Hind 3 krooni - Väike-Maarja Parish · 2018. 6. 19. · Soomes, Rootsis ja Norras on suitsuandur...

InfolehtInfolehtNr 4 (160) Aprill 2007

VÄIKE-MAARJA VALLA

Hind 3 krooni

Täna lehes:Suitsuandur päästabelu ja säästab kodu

Sõltuvalt tulega üm-berkäimise oskustest ningsuhtumisest võib punanekukk olla nii meie sõber kuika muutuda vaenlaseks.

Tuleõnnetus võib võttainimeselt elu ning põhjus-tab suurt materiaalsetkahju. Möödunud aastalhukkus Eestis tulekahjudes164 inimest, neist 132eluruumides aset leidnudpõlengutes. Ida-Virumaalhukkus eelmisel aastal 24 jaLääne-Virumaal 20 inimest.Kurb statistika, mis võinuksehk olla olematu, kuiinimestel oleks kodudessuitsu-andurid. Õnnetus eihüüa tulles, küll aga annabselle tulekust õigeaegselt javaljuhäälselt märku lihtne jatõhus abimees – suitsu-andur.

Heaoluriikides, naguSoomes, Rootsis ja Norrason suitsuandur eluhoone-tes kohustuslik. Neisriikides on andur olemasenam kui 95% kodudest.Eestis on suitsuandurkohustuslik 2009. aastast.

Eelmisel aastal hukkusenim inimesi öösel juhtu-nud tulekahjudes, kuipererahvas magas. Tulilevib tavatingimustes vägaruttu, juba mõne minutigamuutub ruumis viibiminekõrge temperatuuri ningmürgiste gaaside kiireleviku tõttu eluohtlikuks.Arvamus, et küll masuitsulõhna peale ülesärkan, ei pea paika, sestmürkgaase sisse hingatesuni hoopis süveneb.

Suitsuandur annab häirepõlengu algjärgus, mil veeltavainimesel on jõukohanepääseda ja tuli kustutada.Anduri puudumisel agavõib juba viis minutit pärasttulekahju algust jõudakätte hetk, mil ruumikogunenud põlemis-gaasid süttivad ning kogutuba on maast laeni tuld täis.Sellises ruumis viibivinimene jääb igal juhultuleroaks, kuid tavaliselt onving ja mürgised gaasidselleks ajaks juba oma tööteinud.

Suitsuandur on elu-liselttähtis abimees, seda kogeska Virumaal elav Rein, kuivaevalt sajakroonine abi-mees päästis tema tütre elu.Lugu, mille Rein jutustas,juhtus jõulude ajal. Põhi-kooli lõpetamise järel jätkasReinu tütar õpinguidTartus, kus ta üüris kooli-kaaslasega kahetoalisekorteri. „Et korteris oligaasipliit, millega tüdrukkodus harjunud polnud,paigaldasin sinna suitsu-andurid,“ rääkis Rein.Alguses pandi andurid üleskoridori ja kööki, aga kuiseade toidutegemisesttõusvate aurude tõttu tihtivalehäiret andma hakkas,võeti see sealt maha ningviidi tuppa.

Saabusid jõulud jaküünalde põletamise aeg.„Ühel ilusal päeval põlesküünal sektsioonkapisoleva teleri peal, küünla-süütaja ise aga oli niiväsinud, et uinus. Ma ei

taha selle peale mõeldagi,mis oleks võinud juhtuda,kui suitsuandur polekshäiret andnud,“ ütles Rein.„Küünal oli süüdanudteleviisori, millest levisplastmassi sulamisel tublistitahma ja mürgist vingu.Õnneks aga ärkas tütaranduri signaali peale koheüles ning kustutas kiireltpõlengu. Vist veel praegugion toa lagi sellelt kohaltpisut tahmane,“ märkisRein, kelle kodus on suitsu-andurid juba ammugiolemas, „sest õnnetus eihüüa tulles,“ põhjendasRein. Kõigile, nii oma pereskui ka väljaspool kodutuletab mees aga pidevaltmeelde ohutuse kuldreeglit:kui sa oma elus kauem etteei suuda mõelda, siis mõtleette kasvõi minut. „Seereegel kehtib elus kõige,mitte ainult tuleohutusekohta,“ täheldas Rein.„Inimesed, ostke endalekindlasti koju suitsuandur,sest ettevaatus tasub endära igal juhul – see päästabka meie asjad, eludesträäkimata,“ lisas Rein, kellearvates tuleohutusalaneennetustöö on igati õigus-tatud. „Kõik inimesed jumõtlevad, et ega nendegamidagi ei juhtu. Kahjuks eitulda ise selle peale, kuidasennast kaitsta, seda peabõpetama,“ ütles Rein.

See lugu lõppes õnne-likult, sest suitsuanduräratas inimese õigeaegselt,päästes sellega tema elu.

Suitsuandur peaks

olema elutoas, koridorisning kindlasti magamis-toas. Võimalusel võiksseadme paigaldada kanäiteks pööningule jakeldrisse. Tuleb lähtudatootja antud juhistest.Suitsuandur kinnitadalakke vähemalt 50 cmkaugusele seinast ning 20cm kaugusele lampidest.Seda ei tohi pannaduširuumi, ventilatsiooni-kanalite lähedusse egakööki, sest seal tekkivadaurud ja gaasid võivadpõhjustada valehäireid.

Suitsuanduri toiteallikason patarei, mille paigal-damine on lihtne egakahjusta tubade sise-vi imist lust .Tavalineüheksavoldine patareikestab ligikaudu poolaastat ja tühjenedes annabsellest ise helisignaaligamärku. Suitsuanduri tööigaon normaaltingimustesumbes kümme aastat.Seadet tuleks kontrollida

üks kord kuus, selleksvajutada testimisnuppumbes viieks sekundiksalla, mille peale peab kostmaanduri häiresignaal.

Suitsuandur on häda-vajalik maapiirkondades,kus tulekahju ei pruugikoheselt märgata ningpäästjad mõne minutigaõnnetuspaika jõuda. 90%hukkunutest on sünd-muskohal surnud jubaenne päästemeeskonnasaabumist. Seega onülioluline saada tulekah-jule jaole juba alg-staadiumis.

Suitsuandur on eluliselttähtis abimees, kui tuliohustab Su elu ja vara.

Marika UUSSALU,Ida-Eesti Päästekeskuse

ennetustöö büroojuhataja

. Suitsuanduri vajalikkusest lk 1

· Vallavolikogus arutatu lk 2

· Vallavalitsuses arutatu lk 2, 3

· Keskkonnateated lk 4

· Vallaeelarve täitmisest lk 5

· VMPSi veerg lk 6,

· Kultuuriteated lk 10, 11, 12

· Kooliteated lk 13

· Sporditeated lk 14, 15, 16

· Kodulugu lk 17, 18, 19

· Kirikuteated lk 19

Väike-Maarja valla Infoleht2

VALLAVOLIKOGUS

VALLAVALITSUSES

28. märtsil 2007. a1. Väike-Maarja Vallavolikogu

25.01.2006. a määruse nr 6“Ühiskanalisatsiooni klientidereoveest proovide võtmise,saasteastme määramise ja hinna-gruppidesse jaotamise juhend”muutmine

Ette kandis abivallavanem KaarelMoisa.

OTSUSTATI muuta Väike-Maarja Vallavolikogu 25.01.2006.a.määruse nr 6 “Ühiskanalisatsiooniklientide reoveest proovide võtmise,saasteastme määramise ja hinna-gruppidesse jaotamise juhend” lisa1 järgmiselt:

· Lisada punkt 9 järgmisessõnastuses:

9. Ühiskanalisatsioonirajatistekahjustamisel või puhastus-protsessis häirete tekkimisel V grupireostusnäitajate piirväärtust ületavakliendi reovee poolt on vee-ettevõtjal õigus esitada nõue kõigiülemäärase reostuse ja rajatistekahjustuste likvideerimiseks tehtudkulutuste hüvitamiseks.

· Muuta Tabel 1 hinnaindeksidjärgmiselt:

1.1.1.II grupp – hinnaindeks1,5

1.1.2.III grupp– hinnaindeks 2,51.1.3.IV grupp– hinnaindeks 3,51.1.4.V grupp – hinnaindeks5,0

2. Teehoiukava kinnitamineaastateks 2007-2009

Ette kandis abivallavanem KaarelMoisa.

OTSUSTATI· lisada tabelisse, “2008 teosta-

tavad tööd”, gümnaasiumi alg-koolimaja taguse platsi asfal-teerimine;

· kinnitada Väike-Maarja vallateehoiukava aastateks 2007-2009vastavalt lisale.

3. Maa munitsipaalomandissetaotlemine

Ette kandis maakomisjoni esimeesIlme Rikken-Gavronski.

OTSUSTATI· taotleda munitsipaalomandisse

Väike-Maarja vallas Simunaalevikus Käru tee 5 asuvatbiopuhastit ning selle juurdekuuluvaid rajatisi teenindav maa;

· taotleda munitsipaalomandisseVäike-Maarja vallas Simunaalevikus Lai tn 9 asuvat hoonetteenindav maa.

4. Katastriüksusele sihtots-

tarbe määramineEtte kandis maakomisjoni esimees

Ilme Rikken-Gavronski.OTSUSTATI määrata Käru ja

Imukvere külas asuva riigi omandissetaotletava maa, ligikaudu 7,36 hasuurusest maaüksusestAT0702150064 moodustatavakatastriüksuse sihtotstarbeksmaatulundusmaa.

5. Väike-Maarja Õppekeskusepõhimääruse muutmine

Ette kandis haridus- jakultuuriosakonna juhataja OlgaMets.

OTSUSTATI muuta Väike-Maarja Õppekeskuse põhimäärust.

6. Simuna osavalla halduskogukoosseisu muutmine

Ette kandis volikogu esimees HansKruusamägi.

OTSUSTATI· arvata Jaan Kiisk Simuna osavalla

halduskogu koosseisust välja;· kinnitada Simuna osavalla

halduskogu liikmeks Sven Kesler.7. MTÜ Roheline Paik asuta-

misel osalemineEtte kandis vallavanem Olev

Liblikmann.OTSUSTATI osaleda liikmena

MTÜs Roheline Paik.8. Jäätmehoolduseeskirja II

lugemine ja vastu võtmineEtte kandis abivallavanem Kaarel

Moisa.OTSUSTATI kehtestada

jäätmehoolduseeskiri.9. Audiitori määramineEtte kandis volikogu esimees Hans

Kruusamägi.OTSUSTATI: määrata valla 2006.

a eelarve täitmise aruandeauditeerijaks audiitorbüroo ELSSAS.

Info· Vallavanema infoVallavanem Olev Liblikmann andis

infot ehitusnõuniku ametikohatäitmise ja valla üldplaneeringukoostamise protsessi kohta ningriigikontrolli reidi kohta, mille käiguskontrolliti riiklike vahenditekasutamist investeeringuteks.

Toimus arutelu hariduse jaõpetajate motiveerimise teemal.

· Majanduslike huvide deklarat-sioonide esitamine

Tutvustas revisjonikomisjoniesimees Endel Mäesepp.

20. märtsil 2007. a.1. MaaküsimusedNõustuti· Triigi külas asuva MÕISA-

TALU kinnistu jagamisegajärgmiselt: MÕISATALU – 27,78ha ja MÕISAMETSA – 17,18 ha.

2. Toetuse eraldamineOTSUSTATI eraldada Väike-

Maarja maanaiste seltsingule,Pudivere küla seltsile ja Väike-Maarja aiandus-mesindus-seltsin-gule toetust summas 10 000 krooniprojekti “Vaatame külast kaugemale”kaasfinantseerimiseks.

3. MTÜ Roheline Paik asuta-misest – eelnõu volikogule

Tutvustas vallavanem OlevLiblikmann.

OTSUSTATI nõustuda eelnõuesitamisega volikogu istungile.

4. Vallavara mahakandmineOTSUSTATI· kinnitada Väike-Maarja Valla

Raamatukogu põhivahenditemahakandmisakt kokku summas 24155.35 krooni vastavalt lisale;

· kinnitada Väike-Maarja Õppe-keskuse põhivara ja väikevahendite

mahakandmisaktid kokku summas182 889.38 krooni vastavalt lisadele.

5. Reservfondist raha eral-damine

OTSUSTATI eraldada reserv-fondist 121 120 krooni maa-korraldusele Ebavere küla Karjakatastriüksuse sigala detailpla-neeringu ja keskkonnamõjustrateegilise hindamise kuludekatteks.

6.Kirjaliku nõusoleku andmineOTSUSTATI anda kirjalik

nõusolek Vello Lettile väikeehitistepüstitamiseks aadressil Pandivereküla Väike-Maarja vald.

7. TeehoiukavaOTSUSTATI nõustuda Teehoiu-

kava 2007…2009 projektiesitamisega volikogu istungile.

27. märtsil 2007. a.1. MaaküsimusedNõustuti· Käru külas asuvate vabade

metsamaade nr 74M ja 75Merastamise menetluse lõpetamisega.

2. Pakkumise tulemuse kinni-tamine

OTSUSTATI kinnitada güm-

naasiumi ja õppekeskuse majandus-juhataja ametiauto ostmise pakku-mise võitjaks Kommest AutokeskusOÜ pakkumine summas 170 000krooni.

3. Kasutusloa andmineOTSUSTATI anda kasutusluba

Ain Ahlbergi pesumajale kasutamiseotstarbe muutmiseks kuivatinaaadressil Simuna alevik.

4. Ehitusloa väljastamineOTSUSTATI anda Väike-Maarja

Vallavalitsusele ehitusluba turismivälikaartide paigaldamiseks aadres-sidel Väike-Maarja alevik, Liivakülaküla ja Ebavere küla.

03. aprillil 2007. a.1. MaaküsimusedNõustuti· Pandivere külas asuva 4396 m2

suuruse VILLAVABRIKU katastri-üksuse moodustamisega munitsi-paalomandisse taotlemiseks;

· Käru ja Imukvere külas asuva 7,36ha suuruse SEGAMETSA katastri-üksuse moodustamisega riigiomandisse jätmiseks;

· Vao külas asuva 5146 m2 suuruseBAASI katastriüksuse moodus-

tamisega ostueesõigusega erastami-seks OÜ-le TURVA;

· Triigi külas asuva 10 250 m2

suuruse TRIIGI TÖÖKOJAkatastriüksuse moodustamisegaostueesõigusega erastamiseks OÜ-le TAMET 7233/15059 mõttelisesosas, OÜ-le TRIIGI FARMER4551/15059 mõttelises osas jaANDRES KAEVUle 3275/15059mõttelises osas.

2. Väike-Maarja õppekeskuseruumide üürihindade kinni-tamine

OTSUSTATI· kinnitada Väike- Maarja

Õppekeskuse ruumide ja tehnikaüürihinnad alljärgnevalt:

1.1 klassiruumi kasutamine 100krooni tund;

1.2 arvutiklassi kasutamine 350krooni tund;

1.3.söögisaali kasutamine 200krooni tund;

1.4. põrandahooldusmasinakasutamine 150 krooni tund;

1.5. vee- ja tolmuimuri kasutamine100 krooni tund;

Väike-Maarja valla Infoleht 3

1.6. koht õpilaskodus 150 krooniööpäev

· kinnitada õppesõidu tunnihinnadalljärgnevalt:

2.1. T- 150, 500 krooni;2.2. MTZ, 450 krooni.3. Veeveo lõpetamine põuast

tingitud tühjaks jäänud kaevu-dega majapidamistele

OTSUSTATI lõpetada veevedumajapidamistele, milliste kaevud jäid2006. a. põua tõttu tühjaks, alates09.04.2007.

4. Pakkumiste tulemustekinnitamine

OTSUSTATI kinnitada Väike-Maarja valla teede, kõnniteede japarkimisplatside ehituste pakku-miste võitjad järgmiselt:

1.Väike-Maarja spordihoonesõidu- ja kõnniteede ning parklatekruusast-killustikust aluste ehita-mine: AS Antaares summas 671 566krooni;

2. Väike-Maarja spordihoonesõidu- ja kõnniteede ning parklateasfalteerimistööd: TREF ASsummas 722 042 krooni;

3. Väike-Maarja spordihoonesõidu- ja kõnniteede ning parklateäärekivide paigaldus ningpeasissepääsu platsile kõnnitee-kivide paigaldamine: OÜ TAVI-MARX summas 328 523 krooni;

4.Väike-Maarja alevikus Kolde tnrekonstrueerimine: TREF ASsummas 425 921 krooni;

5. Simuna kooli teede ja kõnniteedeasfalteerimine: TREF AS summas195 408 krooni;

6. Väike-Maarja alevikus raamatu-kogu parkimisplatsi asfalteerimis-

tööd: TREF AS summas 60 534krooni;

7.TREF AS summas 71 744krooni.

5.Bussiliini dotatsiooni määra-mine

OTSUSTATI määrata AS-le GoBus Rakvere bussiliini nr 39dotatsioon 2007. aasta märtsikuueest summas 4 803.50 krooni.

6. Liikluse piiramine Allikatänaval Simuna alevikus

Tutvustasid abivallavanem KaarelMoisa ja osavalla vanem Mart Pruul.

Arutati liikluse piiramisevõimalikke variante.

7. Kasutusloa väljastamineOTSUSTATI anda kasutusluba

AS Vao Agro vedelsõnnikuhoidlaleja vabapidamisega lehmalaudale kooslüpsiplatsiga aadressil Veski FarmiVao küla.

8. Projekteerimistingimusteväljastamine

OTSUSTATI·määrata projekteerimis-

tingimused ELTEL Networks AS-le fiiberoptilise sidekaablipaigaldamiseks trassil Väike-Maarja– Vao – Rakke – Koeru;

·määrata projekteerimis-tingi-mused Ain Ahlbergi elamurekonstrueerimiseks aadressilOrguse tee 2 Simuna alevik.

