Käsitöö, kodundus ja tehnoloogia
-
Upload
truongliem -
Category
Documents
-
view
339 -
download
10
Transcript of Käsitöö, kodundus ja tehnoloogia
Käsitöö ja kodunduse ainekava 4. klass
4. klass 35 tundi
Õppesisu Taotletud õpitulemused Läbivad teemad õppevahendid
Kodundus (10 tundi)
Töö organiseerimine ja
hügieen (2 tundi)
Isikliku hügieeni nõuded köögis töötamisel. Ohutus. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga, köögi korrashoid. Jäätmete sorteerimine.
Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav käitumine.
Toidu valmistamine
Retsept. Mõõtühikud,
võileivad
Teadvustab hügieenireeglite
järgimise vajadust köögis
töötamisel.
Järgib töötamisel ohutusnõudeid,
hoiab korras oma töökoha.
Tunneb jäätmete hoolimatust
käitlemisest tulenevaid ohte
keskkonnale ning enda võimalusi
jäätmete kesk-konnasõbralikule
käitlemisele kaasaaitamiseks.
Kasutab mõõdunõusid ja kaalu.
Valmistab erinevaid võileibu, teab
mõisteid võileivakate,
garneerimine, serveerimine toite.
Tervis ja ohutus. Köögis
töötamisel on vaja tutvuda ja
arvestada erinevate ohtustega.
Väärtused ja kõlblus.
Rühmas töötamine annab
väärtuslikke kogemusi üksteise
arvestamisel,
organiseerimisoskuse
arendamisel ning võimalike
konfliktide lahendamisel.
Õpik, vihik erinevad
ajakirjad, töölehed,
internet
Lauakombed (1 tund)
Lauakombed ning
lauakatmise tavad ja
Katab vastavalt toidukorrale
laua, valides ja paigutades sobiva
erinevad loomingulised
võimalused. Lauapesu, -
nõud ja – kaunistused.
Sobivate nõude valimine
toidu serveerimiseks.
lauapesu, -nõud, ja –
kaunistused.
Peab kinni üldtuntud
lauakommetest.
Toiduainete
külmtöötlemine
(7tundi) Töövahendid köögis.
Ohutus. Toiduainete
eeltöötlemine ja
külmtöötlemine.
Toiduainete lühiajaline
säilitamine. Võileivad.
Valib töövahendid vastavalt töö
eesmärgile ning kasutab neid
ohutusnõudeid arvestades.
Hindab grupi töötulemust.
Teab väljendite “kõlblik kuni..” ja
“parim enne...” tähendust.
Võileivagrill, röster, ahi
Käsitöö (16 tundi)
Materjaliõpetus (2 tund)
Tekstiilkiudained.
Looduslikud kiud, nende
saamine ja omadused.
Töö käik
Teab erinevaid looduslikke
materjale, mis taimedelt,
loomadelt ja kuidas neid saab.
Saab teadma materjalide saamist
ja omadusi.
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng“ - Materjaliõpetusel
peetakse silmas looduslike
materjalide saamist, keskkonda.
„Tervis ja ohutus“ - erinevate
tööliikide puhul on vaja tutvuda
erinevate ohutusnõuetega.
Näidis kaustad
looduslike
materjalidest ja nende
saamisest. (siidiuss,
linataim, puuvillataim)
Näidis lõngade, niitide
valikud.
Töö planeerimine, vajalikud
õppevahendid,
ohutusnõuded
käsitööklassis töötamisel
Järgib töötamisel
ohutusnõudeid, hoiab korras
töökoha.
Tikkimine (6 tundi)
Töövahendid ja sobivad
materjalid Tarbepisted-
eelpiste, tikkpiste
Tööp. käik
Töötamine suulise
juhendamise järgi.
Töötamine tööjuhendi järgi.
Töö viimistlemine
Hindab oma töö korrektsust ja
esteetilisust.
Saab teadma erinevaid
kaunistuspisteid ja oskab neid
tikkida.
Töötab iseseisvalt lihtsama
tööjuhendi järgi.
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng“ - Tikandite valmistamisel
peetakse lugu kokkuhoiust.
Püütakse ära kasutada
tööproovides erinevate
jääklõngade kasutamist.
„Kultuuriline identiteet“ –
tehnika sidumine kultuuri.
Õpitakse märkama ja kasutama
rahvuslikke elemente eseme
disainimisel.
Erinevad tikkimis-
töövahendid (nõelad,
käärid, tikkimisraamid)
Õpik, ajakirjad, vihik
Heegeldamine.
(8 tundi).
Põhisilmuste heegeldamine,
heegeldamise tingmärgid,
rea kõrgus, edasi-tagasi
ridade heegeldamine, töö
lõpetamine. Tööproovidest
padja v muu eseme
kujundamine
Tunneb heegeldamise
töövahendeid ja oskab valida
omale sobivaid. Oskab
heegeldada alg., ahel- kinnis-
aassilmust, heegeldada ühe ja
kahekordset sammast, tunneb
heegeldamise tingmärke.
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng“ – Heegeldamisel
peetakse lugu kokkuhoiust.
Püütakse ära kasutada
tööproovides erinevate
jääklõngade kasutamist,
proovitakse heegeldada
erinevate taaskasutatavate
materjalidega ( kileribad, nöörid-
paelad
Heledat tooni
jämedamad lõngad, ja
nendega sobivad
heegelnõelad, vihik,
õpik, ajakirjad
Töö viimistlemine
Projektõpe ( 10 tundi)
Nt. Gobelään
Planeerib ja kavandab oma töö
vastavalt materjalile. Oskab
gobeläänraamile vedada
lõimelõngu. Oskab moodustada
vahelikku ja kududa erinevate
lõngadega lihtsamat triibustikku
või mustrit.
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng“- tähelepanu pööratakse
keskkonnale, taaskasutus uue
eseme loomisel
„Väärtused ja kõlblus“-
kujundatakse väärtustavat
suhtumist töösse ning töö
tegijasse.
„Kodaniku algatus ja
ettevõtlikkus“- Oma ideede
realiseerimine ja tööde
korraldamise oskus on põhilisi
eesmärke.
„Teabekeskkond“- Projektide
tarvis infot kogudes õpitakse
kasutama erinevaid tebekanaleid
Õpik, vihik , internet.
Käsitöö ja kodunduse ainekava 5. klass
5. klass 70 tundi
Õppesisu Taotletud õpitulemused Läbivad teemad Õppevahendid
Kodundus (16 tundi)
Töö organiseerimine ja
hügieen (2 tundi)
Isikliku hügieeni nõuded köögis töötamisel. Ohutus. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga, köögi korrashoid. Jäätmete sorteerimine.
Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav käitumine.
Toidu valmistamine ( 2)
Retsept. Retsepti järgi
töötamine, Mõõtühikud,
kaalu ja mahuühikud ja
nende teisendamine. Grupis
töötamise oskus
Teadvustab hügieenireeglite
järgimise vajadust köögis
töötamisel.
Järgib töötamisel ohutusnõudeid,
hoiab korras oma töökoha.
Tunneb jäätmete hoolimatust
käitlemisest tulenevaid ohte
keskkonnale ning enda võimalusi
jäätmete kesk-konnasõbralikule
käitlemisele kaasaaitamiseks.
Kasutab mõõdunõusid ja kaalu.
Valmistab lihtsamaid tervislikke
toite.
Tervis ja ohutus. Köögis
töötamisel on vaja tutvuda ja
arvestada erinevate ohtustega.
Väärtused ja kõlblus.
Rühmas töötamine annab
väärtuslikke kogemusi üksteise
arvestamisel,
organiseerimisoskuse
arendamisel ning võimalike
konfliktide lahendamisel.
Õpik, vihik erinevad
ajakirjad, töölehed,
internet
Lauakombed
Lauakombed ning
lauakatmise tavad ja
erinevad loomingulised
võimalused. Lauapesu, -
nõud ja – kaunistused.
Sobivate nõude valimine
toidu serveerimiseks.
Katab vastavalt toidukorrale
laua, valides ja paigutades sobiva
lauapesu, -nõud, ja –
kaunistused.
Peab kinni üldtuntud
lauakommetest.
Toiduainete külm- ja
kuumtöötlemine
(12tundi) Töövahendid köögis.
Ohutus. Toiduainete
eeltöötlemine ja
külmtöötlemine, keetmine.
Toiduainete lühiajaline
säilitamine.
(6 tundi)
Sega – ja toorsalatid
Valib töövahendid vastavalt töö
eesmärgile ning kasutab neid
ohutusnõudeid arvestades.
Oskab töötada retsepti järgi.
Oskab leida teemakohase
retsepti ja seda kogu klassile
tutvustada, kalkuleerida
vajalikku toidukogust, et toit
klassis valmistada ja et seda
kõigile jätkuks.
Hindab grupi ja enese
töötulemust.
Vihik, retseptid
Käsitöö (30 tundi)
Silmuskudumine.
(15 tundi)
Materjali ja töövahendite
valik, mõiste lõngavöö
tähendus ja tähtsus. Ohutus
kudumisel. Silmuste
loomine, ripskude,
Teab, kuidas ohutult kududa.
Oskab kududa parempidisest ja
pahempidistest silmustest
koosnevaid koepindu, teab
põhisilmuste ( parempidine,
pahempidine, ääresilmuse )
tingmärki. Oskab loovalt
„Tervis ja ohutus“ - enda kui ka
kaaslaste tööohutus kudumisel.
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng“ - Kudumisel peetakse
lugu kokkuhoiust. Püütakse ära
kasutada tööproovides erinevate
jääklõngade kasutamist.
