PowerPoint Presentation

Kaariese riski maandamineMarek VinkEesti Hambaarstide Liitprojekt Laste hammaste tervisal mare hambakliinik

Leping 2/21-8

Suhtumise muutus 1940-1980??

Ennetav-konservatiivne-operatiivne Operatiivne raviKonservatiivne raviEnnetav ravi

CAMBRACAries Management By Risk Assesmentge bakterinakkus, puudulik hgieen, pikaleveninud imetamine (rinnast vi pudelist), puudulik perekonna suutervis, kaasasndinud (ka geneetilised) kvakoe defektid, palju mitut pinda haaravaid tidisi, sljeeritust vhendav keemia- vi kiiritusravi, smis-joomishired, ebaregulaarne hambaravi, tihedate vahenksimistega hambavaenulik dieet, magus-happeline janujook, ortodontiline ravi, juurepinna paljastumine, karedad tidised ja lahtised servad, fsiline ja/vi vaimne puue koos vimetusega hoolitseda suuhgieeni eest..

??7Individuaalne haiguste ennetamineprimaarne preventsioonhaigestumise rahoidmine ja riski vhendamine

sekundaarne preventsioon e konservatiivne ravihaiguse peatamine ja haiguse edenemise kontrollimine patsiendi poolt

tertsiaarne preventsioontakistatakse olemasoleva haiguse genemist / ravimine, taastusraviennetatakse komplikatsioone

kvaternaarne preventsioonritatakse ennetada paranenud haiguse taaspuhkemist 8Haiguste ennetamineehk preventsioon on sihiprane tegevus mingi haiguse vltimiseks. Eristatakse:primaarset preventsiooni haiguse rahoidmine (nit. immuniseerimine);sekundaarset preventsiooni juba tekkinud haigusprotsessi peatamine vi pidurdamine selle varajase avastamise ja sobiva raviga (nit. seluuringud);tertsiaarset preventsiooni vljakujunenud haiguse genemise vi krooniliste seisundite kinnistumise rahoidmine lbi efektiivse taastusravi.Haiguste ennetamise eesmrk on silitada olemasolevat terviseseisundit. Haiguste ennetamise valdkonda kuulub klassikaline tervisekaitse.Haiguste ennetamine hlmab mitte ainult haiguse vltimist riskifaktorite vhendamise nol, vaid ka nende arengu peatamist ja juba tekkinud tagajrgede vhendamist.Hambaarstkonna (ja HK ja ??) paradigma muutus?

hambasse tidise asetamine ei ravi haiguse phjustsee on smptomaatiline ravi (tertsiaarne preventsioon)

mida rohkem "ravime" seda "majanduslikult tulusam"HK maksab raviprotseduuri = tidise asetamise eestarstile tulus pole rahvatervisele thus

teliselt thus ravi peab mjutama patsiendi tervisekitumist

kaariesSaame tuttavaks -

Arsti abi pole piisavTervishoid suudab kontrollida ainult 10% tervist mjutavates teguritest.Tervishoiussteem aitab enamasti juba haigestunuid.

Preventsiooni saab rakendada hiskonna kikidesse valdkondadesse integreerituna,millega tasanduvad ka erinevate sotsiaalsete rhmade vimalused.

vaesussotsiaalne trjutusmittetoimiv peremudeleakaaslaste mjumaiuste kttesaadavus

Taustssteem..

Biofilm = hambakatttegelikult mittespetsiifiline mikroflooraalgul arvati, et Lactobacillus acidophilus siis et Streptococcus mutansindigeenne (priskodune) mfle 700 erineva liigikatu biomassi metabolism

Katu retentsioon = kaariesekahjustus?

Katt ja katu pHkatu mikrofloora - S. mutanskatu retentsioonkontaktpinnadtidise serva le- ja alamr, karedusfissuurid, svendidkleepuv toitkatu tihedus/paksusslje kvantiteet ja kvaliteetfluoriidiooni kohalolekssivesikute tarbimise sagedus

Happernnaku olemusKui pH langeb alla 5,5, lahustub hdrokslapatiidi kristall ehk algab demineraliseerimineCa10(PO4)6(OH)2 + H+ = Ca2+ + HPO42 + OH.

Kui pH tuseb neutraalseks ja vahetus sljekeskkonnas leidub piisavalt Ca2+ ja PO43 algab remineraliseerumine.

Hambaaugu tekkimineHambaemaili sisse pindmise kihi alla on poolkuu kujuliselt tunginud streptokokid.

