HEADUUDISED

DETSEMBER 2006 / 3HARIDUSE ERI

KÕIK ALGAB KOOLIST ....

Selles numbris:Noored kooli õpetajaks!?Bengt Forselius, Eesti esimene sotsiaalne ettevõtjaTaaskasutuskeskus, säästva mõtteviisi edendaja

Heateo Sihtasutus otsib Eestist sotsiaalseidettevõtjaid – inimesi, kes lahendavadühiskondlikke probleeme uuenduslike jaelujõuliste ideede abil. Kuid meie otsingudei puuduta ainult kaasaega. Uurides ajaloolisisüsteemimuutjaid, põrkusime selle mehe vastu– Bengt Gottfried Forselius. Forseliust võibliialdamata pidada Eesti hariduse isaks,sedavõrd mõjukas oli tema panus talurahvalugema ja kirjutama õpetamisse.

Saamaks temaga intervjuud, ei jäänud meilmuud üle, kui kasutada vana head ajamasinameetodit. Õnneks oli lahke ja tagasihoidlikumoega Forselius hea meelega nõus rääkimaõpetajate koolitamisest 17. sajandi lõpul.

Rohkem kui kolmsada aastat hiljem onõpetajate puudus Eesti koolides taas teravprobleem. Seda püüavad lahendada kaasajaForseliused, kes on algatanud haridusettevõtteNoored Kooli. Kas see neil õnnestub? NooredKooli on võtnud eesmärgiks tuua parimadülikoolilõpetajad klassi ette, alustades juba2007. aasta sügisel.

Seekordsed Head Uudised on pühendatudharidusele. Nädala jooksulRahvusraamatukogus studeerides leidsinkehtimas vana lausungi – inimene õpib koguelu. Loodetavasti pakuvad ka seekordsed HeadUudised mõnda uut ja harivat.

Paavo Piik

SISUKORDHEA INIMENE - SOTSIAALNE ETTEVÕTJAB.G. FORSELIUS.

HEA TEGU - TALLINNATAASKASUTUSKESKUS ANNAB ASJADELEUUE ELU

HEA IDEE - NOORED KOOLI ÕPETAJAKS!?

KUIDAS KAASA AIDATA MUUTUSTELOOMISELE EESTI ÜHISKONNAS?

LK 2-3

LK 4-5

LK 6-7

HEA INIMENE

2

31. detsembril 1686 ilmubRootsi kuninga korraldusasutada igasse Eesti- jaLiivimaa kihelkonda kool.Kohtumisel siinserahvahariduse ühe eestvedajaB.G. Forseliusega on ta ometimurelik – vaja on leidakoolmeistrid Liivimaakihelkondadesse,kirikutegelastega jätkub jonnuue kirjakeele ümber. Istumeaustatud härraga Rannarahwakõrtsi koduses Harju-Madisekihelkonnas Põhja-Eestis, kuhuhärra on tulnud paarikspäevaks meelt turgutama.

God dag herr Forselius! Võitohib tervitada eesti keeles?

Tere! Muidugi võib ka eesti keeles;minu peamine õpetamise töö toimubselles keeles. Muide, meie perekodune keel oli küll rootsi keel, agaüsna tihti kasutasime ka saksa ja eestikeelt. Isa Johann oli Madise-Ristipastor ja ütles ikka, et igal maalaustatagu tema kombeid.

Härra isa, Johann Forselius, oliõpetatud mees, kes muuhulgaskirjutas üles hulga eestitalurahva pärimusi. Millesttema huvi kohalike pärisorjadeolu vastu?

Orjad või mitte – kõik on ühe Issandalapsed – ja kõigil peaks olemavõimalus tema kirjasõna lugeda.Selline oli mu isa seisukoht ja sellineon Tema Majesteet Karl XI seisukoht.Sellest ajast peale, kui Eesti- jaLiivimaa Vene tsaari võimu altvabastati, on siinne maarahvasRootsi alamad ja väärivadsamasugust kohtlemist kui Malmövõi Botnia talupojad. Kui me tahamekindlustada luteri usku, peametalupojad lugema õpetama. Usun, etmu isa mõistis pastorina varakult, etta ei saa õpetada jumalasõna võõraskeeles ning teadmata midagikohaliku rahva uskumustest.