Erinevad
kudumismaterjalid
(lõngad) ja
töövahendid (erinevad
vardad), vihik,
ajakirjad, internet,
joonistamisvahendid(
parempidine kude,
soonikkude. Kudumistöö
kavandamine vastavalt
materjalile ja ideele.
Kavandi kujundamine.
Koob põhisilmuseid
kasutades omaloomingulise
suurema kudumistöö
Töö viimistlemine ja
hooldamine
kavandada omale jõukohase
kudumidtöö ja teha kavandit.
A4 valge paber, värvi-
või viltpliiatsid)
Õmblemine. (15 tundi)
Padjapüüri õmblemine
Õmblusmasinaga
tutvumine. Masina osad,
masina niiditamine ja
poolimine, ohutustehnika,
masina hooldus. Käsitsi
pisted ( tarbe- ja
kaunistuspisted). Padja
lõike konstrueerimine,
mõõtude võtmine,
õmblusvarud. Töö kangaga(
lõngasuunad, parem-
pahem pool,
Töö viimistlemine
Teab õmblusmasina osi,
tehnoloogiat ja õmblemisel
õmblusmasina ohutustehnikat.
Oskab käsitsi õmmelda eelpistet,
teha sõlme, teha ühe ja
kahekordset palistust.
Kavandada omale padjapüür
vastavalt padja suurusele. Teab
mõisteid koe- lõimelõngad,
palistus.
„Tervis ja ohutus“ - enda kui ka
kaaslaste tööohutus õmblemisel.
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng“ - Õmblemisel peetakse
lugu kokkuhoiust. Püütakse ära
kasutada erinevate kanga
jääkide kasutamist.
Õmblusmasinad,
niidid, nõelad, kangad
käärid jt õmblustarbed.
Õpik, ajakirjad, vihik
Projektõpe ( 16 tundi poisid
ja tüdrukud )
Nt.
1. Teravilja nädal “Kõik teraviljast” (aedviljast, puuviljast)
2. “Tuba korda, sõber tuleb külla”
Teab erinevaid tera-, aed-,
puuvilju. Teab nende tähtsusest
oma tervisele.
Analüüsib erinevusi.
Koostab neist menüüsid ja
analüüsib neid.
Arvestab rühmaülesannete
täitmisel kaasõpilaste arvamuste
ja hinnangutega.
Kasutab referaadi koostamisel
ainekirjandust ja teabeallikaid.
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng“- tähelepanu pööratakse
keskkonnale.
„Tervis ja ohutus“-
Ohutusnõuded, tervisliku
toitumise põhitõed.
„Väärtused ja kõlblus“-
kujundatakse väärtustavat
suhtumist töösse ning töö
tegijasse.
„Kodaniku algatus ja
ettevõtlikkus“- Oma ideede
realiseerimine ja tööde
korraldamise oskus on põhilisi
eesmärke.
„Teabekeskkond“- Projektide
tarvis infot kogudes õpitakse
kasutama erinevaid tebekanaleid
ning hindama kogutud info
usaldusväärsust.
Õpik, erinevad
ajakirjad, raamatud,
internet.
Kodundus Poistel (8 tundi)
Töö organiseerimine ja
hügieen (4 tundi)
Isikliku hügieeni nõuded köögis töötamisel.
Teadvustab hügieenireeglite
järgimise vajadust köögis
töötamisel.
Järgib töötamisel ohutusnõudeid,
hoiab korras oma töökoha.
Tervis ja ohutus. Köögis
töötamisel on vaja tutvuda ja
arvestada erinevate ohtustega.
Väärtused ja kõlblus.
Õpik, erinevad
ajakirjad, töölehed.
Ohutus. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga, köögi korrashoid. Jäätmete sorteerimine.
Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav käitumine.
Toidu valmistamine
Retsept. Mõõtühikud.
Tunneb jäätmete hoolimatust
käitlemisest tulenevaid ohte
keskkonnale ning enda võimalusi
jäätmete kesk-konnasõbralikule
käitlemisele kaasaaitamiseks.
Kasutab mõõdunõusid ja kaalu.
Valmistab lihtsamaid tervislikke
toite.
Rühmas töötamine annab
väärtuslikke kogemusi üksteise
arvestamisel,
organiseerimisoskuse
arendamisel ning võimalike
konfliktide lahendamisel.
Lauakombed (2 tundi)
Lauakombed ning
lauakatmise tavad ja
erinevad loomingulised
võimalused. Lauapesu, -
nõud ja – kaunistused.
Sobivate nõude valimine
toidu serveerimiseks.
Katab vastavalt toidukorrale
laua, valides ja paigutades sobiva
lauapesu, -nõud, ja –
kaunistused.
Peab kinni üldtuntud
lauakommetest.
Väärtused ja kõlblus.
Rühmas töötamine annab
väärtuslikke kogemusi üksteise
arvestamisel,
organiseerimisoskuse
arendamisel ning võimalike
konfliktide lahendamisel.
„Kultuuriline identiteet“ -
erinevate kommete
tutvustamine. Õpitakse
märkama ja kasutama
rahvuslikke elemente esemete
disainimisel.
Toiduainete
külmtöötlemine
(2tundi) Töövahendid köögis.
Ohutus. Toiduainete
eeltöötlemine ja
külmtöötlemine.
Toiduainete lühiajaline
säilitamine. Võileivad.
Valib töövahendid vastavalt töö
eesmärgile ning kasutab neid
ohutusnõudeid arvestades.
Hindab grupi töötulemust.
Teab väljendite “kõlblik kuni..” ja
“parim enne...” tähendust.
„Tervis ja ohutus“ - Tervislik
toitumine, praktilised
käitumisoskused erinevates
situatsioonides.
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng“ - Toidu valmistamisel
pööratakse tähelepanu säästliku
tarbimisharjumuste
kujunemisele.
Võileibade
meisterdamiseks
erinevad töövahendid.
Käsitöö ja kodunduse ainekava 6. klass
6. klass 70 tundi
Õppesisu Taotletud õpitulemused Läbivad teemad Õppevahendid
Kodundus (16 tundi) Töö organiseerimine ja hügieen (1 tund)
Isikliku hügieeni nõuded köögis töötamisel. Ohutus. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga, köögi korrashoid. Jäätmete sorteerimine. Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav käitumine. Toidu valmistamine
Keetmine, teravili ja
teraviljatoidud ja
tooted( 15 tundi) Retsept. Retsepti järgi töötamine, Mõõtühikud, kaalu ja mahuühikud ja nende teisendamine. Grupis töötamise oskus
Teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötamisel.
Järgib töötamisel ohutusnõudeid, hoiab korras oma töökoha. Tunneb jäätmete hoolimatust käitlemisest tulenevaid ohte keskkonnale ning enda võimalusi jäätmete kesk-konnasõbralikule käitlemisele kaasaaitamiseks. Kasutab mõõdunõusid ja kaalu. Valmistab lihtsamaid tervislikke toite.
Tervis ja ohutus. Köögis töötamisel on vaja tutvuda ja arvestada erinevate ohtustega. Väärtused ja kõlblus. Rühmas töötamine annab väärtuslikke kogemusi üksteise arvestamisel, organiseerimisoskuse arendamisel ning võimalike konfliktide lahendamisel.
Õpik, vihik erinevad ajakirjad, töölehed, internet
Kuumtöötlemise viisid.
Toiduainetes toimuvad muutused kuumtöötlemisel, toitainete kadu. Supid, pudrud, keedetud vahud, kissellid Maitseained ja roogade maitsestamine. Kuumtöödeldud järelroad. Teravili ja teraviljasaadused, tervislik hommikusöök, pudrud ja nende lisandid, tärklis, keetmisviisid
Teab toiduainete kuumtöötlemise viise. Teab toidu valmistamisel toimuvaid muutusi ning oskab neid teadmisi rakendada. Valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi roogi. Arvestab rühmaülesandeid täites kaasõpilaste arvamusi ja hinnanguid. Tunneb peamisi maitseaineid ja roogade maitsestamise võimalusi. Valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi
„Tervis ja ohutus“ Köögis töötamisel on vaja tutvuda ja arvestada erinevate ohtustega. Tervisliku toitumise põhitõdede omandamine ning tervislike toitude praktiline valmistamine. „Väärtused ja kõlblus“ Rühmas töötamine annab väärtuslikke kogemusi üksteise arvestamisel, organiseerimisoskuse arendamisel ning võimalike konfliktide lahendamisel. Kodunduse etiketiteemade kaudu kujundatakse praktilisi käitumisoskusi erinevates situatsioonides, õpitakse mõistma käitumisvalikute põhjusi aj võimalikke tagajärgi.
Õpik, vihik kokaraamatud, erinevad ajakirjad, internet
Kodundus (8 tundi) poisid Keetmine, teraviljad ja teraviljatoidud Kuumtöötlemise viisid.
Toiduainetes toimuvad muutused kuumtöötlemisel, toitainete kadu. Supid, pudrud, kissellid, vahud, vormiroad Maitseained ja roogade maitsestamine. Kuumtöödeldud järelroad.
Teab toiduainete kuumtöötlemise viise. Teab toidu valmistamisel toimuvaid muutusi ning oskab neid teadmisi rakendada. Valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi. Arvestab rühmaülesandeid täites kaasõpilaste arvamusi ja hinnanguid. Tunneb peamisi maitseaineid ja roogade maitsestamise võimalusi. Valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi
„Tervis ja ohutus“ Köögis töötamisel on vaja tutvuda ja arvestada erinevate ohtustega. Tervisliku toitumise põhitõdede omandamine ning tervislike toitude praktiline valmistamine. „Väärtused ja kõlblus“ Rühmas töötamine annab väärtuslikke kogemusi üksteise arvestamisel, organiseerimisoskuse arendamisel ning võimalike konfliktide lahendamisel. Kodunduse etiketiteemade kaudu kujundatakse praktilisi käitumisoskusi erinevates situatsioonides, õpitakse mõistma käitumisvalikute põhjusi aj võimalikke tagajärgi.
