2/2012

Koidu Tani-Jürisoo:Koolisüsteem peabsoodustama aKtiiv-sete ja loovateinimeste Kujunemist

Ajakiri sotsiaalsest ettevõtlusest ja strateegilisest filantroopiast

2

sisuKoRd

juhtKiRi lK 3

mis on mis? väiKe teRminisÕnastiK lK 4–5

Kuuse Kolm inspiReeRivat aastat heateos lK 6–7

stRateegiline filantRoopia

sotsiaalne ettevÕtja ja stRateegilinefilantRoop on nagu siga ja Kägu lK 8–9

inteRvjuu stRateegilise filantRoobi taavi jaKobsoniga lK 10–13

ühisKondliK mÕju

mÕju mÕÕtmise mudel muudaKs eestiKodaniKuühisKonna efeKtiivsemaKs lK 14–15

heategijad

self ii heast tegevusest ja vabast tahtest lK 16–17inteRvjuu eesti advoKatuuRi KantsleRiKRistel voltenbeRgiga lK 18–21

heateo poRtfell

avatud meele instituut ja Koidu tani-jüRisoo lK 22–25

Kampaania

lapsed sünnivad südames lK 26–27

sotsiaalne ettevÕtlus

suuRbRitannia sotsiaalsed ettevÕtjadväldivad sÕnu sina ja tema lK 28

sotsiaalsete ettevÕtete oluKoRd eestis lK 29

asutati mtü sotsiaalsete ettevÕtete vÕRgustiK lK 30–31

tuuli büRKland teeb oma tööd, sest soovib teisi aidata lK 32–33

oü meditech estonia on sotsiaalne ettevÕte, KespaKub häiRenuputeenust lK 34–35

KRooniKa

heateo sihtasutuse KoolitustesaRi„haKKa sotsiaalseKs ettevÕtjaKs“ lK 36

3

eesti sotsiaalsetele ettevõtjatele tuli seekordne kevad teisiti. pärast pikka eeltööd ja hoolikat ettevalmistust asutati 11. aprillil just neile mõeldud liikmes- ja eestkosteorganisatsioon mtü sotsiaalsete ettevõtete võrgustik, mille eesmärk on suurendada sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkust ja mõju ning väärtustada seda valdkonda eesti ühiskonnas.

heateo sihtasutuse jaoks on tegu suure sammuga, sest me oleme propa-geerinud sotsiaalse ettevõtluse mudelit ja edendanud seda valdkonda juba aastaid. samm-sammult oleme püüdnud selgitada selle mõiste tähendust ja tagamaid ning oleme strateegilise filantroopia fondina loonud ja toetanud mõjukaid sotsiaalseid ettevõtteid. oleme viinud sotsiaalseid ettevõtjaid kokku strateegiliste filantroopide ehk teadlike heategijatega, kes ei taha jagada toetusi pelgalt emotsioonide ajel, vaid soovivad investeerida nutikalt ja teenida sotsiaalset kasumit.

aga millised organisatsioonid ikkagi teenivad sotsiaalset kasumit? va-jadus oma tegevuse mõju mõõtmise järele tekkis tegelikult juba het-kel, mil sündis kodanikuühiskond – hakkasid tekkima vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted. iga päev luuakse järjest uusi ja uusi mtüsid ja sotsiaalseid ettevõtteid, ent kelle tegevus toob ühiskonnale (kõige rohkem) tulu?

tegevuse mõju mõõtmine on vajalik nii tegijate endijaoks, et näha, mis määral on eesmärke saavutatud, toetajate (fondide, ettevõtete, strateegiliste filantroopide, vabatahtlike) jaoks, kes tahavad teada, kuhu ja kuidas panustada, ning tegelikult kogu ühiskonna jaoks, et usaldada tõhusat ja korrastatud vabasektorit.

www.heategu.eeinfo@heategu.ee

häid uudiseid annab väljaheateo sihtasutus.

ajakiri on trükitud 100%ümbertöödeldud paberilecyclus. paberi on lahkeltannetanud antalis eesti,ajakirja on tasuta trükki-nud uniprint. ajakirja on kokku pannud vabatahtliktoimetus (aitäh!)

peatoimetaja:agne tamm

Keeletoimetaja:Kristel Ress

Kujundaja:liina puusepp

fotograafid:aron urbKrissi Kõrvenriko lilltõnu tunnel

Kirjutajad:agne tammmargarita sokolovamart Kuusktaavi jakobsonKarin hangomtü oma pere agne tamm

heateo sihtasutus

juhtKiRi

heateo sihtasutus töötab koostöös praxisega ja Kodani-kuühiskonna sihtkapitali toel välja laialdaseks rakendami-seks mõeldud mõju hindamise mudelit, et ühiskondlike prob-leemidega tegelevad organi-satsioonid tegutseksid senisest läbimõeldumalt. loodame, et sellest mudelist saab tööriist ka toetajatele, kes hakkavad tegema tõestatud mõjust lähtu-vaid otsuseid.

4

Väiketerminisõnastik

mis on mis?

FilanTroopiaehk heategevus on teadlik annetamine või va-batahtlik tegevus ühiskonna üldise hüvangu nimel.

invesToridon toetavad fondid, ettevõtted, eraisikud või korporatsioonid, kes ootavad oma rahalise või mit-terahalise panuse eest sotsiaalset kasumit.

JäTKusuuTliKsoTsiaalne eTTevõTeteenib oma tooteid või teenuseid müües piisavalt tulu, et katta kõik oma tegevuskulud.

sTraTeegiline FilanT-roopia, soTsiaalne invesTeering, organi-saTsiooni suuTliK-Kuse KasvaTamine ...

Huvitunud lugeja, innukas alustav sot-siaalne ettevõtja või heatahtlik toetaja põrkub nii seda ajakirja lugedes kui ka päriselus vastu termineid, mis võivad esmapilgul tunduda ületamatult arusaamatud. meie koostatud väikest spikrit kasutades on kõik siiskiimelihtne!

siit leiad valiku peamistest sotsiaalset ettevõtlust ja strateegilist filantroopiat puudutavatest märk-sõnadest, mida tundmata on keeruline valdkonda mõista, selles tegutsemisest rääkimata.

5

mis on mis?

miTTeraHaline ToeTus on oskusteabe või vabatahtliku panuse suu-namine toetatavasse organisatsiooni. sotsiaalsed ettevõtted vajavad tihti just tippspetsialistide vabatahtlikku panust strateegilisse planeeri-misse, turunduse ja kommunikatsiooni valdkonda, juhikoolitusse jm.

mõJu Hindamineon organisatsiooni tegevusmudeli toimivuse mõõt-mine, st tema igapäevategevusest sündiva reaalse tulemuse hindamine.

soTsiaalne eTTevõTJa tunneb sotsiaalset probleemi ja kasutab ettevõt-luse põhimõtteid, et tekitada oma tegutsemisvald-konnas positiivne muutus. Kui äriettevõtja on kes-kendunud materiaalse kasumi ja tulu mõõtmisele, siis sotsiaalne ettevõtja on keskendunud sotsiaalse kapitali loomisele ja sotsiaalse mõju mõõtmisele.

soTsiaalse eTTevõTTe aluseks on hästi toimiv ja isemajandav ärimudel. sotsiaalse ettevõtte eesmärk ei ole mitte teenida kasumit, vaid luua kasu, mida saab konkreetne sihtrühm või ühiskond tervikuna. enamik sotsiaal-seid ettevõtteid teenib oma tegevusega igapäe-vakulud tasa ning investeerib ülejääva kasumi heategevuslikul eesmärgil tagasi ühiskonda. sotsiaalne ettevõtlus ei ole vastuolus materiaalse kasumiteenimisega.

soTsiaalneinvesTeeringon raha või mitterahaliste vahendite investee-rimine sotsiaalse eesmärgiga organisatsiooni või sotsiaalsesse ettevõttesse, kes võib teenida ka ma-janduslikku kasumit, kuid kelle peamine eesmärk on luua sotsiaalset kasumit, st positiivset muutust ühiskonnas.

soTsiaalne Kasumon sotsiaalse ettevõtte loodud positiivne muutus ühiskonnas.

soTsiaalseKs risKi-KapiTaliKsnimetatakse vahendeid, mis investeeritakse alustavasse, märkimisväärse riskiga sotsiaalsesse ettevõttesse, mille eduvõimalused on ebakindlad.

sTraTeegilineFilanTroopiaon heategevuse e filantroopia alaliik, mis pa-kub nii rahalist kui ka mitterahalist (oskusteave, vabatahtlik inimressurss) toetust sotsiaalsetele algatustele, kes tegutsevad ühiskonna eden-damise nimel. strateegilise filantroopia eesmärk on kasvatada nende organisatsioonide tegevus-võimekust, mille kaudu suurendatakse positiivset mõju ühiskonnas nii sotsiaal-, keskkonna- kui ka kultuurivaldkonnas. toetub tihti riskikapitali põhimõtetele.

sTraTeegiliseFilanTroopia Fondvõi organisatsioon vahendab oskusteavet ja fi-nantseeringuid vastavalt toetuse või investeeringu saaja arenguvajadusele. ta on suunatud organisat-siooni tegevusvõimekuse suurendamisele ja ootab oma toetuse eest esmajoones sotsiaalset kasumit.

Tegevusmudelhõlmab organisatsiooni missiooni, eesmärke, väärtusi, tegevust, sihtrühma ning tooteid või teenuseid.

äriplaanon dokument, milles kirjeldatakse organisatsiooni eesmärke ja tegevusmudelit ning finantsvõimalusi, mida kasutatakse eesmärkideni jõudmiseks.

66

kolm aastat Heateos kui ääretultinspireeriV Võimalus töötada koos

erakordsete inimestega

vendade strugatskite ulmeloos „väljasõit ro-helisse” otsisid ettevõtlikud inimesed kosmose-turistide maha jäetud prügi seast kõikide soovide täitumise allikat. tundmatud külalised kosmosest olid nimelt jätnud endast maale maha hunniku kõrgtehnoloogilist prügi, mida stalkerid eluga riskides piknikupaigast ehk tsoonist välja tõid, et neile maavälistele, tundmatutele ja tihti eluoht-likele agregaatidele mingit rakendust leida. tsoon oli ebameeldiv koht täis surmavaid lõkse ning kusagil seal, ei tea kus, asuski kõikide soovide täi-

tumise vidin. Kui peategelane pärast töökaaslase ohverdamist ning ränka ja eluohtlikku teekonda lõpuks sihile jõudis, suutis ta kurnatult ja meele-heites soovida ainult üht – Õnne. tasuta õnne kõigile!