Härra mainis meie kuningat,Karl Üheteistkümnendat. Mittekaua aega tagasi saabusitekuninga enda jutult koos kaheeesti talupojaga. NoormehedIgnatsi Jaak ja Pakri Hansu Jürion härra enda koolikasvandikud. Kuidas läkskuninga juures?

Käisime tõepoolest Jaagu ja JürigaStockholmis. Tublid noormehedesinesid piiskop Gerthile, kuningaleja tema kõrgetele ministritele.

Ma alguses kartsin, et löövad verestvälja – on ju alles eelmisel aastallugema õppinud. Deklameerimineläkski alguses pisut rabedalt, aga kuipoisid laulma hakkasid, läks TemaMajesteedi nägu naerule. Ma olenkorduvalt imestanud, kuidas eestitalupojal on nii selge ja võimaslauluhääl. Tulevikus aitab see neidkindlasti veel. Näha Tema Majesteetioma käega andmas poistelekuldtukatit oli ülev hetk – justkuitunnustus kahe aasta tehtud töö eest.

Kuidas läheb härra Forseliusekoolil?

Kui eelmisel aastal kolisimePiiskopimõisast Tartusse, siis pidinuues kohas parandama ahju, seadmauued aknaraamid, ostmakoolipinkide valmistamisekspuitlaudu – 7 vaskööri tükk.Toiduvalmistamiseks üürisime katla,lasime tuua herneid, Peipsi äärestreega kala. Eks kõik see nõudisparasjagu raha ja aega ja vaeva.Lisaks oli mul pooleliõppeprogrammi väljatöötamine jaloomulikult oli palju kahtlusi, kastalurahva õpetamine üldse loodetudtulemust toob... Nüüd paar päevatagasi saabus kuninga korralduskoolidevõrgu laiendamise kohta. Mulon tunne, et hakkame lõpuks kuhugijõudma! Ja sellest on hea meel.

Muresid on vist viimastelaastatel palju olnud?

Jah, eks see on paratamatu, kuialustad millegi täiesti uuega.Möödunud paari aasta jooksul onmu õnn olnud õpetada mitmeidvõimekaid noormehi. Näeksin heameelega, et nad koolitarkust edasilevitaksid. Aga tänaseni napib sellekspalgaraha. Kiita pole kakoolihoonetega. Eriti Liivimaale jaTallinna ümbrusse oleks hädastikoolmeistreid vaja! Tartu kool ei tohijääda üksildaseks saareks, kustalurahvale mõnekaupa õpetustjagatakse.

Kui juba esimesele koolile oli rasketoetust leida, siis koolivõrgustikuloomiseks tuleb veel palju rohkemmõisnike ja talurahva seas selgitada,miks see on hea ja vajalik. Mõisnikudkardavad ju töökäsi ära anda.Talurahvas kardab, et pojadsaadetakse pärast mujale teenima.Pikaajalist kasu ei näe ükski.Loomulikult ei too maarahvaõpetamine kellelegi kohest ja kiirettulu, ega see ei ole mõõga taguminesepikojas. Samas on kirjatarkuselevitamine ettevõtmine, mis toobüldist ja ühiskondlikku kasu.Tuleviku seisukohast on haritudrahvas etem kui mõõkadega rahvas.

LK 8

On talupojad ise õpetamisehästi vastu võtnud?

Talupojad on olnud vägahakkajad ja õpihimulised. Muhea sõber Chilian Rauschert(Sangaste pastor – toim.) rääkismulle kord lugu, kuidas ta nägieestlasest karjapoissi raamatugakarja minemas...

Kuidas on korraldatudõppetöö härra Forseliusekoolis?

Olen eeskuju võtnud pedagoogComeniuse õpetamisemetoodikast. Näiteks meielugemisõpetuse tund algabtähestiku õppimisest. Õpilasedpeavad tähti viiekaupa meeldejätma ja olema valmis neidsuvalises järjekorras kordama.Edasi läheme silpide veerimisejuurde ja siis juba sõnade jalausete juurde. Häda on selles,et eesti keel on praegusel ajal üleskirjutatud saksa keele põhjal, niiet häälikud ei vasta tähtedeleraamatus. Selle parandamiseksvalmistasin juba enne kooliasutamist ette aabitsa, kus eestikeel on kirja pandud häälikutekõlale lähedaselt. Nii õpivadtragimad talupojad lugemakümne nädalaga. Varem läksselleks kaks korda rohkem aega.Ent Tallinna kirikumehed on uuekirjakeele vastu, sest nendemeelest on see matslik.