Info*Raamatukogu lahtioleku-

aegade muutmineInfot jagas Ilve Tobreluts.*O.G. Elektra poe eskiis-

joonisedTutvustasid Raul Kütt ja Kaarel

Moisa.*Käsitöönäitus Väike-Maarja

muuseumis

Infot jagas Ilve Tobreluts.

10. aprillil 2007. a.1. MaaküsimusedNõustuti· Määri külas asuva 4382 m2

suuruse KÜÜNIMÄE katastri-üksuse moodustamisega ostuees-õigusega erastamiseks JAANMILLERile.

2.Maakonna sotsiaalhoole-kande arengukava kooskõlas-tamine

OTSUSTATI kooskõlastadaLääne-Viru maakonna sotsiaal-hoolekande arengukava 2006-2015.

3. OÜ SF Pandivere komp-leksloa taotlus

OTSUSTATI nõustuda OÜ-le SFPandivere keskkonna-kompleksloaandmisega alljärgneval tingimusel:

· põllule laotatud sealäga viiaksemulda 24 tunni jooksul.

4. Pakkumiste tulemusekinnitamine

OTSUSTATI kinnitada ohtlikejäätmete kogumisreidi teostajaksVäike-Maarja valla territooriumilOÜ Kesto.

OTSUSTATI kinnitada Väike-Maarja spordihoone teede,kõnniteede ja parkimisplatsidetänavavalgustuse ehitajaks OÜSärts.

5. MTÜ Roheline Paikasutamine

OTSUSTATI määrata vallaesindajaks MTÜ Roheline Paikasutamisel Olev Liblikmann javolitada teda alla kirjutama MTÜasutamislepingule ning teostamaedaspidi kõiki valla liikmeõigusiMTÜ-s ja selle liikmete üld-

koosolekul.

16. aprillil 2007. a.1. MaaküsimusedNõustuti· Koonu külas asuva 2,20 ha

suuruse NÕUKA katastriüksusemoodustamisega ostueesõigusegaerastamiseks TÕNIS METSale;

OTSUSTATI· lõpetada õigusvastaselt

võõrandatud Ööbiku A-17 maatagastamise menetlus.

2. Puude mahavõtmineOTSUSTATI nõustuda 1 vahtra

mahavõtmisega Võidu tn 7 kinnistulja 1 pärna ja 16 papli mahavõtmisegaPikk 1 (spordihoone juures)kinnistul.

3. 2007. a I lisaeelarve vastu-võtmine – eelnõu volikoguistungile.

OTSUSTATI nõustuda eelnõuesitamisega volikogu istungile.

Info· KIK-i kaevude projekt. Infot

jagas keskkonnanõunik Leie Arula.· I kvartali eelarve täitmine.

Tutvustas vanemökonomist MatiKanarik.

· Kaarma valla haridustöötajatekülaskäigust Väike-Maarja valda.Järelkaja jagas haridus- jakultuuriosakonna juhataja OlgaMets.

· Rahvatantsijate 30. kevad-kontsert. Infot jagas Olga Mets.

· F. J. Wiedemanni keelepäevast jaGeorgi Kange rammu-võistlusest.Ürituste kohta andis infot avalikuteabe ja spordiosakonna juhatajaIlve Tobreluts.

grupitöid, kus tihtipeale avaldus kaerinevate omavalitsuste erinevtöökorraldus. Viimasel koolituspäevalesitasid osalejad siseministeeriumileettepanekuid, mida tuleks edaspidiarvestada omavalitsuste liitumis-protsesside ettevalmistamisel.

Ilve TOBRELUTS

Siseministeeriumi kohaliku oma-valitsuse ja regionaalhalduse osakondkorraldas juhtimiskoolituse sarjaühinenud valdadele. Koolituseeesmärk oli tõsta omavalitsustehaldussuutlikkust.

Koolitusprojekti ettevalmistamiseidee ja vajaduse tõstatasid ühinenudomavalitsuste juhid, kelle sõnul onühinenud omavalitsuste juhtimis-kultuur ja juhtimise strateegiaomavalitsuseti erinev.

Kohaliku omavalitsuse jaregionaalhalduse osakonnajuhatajaVäino Tõemetsa sõnul on vajaliktoetada uusi ühinemisega tekkinudomavalitsusi ja nende juhtevastutusrikkas töös ühinemisjärgsel

perioodil, sest mida haldussuutlikumon omavalitsus, seda sõltumatum jatugevam partner on ta riigile.

Koolitus oli pilootprojekt, milletulemusena valmis koolitus-programmtulevastele ühinevatele omavalit-sustele. Koolituse eesmärk oli väljaselgitada, milline on vajalik tugitegevusomavalitsusüksuste ühinemiseettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Koolitus toimus etappidenaveebruarist aprillikuuni.

Moodulite teemad:1.Meeskonnatöö ja koostöö-

võrgustike kujundamine.2.Muudatuste juhtimine3.Organisatsiooni juhtimine ja

töökorraldus.

Koolitusel osalesid Türi, Suure-Jaani, Jõhvi, Kuusalu, Tamsalu, Tapa,Väike-Maarja ja Saarde vald. Koolituseviis läbi Sisekaitse-akadeemia AvalikuTeenistuse Arendus- ja Koolitus-keskus (ATAK). Koolitust rahastatiEuroopa Sotsiaalfondist.

Lektorid Margus Nurk ja MariNõmm valdasid väga hästi teemat jakoolitus kulges sujuvalt. Palju tehti

Ühinenud omavalitsuste töötajadläbisid juhtimiskoolituse


Ohtlike jäätmete, olmeelektroonika jasõiduautorehvide kogumisaktsioon

19. mail 2007. a sõidab Väike-Maarja vallas ringi ohtlikejäätmete, olmeelektroonika ja sõiduautorehvide kogumisauto ningkogub kokku vallakodanike kodumajapidamises tekkinud ohtlikudjäätmed, olmeelektroonika ning rehvid.

Kogumisauto peatuse ajad ja kohad· 08.30 - 08.55 Æ Käru küla (kaupluse ees)· 09.10 - 09.40 Æ Simuna alevik (bussijaama parkimisplatsil)· 09.50 - 10.10 Æ Kurtna küla (bussipeatuse juures)· 10.20 - 10.40 Æ Pudivere küla (mõisa juures)· 10.45 - 11.10 Æ Määri küla (bussijaama juures)· 11.15 - 11.40 — Avispea küla (kaupluse ees)· 11.45 - 12.10 — Triigi küla (spordihoone juures)· 12.20 - 12.45 — Pandivere küla (korterelamute 39 ja 40 vahel)· 12.55 - 13.30 — Väike-Maarja alevik (keskväljakul)· 13.35 - 14.00 — Vao küla (korterelamu nr 9 kõrval parklas)· 14.10 - 14.40 — Kiltsi alevik (Kiltsi bussipeatuse parkimisplatsil)· 15.00 - 15.30 — Pikevere (korruselamute vahel)

Ohtlikud jäätmed on õlijäätmed, -filtrid, ohtlike ainetega reostunudmaterjalid, päevavalguslambid, elavhõbe, ravimid, värvi- jalakijäätmed, lahustijäätmed, akud, patareid, kemikaalid, ohtlike ainetejääke sisaldavad pakendid, elektroonikaseadmed, sholmeelektroonika.

Ohtlikke jäätmeid ära andes on kasulik teada, et· erinevaid ohtlikke jäätmeid ei tohi segada omavahel ega ka teiste

jäätmete või ainetega;· ohtlikke jäätmeid on kõige parem hoida ja transportida nende

toodete originaalpakendites;· kui te ei ole kindel, kas tegemist on ohtliku jäätmega või mitte,

tooge see kogumisautosse.Palun tooge oma majapidamistes tekkivad ja sinna kogunenud

ohtlikud jäätmed, olmeelektroonika ja sõiduautorehvidkogumisautosse! Ohtlike jäätmete keskkonnaohutu käitlemine aitabsäilitada kodukandi keskkonda elamisväärsena ka meie lastele jalastelastele.

NB! Vallakodanikele on kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete üleandmine tasuta. Leie ARULA,

keskkonnanõunik

Pappi ja paberi konteineritestAlates 01. aprillist teenindab AS Väätsa Prügila Väike-Maarja aleviku

(Lõuna tn 15 parklas ja Pikk 7 vallamaja taga parklas) ja Simuna aleviku(Pargi 3 ja 5 parklas) paberikonteinereid.

Triigi ja Vao paberikonteinerid viidi ära, sest need täitusid ehitus- jaolmejäätmetega ning seetõttu ei olnud AS Cleanaway ega ka AS VäätsaPrügila nõus Triigi ja Vao küla paberikonteinereid tasuta teenindama.

Rakvere prügila võtab jäätmeidvastu tasuta

Reedel, 27. aprillil ja laupäeval, 28. aprillil on võimalik Väike-Maarja valla kodanikel kevadise suurpuhastuse käigus tekkinudrämpsu tasuta Rakvere prügilasse viia.

Teenus ei puuduta firmasid ja ettevõtjaid!Prügilaoperaatorile peab eraisik jätma nime ja aadressi!Rakvere prügila võtab vastu kevadkoristuse jäätmeid, sealhulgas

aias tekkinud biolagunevad jäätmeid, puude oksi, lehti jatänavapühkmeid.

Rakvere prügila on avatudE - R kell 08.00 - 17.00,L kell 10.00 - 15.00.Täiendavat infot saab telefonil 329 5769 või 329 5767.

Rakke prügila on suletudRakke prügila operaator lõpetas tegevuse 12. veebruarist 2007. a.

Senistel Rakke prügila teenuste kasutajatel palumejäätmekäitlusalane tegevus ümber korraldada.

Lähimad prügilad on· Rakvere prügila ehk Rakvere jäätmekeskus asukohaga Ussimäe

küla, Sõmeru vald. Avatud E-R kl 8.00-19.00 ja L kl 10.00-15.000(operaator Ragn Sells AS, info tel 15 155 või www.ragnsells.ee).

· Torma prügila asukohaga Võtikvere, Torma vald. Avatud E-P8.00-20.00 (operaator Amestop OÜ, info tel 77 64 789, 5040291 võiwww.tormaprugila.ee).

Väike-Maarja vallas pakuvad prügiveoteenust· RAGN-SELLS AS, klienditeeninduse tel 15 155, kodulehekülje

aadress www.ragnsells.ee;· CLEANAWAY AS, klienditeeninduse tel 1919, kodulehekülje

aadress www.cleanaway.ee.

Eesti Geenivaramu (EGV) alustabkäesoleva aasta 2. aprillil taasandmekogumist Lääne-Virumaal, 2007.aasta jooksul haaratakse kogumisse järk-järgult kõik Eesti maakonnad.Maakonna perearstidele on läbi viidudtäiendkoolitused ja nad on valmisalustama tööd geenidoonoritega.

EGV loodi 2001. aastal ja tänaseks onolemas kümne tuhande geenidoonoritervise- ja sugupuuandmed ning DNA.Sellise andmekoguga on Geenivaramujuba praegu arvestatav biopank kogumaailmas.

Eesti riik on teadvustanudGeenivaramu olulisust geeni- jaterviseuuringute läbiviimisel. Nelja aastajooksul, s.o 2007-2010 on planeeritudkasvatada andmekogu 100 000geenidoonorini. Käesoleva aasta

kevadest on Geenivaramu TartuÜlikooli osa, mis tagab biopangalestabiilse arengu.

Riigipoolne finantseering võimaldabluua andmekogu, mille suuruseks on100 000 geenidoonorit. Sellest kujunebpiisavalt suur andmepank, et viia läbikõrgetasemelisi geeniuuringuid, milletulemused on suure usaldusväärsusega.

Geenidoonoriks olemine ei sisaldamingit riski. Ainult 10%-l Eestielanikest on võimalik kuuluda eestirahva geeniandmeid hõlmavassekogusse. Need inimesed saavad andaoma panuse meie rahva tervemassetulevikku.

Kuidas saada geenidoonoriks?Geenidoonoriks on lihtne saada.

Esimese visiidi ajal perearsti juurdetutvustatakse inimesele kõike, mis

seondub geenidoonorlusega. Pärastkirjaliku nõusoleku allkirjastamisttäidetakse terviseseisundi jasugupuuandmete küsimustik ningvõetakse 50 ml veeniverd.

Kes võivad saada geenidoonoriks?Geenidoonorlus on vabatahtlik.

Geenidoonoriks võivad saada kõiktäisealised Eesti Vabariigi elanikud. Visiitarsti juurde ja vereproovi loovutamineon loomulikult tasuta. Geenivaramuprojektiga võivad liituda karavikindlustuseta isikud.

Mida tehakse minu geeniproovigaedasi?

Vere sees olevatest valgetestvererakkudest eraldatakse Geenivaramulaboris DNA ehk pärilikkusaine, milleanalüüsimisel saadakse geeniandmed.DNA kvaliteeti kontrollitakse hoolikalt

Seejärel hoiustatakse DNA vägamadalal temperatuuril veeldatudlämmastikuga täidetud biohoidlates. Niion võimalik pärilikkusainet ajatultsäilitada.

Kes teavad geenidoonoriandmeid?

Kõik geenidoonori andmedsäilitatakse kodeerituna, see tähendabsalastatuna. Andmeid ei saa seostadaisikuga ilma geenidoonori nõusolekuta.Teadustöödes kasutatakse vaidanonüümseid tervise- ja geeniandmeid.Geeni- ega terviseandmeid ei väljastatakohtuorganitele, politseile,kindlustusfirmadele, pankadele egatööandjatele.

Terje PUUSEPP,Eesti Geenivaramu teabejuht

Eesti Geenivaramu alustas taas geenidoonorite andmete kogumist


Väike-Maarja valla eelarve täitmine 31.märtsi seisuga

tulu liik nimi eelarve täitmine jääk %Ü L D S E T U L U D 85,908,012 24,006,472 61,901,540 27.94

1001 Muutus kassas 2,445,610 0 2,445,610 0103228 Antud laenude tagasimaksed muudelt residentide 123,500 27,500 96,000 22.27208158 Laenude võtmine muudelt residentidelt 7,800,000 3,300,000 4,500,000 42.313000 Füüsilise isiku tulumaks 24,000,000 6,528,524 17,471,476 27.23030 Maamaks 3,522,000 362,602 3,159,398 10.332 Kaupade ja teenuste müük 5,689,519 1,471,988 4,217,531 25.87320 Riigilõivud 50,000 8,960 41,040 17.9235 Toetused (peale punkti tehingupartneri koondkood) 41,900,533 12,134,007 29,766,526 28.9635200171 Tasandusfond §11 lõige 1 11,492,000 3,400,000 8,092,000 29.59352001721 Õpetajad 11,850,000 2,962,500 8,887,500 253820 Intressi- ja viivisetulud hoiustelt 2,000 1,849 151 92.47382510 Kaevandamisõiguse tasu 192,150 0 192,150 0382540 Laekumine vee erikasutusest 55,700 14,525 41,175 26.083882 Saastetasud 75,000 18,967 56,033 25.293888 Eespool nimetamata muud tulud 55,000 16,255 38,746 29.55

Valdkond01 ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 362,900 38,315 324,585 10.5604 MAJANDUS 3,178,200 2,171,340 1,006,860 68.3206 ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 338,000 81,818 256,182 24.2107 TERVISHOID 0 951 -951 008 VABA AEG, KULTUUR, RELIGIOON 1,088,000 172,577 915,423 15.8609 HARIDUS 16,255,882 3,959,223 12,296,659 24.3610 SOTSIAALNE KAITSE 2,978,900 781,134 2,197,766 26.22

kulu liik nimi eelarve täitmine jääk %Ü L D S E K U L U D 85,908,012 21,369,374 64,538,638 24.87

15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine 17,022,340 4,050,685 12,971,655 23.8206 Kohustuste vähenemine 2,701,504 648,748 2,052,756 24.014 Eraldised 6,000,312 1,408,439 4,591,873 23.475 Tegevuskulud 58,819,242 15,045,297 43,773,945 25.5850 Personalikulud 35,457,015 8,271,229 27,185,786 23.3355 Majandamiskulud 23,362,227 6,774,068 16,588,159 296 Muud kulud 1,364,614 216,205 1,148,409 15.84608099 Reservfond 403,203 0 403,203 065 Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud (peale pu 953,911 202,143 751,768 21.19

Valdkond01 ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 7,230,325 1,397,894 5,832,431 19.3303 AVALIK KORD JA JULGEOLEK 41,413 10,117 31,296 24.4304 MAJANDUS 9,009,370 1,515,993 7,493,377 16.8305 KESKKONNAKAITSE 1,027,530 196,340 831,190 19.1106 ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 2,819,081 723,219 2,095,862 25.6507 TERVISHOID 239,990 16,666 223,324 6.9408 VABA AEG, KULTUUR, RELIGIOON 9,696,871 2,199,649 7,497,222 22.6809 HARIDUS 46,273,580 13,316,824 32,956,756 28.7810 SOTSIAALNE KAITSE 6,868,348 1,343,923 5,524,425 19.57


VMPSi veergMIS OLI

* 22. märtsil arutati Paides 10.aiandusfoorumil MAP-i võimalusiperioodil 2007-2013.

* 27. märtsil oli Piiralteraviljakasvatajate infopäev. Korral-dajaks oli Tartumaa Põllumeeste Liit,ettekandjaks leedulasest agronoom,Liebigi ülikooli doktorand ErnestasPetrauskas. Teemaks taimedejuureväline väetamine. Kuulajaidkolmekümne ligi. Kaasaegsetekaheteist-tonnise potentsiaaliganisusortide puhul ei ole SUPLOväetamisfilosoofiale tuginevalpõllumehel võimatu saada kaheksa-tonniseid nisusaake ka meietingimustes, või ka neljatonniseidrapsisaake. Vedelväetiskatseid onEestiski dr Malle Järvani poolt alates2004. aastast läbi viidud. SobivaidPoola vedelväetisi firmalt Suplo toobEestisse TPL ja Rekle, aga on teisigipakkujaid.

* 03. aprillil oli Jõgevalteraviljafoorum.

