Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011

Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011

Inimarengu Balti rajad:

muutuste kaks aastakümmet

EIA 2010/2011: Eesti, Läti ja Leedu inimareng kahe aastakümne võrdluses

Marju LauristinEIA 2011 peatoimetaja

EIA 2010/2011: Balti arengute

erinumber

• Eesmärk: tagasi vaadates 20 aastat toimunud arengutele, leida Balti riikide võrdluses teiste Läänemeremaadega meie eripära ja ühisjooned

• EIA autorite hulka kutsuti ka Läti ja Leedu vastava ala eksperdid

EIA 20101/2011 struktuur ja tegijad

• 1 peatükk: Ühist ja erinevat Balti riikide siirdeaja arengutes. Inimarengu üldtendentsid ja elanikkonna hinnangud. Baltimaade kapitalism. Siirdeaja mõjutegurid, sh eriti majandusreformide erijooned. toim Peeter Vihalemm (TÜ). Autorid Marju Lauristin (TÜ), Zenonas Norkus (Vilniuse Ülikool), Erik Terk (TLÜ), Alasdair Reid (Brüssel)

• 2 peatükk: Rahvastikumuutused, eluiga ja tervis. Rahvastiku kahanemine kui väikeriikide jaoks keskne probleem. Eluiga. Sündimus. Suremus. Perepoliitika. Ränne. Balti riikide tervishoiupoliitika. Toim Mare Ainsaar (TÜ). Autorid Juris Krumins (Läti Ülikool), Valda Stankuniene (Vilniuse Ülikool), Ain Aaviksoo (PRAXIS), Riina Siigur (PRAXIS)

• 3 peatükk: Sotsiaalpoliitika, tööturg ja elanikkonna subjektiivne heaolu. Balti sotsiaalpoliitika mudel. Tööhõive. Palk. Tööturu paindlikkus. Töötus. Eluga rahulolu rahvusvahelises võrdluses. Toim Mare Ainsaar (TÜ). Autorid Jolanta Aidukaite (Vilniuse Ülikool), Raul Eamets (TÜ), Anu Realo (TÜ), Henrik Dobewall (TÜ)

• 4 peatükk: Haridus. Haridusreformid, hetkeolukord ja tulevikusuundumused Balti riikide hariduses. Toim Mati Heidmets (TLÜ). Autorid Andris Kangro (Läti Ülikool), Arvydas Matulionis (Vilniuse Ülikool), Viktoria Zilinskaite (Vilniuse ülikool), Viive Ruus (TLÜ), Krista Loogma (TLÜ)

• 5 peatükk: Keeleruum ja inimkapital Balti riikides. Keel ja inimareng. Keelepoliitika ja lõimumine Eestis, Lätis ja Leedus. Toim Triin Vihalemm (TÜ). Autorid Anu Masso (TÜ), Maarja Siiner (TÜ), Meilute Ramoniene (Vilniuse Ülikool), Svetlana Djackova (Läti Inimõiguste Keskus), Ineta Dabašinskiene (Kaunase Ülikool), Violeta Kaledaite (Kaunase Ülikool), Gabrielle Hogan-Bruun (Bristoli ja Baseli Ülikool), Robert Phillipson (Kopenhaageni Ärikool)

• 6 peatükk:Poliitiline areng. Põhiseaduslik kord ja riigivalitsemine. Erakonnamaastik. Poliitiline kultuur ja kodanikuühiskond. Toimetaja Vello Pettai (TÜ). Autorid Daunis Auers (Läti Ülikool), Aine Ramonaite (Vilniuse Ülikool).

• 7 peatükk: Balti riikide lõimumine: viimase kahe aastakümne kogemused ja tuleviku stsenaariumid. Toimetaja Erik Terk (TLÜ). Autorid Ramunas Vilpišauskas (Vilnius), Veiko Spolitis (Riia Ülikool).

• 8 Kokkuvõtteks: Milline võiks olla Balti tee XXI sajandil? Marju Lauristin.

EIA 20101/2011 struktuur ja tegijad

Balti riikide arengu sarnaseid jooni

Balti riikide sisemajanduse koguprodukti ja eluga rahulolu sarnane dünaamika aastatel 1990-2009.

Heaolu ja rahulolu seos: 90ndate esimesel poolel mõlema sügav langus, 90ndate lõpus ja 00-ndate 1. poolel ennetas rahulolu suurenemine heaolu

tegelikku tõusu, majanduskriisi saatis rahulolu kiire langus EIA 3.peatükk. Andmed: Maailmapank, Eurostat.

0

5000

10000

15000

20000

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

GN

I per

cap

ita

(PPT

)

20

30

40

50

60

70

80

90

Elug

a ra

hul (

%)

eluga rahul EE eluga rahul LV eluga rahul LT SKT EE SKT LV SKT LT

Balti riikide eripäraks on madalad sotsiaalkulutused

2000 2004 2008

Eesti

LätiLeeduEL27

01000200030004000500060007000

Sotsiaalkulutused aastas elaniku kohta (EUR)

Eesti

Läti

Leedu

EL27

Eesti 623 933 1808

Läti 547 624 1283

Leedu 559 701 1553

EL27 5034 5870 6603

2000 2004 2008

Balti riikide sotsiaalsüsteemide eklektilisus (Aidukaite, EIA 3. peatükk)

• Võrreldes arenenud heaoluriikidega on Balti riigid sotsiaaltoetuste suuruselt, miinimumpalga tasemelt ja sotsiaalkaitse osakaalult SKT-s siiski mahajääjad. Suhteliselt väikesed toetused ei suuda inimesi vaesusest välja tuua ega suurendada heaolu.