Kahtlane, kuivõrd võimalik on reaalsus, kus kõik on ühtemoodi õnnelikud. Küll on aga täiesti mõel-dav luua uut, paremat ilma kõigile. see ongi tege-likult heateo sihtasutuse tegevuse keskne mõte: aidata kaasa ühiskonna kitsaskohtade ja prob-

mart kuusk

heateo sihtasutus

foto: tõnu tunnel

7

leemide lahendamisele, toetades selleks algatusi ja sotsiaalseid ettevõtjaid, kelles on kirge, tahet ja suutlikkust kutsuda ühiskonnas esile soodsaid muutusi.

mõtleme, millised on need positiivsed nihked, mille teoks saamisele heategu on kaasa aidanud: tuhanded õpilased, kellel on nüüd võimalus õppida koos noorte ja motiveeritud õpetajatega, uued töökohad puudega inimestele, kes varem pidid lep-pima reaalsusega, et neid pole kellelegi vaja,uimastisõltuvusest vabanenud inimesed, ise-seisvaks eluks paremini ette valmistatud asen-duskodude noored, hiv-teadlikkuse suurenemine elanike seas ja inspireerivad ettevõtlikkusprogram-mid noortele. tundub, et need on piisavaks kinni-tuseks vähemalt mõneti paremast eestist võrreldes üheksa aasta taguse ajaga.

heategu on andnud tugeva tõukesotsiaalse ettevõtluse valdkonna arengule ning töötab kaasa uue ettevõtmise, sot-siaalsete ettevõtete võrgustiku sünnile, et saaksime edaspidi keskenduda oma põhite-gevusele – strateegilisele filantroopiale.

loomulikult pole meie ühiskonna probleemid, mis puudutavad otseselt või kaudsemalt meid kõiki, kaugeltki lahendatud, aga märgid sellest, et liigume õiges suunas, on vähemalt minu meelest veenvad.

seades kõrgeid eesmärke, on heategu pidevalt otsinud parimaid mõeldavaid tegutsemisviise soovitud muutuste loomiseks. 2005. aastal sai meie tegevuse keskseks eesmärgiks sotsiaalse ettevõtluse valdkonna edendamine ja eestkoste. samal ajal võtsime kasutusele praeguseni toimiva tegevusmudeli, mis tugineb paljude toetajate, va-batahtlike ja teiste koostööpartnerite kaasamisele välja valitud algatuste ehk portfelliorganisatsioo-nide tegevussuutlikkuse suurendamiseks.

nüüdseks on eestis üksjagu sotsiaalseid ettevõt-

teid. teadlikkus sotsiaalsest ettevõtlusest levib jõudsalt ning see valdkond areneb nagu ettevõt-lusvaldkond üheksakümnendate alguses. on uusi tegijaid ja piiramatult võimalusi panustada ettevõtluse kaudu ühiskondlikesse probleemidesse.

andes heateo juhtimise üle uuele eest-vedajale, olen kindel, et praeguselt lähtepositsioonilt edasi liikudes on heateol suurepärased võimalused võimendada ka edaspidi kasulikke muutusi ühiskonnas.

heategu on andnud tugeva tõuke sotsiaalse ettevõtluse arenguks ning töötab kaasa uue ettevõtmise, sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku sünnile, et saaksime edaspidi keskenduda oma põhitegevusele – strateegilisele filantroopiale. me teeme seda, saavutades oma seatud eesmärke, toe-tades ja kasvatades jätkuvalt ühiskonnale olulisi algatusi.

Kolm aastat heateos on olnud mulle ääretult inspireeriv võimalus töötada koos erakordsete in-imestega – inimestega, kes tõepoolest hoolivad ja on kompromissitult valmis töötama teiste aitamise nimel. olen siiralt tänulik teile, mu kolleegid, va-batahtlikud, toetajad ja koostööpartnerid, kellega koostöös olen saanud osaleda niivõrd põnevates ja sisulistes ettevõtmistes eesti ühiskonna edenda-misel.

andes heateo juhtimise üle uuele eestvedajale, olen kindel, et praeguselt lähtepositsioonilt edasi liikudes on heateol suurepärased võimalused või-mendada ka edaspidi kasulikke muutusi ühiskon-nas, innustades väärt ideede eestvedajaid ning kaasates vabatahtlikke ja toetajaid. üks uus va-batahtlik annab end üles siinsamas, jäädes ootama ettepanekut kaasalöömiseks.

soovin kõigile maailmamuutjatele kõike head ja jõudu!

heateo sihtasutus

foto: tõnu tunnel

8

tubli sotsiaalne ettevõtja tegutseb selle nimel, et leiutada ja rakendada uuenduslikke ja toimivaid lahendusi kõige pakilisemate sotsiaalprobleemide lahendamiseks. ta on ambitsioonikas ja heas mõttes jäärapäine, võideldes iga päev ja iga minut tuuleveskite ehk terava ühiskondliku probleemi endaga. tal on suur tahtmine ja palju energiat. ta on tõeline visionäär, kellel on selge ettekujutus oma tegevusest ja tulemustest ning tugev usk neisse mõlemasse.

tark heategija ehk strateegiline filantroop on tugeva sotsiaalse närviga, tajudes suuri probleeme ühiskonnas. seetõttu tahaks ta annetada oma teadmisi, kogemusi ja võimaluse korral ka raha, et mured leiaksid lahenduse. täpsemalt – ta tahab anda oma ressursid võimalikult õigetesse kätesse. ta soovib investeerida ühiskonna paremaks muut-misse. ta on tark, kogenud ja ratsionaalne, ilmselt ka veidi uudishimulik.

mis juhtub, kui sotsiaalne ettevõtja ja stratee-giline filantroop kohtuvad? Kõigepealt nad avasta-vad, et olles oma taustalt (ilmselt) väga erinevad, leidub neis uskumatult palju sarnast. „Kus viga näed laita, seal mine ja paranda,” tahaksid hõi-sata küllap mõlemad. Kindlasti ei usu kumbki, et piisab kui „laita” või „aidata”. mõlemad näevad, et selleks, et lahendada suuri ja valusaid probleeme, tuleb kõigepealt korralikult uurida maad ja ilma, nuputada välja väärt ideed ning saada juurde palju teadmisi ja oskusi. alles siis saab käärida käised üles ja hakata tegutsema.

edu eelduseks on alati koostöö ja seetõttu löövad kaks sarnast käed. loomulikult on juba eos määra-tud kindlaks rollid: sotsiaalne ettevõtja on uurija, nuputaja ja elluviija. filantroobi osaks jääb anda ettevõtjale alustamiseks jõudu, st teadmisi, oskusi ja raha. tark ja tugev ettevõtja ning ettevõte suudab läbi lüüa suurema tõenäosusega kui tead-miste ja toetuseta organisatsioon. filantroop on samal ajal ka jälgija: kui mõni valdkond kipub vahepeal allapoole latti vajuma, tuleb sellele tähelepanu osutada ja aidata ta jälle üles utsitada. peale selle tuleb sotsiaalsesse ettevõttesse süstida lisateadmisi, kuidas seda valdkonda üleval hoidagi, sest ega keegi teine ei tule ega hoia!

Koostöö käigus tahavad mõlemad mõõta oma rolli mõttekust. sotsiaalne ettevõtja vajab kindlustun-net, et tema visioon on õige, et tema tegevus-mudel aitab tõepoolest lahendada või leevendada probleeme, mille nimel on pingutatud, ning et tööd tuleb jätkata. vastasel juhul peaks vist tegema midagi muud.

strateegiline filantroop soovib aga näha oma panuse ehk investeeringu mõttekust: kas ja kui palju on tema teadmised või raha aidanud maailma muuta ja kas senist toetustegevust tuleks jätkata ka tulevikus. vastasel korral oleks parem vaadata ringi ja otsida mõni uus eestvedaja koos inspiree-riva ideega, millel oleks potentsiaal maailma muuta …

agne tamm

sotsiaalne etteVõtja ja strateegiline filantroop on nagu siga ja kägu

(muidugi ilusad sellised)!

stRateegiline filantRoopia

9

kas teadsid?

swedbank on pakkunud eestis õige pea juba kaks aastat filantroopia-nõustamise teenust

heategevusnõustamine on muutunud pangandus-maailmas isikliku vara haldamise lahutamatuks osaks. swedbank on teadaolevalt esimene pank baltikumis, kes hakkas oma privaatpanganduse kliente nõustamafilantroopia ja heategevuse vald-konnas.

Kliendile antakse nõu nii selle kohta, kuhu teha oma ühekordne annetus, kui ka näiteks teemal, kuidas luua heategevuslik fond või sihtasutus. nõustamisteenus sisaldab usaldusväärsete organi-satsioonide tausta uuringut kliendile huvipakkuvas valdkonnas, samuti kliendi asutatud heategevus-fondi haldusteenust, mis on kliendile tausta.

swedbanki privaatpanganduse valdkonna juhi vaiko tammevälja sõnul on tegu ülemaailmse suundumusega. „meie soov oli tulla vastu oma klientide soovidele jaaidata sel moel kaasa filant-roopia kui mõtteviisi kujundamisele eestis, samuti soodustada jätkusuutliku ühiskonna arengut.

oleme noored Kooli sa, ettevõtete Koalitsioon hiv

vastu ja swedbanki annetuskeskkonna asutajad. aeg oli küps, et jagada neid kogemusi ka meie klientidega,” sõnas tammeväli.

uus teenus on loomulik osa swedbanki igapäeva-sest klientide teenindamise protsessist ning eraldi teenustasu heategevusnõustamise eest ei võeta.

filantroopianõustamise teenuse arendamise juures on panga partneriks heateo sihtasutus. heateo roll on aidata kaasa uute sotsiaalsete ettevõtlus-projektide tekkele ning anda nõu selle kohta, kui-das leida tugevaid, usaldusväärseid ja eesmärgi - põhiselt edasiliikuvaid mittetulundusühinguid. filantroopia ja heategevusliku nõustamisega pakutakse swedbanki privaatpanganduse ja per-sonaalse varahalduse klientidele lisaväärtust ning kujundatakse laiemalt eesti inimeste hulgas hooli-vat mõtteviisi.

kliendile antakse nõu nii selle koHta, kuHu teHa oma üHekordne annetus, kui ka näiteks teemal, kuidas luua HeategeVuslik fond Või siHtasutus.

pilt: joonmeedia

foto: aron urb

10

11

“Heateo Viis laHendadaüHiskondlikke

probleeme on mulle usutaV ja südameläHedane”

strateegiline filantroop ja Heateo siht-asutuse nõukogu esimees Taavi Jakobson tunnistab, et kui tundliku sotsiaalse närviga maailmaparandaja kõrvale panna äris karastanud juht, kellele mõõdetava-te eesmärkide seadmine, eelarve ja äri-plaan on igapäevased töövahendid, on maailma muutmine tõenäoline. Taaviga vestles agne Tamm.

miks, kuidas ja millal sa jõudsid Heateoni, mis oli selle ajendiks? milline mulje sulle toona meie tegemistest jäi?

esimene kokkupuude heateoga oli mul seitse aastat tagasi, kui osalesin vabatahtlikuna nn pinginaabrite projektis. see kontseptsioon – panna sotsiaalne ja äriettevõtja koostööd tegema ja teineteiselt õppima – tundus (ja tundub siiani) mulle väga hea ideena. erinevate valdkondade kokkupuutepunktis sünnib tihti uus väärtus. Kui tundliku sotsiaalse närviga maailmaparandaja kõrvale panna äris karastanud juht, kellele mõõ-detavate eesmärkide seadmine, eelarve ja äriplaan

on igapäevased töövahendid, võib tulemus olla nii mõlemale poolele kui ka ühiskonnale tervikuna vägagi kasulik.

heateo juures paelus mind esimesena sotsiaal-sfääri tunnetus. mul oli kange tahtmine midagi head ära teha, aga mul puudus arusaam, kust pihta hakata: mis on põhilised valupunktid, kes on need, kes reaalselt suudavad neid valupunkte leevendada? abivajajaid ja -vahendajaid on ju palju. huupi panustamise vältimiseks lootsin leida kedagi, kelle arvamusele toetuda.

heateolased rääkisid sotsiaalsfäärist sellises kee-les, mis oli mulle mõistetav ja loogiline. heateo viis lahendada ühiskondlikke probleeme, toetades neid, kes on selles valdkonnas võimekaimad, on mulle usutav ja südamelähedane. nii saigi minust kiiresti aktiivne partner, hiljem hindamiskogu ja nõukogu liige.