* 12. aprillil kaaluti Põltsamaaltiitli tunnustatud Eesti maatoitlaureaate.

* Maamess 2007 Tartus.* Hakkas tööle infoportaal

www.viruinfo.ee , loojaks LeamaGrupp OÜ Tamsalust. See onmugav koht ettevõtte tasutatutvustamiseks.

MIS TULEB

11.–13. mail toimub Luigekevadlaat.

Mart LEPIK

* * *

Kevadisi tegemisi

Et aiatööde aeg on juba käes,siis....

* aiamööblit välja tuues ära unustalogisema hakanud kohti koheparandamast;

* vaata üle suvise aia-varustuseseisukord: puhasta grill ja suitsuahi,paranda varikatus või päikesevari;

* et korras aiatööriistad alati võttaoleks, vaata enne suuremaid töidaegsasti üle nende seisukord;

* aeg kutsuda korstnapühkija ninglasta tal korstnad puhastada;

* vaata üle pisipere suvisedsõiduvahendid, vajadusel puhasta jaõlita.

EMADEPÄEV on ilusaimperepüha.

Iga pere tähistab seda tähtpäevaomamoodi, kuid küllaprõõmustatakse kõikjal ema lillede jaühise piduliku söömaajaga.

Euroopas peetakse emade-päevalilleks potiroosi, Eestis ei ole ühtkindlat lille veel välja kujunenud.Igaüks võiks oma emale kinkida temalemmiklilli. Kes annab üle sülemiroose, kes ühe nartsissiõie, keskimbu võsaülaseid - kinkija ju teab,mis tema emale meeldib.

Emade pidupäeva hakatitähistama USA-s 1907 aastal.Õpetaja Ann viis oma ema teiselsurma-aastapäeval hauale valgednelgid. Nii kujuneski tava, et valgednelgid lahkunud emadele ja punasedneile, kes elus. Komme tähistadaemadepäeva levis kiiresti. 1914.aastal nimetas ÜhendriikideKongress maikuu teise pühapäevaametlikult emadepäevaks.

Eestis tähistati emadepäevaesimest korda 1922. aastal aktusegaUderna koolimajas. Järgmisel aastalsai üle-eestiline emadepäevaliikumine tänu Naiste Karskusliiduletuule tiibadesse.

Emadepäev on avatud südametepäev. Igale emale pakub sel päevalrõõmu kõik, mis lapsed talle ise onteinud. Me kõik oleme siin ilmas tänuemale.

HEAD EMADEPÄEVA!

Ruth RAIDLO

* * *

22. märtsil toimus Paides EestiPõllumajandus-Kaubanduskojaaiandustoimkonna korraldusel

10. aiandusfoorum.Foorumi eesmärk oli anda

aiandustootjatele värsket teavetmuudatustest tootmistingimustesning turul ja jagada infot teadus-uuringutes ning tehnoloogilistesuuringutes toimuvast.

Ettekannetes käsitleti maaeluarengukava aastateks 2007-2013(Ants Laansalu, Põllumajandus-ministeerium), aiandusuuringuidEesti Maaülikoolis (Ulvi Moor,EMÜ), taimede tervisekontrolli(Ülle Metsman, TaimetoodanguInspektsioon) ja aiandus-saadustekvaliteedi vastavus-kontrolli (SaimaEvendi, Taimetoodangu Inspekt-sioon). Kõneleti mahetootmisestaianduses (Eve Ader, Põllu-majandusministeerium), kartuliseemnekasvatusest (Mati Koppel,Jõgeva Sordiaretuse Instituut) jailutaimede kasvatusest Eestis(Kristian Kalgan, OÜ RevinoAiand). Ühistegevuse kogemusestkartuli ja köögivilja töötlemisel rääkisRaivo Randoja Reola Kartuli-ühistust. Reola Kartuli-ühistuvarustab oma toodetega Lõuna-Eestikauplusi ja toitlustusasutusi, vajaoleks veelgi rohkem toorainet, et täitakõiki tellimusi. Ühistus on seitseliiget, ühistegevust planeeri-takselaiendada.

Foorumilt jäi kõlama, et Eestiaiandustootja peab olema jätku-suutlik ja tootma suurtes mahtudes,kuna suured kauban-dusketidvajavad pidevalt suuri koguseidkvaliteetset värsket toodangut.

Ülle METSMAN

Vanarahva ilmatarkust

* Kustpoolt pööripäeval tuulpuhub, sealt puhub ta enamasti kakuni järgmise pööripäevani. Seekordoli lääne-loode tuul.

* Soe aprill toob jaheda mai.* Kõrgel taeva all lõõritav lõoke

kuulutab ilusat ilma.* Pääsukeste ilmumine enne

jüripäeva kuulutab head aastat.* Talve jooksul langetab kuusk neli

korda okkaid. Kaks nädalat pärastviimast langetamist peaks lumi ärasulama. Tänavu olid need päevad 14.november, 23. detsember, 27.

jaanuar ja 1. märts. Sula tuligivarakult ja lumi läks 15. märtsipaiku. Vaatamata soojadele

märtsiilmadele pärast 20. kuupäevaväikeste laululindude massilistrännet ei toimunud. Sellest võibarvata, et esineb veel külmaperioode.Kui metsvint jõuab massiliseltkohale, siis lähevad ka ilmadpüsivalt soojaks.

Heino KOKKUTA

Õnne kui sinilillede sina,õnne kui kullerkuppude kulda,õnne kui pääsusilmade sära,õnne, mis iial ei väsi ära!

03.05 - MART LEPIK12.05 - HEITI ERALA

Õnne sünnipäevaks!

TEADEBilansivõimeline raamatupidajaavab Väike-Maarjas raamatupidamisteenuste(osaühingutele ja FIEdele) büroo.Selgitamaks klientuuri, palun soovijail võtta ühendusttelefonil 528 0860.

Simunas muudeti telefoninumbreidSimuna koolis ja Avanduse mõisahoones muudeti telefoni-numbrid digitaalseks.Simuna telefonijaama klientidel, kellel onanaloognumbrid, tuleb helistamisel valida järgmiselt:

Simuna kool0323 7280 - direktor0323 7266 - majandus0323 7339 - õpetajate tuba0323 7363 - spordihoone

Avanduse mõisahoone0323 7381 - raamatukogu0323 7219 - osavalla valitsus0323 7377 (faks) - osavalla valitsus0323 7237 - muusikakool0323 7237 - noortekeskus


Aprilli lõpus paigaldati Simunarahvamajja (Lai 5) Hansapangasularahaautomaat, mille abil saabööpäev läbi oma kontoltsularaha välja võtta ja teha muidlihtsamaid pangatehinguid.

Automaat asub rahvamajaeeskojas, mille turvaukse saabiga Hansapanga klient omapangakaardiga avada. Auto-maadi abil saab võtta oma kontoltsularaha, vaadata kontojääkining trükkida välja viimasekümne tehingu ülevaateid, tehamääratud makseid ning muutaoma pangakaardi PIN-koodi.

Automaat pandi üles tänupanga ja Väike-Maarja vallakoostööle.

Hansapanga Väike-Maarja jaTapa kontori juhataja HeliNõukas tõi esile vallavalitsuse

hea suhtumise ning sooviinimeste igapäevaelu hõlbus-tada. Ta märkis, et uus automaataitab kindlasti kohalikel elanikelsenisest mugavamalt pangaasjuajada. “Kuigi enamikku meieteenustest saab kasutada katelefoni või Interneti teel, onpangaautomaat mugav lihtsa-mate tehingute tegemiseks ningsularaha väljavõtmiseks,” laususta.

Hansapanga teised lähimadsularahaautomaadid asuvadRakke noortekeskuses (Rakke,Faehlmanni 18) ja Väike-Maarjas(Pikk 16).

Hansapangal on Eestis suurimsularahaautomaatide võrk, kokkuüle 500 automaadi.

Simunas on nüüdHansapangasularahaautomaat

TEADEVäike-Maarja vallavalitsus võtab alates

02. maist 2007. aastal Simuna osavalda

hooajaliselt tööle heakorratöölise,

kelle põhiülesandeks on

töötamine trimmer-võsalõikajaga.

Info: Mart Pruul, tel 323 7219, 528 0898.

Noorte suvine töölaagerVäike-Maarja vald korraldab töölaagri noortele vanuses 13-

17 eluaastat. Laager toimub viies vahetuses ning igassevahetusse oodatakse 20 noort. Vahetuste ajad on järgmised:

04. juuni – 15. juuniI grupp - Väike-Maarja noortelaagerII grupp - Simuna noortelaager

18. juuni – 29. juuniIII grupp - Kiltsi noortelaager

02. juuli – 13. juuliIV grupp - Väike-Maarja noortelaager

Töölaagri avalduse blanketid on Väike-Maarja gümnaasiumikantseleis, Kiltsi põhikoolis, Simuna koolis ja Väike-Maarjanoortekeskuses ning valla koduleheküljel.

Täidetud avaldused tuua Väike-Maarja noortekeskusesseMeeli Veia kätte, Simuna noortekeskusesse Inna Liivaku kättevõi Kiltsi põhikooli hiljemalt 21. maiks.

Lisainfot saab telefonil 325 5038 (Meeli Veia).

KAARLI talu PAKUBJÄRGMISI TALUTOOTEID:

Kiudaine-, vitamiini- ja mine-raalainerikkad TÄISTERA-TOOTED nisust, rukkist, odrast,kaerast, hernest, aeg-ajalt katatrast, kestata odrast, spelta-nisust.

· Jahud - sõelumata või sõelu-tult (peen, sõre, jäme, klii).

· Kruubid (eritellimisel katangud, peentangud, tume ja helemanna).

· Helbed - sõelutult või koosvaltsimispuruga, röstimata.

· Teravili- külviseemneks,õllelinnaseks, idandamiseks,söödaviljaks.

K Ü L M P R E S S I T U DTOIDUÕLID rapsi, sinepi, lina,õlitudra seemnetest - värske,selitatud, keemiavaba toiduõli,sobiv küllastamata rasvhapetevahekord reguleerib koleste-roolisisaldust, vähendab vere-soonte lupjumist jpm.Salatitesse, putrudesse, taigna-

tesse, õliraviks, massaži jaaroomiteraapia baasõliks.

SEEMNED, ÕLIKOOGI-JAHUD

· Köömned - küpsetistesse,salatitesse, teeks, köömne-napsiks.

· Sinepiseeme ja sinepipulber- marinaadid, majoneesid,kastmed, sinepimesi; sinepi-pulber ka terviseprotseduurid,nõudepesu.

· Linaseeme ja linaseemnejahu- pagaritoodetesse, ka seedimis-häirete puhul ja kolesteroolinormaliseerimiseks.

TATRAKESTAPADJAD jaSPELTANISUKESTAPADJAD -soovitame kaelaradikuliidi japeavalude puhul.

SÖÖDAKS JA SÖÖDA-LISANDIKS

· Söödajahud. Nisu, oder, kaer,hernes - võib lisada ka õlikooki.Jahu jämedus ja vahekord segusvastavalt tellimusele.

· Rapsi-, lina- ja tudrakook –

jõusöödad kõikidele loomadeleja lindudele *.

· Õlisetted.·Sorteerimis- ja kroovimis-

jäägid.* - Loomade söögiisu paraneb

(ka kehva sööda suhtes),välimus, meeleolu; karv lähebläikima, munarebud kollasemaks,suureneb piimaand ja kaalujuurdekasv, kaob ka kalduvuspoegimisjärgsele kannibalismile.Näiteks 200 – 300 g rapsikookilüpsikorra kohta suurendabväljalüpsi 2 – 3 liitri võrra, seega1,5 – 2kroonine kulu toob sisse 6– 10 krooni eest enam toodangut.

Väikese tootmisvõimsusetõttu ei pruugi loetletud kaubadolla üheaegselt saadaval. Me eisaa valmistada kaupa lattu

seisma ja soovime vedamis-kulusid optimeerida.

Meie kaupu tellitakse Väike-Maarjase, Rakverre, Jõhvi,Tallinnasse, Tartusse. Õlidtunnete ära “Maarja” kauba-märgi järgi, täisteratoodeteetiketil on kiri “Kaarli talutoode”. Kokkuleppel toome kakoju või saadame postiga,kulleriga või bussiga.

Asume Väike-MaarjasTamsalu mnt 6. Tel 326 1572, 56644156, e-posti aadress [email protected].

Vaata ka http://www.v-maarja.ee/kaarlitalu/.

Mart LEPIK

Neile, kes eelistavad kohalikku tervislikku talukaupa


Hommikusöök - sobilik aeg kell7.00–8.30.

Hommikusöök peab andmaolulise osa toidusüsivesikutest,s.o 50–60% päevasest toidu-energiast. Olenemata sellest, kastöö on füüsiline või vaimne,vajab organism pidevalt glükoosie veresuhkrut. Suurim viga onjätta hommikul üldse söömata.Sellisel juhul peab maks rohkemtöötama, et hoida veresuhkru tasenormi piires. Peamised vajalikudja sobivad toidusüsivesikud onpudrud, leib, saiakesed, kartuli-toidud, pastatoidud.

Hommikusöök peab olemasuhteliselt rasvavaene, kuid mitterasvavaba. Piimatoodetest tuleksvalida vähemrasvased produktid.Pole õige täita kõhtu vorsti-võileibadega. Või ja vorst onsuhteliselt rasvarikkad jaületavad normaalse söömisevaluläve. Hommikusöögiks eisobi sardellid ja viinerid. Kuisoovitakse süüa juustu, siislight-juustu.

Hommikusöök peab andmakindlasti teatud koguse kõrg-kvaliteetset toiduvalku. Sellikssobivad erinevad piimatooted(biojogurt, biokohupiim, bio-keefir). Hommikumenüüs peakskindlasti olema kohupiim. Samutisobivad muna ja kala.

Lõunasöök – sobilik aeg kell12.00–14.00.

Lõunasöök peab olemamitmekesine, sisaldama rohkestipuu- ja juurvilja. Lõunasööki võibnautida täie rinnaga, kui see onsöödud õigel ajal. Kogusega eitohi liiale minna.

Õhtusöök – sobilik aeg 17.30–19.00.

Õhtusöök ei tohi olla söömatajäänud hommikusöögi ja lõuna-söögi asendajaks väga rohkeõhtuse kõhutäiega. Õhtusöökolgu mõõdukas, selles olguvähem toidusüsivesikuid. Õhtukssobivad kodumaised puu- jajuurviljad. Kuigi puu– ja juurviljadon sobilikud kõigi toidukordadejuurde, on soovitav neid süüa kaõhtusöögiks.

Pea meeles!· Keedetud toiduained on alati

tervislikumad kui praetud.· Kõrvetatud süsivesikuterikkad

toidud (pruun röstsai, pruunikspraetud keedukartul, praetud

makaronid) ei kuulu normaal-söömise juurde.

· Puu– ja juurvilja tuleks tarbidaiga päev. On vajalik tarbidavähemalt 200–300 grammipuuvilju ja 200–300 grammi juur-vilju päevas.

Ülaltoodud põhireegleid peak-sid arvestama kõik, kes tahavadtoituda nii, nagu seda vajabinimorganism. Edu saabub vaidsiis, kui neid pidevalt järgida.Tulenevalt spetsiifilistest prob-leemidest, nagu konkreetseinimese ainevahetuslikud iseära-sused, teatud haigused jne onvajalikud loomulikult ka teatuderireeglid ja mõningad muuda-tused.

Kui vajalik on vesi?Täiskasvanud inimkeha kaa-

lust 60–65% moodustab vesi.Seetõttu vajab inimkeha vett igapäev. Vesi on meile asendamatu.Vesikeskkonnas toimub seedi-mine, ainete imendumine, keha-omaste ainete teke ja lõhustu-mine.

Tarbitav veehulk sõltub teatudmääral ka kliimast, east, tööst,tervise seisundist ja teistestnäitajatest. Inimene vajabpäevas 28–38 ml kehakaalu kgkohta vett. Põhikoguse annabsöök ja jook (igas toiduaines onvett). Loomulikult on kasulikjuua päeva jooksul aeg–ajaltpuhast vett. Kui inimene oneakas, siis on tervislik juuavähemalt 3–4 klaasi vett päevas.Mida rohkem organism vananeb,seda väiksemaks veesisaldusmuutub. Varjatud veevaeguseteke on üks põhjustest, miksvanurite ainevahetus muutubaeglaseks. Parim janukustutajaon puhas vesi, aga ka vähesesoolasisaldusega mineraalvesivõi mahl. Erinevalt teistestjookidest ei anna vesi organis-mile kaloreid, kuid on inimeselehädavajalik toitaine.

Vananenud ja roostetavadtorustikud ning veetarbimise üld-vähenemine põhjustavad kraani-vee ebameeldivat lõhna, maitsetja hägusust. See vesi on terviseleotseselt kahjulik. Neil juhtudeltuleks tarbida pudelitessevillitud vett. Eelistama peakssuurema kaaliumi– ja madalamanaatriumisisaldusega vett, misaitab organismist eemaldadaliigse naatriumi. Liigne naatriumtekitab inimesele turseid ja

geneetiliselt eelsoodumusegainimesele kõrgvererõhuhaigust.

ToidusüsivesikutestToiduenergiat annavad süsi-

vesikud, lipiidid e rasvad javalgud.

Toidusüsivesikud on kutsutudkatma suurima osa, umbes poole,vajatavast päevasest toidu-energiast. Neid tuleks tarbida niipalju, et nad annaksid 50–60%päevasest koguenergiast. Kuipidevalt ületada süsivesikutenormaalkogust, tekib rasvumine.Kui kasutada kestvalt vähemtoidusüsivesikuid, kujuneborganismis tasapisi energia defit-siit.

Aju energiavajadused rahul-datakse tavaolukorras peaaegutäies mahus veresuhkru (veresolev glükoos) arvel.