Õpik, vihik, kokaraamatud, erinevad ajakirjad.
Käsitöö (30 tundi)
aas- ja kinnissilmuse erinevus, heegelkirjade ülesmärkimise viisid, skeemi järgi heegeldamine Heegeldamine. (15 tundi). Motiivide heegeldamine ja nedest suur heegeltöö Põhisilmuste heegeldamine, heegeldamise tingmärgid, rea kõrgus, ringselt heegeldamine, motiivide lõpetamine, omavaheline ühendamine, töö viimistlemine, kavandi valmistamine ja selle järgi töö teostamine
Tunneb heegeldamise töövahendeid ja oskab valida omale sobivaid. Oskab heegeldada alg., ahel- kinnis- aassilmust, heegeldada ühe ja kahekordset sammast, tunneb heegeldamise tingmärke ja oskab nende järgi heegeldada motiive. Teab erinevaid motiivide ühendamise võtteid, valmistab ühe oma kavandatud motiividest heegeltöö.
„Keskkond ja jätkusuutlik areng“ – Heegeldamisel peetakse lugu kokkuhoiust. Püütakse ära kasutada tööproovides erinevate jääklõngade kasutamist, proovitakse heegeldada erinevate taaskasutatavate materjalidega ( kileribad, nöörid-paelad
Heledat tooni jämedamad lõngad, ja nendega sobivad heegelnõelad, vihik, õpik, ajakirjad
Õmblemine. (15 tundi) Põlle õmblemine Õmblusmasinaga töötamise meeldetuletamine. Masina osad, masina niiditamine ja poolimine, ohutustehnika, masina hooldus. Käsitsi pisted, masinal õmblemine. Mõõtude võtmine, töö lõikelehega, kangaga( lõngasuunad, parem- pahem pool, õmblusvarud Töö viimistlemine
Teab õmblusmasina osi, tehnoloogiat ja õmblemisel õmblusmasina ohutustehnikat. Oskab käsitsi õmmelda eelpistet, teha sõlme, teha ühe ja kahekordset palistust, kantida lõikeääri. Kavandada omale põlle ja esitleda oma kavandit. Teab mõisteid koe- lõimelõngad, palistus. lõige, mõõtude võtmine, lõikelehelt lõike kopeerimine, juurdelõikus( lõike paigutamine kangale, õmblusjoon ja õmblusvaru, tasku õmblemine. Töö viimistlemine ja esitlemine
„Tervis ja ohutus“ - enda kui ka kaaslaste tööohutus õmblemisel. „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ - Õmblemisel peetakse lugu kokkuhoiust. Püütakse ära kasutada erinevate kanga jääkide kasutamist.
Õmblusmasin, niidid, nõelad, kangad käärid jt õmblustarbed. Õpik, ajakirjad, vihik, kalka paber lõike kopeerimiseks, A4 valge paber kavandiks
Projektõpe ( 16 tundi) Nt.
Teab viltimise võimalusi. Uurib viltimise ajalugu, teeb kindlaks vajalikud
„Keskkond ja jätkusuutlik areng“- tähelepanu pööratakse keskkonnale.
Õpik, erinevad ajakirjad, raamatud, internet.
Viltimine
töövahendid ja materjalid ja nende muretsemise võimalused Koostab kavandi ja ja analüüsib selle teostamise võimalusi ja materjali võimalikku kulu. Arvestab rühmaülesannete täitmisel kaasõpilaste arvamuste ja hinnangutega. Kasutab referaadi koostamisel ainekirjandust ja teabeallikaid.
„Tervis ja ohutus“- Ohutusnõuded, looduslikud materjalid ja töövahendid meie ümber ja loodussäästlik mõtteviis „Väärtused ja kõlblus“- kujundatakse väärtustavat suhtumist töösse ning töö tegijasse. „Kodaniku algatus ja ettevõtlikkus“- Oma ideede realiseerimine ja tööde korraldamise oskus on põhilisi eesmärke. „Teabekeskkond“- Projektide tarvis infot kogudes õpitakse kasutama erinevaid tebekanaleid ning hindama kogutud info usaldusväärsust.
Käsitöö ja kodunduse ainekava 7. klass
7. klass 70 tundi
Õppesisu Taotletud õpitulemused Läbivad teemad Õppevahendid
Kodundus 16 tundi
Kodundus (4 tundi) Makro- ja mikrotoitained, nende vajalikkus ning allikad. Lisaained toiduainetes. Toiduainete toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud päevamenüü koostamine lähtuvalt toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad
Teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust oma tervisele ning põhiliste makro- ja mikrotoitainete vajalikkust ja allikaid. Analüüsib toiduainete toiteväärtust ja hindab nende kvaliteeti.
Analüüsib menüü tervislikkust, koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü. Arvestab rühmaülesannete täitmisel kaasõpilaste arvamuste ja hinnangutega.
Kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid.
� Teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust oma tervisele ning põhiliste makro- ja mikrotoitainete vajalikkust ja allikaid.
� Analüüsib toiduainete toiteväärtust ja hindab
nende kvaliteeti. � Analüüsib menüü tervislikkust, koostab
tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü. � Arvestab rühmaülesannete täitmisel kaasõpilaste
arvamuste ja hinnangutega. Mõttekaardi koostamine: Mis on tervislik toit? Tasakaalustatud ja mitmekülgse päevamenüü koostamine, kasutades internetipõhiste tervisliku toitumise keskkondade abi. Toitainelise koostise arvutamine, toidu maksumuse kalkuleerimine erinevaid tekstülesandeid lahendades. Praktiline ülesanne: erinevate lisaainete sisaldus minu lemmiktoiduainetes. � Meeskonnatööna kavandada toitumine
ühepäevasel matkal.
Õpik, vihik erinevad ajakirjad, internet.
Kodundus 4 tundi Maitseained ja roogade maitsestamine. Ürdid ja vürtsid , erinevad soolad ja suhkrud
Tunneb peamisi maitseaineid ja roogade maitsestamise võimalusi. Oskab valmistada ürdiõli, teab maitseainete säilitamise võimalusi.
Maitsetaimede ja vürtsidega tutvumine. Ülesanne: lõhna ja maitse järgi maitseainete tundmine. Praktiline ülesanne: koostada omale maitseainete raamat, kus oleksid sees tuntuimad ja kuulsaimad maitseained, kastmed koos koostise kirjeldusega, erinevad soola ja suhkru liigid ja nende kasutamise võimalused. Raamat oleks veebipõhine ja nähtav kõigile klassikaaslastele.
Kodundus 8 tundi Praadimine Liha jaotustükid ja lihatoidud. Kalaroad. Soojad kastmed.
� Teab toiduainete kuumtöötlemise viise.
� Teab toidu valmistamisel toimuvaid
muutusi ning oskab neid teadmisi rakendada.
� Valmistab retsepti kasutades erinevaid
kuumi ja külmi roogi.
Sobivate liha jaotustükkide valimine toidu valmistamisel. Tutvumine liha valikuga kauplustes. Liha vasardamine, paneerimine. Hakkliha ja hakklihatoidud Kala eel ja kuumtöötlemine. Erinevad soojad kastmed ja nende valmistamine ja serveerimine
Kodundus poisid 8
tundi
� Õpik, vihik erinevad ajakirjad, internet.
Töö organiseerimine ja hügieen (1 tund)
Teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötamisel.
Rühmade moodustamine. Ühine vestlus üksteisega arvestamise tähtsusest, et ennetada mõne õpilase
Isikliku hügieeni nõuded köögis töötamisel. Ohutus. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga, köögi
korrashoid. Jäätmete sorteerimine. Tööjaotus rühmas,
ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav käitumine. Makro- ja mikrotoitained, nende vajalikkus ning allikad. Lisaained toiduainetes. ( 1 tund) Toiduainete toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud päevamenüü koostamine lähtuvalt toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad Maitseained ja roogade maitsestamine.( 1 tund)
Toidu valmistamine. Kuumtöötlemisviisid Praadimine, Liha ja kalaroad
Järgib töötamisel ohutusnõudeid, hoiab korras oma töökoha.
Tunneb jäätmete hoolimatust käitlemisest
tulenevaid ohte keskkonnale ning enda võimalusi jäätmete kesk-konnasõbralikule käitlemisele kaasaaitamiseks.
Teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust
oma tervisele ning põhiliste makro- ja mikrotoitainete vajalikkust ja allikaid.
Analüüsib toiduainete toiteväärtust ja
hindab nende kvaliteeti. Analüüsib menüü tervislikkust, koostab
tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü.
� Tunneb peamisi maitseaineid ja
roogade maitsestamise võimalusi. Kuumtöötlemise viisid.
tõrjutust rühmatöös. Töötamine rühmas, tööülesannete jaotamine. Tutvumine õppeköögiga. Retsept ja mõõtühikud, lühendid retseptides. Praktiline ülesanne rühmale: mõõtmine ja kaalumine, mõõtühikute teisendamine. Prügi sorteerimine ja nõude pesemise kord kooli õppeköögis, Praktiline ülesanne: erinevate lisainete siasaldus minu lemmiktoiduainetes. Maitsetaimede ja vürtsidega tutvumine. Ülesanne: lõhna ja maitse järgi maitseainete tundmine.
