiki saavutasid üle 99 % vastavuse määra.
Indikaatorparameetrite puhul teatas Malta üsna väikesest, 90,1 % vastavuse määrast väga
väikeste kloriidi vastavuse määrade tõttu. Üldiselt ei täheldatud liikmesriikide vahel olulisi
erinevusi.
Joonis 9 kujutab eri liiki parandusmeetmete osakaalu (näiteks allikaga seotud meetmed, allika
väljavahetamine, remont, puhastamine ja desinfektsioon). Meetmed on kuvatud
rõngasdiagrammidena kolme olulise parameetri puhul – kolibakterid, plii ja orgaanilise
süsiniku kogusisaldus:
Joonis 9 Parandusmeetmete osakaal vee kvaliteedi valitud parameetrite puhul
Euroopas (2011–2013)
Kolibakterid Arseen Plii
14
(C = valgala; D = elamu jaotusvõrk; E = hädaolukord; P = ühisveevärk; T = töötlemine)
(C = valgala; D = elamu jaotusvõrk; E = hädaolukord; P = ühisveevärk; T = töötlemine)
C1Meede (meetmed) põhjuse kõrvaldamiseks või
väljaselgitamiseksN Meetmed pole nõutavad
C2 Meede (meetmed) allika väljavahetamiseks O Muud
D1Puudulike osade väljavahetamine, lahtiühendamine või
remontP1 Puudulike osade väljavahetamine, lahtiühendamine või remont
D2Saastunud osade puhastamine, hõõrumine ja/või
desinfitseerimineP2 Saastunud osade puhastamine, hõõrumine ja/või desinfitseerimine
E1
Tarbijate teavitamine ja juhendamine, nt kasutuse
keelamine, vee keetmise korraldus, ajutised
tarbimispiirangud
T Töötlemise alustamine, uuendamine või täiustamine
Tuvastatud kolibakteritega saastumiste korral oli enamik võetud parandusmeetmeid (67 %)
seotud ühisveevärgi või töötlemise taristu ja toimingutega (s.t parema desinfektsiooni teel).
Joogivees suurte arseenikontsentratsioonide vähendamiseks võetud parandusmeetmed olid
enamasti seotud töötlemise (46 %) või valgalaga (29 %). Juhul kui pliikontsentratsioon ületab
parameetrite väärtust, seisnes 67 % kõikidest teatatud parandusmeetmetest elamu
jaotusvõrgus pliitorude väljavahetamises või lahtiühendamises.
Kokkuvõttes võib märkida, et konkreetsete joogivee kvaliteedi parameetrite või
parameetrirühmadega seotud probleemide põhjus esines joogivee varustusahela eri punktides:
veeallikas, töötlemine, jaotamine ja torusuue – tarbija. See viitab asjaolule, et tuleb luua
kasulikud seireprogrammid, mis võtavad arvesse neid erinevaid mittevastavuse põhjuseid eri
punktides, eesmärgiga võtta viivitamata parandusmeetmeid tervisliku joogiveevarustuse
säilitamiseks Euroopas.
Vastavuse tagamiseks vajalike vahendite ja meetmete valik on usaldatud liikmesriikidele, sest
nemad peaksid kohalikku vee kvaliteedi olukorda kõige paremini teadma ning oskavad anda
asjakohaseid vastuseid kohalikule tegelikule probleemile. Kui aga täheldatakse
struktuuriprobleemidest tingitud jätkuvat mittevastavust ja parandusmeetmest ei ole piisanud
joogivee kvaliteedi taastamiseks, võib komisjon võtta meetmeid seoses Euroopa Liidu õiguse
võimaliku rikkumise juhtumiga. Komisjon püüab kiiresti lahendada põhiprobleemi asjaomase
liikmesriigiga struktureeritud dialoogi abil ja kui asjaomane liikmesriik ei vii lahendust ellu,
et kahtlustatavat ELi õiguse rikkumist parandada, võib komisjon algatada ametliku
15
rikkumismenetluse. Üldise suure vastavuse tõttu on seda seni vaja läinud vaid üksikutel
juhtudel.