Põhitoidu süsivesik on tärklisja suhkur. Suhkur pole oma õigeskoguses organismile kahjulik.Sel juhul leiab ta organismistäielikku rakendust. Tarbitavsüsivesikute normhulk sõltuborganismi üldisest energia-vajadusest. Tuleks leida endapäevane energiavajadus. Täis-kasvanud inimese keskminepäevane energiavajadus on 2000kcal. Süsivesikud peavad andma50–60%, seega 1000–1200 kcal.Üks gramm süsivesikuid annabinimorganismis umbes 4 kcalenergiat. Seega peaks tarbimaumbes 200–300 grammisüsivesikuid päevas.

Tärklis kui üks põhisüsivesikpeaks katma mitte alla 75–80%ööpäevasest süsivesikute ener-giast. Teised süsivesikud e suhk-rud (sahharoos e lauasuhkur,fruktoos e puuviljasuhkur,laktoos e piimasuhkur, vabaglükoos e viinamarjasuhkur,maltoos e linnasesuhkur) kõikkokku ei tohiks anda üle 20–25%ööpäevasest süsivesikute toidu-energiast. Kuid paljud tarbivadjuba ainult sahharoosi (laua-suhkrut) nii palju, et see üksiannab juba 25–30%. See onkestev ebanormaalne söömine,millest tekivad tervise-probleemid. Meeles peab pidamasedagi, et 50–60% süsivesikutestpeab sööma hommikusöögi ajal.

Mida arvata kunstlikestmagusainetest?

Kunstnikel magusainetel ontugev toime keele maitse-retseptoritele. On võimalik, et

kunstlikud magusained tõstavadisu, valmistades organismi ettetoidu vastuvõtuks. Kahjuksmagusus ilma kaloriteta ei ole isuvähendava toimega. Kaloritevaegusel taastub näljatunnekiiresti ja siis süüakse lõpp-kokkuvõttes ikkagi soovitustrohkem.Puhtsünteetiliste magus-ainete toime inimorganismile onpaljuski selgusetu. Ei teata, onneed kestval kasutamiselpikemas perspektiivis vähem võirohkem kahjulikud. Kui sün-teetilisi magusaineid siiskitahetakse kasutada, tuleks neidtarbida väikestes kogustes,süües samaaegselt väga mitme-kesist toitu. See on vajalik, etvähendada kõrvaltoimeid jaterviserikkeid. Soovitav on tehatarbimispause.

Toidulipiidid e toidurasvadToidulipiide tuleb tarbida nii, et

nad annaksid 25–30% päevasestkoguenergiast. Kui kogustjärjekindlalt ületada, tekib tasa-pisi kehakaalu probleem jatõuseb risk haigestuda mitme-tesse haigustesse.

Toidulipiidid on lihtlipiidid erasvad (seapekk, searasv,taimsed õlid), mis jagunevadloomseteks ja taimseteksrasvadeks. Kui on vaja piiratatoidulipiidide tarbimist, tuleksteada, millistest toiduainetestpõhiliselt saadakse rasvhappeid.Toiduõli, koor, margariin, või,hamburgerid, majonees, rasva-rikkad juustud, oliivid, pähklid,avokaado, salatikaste, šoko-laad, jäätis, küpsised, tort, keeks,sprotid, keedu – ja suitsuvorstidjne on kõrge rasvasisaldusegatoidud.

Söödav rasvaine on nähtav javarjatud. Nähtavad toidurasvadpaistavad silma (toiduõli, koor,või, margariin, rasv jne). Varjatudkujul on rasva ka tailihas,rasvarikkas piimas (3,5%),seemnetes. Seetõttu on keskeastalates kasulik mitte üle pingutadarasvarikka piimaga ja eelistadarasvavaesemat piima (2,5%).Esmapilgul täiesti taisena näivloomaliha sisaldab lihaskiududevahel lipiidipartikleid. Friikartulid,hamburgerid, ahju- ja prae-kartulid, pannkoogid jnesisaldavad rohkesti toidurasva.2/3 toidulipiididest peakspärinema taimsetest produkti-dest, näiteks taimsetest õlidest.

Normaalse päevase söömise üldskeem kõigile


Õli tuleb hoida õhukindlaltsuletud taaras ja jahedas.Praadimise järel puhastada pannõlijääkidest, sest õhuke õlikihträäsub kiiresti, nii moodustuvadkeemiliselt üliaktiivsed reak-tiivsed osakesed. Kord jubakuumutatud õli teist korda ei tohikasutada. Selline rasv onvähkitekitava toimega. Salatiõlidpraadimiseks ei sobi. Võimaluseltasub eelistada teflonkatteganõusid, siis kulub rasvainetvähem.

Igati soovitav oleks süüa paarkorda nädalas kala või teisimereande, mis sisaldavadoomega-3 rasvhappeid.Oomega-3 rasvhapped aitavadvähendada vererõhku, muudabvere lipiidide sisaldust soodsas

suunas, tugevdavad immuun-süsteemi jne. Kalarasva polevaja karta.

Lipiidide ööpäevane vajaduson 0,9–1,3 g kehakaalu ühe kgkohta.

ValgudToiduvalgud peaksid katma

10–20% päevasest toidu-energiast. Valkudel onorganismis oluline ülesanne(hormonaalne, bioregulatoorne,kaitse, ehituslik). Kehavalgukaudu realiseerub geenide info.Seega on see oluliselt vaimsetarengut toetav toitaine.Tasakaalustatud toidu puhulpeavad valkude põhikoguseandma loomsed produktid(muna, piimatooted, kala,linnuliha, taine sealiha, veiseliha

jne). Vähemväärtuslikud ontoidu taimsed valgud (terad,kaunviljad, pähklid, seemned).Neil on lihtsalt teised ülesanded.Täisväärtuslikke toiduvalke onvaja umbes 0,8 g kehakaalu kgkohta. Põhiosa toiduvalkudestpeavad moodustama loomsedvalgud.

Munavalgud on tegelikulttipptoit. Munakollane on parimletsitiini jt fosolipiidide allikas jaka suurepärane luteiini allikas.Luteiini suur roll vananemisegaseotud nägemisprobleemidetõrjujana on väga oluline.

Mida räägivad arvud minusüdame tervisest?

Pulsi soovitatav näitrahuolekus on kuni 80 löökiminutis,

vererõhk alla 130/85mmHg,üldkolesterool alla 5,0 mmol/l,veresuhkur alla 5,5 mmol/l,vööümbermõõtnaistel alla 88 cm,

meestel alla 102 cm,kaal kehamassiindeks 19-25.

kaal(kg)kehamassiindeks = ————

pikkus(m) x pikkus(m)

Artikli koostamisel onkasutatud M. Zilmeri, U.Kokassaare, T. Vihalemmaartikleid.

Ene KINKS,tervisespetsialist

Kulu põletamine on praegu üleEesti kõikjal täiesti keelatud!Kevadise prahi (põhk, oksad, lehedjms) lõkkes põletamisel tulebjärgida kohaliku omavalitsuseõigusakte ja tuleohutusnõudeid.

Soojad ja päikesepaistelisedmärtsikuu ilmad sulatasid lume ningtõid taas nähtavale kuivanud rohu,ahvatledes inimesi seda põletama.Igal kevadel saavad päästjadhulgaliselt väljakutseid kontrolli altväljunud kulu ja prahipõlengutele,mis on alguse saanud tule-ohutusnõuete eiramisest. Seetõttutahab Ida-Eesti Päästekeskus taaskõigile meelde tuletada ohte jatagajärgi, mis selle tegevusegakaasnevad.

Kevadise kulu ja prahipõletamisel tuleohutusnõuetemittetäitmise tõttu on mahapõlenud elumaju ning hukkunudinimesi. Oskamatus ette nähatuletegemise võimalikke tagajärgion toonud kaasa korvamatut kahjuka looduskeskkonnale. Möödunudaastal registreeris PäästeametEestis ligi 5000 kulupõlengut,hukkus neli inimest ning süttis 80hoonet. Päästeameti andmeteltoimus Ida-Virumaal eelmisel aastal979 ja Lääne-Virumaal 368kulupõlengut. Kui Ida-Virumaalpaistsid kulupõlengute rohkuseosas silma Kohtla-Järve ja Narva,siis Lääne-Virumaal oli kõigeprobleemsem koht Tapa linn ningsama tendents paistab jätkuvat katänavu.

Tänavu 29. märtsiks oli üle Eestitoimunud juba üle kolmesajakulupõlengu ning mitu kontrolli alt

väljunud ja inimestele materiaalsetkahju tekitanud prahipõlengut. Seearv suureneb pidevalt.

Ida-Virumaal on 20.-28. märtsinitoimunud 60 kulupõlengut jaLääne-Virumaal on neid samalajavahemikul olnud 17, kusjuureslõkkest lendunud sädemest läkspõlema hoone katus ning ühelkorral põles metsanoorendik.

Kulupõletamine on keelatudalates lumesulamisest kunisügisvihmade saabumiseni ehkajal, mil looduses on tuleohtlik aeg.Tuleohtliku aja alguse ja lõpumäärab igal aastal Eesti Meteo-roloogia ja Hüdroloogia Instituut(EMHI). Tuleoht suureneb üleEesti iga päevaga. Tuleohu kaarton kättesaadav veebileheküljelhttp://www.emhi.ee/.

Tule tegemisel tuleb eelkõigekinni pidada kohaliku oma-valitsuse territooriumil kehtivatestheakorraeeskirjadest. Maaomanikpeab mõistma, et kulu või prahtisüüdates langeb kogu vastutustuletegijale ning ka kõikituleohutusnõudeid järgides võibkulupõletamine ohtu seada temaenda ja kaaskodanike hooned,samuti metsad. Seega soovitamejälgida ka naabreid, kas nemadpeavad kinni kulupõletamisekeelust. Päästeteenistuse hinnan-gul on parim lahendus, kuimaaomanik suudab oma maadniimoodi hooldada ja harida, etohtlik kulupõletamine ei oleks ükstema kevadtöödest.

Igaüks peab endale teadvus-tama, et lume alt välja sulanud kulukuivab kevadpäikese ja tuulte

mõjul kiiresti ning on kergestisüttiv. Süttides levib kulutulisoodsa tuule korral väga kiirestining vahel ka mitmes suunas, mison peamiseks põhjuseks, et sageliväljub kulupõletamine kontrolli alt.Siiski saab kõige paremini tuleohtuvältida õigel ajal heina niites ningkuiva kuluheina kokku riisudes.Sama kehtib ka põhu ja muukevadise prahi (puulehed, oksadjms.) põletamise kohta.

Siinkohal tuletame kõigilemeelde lõkke tegemise peamisedohutusnõuded.

· Lõkete tegemisel tuleb tagadaohutud vahemaad hooneteni jametsani; lõket tohib tehahoonetest vähemalt 15 meetrikaugusel ja metsast 30 meetrikaugusel.

· Mitte mingil juhul ei tohipõlevat lõket jätta järelevalvetaning käeulatusse tuleb varudatulekustuti või vähemalt ämberveega ja esmased tulekustutus-vahendid (näit: labidas, kustutus-luuad, märjad oksad).

· Lõkke tegemisel tuleb arvestadatuule tugevust (ohutuks peetaksekuni 1,5 m/s) ja suunda ninglõkkease ümbritseda mittesüttivapinnasega (muld, liiv, savi), samutipeab arvestama lõkkest lendudavõivate sädemetega.

· Oluline on jälgida, et lõkkest eisaaks alguse kulupõleng. Ennerohket suitsu tekitava risu, põhujm põletamist peab veenduma, ettekkiv suits ei häiri teisi inimesi jaliiklust. Võib juhtuda, et häiritudkaaskodanikud võivad hinnataohtu valesti ning teatada sellest

häirekeskusesse, kes saadab väljapäästeautod.

· Pärast põletamist tuleb lõkkeaseuuesti süttimise vältimisekshoolikalt kustutada.

Et jälgida kulupõletamisekeelust kinnipidamise jälgimisekstuleohtlikul ajal teostavad Ida-Eesti Päästekeskuse tööpiirkonnaoperatiivkorrapidajad ningtuleohutusjärelevalve inspektoridIda- ja Lääne-Virumaal seiresõite.Keelust üleastujaid ootabrahatrahv kuni 18 000 krooni(füüsilisele isikule) ja kuni 50 000krooni (juriidilisele isikule). Lisakspiirkondlikele seiresõitudelekorraldatakse vajadusel üleriigilisikontrollreide pääste- ningkeskkonnaasutuste ja politseikoostöös. Kontrollreididelkasutatakse ka õhuseiret.Vajadusel juhendatakse inimesi,kes lõket teevad, tuleohutuseüldnõuete täitmisel.

Ida-Eesti Päästekeskus kutsubkõiki inimesi ettevaatlikkusele,vältimaks tulest tekkivaid ohtening kergendamaks päästjate tööd.Võib juhtuda, et rohketeväljakutsete tõttu on kõikpäästeressursid hõivatud kulu-põlengute kustutamisega ningpäästjad ei jõua õigel ajal tegelikeabivajajateni.

Ida-Eesti Päästekeskus

Kulu põletamine on keelatud!


19. aprillil kogunes Väike-Maarjarahvamajja keelepäevale hulgaliseltkeelehuvilisi. Ettekannetega esinesidF. J. Wiedemanni auhinna tänavunelaureaat, tõlkija ja keeleteadlaneKristiina Ross (Vana keele uus nägu)ning professor Mati Erelt (Muutusieesti lauses). Laureaat istutaskeeletammikusse oma nimipuu.

Vallavanem Olev Liblikmannitänavusel Wiedemanni keele-päeval peetud kõne

Lugupeetud keelehoidjad jaarendajad!

Teile saadetud päevakavas on lõik“Tamme kõne”.

Millest siis võiksid rääkida rahvaleneed puud, kui on saavutanud onhiilgeaja? Kindlasti sellest, kui tugevadon tammed tormides. Aga ka sellest,et nad ei ole siia paikkonda sattunudjuhuslikult, vaid neid on istutanudväärikad inimesed kindla eesmärgi jasooja südamega. Igal puul on edasianda istutaja lugu ja tema sõnum. Tänasaabus seltskonda uus puu omasõnumi ja oma looga.

Mida nad võiksid jutustada siinpargis jõudehetkeil viibivateleinimestele ja kuulata tahtvailekõrvadele? Kas kuulajad mõistavadpuude muistset juttu?

Kõik meenutaksid kõigepealt meest,kes kandis nime Tamm – oli aatemeesja tunglahoidja. Keele-tammikutkihakati looma tema töö- ja elukohakõrvale, aleviku keskele auväärselekohale. Jätkatakse siin, ausambaümbruses.

Millest räägiks alusepanijaWiedemann? Kindlasti sellest, et Sinukeel ei oleks praegu niisugune, kuipoleks olnud minu sõna-raamatut.Selleta ei saanud läbi ka eestimurdekogujad. Võid olla uhke, et eestikeel kuulub kultuurkeelte hulka. Agaselliseid keeli on maa-ilmas alla saja.Kultuurkeel on kõrghariduse ja teadusekeel. Hoia, austa ja armasta teda!

Millest võiks rääkida tamm, misleidis oma koha selles tammikus 1995.aastal? Kindlasti sellest, et olemeseisnud emakeele õiguste eest, kuidselles omapärases A s s a m a l l a s(“Kalevipojast”) unustanud seistakeele korrashoiu eest. Sõna on võimja sõna on relv. Ainult täpsest sõna jamõtte koosmeelest sünnib EestiVabariigile nii vajalik täpne tegu. Puukohin tuletab meelde aegu, kus meieviimane kants oli eesti kodu ja viimanerelv eesti keel. Keel ühendas, keelkujundas tõrje-lahingute ajal üksmeele.Rahvale on taas antud tulevik. Austaoma keelt, rahvast ja maad!

Sekkub teisel pool maja koha

leidnud püramiidpuu. Tuletab meelde,et keel on iga päev igamehe käes jasuus, aga igaühel on vaid piiratudvõimalus teda omatahtsi pruukida.Pea seda meeles, kui minu ees seisad!Ma ei olnud piiratud priiuse vang, vaidavaral keelemaal elav vabamees. Jätkaminu tööd kõrgkunstilise sõna-kasutuse ja ilusa emakeele õpetamisel.

Temaga ühinevad keeleõpetajateõpetajad, sest eestlaste mured on kanende mured. Kõigel on hind, väheselka väärtus.

Eemal, teisel pool tiike sahiseb puu,millele nimeandja tegeles pikki aastaidkeelekultuuri arendamisega. SeisisEesti NSV keeleseadusealusideoloogia väljatöötamise jakujundamise juures. Mida lisaks tema?Aga seda, et Wiedemanni grammatikaon olnud tagasivaatav. On ammutanudkeelevara vanadest maamurretest. Taon nagu kapitaalne sardbetoonsildpikkade algsajandite ja praegusekirjakeele vahel. Ta tuletab meelde omamuhedal ja värvikal moel ą la KarlEduardi* stiilis, et

me ise pidagem puhtustja lükakem laimu teelt,pärast tunnikest metsateepuhkusttaas harigem haritud keelt!Samas meenutab keegi oma tegevust

Tartu Ülikooli põhikirja koostamisel,kus esimese lausena on kirjas, etülikool on eesti rahvusülikool. Kaseda, kuidas ta lõi oma keelekoolkonnaja uuris sõnavara päritolu. Tunnebuhkust, et kõik puistuga seotud isikudon seisnud selle eest, et sina saaksidastuda nende poolt hoitud keele-valguses.

Järgmine sahistab latva ja teatab, ettundis juba palju aastaid, kust kingpigistab. Püüdis alati tõestada jakõikjal rõhutada keelehoolde vajadust.Kurb on ta meel 20. sajandi algusekultuuriinimeste arvamuste pärast,mis teda sügavalt solvasid,

· nagu – meie keel on kõlata jamuusikata;

· või – hingeelu asjadest on meil keelepuuduse tõttu võimatu rääkida;

· või – üleüldse oleme oma keelegasuures kimbatuses;

· või – meie keel on laisa rahva keel,nohiseja, pudiseja, enese ette pomisejarahva keel.

