Keskkonna fotograafiline musealiseerimine

Vahur Puikdoktorant, EHI kultuuride uuringud

19.04.2010 loeng erikursuse AIG6068 "Fotod ja nende kogumine: ajalugu ja arengusuunad" raames

   

les Archives de la Planètes 1909–1931

Albert Kahn (1860-1940)

geograaf Jean Brunhes (1869-1930)

4 000 stereofotopaari72 000 autokroomi180 000 m ehk 100 tundi filmi

http://www.albert-kahn.fr/

   

Fotode kollektsioneerimine on maailma kollektsioneerimine.

Fotograafia alguspäevil 1830. aastate lõpus täheldas William H. Fox Talbot kaamera erilist võimet talletada “aja kahjustusi”. Fox Talbot pidas silmas seda, mis juhtub ehitiste ja monumentidega.

Sontag, Susan. Fotograafiast. Tänapäev. Tallinn, 2006, lk 11.

   

Mission Héliographique 1851

Le Gray, Le Secq, Mestral, Baldus ja Bayard

http://www.photo.rmn.fr/c/htm/CSearchT.aspx?V=CSearchT&SID=2K1KTS20B37N9&E=S_2K1KTS20B37N9&NoR=500&New=T

   

Muuseumi tegevust ajalise ja ruumilise keskkonna kohta asitõendite kogumisel, mille käigus eraldatakse asjad kontseptuaalselt ja enamasti ka füüsiliselt nende algsest päritolu- või tarvitamise keskkonnast ning asetatakse nad nn museoloogilisse konteksti ehk omistatakse neile museaali staatus, nimetatakse musealiseerimiseks.

Mairesse, François. “La musealisation du monde.”In RTBF 50 ans : l'extraordinaire jardin de la mémoire : Television, 7-28. Morlanwelz, Belgium: Musée royal de Mariemont, 2004.

   

valik, kogumine ja esitlus

musealiseerimine ex situ või in situ

André Malraux' imaginaarne muuseum 1947

   

Korjamisel leidub palju, mis mitmeti tähtis oleks, aga kaasa võtta võimata, näit. endised algupäralised ehitused, nende sisseseaded, suuremad maja- ja tööriistad, tarbeasjad j. p. m.

Palve päevapiltnikkudele ja asjaarmastajatele.E. R. Museumi ainelise vanavara korjamise toimekond.Tartus, 10. 4. 1912

http://groups.google.ee/group/eesti_fotoparand/web/leskutsed-fotograafidele-20-sajandi-algusest

   

Pääsukese reisipäeviku ja muuseumisse saadetud kirjade-postkaartide alusel koostatud reisiteekond.Kaart: Krista Mölder

Johannes Pääsuke: Mees Kahe Kaameraga: [näituse ringreisid 2003-2006: Eesti, Saksamaa, Poola, Soome, Ungari, Prantsusmaa]. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2008. lk 114-115.

   

Muuseumi poolt saadeti juunikuul päevapiltnik Joh. Pääsuke välja, et huvitavatest maastikkudest, rahva tööst ja talitustest, ehitustest, rahvateaduslikkudest asjadest, inimestest jne. ülesvõtteid teha. Hoolas päevapiltnik on oma kaaslasega peaaegu terve Tallinnamaa mereranna läbi käinud kõigil pool huvitavaid ülesvõtteid tehes. Hulk ülesvõtteid on Muhust ja Saaremaalt. Terve kogu on tublisti üle 300 ülesvõtte. Niisugune kogu on ise juba midagi väärt.

ERMi teade ajalehtedes 2. august 1913

vt ka Johannes Pääsukese reisipäevikutTeater. Muusika. Kino, 1986, nr 10 (lk 52-61) ja 11 (lk 66-74)

http://groups.google.ee/group/eesti_fotoparand/web/johannes-psukese-1913-a-retke-pevik

   

National Photographic Record Association, 1897-1910

'to leave to posterity a permanent pictorial record of contemporary life, to portray for the benefit of future generations, the manners and customs, the festivals and pageants, the historic buildings and places of our time' and with a view to 'showing those who will succeed us not only the buildings and places whish have a history or which are beautiful in themselves – but the everyday life of the people'

Edwards, Elizabeth. “Photography, 'Englishness' and Collective Memory. The National Photographic Record Association, 1897-1910.” In Locating Memory: Photographic Acts, edited by Annette Kuhn and Kirsten McAllister. Illustrated edition. Berghahn Books, 2006, p. 55.

http://collections.vam.ac.uk/search/?q=National+Photographic+Record

   

ülepildistamine ehk refotograafia

Mark Klett jtThe Rephotographic Survey Project alates 1977Third View 1997–2000

www.thirdview.org

täpne ja kontekstuaalne refotograafia

La restauration des montagnes Prantsusmaal juba 19. sajandil

Peeter Tooming, Carl Sarapraamatusari “55 aastat hiljem” 1992–1996

   

Flickr Commons http://www.flickr.com/commons

crowdsourcingülekirjeldaminegeotagging

Fotojaht > muuseumide kirjeldusteta (orb)teosed

   

Vanade fotode uutes kontekstides au sisse toomine on kujunenud oluliseks osaks raamatutööstusest. Foto on ainult fragment ning aja jooksul libisevad tema kinnitusköied lahti. Ta triivib pehmesse abstraktsesse minevikulisusesse, olles avatud igasugustele tõlgendustele (või teiste fotodega kokkusobitamisele).

Sontag, Susan. Fotograafiast, lk 85.

... kõik fotod on huvitavad ja liigutavad, kui nad on piisavalt vanad. Pole päris vale öelda, et ei eksisteeri niisugust asja nagu halb foto – on ainult vähem huvitavad, vähem asjakohased, vähem salapärased fotod.

Sontag, Susan. Fotograafiast, lk 158.

   

Kuidas vältida näiteks kas või ajalooliste objektide dehistoriseerumist muuseumides ja näitustel, mis pannakse toime (sageli täiesti ettekavatsematult) nende esteetilise presentatsiooni laadiga, aga nii, et objektide esteetilist võlu ei vahetataks ajaloolise instrueerimise igavuse vastu?

Rüsen, Jörn. “Ajalookultuur uurimisprobleemina.” Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2001, lk 88.

   

Tüpoloogilised projektid

Bernd ja Hilla Becher

Eestis:piimapukid (Haas, Puik)

bussiputkad (Kask, Kivi)

postkastid, vanad peeglid (Tarto)

   

ülipikk säriaeg:

Michael Wesely

http://www.fahnemannprojects.com/Longtime-Exposures.136.0.html

vana tehnika/mulje:

Toomas Kalve“Tagasi Pariisis”