KEHALINE AKTIIVSUSMarion Piisang, MscTL Terviseteaduste ja Spordi Instituut

LIIKUMISVAJADUSLiikumisvajadus ks inimese fsioloogilistest phivajadustest

Liikumisvajadus on erinevatel inimestel erinev

Foto: raamatust Lapsi ja urheilu (1991)

A. Maslow VAJADUSTE HIERARHIAKui n. madalamad vajadused on rahuldamata, ei teki inimesel eneseteostuslikke vajadusi

Joonis raamatust Serd, J. (1992). Pshholoogia kigile

KEHALINE AKTIIVSUS JA SPORTIMISAKTIIVSUS Kehaline aktiivsus (liikumisaktiivsus) igasugune skeletilihase aktiivsus, millele kaasneb energiakulu; tegevuslik aktiivsus

Sportimisaktiivsus - tegelemine kehaliste harjutustega; sportimine

KEHALIST AKTIIVSUST MRAVAD TEGURIDIndividuaalsed mittemuudetavad tegurid:sugu, vanus, geneetiline eripra .... jms

Individuaalsed muudetavad tegurid:kehamass, teadmised kehalisest aktiivsusest, suhtumine kehaliselt aktiivsesse eluviisi .... jne

BIOLOOGILINE LIIKUMISAKTIIVSUSLoomulik liikumisaktiivsus kasvab alates 3.-4.eluaastast kuni 7.-8.eluaastani; saavutatud maksimum psib murdeeani ja hakkab seejrel vhenema

Poiste liikumisaktiivsus on tdrukute omast 10-15% krgem

Joonis raamatust: Tervise teejuht. I (1988)

KEHALINE AKTIIVSUSNormokineesia - tasakaal inimese kaasasndinud liikumisvajaduse ja tema kehalise aktiivsuse vahel

Hpokineesia (vaegliikumine) - inimese kehaline aktiivsus ei kata tema liikumis-vajadust; hpokineesia on sdame-veresoonkonna-haiguste phjuseks

Hperkineesia - liikumisliig

KEHALISE AKTIIVSUSE POSITIIVNE MJULihased tugevnevad, nende judlus paraneb

Luud tugevnevad (osteoporoosi risk vheneb)

Sdamelihas tugevneb (sdame-veresoonkonna-haiguste risk vheneb)

Paraneb llisamba liikuvus ja rht

Naha verevarustus ja toonus paranevad

Hingamine muutub sgavamaks ja korra-prasemaks, paraneb organismi varustamine hapnikuga

KEHALISE AKTIIVSUSE POSITIIVNE MJU

Ainevahetus intensiivistub, rasvadepood vhenevad

Vegetatiivsed regulatsioonimehhanismid elavnevad

Paraneb ldine enesetunne, tuseb pshiline toonus

Aktiivsus ja kontaktivime suurenevad

Paranevad mlu ja thelepanu kontsentratsiooni- vime

KEHALISE AKTIIVSUSE MJU TERVISELE(Hebbelnick; joonis raamatust Motoorne areng. Raudsepp, Viru, 1996)1. Kehaline aktiivsus lbi elu

2. Nooruses kehaline inaktiivsus, tiskasvanueas kehaliselt aktiivne eluviis

3. Nooruses kehaliselt aktiivne eluviis, tiskasvanueas kehaline inaktiivsus

4. Kehaline inaktiivsus lbi elu

5. ja 6. Erinev kehaline aktiivsus ja kahjulikud harjumused

MIKS PEAB LAPS LIIKUMA ?Liikuv laps on tervem, tema fsiline mina-pilt on positiivsem (ta on oma kehaga rohkem rahul)

Liikuvast lapsest kasvab tenoliselt ka liikuv tiskasvanu.

Liikuv laps on tavaliselt normaalkaaluline, seda ka tiskasvanuna. lekaalulisuse tekke seisukohalt on kriitilised perioodid vanuses 5- 8/10aastat ja murdeeas

Liikumine lapseplves tugevdab luustikku. Luude arengu seisukohalt on thtis vanus 12- 15 aastat

MILLINE PEAB OLEMA LAPSE LIIKUMINE ?Lapsed peaksid iga pev aktiivselt liikuma vhemalt 60 minutit

Liikumine peab olema hingeldama ja higistama ajav

Laste liikumine peab olema mitmekesine. Luustiku tugevnemise seisukohalt peaksid lapsed jooksma ja mngima liikumis- ja sportmnge (liikumine erinevates suundades), hppama-hplema, tantsima ... jms. Jalgrattasit ja ujumine ei stimuleeri luude arengut

KEHALISE AKTIIVSUSE SOOVITUSED TISKASVANUTELE

KEHALISE AKTIIVSUSE EDENDAMINE SOODUSTAVAD FAKTORID

MjuridMeetodidTEADMISEDLoengud, vestlused, info-materjalid, raamatud, TV, raadio, ajalehed/ajakirjadSUHTUMINEVaidlused, probleemide lahendamine, rollimngud, kogemused, hinnangute selgumine

KEHALISE AKTIIVSUSE EDENDAMINE VIMALDAVAD FAKTORID

MjuridMeetodidFSILINE KESKKONDLhema keskkonna mber-korraldamine, meelespeade tegemine, vaba aja, varustuse, ruumide jms olemasolu, sotsiaalne keskkondPSHHOMO-TOORSED JA KITUMUSLIKUD TEGURIDMotoorsete oskuste omandamine, isiklike muutuste plaan, valmisolek muutusteks, eesmrkide pstitamine, enesehindamine, tagasilkide ennetamine

KEHALISE AKTIIVSUSE EDENDAMINE KAITSVAD FAKTORID

MjuridMeetodidSOTSIAALNE TOETUSAsjatundjate ning kaaslaste abi ja toetus, administratiivne toetus, vimalus osaleda organiseeritud kehalises tegevuses, vistlusedFSILINE TOETUSTagasiside kehalise vimekuse testidest, ergutused ja materiaalne kasu

LUGEMISSOOVITUSHarro, M. 2001. Laste ja noorte kehalise aktiivsuse ja kehalise vimekuse mtmise ksiraamat. Tartu: T Kirjastus

Liikumine ja meditsiin. 1998. Koostajad: Vuori, I. ja Taimela, S. - Tln: Medicina

Raudsepp, L., Viru, A. 1996. Motoorne areng. Tartu: AS Atlex, lk 13 - 19

Tervislik liikumine. 2007. Koostajad: Fogelholm, M. ja Vuori, I. - Tln: Medicina