Ta ise on kindel, et meie keel ei olesiiski sorgus sabaga iseenda pealeurisev peni. Rahva keel on kullakaev,kust igaüks võib võtta ja ta ei lõpe iialotsa.

Oli aasta 1999, mil tulime kahekesi.Oleme hoidnud ja arenda-nud sulleoskuskeelt. Soovime, et meiekeelekasutus oleks Eesti Vabariigi

vääriline. Ära jäta oma emakeelt kahekivi vahele välismõjude vallas, misrisustavad tema omapära. Ta võibmurenema hakata. Lase olla keelelavatud, kuid mitte allaheitlik.Võsajänklus ei ole parem kuikadakasakslus.

Ennast tuletab meelde tulija, kesandis rahvale keelerikkuse sõna-raamatute ja Eesti kirjakeeleseletussõnaraamatu toimetamisekaudu ja juba varem alustasoskussõnastiku korrastamist.

Sekkub varasem saabuja teist-suguselt loomepõllult. Teda tõitammikusse üks sõnameister jamurdeluule viljeleja. Ta loodab, et temakaudu tuleb tammikusse ka kevad.Tuletab meelde, et keelel on värv, lõhnja kõla – see on sümfoonia, mida ei saakõlama panna ainult sõnaraamatutes.

Juurde astub uus teaduskeel –arvutileksikograafia. Tema looja onavanud eesti keelele uksearvutimaailma.

Omavahel sahistavad murde-kogujadja murdeuurijad. Üks tuletab meelde,kuidas ta üle 50 aasta kõndis külastkülla, talust tallu, Wiedemannisõnaraamat kaenlas. Unistasid sellest,kuidas murdekeele lätteist saab algusesuur jõgi nimega emakeel, mida möödaeesti rahva põlvkonnad sõuavadmaailma keelte ava-merele.

Siis sekkub keegi, kes on püüdnudlähendada kaugusi meie kõigi Eestile.Tunneb muret, et väikerahvaühepoolne kakskeelsus võib soodsaisoludes olla samm lähemale võõraleükskeelsusele. Osakem võõrkeeli, kuidärgem kujunda-gem neist mingit uutemakeelt.

Kõrvalseisja võrdleb omaettestiihiliselt arenevat rahvakeelt jaarenenud kirjakeelt. Leiab, et rahvakeelon nagu taltsutamata metsik hobune,aga kirjakeel hästitreenitud ja sõitjalekuuletuv võluratsu, kellega võibhüpata kõrgele, söösta tulevikku, või

kapata minevikku. Ratsu on hea,ülejäänu oleneb ratsanikust. Hoia ikkakindlalt oma sihti!

Tõsiselt mõtisklevad omavahelkeeletoimetajad. Tunnevad rõõmu, etsuutsid saata meie keelerikkuse rahvakätte. Loodavad, et julm lobisev aeg eisatuks mustalt risustama meieraamaturiiuleid.

Sekkub kindla sõnaga koolimees,kelle elutöö eesmärgiks on olnud hoidaeesti keele staatust ja suunata temasaatust. On püüdnud hoida eesti keeltja keeleteadust maailma kaardil.

Kõrval sahistab latva keelehoidja,keelehoidjate õpetaja, ajakirjandus-keele harija – hoitud ja armastatud keeleema.

Oma sõna ütleb sekka murelik mees– eest keele ja sugulaskeelte uurija jaõpetaja, kes on kaitsnud meie keeltmõttetute reformimiste eest. Temasilme eest jookseb läbi liivlaste saatus.

Teiste seas, keset parki seisab omavaiksel ja tagasihoidlikul moel Virumaamurdekoguja, kohanimede täpsustajaja sedeldaja, koduuurija ja kultuurilookirjapanija. Rõhutab, et kogu Virumaakultuur on osa Eesti kultuurist ja Eestiosake maailmast. Siin tehtu on koguilmale tehtu. Loeb üles üheksatähelepanekut oma pikalt eluteelt javiimane selles reas on – mis teed, teerahva heaks. Kes nii ei talita, on tühikruus januse peos.

Niisugused oleksid tammede mõtted.Nii kõneleksid nad kuulajaile ja omajuurte otsijaile eilsest, tänasest jatulevikust.

Soovin teile kõigile, kes te tänasestaupäevast osa võtate, ilusat kevadet,head tervist ja rõõmsat meelttänavustest lõpukirjandi teemadestvõetud sõnadega: “Suurim ja ilusaimmeistritöö on õigesti elatud elu.”

Uute kohtumisteni!* - Karl Eduard Sööt

19. aprillil peeti Wiedemanni keelepäeva


25. märtsil tähistas pensio-näride klubi oma eksisteerimise20. aastapäeva. Ja seosessünnipäevaga on …

Huvitav kõigile ülevaadet teha,kuis elab pensionäri vaim ja

keha!Me teadagi räägime nendest

küll,kes eluaastate hõbedasel

künnisel.Elurõõmu annab võimalus

osaleda huviringides. Rahva-tantsijaid ja käsitööhuvilisijuhendab ja tiivustab väsimatuIlme Sein ning lauluhuvilisi alatinaerusuine ja leebe Valve Libene.

Mis meie aktiivsem osa onteinud? Rahvatantsijad ja lauljadon esinenud maakondlikelpensionäride pidustustel.Tantsijad ka maakondlikulseeniortantsupäeval Rakveres.Käsitööhuvilised on korralda-nud käsitöömüüke “Õnneloosi”nime all. Meil on olnud toredaidklubiõhtuid ja väljasõite Eestikaunitesse kohtadesse.

Sünnipäevapidu oli hoogne jameeleolukas. Peo avasidHärmalõnga isetegevuslased 20aastat tagasi Hele Roosisõnadele kirjutatud lauluga“Härmalõng”. Tänukirja jameenetega tuletati meelde klubiloomise initsiatiivgruppi ja

eestvedajaid Mare ja Vallo Taarija Antje Kaasikut, presidenteHele Roosi ja Irene Kaldmat,kauaaegset kassapidajat EeviKirpsoni, ringijuhte Ilmse Seina,Valve Libest jt.

Peol esinesid Väike-Maarjalaulu- ja tantsumemmed ningeakaaslased Kiltsist. Meeleolutõstis rahvapilliansambli Siriliiesinemine. Üllatuskülalisteksolid Sirje Lippasaar, Maie Blaatja Valve Kanna oma toredatenaljalugudega. Eriline tänukuulub Marele ja Vallole, kesmeile tantsuks mängisid. Toreüllatus oli ka Hele Roosilt, kestegi sünnipäevakingiks luule-tuse.

Soojad tänusõnad kuuluvadmeie heatahtlikele sponsoritele,kelleks olid Georgi söögituba,Ammemäe kauplus, OG ElektraPandivere kauplus ja kauplusMaarjalill. Kõiki meie töid jategemisi on toetanud valla-valitsus. Suur tänu ka rahvamajajuhtkonnale ja töötajatele abi jatoetuse eest!

Ester MÄE,Härmalõnga klubi president

Härmalõnga sünnipäevaksHele Roos

Kas märkad, kui kiirelt kaob aastaring?Uusi sõpru on meiega liitund.Uued tantsud ja laulud, uus loominguind,kõik me ümber on muutuv ja liikuv.

Aga sõprus me südames alles jääb,ta on aastaringides kestev.Kord seob küünlasära, taas vastlapäevja jälle on kevad me keskel.

Mõni mälestus möödunust kõneleb,mõni valusalt hinge puutub,aga Härmalõng tuule käes võbelebja aastates hapramaks muutub.

Kuid teie keskel ma nukraks ei jää!sean reväärile kireva ehte.Ja koltunud kulurohus – ennäe! –märkan rohelist ristikulehte!

Härmalõng 20

Emakeelepäeval, 14. märtsil tuli 10. klassi õpilasel Koit Vilibergil, VahurKivastel 12. klassist ja õpetaja Tiina Vaiksalul võtta ette meeldiv teekondTallinnasse “Keeletegu 2006” auhinnatseremooniale, sest 19 kooli hulka,kelle algatusel kutsuti üles annetama Wiedemanni fondi üks kroon eestikeele õppe ja rahvusliku kasvatuse toetuseks, kuulus ka meie kool.

Eesti Draamateatri väikeses saalis algas üritus õpilaste luuletervitusega,millele järgnes haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnavõtt.Kõrghariduse ja teaduse asekantsleri Kristjan Halleri pidupäevakõne järeloli aeg üle anda aasta keeleteo auhind. Valiku tegid taasiseseisvunud Eestiharidusministrid. Mailis Repsi sõnul sai võiduteo puhul määravakskodanikualgatus ja lai kandepind ning teo tegijad – paljude erinevate koolideõpilased ja õpetajad.

Auhind üle antud, pakuti vaatamiseks Merle Karusoo lavastatud näidendit“Küpsuskirjand 2005”, mis sobis süžee poolest konteksti. Etenduseslahati keelelisi ja rahvuslikke probleeme eestlaste ja põhiliselt vene rahvusestelanike vahel, kasutades küpsuskirjandeist leitud mõtteid.

Hoogsa lavastuse järel oli võimalus maitsta kokteili ning puuviljadraamateatri parketisaalis, kus ka haridusminister külalistega juttu tegi.

Väga sisukas ja hariv päev seljataga, oli aeg tagasi Väike-Maarjasse sõita.Sellega ei olnud aga keeleüritused lõppenud, juba 19. aprillil oli meie omakodukohas võimalus osa saada Wiedemanni keeleauhinna keelepäevaüritusest. Sel aastal on laureaadiks tõlkija ning keeleteadlane Kristiina Ross.

Vahur KIVASTE,gümnaasiumi XII klassi õpilane

Tallinnas tunnustati keeletegu Rahvamajas toimuskõnekunsti koolitus

Minu kuuldes avaldas esimest korda mõtte, et me ei oska esineda(loe: me ei tunne oma emakeelt) Olga Mets Väike-Maarjavallavalitsusest. Ta pakkus välja, et nii noortele kui ka vanematelevõiks seda õpetada.

Üllar Saaremäe käiski 16. aprillil rahvamajas soovijaid juhendamas.Koolitus oli tasuta. Üllar Saaremäe rääkis, mis asi üldse on keel jakuidas seda kasutada. Ta tegi ka hääleharjutusi ning igaüks saivõimeid proovile panna nii iseseisvalt kui grupis. Oli tore, et tõelineprofessionaal tegeles meie inimestega – muide, ta tegi seda tasuta!Kahju, et huvi Väike-Maarja poolelt näis kesine. Jah, Simunaõpilased ja õpetajad olid suurearvuliselt esindatud.

Tunni aja jooksul kostis saalist isegi allakirjutanu tööruumi niilavasosinat kui ka tõelist röökimist. Osalenud soovisid, et leitaksvõimalusi muuta kõnekoolitus traditsiooniliseks. Me leiame needvõimalused! Leiame ka huvilised siitsamast Väike-Maarjast!

Tänan Sind, Üllar, et said tulla ja tegeleda vajaliku asjaga!

Ville-Markus KELL,rahvamaja direktor


Kevadeti laulavad linnud jalapsed. Nii ütles tervitusekslauluvõistluse Popp Tipp Täpp2007 avakõnes Väike-Maarjavallavolikogu esimees HansKruusamägi. Nii see tõesti on.Kuigi ka linnulaul on kena, onlaste laulu meeldivam kuulata.Eriti siis, kui õppimisvaev onkandnud vilja ja laulud kenastiselged.

Nii oli see ka võistluskontserdil15. aprillil Väike-Maarja rahva-majas.

Seekordne lauluvõistlus erineseelnevatest selle poolest, etvõistlema olid kaasatud kaLoksa linna lapsed. Eelkontserttoimuski 14. aprillil Loksakultuurikeskuses. Osa võtsidmõlemal päeval laululapsedmõlemast omavalitsusest.

Žürii esimees Maris Ausmaaütles oma sõnavõtus, et kõikesinejad olid väga tublid, etauhindu oleks tahtnud jagadakõigile, et ühtegi nõrka lauljatpolnud. Siiski tuli välja andaparima laulutüdruku ja –poisinimetus neljas vanuseastmes.

Parimad tüdrukud olid Grete-Geteli Võõsa, Birgit Ilves,Ellen-Anett Põldmaa ja KerstiMark. Poisse võistles vähem,parimateks tunnistati Hendrik-Villem Sepping, Edward-Heldur Kurim, Mart Tamm jaTarmo Tähiste. Kuna Tipi-Täpivõistlus on ühtlasi hüppelauakslasteekraani maakondlikusvoorus, saavad oma vanuse-astmes Väike-Maarja valdaesindada Eveli Klaan ja Anne-Ly Koppel. Eraldi märkis zürii äraMailis Korneti julguse ja UrsulaTähiste lavalise energia eest.

Tänan kõiki õpetajaid, kes omaraske tööga õnnestumisele kaasaaitasid. Need olid Ly Ipsberg,Kaia Klaan, Sirje Sõnum,Merike Höövelson, KristelLehtme ja Eve Põldmaa Väike-Maarja vallast ning Kadri KaskTamsalust.

Aitäh ka kõigile toetajaile!Kommid andis lastele AS Kalev,kringlitega kostitas AS Joosand.Lillekimbud sponseeris kauplusMaarjalill ning transpordiga aitasM.K.Reis X. Kinkekaardid

auhindadeks pani välja kauplusJuku Mänguasjad Rakverest.Üritust toetasid ka Väike-Maarjavallavalitsus ja Loksa linna-valitsus.

Kontserti konfereeris KadrioruTom (ehk Jaanus Nurmoja),helitehnika korraldas Ain Kõivja fonogrammid valmistas etteRaivo Narits.

Tänan kõiki laululapsi, kes nii

Popp Tipp Täppkenasti esinesid! Lõpetusekstänusõnad kahele asendamatuleabilisele, Terje Sikule ja MaryTammetile, kes muutsid kauniksrahvamaja saali ning katsidlastele laua.

Järgmisel aastal jälle!

Ville-Markus KELL

Simuna kihelkonna laulustuudiotelauluvõistlus

15. märtsil sai taas teoks tore üritus kihelkonna rahvamajade laululastele.Laulsime ja võistlesime Muuga mõisas, eelmisel aastal käisime Salla mõisasning järgmisel oleme ringiga jälle Simunas, kust idee sai alguse. Meie majalapsed on alati hästi laulnud ja ka sellel korral on põhjust nende üle headmeelt tunda.

Tahan Simuna rahvamaja poolt tänada kõiki laulusoliste ja nende juhendajat:Kailiki Siim (5a) - noorima osaleja eripreemiaKristella Luht (7a) - II kohtElina Proosa (9a) - III kohtArno Larionov (11a) - II kohtHanna-Liisa Lagle (15a) - I kohtLapsed on kenasti laulma õpetanud juhendaja Angela Raik, kellele selle

eest väga suured tänud. Auli KADASTIK,

rahvamaja kunstiline juht

Tule müüma, ostma, vahetama!Pühapäeval, 29. aprillil kell 12.00-16.00Avanduse mõisa saalis (endine lasteaia saal)valik käsitöö- ja talutooteid,kasutatud esemeid ja rõivaid.

NB! Avatud on meisterdamise tuba.Valmistame emadepäevaks kaarte-kingitusi ja volbriööks poroloonmaske.Juhendavad Ene Preem ja Mary Tammet. Materjalid on kohapeal olemas.KohvilaudKaupa saab tuua nädala sees osavalla lahtioleku ajal.Info telefonidel 323 7381 (Riina) ja 323 7116 (Terje).

Simuna naisteklubi

Kui on üle – tule too,

kui on puudu – tule vii!

KULTUURIKALENDER28. aprillil Ülemaailmse tantsupäeva tähistamine Kiltsi

rahvamajas. Algus kell 18.00. Segarahvatantsurühma ja EgneLiivalaidi eestvedamisel. (Info tel 5648 7949)

30. aprillil Volbriõhtu Väike-Maarja rahvamaja kõrval.Võistlused, auhinnad. Algus kell 18.00.

4. mail Disko Väike-Maarja rahvamajas. Algus kell21.00. DJ Kaspar Pokk. Sissepääs 40 krooni.

5. mail Simuna naisansambli Priimula 45. sünnipäevapidu Simuna rahvamajas. Algus kell 13.00.

10. mail Emadepäeva kontsert Simuna muusikakoolis(Avanduse mõisas). Esinevad Simuna rahvamaja laululapsedja muusikakooli õpilased. Algus kell 17.00.

11. mail Emadepäeva kontsert Kiltsi rahvamajas. Alguskell 18.00. Esineb Henri Laks. Sissepääs 20 krooni.

12. mail Emadepäeva kontsert Väike-Maarja rahvamajas.Esinevad Saksamaa vabatahtlikud. Kook ja kohv. Algus kell17.00. Tasuta.

18. mail Õpetajate naisrahvatantsurühma 25. sünnipäevatähistamine Väike-Maarja rahvamajas. Algus kell 19.00 Tasuta.

29. mail Pandivere päeva külakonverents Nadalama külas.30. mail Väike-Maarja muusikakooli lõpuaktus Väike-Maarja

rahvamajas. Algus kell 17.00.31. mail Pandivere päeva külakonverents Ärina külas.2. juunil XX Pandivere päev Väike-Maarjas, Eesti X

esivõistlused naisekandmises.


Aprillikuu esimestel päevadellõppes järjekordne vabariiklikmuusikakoolide õpilaste kon-kurss. Võistlused toimuvad igalkevadel erialade kaupa üle aasta.Nii võtsid eelmisel aastal mõõtukeelpilli ja akordioni erialaõpilased. Sel aastal võistlesidklaveri ja puhkpilli eriala noored.Klaverieriala esindajaid me selaastal konkursile ei saatnud. Küllaga asus puhkpilliõpilasi võist-lema lausa kuus. Nendest neljalläks väga hästi:

Taavi Orro - II koht klarnetierialal (noorem vanuserühm),

Sander Uuspõld - II kohttrombooni erialal (nooremvanuserühm),

Kristo Toiger - II koht tuubaerialal (noorem vanuserühm),

Tauri Kivipõld - diplom edukaesinemise eest tenori erialal.