• Võttes aluseks madalad sotsiaalkulutused, sissetulekute suure ebavõrdsuse, madala miinimumpalga ja madala dekommodifitseerimise taseme on mõned teadlased liigitanud Eesti, Läti ja Leedu uusliberaalseteks heaoluriikideks.

• Sellest hoolimata võib väita, et Balti riikide sotsiaalkaitse süsteem erineb lähemal uurimisel märgatavalt liberaalsete heaoluriikide isikupõhisest mudelist: Balti riigid lahendavad sotsiaalseid probleeme endiselt pigem kompleksselt ning universaalselt kui üksikjuhtumi põhiselt.

• Kõigis kolmes Balti riigis kasutatakse lisaks universaalsetele toetustele suhteliselt vähe pere majandusliku olukorraga seotud toimetulekutoetusi.

Erinevalt Kesk-Euroopa postkommunistlikest maadest tuli Balti riikidel iseseisvuse taastamise järel kiiresti ümber korraldada kogu poliitiline, hariduslik ja sotsiaalne elukorraldus ning institutsioonide süsteem

Eesti arengu erijooned

• Muutuste kiirus• Muutuste järjekindlus, vaatamata poliitilistele

erimeelsustele• Poliitika ja majanduse ‘põimingute’ vältimine, suhteliselt

madal korruptsioon• Avatus väliskapitali kiirele juurdevoolule• Tugev orientatsioon Põhjamaadele

Eesti suhteliselt kiirem, üksmeelsem ja otsustavam tegutsemine muutuste elluviimisel väljendub elanikkkonna suuremas rahulolus

reformide tulemustega

Vastused küsimusele, kas 20 aasta jooksul teie riigis toimunud muutused on rõõmustavad või kurvastavad

(Allikas: EMOR, mai 2011)

50

23 2521

63

40

29

13

35

0

10

20

30

40

50

60

70

Eesti Läti Leedu

Rõõmustavad

Kurvastavad

Raske öelda

Eesti, Läti ja Leedu elanike hinnangud riigi toimetulekule erinevate probleemidega

(EMOR, mai 2011)Hinnangud poliitikate tulemuslikkusele Eestis, Lätis ja Leedus

(positiivsete ja negatiivsete hinnangute saldo, %)

-100 -80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80

Kuritegevuse ohjeldamine

Demokraatia,õigused ja vabadused

Sündivuse suurendamine

Tervishoiuteenuste tagamine

Kodanikuühiskonna areng

Vähemuste lõimimine

Võitlus korruptsiooniga

Sotsiaalne turvalisus

Majanduslik toimetulek

Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine

Töötusega toimetulek

Eesti

Läti

Leedu

Majanduskriis kujunes ‘Balti tee’ jätkusuutlikkuse proovikiviks

Balti riikide rahvusvahelise usaldusväärsuse sügav langus ja kiire tõus 2008-2011.

Allikas: The Economist, 14.07.2011

• Kui Põhjala riigid, Saksamaa ja ka Poola suutsid kriisile vastu seista, toomata sotsiaalseid ohvreid, seisnes ‘Eesti edu mudel’ eeskätt otsustavate kärbete tegemises, millest paljud eriti valusalt puudutasid inimeste heaolu ja elukvaliteeti.

• Balti riikide valitsusi otsustavuse eest kiites on esile tõstetud rahva erakordset taluvust, raskustega hakkama

saamise mentaliteeti

Majanduskriis kujunes ‘Balti tee’ jätkusuutlikkuse proovikiviks

Balti riikide rahvusvahelise usaldusväärsuse sügav langus ja kiire tõus 2008-2011.

Allikas: The Economist, 14.07.2011

• Kui Põhjala riigid, Saksamaa ja ka Poola suutsid kriisile vastu seista, toomata sotsiaalseid ohvreid, seisnes ‘Eesti edu mudel’ eeskätt otsustavate kärbete tegemises, millest paljud eriti valusalt puudutasid inimeste heaolu ja elukvaliteeti.

• Balti riikide valitsusi otsustavuse eest kiites on esile tõstetud rahva erakordset taluvust, raskustega hakkama saamise mentaliteeti.

Välisekspertide hinnangul on eriti Eesti arengut kannustanud

‘rahvusliberalism’• Erinevalt Põhjamaades valitsevast

sotsiaaldemokraatlikust universalismist põhineb Eesti vaimulaad partikularismil, mis väljendub lõhede ja kontrastide loomulikuks pidamises nii ühiskonna sees kui ka suhetes teiste rahvastega. Samal ajal on see vaimulaad tugevasti seotud majanduslike vabaduste väärtustamisega. See ühiskond võib tunduda hoolimatu ja karm, kuid ta on kindlasti mitmes suhtes dünaamiline ja põnev. (Vogt 2011: 40)

Balti riikide inimarengu eripära põhjustanud objektiivsed ja subjektiivsed arengutegurid

Arengu tõuketegurid• Välistegurid:

– Eurointegratsioon– Läänemere regiooni sisesuhted, Põhjamaade lähedus: poliitikate import,

sotsiaalne õppimine – tehnosiirde võimalused– väliskapital– Venemaa

• Sisemised tegurid– tugev kultuuriline eneseteadvus– majandusedu seostamine rahvusliku eneseteostusega– identiteedipoliitika: enesesäilitamise instinkt, vastandumine ‘Teisele’– nõrk kodanikuühiskond ja etnosotsiaalne heterogeensus, mis pärsib

sotsiaalseid proteste

Arengu takistajad

• Inimkapitali vähesus• Väike mastaap• Perifeersus• Madal koostöövõime, kapseldumine• Ebapiisav innovatiivsus ja ettevõtlikkus• Koherentse strateegilistel valikutel

põhineva majanduspoliitika puudumine

‘Balti mudeli’ kultuuriline taust

• Väikese ühiskonna kogukondlikkus• Rahvusriigiga saatusega samastumine• Kiire ja paindlik reageerimine väliskeskkonna

muutustele • Hariduse ja tehniliste uuenduste väärtustamine• Taluvus raskuste suhtes, lootmine iseendale• Siirdeaja ideoloogia: konkurentsivaim, edujanu• Sotsiaalne optimism vs pessimism• Individualism ja saavutustele suunatus • Järjekindlus ja otsustavus sihtide saavutamisel

Vaade tulevikku

• Edasine tõus maailma inimarengu edetabelis eeldab pingutusi suurte heaolulõhede ületamiseks Läänemere ida- ja läänekalda riikide vahel

• Majanduskeskse liberaalrahvusluse väärtustest lähtunud areng on oma mõningasele edukusele vaatamata viinud eklektilistele, sisemiselt vastuoluliste poliitikate viljelemisele inimarengu jaoks määravates valdkondades

• On vaja loobumist sisseharjunud stereotüüpidest, et näha värske pilguga majanduslike ja poliitiliste valikute mõju inimarengule ja elukvaliteedile ning hinnata kriitiliselt erinevate poliitikate eesmärkide ja vahendite kokkusobivust

• Eesmärkide ja vahendite kooskõla vajab kriitilist analüüsi nii sotsiaal-, haridus- kui kultuuri ja vähemuste poliitikas, aga ka riigielu üldises korralduses

• Lahenduste viibimine inimarengu jaoks olulistele probleemidele viib defitsiitse inimvara raiskamiseni

Suurim väljakutse – rahvuslik kestlikkus

• Kolme riigi inimarengu võrdlusest ilmneb, et üheski Balti riigis ei ole seni veel õnnestunud kujundada terviklikku poliitikat, mis oleks suunatud rahvusliku kestlikkuse strateegiliste probleemide lahendamisele.

• Kuigi on saavutatud mitmeid positiivseid nihkeid, nagu oodatava eluea pikenemine ning sotsiaalse ebavõrdsuse mõningane kahanemine, on tulevikuväljavaated kõigil kolmel varjutatud niigi väikese rahvaarvu kahanemisest, mis võib juba ette nähtavas tulevikus langeda alla kestlikkuse piiri

Mida teha?• Koostöös põhja- ja lõunanaabritega väikerahvastele sobiva ‘Läänemere

inimarengu mudeli’ sihipärane välja arendamine, mis oleks ühtaegu nii sotsiaalselt efektiivne kui majanduslikult ja kultuuriliselt jätkusuutlik ning viiks Eesti, Läti ja Leedu kõigi elanike elukvaliteedi ja rahulolu tõusule.

• Läänemeremaade majanduskoostöö arendamine arengu stabiilsuse tagamiseks ja väliskeskkonna kriisidele vastuseismiseks.

• Üleminek innovatsioonipõhise majandusarengu mudelile ja sellel vastavale kõrge tootlikkusega kvalifitseeritud tööd ja innovatiivseid lahendusi väärtustavale töö- ja palgapoliitikale.

• Riigi, ettevõtjate ja perede solidaarses osaluses kokku leppimine sotsiaalse turvalisuse kindlustamisel ning inimarengu taseme edasise tõusu tagamisel. Sellest lähtuvate maksu- ja sotsiaalpoliitika, tervise- ja hariduspoliitika meetmete välja töötamine.

• Elukestva õppe sisu ja korralduse muutmine vastavaks inimkapitali väärtusele väikeses ühiskonnas ja teadmusühiskonna vajadustele.

• Demokraatliku riigivalitsemise ja elukorralduse arendamine, avalikku vastutust ning ekspertide ja tavakodanike laiemat osalust soosiva valitsemiskultuuri saavutamine.

• Eestile eestvedaja roll Läänemere piirkonna sisemiste arengulõhede ületamisel?

Tänan tähelepanu eest!

Ühist ja erinevat Balti riikide siirdeaja arengutes

I peatükk

Peeter Vihalemm

Tartu Ülikool

Inimarengu indeks 2010

• ÜRO inimaregu indeksi koostamisel tehti 2010. a mitmeid muutusi, ümber arvutati ka varasemate aastate indeksid.

• Haridustaseme mõõtmisel võeti kirjaoskuse ja õppijate osakaalu asemel kasutusele täiskasvanute keskmine õpinguaastate arv ja eeldatav õpinguaastate arv laste kooli minemisel.