� Praetud toitude valmistamine Valmistab retsepti
kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi.
Teab erinevaid praadimise viise, teab toiduainetes toimuvaid muutusi kuumtöötlemisel. Teab mõisteid Praadimine, paneerimine, lihajaotustükid, hakkliha . Oskab valmistada hakklihatoite, valget ja pruuni põhikastet
Käsitöö (30 tundi)
Materjalid (3 tundi) Tekstiilkiudained. Keemilised kiud. Tehiskiudude ja sünteetiliste kiudude saamine ja omadused. Tänapäeva käsitöömaterjalid.
Oskab eristada looduslikke kiudaineid keemilistest ja tehiskiudainetest. Oskab määrata meeleelundeid kasutades erinevate kiudude päritolu (põletamiskatse)
Ülevaade tekstiilkiudainetest ja nende saamisest. Tutvumine lõngade ja kangastega. Erinevate kiudude ja nende omaduste praktiline võrdlemine. Roheline mõtteviis ja tekstiilmaterjalide kasutamine ning taaskasutamine. Ideede leidmine erinevate materjalide loominguliseks kombineerimiseks.
Näidismaterjalid, õpik, vihik, kangatükid, pintsetid, tõmbekapp, piirituslamp)
Rahvakunst Kudumine (17 tundi) Kudumine Eesti rahvakunstis. Käsitsi tehtava töö väärtustamine tarbekunsti osana või isikupärase eneseväljendusena. Silmuste kahandamine ja kasvatamine. Ringselt kudumine. Kirjamine. Erinevate koekirjade kudumine skeemi järgi. Silmuste arvestamine, eseme kudumine ja viimistlemine.
Koob kirjalist pinda ning koekirju koeskeemi kasutades. Koob ringselt.
Tunneb peamisi eesti rahvuslikke käsitöötavasid. Leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid.
Tutvumine silmuskoeliste esemetega Eesti rahavkunstis. Rahvusliku disainiga kaasaegsed kudumid. Kirjamine ja kirjakord, selle arvestamine ringselt kudumisel. Praktilise harjutusena erinevate koekirjade kudumine tingmärkide järgi. Kootud eseme kavandamine ja jõukohase kudumi valmistamine.
Õpik, vihik, ajakirjad, internet
Tikkimine (10 tundi)
Tutvumine erinevate
tikanditega. Tikand
loomingulise
väljendusvahendina.
Valib tööeseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid, tehnikaid ning viimistlusvõtteid. Leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid.
Erinevate tikandite vaatlus (pilutikand, valgetikand, madalpistetikand, ristpistetikand, pärltikand, vabatikand jne). Tikand kui kaunistus ja loominguline väljendusvahend. Sõnumi edastamine tikandi abil.
Tikkimise töövahendid( nõelad, lõngad, ühevärviline tikkimisriie, käärid, kopeerpaber või pliiatsid, kavandiks A4
Sümbolid ja märgid.
Võimalusel tikandi
kavandamine ja loomine
arvuti abil.
Praktiline loovülesanne: Rõivaeseme või kodutekstiili täiendamine omadisainitud tikandiga. Oma töö esitlemine.
joonistuspaber, joonistustarbed
Projektõpe (16 tundi)
Nt Fimo savist ehted
Oskab leida erinevatest infokanalitest omale vajalikku infot töö kavandamiseks ja valmistamiseks. Järgib töötamisel ohutusnõudeid, hoiab korras oma töökoha. Peb lugu ajast ja töö korraldusest.
Internetist info leidmine ja sobiva materjali valimine ja muretsemine. Kavandite tegemine ja erinevate töövõtete õppimine. Ehete valmistamine ja esitlemine
Internet, teemakohane kirjandus, vihik, fimo savi, ehete kinnitamise ja valmistamise detailid.
Käsitöö ja kodunduse ainekava 8. klass
8. klass 70 tundi
Õppesisu Taotletud õpitulemused Läbivad teemad Õppevahendid
Kodundus 16 tundi
Konserveerimine( 4) Teab erinevaid Konserveerimismeetodeid. Teab mõisteid pastöriseerimine, steriliseerimine. Oskab valmistada retsepti järgi lihtsamaid hoidiseid ja neid pakendada.
Erinevate hoidiste valmistamine. Marineerimine, soolamine, mooside keetmine. Konservandid ja säilitusained, hoidiste valmistamiseks kasutatavate purkide ja kaante steriliseerimine, pastöriseerimine, hapendamine, soolamine, kuivatamine
Pliit, suurem anum hoidiste pastöriseerimiseks, termomeeter, purgid, kaaned
Küpsetamine( 12 tundi) Teab erinevaid taignaliike, nendest tooteid ja oskab valmistada retsepti järgi erinevaid küpsetisi. Oskab ettevalmistada vorme küpsetamiseks, kasutada ahju ja valida õiget küpsetamistemperatuuri. Teab keemilisi ja bioloogilisi kergitusaineid, erinevaid jahuliike ja küpsetiste muutmist tervislikemaks.
Kaalu ja mahuühikud ja nende teisendamine, küpsetustemperatuurid, ettevalmistustööd küpsetamiseks, pärmitaignad, võitaignad, tuletatud taignad, biskviittaigen, erinevatest taignatest tooted ja nende valmistamine
Ahi, küpsetusplaadid ja vormid, küpsetuspaber, õpik, vihik, ajakirjad ja raamatud, internet
Kodundus Poisid 8 tundi
Küpsetamine( 11 tundi) Erinevad taignad ja nendest tooted, Toitumishäired ja nende leevendamine ja vältimine ( 1 tund)
Teab erinevaid taignaliike, nendest tooteid ja oskab valmistada retsepti järgi erinevaid küpsetisi. Oskab ettevalmistada vorme küpsetamiseks, kasutada ahju ja valida õiget küpsetamistemperatuuri. Teab keemilisi ja bioloogilisi kergitusaineid. Teab erinevaid toitumisega seotud haiguseid .
Kaalu ja mahuühikud ja nende teisendamine, küpsetustemperatuurid, ettevalmistustööd küpsetamiseks, pärmitaignad, võitaignad, tuletatud taignad, biskviittaigen, erinevatest taignatest tooted ja nende valmistamine. Gluteeni- laktoositalumatus, diabeet buliimia, anoreksia, tsöliaakia.
Ahi, küpsetusplaadid ja vormid, küpsetuspaber, õpik, vihik, ajakirjad ja raamatud, internet
Käsitöö (30 tundi)
Õmblemine ( 19 tundi) Omale kleidi või seeliku õmblemine ja esitlemine klassile
valib sobivaid rõivaid, lähtudes nende materjalist, otstarbest, lõikest, stiilist ja oma figuurist; märkab originaalseid ja leidlikke lahendusi esemete rõivaste disainis; kavandab isikupäraseid esemeid. Oskab ajakirjast lõikeid valida, kopeerida ja kohandada neid oma mõõtudega. Oskab paigutada ja joonistada lõikeid riidele, märkida õmblusvarusid, lõigata välja detailide ja ja kanda üle sissevõttejooni Oskab õmmelda esemele lukku, teha värvlit ja diagonaal või lõikekohast kanti. Õmmelda ühendus- ja äärestusõmblusi, teha ühe ja kahekordset palistust. Oskab viimistleda ja esitleda oma rõivaeset klasile.
Seelikute ja kleitide tüübid; mini, midi, maksi; ideekavand ja selle vormistamine; kompositsiooni seaduspärasuste arvestamine käsitööeset kavandades; mõõtude võtmine, rõiva suurusnumbri määramine, mõõdud ja tähised (Rü, Vü, Pü, Üp jt.) Omale seeliku või kleidi kavandamine, mõõtude võtmine, suurusnumbri määramine tabeli alusel Lõikelehe kasutamine, tingmärgid lõikelehel koe- ja lõimelõngad, riide muster, diagonaal, sidus; lõigete paigutamine riidele, juurdelõikus mblemise tehnoloogilise järjekorra määramine; ettevalmistused I prooviks; sissevõtted, kandid, äärestamine, luku õmblemine õmblustöö viimistlemine, pressimine; õmblemisega seotud elukutsed ning võimalused ettevõtluseks
Heegeldamine( 11 tundi) Loovheegeldus, kasutades erinevaid materjale ja õpitud töövõtteid vabalt valitud eseme valmistamiseks
Oskab leida loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid; kombineerib oma töös erinevaid materjale. Ja valmistada omale üks vabas heegeltehnikas ese
tutvumine heegeldamise traditsioonidega Eestis, traditsiooniliste ja kaasaegsete heegeldamisvõtetega; võimalusel ideede otsimine Internetist; väikese heegelpinna kavandamine Hiiu, Muhu, Kihnu ja Setu pitsid; vahe- ja äärepits; tutvumine heegeltehnika loominguliste võimalustega; ideekavand ja selle vormistamine oma töö heegeldamine, soovi korral vormistamine väikeseks esemeks (käe- või kaelaehe, valmis esemele kaunistusdetail) või siis kasutusvõimaluste tutvustamine, esitlemine
Heegeldamise töövahendid ja materjalid, õpik, internet, käsitööajakirjad ja raamatud, vihik, A4 valge joonistuspaber, joonistamisvahendid
Projektõpe 16 tundi Ettevõtlus. Kohvik Meeskonna juhtimine. Suurema projekti
� Teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust oma tervisele ning põhiliste makro- ja mikrotoitainete vajalikkust ja allikaid.
Rajada üheks õhtuks- päevaks hästi toimiv söögikoht, mis pakuks tervislikku ja maitsvat toitu. Iga toidu juurde peab kuuluma toitumisalane info.
läbiviimine alates menüü koostamisest, kalkulatsioonist ja praktilise töö organiseerimisest kuni tulemuse analüüsimiseni.