Õpetame talupoegadele esmaltlugemist, katekismust jakirikulaule. Pärast sedakeskendume üldharivateõppeainete, ümberkirjutamise jalauluoskuse arendamise peale.Õppureid vaadates tuleb mulmeelde oma stuudiumWittenbergi ülikoolis –samasugune nooruslik entusiasmja maailma parandamise tahe.

Ehk tõuseb neist meestestesimene põlvkond eestimaarahva haritlasi!

Seda jääme ka meie lootma.Edu härrale edaspidiseksning aitäh intervjuu eest!

Intervjuu B.G. Forseliusega tegidvõimalikuks:1) Madis Linnamägi, B. G. Forseliuse Seltsiesimees (www.forselius.ee)2) Aivar Põldvee, („Kui Uustalu Bengt jaJõesuu Toomas ...“ – Haridus, 9, 2005 ningmaterjalid avaldamata käsikirjadest)2) Lembit Andresen, („Kirjamees jarahvavalgustaja B.G. Forselius”, EestiRaamat, Tallinn 1991)3) Sulev Vahtre, („Eesti ajalugu elulugudes.101 tähtsat eestlast”, Tallinn 1997)4) Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp,Juhan Vasar, („Eesti Rahva Ajalugu 4 –Poola ja Rootsi aeg, Põhjasõda”, J.K., Tallinn1997)5) Mati Laur, Tõnu Tannberg, HelmutPiirimäe, („Eesti Ajalugu IV, Põhjasõjastpärisorjuse kaotamiseni”, Ilmamaa, Tartu2003)6) Lauri Vahtre, („Eesti ajalugugümnaasiumile”, Ilo, 2004)7) Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur,Tõnu Tannberg, Ago Pajur, („Eesti ajalugu”,Avita, 2001)

CV , Bengt Gottfried ForseliusSündinud u. 1660

Hariduskäik:16…-1679 Tallinna Kubermangugümnaasium1679-16… Wittenbergi ülikool, õigusteadus

Teenistuskäik:1683 eesti ja rootsi laste koolitaja Harju-Ristil Arukirikumõisa ruumides1684-... eesti kooli juhataja (Piiskopimõisas ja Tartus)1684 Riias ilmub tema aabits, milles on kasutatudparandatud kirjaviisi1685-88 aitab rajada talurahvakoolide võrgustikkuEesti- ja Liivimaal1686 Karl XI audientsil demonstreerib edukaltõpilaste võimeid1688 määratakse palgaliseks koolide asutamise jajärelevalve inspektoriks Eesti- ja Liivimaal*

Keelteoskus:rootsi – emakeeleesti – kõnes väga hea, kirjas väga heasaksa – kõnes väga hea, kirjas väga heasoome – kõnes vähene, kirjas hea

Huvid: pedagoogika, kirjandus, koorilaulTugevused: algatusvõime, visadus, humaansusNõrkused: ebaõnn

* B.G. Forselius hukkub sügistormis 1688. aastaltagasiteel teiselt reisilt Stockholmi. Forseliuse koolsuletakse, kuid neljandik tema 160 õpilasest hakkabpidama koolmeistri ametit.

3

FORSELIUSE KOOLI TUNTUD VILISTLASEDIgnatsi JaakIgnatsi Jaak oli üks kahest poisist, kes käis Forseliusega Stockholmis, tõestamaks kuningale, et eestitalurahvas on õpivõimeline. Sündinud 1670nda aasta paiku, oli Jaak ilmselt 14-aastane, kui Forseliusekooli läks. Pärast seminari lõpetamist asus ta tööle koolmeistrina, õpetades Rõngus, Otepääl, Unipihalja oma kodukülas Kavandul. Alates 1699. aastast kuni oma surmani tegutses ta oma kodukihelkonnasKambjas köstri ja koolmeistrina.”Wanna köster Jaak Ignatz” jagas elu jooksul tõenäoliselt õpetust ligi1000 lapsele, andes märkimisväärse panuse eesti rahva kirjaoskusse.

Käsu HansOn tõenäoline, et 160 Forseliuse kooli lõpetaja hulgas oli ka Käsu Hans – hilisem Puhja köster. KäsuHans on ajalukku läinud kui üks esimesi eesti soost luuletajaid. 1708 aasta paiku pani ta paberile Tartulinna hävitamisest inspireeritud itkulaulu ”Oh, ma vaene Tarto liin”.