Ja nii saigi sinust strateegiline filantroop ... mida tähendab õieti sinu jaoks strateegiline filantroopia?

strateegiline filantroopia on teadlik tegutsemine ühiskonna hüvanguks. seda eristab laiemast hea-

stRateegiline filantRoop

foto: aron urb

12

tegevuse mõistest sõna teadlik. tihti tehakse heat-egusid hetkeemotsiooni ajel, valdkonda tundmata ega mõelda pikemalt, mida see tegu enesega kaasa toob. Kui investeerime raha, valime uut töötajat ettevõttesse või kooli oma lapsele, viime ju ennast erinevate võimalustega hästi kurssi.

„iga hea tegu muudab maailma paremaks” on heategijast lähtuv mõtteviis – enamasti toob iga hea tegu kaasa hea tunde ja nii muutub heategija maailm tõepoolest helgemaks. sellest, et mõt-ted „iga investeering teeb investori rikkamaks” või „iga uus töötaja loob kollektiivis väärtust” ei tööta, saadakse hästi aru. teadlikkus on vajalik selleks, et osata eristada üht heategu teisest läh-tuvalt selle mõjust ühiskonnale.

strateegiline vaatenurk filantroopiale on vajalik ühiskonnas suuremate muutuste esilekutsumi-seks. on kindlasti tähtis tegutseda selle nimel, et lastekodudel oleksid korralikud hooned ja tehniline varustus. ent kuidas teha nii, et eestis oleks 15 aasta pärast vajadust ainult ühe-kahe asenduskodu järele, sest kõik, kes lapsendamist vajavad, leiavad kiirelt uue kodu?

võib öelda ka, et kui klassikaline heategevus tegeleb paljuski sümptomite leevendamisega, siis strateegilise filantroopia puhul võtame käsile probleemide põhjused.

Kuidas on sinu meelest strateegiline filant-roopia kui valdkond, mida Heategu on aastaid vedanud, arenenud?

ehkki heategu on peaaegu algusest saati toiminud strateegilise filantroopia fondina, oleme avalikku-ses põhiliselt propageerinud ju sotsiaalse ettevõt-luse mudelit. nüüdseks on sotsiaalse ettevõtluse terminit ilmselt enamik inimesi vähemalt kuulnud ja sotsiaalseid ettevõtjaid tegutseb eestis meel-divalt palju. veelgi parem on, et hulk noori on teel sotsiaalse ettevõtluse poole.

aeg on küps teha see hüpe ka strateegilise filant-roopia puhul. eestis on praegugi teatud arv stra-teegilisi filantroope, kuid nii see mõiste kui ka tegevus on üldsusele võõrad ja ehk isegi võõrista-vad. ühiskonna teadlikkus on sajandi algusega

võrreldes kõvasti arenenud – arutatakse näiteks selle üle, kui mõttekas on heategevuse koon-dumine ainult jõuluaega.

sellised algatused nagu „teeme ära!” on näida-nud, et meil on piisavalt oskust ka ühiskondlikus mõttes laiemalt mõelda ja ühiselt tegutseda.

mis sind strateegilise filantroopia mudeli kui sellise juures üldse kõnetab?

ma usun, et suurte asjade tegemine eeldab nii kirge kui ka oma valdkonna tundmist. toetades oma ala asjatundjaid meie portfelliorganisatsioo-nides nende ressurssidega, mis heateol on, saame koos teha suuri asju – ulatuslikumalt, kui heategu iial ise suudaks.

heategusid tehakse enamasti südamega ja süda-mest. strateegilise filantroopia puhul tuleb pea südamele appi. suurte asjade tegemiseks ei ole alati vaja investeerida rohkem aega või energiat – tihti aitab olukorra paremast läbimõtlemisest.

aastate jooksul oleme ühise eesmärgi nimel palju koos tööd teinud. millised Heateo pro-jektid on sinu jaoks kõige kõnekamad olnud? milles oled suure rõõmuga kaasa löönud? või mis on sulle eelkõige silma jäänud?

ennekõike võlub mind heateo portfelli juures selle mitmekesisus – võimalus avaldada soodsat mõju mitmele eesti elu olulisele valdkonnale.

mõneti üllatav on see, et suuremaid läbikukkumisi on olnud vähe, kui võrrelda meid riskiinvestorite-ga, kelle tegevusmudeliga on heateo omal teatav sarnasus.

isegi uuskasutuskeskus, mille finantsprobleemid valmistasid vahepeal suurt meelehärmi (kuid andsid ühtlasi tänuväärset õppematerjali), on nüüdseks oma uue meeskonnaga edukalt kindlatel jalgadel.

Rõõmu on mulle valmistanud peaaegu iga ettevõt-mine, millesse olen sügavamalt sisse läinud, näiteks oma pere ja sos lastekülaga koos plaanide

1313

tegemine, kuidas muuta vanemliku hoolitsuseta laste olukorda põhjapanevalt paremaks. tegijate kirg ja usk paremasse elusse on nakkavad.

milline peab olema üks algatus või sotsiaalne ettevõte, et see pälviks sinu kui filantroobi tähelepanu?

tähelepanu köitmiseks peab olema tegemist idee või mudeliga, millel on potentsiaali teha pare-maks paljude inimeste elu. näiteks võib tuua meie seni uusima portfelliorganisatsiooni avatud meele instituudi. nende eesmärk on muuta õpetajakooli-tuse kaudu paremaks koolide õppekeskkonda ja õpetamiskvaliteeti.

et liikuda tähelepanu juurest edasi tegudele, peab algatuse taga olema ennekõike võimekas eestvedaja. meie senine kogemus on näidanud, et ka keskpärane idee kannab välja, kui selle taga on tugev eestvedaja ja meeskond. ja vastupidi, nõrga juhiga lähevad ka head ideed luhta.

mida on strateegiline heategevus ja Heateo nõukogu esimeheks olemine sulle endale kui

inimesele andnud?

see, et hea tegu teeb head ennekõike tegijale en-dale, on ammu teada tõde. läbimõeldum heateg-vus võimaldab saavutada suuremat ühiskondlikku mõju ehk on tõhusam. seega on ka tegijas tekkiv hea tunne suurem.

heateos ja selle projektides osalemine annab tavatööst erineva kogemuse – suhtlen siin üsna teistsuguste inimestega kui need (ennekõike) ärilise mõtlemise ja suunitlusega inimesed, kel-lega tööl kokku puutun. ja see rikastab. Kuna ma tööalaselt puutun eestiga vähe kokku, annab heategu mulle põhjuse siinse eluga kursis olla.

Ka õppetunde on tulnud hulgaliselt, näiteks aeg-ajalt on väga tervislik võrrelda ressursside – kaasa arvatud aja – kasutuse efektiivsust sotsiaalses ettevõttes ja suurkontsernis. heateo nõukogus olemine on andnud mulle võimaluse suhelda hu-vitavate inimestega; nõukogu esimeheks olemine on teinud selle kohustuslikuks ehk taganud, et ma seda võimalust ka kasutan.

stRateegiline filantRoop

foto: aron urb

14

mõju mõõtmise mudel muudaks eestikodanikuüHiskonna efektiiVsemaks

“vajadus mõju mõõtmise järele on õhus olnud senikaua, kuni on räägitud sotsi-aalsetest ettevõtmistest või neid harras-tatud. heateo sihtasutuse igapäevatöö jaoks on mudelit vaja kindlasti ja kiiresti, sest mõni aasta tagasi seadsime endale eesmärgiks kümnekordistada järgnevate aastate jooksul oma ühiskondlikku mõju. Ruttasime tollal ajast pisut ette. nüüd on meil vaja leida viis, kuidas selle eesmärgi täitmist mõõta.”

ühisKondliK mÕju

foto: aron urb

15

mõju mõõtmise mudel muudaks eestikodanikuüHiskonna efektiiVsemaks

enamiku mitte-vabaajategevuste puhul on tähtis mingisuguse tulemuse saavutamine. äriettevõte soovib teenida kasumit ning investeeringud, ülevõtmised, uurimis- ja arendustöö on vahendid kasumi suurendamiseks. äriettevõtteid ja nende juhte võrreldakse kasumlikkuse (või tulevase ka-sumi teenimise võime) järgi. mida väiksema hulga ressurssidega tulemus saavutatakse, seda tõhusam on organisatsioon. üldjuhul ei kiida keegi juhti selle eest, et ta on suurendanud näiteks kinnis-varainvesteeringuid võrreldes möödunud aastaga kaheksa korda, kui ta ei suuda samal ajal näidata, kuidas see aitab kasumlikkusele kaasa.

sotsiaalsfääris on meil vaja jõuda samasuguse mõttelaadini: tähtis ei ole mitte see, kui palju töötunde või muid ressursse mingi ühiskondliku probleemi lahendamisse on uputatud, vaid see, kuidas on need töötunnid probleemi lahendamise-le kaasa aidanud või aitavad tulevikus. suudavad ju eri meeskonnad saavutada samade vahenditega väga erinevaid tulemusi – garaaž ja tahtmine on olnud tuhandetel it-ettevõtjatel, kuid ainult osa inimeste tegevusest on sündinud mitmemiljardilise turuväärtusega kontsernid.

ehkki suurtes äriettevõtteis teatakse oma igapäe-vatöös hästi, et ideaal on saavutada minimaalse sisendiga maksimaalne tulemus, toimub ka nende mõtlemises nihe millegipärast niipea, kui haka-takse rääkima vastutustundlikust ettevõtlusest.