3. KOKKUVÕTE
Selles kokkuvõtvas aruandes on näidatud, et vastavuse määrad tarbijatele pakutava joogivee
kvaliteeti otseselt kajastavate parameetrite puhul saavutasid ühe erandiga esimest korda
vähemalt 99 % kõikides liikmesriikides aruandlusperioodil 2011–2013. See positiivne
tulemus näitab kõikide asjaosaliste tehtud jõupingutusi joogivee direktiivi nõuetekohaseks
rakendamiseks.
Selle aruande avaldamise ajal on koostamisel joogivee direktiivi üksikasjalik
hindamisaruanne6, milles hinnatakse muu hulgas aruandlussüsteemi. Samal ajal viiakse läbi
ELi keskkonnaseire ja -aruandluse toimivuskontroll7. Need mõlemad algatused hõlmavad
tõenäoliselt täiendavaid järeldusi ja järelmeetmeid joogivee direktiivi kohase aruandluse
parandamiseks.
6 Viide lisatakse selle valmimisel. 7 Viide lisatakse selle valmimisel.
16
I lisa. Lingid riiklikele joogivett käsitlevatele aruannetele ja teabele (2011–2013)
MS Liikmesriigi (MS) aruande asukoht
AT http://bmg.gv.at/home/Schwerpunkte/VerbraucherInnengesundheit/Lebensmittel/Trinkwasser/
BE http://www.leefmilieu.brussels/themas/water
BG http://eea.government.bg/bg/output/soe-report/index.html
CY http://www.moh.gov.cy/moh/mphs/phs.nsf/DMLwater2_archive_gr?OpenForm&Start=1&Count=1000&
Expand=1&Seq=1
CZ http://www.szu.cz/tema/zivotni-prostredi/pitna-voda
DE http://www.umweltbundesamt.de/themen/wasser/trinkwasser/trinkwasserqualitaet
DK http://cdr.eionet.europa.eu/dk/eu/dwd/envvnnugw/National%20report%20on%20drinking%20water%202
011-2013.pdf/manage_document
EE http://cdr.eionet.europa.eu/ee/eu/dwd/refvlizg/
ES http://www.msssi.gob.es/profesionales/saludPublica/saludAmbLaboral/calidadAguas/publicaciones.htm
FI http://cdr.eionet.europa.eu/fi/eu/dwd/envvlix7g/
FR http://www.sante.gouv.fr/IMG/pdf/Rapport_qualite_eau_du_robinet_2012_DGS.pdf
GR www.moh.gov.gr
HU http://oki.antsz.hu/files/dokumentumtar/Ivovizminoseg2011.pdf
IE www.epa.ie
IT http://www.cheacquabeviamo.it/main.htm
LT http://vmvt.lt/maisto-sauga/kontrole/valstybine-maisto-kontrole/geriamojo-vandens-kontrole
LU http://www.eau.public.lu/publications/index.html
LV http://cdr.eionet.europa.eu/lv/eu/dwd/envvpbw_w/
MT http://cdr.eionet.europa.eu/mt/eu/dwd/envvowj9q/index_html?&page=3
NL https://www.rijksoverheid.nl/documenten/rapporten/2014/12/08/de-kwaliteit-van-het-drinkwater-in-
nederland-in-2013
PL http://www.gis.gov.pl/?lang=pl&go=content&id=30
PT http://www.ersar.pt/website/ViewContent.aspx?SubFolderPath=%5cRoot%5cContents%5cSitio%5cMen
uPrincipal%5cDocumentacao%5cPublicacoesIRAR&Section=MenuPrincipal&FolderPath=%5cRoot%5c
Contents%5cSitio%5cMenuPrincipal%5cDocumentacao&BookTypeID=3&BookCategoryID=1
RO https://www.insp.gov.ro/cnmrmc/images/rapoarte/Raport-sintetic-2013.pdf
SE www.livsmedelsverket.se
SI http://www.mpv.si/porocila
SK http://www.uvzsr.sk/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=156&Itemid=65
UK http://www.dwi.gov.uk/