HEA TEGU

4

Tallinna Taaskasutuskeskuson tegutsenud nüüd juba üle2,5 aasta. Miks sai keskusellu kutsutud?Me soovime oluliselt mõjutadaeestimaalaste tarbimisharjumusikeskkonda enam säästvasuhtumise suunas. Eestis kasvabtarbimistempo praegu tohutukiirusega. Me teeme iga päevhulgaliselt valikuid, kuid millisedon üldse meie vajadused. Kaslaseme end mõjutada (reklaam,turundus) või teeme oma valikudise? Kui suudame tehaigapäevaseid otsuseid teadlikultja läbimõeldult ning omaelukorraldust mõtestada, onsellel oluline mõju keskkonnale,ümbritsevale maailmale, mis onju meie kõigi ühine kodu.

Me kutsume inimesi üles vältimaüleliigset ostmist, arvestama omaotsuste mõjuga keskkonnale,kasutama asju korduvalt võiaitama kaasa vanade asjadetaaskasutamisele. Ja alles pärastseda, kui kõik ennetav on tehtud,tuleb mõelda, mida tekkinudjäätmete e. prügiga peale hakata.Kõigi nende tegevuste tulemuselkujunebki inimese ökoloogilinejalajälg ehk mõju keskkonnale.

Milline onTaaskasutuskeskuseigapäev?Laias laastus võib TK tegevusejagada kaheks: äriline pool, mistegeleb otseselt taaskasutatavateesemete vastuvõtu, müügi võijagamisega; ja hariduslik pool,mis hõlmab keskkonnaalastkoolitust „Rohelises klassis” ningTekstiilikojas, mitmesuguseidprojekte ning infomaterjale.

Me võtame igapäevaselt vastuvanu asju, mis on siiski korras,puhtad ja kasutuskõlblikud.Pealtnäha väike tegu, kuidkaasinimestele ning keskkonnaleoluline teene. Asjade müügistsaadud raha eest korraldamesäästlikku eluviisi tutvustavaidüritusi ja koolitusi.

Tegutsete MTÜna, kuid kasTaaskasutuskeskust võibnimetada ka sotsiaalseksettevõtteks?Oleme läbi ja lõhki sotsiaalneettevõte. Nii meie äri- kuikeskkonnaharidusalane tegevuson suunatud ühiskonna heaks.Sotsiaaltöö ja heategevusegategeleme ka sel viisil, et näitekskoostöös heategevusfondigaDharma aitame suurperesidEestimaa mitmeis paigus.Tagasiside neilt, konkreetse jaküsitud abi saajatelt, on olnudtohutult positiivne.

Lisaks kaasame omaigapäevatöösse inimesi, kellel onprobleeme. See toimib läbimitme partneri, üheks neist onKuriteoennetuse Sihtasutus.Samuti on meil koostöölepingkohtusüsteemiga. Keskusestehtud sotsiaalse töö tunnid onaidanud neidki inimesi endparema ja väärikana tunda. Meieoleme omakorda neile abi eesttänulikud. Näiteks Tekstiilikodaon täies ulatuses renoveeritudendiste vangide poolt.

Kuidas keskus ennastmajandab?Keskuse majandamiseks vajalikuraha saamegi annetusena toodudasjade müügist. Ja annetajatehulk on kogu aeg kasvanud, milleüle on suur rõõm. Kui neidinimesi ei oleks, ei saakski metoimida.

Meil on 18 püsitöötajat, mida onüsna palju ühemittetulundusühingu kohta.Väga olulise osa tööjõuvajadusestkatab vabatahtlike abi. Inimesi,kes on läbi aegade millegagikaasa aidanud, on meil registrisjuba üle 60!

Kahe aastaga oleme ülesehitanud sellise tegevusmudeli,et suudame ise raha teenida

keskkonnakasvatuse ja -haridustööga tegelemiseks.Oleme elavaks näiteks sellest, etisemajandav tegevusmudel onsiin, Eestis teostatav. Muidugioleme väga tänulikud ka omaheadele partneritele, kes on meidnii nõu kui jõuga toetanud.Nendeks on Tallinna linn,Tallinna Keskkonnaamet, samutieratoetajad Hansapank,Kuusakoski, tänu kellele olemeoluliselt rohkem saanudkeskenduda keskkonnahariduse- ja teavitustööle, mida vaid omaressurssidest oleks saanud tehavähem.