ühe väga lugupeetud rahvusvahelise organisat-siooni soovitatud metoodika järgi võrreldakse ettevõtteid muu hulgas selle alusel, kui palju nad kulutavad ettevõtte sotsiaalse vastutusega (csR) seotud tegevusele. metoodika ei arvesta, kas see tegevus viib ka reaalsete tulemusteni või tehakse kulutusi puhtalt turundusele, csR-meeskonna kon-

verentsikuludele ja sõelaga vee kandmisele.vajadus mtüde tegevuse mõju mõõtmise järele on õhus olnud senikaua, kuni on räägitud sotsiaal-setest ettevõtmistest või neid harrastatud.

enne mõju hindamisest rääkimist ja selleks sobiva mudeli väljatöötamist on vaja esmalt suunata oma mõtlemine ümber tulemusele. Ka sotsiaalsfääris tuleks leida võimalus, kuidas saavutada võima-likult tõhusalt maksimaalne mõju, seda enam, et ressursse ei ole selles vallas kunagi piisavalt. teiseks on vaja viisi, kuidas mõõta eesmärgi poole liikumist ja võrrelda erinevate tegevuste ja or-ganisatsioonide mõju – just nagu kasumit äri-ettevõttes.

mida kiiremini see mudel paika saab, seda kii-remini saab tulemusele orienteeritud mõtlemist rakendada ning valida välja tegevusi ja projekte, millesse investeerida nende ühiskondliku mõju järgi.

mudel peab olema kõigile sotsiaalsetele sihtrüh-madele kergesti tajutav – ilmselt lausa nii lihtsalt, et asjas sees olijad tunnevad, et mudel on liiga lihtsustatud. toon jälle paralleeli kasumiga: inves-torid valivad ettevõtteid, millesse investeerida, nende kasumi tootmise võime järgi. Kui mõju hindamise mudel on üldiselt kokku lepitud, saavad filantroobid paigutada sotsiaalseid investeeringuid nende jaoks olulises valdkonnas tegutsevatesse ja suurima mõjuga organisatsioonidesse.

mõju mõõtmise mudeli rakendamine muudaks eesti kodanikuühiskonna efektiivsemaks, sest ühiskond koosneb inimestest. ja kõige laiemalt peaks mudel hindama seda, kuidas parandab organisatsioon mõjutatud inimeste elukvaliteeti.

taaVi jakobson,oracle corporationi kagu-euroopa ja baltimaade finantsdirektor,

Heateo siHtasutuse nõukogu esimees

foto: aron urb

ühisKondliK mÕju

16

Heast tegeVusest ja Vabast taHtest

karin Hangoself ii looVjuHt

meie selfis arvame, et eestis on hea elada. alljärgnevas poeetilisevõitu mõtteavalduses võtan kokku mitme selfika pühapäevamõtted, mida oleme jaganud ühistel lõunasöökidel, väljasõitudel ja arendusüritustel.

väikese konsultatsioonifirma arendamine on pakkunud meile 23 aasta jooksul suurepäraseid ja kordumatuid võimalusi. igav pole kunagi ol-nud. eredad kogemused on aidanud areneda koos klientidega ning toetada tõeliste muudatuste teostumist nii riigiasutustes kui ka äriettevõtetes. tänapäeval on ju paraku (või õnneks) nii, et kohe, kui vastused on selgeks õpitud, muutuvad küsimused ja probleemid. Keerukad ülesanded on eeldanud ja soodustanud mõttekaasluse ja süner-gia teket.

teisalt paneb majandusliku otstarbekuse nõue staažikat tegutsejat paratamatult ennast mingil määral kordama, ühesuguseid asju tegema ja koge-musi ära kasutama. ausalt öeldes tunneme end

heategija

aasta alguses sai heateo sihtasutus juurde ühe pro bono toetaja: konsultatsiooni-ettevõtte self ii.

selle ettevõtte missiooniks on toetada loovate ja tegevuskesksete koolituste ja konsultat-sioonide abil inimeste, meeskondade ja organisatsioonide arengut.

self on võtnud enda eesmärgiks nõustada heateo toetusportfelli kuuluvat sotsiaalset ettevõtet terve eesti sihtasutus, aidates muuta värske alkoholiprogrammi koolitussuunda senisest veelgi tõhusamaks.

vahel kui oravad rattas, mida ise käigus hoiame.

äri pole aga kogu elu. et oleks tore ning et ene-sest paremini aru saada ja rohkem lugu pidada, on vaja teha ka hoopis muid asju – neid, mida liht-salt tundub õige teha.

oleme üritanud lüüa enda jaoks olulistes teemades kaasa majanduslikku kasu taotlemata.

oleme väga seda meelt, et tõeliselt vaba inimene peaks tegema seda, mida ta ise õigeks peab, ole-mata sealjuures majanduslikust huvist kallutatud, olemata sõltuv kellestki välisest, millestki oma mõtteviisis või harjumustes. teisisõnu – meile on tähtis saada teha häid ja vajalikke asju, olemata kogu aeg rahas mõõdetavad.

esimese põlvkonna ettevõtjate kogemus näitab, et kui tahta teha midagi hästi ja professionaalselt, võib see täita kogu elu, võtta kogu aja. mingil hetkel tekitab selline hõivatus terves inimeses

1717

kahtlusi, kas tema elu möödub ikka õigeid asju te-hes või täidab ta üksnes võetud kohustusi, antud lubadusi, teiste soove ja nõudmisi ...

et endast lugu pidada, on inimestel vaja oma eluaega väärikalt kasutada. need kõmisevad sõnad omandavad paraku tihti väga käegakatsutava sisu, sest tegutsemise laiema mõtte kaotanud muutuvad rahulolematuks, hoolimatuks või isegi küüniliseks, pettunuks, abituks, süüdistavaks või solvuvaks.

selfikad on keerukate muutuste, teisenemise ja vastupanu ning muutumistakistuste ületamise spetsialistid. meie soov on aidata teostada aren-dusi, algatusi ja muutuda-tahtmist.

samal ajal on head teha uhke, rõõmustav ja jõudu-andev. meile tundub mõistlik panustada heaks tegevuseks millegi kordumatuga: oma eriliste oskuste, ideede, kogemuste ja annetega.

alkohol on tõsine teema ja tekitab enamikus inimestes vastakaid tundeid. me armastame vahel juua veini lõunasöögi juurde, oleme käinud veini-messidel ja päris paljudes veinikeldrites. mõnikord

valime nende järgi isegi puhkusesihtkoha. Keegi meist on matnud oma alkohoolikust eksabikaasa. mitmel on meenutada kahjustatud suhteid ja üleliigset muretsemist-hoolitsemist. Keegi meist kaotas viinale isa. meie hea tuttav tipptegija leidis end hiljuti tallinna-tartu maanteel vastas-suunavööndist ja oletas, et ju oli hetkeks uinunud. hiljem rääkis ta murelikult, et joob viimasel ajal klaasikese või paar veini igal õhtul.

meil tekkis tahtmine teha midagi selleks, et aidata suurendada inimeste sõltumatust alkoholist. mui-dugi pole see meie ainus huvi. oleme otsustanud sedagi, et eelkõige tuleb toetada noori, sest nende peas on tulevikumõtted.

Õppida on võimalik emotsionaalsetest, tähendus-rikastest kogemustest. midagi tavapäratut tehes oleme aega võtnud, et kogemustest õppida. vaba tahtega tehtud heade tegude kaudu on see lihtne.

Kindlasti oleme seeläbi rikkamad!

tasuta tegutsemise üks väga egoistlik põhjus on endas spontaansuse ja vabaduse leidmine.

heategija

foto: erakogu

18

heategija

foto: erakogu

nii nagu etteVõttel on strateegiline plaan, peaks see olema ka Heategijal!

19

eesti advokatuur on viimastel aastatel pro bono toetanud koostööleppe alusel heateo sihtasu-tuse portfellis olevaid sotsiaalseid ettevõtteid ja organisatsioone.

see on parim näide süsteemsest ja strateegilisest heategevusest: mõtestatult tugevdatakse väljavali-tud organisatsioone oma oskusteabe ja vabataht-liku töö abil.

strateegilise heategija vajaduste, ootuste, koge-muste ja rõõmuelamuste kohta uuris advokatuuri alati päikeseliselt ja säravalt kantslerilt Kristel voltenbergilt heateolane agne tamm.

mida teeb eesti advokatuur? Kui palju on teil liikmeid?

eesti advokatuur on üle 90 aasta tagasi loodud advokaatide kutseühendus, mille eesmärk on kor-raldada õigusteenuste osutamist era- ja avalikes huvides, aga ka kaitsta advokaatide kutseõigusi ning kanda edasi traditsioone. eestis kehtiva seaduse alusel ei tohi osutada õigusteenust ad-vokaat, kes ei kuulu advokatuuri. praegu saab advokatuuri liikmeid – vandeadvokaate, vande-advokaadi vanemabisid ja abisid, kes tegutsevad advokaadibüroodes üle eesti – kokku lugeda üle 800.

milline näeb välja advokatuuri argipäev?

Kõige tabavamalt on selle kohta ütelnud advo-katuuri aukohtu pikaaegne esimees vandeadvokaat andres aavik: elu käib meil nagu laevaköögis see tähendab, et tegeleda tuleb paljude asjade-ga. tuleb aidata advokatuuri liikmeid nende kutsetöös, tehes ühtlasi järelevalvet, tuleb kor-raldada advokaatide erialast täiendamist ja ad-vokaadieksameid, suunata advokatuuri ja advo-kaatide suhteid muu juristkonnaga, aga ka riigi, ettevõtete ja vabakonnaga, teiste kodu- ja välis-maiste organisatsioonidega, peale selle osaleda õigusloomes jne. samuti on advokatuuri korral-dada kogu riigi õigusabi osutamine.

hulk advokatuuri liikmeid on põhitöö kõrval ametis õppejõudude ja lektoritena ning osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, võttes sõna nii õigus-likel kui ka ühiskonnaelu laiemalt puudutavatel

teemadel. advokaadid osalevad aasta-aastalt üha sagedamini ka mitmesugustes heategevusprojek-tides, seda nii advokatuuri ühistes kui ka büroode oma algatustes.

millised on advokatuuri kui ametiliidu vaja-dused ja ootused heategevusvaldkonnas?

ma usun, et see on tunnetatud vajadus anda oma panus eesti inimeste heaolu edendamisse. Kõik al-gab lihtsast soovist midagi ära teha ja advokaadid ei ole siin erandiks. inimesed, kellel on tahet ja aega heategevusse panustada, astuvad sellele teele ikka lähtuvalt oma südamesoovist. hoolimine on iga hea teo alus.

heategevus on saanud nüüdseks ühel või teisel moel advokatuuri ja selle liikmete elu loomulikuks osaks. Kui mullu koostasime advokatuuri järgmist kümne aasta arengukava, oli täiesti enesest-mõistetav kirjutada sellesse sisse ka heategevust ja pro bono-tööd puudutavad mõtted.

oleme teinud viimastel aastatel süstemaatiliselt koostööd ning see on heateo ja meie organisat-sioonide jaoks hindamatu väärtusega.

mis on olnud advokatuuri jaoks selle koostöö väärtus?

see on teadmine, et eestis on nii toredaid, ärk-said ja mis peamine, tõesti vajalikke projekte ning advokatuuri liikmetel on võimalus oma oskustega neisse panustada. suurt rõõmu tegi meile tunnus-tus 2011. aasta detsembris, kui president toomas hendrik ilves austas euroopa vabatahtlike aasta raames eesti vabatahtlikke ning ettevõtete ja asu-tuste kategoorias pälvis tunnustuse advokatuur.