Kliiniliselt on nha kriitjasvalge viirg igemeserva lhedal (2).

Kaariese etioloogilised teguridbakteriaalne katt+rafineeritud ssivesikud

demineraliseerumine

hgieen + fluoriid+slje kaitsemehhanismid

mineraliseerumine

Demineraliseerumine remineraliseeruminepHVib tekkida hambakivi

HA formeerub__________________________RemineraliseerimineFA formeerub__________________________

ErosioonH+ reageerib slje ja katu PO4-3 ________________________DemineraliseerimineHA lahustub (kaaries)FA formeerub________________________HA ja FA lahustuvad

Erosioon

7

6

5

4

3

HA - hdroksapatiitFA - fluorapatiit

Primaarne preventsioonKaariesesse nakatuminevarases lapseplves piimahammaste suhu likumise jrelpisikud suus nii kaua kui hambadkislje kontaktist (tavaliselt ema vm lhisugulane)nakatumisele aitab kaasa lapse suur suhkrutarbiminekoolieaks vljakujunenud oma mikrofloora takistab nakatumist

Hammaskonna resistentsuskaasasndinud halvad hambad - individuaalset ehituslikku soodumust raske hinnata nrga resistentsuse tunnused:pehme, lbipaistmatu, lumetaoline vaapkergesti kuluv mittemurduv vaapkaariese esinemine igemeserva lhedal retentsioonid lisavad kaariese riski sgavad fissuuridtihedad suure pindalaga kontaktidpuseriti hambadresistentsuse koha pealt thtsaim arenguperioodil ja lpliku maturatsiooni ajal saadud sobiv mr fluoriidi

Mehhaaniline puhastamineSuuhgieen ei ole thtis?patsiendid arvavad, et peale pesemist on hambad tiesti puhtadtegelikkuses jb hammastele alati jnukkattuisegi hambaniidiga puhastamise jrel on residuaalkatt vimeline esile kutsuma mduka (pH 5,5) happernnakuSuuhgieeni kliiniline efektkaariese kontrollimiselhamba(pinna) tasemelerinevate uuringute alusel efektiivneindiviidi tasemel efektiivne jrelvalve all (supervised) efektiivne h-pasta fluoriidi tttupopulatsiooni tasemelpole efektiivnekaariese hulgitegurilisuse tttusuhkrurikka dieediga...Pori

Suuhgieen on thtis!hammaste puhastamine on tendatult krge efektiivsusega meetod kontrollimaks kaariese arengut eriti, kui kasutatakse fluoriidiga hambapastat

hgieenipetus ja jrelvalve all harjamine parandavad hgieeniainult kvaliteetset hammaste PUHTAKS puhastamist saab pidada efektiivseks

tihti patsiendid lihtsalt ei usu, et kodune ravi on efektiivne

Aktiivne vs krooniline kaaries

Kige kriitilisem aeg

Antimikroobsed ainedenamik on laia toimespektriga ja mittespetsiifilised mis vivad phjustada ebasoodsaid koloogilisi tasakaalumuutusitundlike mikroobide hvitamine vimaldab mittetundlikel vohadasee on phjuseks, miks keemilisi proflaktikavahendeid ei peaks kasutama rutiinselt (va hambapasta fluoriid)

Biofilmi metabolism

Pilt: Arto Nurmi

Pilt: Arto NurmiMagustajad ja kaarieskariogeensed magustajadsahharoosglkoosfruktoosmaltooslaktoossorbitoolohutud magustajadkslitoolertritoolmaltitoolaspartaamsahhariin

SuhkruasendajadmittekalorilisedAcesulfame-KAlitameAspartameCyclamateGlyrrihizinMirakulinNeohesperidine DCSucraloseSaccharinThaumatinErythritolkalorilisedIsomaltLycasinMaltitolMannitolSorbitolXylitolSuhkrualkoholid

Turu suhkru-uuring

Kslitooli toimemehhanismidAntikariogeensussuubakterid ei suuda kslitoolist happeid toota

kariogeensed bakterid pole suutnud adapteeruda kslitooli kasutama lisab sljeeritustpuhverkapatsiteetikaltsiumisisaldustfosfaadisisaldustaluselisustvhendab mutans-kokkide arvu hammaskonnas

Fluoriid

Fluoriidfluorapatiit on happele vastupanuvimelisem kui hdrokslapatiittakistab demineraliseerumistsoodustab remineraliseerumisttakistab bakterite ainevahetustvhendab hambakudede niiskumisvimettakistab katu formeerumistPilt: Arto NurmiFluoriidSuukeskkonnas leiduv fluoriid koos ema teadlikkusega (kaariese olemusest) seletab 50% kaariese vhenemist tnapeva laste hulgas

Fluoriid muudab emaili pH-hiku vrra vastupidavamaks happernnakule.