• SKT asemel võeti kasutusele RKT – rahvamajanduse kogutulu ühe inimese kohta ostujõudu arvestades.

• Muudeti ka indeksi arvutamise metoodikat, kasutusele võeti osaindeksite geomeetriline keskmine.

• Eesti oli 2010. a indeksi järgi 34. kohal 169 riigi hulgas, kuuludes pingerea esimesse veerandisse, väga kõrge inimarenguga riikide hulka.

• Läti ja Leedu olid vastavalt 48. ja 44. kohal, jäädes napilt välja esimesest grupist ja kuuludes teise, kõrge inimarenguga riikide hulka.

• Poola inimarengu tase oli lähedane Balti riikidele (41.koht), Läänemere regiooni vanade EL liikmete (Põhjamaade ja Saksamaa) tase oli sellest palju kõrgem (9. kuni 19. koht), Venemaa tase oluliselt madalam (65. koht).

• Võrreldes 2009. aastaga kohtades praktiliselt muutusi ei olnud, võrreldes 2005. aastaga olid peaaegu kõigi maade kohad pingereas majanduskriisi mõjul langenud, erandiks Poola ja Venemaa.

Inimarengu indeks Läänemeremaades 2010 ja 2005

2010 2005

Eesti 34. koht 31. koht

Läti 48. koht 46. koht

Leedu 44. koht 42. koht

Poola 41. koht 44. koht

Saksamaa 10. koht 9. koht

Taani 19. koht 16. koht

Rootsi 9. koht 6. koht

Soome 16. koht 14. koht

Venemaa 65. koht 68. koht

Inimarengu indeks ja selle komponendidÜRO IAA 2010

Maa Koht IAI väärtus Oodatav eluiga 2010

Õpingu- aastad2010

RKT elaniku kohta (USD PPP 2010)

Norra 1. 0,938 81,0 12,6 58 810

USA 4. 0,902 79,6 12,4 47 094

Rootsi 9. 0,885 81,3 11,6 36 936

Soome 16. 0,871 80,1 10,3 33 872

Tshehhi 28. 0,841 76,9 12,3 22 678

Eesti 34. 0,812 73,7 12,0 17 168

Leedu 44. 0,783 72,1 10,9 14 824

Läti 48. 0,769 73,0 10,4 12 944

Venemaa 65. 0,719 67,2 8,8 15 258

Eesti jt Läänemere maade koht inimarengu pingereas ja osaindeksite väärtused: kriitilise tähtsusega on majandusliku heaolu indeks

(Allikas ÜRO IAA 2010)

Eesti jt Läänemere maade koht inimarengu pingereas ja osaindeksite väärtused (Allikas ÜRO IAA 2010)

0,970,953 0,951

0,929

0,851

0,887

0,8240,839

0,747

0,8560,878

0,845 0,839

0,878

0,784

0,84

0,805

0,711

0,835 0,828 0,821 0,832

0,717 0,7220,694

0,6730,699

0,5

0,55

0,6

0,65

0,7

0,75

0,8

0,85

0,9

0,95

1Eluea indeks

Hariduse indeks

Rahvamajandusekogutoodanguindeks

SKT dünaamika Läänemeremaades ühe elaniku kohta (USD PPP)

Allikas IMF

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

1990

2000

2005

2008

2010

Oodatava eluea dünaamika 1980-2010: Eesti keskmine on kasvanud 10 aasta jooksul 5 eluaasta

võrra (Allikas ÜRO IAA 2010)

60

65

70

75

80

85

1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010

Eesti

Läti

Leedu

Poola

Venemaa

Soome

Rootsi

Saksamaa

Täiskasvanute keskmise õpinguaastate arvu dünaamika 1980-2010: Saksamaa ja Eesti on ületanud 12 aasta joone

(Allikas ÜRO IAA 2010)

5

6

7

8

9

10

11

12

13

1980 1990 2000 2005 2010

Eesti

Läti

Leedu

Poola

Venemaa

Soome

Rootsi

Saksamaa

Millist tüüpi kapitalism on 20 aastaga kujunenud Balti riikides?

Liberaalse vs koordineeritud kapitalismi mudel

• Leedu professor Zenonas Norkus võrdleb kahte kapitalismi versiooni, liberaalne kapitalism ehk liberaalne turumajandus ja sotsiaalne kapitalism ehk koordineeritud turumajandus. Esimesele on omane majandusse vähe sekkuv ‘õhuke riik’, teisele riigi strateegiline roll majanduse üldise arengusuuna kujunemisel

• Liberaalse kapitalismi musternäide on USA, sotsiaalne kapitalism on kõige enam omane Saksamaale.

• Asjatundjate arvates on uute EL riikide seas kõige selgem liberaalse turumajanduse näide Eesti, koordineeritud turumajanduse kõige selgem näide Sloveenia.

• Läti ja Leedu majanduse arengu tüüp on Eestile küllalt sarnane, mis annab põhjust rääkida neoliberaalsest Balti majandusmudelist.

Lähenemine tuumikule või tagasilangus perifeeriasse?