Kuidas te omal ajal üldse jõudsite soovini teha strateegilisemat koostööd, aitamaks eesti vabaühendusi süsteemselt oma erialaste oskus-tega?

see lähtus eespool mainitud põhjustest: ühest küljest soovisid advokaadid osaleda heategevuses ja teisalt oli meie oskuste järele nõudlus. olen ise olnud ligikaudu 20 aastat seotud heategevuslike ettevõtmistega vabaühendustes ning näinud ja õp-pinud selles vallas ka välisprojektidest. sealt ongi

foto: erakogu

20

pärit minu kogemus ja usk, mis aga peamine – julgus. eestlane on ju loomult uje, nii abi küsima kui ka seda andma.

viis aastat tagasi, kui tulin advokatuuri, proovisin heategevuse teemadel advokaatidega kõneleda ning selgus, et neid, kes on valmis kaasa mõtlema, oma kogemusi jagama ja ise panustama, ka teisi kaasa kutsuma, oli omajagu! see andis teadmise, et meil on nii tahe, oskused kui ka jaks. järgmised sammud said sätitud juba konkreetseid tegusid kaaludes ja võimalikke partnereid otsides. 2009. aastal jõudsime heateo sihtasutuseni ja järgmisel aastal lastekaitse liiduni, kellega advokatuuri seovad nüüd juba pikaajalised koostöösuhted.

nii et advokaadibüroode pro bono traditsioon on ikkagi suhteliselt uus asi?

see tava on tegelikult tugevam, kui esmapilgul arvata võib, lihtsalt igast ettevõtmisest või heat-egevusest üldisemalt ei ole ehk tihti räägitud. aastakokkuvõtteid tehes mõtlen advokatuuri su-urte projektide kõrval alati ka neile advokaatidele ja büroodele, kel on oma toetusprojektid, üritused ja ettevõtmised. hästi tore, kui abisaajad ise advokatuurile teada annavad, et neid on see ja see advokaat või büroo aidanud, ning paluvad neid hea sõnaga meeles pidada.

viimastel aastatel on see valdkond kindlasti jõudsamini arenenud. üks põhjus võib olla selles, et paljud advokaadid ja bürood on jõudnud oma arengus faasi, kus igapäevategevus on paigas ning on tekkinud huvi ühiskonnale midagi tagasi anda. üht-teist on õpitud ka teiste advokatuuride ja õigusliitude (eeskätt põhjamaade omade) koge-mustest.

Kui paljud teie liikmed tulevad kaasa või-malusega panustada vabatahtlikult? Kas selles vallas hakkab suundumus kuidagi muutuma, st kas valmisolek on suurenenud?

valmisolek vabatahtlikult panustada on kindlasti suurenenud. eriti ilmekalt oli seda tunda majan-duslanguse esimeste tagasilöökide ajal, mil tun-duvalt kasvas nii riigi õigusabi kui ka muul moel õigusnõu vajajate arv, aga ka vabatahtlikku tege-vusse panustajate arv ja motivatsioon. oli selge

vajadus, teisalt ka võimalus midagi konkreetselt ära teha.

tänavunegi aasta on toonud uusi liitujaid, kõigeilusam näide on sellest kevadest. märtsikuu vii-mastel päevadel lähetas minu e-postkasti kirja üks lapsepuhkusel olev vandeadvokaat, kes andis teada, et kuigi ta ei saa veel täie koormusega põhitööle naasta, on ta igati valmis osalema advokatuuri heategevusprojektides – antagu talle vaid teada, kuidas ta saaks aidata. tema esimene pro bono nõustamispäev on kavas advokatuuri ja lastekaitse liidu koostööprojekti „hea nõu lastega peredele” raames.

Kas advokaadid on andnud oma kogemuste kohta ka tagasisidet? Kas ja mida on vabasektorisse panustamine neile õpetanud või andnud?

Kui vaadata meie koostööd heateo sihtasutusega, siis sel alal panustavad advokaadid oma eriala-seid oskusi eeskätt mitmesugustesse algatustesse, aidates neid nii käivitada kui ka edaspidi töös hoida. lastekaitse liidu nõustamise raames aitavad advokaadid igal kolmapäeval kolme kuni viit abiva-jajat.

enim on kindlasti andnud teadmine, et oleme saanud erinevate huvirühmade ja abivajajatejaoks tõepoolest midagi ära teha – toimunud on positiivne muutus. toon siinkohal ühe näite oma viimasest kohtumisest pro bono-projektide heaks panustavate advokaatidega. lubage, et tsiteerin: „Kui ma käin nõustamas, siis tunnen päeva lõpuks, et täna olen ma päriselt kedagi aidanud.”

milline on teie hinnang üldisemalt eesti vaba-ühendustele? Kuidas te hindate näiteks nende professionaalsust, avatust ja koostöövalmidust?

ma usun, et vabaühendused võiksid veelgi julgemini pöörduda nii oma murede kui ka rõõmudega kogu ühiskonna poole. heade näidete esiletõstmisest on kindlasti abi! mina isiklikult usun siiralt hea eeskuju nakkavasse jõusse. virisemine ei vii kusagile, hea näide võib aga olla innustuseks või teeotsal seisjale lihtsalt õige suuna kätte näidata. sageli piisab isegi viimasest.

21

erKsaT mõTlemisT Ja HoolimisT Kõigile!Kristeli mõtteid heategevusest:

• Hästi olulised on heategevuse juures ergas mõtlemine ja mõtestatud tegevus. hea mõte, selge eesmärk ja konkreetne tegevuskava, millele on liidetud valmisolek aidata – ja asi toimib! see on kindel retsept.

• Ma ei tahaks kuidagi vähendada ühekordsete heategude tähtsust, kuid kindlasti on mõistlik vaadata, kuidas saaks kaasata mis tahes projekti võimalikult rohkem abivajajaid, et abi andmise mõju oleks suurem ja puudutaks rohkemaid ini-mesi.

• Nii nagu ettevõttel on strateegiline plaan, peaks see olema ka heategijal. heaks näiteks ongi meie koostöö heateoga.

• Heategevus ei ole mitte niivõrd tegevus, kuivõrd mõtteviis. tegelikult piisab lihtsast soovist muuta seda, mida muuta saab.

heategija

foto: erakogu

22

foto: erakogu

agne Tamm vestles avatud meele instituudi juhi Koidu Tani-Jürisooga, et kuulda lähemalt selle organisatsiooni minevikust, tänapäevast ja tulevikuplaanidest.

mis oli see suur ühiskondlik probleem, mille lahendamiseks otsustati omal ajal luua avatud meele instituut?

Kõigepealt räägiksin natuke taustast. üheksaküm-nendate algus tõi kaasa olukorra, kus haridussüs-teem oli ajale kõvasti jalgu jäänud. tunti vajadust aktiivsete ja loovate inimeste järele, kes suudaksid muuta ühiskonda, aga oli näha, et kooliharidus selliseid inimesi kujundada ei aita. näiteks ei kasutatud tol ajal aktiivõppemeetodeid, mis nüüd-seks on õppe enesestmõistetav osa.

suhtlemisoskused, klassi kui rühma arengu tead-lik juhtimine, õpioskused, loovuse arendamine, karjääriteadlikkus – need olid uued teemad, mille järele tunti tungivat vajadust. seetõttu tulid kokku erinevate koolide direktorid, kes tõesti tahtsid luua lastele paremat keskkonda. loodi ühendus omanäoline Kool ning hakati kirjutama projekte, koolitama koolijuhte, õppealajuhatajaid ja õpetajaid. lõpuks tekkis vajadus anda kõigile edasi seda, mida projektide käigus ise õpitud oli. selleks loodigi koolituskeskus ami – avatud meele instituut.

oli väga ideaaliderohke aeg. hoogsalt toetati iga-suguste alternatiivsete suundade arengut, näiteks tekkisid just siis eesti esimesed Waldorfi koolid. inimestel oli aega, huvi ja tahtmist tulla kokku, jagada kogemusi ja luua visiooni. Koostöö koolide ja koolijuhtide vahel oli väga tugev, tugevam kui praegu.

Kuidas leidis ami oma suuna? Tundub, et esi-algu oli fookus väga lai.

alguses olid õppekavas projektide põhjal tekki-nud koolitused (RWct ehk „lugemine ja kirju-tamine iseseisva õppija kujunemiseks”, „Konflikt ja suhtlemine”, „visuaalse mõtlemise strateegiad”, „Õppides loon ennast”, „Karjääriteave” jm). mind ennast huvitas tegelikult eelkõige holistiline vaatenurk, mis käsitleb inimest kui tervikut, last

kui tervikut, kooli kui tervikut. seetõttu hak-kasingi teemat edasi arendama ja uurisin, mida on õpetajal üldse koolis vaja. mis on tema tu-gisambad, mis valdkonnas vajab ta täiendusõpet? mis aitab õpetajal ellu jääda? Kuidas saaks lapsi õpetada võimalikult terviklikult ja humanistlikult?

hakkasime teadlikumalt õppekava välja töötama. üheks osaks õppekavast kasvas motiveeriva õpikeskkonna loomise teema ehk küsimus, kuidas õppimist esile kutsuda. teise osana arendasime suhtekeskkonna loomise teemat ehk suhtlemis- ja koostööoskusi. Kolmas osa oli isiksusliku arengu protsessi toetamine, mis tähendab muidugi nii õpilase kui ka õpetaja arenguprotsessi toetamist. neljandaks teemaks oli juhtimine ja organisatsioo-ni arendamine.