Dentiin pH 6,2Hambaemail e. hdroksapatiit pH 5,5Fluorapatiit pH 4,5FluoriidF hambapinnakoes 2500-4000 ppm (0,25-0,4%)sljes 0,03 ppm

igapevane 1 mg/l fluoriidisisaldusega joogivee tarvitamine elu jooksul tstab vastupanuvimet kaariesele kigis vanuserhmadeslokaalne fluoriidi aplikatsioon takistab kaariese teket kaarieseriskiga patsientidel

Fluoriidlokaalselt suhu likumise jrelssteemselt hamba arengu ajalkasulikkahjulik

Fluoriidodavlihtne manustadassteemne (pole efektiivne)vesi, sool, piim jm lokaalnehambapasta, geel, lakk, suuloputusvedelik jm

FluoriidKasutatavuse jrgihiskondlikult individuaalseltprofessionaalselt

tendatult tugevaim efekt lokaalselt suukeskkonnasallaneelamine pole mistlikFluoriidiga hambapasta1955.a USA-s 0,4 % tinafluoriidi sisaldusega Crest-nimeline hambapasta alles 1990ndatel selgitati vlja optimaalseimad hambapasta fluoriidi valemid ja kasutamise viisidmaksimeerimaks fluoriidi efekti minimeerimaks riske

Fluoriid ja harjamise aegenne ski+ katu eemaldamine hoiab ra happernnaku?+ fluoriidi tase krge kui happernnak algab- stimuleeritud slg ja toit pesevad fluoriidi ra- hambapasta rikub sgikorra maitseelamuse peale ski+ fluoriid kontsentratsioon vajalikul hetkel krge+ slg ei pese fluoriidi liiga kiiresti ra+ fluoroosi risk viksem, sest tis maost imendumine viksem - erosiivse abrasiooni ohtFluoriid ja harjamise aegenne magama minekut+ fluoriidi toimeaeg pikendatud, sest sljeeritus magamise ajal vga vike

soovitus: kindlasti pesta hambaid fluoriidi sisaldava hambapastaga enne magamist

parema fluoriidi efekti saamiseks peaks hambaid pesema vhemalt kaks korda pevas ja pastat suust mitte vlja loputama (piisab vahu vljaslitamisest)Hambapastaga saadava fluoriidi.. mr hambapinnal sltub harjale pandava pasta hulgast?kliiniliselt pole seost pasta hulga ja kaariesevastase efekti vahel, sest fluoriidi reservuaarid suus on suhteliselt viksed vrreldes suhu judva hambapasta hulgagakasvab fluoroosi risk

sltub fluoriidi kontsentratsioonist pastas

soovitus:tiskasvanu pastat harjale ainult mridaHambapasta ja loputaminekliiniliselt on tendatud, et neil, kes peale pesemist loputavad korralikult suud rohke veega, on (kuni 20 %) suurem kaariese kahjustuse risk, kui neil kes kastavad harja vette vi ahmivad vett peopesalt

soovitus: slitada vlja vaid vaht ning jtta hambapasta suhu fluoriidiladu titma Fluoriidi kokkuvttekskasutadalokaalseltvltida allaneelamistpeab olema rentaabelhiskondlikultpiirkondlikultindividuaalseltF- hambapasta koos hea suuhgieeniga on Phjamaades vhendanud kaariese esinemist viimase 20-30 aastaga ~ 90 %

Dieedi kontrolli roll fermenteeritud ssivesikute tarbimine on seotud kaariese levikuga

ebatervislik (hambavaenulik) toitumine peab olema krooniline, et ilmneksid hambaaugud

Dieedi epidemioloogilised uuringudantiikajal kaariest vga vheprimitiivsetel loodusrahvastel vga vhe kaariesturbaniseerumisega kaasnes kaariesII maailmasja ajal kaaries vheneslaktovegetariaanse dieedi korral kaariest vhefruktoosi talumatuse korral kaariest vhe