• Tehnoloogilise innovatsiooni ja kõrge lisandväärtusega toodangu osakaalu poolest võib maid liigitada nelja rühma – 1)maailmamajanduse liidrid, tuumiku hulka kuuluvad riigid,

2)tuumiku lähedased või pool-tuumikriigid

3)perifeerialähedased või pool-perifeeriamaad

4)perifeeriamaad• Norkuse analüüsi kohaselt kuulub Eesti pool-tuumikmaade ning Läti

ja Leedu pool-perifeeriamaade hulka.• Üks suuremaid väljakutseid Eesti lähiaastate arengule on jõuda

lähemale tuumikmaadele, innovatsioonipõhise majanduse liidritele. Üks suuremaid ohtusid – tagasilangemine pool-perifeersete riikide hulka.

Miks Eestil on läinud paremini kui naabritel?

• Prof Norkus toob esile järgmised peamised põhjused:

- geograafiline ja kultuuriline asend, Põhjamaade, eriti Soome geograafiline ja kultuuriline lähedus;

- Eesti oli nõukogude ajal vähem üleindustrialiseeritud, siin oli vähem üleliidulisi suurettevõtteid, mis ei suutnud uute oludega kohaneda;

- radikaalsemad ja kiiremad turureformid, sealhulgas edukam suurettevõtete erastamine, nende otsene müümine, mis tõi ettevõtetesse investeeringuid, uusi tehnoloogiaid ja oskusteavet, pakkus juurdepääsu uutele turgudele;

- ulatuslikum poliitilise ja admistratiivse eliidi väljavahetamine 1990ndate algul; uus eliit oli vähem haaratud nõukogudeaegsetesse võrgustikesse ning suutis paremini korruptsioonile vastu seista;

- Venemaa tajumine ohuallikana, mis Leedus oli ja on palju nõrgem. Sellest tulenev identiteedipoliitika domineerimine kindlustas neoliberaalse majanduspoliitika jätkumise valitsuse vahetustest hoolimata;

- protestantlusel on Eestis olnud suurem mõju kui Lätis, rääkimata katoliiklikust Leedust. Max Weberi kuulus teooria ‘kapitalismi vaimu’ protestantliku päritolu kohta viitab paljuski pietistlikule taassünniliikumisele, mis hernhuutluse kaudu levis Eestis tugevamini kui Lätis.

Miks Läti jäi majanduslikus arengus teistest maha?• Norkus toob oma analüüsis esile olulise tegurina Läti majandusliku eliidi

rahvusliku koosseisu, mis on mõjutanud nii äri- kui poliitilist kultuuri• Mõne uuringu andmeil moodustasid venekeelsed äriga tegelevad inimesed

1990ndate keskel 80% kõigist Lätis äriga tegelejatest. Need ettevõtjad kasutasid ära võimalusi, mida pakkus Läti transiidimaana ja Vene ärimeestele offshore-teenuseid pakkunud riigina. Seetõttu võttis Läti kapitalism üle mitmeid jooni, mida peetakse omaseks Venemaa kasiino- ja poliitkapitalismile

• Läti venekeelse ärieliidi jaoks oli oluline tegevusala Vene ärimeeste finantstegevuse vahendamine. See tingis Lätis 1990ndate esimesel poolel ülepaisunud pangandussektori tekke, mis kannatas korduvalt kriiside all, mida põhjustas Läti pankade läbikukkumine Vene turul

• Panganduskriisid kahjustasid Lätis majanduse arengut rohkem kui Eestis ja Leedus. 2008. a muutis valitsuse kulukas sekkumine tugevate Vene sidemetega Parex panga päästmiseks üldise majanduskriisi Lätis eriti rängaks

• Venemaa majandusest ja majanduskultuurist on olnud tugevasti mõjutatud ka nn oligarhide esilekerkimine Lätis

Sotsiaalpoliitika, tööturg ja elanikkonna subjektiivne heaolu

III peatükk

Raul Eamets

Tartu Ülikool

Sotsiaalpoliitika on kõigis kolmes Balti riigis vaeslapse rollis

Kakskümmend aastat pärast siirdeperioodi algust on Baltimaad ikka veel EL-i viimaste hulgas järgmiste sotsiaalsete näitajate poolest:

• sissetulekute ebavõrdsus, • varimajandus, • vaesus ja miinimumpalk,• sotsiaalkaitsekulutused on EL-i madalaimad.

• Sellest järeldub, et sotsiaalkaitsesüsteemid Eestis, Lätis ja Leedus ei suuda sotsiaalsete probleemidega tõhusalt hakkama saada.

Kas solidaarne või liberaalne sotsiaalpoliitika?

• Kas liikuda liberaalse sotsiaalpoliitika poole, mida propageerivad Maailmapank, IMF?

• Või võtta Euroopa Liidu soovitatud suund suuremale solidaarsusele, mille kohaselt tuleb kõigile EL-i kodanikele tagada Euroopa sotsiaalmudelile vastavad universaalsed õigused?

• Eesti sotsiaalpoliitikas leidub solidaarsuse märke isegi natuke rohkem kui Läti ja Leedu sotsiaalpoliitikas

• Jääb küsimus: kuidas jaotada sotsiaalne vastutus erinevate osapoolte vahel vahel nii, et sotsiaalkaitsesüsteem muutuks paindlikumaks ja ökonoomsemaks ning oleks ka jätkusuutlik, arvestades rahvastiku vananemist ja vähenemist?