Kui rääkida sihtrühmadest, siis kas on nii, et teil on neid tegelikult kaks? esmane ehk otsene sihtrühm on õpetajad, ent kaudne sihtrühm on ikkagi kooliõpilased.

lõppsihtrühm on muidugi lapsed ja noored. ees-

2012. aasta varakevadest kuulub heateo sihtasu-tuse toetusportfelli uus organisatsioon – kooli-tuskeskus avatud meele instituut.

mis organisatsiooniga on tegu? avatud meele instituut (ami) arendab eesti koolisüsteemi, toetades õpetajat õpilastega heade suhete teki-tamisel ja õpikeskkonna loomisel, mis on õpilase kui isiksuse arengu eelduseks.

mis on probleem? Õpetajahariduse ja täiendõppe vähene suutlikkus toetada õpetaja professionaalset arengut, tema enesetõhusust ja ühiskonnas soovitud muutuste elluviimist koo-lis. Õpetaja enesetõhusus on omakorda otseselt seotud õpilaste suure väljalangevusega, õpi- laste ja õpetajate vähese rahulolu ning vähese motivatsiooniga koolis/tööl ja seega ka õpetajate kutsepüsivusega.

milline on lahendus? ami arendab õpetajaha-riduse kvaliteeti ning toetab õpetaja professio-naalsust ja toimetulekut koolituste, nõustamise ja supervisiooni kaudu.

heateo poRtfell

23

foto: erakogu

koolisüsteem peab soodustamaaktiiVsete ja looVate inimestekujunemist

heateo poRtfell

23foto: Krissi Kõrv

2424

heateo poRtfell

avaramaks muutub omakorda horisont. mina olen rahul sellega, et me oleme kogu aeg liikumises. see on oluline. teiseks olen rahul, et oleme eesti hariduspõllul tegelikult palju korda saatnud, ehkki me ei ole alati esiplaanil olnud. näiteks praegu on seadustatud noore õpetaja tugiaasta, aga meil olid noorte õpetajate tugirühmad olemas juba ammu. leidub palju asju, millega oleme pikka aega tege-lenud ja mis on lõpuks haridussüsteemi liikvele läinud.

oleme olnud käivitaja rollis. see on kindlasti põnev, aga mõnes mõttes ka nukker roll, sest kui sa oled midagi algatanud, siis oleks tore ka näha, kuidas see algatus kasvab, õitseb ja vilja kannab, ent kõik algatused hakkavad ühel hetkel oma elu elama ja uued tulevad peale. sa istutad ja istutad ja loodad, et keegi ka viljad nopib.

Kindlasti on meie edulugu see, et nn aktiivõppe-meetodid on praegu täiesti igapäevased ja laialt kasutuses. Kui me alustasime, siis inimesed ei tundnud neid eriti, kas või näiteks ajurünnaku või ideekaardi kasutamine meetodina oli täiesti võõras. oleme olnud koolimentorluse juurutamise juures. suur valdkond on praegu venekeelsete koolide eestikeelsele õppele ülemineku toetamine – ka seal on meil olnud õnn ja au juures olla.

oleme pannud õla alla keelekümbluse ning lõimi-tud aine- ja keeleõppe rakendamisele. näen meie rolli ka selles, et õpetajate nõustamine eestis on alanud ja levib; pakume nõustajate väljaõpet. hariduses on tehtud hulk suurepäraseid muudatusi (näiteks on olemas uus riiklik õppekava), kuid tihti puudub praktiline ühenduslüli, mis aitaks algatustel jõuda igapäevaellu. Õpetaja küsib: „miks? Kuidas?”. meie tähtis ülesanne ongi olla see ühendus eestile oluliste haridusmuudatuste ja koolide igapäevatöö vahel.

Kas te olete mõõtnud ka oma tegevuse mõju? Heateos on mõju hindamise teema just päeva-korral ja mõju mõõtmise mudel väljatöötamisel.

minu arvates on meie tulemusi keeruline mõõta. Kui projektid saavad jalad alla ja hakkavad elama oma elu, on väga raske öelda, kui suur täpselt oli meie panus selle juures. lihtne on küsida, kui

märk on, et õpilane oleks koolis õnnelik, areneks igakülgselt ning saaks kaasa usu ja teadmise, et õppida saab ja tasub kogu elu. alguses oli ami tõesti suunatud rohkem õpetajatele, aga meile on tulnud sihtrühmi järjest juurde: koolijuhid, õppe-alajuhatajad, lasteaedade töötajad, koolipsühho-loogid, sotsiaalpedagoogid. Koolitame ka koolita-jaid, õppejõude, praktikajuhendajaid, mentoreid ja nõustajaid.

Heategu on seadnud endale strateegiliseks suunaks haridusvaldkonna mõjutamise. meie portfellis on näiteks sihtasutus noored Kooli, kes töötab samuti selle nimel, et kooli- ja haridussüsteemis oleks noori ja ärksaid inimesi ning et kõik lapsed saaksid eestis hea hariduse. samamoodi on meie portfellis sina ja mina perekeskus, kes on kaudselt selle valdkonnaga seotud.

jah, me oleme kõik heades suhetes; oleme olnud nii sina ja mina kui ka noored Kooli juures juba enne nende tegevuse ametlikku alustamist ning teeme ka praegu koostööd. noored Kooli kool-itab väljavalitud noori inimesi, andes neile üht-lasi õpetajahariduse. meie pakume täiendusõpet juba tegutsevatele õpetajatele ja kooliga seotud inimestele. oleme noored Kooli üliõpilastele õppejõududeks kahes õppekavas ning oleme välja töötanud liidriprogrammi ja supervisiooni alused, samuti osaleme nende elluviimises.

lõppeesmärk on meil sama: õnnelik ja arenev õpilane. mõlemad organisatsioonid tajuvad, et õpetaja peab olema samuti õnnelik, sest õnnetu õpetaja ei saa õpetada õpilast õnnelikuks. sina ja minaga koos korraldame lapsevanemate koolitusi ja soovime algatada ka teisi ühisprojekte. meil on hulk ühiseid koolitajaid.

õnnetu õpetaja ei saa õpetada õpilast õnneli-kuks.

Kui lähedal te olete oma eesmärkide saavu-tamisele?

meiega on nii (nagu vist paljudega), et mida lähemale me oma eesmärkidele jõuame, seda

2525

palju te olete selle või teise projekti raha eest ära teinud, ent tulemust mõjutavaid osapooli on väga palju.

mõju hindamise teema hakkas mind isiklikult seo-ses heateoga liitumisega väga huvitama – kuidas ikkagi mõju mõõta? eri koolkonnad on erinevat meelt küsimuses, mida ja kui palju on hariduses üldse võimalik mõõta. Kui palju on võimalik võr-relda ja mis oleksid üldse mõõtühikud? Kas rahul-olu ja õnnelikkus on mõõdikud? Kuidas neid siis mõõta? Kuidas saada teada, kes keda kui palju mõjutas? Kas on vaja üldse mõõta?

Kuidas saab näiteks lapsevanem last kasvatades oma mõju mõõta? tuleb arvestada, et üks osa on pärilikkusel, mida ta on edasi andnud, ja teine osa on keskkonnal, mille ta on loonud. peale selle mängib oma rolli kasvava inimese individuaalsus, st tema tahe, saatus, tee, mida mööda ta sammub. aga loomulikult saame arengut jälgida ja kirjel-dada.

Koolijuhid on eesti hariduse võtmeisikud ja me peame suutma nendeni jõuda.

eespool mainitud uuenduslikud õppemeetodid on muutunud igapäevasteks ja kirjutatud sisse isegi õpikutesse ja töövihikutesse. aga mida teha, kui õpetaja tunneb võõristust ega oska neid kasutada?

see oleneb inimese hoiakutest ja suutlikkusest õp-pida. ja siin mängib suurt rolli koolituse kvaliteet. ühestainsast tutvustavast loengust ei piisa kind-lasti selleks, et õpetaja hakkaks oma tunnis ühte või teist meetodit kasutama. tuleb käia pikaajali-sel koolitusel, et mõista, miks, millal ja kuidas.

tuleb kogeda, rakendada, harjutada ja saada eduelamus – alles seejärel muudab õpetaja oma õpetamistava. ja minu arvates on võti ka koolitaja põhimõttes: tee, mida räägid, ja räägi, mida teed. Koolitaja peab olema ise elav kehastus sellest, mida ta õpetab.

millisena näed sa ami tulevikku? Kuidas jõuda

veelgi rohkemate õpetajate ja haridustööta-jateni?

me tahame luua üha soodsama keskkonna selleks, et inimesed sooviksid ennast arendada. igatsen natukene taga üheksakümnendate helgust ja avatust, millest oli ennist juttu. praegusel ajal on tunne, et inimesed on väga kurnatud ning seetõttu on ka nende valmisolek ennast arendada ja proaktiivselt muutustes osaleda väiksem.Koolitus on üks võimalus kutsuda esile areng, aga tegelikult on keskkonna loomine ja võimaluse andmine kooli kui organisatsiooni küsimus. see on meie ideaal, mille poole oma tööga liikuda: me toetame kooli kui terviku arengut.

organisatsiooni areng sõltub eelkõige juhtkonnast – sellest, kui palju need inimesed väärtustavad muutust ja hoiavad silme ees visiooni. teiseks on tähtis küsimus, mil määral oskavad koolijuhid töötajaid koosloomisesse kaasata. direktorid on sihtrühm, kelleni ka meie tahame tulevikus pare-mini (tagasi) jõuda. oma strateegiat uuendades võtame arvesse, et koolijuhid on eesti hariduse võtmeisikud ja me tahame teha nendega sisulist koostööd.

foto: Krissi Kõrv

2626

sotsiaalne ettevÕtja

oma pere koos paide linna ja seB Heategevusfondiga kutsub kõiki eestimaalasi 2. juunil kõndima eestimaa südamesse. osalemisega annate oma panuse teadlikkuse suurendamisse sellest, et iga laps vajab kasvamiseks turvalist ja ar-mastavat peret.

kõnnikampaania„lapsed sünniVad südames”

2727

Kampaania

kõnnikampaania„lapsed sünniVad südames”

eesti lastekodudes elab 1200 last, kes va-javad endale turvalist ja armastavat peret. pere roll on iga lapse arengu ja seeläbi kogu ühiskonna jaoks tervikuna hindamatu. Riik ei suuda hoolitseda ühegi institut-siooni kaudu lapse eest nii, nagu seda teeb pere. perekonnas kujuneb välja lapse, hilisema ühiskonnakodaniku minateadvus ja enesehinnang.

mtü oma pere soovib, et iga eestisse sün-dinud ja vanemlikust hoolitsusest ilma jää-nud laps leiaks endale oma peRe. lapsed sünnivad südames – ühed vanemad anna-vad lapsele elu, aga mõnikord tuleb teistel vanematel õpetada lapsel seda elu elama.

Kõndimine eestimaa südamesse on süm-boolne. oma pere tegevjuhi sigrid petof-feri ja kasuvanema jane snaithi sõnul saab kõik alguse hoiakutest. Kui me eelistame vanemliku hoolitsuseta lapse abistamisel asutusele perekonda ja räägime sellest valjul häälel, siis on meil suurem võimalus leida igale lapsele sobiv pere.

Kampaania „lapsed sünnivad südames” käigus esitletakse ka ainulaadset fotonäi-tust eesti peredest. igal perel on oma nägu ja lugu, kuid neid kõiki ühendab märkimis-väärne panus vanemliku hoolitsuseta laste tulevikku. piltide autor on Katrina tang ja tekstid on loonud helen michaels.

fotonäituse sõnumiks on, et eestimaa on meie kõigi kodu ja siin elavad rahvad on üks suur pere – oma pere. Riik ei saa asenduskodude abil last armastada ega pakkuda elukestvaid suhteid, seda saavad teha ainult inimesed ise. lapse huve silmas pidades on igal lapsel õigus kasvada üles oma vanemate juures ning kui see pole või-malik, vajab laps asendusvanemaid. vahel piisab ka heast sõbrast. enese väärtusta-mise kaudu on võimalik pöörata iga kaotus enda tugevuseks.

veeda eestimaa südames üks tore päev! tule üksi või kogu perega, koos sõprade või töökaaslaste-ga, tule kogu klassi või külaga! Kõndimises osalemiseks regist-reeri end enne veebisaidilwww.omapere.ee.