Nende õpilaste õpetajateks olidAadu Kalda ja Vallo Taar,kontsertmeistriks IrinaFedotova.

Palju õnne võitjatele ja suurtänu õpetajatele!

Tahan ära märkida ka kahtetoredat trompetipoissi – Martin-Johannes Tederit ja MartinSuursaart. Nemad ei jõudnudküll auhinnakohani, aga osalesidväga tublilt.

Meie kooli tulemus oli tõestihea, teades, et Eestis on 80 ülemuusikakooli. Nii oli Väike-Maarja muusikakool Virumaa üksedukamaid. Lääne-Virumaal agakindlasti kõige enam karikaidtoonud muusikakool.

Meie puhkpilliõpilased on kavarem edukalt esinenud. Niisaime 2003. aasta vabariiklikulkonkursil ühe teise koha ja kakskolmandat kohta. 2005. aastaltõime koju kolm teist kohta. Karahvusvahelistelt trompet-ipäevadelt oleme saanud teise jakolmanda koha. Saavutused eitule kerge vaevaga. Et nii kaugelejõuda, peab palju harjutama.Tuleb ennast ületada, selle nimel

võib-olla millestki loobuda.Aga muusikakoolis ei õpita

mitte ainult selleks, etkonkurssidel käia. Siit võibleida endale hea sõbra jaseltsilise kogu eluks. Kes on seesõber? See on muusika! Mitmedendised Väike-Maarja muu-sikakooli õpilased mängivaderinevates orkestrites üle Eesti.Mitmed endised õpilasedõpivad edasi erialadel, mis onseotud muusikaga. Ja küllap onka tore lihtsalt osata pillimängida. Ja osata kuulatakaunist muusikat…

Igal kevadel lõpetab meie koolijärjekordne lend ning kevaditivõtab Väike-Maarja muusikakoolvastu uusi õpilasi, tulevasi noorimuusikuid. Praegu on just õigeaeg mõelda, millist pilli võiksidSina õppida! Järgmises infolehestutvustame pille ja selle kevadelõpetajaid. Anname teada,kuidas saab muusikakooliõppima. Sel aastal toimuvad

sisseastumiskatsed reedel, 1.juunil kell 17.00 Simunas,pühapäeval, 3. juunil kell 12.00Väike-Maarjas. Enne katseid onvõimalus tulla konsultat-sioonidele. Jälgige infot!

Seniks kaunist kevadet jaedukat kooliaasta lõppu!

ValloTAAR, Väike-Maarja

muusikakooli direktor

* * *

Tänu vajaliku kingituse eest!

Väike-Maarja muusikakoolipere tänab rakverelast härraMarek Vahulat, kes kinkis meiekoolile SAKSOFONI.

Väike-Maarja muusikakool konkursitules

SõprussildOlgu teiste sildadega, kuidas on,

sõpruse sild meie valla ja SaaremaaKaarma valla vahel on küll ühe talajuurde saanud. Ehitamine ise toimus14. ja 15. aprillil, mil kaarmalasedsuurel maal olid. Sedapuhku oli kohalkuusteist õpetajat ja koolijuhti Asteja Kaarma koolidest ja lasteaedadestning valla haridusjuht. Kohale jakoju-jõudmise eest hoolitses omasaare mees.

Et olime sõpradelt saanud vihjehuvist Simuna kooli vastu, siis saigipeatuspaigaks Simuna. Kool jaspordihoone andsid endast parima,et külalistel ei tekiks koju pagemisemõtet.

Eelnevalt tegime tutvust meievallimäe, muuseumi ja tarvaga.Teatrimajjagi oli mõnus põigata, sestuksel ju saarlane tervitamas. Simunavõttis meid vastu kiriku ja kaunitornivaatega ilusale Eestimaale ningülendavate orelihelidega, miskandusid Katkuallika ja mõisanigi.Veel unise maastikuga matkarajaläbimine andis hea stardisüdamenädalale. Kuna Saaremaagilapsed armastavad laulda jalauluvõistlusel esineda, siiskuulasime ühiselt meie Popp-Tipp-Täppi.

Koosoleku teemaks oli “Sidusus”.Jõudsime ühisele arusaamisele, et

koostööks peab osapooltel olemakõigepealt valmisolek. Järgnebsuhtlemine eesmärkide elluviimisenimel, mis viib tegevusteni. Liikuma-panevaks jõuks on iga asutus, ei saaoodata, et miski väline viib meideesmärgini. Probleeme on võimalikennetada kokkulepete kaudu, kusosapooled võtavad vastutuse.Selline taktika toimib paljudeltasanditel. Nii asuvad kasõprusvaldade haridusmaastikejuhid ette valmistama lepinguid,raamistamaks tuleviku tegevusi.

Seega oli töist ja tulemuslikku,emotsionaalset ja avastuslikku,sõnaga rõõmu kahest koosveedetudpäevast.

Olga METS,haridus- ja kultuuriosakonna

juhataja

Jüripäev nüüd kätte sai…

“Jüripäev nüüd kätte sai…” nende sõnadega algab Lääne-Virumaalasteaedade muusikaõpetajate korraldatav kevadpidu 26. aprillilHaljala rahvamajas. Seekordne üritus on juba neljas. Kõikidel nendelpidudel on osalenud ka Väike-Maarja lasteaed.

Esmane ettevõtmine kandis pealkirja „Kaksteist kuud”, teisel korraltähistasime Lääne-Virumaal elava helilooja M. Wunderlichisünnipäeva. On ju tema andnud välja kaks laulikut „Laululust”,millest me ikka leiame toredaid laule kevadest, kodust, emast, isastjne. Laulu „Laul on popp” kirjutas just tema igakevadisekslauluvõistluseks. Kolmas tänupidu kuulus tuntud heliloojale jaõpetajale A. Kumpasele.

Seekord kannab pidu pealkirja „Jüripäev”. Miks just jüripäevaetendus? Paar aastat tagasi külastas meie ainesektsioon Raplamaakandlekoda. Tutvusime seal valmistatud kanneldega ja õppisimepisut mängima. Eelmise aasta sügisel toimus järgmine õppepäevjuba Rakveres. Jaanuaris saabusid lasteaedadesse tellitud kandled.Et kannel on vana eestlaste rahvapill, siis tekkis mõte korraldadaseekordne lastepidu just rahvuslik. Koostasime peokava, valisimejüripäevale sobilikud laulud, mängud ja tantsud. Iga muusikaõpetajasai endale kindla ülesande. Asusime õppima ja proove tegema. Olemeühiselt nii lavastajad, muusikalised kujundajad, dekoraatorid kui kakostümeerijad. Moodustasime õpetajatest kapelli, mis esitab lustlikkerahvapillilugusid.

Etenduse laulud on selgeks õppinud ka kõikide lasteaedadekoolieelikud (600 last), sest just nemad on meie peo külalised. Pärastetendust mängime ühiselt laulumänge, tantsime ja laulame. Kaasavõtame ka piknikukorvid.

Eesti rahvamuusika on ju meile nii omane ja koos musitseeridestunnetame seda veelgi enam.

Sirje SÕNUM, Väike-Maarja lasteaia muusikaõpetaja


SPORDIKALENDER

VÄIKE-MAARJA RSK TEATAB

Lauamängude mitmevõistlusLauamängude mitmevõistlus

on kujunenud viimasel ajalrohkem noortevõistluseks.Ainult naiste klassis on katäiskasvanud esindatud.Tulemused olid järgmised:

Naised1.Maili Tannbaum2.Anneli PullõnenPoisid1.Raidar Heinsalu2.Sander KompNoormehed1.Henry Kaevu2.Kristo Kokk3.Ants LiivakVõistkondlik mälumängVõistkondlikus mälumängus

osales neli võistkonda. Suurtänu Ivar Lassile, kes võttisvaevaks küsimuste koostamiseja ka kogu võistluse organi-seerimise. Tulemused olidjärgmised:

1.Võistkond “Simuna” (HillarKasu, Koit Põldmaa, AllenVeskilt),

2.Võistkond SP (Päästekoolituletõrjeala spetsialistid)

3.Võistkond Kaarma Aur

SulgpallSulgpall spordiala teeb praegu

vallas tagasikäiku. Seltskond,kes käib paar korda nädalasharjutamas, ei ole eritivõistlemisest huvitatud. Mo-mendil võistlevad kohalikudnoored, kelle paremad tulemusedon alles ees.

Tüdrukud1.Laura KompPoisid1.Fred-Kevin Maasik2.Sander Komp

LaskmineKolmandas voorus tuli

võistlema 13 võistlejat.Võistlusala oli 50 meetrit põlveltväikekaliibrilisest vintpüssist 10lasku.

Laskmise parimadMehed1. Tarmo Lihulinn 65 punkti2. Jaanus Raidlo 61 punkti3. Raul Kütt 58 punktiNaised1. Ülle Nirgi 51 punkti

2. Maie Ojasaar 39 punkti3. Heete Ausmeel 38 punktiKolme ala kokkuvõttest läks

arvesse kaks paremat jakoondtabel on järgmine:

Mehed1. Jaanus Raidlo (3 punkti)2. Raul Kütt (5 p)3. Toomas Sloog (5 p)Tauno Ojasaar (7 p)Ilmar Leemets (11 p)Ain Kõiv (11 p)Marek Suits (12 p)Ants Rikberg (15 p)Andrus Soidla (17 p)Aimar Türbsal (18 p)Naised1. Ülle Nirgi (2 p)2. Maie Ojasaar (3 p)Neiud1. Heete Ausmeel (2 p)2. Alis Langemets (4 p)Noormehed1. Alen Leemets (3 p)2. Gustav Aasumets (5 p)

KODUVALDA ESINDAVATESPORTLASTE FOND

Eelmises lehes oli juttu, midakoduvalda esindavate fondendast kujutab. Täiendusekslisan, et kui treener onvõistkonda juhendanud, siisläheb ka tema arvesse. Toon ärakahe olulise võistluse, stvabariigi valdade talimängude jamaakonna valdade talimängudeosavõtjate kokkuvõte. Kui keegion kogemata välja jäänud, siisvõtke minuga koheselt kontakti,et viga parandada.

Eesti valdade talimängudestosavõtjad

Inna Maršalova, MihkelNiinemets, Marko Õmmik, KaurTiisler, Merje Suits, KülliReinfeld, Triin Kivipõld, LysLepiksoo, Pia Lepiksoo, TaiviPedor, Maris Luha, MaarjaSillamaa, Signe Kadastik, MaretMets, Kristo Saage, Steve Käro,Marek Suits, Raul Sinisalu,Andri Part, Jaanus Valk, IndrekAksel, Hardi Aosaar, MaarioSuits, Rivo Täheste, Karlis Karm,Ants Rouhijainen, Henry Kaevu,Gerli Pomerants, Sandra Kullas,Helen Ling, Ants Einsalu, AllarAdamson, Valdo Leist, AimarTürbsal, Raul Vink, RannelKöster, Sven Pugonen, VaidoRego, Hillar Kasu

Maakonna valdade talimän-gudel osalenud

Merje Suits, Külli Reinfeld,Triin Kivipõld, Taivi Pedor,Maarja Sillamaa, Maret Mets,Kaire Põldmaa, Kelly Raik, KeiriRaik, Kristo Saage, Steve Käro,Marek Suits, Andri Part, JaanusValk, Indrek Aksel, Rivo Täheste,Ants Rouhijainen, MadisRouhijainen, Taivi Pedor, MailiTannbaum, Maie Ojasaar, HeinoHandorf, Priit Kaasik, AleksandrAdamson, Allan Ljažin, RaulKütt, Aimar Türbsal, Valdo Leist,Tauno Ojasaar, Rannel Köster,

HARJUTA TERVISEKS! 19. aprilli seisuga oli Harjuta

Terviseks! sarjas osalenud 341inimest 1336 osaluskorraga.

1.Aino Saaremäel (97 osalus-korda/9 boonuspunkti)

2.Liili Heinla (93/9)3.Viivi Lõhmus (Ebavere, 83/8)4.Agur Vaab (51/5)5.Elo Võhandu (gümnaasium,

48/4)6.Sirje Fimberg (48/4)7.Õie Altermann (AS Plokk, 35/

3)8.Kristin Basmanova (güm-

naasium 35/3)9.Sirle Aosaar (õppekeskus, 28/

2)10.Tair Stalberg (Kiltsi kool, 17/

1)11.Erki Tomson (Ebavere, 17/1)12.Gert Raidla (gümnaasium,

13/1)13.Madis Püss (13/1)14.Tõnis Saar (gümnaasium,

13/1)15.Ingrid Arula (lasteaed, 13/1)16.Helen Ling (TÜ, 12/1)17.Rain Vink (11/1)18.Maris Viikberg (valla-

valitsus, 10/0)19.Maarja Valdmets (güm-

naasium, 10/1)20.Sander Uuspõld (güm-

naasium, 10/1)21. Tanel Laumets (10/1)22.Signe Liblikmann (10/1)23.Laura Laanemägi (güm-

naasium, 9/0)24.Aron Alt (gümnaasium, 9/0)25.Andres Aksel (OÜ Aksel

VA, 9/0)26.Mare Kindel (lasteaed, 9/0)27.Angela Kütt (9/0)28.Airi Einsalu (8/0)29.Tiina Eesalu (Clean Up, 8/0)30.Virgo Veedler (gümnaasium

8/0)

Mai· Ebavere radadel jätkub tervisespordiürituste sari Harjuta

Terviseks!· 07.05 valla MV, individuaalne mälumäng, III etapp (Georgi

söögitoas)· 20.05 Pandivere rattaralli, start kell 12.00 Väike-Maarja

keskväljakul Juuni· Ebavere radadel jätkub tervisespordiürituste sari Harjuta

Terviseks!· 02.06 XX Pandivere päev· 02.06 Eesti X esivõistlused naisekandmises· 10.06 Laekvere – Simuna rahvajooksJuuli· Ebavere radadel jätkub tervisespordiürituste sari Harjuta

Terviseks!· 06.-08.07 valdade suvemängud Valgas· 28. 07 Väike-Maarja VII triatlon Ebavere KangeAugust· Ebavere radadel jätkub tervisespordiürituste sari Harjuta

Terviseks!· 11.-13.08 valla MV, rannavõrkpallSeptember· Ebavere radadel jätkub tervisespordiürituste sari Harjuta

Terviseks!· 01.09 rulluisuvõistlus Suveots 2


·Eesti esivõistlused naisekandmises toimuvad Väike-Maarjasrahvamaja taga platsil.

·Võistlustele eelregistreeritakse 20 esivõistluste arvestusesvõistlevat paari ning 10 võistkonda. Sprindi- ja maratonivõistluselosalejate arvu ei piirata.

·Naise kaal on piiratud 49 kilogrammiga. Kergematele lisaraskus!·Eriauhinnad Väike-Maarja kolmele paremale paarile ja kõige

huvitavama kostüümiga paarile!·Oodatud on ka publikut naerutava show-kavaga esinejad-

võistlejad.·Vabastiili, maratoni ja võistkonnavõistluse võitjad esindavad

Eestit 7. juulil Soomes naisekandmise MMil. (NB! Kuna MMilnaisekandmise maratoni võistluskavas pole, võistlevad meiemaratonidistantsi võitjad Soomes vabastiili tavadistantsil koos kõigiteiste võistlejatega!)

Võistluste juhendVõistlusel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:·võistlusrada on 253,5 meetrit pikk ning koosneb muru, liiva ja

saepuruga kaetud osast;·rajal on üks kuni 1 meetri sügavune veetakistus ja kaks 1 meetri

kõrgust kuiva takistust;·võistlus toimub paaridele, kantav võib olla nii oma abikaasa kui

keegi teine, kes peab olema vähemalt 17aastane ning kaalumavähemalt 49 kg, kergematele antakse lisaraskus;

·ainukese abivahendina on lubatud rihm ümber kandja vöökoha;·võistlusrajal ei tohi kasutada naelkingi;·kantaval on peas kiiver;·kantava iga mahapillamise eest (ka veetakistusel, v. a sprindi- ja

maratonivõistlus) antav ajatrahv on 15 sekundit;·võitjaks osutub see paar, kes raja kõige kiiremini läbib;·lähe antakse paarikaupa, nii on iga start ka omaette võistlus;·võistlejad peavad järgima korraldajate poolt antavaid

instruktsioone;·arusaamatused lahendab võistluste peakohtunik;·iga osavõtja vastutab ise oma tervisliku seisundi eest.·KÕIK OSAVÕTJAD TUNNEVAD VÕISTLUSEST RÕÕMU!

Eesti X esivõistlused naisekandmises peetakse neljas osas·EESTI ESIVÕISTLUSED NAISEKANDMISESVõistlus toimub vabastiilis, lubatud on kõik erinevad kandmisviisid.·NAISEKANDMISE SPRINTDistantsi pikkus on 60 m, veetakistusel kantava mahapillamise eest

trahvisekundeid ei lisata, edasiliikumisel peab aga kantav olema seljasvõi süles (kandmisviis on vaba).

·NAISEKANDMISE MARATONDistantsi pikkus on 1267,5 m (5 x 253,5 m). Maratonidistantsi

joostakse ilma takistusi läbimata. Kantava mahapillamise eesttrahvisekundeid ei lisata, edasi liikudes peab aga kantav kindlastiolema süles või seljas (kandmisviis on vaba).

·VÕISTKONDLIK VÕISTLUSVõistkonnas on 4 liiget: 3 meest - kandjat ja 1 naine - kantav, kellele

kehtivad samad nõuded, mis paaride võistluses ja kedameesvõistlejad kannavad kordamööda. Võistlusrada on jaotatudkolmeks osaks, millest iga kandja läbib ühe. Oma etapi lõpetanudvõistleja paneb kantava maha (selle eest ei lisandu trahvisekundeid)ja joob enne järgmise võistleja jätkamist pudeli mineraalvett (0,33 l).Joomise ajal seab järgmine võistleja end võistlusvalmis. Võitjaksosutub võistlusraja kõige kiiremini läbinud võistkond (lõpuaegfikseeritakse pärast viimase kandja veepudeli tühjaksjoomist).