Majanduskriisi raskus maandus lõpuks töötajate õlgadele

• Tööturud väga paindlikud, toimides omalaadse puhvrina majanduskriisi tingimustes.– Hõive vähenes, töötus kasvas– Tööaeg vähenes– Palgad langesid

Balti riikide tööturge iseloomustab veel– Väga kiired struktuursed muutused (eriti Eestis)– Väljaränne (eriti Leedus)

Sissetulekute erinevus määrab ära nii eluga rahulolu kui ka väljarände

0.0 20.0 40.0 60.0 80.0 100.0 120.0 140.0 160.0

Norway

Sweden

Denmark

Germany

Finland

European Union (15countries)

Estonia

Poland

Latvia

Lithuania

Aastase netopalga erinevus valitud riikides (EL-15 = 100), arvutuste aluseks ametlik euro vahetuskurss, 2010

Töötus jääb pikaajaliseks probleemiks

• Kui majanduskriisi tingimustes leidsid aset - struktuursed muutused majanduses,

- tootmine tõhustus, - kulueelist ekspluateerinud töökohad viidi odavama tööjõuga riikidesse,

siis on oodata kõrge tööpuuduse kujunemist Balti riikide pikaajaliseks probleemiks.

Haridusest

IV peatükk

Mati Heidmets

Tallinna Ülikool

Sõnum 1

• Eesti on üllatavalt tubli. Mida kaugemalt vaadata, seda tublim on.

• Eesti on tubli mitte ainult inimarengu osas, vaid ka hea hariduse, madala korruptsiooni ja vaba elu mõttes. Mitte ainult Balti perspektiivis, vaid ka globaalselt.

• Valdav enamik maailma riike vaatab Eesti peale kadedusega.

• Meil on aeg selle üle uhkust tunda ja isegi natukene õnnelik olla.

Sõnum 2

Eesti heade keskmiste näitajate tagant paistab rõhutatult kirju sisepilt. Ühiskonnasisesed erinevused on jaburalt suured.

Mõned lõhed on vastikud - allpool vaesuspiiri elavad lapsed, ennast püsivalt taastootev alaharitute ühiskonnakiht, vene noorte süvenev võõrdumine Eestist.

Mõned lõhed on kummalised – miks jõuab Eestis kõrghariduseni üle kahe korra (!) rohkem naisi kui mehi ja mida see kaasa toob?.

Eesti vajab täppisseadistamist – sihiks suurem ühiskonnasisene tasakaal.

Eesti hariduse murekoht

Eesti hariduse veidrus

Eesti hariduse kohanemine

1990/91 1993/04 1995/06 1997/08 1999/00 2001/02 2003/04 2005/06 2007/08 2009/10

Estonia 6 20 27 35 41 49 47 39 36 33

Latvia 10 26 28 33 33 36 49 57 60 61

Lithuania 17 19 19 19 27 42 48 50 51 45

0

10

20

30

40

50

60

70

Number of higher education institutions in Estonia, Latvia and Lithuania 1990-2010

Keeleruum ja inimkapital Balti riikides

Eesti keele kui teise keele kehtestamine ja omaksvõtt ühiskonnas

V peatükk

Triin Vihalemm

• Keelepoliitika, keeleideoloogia ja -korralduse mõjul on 20-25 a tagasi väga terav ja sensitiivne rahvusprobleem nö ratsionaliseeritud - keele omandamine kui võti.

• Eesti keele omandamise ja kasutamisega seonduvatel probleemidel on väga tugev sotsiaalse turvalisuse mõõde, mis eeldab ka keelepoliitiliste sekkumiste (mõju) kompleksset analüüsi.

• Lõimumis- jt (sub)poliitikad suunitleda eeskätt erineva (riigi)keelelise kapitaliseeritusega rahvarühmadele.

Tabel 5.1.1. lk 117

Keeleideoloogia ja korralduse mõju tööturul

• “alumine pool”• ligipääs

• “ülemine pool”• noorte väljavaated

• Keelehoiakute aegread – eesti keele omandamine on tähtis eeskätt hea töö saamiseks – tutvuste ning lihtsalt heade ametioskuste peale loodetakse üha vähem (tabel 5.3.1. lk 122)

• Nõiaring - inimestel, kes eesti keelt enne tööturule sisenemist pole suutnud piisaval tasemel omandada, ähvardab oht sattuda veelgi suuremasse sotsiaalsesse isolatsiooni, mis takistab ka keeleoskuse parandamist.

• Inimene ei õpi keelt ära, et seda siis kasutama hakata, vaid õpib keelt selle kasutamise abil, järele proovides, läbi loomingulise tegevuse (languaging, Becker 1991), mille eesmärk on antud kontekstis enese kehtestamine suhtluses teiste inimestega.

• Keeleõppe kvaliteedi parandamine põhikoolis mõjub siis, kui noortel on võimalus omandatavat eesti keelt mingis kontekstis nö järele proovida.

Tööturule ligipääs

“Jalg ukse vahele”

• Keeleõppe tähtsuse ja kvaliteedi muutmine põhi- ja kutsekoolides

• Põhikooli eesti keele kui teise keele õpe peaks andma eeskätt suulise eneseväljenduse st partneri aktiivse kuulamise ja (reaalajas toimuva) tekstiloome oskused.