Suhkru kttesaadavus ja kaaries Dieedi eksperimentaalsed uuringud Vipeholm (1954) 5 aasta jooksul osales 436 vaimse puudega tiskasvanut

kaariese aktiivsus tusis suhkru lisamisel dieedile ja see sltus suhkru tarbimise viisist

vhene - suhkur toidukordade ajalmdukas vahepalana okolaad 4 korda pevasdramaatiline - maiustused nii sgi ajal kui ka vahepeal

Toiduaine (potentsiaalne) kariogeensussuhkrusisaldushappesussuus viibimise aeg kasutusviis ja -tihedusmju sljeerituselevimalikud hambaid kaitsvad aineosad

Dieedi eksperimentaalsed uuringud50 % suhkrulahusega loputamine 9 korda pevas23 pevaga varased kaariesekahjustused

Dieedi tttu riskipatsiendidimikudliiga kaua rinnast toitminelutipudeli magus sisu

lapsedsage maiustamine, nksimine, magus jook

Rinnaga toitmine ja kaariespikaajaline (>1a) ine rinnast toitmine lisab lapse kaarieseriskirinnapiima suhkrusisaldus tusebkaltsiumi ja fosfaadi sisaldus langebamtimikroobsete tegurite arv vheneb

Dieedi tttu riskipatsiendidssteemse haiguse pdejadsage smisvajadusgastrointestinaalhaigused, smishaigused, diabetes

sage ssivesikute tarbimise vajadusCrohni tbi, krooniline neeruhaigus, alatoitumine jne

vhese sljeerituse tttu aeglane kliirensSjgreni sndroom, kiiritustbi, ravimite krvaltoime

Rasedus ja kaariesmuudab toitumisharjumusi hapu aeg

igemeveritsus vib hirida hgieeni eest hoolitsemist

Kas kaaries on videtav?Tnase peva seisuga on jutud arusaamani, etkaariese haigus ei kao kuhugi, sest biomassi metabolismi ei saa takistada,

aga kaariesehaiguse nhtude vljakujunemist on vimalik kontrollida (ehk ajaliselt tulevikku nihutada) ning

haiguse smptomid avalduvad alles siis, kui kahjustus on prdumatult tunginud nii sgavale kvakudedesse, et hambasse tekib auk.Konservatiivne raviKaariese kontrolli all hoidmine thendab hambamineraalide lahustumise ja sadestumise vahelise tasakaaluoleku hoidmist nii, et lekaalus ei oleks demineraliseerumine, mille tagajrjel tekiks hambaauk.

Kvakoekahjustuse suund on kontrollitav. toitumise sagedusegaadekvaatse hgieenigapiisava fluoriidi kohaloluga

Individuaalne haiguste ennetamineprimaarne preventsioonhaigestumise rahoidmine ja riski vhendaminevirulentne patogeen suust eemal vhemalt koolieani

sekundaarne preventsioon e konserv.ravikaariesekahjustuse peatamine haiguse edenemise pidurdamine

tertsiaarne preventsioontakistatakse olemasoleva haiguse genemist / ravimine, taastusraviennetatakse komplikatsioone

kvaternaarne preventsioonritatakse ennetada paranenud haiguse taaspuhkemist 85Haiguste ennetamineehk preventsioon on sihiprane tegevus mingi haiguse vltimiseks. Eristatakse:primaarset preventsiooni haiguse rahoidmine (nit. immuniseerimine);sekundaarset preventsiooni juba tekkinud haigusprotsessi peatamine vi pidurdamine selle varajase avastamise ja sobiva raviga (nit. seluuringud);tertsiaarset preventsiooni vljakujunenud haiguse genemise vi krooniliste seisundite kinnistumise rahoidmine lbi efektiivse taastusravi.Haiguste ennetamise eesmrk on silitada olemasolevat terviseseisundit. Haiguste ennetamise valdkonda kuulub klassikaline tervisekaitse.Haiguste ennetamine hlmab mitte ainult haiguse vltimist riskifaktorite vhendamise nol, vaid ka nende arengu peatamist ja juba tekkinud tagajrgede vhendamist.