� Analüüsib toiduainete toiteväärtust ja hindab nende kvaliteeti.
� Analüüsib menüü tervislikkust, koostab
tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü. � Arvestab rühmaülesannete täitmisel
kaasõpilaste arvamuste ja hinnangutega.
� Kasutab menüüd koostades
ainekirjandust ja teabeallikaid. � Kalkuleerib toidu maksumust.
Õpetaja roll on suunav, vajadusel selgitav. Otsustamine ja vastutamine jääb õpilastest koosneva meeskonna kanda. Projekti läbiviimise etapid:
1. Tutvumine ülesandega 2. meeskonna moodustamine, vajalike
ülesannete jaotamine 3. Menüü koostamine lähtudes toitainelisest
analüüsist ja toiduainete hinnast 4. Retseptide läbi proovimine, hindamine,
koguste ja hinna arvutamine. 5. söögikoha kujundus ja hügieen. 6. Kohviku toimimine. 7. Projekti analüüs, enda panuse analüüsimine,
võimalikud järeldused
Käsitöö ja kodunduse ainekava 9. klass
9. klass 35 tundi
Õppesisu Taotletud õpitulemused Läbivad teemad Õppevahendid
Käsitöö 20 tundi
Silmuskudumine 12 tundi palmikkude, pitsilised, koekirjad, nupud erinevate koekirjade kudumine skeemi järgi; silmuste arvestamine eseme kudumiseks, silmuste kahandamine. Vabalt valitud ese õpitud koekirjades
Leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid; kasutab inspiratsiooniallikana etnograafilisi esemeid; arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle ühiskonna arengus; otsib ülesandeid täites abi nüüdisaegsest teabelevist Koob koekirju koeskeemi kasutades; oskab teha kootud esemele kahandust, kasvatust põhisilmuseid, palmikkudet, soonikkudet, pitsilist koekirja, ühendada kootud detaile
tutvumine kudumistraditsioonidega Eestis ja maailmas palmikkoe, pitsilise, nupulise tööproovi kudumine. Töö kavandamine ja tööproovi kudumine valitud koekirja järgi Silmuste arvestamine eseme tööproovilt, eseme kudumine, silmuste kasvatamine ja kahandamine, töö lõpetamine, viimistlemine
Õpik, ajakirjad, internet, vihik, A4 valge paber ja joonistustarbed
Tikkimine 12 tundi Hääbetikand tikkimine eesti rahvakunstis, töövahendite valik sõltuvalt materjalist ja valmistatavast esemest; tikkimise eeltööd, mähk- ja hääbepiste. Tikkida vabalt valitud ese: nõelapadi, järjehoidja, telefoni vm kott, raamatukaaned, pilt vm)
tunneb peamisi eesti rahvuslikke käsitöötavasid; valib tööeseme valmistamiseks sobivaid materjale ja töövahendeid, oskab tikkida hääbe- ja mähkpistet, vajadusel kasutada juba õpitud pisteid kavandab isikupäraseid esemeid; otsib ülesandeid täites abi nüüdisaegsest teabelevist kombineerib oma töös erinevaid materjale, leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid
Tutvumine tikkimistavadega Eestis (PP esitlus, raamatud); mustri kandmine kangale, mähk- ja hääbepistes motiivide tikkimine tööproovile; kodus: otsida ideid kavandamiseks Tikandi kavandamine oma (või ka mõne kunstniku) kunstitöö põhjal, kavandada nii tikitud jooni kui ka täidetud pindu; soovi korral võib kavandada Muhu lilltikandi; või mõne muu mustri, mida täita hääbetikandis, mustri kandmine riidele, eeltööd enne tikkimist, erinevat tooni lõngadega tikkimine, arvestades valgust ja varju, looduslikke toone.
Tikandi lõpetamine ja vormistamine esemeks (nõelapadi, järjehoidja, telefoni vm kott, raamatukaaned, pilt vm)
Kodundus 6 tundi Etikett ja korrastustööd . rõivastus ja käitumine vastuvõttudel, koduses peolauas, kohvikus ning restoranis, laua katmine ja laudade paigutamine, teenindamine ja käitumine lauas, kutsete valmistamine ja saatmine, stiiliõpetus- riietumine ja värvust valik vastavalt figuurile
Teab erinevaid laualiike, oskab katta lauda, käituda lauas, riietuda vastavalt üritusele, oskab arvestada riietumisel oma figuuri, teab kuidas teha lipsusõlme, hooldada riideesemeid ja jalatseid. Teha korrastustöid ja kasutada selleks õigeid töövõtteid ja töövahendeid. Teab mõisteid pindpinevus, abrassiivained, tensiidid Ph, happelise ja leeliselised ained, neutraalsed pesuvahendid, keskkonnasäästlikkus ja alternatiivid keemilistele pesuainetele. Teab erinevaid figuuritüüpe ja teab kust leida abistavat infot riietumiseks.
ajurünnak "milleks on vaja kombeid", vestlus käitumisest erinevates olukordades, PP esitlus riietusest vastuvõttudel, kutsete valmistamine ja saatmine. Praktiline ülesanne: valmistada ja vormistada üks kutse ( lõpupeo), katta näidislaud. Vormistada oma figuuri arvestades üks moekollektsioon argi- ja pidupäevaks koos aksessuaaridega . Teha tabel kodus olevast olmekeemiast ja tuua sinna näiteid , kus ja milleks neid kasutatakse, määrata PH
Internet, õpik, ajakirjad- moekataloogid , Valge joonistuspaber ja joonistustarbed, liim, käärid.
Projektõpe 5 tundi projekt "Igikestvad väärtused"; klassi jõuluõhtu koos lastevanematega (või ka tänuõhtu oma aineõpetajatele) ettevalmistamine ja läbiviimine; koosviibimise korraldamine
osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides; suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi; koostab lähtuvalt ürituse sisust menüü ning kujundab kutse; kalkuleerib toidu maksumust; kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi; lähtuvalt ürituse sisust kujundab ja katab laua (Buffet); käitub ürituse iseloomu kohaselt
projekti tutvustus, meeskondade moodustamine, ülesannete sõnastamine ja jagamine; tööjaotus meeskondades, tegevuse planeerimine ja ettevalmistamine; tegevuskava koostamine; ajurünnak " Minu elu väärtused" kutsete valmistamine ja teksti sõnastamine; eeskava koostamine (sh näiteks: näitus või esitlus põhikooli käsitöö ja tehnoloogiaõp tundides valminud töödest, või ka moe dem); retseptide valimine, ürituse eelarve koostamine jm; meeskonnatöö Suupistete valmistamine, laudade katmine, ürituse läbiviimine Projekti kokkuvõte, meeskondade tegevusanalüüsi esitamine;
Internet, õpik, vihik, erinevad ajakirjad, kunstitarbed, sobivad lauad, laudlinad, kaunistused, toiduained vastavalt menüüle, eeskava jaoks etteasted
TEHNOLOOGIA
4. klass Eesmärgid
• Õpetada töökoha korrashoidu ja tisleri tööpingi kasutamise võimalusi.
• Õpetada ohutult kasutama lihtsamaid tööriistu (vasar, saag, nuga, puur).
• Õpetada töövahendite, õppevahendite ja riiete korrashoidu.
• Arendada õpilasi loovalt ja säästlikult mõtlema.
• Arendada joonlauaga mõõtmist ja pliiatsiga märkimist.
• Õpetada puitpindade lihvimist ja puhastamist.
• Õpetada liimima puit-, papp- jne. materjale.
• Õpetada nägema ilu oma töös ja enda ümber. Maht 35 tundi.
1. Tehnoloogia igapäevaelus (6t).
2. Disain ja joonestamine (4t).
3. Materjalid ja nende töötlemine ( 25t)
Õppekirjandus: A.Kõrbe Tööõpetus IV-VI kl. Puidutööd, Tln, Valgus 1982
H. Isok, A.Kõrbe, A. Meiorg, E.Rihvk Poiste tööõpetuse jaotusmaterjal IV-V klassile, Tln., Valgus 1982
M.Soobik Tehnoloogia ja loovus ETL 2011
Teemad:
• Sissejuhatus õppeainesse. Tööohutus
• Loovuse arendamine
• Puidutööd: Töökoht. Töövahendid. Mets: puu, puit, vineer. Puuliigid. Mõõtmine, märkimine. Saagimine, lihvimine, puurimine. Abirakised.
Katteviimistlus.
Õpitulemused
Õpilane teab:
• Elementaarseid tööohutusnõudeid tööõpetuse klassis.
• Puidu kasutamise ja detailide ühendamise lihtsamaid võimalusi.
• Mõõtmise ja märkimise tähtsust.
• Elektrivoolu ohtlikkust. Õpilane oskab:
• Kasutada tööpinki.
• Kasutada käsitööriistu (vasarat, saagi, nuga, puuri).
• Lihtsamaid töövõtteid – puidu saagimist, lihvimist, puhastamist, õlitamist, peitsimist.
• Kavandada toodet (võinuga, laevamudelit jne).
• Hoida korras oma õppevahendeid, rõivaid ja töökohta.
• Teha lihtsamaid korrastustöid, pühkida prahti, tolmu.