28

suurbritannia teadlaste uurimuse tulemu-sena selgus, et üle 60 aasta kasutusel olnud sotsiaalse ettevõtluse mõistest ei saada ka tänapäeval üheselt aru. selle tähendus on eri ühiskonnarühmade jaoks erinev.

carolin parkinsoni ja carol howorthi 2008. aasta uuring näitas, et sotsiaalse ettevõtluse tähendus konstrueeritakse tulenevalt kohalikust eripärast, mille raames ettevõtted tegutsevad. samuti sel-gus, et sotsiaalsest ettevõtlusest rääkides kasuta-vad intervjueeritavad erinevaid organisatsioonide vorme ja tegutsevad mitmes valdkonnas.

viimase kümne aasta jooksul on sotsiaalne ettevõtlus olnud suurbritannia teravdatud tähele-panu all ja selle tulemusena usuvad elanikud, et see valdkond võib üha rohkem mõjutada riigi regionaalpoliitikat. peale uuendusliku ettevõtlus-vormi on sotsiaalsest ettevõtlusest väljakujunenud ka poliitiline instrument.

erinevalt varasematest uuringutest pöörasid parkinson ja howorth tähelepanu keelekasutusele ja kontekstile, milles sotsiaalsest ettevõtlusest räägitakse. esmased tulemused näitasid, et sot-siaalset ettevõtlust määratletakse eitamise kaudu, st intervjueeritavad oskasid selgelt esile tuua, millised omadused ei ole sotsiaalsele ettevõttele iseloomulikud.

erinevalt traditsioonilistest ettevõtjatest kasuta-sid sotsiaalsed ettevõtjad tihti sõnu kogukond, kuuluvus, poliitiline mõju, aitamine ja toetamine.

suurbritannia sotsiaalsed etteVõtjad VäldiVad sõnu

sina ja tema

sotsiaalne ettevÕtlus

peale selle kasutati müügist rääkides harvem sõnu omand, omastamine ja toit. tavainimeste sõnaka-sutus erines sotsiaalsete ettevõtjate omast vähesel määral.

sotsiaalsete ettevõtjate üks sagedamini kasutatav sõna oli meie ning võrreldes teiste intervjueeri-tavatega kasutasid nad mitu korda vähem sõna mina. sealjuures sotsiaalsed ettevõtjad peaaegu ei kasutanud sõnu tema ja sina, mis rõhutab nende ettevõtjate kollektivistliku olemust.

väga selgelt väljendub sotsiaalsete ettevõtjate seas kollektiivne identiteet, mille puhul on toeta-jad, rahastajad, poliitikud ja eestkõnelejad kol-manda osapoole rollis. vastupidiselt sõnale rahas-tamine kasutati sõnu raha ja kasum negatiivses kontekstis.

uuringu tulemused näitasid, et suurbritannias tegutsevad sotsiaalsed ettevõtted sõltuvad kollek-tiivsest ja poliitilisest mõjust. sealjuures ei mõju-ta poliitilised eestkõnelejad ja rahalised toetajad sotsiaalseid ettevõtteid kohalikul tasemel.

esimest korda hakati sotsiaalse ettevõtluse termi-nit suurbritannias kasutama 60ndatel, ent aktuaal-seks muutus see 80ndatel. aastal 1997 asutati esi-mene sotsiaalsete ettevõtjate kool ja 1998. aastal tekkis esimene sotsiaalsete ettevõtete võrgustik. alates 2003. aastast on peaaegu kõikides riiklikes ülikoolides võimalik õppida sotsiaalset ettevõtlust ja nüüdseks peetakse suurbritanniat selle valdkon-na arengu eestvedajaks maailmas.

margarita sokoloVa

sotsiaalseteetteVõtete olukord

eestis

29

sotsiaalne ettevÕtlus

sotsiaalseteetteVõtete olukord

eestis2011. aasta sügisel korraldati sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku loomise jaoks uuring „sotsiaalse ettevõtluse hetkeolukord ees-tis”. sotsiaalsete ettevõtete leidmiseks kasu-tati internetiotsingut, Heateo sihtasutuse ja Kodanikuühiskonna sihtkapitali kogutud kon-taktandmeid ja muid allikaid. Kokku õnnestus uuringusse kaasata 56 organisatsiooni.

uuringul oli kaks peamist eesmärki: saada esmane ülevaade eesti sotsiaalsete ettevõtete sektorist ning teha kindlaks sotsiaalsete ettevõtete enda seisukohast ilmsed arenguvajadused, samutiootused katusorganisatsioonile.

uuringu peamine järeldus on, et eesti sotsiaalse ettevõtluse maastik on väga kirev – organisat-sioonide juriidilised vormid, tegevusvaldkonnad ja suurused varieeruvad suurel määral. selgus, et kõige tüüpilisem sotsiaalne ettevõte pakub sot-siaalteenuseid, on registreeritud mittetulundus-ühinguna, on alla kümne töötajaga ning kombi-neerib ettevõtlustulu ja mitmesuguseid toetusi.

sotsiaalsete ettevõtete eestvedajad näevad pea-mise valdkondliku vajadusena teadlikkuse suuren-damist sotsiaalse ettevõtluse olemusest. neil on olnud keeruline selgitada oma organisatsiooni ole-must isegi oma töötajatele, rääkimata klientidest ja koostööpartneritest. seetõttu aitaksid valdkon-na areng ja teadlikkuse kasvatamine ühiskonnas otseselt kaasa ka iga üksiku sotsiaalse ettevõtte igapäevasele edukale toimimisele.

tegutsemisvormist sõltumatult on iga sotsiaalse ettevõtte põhiline organisatsioonisisene eesmärk luua elujõuline ärimudel ja saavutada selle kaudu ühiskondlik mõju. sotsiaalsete ettevõtete eest-vedajatel napib aga sageli ettevõtluspädevust.

just seetõttu on enamik neid organisatsioone väikesed ja sõltuvad paljuski toetustest. et meeskondades napib ettevõtluskogemust, rõhuta-sid eestvedajad vajadust abi järele seoses toote-arenduse ja turundusega.

ühiskondliku mõju hindamist paljud eestvedajad ise oma ülesandena ei maininud, ehkki lähemal uurimisel selgus, et paljud seda süsteemselt ei tee.

sektori arengu tähtsust on ühiskonnale võimalik tõestada ainult juhul, kui sotsiaalsed ettevõtted ise oskavad praegusest paremini oma mõju hin-nata ja tähtsustavad rohkem selle tutvustamist.

sotsiaalse ettevõtlusega seotud juriidiliste küsi-muste olulisust tajuvad eestvedajad eelkõige seoses toetusmeetmete loomise võimalustega (nt maksusoodustustega), et olla võrdsemas olukorras tavaettevõtetega. eraldi juriidilise vormi olem-asolus nähakse võimalust suurendada teadlikkust sotsiaalsest ettevõtlusest laiemalt.

uuringust saab lähemalt lugeda aadressilwww.sev.ee.

30

palju Õnne KÕigilesotsiaalsetele ettevÕtjatele!

11. aprillil asutati pidulikult mtü sotsiaalsete ettevõtete võrgustik, mille asutamislepingule kirjutas alla 19 organisatsiooni. võrgustiku asutajaliikmed on mtü abikäsi, mtü aktiviseerimiskeskus tulevik, tea-duse ja Kultuuri sihtasutus domus dorpatensis, mtü eesti Kirbuturg, eesti väitlusselts, mtü equilibre, mtü etno tuba, mtü korteriyhistu.net kasutajad, sa luke mõis, mtü merimetsa tugikeskus, mtü tagurpi-di lavka, mtü Rosma haridusselts, terve eesti sa, mtü uuskasutus, mtü vahejaam, sa väärtustades elu, mtü Reservkorpus, mtü tartu erahariduse edendamise selts ja mtü World on palm. võrgustiku eesmärk on suurendada sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkust ja mõju suurendamine eestis ning väärtustada sotsiaalset ettevõtlust kui tegevusvaldkonda meie ühiskonnas.

„võrgustik hakkab tegutsema nii liikmes- kui ka eestkosteorganisatsioonina. see tähendab ühelt poolt liikmeskonna informeerimist, innustamist ja nõustamist, teisalt aga soodsa keskkonna loomist alusta-vatele ja tegutsevatele sotsiaalsetele ettevõtetele,“ selgitas võrgustiku loomise projektijuht Riinu lepa. „meie sihiks on olla valdkonna arendaja ja kõneisik.“ võrgustik koondab enda ümber lisaks sotsiaal-setele ettevõtetele ka sotsiaalse ettevõtluse huvilisi ning neid organisatsioone, kes on sotsiaalseteks ettevõteteks alles kujunemas.

sotsiaalsete ettevÕtetevÕRgustiK

võrgustiku loomise projektijuht Riinu lepa tutvustab uue mtü põhikirja.

fotod: aron urb.

3131

sotsiaalsete ettevÕtete vÕRgustiK

Riinu kutsub asutajaliikmeid allkirju andma. Katriin jüriska uuskasutuskeskusest.

oluline samm organisatsiooni loomisel on juhatuse liikmete valimine.

Keit fomotškin terve eesti sihtasutusest.

marko simberg mtüst abikäsi. helina loor eesti väitlusseltsist mona mägi tagurpidilavkast.

32

SotSiAAlSe ettevõtluSeeeStkoStevõrguStik

sotsiaalne ettevÕtja

tuuli bürkland teeb oma tööd, sest sooVib teisi aidata

margarita sokoloVa

foto: erakogu

33

sotsiaalne ettevÕtja

esimest korda kohtusin Tuuliga eelmisel aastal sotsiaalse talupidamise õppe-reisil. esmapilgul tagasihoidlik ja vaik-ne naisterahvas peidab endas kirglikku hobusearmastajat ja esimest eesti rat-sutamisteraapia teenuse pakkujat. Kes oleks arvanud, et selle naiseliku tera-peudi hinges on tõeline võitleja?

Hipoteraapia müüb

teine kord kohtusime juba tartus, kohvilaua taga, kus tahtsin uudishimulikult teada saada, midahipoteraapia endast kujutab. oma suureks ülla-tuseks sain tuulilt aga noomida, et sellist terminit pole korrektne kasutada. „Kuigi peab tunnistama, et see eksootilisena tunduv sõna müüb paremini kui ratsutamisteraapia,” lisas ta.

Ratsutamisteraapia termin on eestis kasutusel umbes kümme aastat. tuuli oskab selgitada, et esimesena hakkasid sellest rääkima sa maarja Küla liikmed, kes pakkusid erivajadustega lastele või-malust olla ligikaudu veerand tundi hobuse seljas. tänapäeval on olemas juba ratsutamisterapeudid ja eesti Ratsutamisteraapia selts, mille juhatuse liige on ka tuuli.