• Tööturu kui mitteformaalse keeleõppe koha võimaluste (parem) ärakasutamine.

• Keelt õpitakse eeskätt selle kasutamise käigus, mida kaudselt kinnitab ka Läti kogemus (Hazans 2010)

• Eestlastega võrdse edutamisvõimaluse saavutamiseks peavad venekeelsed töövõtjad oskama (lisaks arusaamis- ja rääkimisoskusele) eesti keeles väga hästi kirjutada (Lindemann ja Vöörmann 2009, Lindemann 2011)

• Seega, eesti kirjakeele normi valdamiseta emakeelerääkijale võimalikult sarnasel tasemel pole venekeelsel noorel Eesti tööturul head perspektiivi

Väljavaated

Nad hakkavad su vigu parandama. Näiteks koosoleku ajal …Alguses on kõik OK aga kui nad tunnevad, et

nende positsioon arutelus muutub nõrgaks siis … nad hakkavad su vigu parandama ja seeläbi sind

nõrgestama ..parandavad ühe korra ja siis veel korra ja siis veel ja saa muutudki ebakindlaks, mõte

katkeb… (Tartu Ülikooli lõpetanud 26a projektijuht, venestunud ingerlane).

• Gümnaasium peab andma kirjakeele ning kultuurilise “tõlkimise” võime – vastutus ja võimalused?

• Haridussüsteemis e mesotasandil sama skeem, mis makrotasandil – algul nõudmised (ähvardused) seejärel toetav taristu (tabel 5.2.3. lk 121).

• Tublimad (inimesed, koolid) teevadki “kodutöö” ära, aga sisuliselt ei ole plaani “mittetublide” jaoks

• Probleemid lahendab järgmine põlvkond?• Luua eestikeelset aineõpet, so õpetajaid ja õpilasi toetav

süsteem. Tundub, et nö teoreetilis-materiaalne toetus on isegi pakkumisel (nt nõustamiskeskused) pigem on aga vajaka emotsionaalsest, sotsiaalsest toetusest nagu nt kogemuste vahetus tugirühmades jne (vt lk 129-130).

Suur vastutus gümnaasiumile

• Keeleõppe üleskutse erinev tõlgendus: keel tuleb enne selle kasutamahakkamist grammatiliselt korrektselt ja võimalikult aktsendivabalt omandada versus suutlikkus end eesti keeles väljendada, suheldes oma vajadusi rahuldada.

• Usaldamatus – venelasi tõrjutakse nende “liiga pika perenime” pärast.

• Assimileerumine või väljumine – otsitakse endale rakendust välismaal (vt nt Aptekar 2009) või sfäärides, kus saab hakkama inglise keelega (Toomet 2011).

Eesti keele omandamise erinev tähendus

• Keel on eestlaste jaoks sügavalt sümboolne, mitte instrumentaale nähtus. Ajaloos on pikka aega instrumentaalset väärtust omanud eeskätt võõrkeeled.

• Kas hakatakse nautima olukorda, kus ka eesti keelel on instrumentaalne väärtus ja suhtlema etniliste teistega mugavasti emakeeles, kartmata, et nad selle “ära rikuvad” ?

0

10

20

30

40

50

60

70

80

2002 2002 2002 2002 2002 2002

15-19 20-29 30-44 45-54 55-64 65-74

Eestlaste inglise keele oskus Venelaste inglise keele oskus

Eestlaste vene keele oskus Venelaste eesti keele oskus

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2011 2011 2011 2011 2011 2011

15-19 20-29 30-44 45-54 55-64 65-74

Eestlaste inglise keele oskus Venelaste inglise keele oskus

Eestlaste vene keele oskus Venelaste eesti keele oskus

Eesti keele kui teise keele ühiskondlik mõtestamine

Meema 2002/2003; Balti Inimarengu uuring 2011

• Eesti keele kui teise keele (sub)poliitikat on vaja nii etniliste eestlaste kui “naturaliseerunud” eestlaste jaoks kes eesti keelt teise keelena kasutavad.

• Pole pelgalt õpetamismetoodika küsimus, vaid ideoloogia ja identiteedi küsimus.

• Keeleideoloogia ja keelekorraldus kui süsteem liialt suletud, iseendale viitav. Kaasamine formaalne.

• Vajadus süsteemi “sisse ehitada” alt-üles tagasiside saamise ja sellega arvestamise mehhanismid.

Eesti keele kui teise keele ühiskondlik mõtestamine

Poliitiline areng

VI peatükk

Vello Pettai

Lahknevad ‘teed’ Balti riikide poliitilises arengus

Eesti

Läti

Leedu

konsolideerunud demokraatia?