• Näha ilu enda ümber ja oma töös. Hindamine:
Hindamine toimub vastavalt Keeni kooli hindamisjuhendile
Läbivad teemad:
● Turvalisus (tööohutus, ohutu liiklemine);
● Keskkond ja säästev areng (looduskaitse, säästlik materjalide kasutamine, töökoha korrashoid)
Integratsioon teiste ainetega:
Eesti keel – õpilane saab aru tööjuhisest ning töötab suulise ja kirjaliku (tööjuhendi) juhendamise abil, oskab oma tegevusi kirjeldada. Matemaatika,– õpilane kasutab mõõtmisvahendeid, loendab ja võrdleb detaile ja esemeid, koostab ja kasutab töös jooniseid. Kunstiõpetus – õpilane kasutab töötades värviõpetust, erinevaid tehnikaid, materjale, Loodusõpetus – õpilane tunneb ja kasutab õigesti ning säästlikult erinevaid materjale, teab olmeprügi käitlemise põhimõtteid. Inimeseõpetus – õpilane planeerib ja kavandab oma tööd ja aega, kohaldab õpitut praktilise tegevusega, tunneb tervislikku toitmust ja - eluviise, arvestab ohutusnõuetega, käitub viisakalt Kehaline kasvatus – õpilane kasutab töötamisel õigeid võtteid, hindab kehalist aktiivsust. Keemia - materjaliõpetus
Geograafia – erinevate piirkondade puuliigid. Teemad.
Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine:
Õpilane tunnetab pideva õppimise vajadust. Oma ideede rakendamiseks võimaluste valimine, töö kavandamine ning üksi ja üheskoos töötamine aitavad arendada töövõimeid. Keskkond ja jätkusuutlik areng :
Tähtis toodet valmistades kasutada säästlikult nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus :
Oma ideede proovimine ja elluviimine. Oskus korraldada oma tööd. Kultuuriline identiteet :
Tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega. Õpitakse märkama ja kasutama rahvuslikke elemente. Teabekeskkond :
Koguda teavet teatmeteoste ja interneti teel. Oskab leida info ja tutvuda teiste loominguga. Tervis ja ohutus :
Tutvub tööohutusega, arvestab ohutusnõudeid. Tutvumine looduslike ja sünteetiliste materjalidega. Tervislik toitumine. Väärtused ja kõlblus:
Kujuneb väärtustav suhtumine töösse ning töö tegijasse. Rühmas töötamine annab kogemusi üksteise arvestamisel, organiseerimisoskuse arendamisel ning konfliktide lahendamisel. Kujundatakse käitumisoskusi erinevates situatsioonides.
5. klass
Eesmärgid
• Õpetada õpilast käituma vastavalt töökoja sisekorra eeskirjadele.
• Õpetada selgeks mõisted "tooraine", "materjal", "toorik", "tööese".
• Õpetada nael-, liim-, kruviliidet.
• Õpetada noaga vestmist ja ohutusnõudeid.
• Tutvustada vineeri valmistamist.
• Õpetada vineeri ja õhukese puitmaterjali saagimist.
• Õpetada puidu puurimist lauapuurpingil ja akutrelliga.
• Õpetada panustamistöid.
• Õpetada katteviimistlust - värvimine, lakkimine, peitsimine, õlitamine.
• Arendada õpilasi loovalt.
• Tutvustada saematerjale Maht 70 tundi.
1. Tehnoloogia igapäevaelus (4 t).
2. Disain ja joonestamine (4 t).
3. Materjalid ja nende töötlemine. (46 t.)
4. Tehnoloogiaõpetus ( tüdrukute rühm) 8t.
5. Projektitööd (16t).
Sisu
H. Isok, A. Kõrbe, O. Köösel, G. Nagel, E. Rihvik Poiste tööõpetus V klass,
Koolibri 1996
A. Kõrbe Tööõpetus IV-VI kl. Puidutööd, Tln., Valgus, 1982
E. Rihvk, M. Soobik Metallitööd.Tln, Koolibri 2007
M.Soobik Tehnoloogia ja loovus ETL 2011
Teemad:
• Õppetöökoda. Sisekorra eeskiri.
• Tehnika ja tehnoloogia üldosa.
• Loovuse arendamine.
• Puidutööd: Puidutöö elukutsed. Spoon. Vineer. Puiduliited (nael-, liim-, kruviliide). Puidu katteviimistlus (värv, lakk, peits, õli). Saematerjalid. Puidurikked.
Õpitulemused
Õpilane teab:
• Töökoja sisekorra eeskirju.
• Mõisteid "toorik", "materjal", "tooraine".
• Puitdetailide ühendamise viise.
• Puidu puurimise võimalusi.
• Ohutusnõudeid puurimisel.
• Ohutusnõudeid põletamisaparaadi kasutami
• Loodusvarade ja energia säästva kasutamise vajadusest. Õpilane oskab:
• Eristada puud ja puitu.
• Mõõta ja analüüsida viga mõõtmisel.
• Puitdetaile ühendada naela, liimi ja kruvi abil.
• Ohutult puurida, põletada aparaadiga puidule .
• Augustada pappi.
• Vahet teha erinevatel saematerjalidel.
Hindamine
Hindamine toimub vastavalt Keeni kooli hindamisjuhendile
Läbivad teemad:
● Turvalisus (tööohutus, ohutu tinaga , noaga vestmine ja elektriohutus);
● Keskkond ja säästev areng (materjalide säästlik kasutamine, elektrienergia ja vee kokkuhoid);
● Kodukant .
Integratsioon teiste ainetega
Eesti keel – õpilane saab aru tööjuhisest ning töötab suulise ja kirjaliku (tööjuhendi) juhendamise abil, oskab oma tegevusi kirjeldada.
Matemaatika, loodusõpetus – õpilane kasutab mõõtmisvahendeid, loendab ja võrdleb detaile ja esemeid, koostab ja kasutab töös jooniseid.
Kunstiõpetus – õpilane kasutab töötades värviõpetus, erinevaid tehnikaid, materjale, tehnoloogiaid.
Loodusõpetus – õpilane tunneb ja kasutab õigesti ning säästlikult erinevaid materjale, teab olmeprügi käitlemise põhimõtteid. Inimeseõpetus – õpilane planeerib ja kavandab oma tööd ja aega, kohaldab õpitut praktilise tegevusega, tunneb tervislikku toitmust ja - eluviise, arvestab ohutusnõuetega, käitub viisakalt Kehaline kasvatus – õpilane kasutab töötamisel õigeid võtteid, hindab kehalist aktiivsust. Keemia - materjaliõ
Teemad.
Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine:
Õpilane tunnetab pideva õppimise vajadust. Oma ideede rakendamiseks võimaluste valimine, töö kavandamine ning üksi ja üheskoos töötamine aitavad arendada töövõimeid. Keskkond ja jätkusuutlik areng :
Tähtis toodet valmistades kasutada säästlikult nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus :
Oma ideede proovimine ja elluviimine. Oskus korraldada oma tööd. Kultuuriline identiteet :
Tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega. Õpitakse märkama ja kasutama rahvuslikke elemente. Teabekeskkond :
Koguda teavet teatmeteoste ja interneti teel. Oskab leida info ja tutvuda teiste loominguga. Tervis ja ohutus :
Tutvub tööohutusega, arvestab ohutusnõudeid. Tutvumine looduslike ja sünteetiliste materjalidega. Tervislik toitumine. Väärtused ja kõlblus:
Kujuneb väärtustav suhtumine töösse ning töö tegijasse. Rühmas töötamine annab kogemusi üksteise arvestamisel, organiseerimisoskuse arendamisel ning konfliktide lahendamisel. Kujundatakse käitumisoskusi erinevates situatsioonides.
6. klass
Eesmärgid
• Õpetada õpilasi kavandama lihtsamat tööd ja koostama juhendit.
• Õpetada õpilasi leidma eseme kolmvaadet (eest-, pealt- vasakultvaade).
• Eseme pinnalaotuse selgitamine.
• Õpetada puidu kujusaagimist elektrilise tikksaega ja tutvustada ohutusnõudeid.
• Õpetada treima ümartoorikut ja rangelt jälgima ohutusnõudeid.
• Anda hööveldamise algõpetust.
• Õpetada täpset mõõtmist ja varuga töötlemist.
• Õpetada ohutut puurimist ja puurpingi seadistamist
• Tutvustada erinevate energialiikide kasutamist ja ajalugu.
Maht 70 tundi
1. Tehnoloogia igapäevaelus (4 t).
2. Disain ja joonestamine (4 t).
3. Materjalid ja nende töötlemine. (46 t.)
4. Tehnoloogiaõpetus ( tüdrukute rühm) 8t.
5. Projektitööd (16t).
Sisu
H. Isok, A. Kõrbe, G. Nagel, E. Rihvk Poiste tööõpetus VI klass, Koolibri, 1997
A. Kõrbe Tööõpetus IV-VI kl. Puidutööd, Tln., Valgus, 1982
M.Soobik Tehnoloogia ja loovus ETL 2011
V.Bittighoffer. H.Riou J.Thisset. M.Arm Tehnoloogia 6 klassile, Avita 2010
Teemad:
• Õppetöökoda
• Tehnika ja tehnoloogia
• Geomeetria (kolmvaade, pinnalaotus)
• Loovuse arendamine
• Puidutööd (ohutus): Hööveldamine. Treimise algõpe. Saagimine tikksaega. Puidu puurimine. Puidu katteviimistlus. Puidu liited (nael-,
kruvi-, liim-, pulkliide).
Õpitulemused: Õpilane teab:
• Ruumiliste esemete tasapinnal kujutamise viise.
• Tehnilistel joonistel kasutatavate joonte tähendust.
• Ratta kasutusalasid olmes ja tänapäeval.
• Tikksaega saagimise tööpõhimõtet ja ohutusnõudeid.
• Puurpingi ja treipingi ehitust, tööpõhimõtet ja tööohutuse nõudeid.