Mtteviisi ja ldise tervisekitumise muutminealgab meist endist. Tulemus sltub sellest, kui palju meie suudame mjutada otsustajaid meie mber..kiku.hambaarst.eeKurvad tulemused suutervise petamise efektiivsusestteadlikkus paranes vga lhiaegseltainult informeerimine ei muuda harjumusi individuaalpe parandas suuhgieeni ainult lhikeseks ajakskoolis lbiviidud harjamiskampaaniad ei olnud suures plaanis efektiivsedmassimeedia kampaania polnud efektiivne ei teadmiste ega harjumuste mjutamiselpole piisavalt uuringuid vitmaks, et suutervisekasvatus oleks vhendanud suhkrutarbimist

Suutervisedenduse partneridtervishoiuttajadpetajadvanemadsotsiaalttajad, hooldajadomavalitsuspoliitikud, -ametnikudvabatahtlikud (kolmas sektor)valitsus, seadusandjad, rahvusvahelised organisatsioonid Vtmeroll kaariese kontrolli alla saamisel..mmaemandad perekoolidsnnituseelne (-patoloogia) osakondPereedperee/arsti vastuvtud / kliinikute koridori seinadKELA ja koolipetajadjuba olemas tervist edendavad lasteaiad ja koolidhambaravila ttajad... ei kipu saagima oksa, millel istuvad ;-)poliitikudteema ei m vhese terviseteadlikkuse tttu??

Hambaarstkonna lesanded suutervise edendamisel rakendada teavitusts kogu vastuvtu personaaliavimalike riskigruppide erinustamine: kroonilised haiged, kitumis-toitumishired, murdeealised jnenustada kiki patsiente dieediharjumuste hambasbralikumaks muutmise osastegema aktiivset koostd kigi terviseharidust jagavate institutsioonidega..

Sihik suunatud.. lapsele lapsevanema kaudusest laps ise ei otsustalapsevanem vastutabLihtne snum: kik fsiliselt terved inimesed on suutelised hambakaariest hambasbralikult kitudes kontrolli all hoidma!

Tervisedendusedendab positiivse(l)t tervistennetab haigestumisttervisekasvatuseteadlikkus ja oskusedindiviidipopulatsiooni tasemelproflaktikaennetava ravi vttedindiviidipopulatsiooni tasemeltervisekaitse abilmbritseva keskkonna muutmine

94WHO poolt 1984.a. vlja pakutud uus positiivne tervise kontseptsioon, millestervist vaadeldakse kuiulatuse mra, millega inimene vi inimeste grupp on vimeline hest kljestrealiseerima pdlusi ja rahuldama vajadusining teiselt pooltmuutma keskkonda vi kohanema sellega. Seetttu tuleb tervises nha igapevaelu vahendit, mitte aga elamise eesmrki. Tervis on positiivne miste, mis rhutab sotsiaalset ning personaalset ressurssi, samuti ka fsilist vimekust.Riskistrateegiadelanikkonna (populatsiooni)indiviidi (krge-riski)

mida vhem kaariest ldiselt esineb, seda kulukamaks lheb indiviidi kaariesekahjustuse ennetustoiming madala kuluefektiivsuse tttu arenenud tstusriikides fluoriidiga loputusi, f-lakkimist ja hambaravikabinetis nustamist jrjest vhem

Krge riski strateegia+ meetmed vastavalt vajadusele- vajalik tpne selektsioonkahjuks pole pris tpset testi olemasainuke tpne indikaator on varasem kaariesekogemus (viimase 3a kestel)

Kogu populatsiooni strateegiakontrollib haiguste phjustavaid tegureidtoitumisharjumusedfluoriidmjutab sotsiaalseid normehambapastatstus vtnud omaks fluoriiditervisliku no or low sugar toidu tstus ei vlista individuaalset preventsiooni

ldine haigestumisriski vhendamineriskifaktorid on: dieet, stress, hgieen, suitsetamine, alkohol, vhene liikumine, traumafookuses on terve elanikkond, mitte haiguspetsiifiline lhenemineplaneeritud ja koordineeritud koost erinevate valdkondade vahel

Kogu populatsiooni strateegiamakro: intersektoraalne planeeriminevalitsusasutusedharidusasutusedtkohad jne

mikro: interdistsiplinaarne planeeriminepetajadmeditsiinittajadsotsiaalttajad jne

Sektoritevaheline koostmajanduslik ja sotsiaalne olukord ning keskkond on individuaalsete harjumuste muutumise aluseks

tervisedendus eeldab koostd tervishoiuttajate ja ........................ vahel Kokkuvte?tstusriikides kaariese vhenemise peamine phjus on thus tervisedendussuhkru kasutamise vhendaminehambapastasse fluoriidi lisamineet suutervisedendus oleks thus, peab see olema tihedalt limitud ldise tervishoiupoliitika ja edendusega