EESTI X ESIVÕISTLUSED NAISEKANDMISEStoimuvad Väike-Maarjaslaupäeval, 2. juunil 2007. a kell 16.00.

Osavõtutasu·200 krooni paar esivõistluste arvestuses ja maratonivõistlusel

(osavõtutasu sisaldab jalgratturi kiivrit, kummalegi võistlejalenaisekandmise logoga T-särki ja lõunasööki).

·75 krooni paar sprindivõistlusel (osavõtutasu sisaldab jalgratturikiivrit ja lõunasööki. Kui tullakse võistlema oma kiivriga, siisosavõtutasu maksma ei pea.).

·400 krooni võistkond (osavõtutasu sisaldab jalgratturi kiivrit, igalevõistlejale naisekandmise logoga T-särki ja lõunasööki).

·Osavõtutasu kanda Väike-Maarja Vallavalitsuse arveldusarvelenr 10502009482007 Eesti Ühispangas. Ülekandele märkida kindlasti:naisekandmisvõistluse osavõtutasu. Maksmisvõimalus on kavõistluspaigas registreerumisel.

·Võistlejad loetakse registreerunuks pärast osavõtutasu laekumist.

RegistreerimineVõistlustele saab registreerida Väike-Maarja valla koduleheküljel

Internetis aadressil www.v-maarja.ee või telefonidel 329 5750 ja 5291149.

Võistluspäeval algab registreerimine võistluspaigas kell 14.00.

KäsitöönäitusVäike-Maarja muuseumis

Eesti Rahvakunsti- ja Käsitöö Liit ning Eesti Rahva Muuseumkuulutasid eelmise aasta sügisel välja üle-eestilise konkursi “Eestioma märss – sehvtikotist kohvrini”. Konkurss kestab kuni maikuunija selle eesmärgiks on luua rahvuslikel traditsioonidel põhinevaiduusi ja tänapäevaseid kotte ning taskuid, mida saab kanda nii argi-kui pidulike riiete ja rahvarõivaste juures. Iga koti puhul on olulineka selle lugu.

Väike-Maarja kandis on rohkesti usinaid näputöö tegijaid ningrohketest valminud töödest oli aprillikuu esimesel poolel muuseumisnäitus. Osa töid oli tehtud üle-eestilisele konkursile saatmiseks(nende tööde juures autorite nimesid näha ei olnud), suurem osaaga toodud lihtsalt näitamiseks-vaatamiseks.

Väljapanekutesse koondatud käsitööde hulgas hakkas silma paljuerineva suuruse ja otstarbega, erineva tehnikaga ja erinevatestmaterjalidest valmistatud kotte-taskuid. Oli väga kauneid, olihuvitava lahendusega, oli praktilisi – käsitöömeistrid on nutikad jalennuka fantaasiaga.

Palju tänu kõigile, kes oma tööd näitusele töid. Loodame, etkonkursil saadab meie kandi võistlustöid edu.

Ilve TOBRELUTS


4. ja 5. mail kell 11.00Tamsalu 9. käimisretk

Distantsi pikkus oma valikulkuni 18 km, info Maire Tamm

504 5546. Stardimaks 15 krooni.

20. mail kell 12.00Pandivere rattaralli

Distantsi pikkused 28 ja 47 km,info Ants Rikberg 529 0745.

Stardimaks 50 krooni.

20. mail kell 12.00Pandivere käimine

Distantsi pikkus 6-10 km, info Ants Rikberg 529 0745.

Stardimaksu ei ole.

2. juunil kell 13.00Emumäe III jooks

Distantsi pikkused 5 ja 10 km,info Moorits 512 4301.Stardimaks 25 krooni.

2. juunil 13.00 Emumäe käimineDistantsi pikkus 5 ja 10 km,

info Mitt 512 0375,Stardimaksu ei ole.

10. juunil kell 12.00Laekvere – Simuna V rahvajooks

Distantsi pikkus 10 km, infoVaimar Abel 511 3577 ja Hillar

Kasu 524 8658. Stardimaks 15/30

10. juunil kell 12.00Laekvere – Simuna käimisretk

Distantsi pikkus 10 km, infoVaimar Abel 511 3577 ja Hillar

Kasu 524 8658. Stardimaks 15kr

14. septembril kell 11.00 ja15. septembril kell 12.00Pandivere 14. käimisretk

Distantsi pikkus oma valikulkuni 18 km, info Maire Tamm

504 5546. Stardimaks 15 krooni.

PANDIVERE MÄNGUD

Pühapäeval,20. mail kell 12.00

Väike-Maarja keskplatsilPANDIVERE RATTARALLI

Võistlusklassid ja distantsidKuni 6a poisid, tüdrukud 1 km,7-8a poisid, tüdrukud 2 km,9-10a poised, tüdrukud 2 km,11-14a poised, tüdrukud 14 km,15-18a poisid, tüdrukud 14 km,naised 14 kmmehed, naised 47 km,mehed 45 ja vanemad,naised 35 ja vanemad 47 km.

KEPIKÕNDDistantsi pikkus 6 km.

Parimatele medalid ja auhinnad!Lisaks loosiauhinnad nii matkajatele kui võistlejatele.Matkajad valivad distantsi pikkuse ise.Osavõtumaks: täiskasvanud 50 krooni, lapsed ja matkajad

tasuta.Soovijad saavad Harjuta Terviseks! raames ühe boonuspunkti.

Jalgrattakiiver on kohustuslik!

Väike-Maarja valla vägilaneselgitati jaheda ja tuulise ilmakiuste osavõturohkelt. Teadsinviit meest, kes kindlasti võistlematulevad, aga tuli topelt, kokku 10.Paar-kolm potentsiaalsetvõistlejat ei saanud tullaedasilükkamatute toimingutepärast. Rõõmu teeb, et onjärelkasvu ja et ei kardeta ennastnäidata. Samuti on meil endiselttragisid naisi ja lapsi. Mõnednimed tekitavad vahest küsi-märke, kuid võistlus sai väljakuulutatud endistele japraegustele vallakodanikele.

Võitja Gert Goršanov, keskuulub Eesti paremikku, teadisrääkida meile pakutavast Eestimeistrivõistluste läbiviimisevõimalusest sellel alal. See olekssuureks auks Georg Lurichikodukohale. Võistluste teinemees Janar Rückenberg aga onsiit tuule tiibadesse saanud Eestiparemaid kulturiste, kelleltkindlasti on tulevikus oodatasuuri tegusid.

Noored, kellel huvi on, andkeaga raskustele valu!

Teen sügava kummardusevõistluste sponsoritele ja neile,kes abistasid võistlusteläbiviimisel.

Väike märkus ka – jagadesmööda valda sponsor-luskuulutusi, tegid mõnedinimesed suured silmad, et ikkaveel tegelete selle jamaga. Minaaga arvan, et meie vald on

teistpidi kuuulus juba küll ja küllning panustamine rammumehevõistlusesse on igati kiiduväärt.

Ants EINSALU,rammuvõistluse korraldaja

Rammuvõistluse tulemusedMehed:I Gert GoršanovII Janar RückenbergIII Raul Veia4. Argo Aonurm5. Tanel Saaremäel6. Ermo Lood7. Jüri Kaskema8. Koit Vill9. Karli Lutter10. Andres KruusamägiNaised:I Siret VinkelII Annika KõnnuIII Merle Vinkel4. Ellen MatlaKuni 10a poisid:I Frank LiblikmannII Ander TaluIII Taavi Markus4. Kaur KulpasÜle 10a poisid:I Tanel LaumetsII Linnar TarkIII Martin Mälgand4. Martin Suursaar5. Alvar Urbas6. Rainer Leemets7. Alar Kobrusepa8. Priit PohlakTüdrukud:I Liisa Siirak

15. septembril kell 12.00Porkuni jooks

Distantsi pikkus 6 km, infoKrista Lepik 520 2064,

stardimaks 50/10/5 krooni.

Rammumehe jõukatsumine

Meenutades Georg Lurichit

15. septembril kell 12.00Porkuni käimisretk

Distantsi pikkus 6 km, infoMaire Tamm 504 5546,stardimaks 25 krooni.

Ära andavõidusõidujalgrattaid.

Info telefonil 529 0745 (Ants Rikberg).


Sissejuhatuseks7. veebruaril k.a möödus 130

aastat Eesti ühe esimesekontsertlaulja Paula Brehmisünnist. Vaatamata sellele, etlauljatar ei ole Väike–Maarjakihelkonnas sündinud, võikstemagi nimi kuuluda teistetuntud Väike–Maarjas elanudvõi töötanud haridus- jakultuuriinimeste nimekirja. Olenjärgnevat lühikokkuvõtetlauljatari elust plaaninud jubapikka aega, sest parandamist onoodanud Heino Rossi raamatus“Simuna kihelkonnas lauldi jamängiti” esinevad ebatäpsused(vt lk 91 – 92).

Ene PREEM

SEST ILMANEITSIST

ILUSAST

1877. aasta 7. veebruaril (v.k.j26. jaanuaril) sündis Järva– Jaanikihelkonnas Võhmuta vallasSelikülas Jalgsema koolimajaskoolmeistri ja suure koori-lauluentusiasti Priidik Brehmiperekonda tütar, kellele pandinimeks Pauline – Vilhelmine.

Kui Priidik Brehm 1888. aastalNadalamasse kooliõpetajaks tuli,hakkas Paula käima Väike–Maarja kihelkonnakoolis. Paulahakkas laulma isa tahtel ningtema muusikaanne avaldus jubaväga varakult. 1889. aastajaanipäeval andis Pudivere –Nadalama laulukoor Liinemõisassuure kontserdi, kus erilistimetlust pälvis koorijuhi PriidikBrehmi kaheteistkümneaastanetütar Paula.

Väike– Maarja õpetaja MihkelKampmanni julgustuselsuundus Paula Brehm pärastkihelkonnakooli Tallinnasseõppima. Kui enamik eestlasinõutas rahvusliku konserva-tooriumi avamiseni eriharidustPeterburis, siis Paula Brehm oliüks esimesi, kes tegi sedaSaksamaal. Aastatel 1896 – 1902tudeeris ta laulmist DresdenisJulie Hanseni juures. Täiendasend Berliinis 1904. aastal E.Gersteri ja 1913. aastal Th. Behrijuhendamisel. Paula heakskorraldas kohalik rahvaskorjanduse ja ta mõistis tänulikolla. Kuulsuse tipul esines ta 7.veebruaril 1914. aastal Väike –

Maarjas kontsertkavaga, midakinnitab Postimehes nr 9(25.01.1914) avaldatud eelteade.Lauljatar esines ka Väike -Maarja kooli 50. aastapäeval 19.augustil 1922. aastal ning üksesinemine leidis veel aset 14.juulil 1925. aastal.

Paula Brehm oli esimesi Eestiprofessionaalseid oratooriumi- jakontsertlauljaid. Üle– eestiliseletuntusele aitas kaasa PaulaBrehmi suur kontsertaktiivsus.Kontserdid viisid teda Eestiväikelinnadesse ja asulatesse.Nii esines ta ainuüksi 1909. aastaaugustis Paides, Türil, Vändras,Iisakus ja veel mitmes paigas.Lauljatari hääl kõlas ka väljaspoolEestit: Riias, Peterburis,Moskvas, Soomes, Saksamaal.

Paula Brehmi repertuaaris oliMozarti, Schuberti, Tšaikovski,Rubinsteini, Bellini, Wolfi jateiste loomingut. Saksamaal olita kord Griegile endale laulnudSolveigi laulu (Edvard Griegimuusika H. Ibseni draamale “PeerGynt”). Peaaegu ühestki kavastei puudunud aga meie heliloojatelaulud, rääkimata kontsertidest,kus kõlasid ainult eestirahvaviisid ja eestikeelsedlaulud. Võrreldes Aino Tammega,kes esitas rohkem rahvalauludeseadeid, oli Paula Brehmikavades kaasaegsete heliloojatesoololaule. Eriti armastaslauljatar Mart Saare jaAleksander Lätte laule. 1904.aastal laulis Paula Brehm firmaZonophone Record heliplaadileMart Saare ühe esimesesoololaulu “Hoia vahest akenlahti”.

22. septembril 1907. aastalandis Paula Brehm Vanemuisekontserdisaalis kontserdi, millekohta ilmus arvustus ajalehesElu: “Laupäevasel kontserdilvõisime rõõmustades PaulaBrehmi laulus suurt sammu edasimärgata: hääle registrid suurehoolega nivelleeritud, ettekanneära vaetud ja läbi mõeldud.Nimelt Griegi “Solveigi laul”,Weberi “Ballaad” olid pärishelmed. Suurt tänu võlgnevadmeie noored komponistid lauljalenende laulude ettekannete eest.Tühja lillekimbu asemelmakstakse see võlg temalevististi uute, värskete laulu-toodetega...”

Juhan Luiga on kirjutanud: “...

Paula Brehmi laulmisel onmõnikord otse joovastav mõju.Kuulsin teda kord Läte“Kiigelaulu” ette kandvat. Matundsin seda laulu enne, agaisesuguse sügavuse sai rõõm jailu selles laulus Brehmiettekandel. Neiu Brehmi hääl onvaba, ta kuuldub nagu kehasttäiesti vabastatud, et seda enamta hinge võimu all olla. Niisugustvabadust annab tubli kool ja hoolja harjutamine. Muusikaliselekõrvale meeldib Brehmi juuresvääramatu puhtus, kuulmiseteravus viisi ja hääle võtmiselning kindlus helivoo sünni-tamisel. Hingamise kunsti jaumbhäälikute õiget väljaütlemistvõivad lauljad Brehmi juurestõppima minna.”

Paula Brehmi hääleomadusiarvestades kirjutas RudolfTobias 1911.aastal ballaadi “SestIlmaneitsist ilusast”, milleesiettekanne toimus Vanemuisekontserdisaalis 23. augustil 1911.aastal. Rudolf Tobias kirjutas:“Ainuke, kelle kätte ettekannetusaldan, oleks prl Brehm, vähemhääle diapasooni pärast kuihumoorika ettekande tõttu” (R.Tobias A. Jürgensteinile 20. aug1911; KM KO, f 184, m 12 : 1, 1.1).

Paula Brehmist kui ora-tooriumilauljast võime lugeda1917. aasta Päevalehest: “NeiuBrehmi kuuleme iseäranis suurehäämeelega nimelt klassikalistesoratooriumides, mille vaimu tasügava arusaamisega käsitadaoskab.” Lauljatari esituses onkõlanud G. H. Händeli “Simson”(1917) ja “Messias” (1923, 1928,1930), J. Haydni “Aastaajad”(1924), L. von Beethoveni IXsümfoonia (1921), Mendelsohni“Elias” (1924) ja mitmed teisedteosed.

Paula Brehm osales karahvuslikus liikumises, kuuludes30. juunil 1906. aastal moodus-tatud Eesti Noorsoo KasvatuseSeltsi asutamisaastast alates.

1918. aastal abiellus PaulaBrehm insener Karl Jürgen-soniga, kes aastatel 1924– 26 oliEesti Vabariigi Teedeminis-teeriumi nõunik ja 1926 – 1940teedeministri abi. Pärastabiellumist loobus Paula Brehm–Jürgenson aktiivsest kontsert-tegevusest, esinedes veel vaidoratooriumilauljana.

1941. aasta 29. juunil vahistatiPaula Brehmi abikaasa KarlJürgenson ja saadeti Siberissevangilaagrisse. Paula Brehm suriTallinnas 19. oktoobril 1941.aastal ja maeti vanale Kaarlikalmistule. Sama aasta 25.detsembril suri Solikamskis kalauljatari abikaasa KarlJürgenson.

PAULA BREHMI SÜNNIST MÖÖDUS 130 AASTAT

LauljaPaula Brehm-Jürgenson 1307.02.1877 – 19.10.1941

J. Aavik, R. Bernakoff, L. Neumann, M. Saar, P. Brehm,A. Läte, K. E. Sööt, 1917


L. M. Sverdlov

26. juulil 1803. aastal algas Kroonlinnareidilt Venemaa esimene ümber-maailmareis. Laevagrupi komandöriksja “Nadežda” kapteniks määrati kapten-leitnant Ivan Feodorovitš Krusenstern.“Neva” kapten oli kapten-leitnant JuriFedorovitš Lisjanski. Need kuulsadmeremehed on mälestusväärsed jubakoolipingist. Kuid vähestele on teada,et “Nadeždal” oli Jaapanisse suunduvdiplomaatiline saatkond eesotsasriiginõuniku, kammerhärra NikolaiPetrovitš Rezanoviga, kes saipopulaarseks 20. sajandi 70. aastail tänurock-ooperitele “Junona” ja “Avost”,mille süžee muuseas on kaugel reaalsestelust.

Ekspeditsioon pidi looma mereteePeterburist Kamtšatkale ja VenemaaAlaska kolooniasse, viima sinnamitmesugust kaupa, tooma agakarusnahku Hiinasse müügiks. VastavaltKrusensterni plaanidele nähti ettesooritada mitmesuguseid teaduslikkeuurimusi, milleks oli “Nadežda” pardalka grupp teadlasi.

Ekspeditsioon korraldati Vene-Ameerika Kompanii (VAK) initsiatiivilja nende vahenditega, kuid arvestadessaatkonna viimist, võeti “Nadežda”ohvitseride ja meeskonna kulud riigikanda.

Esimene ümbermaailmasõit oli üldiseltedukas, kuigi algust tumestas konfliktRezanovi ja Krusensterni vahel, kesmõlemad lugesid end ekspeditsiooniülemaks ja neil olid selleks kaalukadpõhjused.

Juba 150 aastat vaidlevad ajaloolased,kellele siis tõeliselt oli usaldatudümbermaailmareisi juhtimine.