• Õpitud tööliikide juures kasutatavaid põhilisi tööriistu ja tööohutuse nõudeid.
Õpilane oskab:
• Eristada ristprojektsioonis kujutatud lihtsa tehnilise detaili kuju ja mõõtmeid.
• Määrata kindlaks tööjärjekorda lihtsa tööeseme valmistamisel.
• Käsitseda õpitud tööliikide juures põhilisi tööriistu.
• Hinnata objektiivselt tehtu töö kvaliteeti.
• Lahendada lihtsaid õpitud materjalide töötlemisega seotud probleemülesandeid. Hindamine
Hindamine toimub vastavalt Keeni kooli hindamisjuhendile
Läbivad teemad
● Turvalisus (tööohutus, Ekksaega saagimise ja puidutreimise ohutus, tuleohutus);
Integratsioon teiste ainetega
Eesti keel – õpilane saab aru tööjuhisest ning töötab suulise ja kirjaliku (tööjuhendi) juhendamise abil, oskab oma tegevusi kirjeldada. Matemaatika, loodusõpetus – õpilane kasutab mõõtmisvahendeid, loendab ja võrdleb detaile ja esemeid, koostab ja kasutab töös jooniseid. Kunstiõpetus – õpilane kasutab töötades värviõpetus, erinevaid tehnikaid, materjale, tehnoloogiaid. Loodusõpetus – õpilane tunneb ja kasutab õigesti ning säästlikult erinevaid materjale, teab olmeprügi käitlemise põhimõtteid. Inimeseõpetus – õpilane planeerib ja kavandab oma tööd ja aega, kohaldab õpitut praktilise tegevusega, tunneb tervislikku toitmust ja - eluviise, arvestab ohutusnõuetega, käitub viisakalt Kehaline kasvatus – õpilane kasutab töötamisel õigeid võtteid, hindab kehalist aktiivsust. Keemia - materjaliõpe
Teemad.
Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine:
Õpilane tunnetab pideva õppimise vajadust. Oma ideede rakendamiseks võimaluste valimine, töö kavandamine ning üksi ja üheskoos töötamine aitavad arendada töövõimeid. Keskkond ja jätkusuutlik areng :
Tähtis toodet valmistades kasutada säästlikult nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus :
Oma ideede proovimine ja elluviimine. Oskus korraldada oma tööd.
Kultuuriline identiteet :
Tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega. Õpitakse märkama ja kasutama rahvuslikke elemente. Teabekeskkond :
Koguda teavet teatmeteoste ja interneti teel. Oskab leida info ja tutvuda teiste loominguga. Tervis ja ohutus :
Tutvub tööohutusega, arvestab ohutusnõudeid. Tutvumine looduslike ja sünteetiliste materjalidega. Tervislik toitumine. Väärtused ja kõlblus:
Kujuneb väärtustav suhtumine töösse ning töö tegijasse. Rühmas töötamine annab kogemusi üksteise arvestamisel, organiseerimisoskuse arendamisel ning konfliktide lahendamisel. Kujundatakse käitumisoskusi erinevates situatsioonides.
8. klass
Eesmärgid
• Selgitada töötervishoiu nõudeid puidutööde teostamisel.
• Õpetada ja selgitada keeltapi valmistamist.
• Õpetada puidu lihvimist ekstsentrik ja taldlihvijaga, selgitada ohutusnõudeid.
• Õpetada analüüsima saematerjali kvaliteeti ja tundma põhilisi puidurikkeid.
• Õpetada erinevate puiduliikide tundmist.
• Õpetada nuppude ja käepidemete treimist ja nihiku kasutamist mõõtmisel.
• Õpetada puidu õõnestamist puurimise, ja freesimise tee Maht 70 tundi
1. Tehnoloogia igapäevaelus (4 t).
2. Disain ja joonestamine (4 t).
3. Materjalid ja nende töötlemine. (46 t.)
4. Tehnoloogiaõpetus ( tüdrukute rühm) 8t.
5. Projektitööd (16t).
Sisu H. Isok, A. Kõrbe, G. Nagel, E. Rihvk Poiste tööõpetus VII klass, Koolibri, 1999 E. Rihvk Puitehistöö koolis, Valgus, 1978 M.Soobik
V.Bittighoffer. H.Riou J.Thisset. M.Arm Tehnoloogia 7 klassile, Avita 2011 Tehnoloogia ja loovus ETL 2011
Teemad:
• Õppetöökoda.
• Töötervishoid. Ohutusnõuded.
• Tehnoloogia (puurpink, seadistamine).
• Loovuse arendamine.
• Puidutööd (ohutus): Tikksaega saagimine. Ekstsentrik ja taldlihvijaga lihvimine. Puidu
treimine. Tappide valmistamine. Peiteldamine. Puidu õõnestamine. Puidurikked. Puidu värvimine
Metallitööd (ohutus): Metallid ja sulamid. Metallide omadused. Metallide
töötlemine .
Nihikuga mõõtmine (sügavuse ja läbimõõdu mõõtmine)
Õpitulemused Õpilane teab:
• Töötervishoiu nõudeid puidutöökojas.
• Nimetada kolm erinevat tapiliiki.
• Lihthöövli ehitust ja osade nimetusi.
• Tikksae, ektsentriklihvija kasutamise võimalusi.
• Nimetada erinevaid puidurikkeid.
• Erinevate metallide omadusi.
• Puidu treipeitlite nimetusi ja kasutamise erinevusi.
• Inimese ja keskkonna vahelisi seoseid. Õpilane oskab:
• Valmistada keeltappi.
• Treida ümardetaile..
• Ohutult kasutada ekstsentriklihvijat, erinevaid trei peitleid.
• Nimetada ja ära tunda erinevaid puuliike.
• Teha vahet erineval puiduliigil.
• Vahetada saelehte tikksael.
• Kasutada nihikut ümardetailide läbimõõtude mõõtmisel. Hindamine
Hindamine toimub vastavalt Keeni kooli hindamisjuhendile
Läbivad teemad:
● Turvalisus (töötervishoid ja hügieen, lihvimis-, puurimis- ja süvistamisohutus);
● Keskkond ja säästev areng.
Integratsioon teiste ainetega
Eesti keel – õpilane saab aru tööjuhisest ning töötab suulise ja kirjaliku (tööjuhendi) juhendamise abil, oskab oma tegevusi kirjeldada.
Matemaatika, loodusõpetus – õpilane kasutab mõõtmisvahendeid, loendab ja võrdleb detaile ja esemeid, koostab ja kasutab töös jooniseid. Kunstiõpetus – õpilane kasutab töötades värviõpetus, erinevaid tehnikaid, materjale, tehnoloogiaid. Loodusõpetus – õpilane tunneb ja kasutab õigesti ning säästlikult erinevaid materjale, teab olmeprügi käitlemise põhimõtteid. Inimeseõpetus – õpilane planeerib ja kavandab oma tööd ja aega, kohaldab õpitut praktilise tegevusega, tunneb tervislikku toitmust ja - eluviise, arvestab ohutusnõuetega, käitub viisakalt Kehaline kasvatus – õpilane kasutab töötamisel õigeid võtteid, hindab kehalist aktiivsust. Keemia - materjaliõpetu
Teemad.
Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine:
Õpilane tunnetab pideva õppimise vajadust. Oma ideede rakendamiseks võimaluste valimine, töö kavandamine ning üksi ja üheskoos töötamine aitavad arendada töövõimeid. Keskkond ja jätkusuutlik areng :
Tähtis toodet valmistades kasutada säästlikult nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus :
Oma ideede proovimine ja elluviimine. Oskus korraldada oma tööd. Kultuuriline identiteet :
Tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega. Õpitakse märkama ja kasutama rahvuslikke elemente. Teabekeskkond :
Koguda teavet teatmeteoste ja interneti teel. Oskab leida info ja tutvuda teiste loominguga. Tervis ja ohutus :
Tutvub tööohutusega, arvestab ohutusnõudeid. Tutvumine looduslike ja sünteetiliste materjalidega. Tervislik toitumine. Väärtused ja kõlblus:
Kujuneb väärtustav suhtumine töösse ning töö tegijasse. Rühmas töötamine annab kogemusi üksteise arvestamisel, organiseerimisoskuse arendamisel ning konfliktide lahendamisel. Kujundatakse käitumisoskusi erinevates situatsioonides.
8.klass Eesmärgid
• Õpetada tehnilise graafika aluseid.
• Õpetada hooldama ja korrastama lõiketeradega tööriistu.
• Õpetada erinevaid tappe ja kastseotisi.
• Õpetada teostama tööjooniseid ja eskiise.
• Õpetama liimima trei toorikuid ja treima esemeid liimitud toorikutest (radiaaltreimine).
• Tutvuda ruumide remonttöödega ja korraldada praktilist teostamist. Maht 70 tundi
1. Tehnoloogia igapäevaelus (4 t).
2. Disain ja joonestamine (4 t).
3. Materjalid ja nende töötlemine. (46 t.)
4. Tehnoloogiaõpetus ( tüdrukute rühm) 8t.
5. Projektitööd (16t).
Sisu H. Isok, A. Kõrbe, E. Rihvk Poiste tööõpetus 8. klassile, Koolibri, 1999 E. Rihvk Puitehistöö koolis, Valgus, 1978 M.Soobik Tehnoloogia
ja loovus ETL 2011
Teemad:
• Õppetöökoda. Kodune töötuba.
• Tehnilise graafika alused (detailid, keermed, jooned, eskiisid).
• Täiskasvanute elukutsed puidutöötlemise valdkonnas.’
• Tehnoloogia (puur- ja treipink-ülekanded, höövelpink).