1991

2011

Eesti

Läti

Leedu

3 analüüsitasandit

1. institutsionaalne poliitika(a)põhiseaduse muudatused (b) põhiseaduslikud konfliktid (c) põhiseaduslik järelevalve (d) parlamendi tegevus (e) valitsuse stabiilsus (f) parteisüsteemi konsolideerumine

(g) valitsuserakondade vahetumine

2. identiteedipoliitika(a)anti-/postkommunistlikud lõhed (b) etnilised-poliitilised lõhed (c) vanad vs. uued erakonnad (d) euroskeptitsism

3. rohujuurepoliitika(a)poliitiline osalus, valimisaktiivsus (b) poliitiline toetus demokraatiale (c) toetus riigiinstitutsioonidele (d) kodanike osalus (e) kodanikuõiguste kaitse (f) korruptsioon


EE LV LT

institutsionaalne poliitika

identiteedipoliitika

rohujuurepoliitika

toimiv süsteem, vähe konflikte; valitsuse parteisüsteemi stabiilsus;

valitsuserakondade vahetumine


EE LV LT



rohujuurepoliitika

nõrk süsteem, arvukaid konflikte; valitsuste, parteide ebastabiilsus;

vähe valitsuserakondade vahetumist


EE LV LT



rohujuurepoliitika

toimiv, konflikte lahendav põhiseaduslik süsteem;

kasvav valitsuse stabiilsus;selge pooluste vahetumine


EE LV LT



rohujuurepoliitikaetniline lõhe summutatud kodakondsuspoliitikaga;

uusi erakondi vähe;euroskeptitsism madal


EE LV LT



rohujuurepoliitikaetniline konflikt poliitika süvenev;

teravnev konflikt oligarhide ja korruptsioonivastaste vahel;

populistlik anti-kosmopoliitsus


EE LV LT



rohujuurepoliitika anti-/postkommunistlik lõhe tugevalt esiplaanil;

uus populism, mis matkib vanu lõhesid


EE LV LT



rohujuurepoliitika

tugev toetus demokraatiale; mõõdukas usk institutsioonidesse;

suhteliselt vähe korruptsiooni


EE LV LT



rohujuurepoliitika

vähenev usk demokraatiasse; ülimadal toetus institutsioonidele;

krooniline korruptsioon


EE LV LT



rohujuurepoliitika

poliitilise osaluse vähenemine; toetus institutsioonidele

kriitiliselt madal;korruptsiooni olukord paraneb

Õppetunnid Eestile

• demokraatia on konsolideerunud• oht on nüüd ülekonsolideeruda

– parteisüsteemi kinnisus (kartellistumine)– parlament kummitempliks– seni olemata parteipoliitiliste pooluste vahetus

poliitiline skleroos• põhjused: mõneti institutsionaalsed, aga

paljuski ‘identiteedipoliitilised’• nende muutmine võtab aega

Balti riikide lõimumine: viimase kahe aastakümne kogemused ja

tulevikustsenaariumid

VII peatükk

Erik Terk

• Püüdlused 3 Balti riigi (3B) integratsiooni osas on viimase 20 a jooksul läbinud erinevaid staadiume

• Tihedama ja edukama koostöö perioodid on vaheldunud nigelamatega. Näide: Balti tolliliit jäi sõlmimata

• Eesti majanduse mõnevõrra suurem avatus ja liberaalsus, Lätis ja Leedus enam protektsionistlikke motiive

• 3B koostöö pole valdavalt olnud eesmärk omaette vaid toimunud laiema Lääne struktuuridega integreerumise raames

• Sellel 3 tasandit:– Lääne struktuuridega kõige laiemas mõttes

(NATO, USA, OECD )– Euroopa Liiduga– Integratsioon Põhjamaadega ja

Läänemerepiirkonnaga (LMR integratsioon) • Viimasel ajal aktualiseerunud LMRi tasand,

kuid selle integratsioonitasandi roll tuleviku osas siiski veel ebamäärane

• Kas 3B moodustab üldse omaette integratsiooniregiooni?

• Kas Leedu graviteerub LMR/Põhjamaade suunas või mujale ?

• Kas 3B vaheline maj-lik integratsioon on orgaaniline või kompensatoorne nähtus?

• Kas LMR kui Põhjamaade liit või LMR koos Saksa ja Poolaga?

• Stsenaariumite kirjutamisel arvestati kolme konteksti võimalikke muutumisi: 3B, LMR, EL

• Lisaks analüüsiti ka võimalikku suhete dünaamikat Venemaaga

• Tähelepanu keskpunktis olid:

a) ühised infrastruktuurid (energeetika, transport)

b) ettevõtluse integratsioon (nn pan-Balti firmad, tööstusharudesisese kaubanduse perspektiivid )

c) kõrghariduse tulevik

• I Kolmetasandiline integratsioon: sidus Läänemere piirkond koostöötahtelises Euroopas

• II Põhjamaade kontraprojekt: Põhjamaade-Balti lõiming vastukaaluks EL-i kriisile

• III Kolme väikeriigi kontraprojekt: Balti ühtsus kontrolli alt väljuvas maailmas

Järeldusi:• 3B ühine tegutsemine on suurte taristuprojektide

käivitamiseks kriitiline. Samas pole neist enamik EL poolse finantseerimiseta teostatavad

• Ka hea majanduslik väliskeskkond ei too automaatselt kaasa tugevate pan-Balti firmade teket

• Pole piisav kui pan-Balti firmad jäävad vaid sekundaarse tähtsusega kohalikule toorainele ja turule orienteerunud firmadeks

• Oluline on, et 3B integratsioon seostuks rahvusvaheliste kõrgtehnoloogiaklastrite tekkega Baltikumis

• Tugevate ülikoolide loomine kui üks võtmeküsimustest• 3B integratsiooniks vaja nii soodsat keskkonda kui

spetsiifilisi pingutusi asjaosalistelt

Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011

Documents

Transcript of Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011