„Juhendaja pidi ära minestama, kui sai teada, et tahan töö kirjutada ratsutamisteraapiast”

esimest korda kuulis tuuli ratsutamisteraapiast tartu ülikoolis, kus ta omandas füsioterapeudi eriala. juba mõnda aega omale bakalaureusetöö teemat otsinuna nägi ta stendil kuulutust, mis rääkis ratsutamisteraapia seminarist. tollele üri-tusele tuuli küll ei jõudnud, kuid mõte kirjutada uurimistöö just sel teemal saigi sealt alguse.

„juhendaja pidi ära minestama, kui sai teada, et tahan töö kirjutada ratsutamisteraapiast, ”mee-nutab tuuli. algul proovis juhendaja noort neidu ümber veenda, ent hiljem aitas ta korraldada eesti esimesed ratsutamisteraapia koolitused. tuuli jät-kas õpinguid magistriõppes ja siis tekkisidki talle esimesed kliendid, kes kannatamatult ootasid, mil-

lal saaks tulla tuuli juurde teraapiasse.

ratsutamisterapeuti kui sellist pole olemas

tuuli on juba aastaid tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana ja töötanud poole kohaga füsiotera-peudina. et ratsutamisterapeuti kui sellist pole eestis ametlikult olemas, kannab tuuli pakutav teenus nime füsioteraapiateenus hobusega. selle olukorra tõttu ongi kõige suurem valdkondlik katsumus rahastamine – tegevust rahastatakse peamiselt projektipõhiselt, omavalitsuste abiga või omafinantseeringuna.

et ratsutamisteraapiateenus saaks riikliku rahas-tuse, ootavad otsustajad mõõdetavaid tulemusi. „Kui inimesel on elukestev haigus, siis seisneb rat-sutamisteraapia eelis selles, et patsient ei märka, et ta teeb tööd. mina võin rääkida samal ajal millestki muust ja see lõdvestab omakorda liha-seid. hobune motiveerib väga palju. või vastupidi, kuna hobune on suur loom, siis ta distsiplineerib.” tuuli teab, et enamik tema kliente on liitpuudega ning nende puhul on tulemusi arvudena väljendada väga keeruline.

seda tööd ei tee ilma soovita teisi aidata

Ratsutamisteraapia hea mõju avaldub nii kliendil endal kui ka tema vanematel. edu tähendab tuuli jaoks hästi meelestatud klienti, kes tuleb jälle rõõmsalt tundi. sageli inimene ise ei märkagi, et näiteks tema kõnnimuster on paranenud või õlaliiges liigub paremini. tuulile pakub aga rahul-dust teadmine, et ta on suutnud pakkuda kellelegi funktsionaalsemat elu.

tuuli arvates on raske tegeleda ratsutamisteraa-piaga täistööajaga 365 päeva aastas. hobuse kõrval kõndimine, käed üleval, kliendi turvamine ja fasiliteerimine (samade liigutuste tegemine palju kordi järjest – toim.) on kehaliselt koormav. pealegi eeldab töö erivajadustega inimestega väl-japuhkamist, sest igaühel on vaja ennast pühenda-da ka oma lähedastele. Ratsutamisterapeudil peab olema suur tahe, sest seda tööd ei saa teha ilma soovita teisi aidata.

foto: erakogu

3434

sotsiaalne ettevÕtja

oü meditecH estoniaon sotsiaalne etteVõte,

kes pakub Häirenuputeenust

Tõenäoliselt on iga sotsiaalse ettevõtluse valdkonna arendaja peast käinud läbi mõte, kas osaühing võib olla sotsiaalne ettevõte. oma kogemuse põhjal arvan, et ühtset ametlikku vastust veel ei leidu ning järgnevas intervjuus pakun lugejale ühe elulise näite sotsiaalsest ettevõttest, mis on vormilt osaühing.

Küsimustele vastas oü meditech estonia juha-tuse liige paavo ala, kes on veendunud, et tema ettevõteon sotsiaalne. meditechestonia tegutseb alates 2010. aastast ja pakub üleriigilist häirenu-puteenust.

paavo, lugesin teie veebisaidilt www.medi.ee, et olete hoolivate eesti meeste asutatud sot-

siaalne ettevõte. Kas mõte tegutseda sotsiaalse ettevõttena tekkis kohe alguses?

igaks juhuks täpsustan, et me oleme tõepoolest osaühing. mõni vaatab selle peale natukene viltu, arvates, et üks korralik sotsiaalne ettevõte peab olema sihtasutus või mittetulundusühing. oleme kaks aastat kahekesi seda organisatsiooni veda-nud, sealjuures oleme ainult investeerinud, mingit kasumit vastu saamata. Kes teab, kaua see veel kestab?

olulisem on ettevõtte idee, teenuse olemus ja inimesed, kelle elu muudab meie teenus turvalise-maks ja kindlamaks. loomulikult on meil olemas äriplaan ja me püüame seda järgida, kuid meie

margarita sokoloVa

foto: aron urb

3535

oü meditecH estoniaon sotsiaalne etteVõte,

kes pakub Häirenuputeenust

eesmärk seda teenust pakkuma hakates ei ol-nud kindlasti mitte kasum. seega on esmajoones oluline see, miks ja kellele midagi tehakse.

Kuidas hindate oma organisatsiooni tegevuse mõju ühiskonnale?

Kahe tegevusaasta jooksul oleme aidanud inimesi hädaolukordades. võin öelda, et vähemalt viiel korral oleme päästnud inimelu. Kui neil inimestel poleks häirenuppu käe peal olnud, oleks asi lõppe-nud väga suure tõenäosusega traagiliselt. Rääkides mõjust, siis eestis on 18% elanikke üle 65 aasta vanad ja umbes 60 000 inimest on liikumispuude-ga. praegu aitame nendest veel väga väheseid, aga oleme valmis aitama kõiki abivajajaid.

milliste vahenditega mõõdate oma tegevuse tulemuslikkust?

Kõige lihtsam ja mõõdetavam tulemus on klientide ehk hoolealuste arv, kellele me teenust osutame. see on kindlasti üks näitaja, mida me jälgime ja mille nimel iga päev tööd teeme. teine jätku-suutlikkuse näitaja on rahavoog. selleks, et elus püsida, on ettevõttel eesmärk, mis tagab mõistliku kasvu. Kolmandaks on olemas teenuse kvalitatiiv-sed näitajad.

Kuidas peaks mõõtma sotsiaalse ettevõtte ka-sumlikkust?

siin on erinevaid teooriaid ja koolkondi. üks äri-maailmas tuntuim on iseenda majandamise suut-likkus. see on üks hea mõõdik, millega vaadata, mis juhtub, kui võtta sotsiaalselt ettevõttelt ära toetusena saadud rahastamisvõimalused. mis sel-lest organisatsioonist siis saab? teiseks mõõdikuks on see, kui paljude inimeste elu me oleme mõju-tanud, kui palju oleme ühiskonnale või riigile oma tegevusega kasu toonud.

mida tähendab sinu jaoks sotsiaalne ettevõt-lus?

on selge, et see ei tähenda minu jaoks üht kind-lat ärivormi, näiteks sihtasutust või mittetulun-dusühingut. minu jaoks ei lähtu sotsiaalne ettevõtlus mitte minust, vaid ühiskonnast, ning

probleemi lahendamine käib teenuse osutamise või võimaluse avamise kaudu – viise on palju. sotsi-aalne ettevõtlus on selline tegevus, kus erinevalt tavalisest ärimaailmast on kõige tähtsamal kohal teatud probleemile lahenduse pakkumine.

mille poolest erineb sotsiaalne ettevõte tradit-sioonilisest?

medi häirenuputeenuse näitel hägustub piir nende kahe vahel üha enam. need kaks ettevõtlusvormi liituvad ning on ka selliseid valdkondi, kus seda piiri ei saagi üheselt tõmmata. Kuid ilmselgelt peab esimese puhul säilima sotsiaalne tunnusjoon. mõlemad on kasulikud ettevõtted, mõlemad on vajalikud ja pakuvad mingile kindlale või laiemale sihtrühmale teatud hüve, aga ühe puhul on emot-sionaalne kasu palju suurem kui teisel.

Kuidas sa eristaksid sotsiaalset ettevõtet sotsi-aalselt vastutundlikust ettevõttest?

ma ei eristakski.

miks?

neil inimestel, kes tegelevad sotsiaalse ettevõt-lusega, on vastutusrikkus ja vastutustunne organisatsiooni automaatselt sisse kärgitud. tänapäeval on need popid väljendid: vastutus-tundlik ettevõtlus ja vastutustundlikud ettevõtjad. suured ettevõtted tahavad olla nii sotsiaalsed kui ka vastutustundlikud, sest see on moes. see aitab ettevõttel kindlasti paremini silma paista. minu jaoks on sotsiaalne ettevõtlus ja vastutundlik ettevõtlus sama tähendusega.

Kas sinu arvates peaks olema sotsiaalse ettevõtluse jaoks olemas omaette juriidiline vorm?

see on väga hea küsimus. tundes eesti äriseadus-tiku pakutavaid äriühingute vorme, arvan, et selles valikus leidub kõigile vajalik ja sobilik ettevõtlus-vorm. veel ühe juurde loomine oleks kunstlik. sot-siaalsus peab õhkuma ja välja kooruma ettevõtte tegevusest, mitte juriidilisest vormist.

sotsiaalne ettevÕtja

foto: aron urb

KrooniKa

anne-ly võlli annab Kristi schelerile head nõu. foto: enriko lill

Koolitaja toomas Roolaid armastab seltskonnamänge. foto: aron urb

Suurtoetaja:

alates veebruarist on heateo sihtasutus koostöös aiesec eesti ja ettevõtluse arendamise sihtasu-tusega vedanud sotsiaalse ettevõtluse teemalist koolitussarja, mille raames anti osalejatele põhja-lik ülevaade äriplaanidest ning nende rakendami-sest ettevõtlusmaailmas. nüüdseks on osalejad ise loonud oma ideede põhjal sotsiaalse ettevõtluse äriplaani.

esimesel koolitusel vaadati, kuidas sünnib ideest ettevõte, millest koosneb äriplaan ning kuidas see haakub ideede endiga. teisel koolitusel pöörati suuremat tähelepanu sotsiaalse ettevõtte müügi-le, turundusele ja kommunikatsioonile. Kolman-dal koolitusel pühenduti finantsidele ja nende juhtimisele ning neljandal koolitusel arutleti, kuidas ideed paberilt ettevõtlusmaailma jõuavad.

Koolitaja Kristel mõistus kuulab ja abistab.foto: enriko lill

Kadri sakala ja koolitaja peeter Klamberg.foto: enriko lill

pooleaastase koolitusprogrammi tulemuseks on osaleja isiklik sotsiaalne äriplaan. foto: aron urb