Krusenstern oli ametlikult määratudümbermaailmareisi juhiks 1802. aasta26. juulil. Sellise otsuse tegi AleksanderI isiklikult. 27. augustil kirjutasKrusenstern kaubanduse ministrile N.P. Rumjantsevile: “Minu tõeliseksheameeleks sain teada, et monarhsuvatses ekspeditsiooni anda minujuhtimise alla.” Kirjades admiral N. S.Mordvinovile 17. augustil ja 3.septembril 1802. aastal teatab taohvitseride valimisest ja reisiettevalmistamisest ning tegutseb jubaekspeditsiooni ülemana.

1803. aasta 20. veebruarini, kui kerkisüles küsimus saatkonnast Jaapanisse,ei teadnud Rezanovi osalusest keegimidagi. Kuid kui Aleksander I määrassaadikuks Rezanovi, kaasnes sellegasedavõrd suur võim, et temast sai üksekspeditsiooni juhte. Sellest, et monarhtegi talle ettepaneku juhtidaekspeditsiooni, teatas Rezanov jubaaprilli alguses oma lähedasele I. I.Dmitrjevile.

Näib, et Aleksander I teadvusessegunesid kaks ümbermaailmareisijuhti: Rezanov – poliitiline jakaubanduslik, ning Krusenstern –eskaadri komandör, mereväe ohvitser,täiendades teineteist. Ilmselge, etRezanov oli lähtuvalt auastmest jatemale pandud kohustustestekspeditsiooni tähtsamaks isikuks,kuigi otseselt laevu juhtima polnud tasuuteline. Ümbermaailmareis on agaeelkõige siiski laevade navigeerimine.

Instruktsioonid sõjaväelastele jatsiviilisikutele

Kahesust juhtimises kinnitavad kamitmesugused dokumendid. Tsaariotsuse kohaselt pidid laevad, mis läksidKrusensterni ekspeditsioonile, seilamasõjalaevastiku (Andrejevski) lipuga.See lubabki vaadelda ümber-maailmareisi kui sõjalaevade retke. Seetähendab, et meeskonnad ja reisijad (niituleb nimetada saatkonna liikmeid,sealhulgas Rezanovit kui ka VAKiametnikke) peavad allumasõjalaevastiku määrustikule.

Instrukstioonis VAKi aktsionärideleF. I. Semelinile ja N. I. Korobitsõnileon öeldud, et ekspeditsiooni juhtimineja kõik vahendid on antud otseseltRezanovi käsutusse. Lisaks pidiKorobitsõn pärast laevadelahkuminekut finantseerima Lisjanskitja jälgima, kuidas viimane kasutabkaupu ja rahasid, nii et “sissetulekutestilma vajadusteta midagi ei kasutata”.See ei olnud kuidagi kooskõlas mereväemäärustikuga, mille alusel kapten onlaevas ainuisikuline peremees.

Rezanov kui ekspeditsiooni ülemesineb veel mitmes ametlikusdokumendis. Juuni lõpus külastas laevuimperaator. Tutvus nendega, rääkisohvitseridega ja suhtles ka madrustega.Laevade ja meeskonna ettevalmistusegajäi ta rahule. Rezanovist kuiekspeditsiooni peamisest juhist juttuei olnud.

Mõni aeg hiljem kinnitas tsaarsõnadega: “See sündigu, Aleksandr” N.P. Rumjantsevi instruktsiooni N. P.

Rezanovile seoses tema merereisigaVene Ameerikasse. Seal on öeldud:“Mõlema laeva ohvitserid ja kompaniiteenistuses olevad teenistujad alluvadteie juhtimisele”, mõeldud onRezanovit. On tõde, et selles olid küllka sellised merenduslikku osakäsitlevad sõnad, nagu: “Jätteslaevastiku ja kogu merendusliketeenistujate juhtimise teie reisi ajakskapten-leitnantidele Krusensternile jaLisjanskile, vastavalt nende isiklikeleoskustele ja sõltuvalt teadmistest, jajättes juhatamise neist esimesele, on teilomalt poolt ühine kohustus koosKrusensterniga jälgida, et sissesõidudsadamaisse toimuksid vaid vajadusekorral ja püüda, et kõik vastaksekipaa�i vajadustele ja oleks suunatudkiireimaks teile usaldatud eesmärgisaavutamiseks.” Krusensterni nimemainitakse selles dokumendis kolmelkorral ja iga kord võrdväärseltRezanoviga, mitte aga kui alluvat.

Lähtudes Krusensternile VAKi pooltvarem (1803.05.29.) välja antudinstruktsioonist, oli ekspeditsiooni juhttema. Talle kuulus laevade, ohvitserideja meeskonna juhtimine, see tähendabdistsiplinaarkorra kehtestamine,marsruutide valik, peatuskohad ja aegselleks, laevade laadimine, toitlustamisenormid ja vee kulu, see tähendab kogusiseelu juhtimine sõidu ajal. Korralepidid alluma kõik, sealhulgas teadlasedja saatkonna liikmed, kaasa arvatudRezanov. Dokumendi lisapunktismainitakse viimast kui ekspeditsioonimajandusülemat, kellele meremehed eiallu. Selline olukord langes kokku

“Teile on usaldatud selle ekspeditsiooniüldjuhtimine”

Kui teisipäeval, 27. märtsilmaakodusse jõudsin, olid räästaalt malmist emailvannid juba äraaetud. (Eks ole, nagu LutsuOskari “Kevades”?) Olin täitsakaine, kuid ei uskunud oma silmi.20 aastat olid nad paigal seisnud,terve nõukogude aja vastupidanud ja nüüd äkki enam ei ole.

Tegin kohe avalduse politseile,kes tuli mulle vastu ja tegiülekuulamiseprotokolli (mittevargale, vaid minule). Vannihinnaks võisin panna vaid sellevanaraua hinna - kokku kolmvanni, 600 krooni.

Mure majas, sest ei saa enam

suvel peenraid kasta. Politseipole mu kurba meelt seniajanimillegagi trööstinud. Minuhalvem mina näeb juba etteuurimise tulemusteta lõppuvarasemate kogemuste aluselkolme kuu pärast, et“kriminaalasja menetluslõpetada varga ja lisatõenditepuudumise tõttu”. Ja ongiuuemas kõnepruugis asi JOKK.On küll küsitav, et kas seekordmidagi üldse alustatigi? Ei tea,pole isegi soovitav küsimas käia.Mida teha? Ei taha uusi 200-krooniseid vanne ka ostmahakata, vast ikka saan vanadtagasi! Kui ei, siis jääb loota

porgandite kasvuks vaid headvihmast suve. Nii et, kes kuivasuve tahab, tulgu mulle appi!

Aga nüüd on ootamatult torulõpust hakanud valgus paistma.Eks vargad tulid 08. aprillil omarohelise žiguliga nr 246 RAFjärjekordse metallikoorma järele.Seekord aga oma õnnetuseksotse naabrivalvele silma alla.Pidid juba valmis metallikoormasamas maha laduma ja kaduma,nii et sinine suits käis tagant väljaja järelkäru lõi tuld. Eks ole, nagukrati lugu vanal ajal.

Politseionud ka juba teavad!Siinkohal meenub veneaegnesõnakõlks, et juhtumit uurivad

asjatundjad. Nii kui nüüd vihmasadama hakkab, on vannid mulletagasi toodud! Ma ei ostagi uusi.

Kes seda lugu loeb, võiks igaksjuhuks oma vanad raudasjad kasmaa külge kinni ankurdada võivasikakarjuse voolu alla panna.Varas saaks nii esimesena külmakevade ööbikulaulu kuulda.Ükskord nad jõuavad ka teiekodusse, armas lugeja, niikuinii.

Et nad mulle puulusikate, vanaportselani või hambaorkide järelekiusu pärast ei tuleks, kasutanvarjunime.

K. RoosAvispealt

TULGE APPI! (E. P. Särgava)Tänapäevane

Järgneb


Jumalateenistused

Avispea kirikusigal pühapäeval kell 10.30.

Avispea koguduse vaimulikon Eerek Preisfreund,

telefon 323 5450.

Väike-Maarja kirikusArmulauaga jumalateenistused ehk missad toimuvadVäike-Maarja kirikus igal pühapäeval algusega kell 12.00.

P 06.05 kell 12.00 - 5. ülestõusmisaja pühapäeva jumalateenistusP 13.05 kell 12.00 - Emadepäeva jumalateenistusN 17.05 kell 18.00 - Kristuse taevaminemispüha jumalateenistusP 20.05 kell 12.00 - 7. ülestõusmisaja pühapäeva jumalateenistusP 27.05 kell 12.00 - 1. nelipüha jumalateenistusP 03.06 kell 12.00 - Kolmainupüha jumalateenistus

EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Tamme 3, 46202 Väike-Maarja.Koguduse vaimulik on Ahto Mäe. Tel 511 7552; 326 1956, e-post: [email protected]

EELK Simuna Siimona ja Juuda koguduse aadress: Allika 3, 46401 Simuna, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa. Telefon: 323 7296. E-mail: [email protected]. Külastage ka meie internetiajakirja St.Simonis aadressil http://simuna.wordpress.com. Koguduse vaimulik ondiakon Tauno Toompuu. Telefon: 529 0651.

E-mail: [email protected]

In memoriamVoldemar Rakles

1899-1968

Endises Võnnusvere külas Krassitalu maadel asub tagasihoidlikmälestuskivi, mille tahvlil on tekst:“Voldemar Rakles 08.06.1899 -04.06.1968. Siin hukkus jutlustaja jaloodusuurija.” Kes siis oli Volli nimeall tuntud mees?

Volli isa Juhan oli Rakveresehitusettevõtja, pärit HarjumaaltKodilast, ema aga Järva-Jaanikihelkonnast. Saanud alghariduseRakvere Eesti Hariduse SeltsiKoolis 1915. a, jätkas ta õpinguidTalllinnas Riigi Kunstitöös-tuskoolis. Oma klassiga võttis Volliosa noore Eesti Vabariigiametiasutuste valveteenistusest.Peagi sai ta vabastuse maadlus-treeningul saadud jalavigastusetõttu. Volli lõpetas kooli 1919. aastal.

Ta töötas kunstiõpetajana mitmesTallinna koolis.

Voldemar Raklese hilisemaelukäigu määras liitumine usulistekogudustega. Pikemat aega oli takristliku ajakirja Noorte Elupeatoimetaja, avaldades artikleid kateistes väljaannetes. 1928. aastasthakkas ta Evangeeliumi KristlasteVabakoguduse vaimulikukskutsetöötajaks. Nii rändas taaastaid Eestimaal ringi, sedapeamiselt jalgrattaga. 1950ndail olita mõned aastad Avispea kirikuspastoriks.

Punaste võimuletulekuga 1940.aastal sattus usuline tegevusriikliku põlu alla ja Volli oli sunnitudtöö katkestama. Edasises elukäigusoli ta pangaametnik, Simunaveskimeister, raamatupidaja,elektrik, tsiviilkaitse lektor. 1961aastal läks Volli Triigi sovhoosistpensionile.

V. Rakles oli mitmekesistehuvialadega mees. Juba kooli-

poisina Rakveres katsetas tapurilennuki sõitu Vallimäelt. Tallinnakooliajast alates tegeles tafotoasjandusega kuni elu lõpuni.1956. aastal sai ta fotovõistlusel“Eesti kaunis loodus” ergutus-auhinna. Koolist saadud saksa javene keelele õppis Volli juurde veelsoome ja inglise keele. Põhiliseksuurimisalaks aga oli loodus.Korduvalt rändas ta Venemaal,hankides mineraale ja kivimeid. Omaelu viimastel aastatel alustas taraamatu “Piibli loodus” kirjutamist,millest valmis kahjuks ainult selleesimene osa “Piibli astronoomia”.Volli elutee katkes äkki hobuselõhkumise tagajärjel.

Vollil ei ole suuri kunstialaseidsaavutusi. Tal ei olnud maalimisekslihtsalt pärast kooli enam aega. Omakunstimeele pühendas takirjanduslike väljaannete kujun-damisele ja palvemajade korras-tamisele. Volli oli üks neist meestest,kelle ettevõtmisel elustus pankroti

Simuna koguduses

P 06.05 kell 12.00 – 5. ülestõusmisaja pühapäeva missa kirikus kell 14.00 –missa Rakke vanas vallamajas

E 07.05 kell 18.00 – piiblitund leerimajasP 13.05 kell 12.00 – 6. ülestõusmisaja pühapäeva missa kirikus

kell 14.00 – armulauaga palvus ja pühapäevakool VeneveresE 14.05 kell 18.00 – piiblitund leerimajasN 17.05 kell 18.00 – Kristuse taevaminemispüha missa kirikusP 20.05 kell 12.00 – 7. ülestõusmisaja pühapäeva missa kirikusE 21.05 kell 18.00 – piiblitund leerimajasP 27.05 kell 12.00 – 1. nelipüha missa kirikusE 28.05 kell 18.00 – 2. nelipüha õhtupalvus kirikus

äärel olev Avispea Elektriühistu japiirkond sai elektri juba 1948. aastal.Inimeste mälestustes on Vollipüsima jäänud targa mehena, kesoskas igal alal head nõu anda.Nõukogude aja lõpul leidistunnustust ka tema kunstialanetegevus õpetajaameti ajast.

Voldemar Rakles ja ta abikaasaTherese on maetud Simunakalmistule.

Asael TRUUPÕLD


329 5759 Ilve TOBRELUTS

[email protected]

Väike-Maarja Vallavalitsus

http://www.v-maarja.ee

Trükitud trükikojas AGUR. Tel 322 3999

Tiraazh 1200 eks.

Soovime õnne ja tugevat tervist!

Väike-Maarja Vallavalitsus

Õnnitleme eakamaidsünnipäevalapsi!

Kasvage, olge rõõmsad, terved ja tublid!

Emale-isale rõõmu ja päikest,

sündis ju perre lapsuke väike…

Elust, ilust, igaveseks,ära päriseks...

M. Under

Igast päevast, tuleb loota,sünnib väike ime.Püüdke kauniks imetledaiga väikseim õis….

Ostamekasvavat metsa,metsamaad ja raieõigust.Hind kuni 120 000 kr/ha (läbiraiutud ja hüpoteegiga).Ettemaksu võimalus. Maa mõõtmine. Nõustamine.Ostame tehtud lageraiet, vanu taluhooneid.

Telef.5615 0680, 511 0415, 517 9866, 489 4055Faks 633 5576, Rapla, Tallinna mnt 14, kab 332

MARI HAAVEL 21.09.1941 - 26.03.2007

ENN MAINE 07.12.1952 - 14.04.2007

EHA ARGOS 08.11.1946 - 16.04.2007

MARK VIIKMAA 17.04.2007 - 17.04.2007

ILMAR SCHNELL 16.05.1913 - 22.04.2007

TEADESõiduautoderehve võetakse vastu Tamsalu linnasTööstuse tn 20 (endise autobaasi territooriumil).

Vastuvõtuajad:reedel kl 14.00-17.00,

laupäeval kl 14.00-16.00.

Eraisikud saavad sõiduautorehvid üle anda tasuta jakokkuleppel saavad rehve viia ka ettevõtted (MTÜ EestiRehviliidu kontaktisik Kaur Kuurme, tel 5623 6697, TamsaluKommunaal, kontaktisik Vello Sander 527 8302).

JOHANNES KÜBARSEPP 01.04 - 84AKSEL KULLAMÄGI 02.04 - 81TOIVO KESTI 03.04 - 70JAAN KIIPUS 03.04 - 70VAIKE KÕRGNURM 04.04 - 75REENI LEHTMETS 04.04 - 75VILMA SALUSTE 07.04 - 85EVALD TÄTTE 07.04 - 81JOSEPHINE-PAULINE VAIVOD 07.04 - 90IMBI LILLO 08.04 - 84IDA BLUMFELDT 09.04 - 89AINO ROOTS 09.04 - 89VALENTIN TEALANE 13.04 - 75EVALD LANG 13.04 - 82ALEKSANDER PLOOM 15.04 - 75LOREIDA PARDONEN 15.04 - 83LAINE VAARIK 15.04 - 83HELMI PENTJÄRV 18.04 - 70ILME STALBERG 16.04 - 70LIDIA ABASSOVA 18.04 - 80NAIMA-MIRALDA OTSALT 18.04 - 82LILLI AHLBERG 19.04 - 82VILMA REBANE 20.04 - 70LEMBIT LUTVEI 20.04 - 75LEIDA TRUUPÕLD 20.04 - 89VALERINA VASLI 22.04 - 81BENITA KUSLER 25.04 - 92AINO UDEKÜLL 27.04 - 70ELVI-MARI PILL 30.04 - 70

ROBERT PÄRNASALU 10.03.2007KAROLINA ALT 12.03.2007ANGELINA ALT 12.03.2007CARLOS PITKJA 19.03.2007EVA-ANGELICA KALDARU 03.04.2007SAARA LEINO 10.04.2007ERIK VIIKMAA 17.04.2007MARK VIIKMAA 17.04.2007

Teade Väike-Maarja Gümnaasium registreerib 1. septembril 2007.

aastal 1. klassi astuvaid õpilasi kooli kantseleis 25. aprillistkuni 12. juunini 2007. aastal.

Kaasa võtta· lapse sünnitunnistus,· õpilaspileti pilt,· tervisekaart perearstilt. INFOPÄEV 1. klassi astuvatele lastele ja nende vanematele

toimub teisipäeval, 8. mail kell 18.00 algkoolimajas. Samas onvõimalik laps kooli registreerida.

Head emad!Teie, kelle lapsed käivad meie valla lasteaedades või õpivad

meie valla koolides, olete oodatud 10. mail kell 14.00–16.00Väike-Maarja raamatukokku tähistama EMADEPÄEVA.

Teid ootama jäädes Olga METS

Hind 3 krooni - Väike-Maarja Parish · 2018. 6. 19. · Soomes, Rootsis ja Norras on suitsuandur...

Documents

Transcript of Hind 3 krooni - Väike-Maarja Parish · 2018. 6. 19. · Soomes, Rootsis ja Norras on suitsuandur...