• Loovuse arendamine.
• Puidutöö (ohutus): Materjaliõpetus (puidu omadused), puidutööriistade hooldus ja korrastamine. Liited (kastseotised, eriseotised). Treimine (toorikute koostamine, õõnesvormide treimine). Puidu immutus- ja kattevahendid
• Tehnilise graafika lugemine (tööjoonised, projektid). Õpitulemused
Õpilane teab:
• Tehnika ajalooga seotud isikuid.
• Erinevaid puidu ühendamise mooduseid ja erinevaid kastseotiste liike
• Ruumide remondiks vajalikke materjale ja vahendeid ning nende kasutamse põhimõtteid.
• Ameti ja eluviisi vahelisi seoseid. Õpilane oskab:
• Kujutada graafiliselt tööjoonistel avasid, läbilõiget, keeret, märkide raadiust, diameetrit.
• Teritada höövlilauda, peitlit.
• Liimida puittoorikuid ja teostada radiaalsuunalist treimist.
• Värvida põrandat, seina, mööblit.
• Pahteldada ebatasasusi seintel, mööblil, valmistatud esemetel.
• Valida õigeid värvitoone ja neid kooskõlastada.
• Leida ja kasutada vajalikku kirjandust. Hindamine
Hindamine toimub vastavalt Keeni kooli hindamisjuhendile.
Läbivad teemad ● Turvalisus ( puidu keemilise töötlemise ohutus ja elektriohutus ● Karjäär (õppimisvõimalused maakonna ja vabariiklikes
kutsekoolides).
Integratsioon teiste ainetega
Eesti keel – õpilane saab aru tööjuhisest ning töötab suulise ja kirjaliku (tööjuhendi) juhendamise abil, oskab oma tegevusi kirjeldada. Matemaatika, loodusõpetus – õpilane kasutab mõõtmisvahendeid, loendab ja võrdleb detaile ja esemeid, koostab ja kasutab töös jooniseid. Kunstiõpetus – õpilane kasutab töötades värviõpetus, erinevaid tehnikaid, materjale, tehnoloogiaid. Loodusõpetus – õpilane tunneb ja kasutab õigesti ning säästlikult erinevaid materjale, teab olmeprügi käitlemise põhimõtteid. Inimeseõpetus – õpilane planeerib ja kavandab oma tööd ja aega, kohaldab õpitut praktilise tegevusega, tunneb tervislikku toitmust ja - eluviise, arvestab ohutusnõuetega, käitub viisakalt Kehaline kasvatus – õpilane kasutab töötamisel õigeid võtteid, hindab kehalist aktiivsust. Keemia - materjaliõpetus
Geograafia - erinevate piirkondade puuliigid.,
Teemad.
Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine:
Õpilane tunnetab pideva õppimise vajadust. Oma ideede rakendamiseks võimaluste valimine, töö kavandamine ning üksi ja üheskoos töötamine aitavad arendada töövõimeid. Keskkond ja jätkusuutlik areng :
Tähtis toodet valmistades kasutada säästlikult nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus :
Oma ideede proovimine ja elluviimine. Oskus korraldada oma tööd. Kultuuriline identiteet :
Tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega. Õpitakse märkama ja kasutama rahvuslikke elemente. Teabekeskkond :
Koguda teavet teatmeteoste ja interneti teel. Oskab leida info ja tutvuda teiste loominguga. Tervis ja ohutus :
Tutvub tööohutusega, arvestab ohutusnõudeid. Tervislik toitumine. Väärtused materjalidega ja kõlblus:
Kujuneb väärtustav suhtumine töösse ning töö tegijasse. Rühmas töötamine annab kogemusi üksteise arvestamisel, organiseerimisoskuse arendamisel ning konfliktide lahendamisel. Kujundatakse käitumisoskusi erinevates situatsioonides.
9. klass Eesmärgid
• Õpetada lihtsamate projektide valmistamist kasutades leppemärke.
• Õpetada algteadmisi sisekujundusest ja disainist.
• Õpetada projekteerimistöödel kasutama arvutit.
• Õpetada õpilasi enda teadmiste-, oskuste- ja vilumuste pagasit hindama ja leidma õiget lahendust lõputöö valimisel.
• Tutvustada elektrilisi käsitöömasinaid ja õpetada neid ohutult kasutama (akutrell, käsifrees, nurgasaag, taldlihvija, elektriföön,
metallilõikur, tikksaag jne).
• Selgitada plastide laialdast kasutamist tänapäeva tööstuses ja majanduses. Maht 35 tundi
1. Tehnoloogia igapäevaelus (6t).
2. Disain ja joonestamine (6t).
3. Materjalid ja nende töötlemine (23t).
4. Tehnoloogiaõpetus (valdavalt tüdrukute rühm) (4t).
5. Projektitööd (8t).
Sisu H. Isok, E. Rihvk, A. Kõrbe Poiste tööõpetus IX klass, Koolibri, 1999 E. Rihvk Puitehistöö koolis, Valgus, 1978 G. Nagel, J. Ungru
Omavalmistatud töövahendid, Tln., 1992 M.Soobik Tehnoloogia ja loovus ETL 2011
Teemad:
• Valitud töö tehnoloogilise kaardi koostamine: Tööjoonis. Töö otstarve. Kasutatavad materjalid. Töökäik
• Liimpuidu valmistamine: Saagimine. Liimimine. Lihvimine
• Puidu treimine (võimalike tööoperatsioonide kasutamine).
• Elektriliste käsitööriistade tundmaõppimine vastavalt tööliigile.
• Elektriliste käsitööriistade ohutusnõuded ja kasutamine (akutrell, ektsentriklihvija,
elektriline käsifrees, nurgasaag, tikksaag, metallilõikur jne).
Elukutsete tutvustamine ja õppimise võimalused.
Õpitulemused
Õpilane teab:
• Põhiliste tänapäeval kasutatavate käsi- ja elektriliste tööriistade otstarvet ja kasutusvõimalusi
• Tarbeesemete kujundamise põhimõtteid ja selles kaasajal aktsepteeritavaid tõekspidamisi.
• Tänapäeval kasutatavaid konstruktsioonimaterjale ja nende omadusi.
Õpilane oskab:
• Lugeda töö- ja koostejoonist ja lihtsaid tehnilisi skeeme.
• Teha tööjoonist ja eskiisi lihtsast tehnilisest detailist.
• Valida antud ülesande täitmiseks sobivat ja jõukohast arvutiprogrammi.
• Leida ja kasutada ainealast kirjandust ja internetikeskkonnast vajalikku informatsiooni.
• Valida lihtsa tööeseme näidise või tööjoonise järgi selle valmistamiseks vajaminevaid materjale ja tööriistu.
• Kavandada iseseisvalt lihtsa tööeseme valmistamise tehnoloogilist käiku ja koostada tehnoloogiakaarti ning valmistada kvaliteetse
tööeseme.
• Eristada virtuaalselt enamlevinud puiduliike, puidurikkeid.
• Valmistada töö hõlbustamiseks vajalikke tehnoloogilisi tarvikuid.
• Kasutada õigesti ja ohutult puurpinki, treipinki, terituspinki, saagpinki ja lihtsamaid elektrilisi käsitööriistu.
• Karjääriotsuste tegemisel näha alternatiive. Hindamine Hindamine toimub vastavalt Keeni kooli hindamisjuhendile.
Läbivad teemad
• Turvalisus (elektriliste käsitööriistade ohutus)
● Karjäär
● Infotehnoloogia
Integratsioon teiste ainetega
Eesti keel – õpilane saab aru tööjuhisest ning töötab suulise ja kirjaliku (tööjuhendi) juhendamise abil, oskab oma tegevusi kirjeldada. Matemaatika, loodusõpetus – õpilane kasutab mõõtmisvahendeid, loendab ja võrdleb detaile ja esemeid, koostab ja kasutab töös jooniseid. Kunstiõpetus – õpilane kasutab töötades värviõpetus, erinevaid tehnikaid, materjale, tehnoloogiaid. Loodusõpetus – õpilane tunneb ja kasutab õigesti ning säästlikult erinevaid materjale, teab olmeprügi käitlemise põhimõtteid. Inimeseõpetus – õpilane planeerib ja kavandab oma tööd ja aega, kohaldab õpitut praktilise tegevusega, tunneb tervislikku toitmust ja - eluviise, arvestab ohutusnõuetega, käitub viisakalt Kehaline kasvatus – õpilane kasutab töötamisel õigeid võtteid, hindab kehalist aktiivsust. Keemia - materjaliõpetus
Teemad.
Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine:
Õpilane tunnetab pideva õppimise vajadust. Oma ideede rakendamiseks võimaluste valimine, töö kavandamine ning üksi ja üheskoos töötamine aitavad arendada töövõimeid. Keskkond ja jätkusuutlik areng :
Tähtis toodet valmistades kasutada säästlikult nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus :
Oma ideede proovimine ja elluviimine. Oskus korraldada oma tööd. Kultuuriline identiteet :
Tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega. Õpitakse märkama ja kasutama rahvuslikke elemente. Teabekeskkond :
Koguda teavet teatmeteoste ja interneti teel. Oskab leida info ja tutvuda teiste loominguga. Tervis ja ohutus
Tutvub tööohutusega, arvestab ohutusnõudeid. Tervislik toitumine
Väärtused ja kõlblus:
Kujuneb väärtustav suhtumine töösse ning töö tegijasse. Rühmas töötamine annab kogemusi üksteise arvestamisel, organiseerimisoskuse arendamisel ning konfliktide lahendamisel. Kujundatakse käitumisoskusi erinevates situatsioonides.