Millised on edasisedplaanid?Meil on suured plaanid! Tahameluua üle kogu Eesti toimivataaskasutussüsteemi. PraeguTallinnas Paide tänaval asuvakaupluse ja vastuvõtupunktigasoovime varsti kolidasuurematesse mugavamatesseruumidesse, samuti loodameedaspidi rohkem põnevaidkoolitusprogramme läbi viia.Oleme just koolinoortelemõelnud, et lapsed saaksid lisaksharivale jutule ja headelenäidetele ka oma kätega midagiteha, kaasa lüüa.

Kuidas on vabatahtlikud teietöös kaasa löönud?Tänaseks on üle poolesajavabatahtliku aidanud meil asjusorteerida, vastu võtta ja müüa,

remontida või korrastada ruume.Ka meie organisatsiooniülesehitamise juures on olnudpalju vabatahtlikke, seejuurestippspetsialiste erinevateltelualadelt. Oleme unikaalsedseetõttu, et kogu meiemajanduslik tegevus on võimalikvaid tänu selle, et suur hulkinimesi teevad ühe heateo st.annetavad oma esemed, võttesvaevaks need prügikasti

TALLINNATAASKASUTUSKESKUS ANNABASJADELE UUE ELU

MEIL ON SUURED PLAANID! TAHAME LUUA ÜLE KOGU EESTITOIMIVA TAASKASUTUSSÜSTEEMI.

OLEME ELAVAKS NÄITEKS SELLEST, ET ISEMAJANDAVTEGEVUSMUDEL ON SIIN, EESTIS TEOSTATAV.MEIE TEGEVUS ON OTSAST LÕPUNI ÜHISKONNA PAREMAKSMUUTMISELE SUUNATUD, SEE ANNAB INIMESELE TUNDE OMAOSALUSEST JA PANUSEST "MAAILMA MUUTMISEL PAREMAKS”.

Keskusi kerkib igasse linna.On Viru ja kindlasti varstika Võru keskus, kuid mittelihtsalt keskus, vaidkaubanduskeskus. Ent midasaab teha Taaskasutus-keskuses? Vabatahtlik RiinaSalumäega vestlesTaaskasutuskeskuse juhatajaErik Sikk.

viskamise asemel siia tuua.Tänu meie tegevuste paljususeleon igale vabatahtlikule võimalikleida rakendus. Iseasi, kuidaskeegi end realiseerida soovib, kastehes endale südamelähedasttuttavat tööd või proovides mõnduut, kuid jõukohast ülesannet.

Mis paneb inimesiTaaskasutuskeskusessetulema?See on omamoodi seiklus,väljaastumine oma igapäevasestrutiinist. Meie tegevuses kaasalüües võib juhtuda, et näed mõndlihtsat asja täiesti uues valgusesvõi tekib uus ja värskemvaatenurk mõneleeluvaldkonnale. Abistajaid ningemotsioone on väga erinevaid.Põhiliselt nähakse muidugi, etmeie tegevus on otsast lõpuniühiskonna paremaks muutmiselesuunatud, see annab inimeseletunde oma osalusest ja panusest"maailma muutmisel paremaks”.Sellise sisemise rahu teadmisest,et oled teinud midagi head,millest on kasu paljudele.

5

KUIDAS SAAD SINAKAASA AIDATA ?TOO OMA VANAD, KUID KORRALIKUD JAPUHTAD ASJAD TAASKASUTUSKESKUSESSE

OSALE VABATAHTLIKUNATAASKASUTUSKESKUSE ETTEVÕTMISTES

KUI SUL ON PAKKUDA TK TULEVASTERUUMIDE TARVIS SOBIVAT PINDA VÕTAÜHENDUST ERIK.SIKK@TAASKASUTUS.EE

TALLINNA TAASKASUTUSKESKUS ASUBAADRESSIL PAIDE TÄNAV 7,TELEFON 5553 0242.

Inglismaa kogemus: TeachFirst avardab võimalusi

Juba viiendat aastat soovivadenam kui tuhat Inglismaa parimatülikoolilõpetajat asuda tööle nnrasketes koolides õpetajana.Programmi kandideerib igakahekümnes Oxfordi lõpetaja,kaasatud on juba 91 kooli.Londonis alanud ettevõtmine onlaienenud viide linna.

Teach First’i looja, sotsiaalneettevõtja Brett Wigdortz, on väljatoonud põhjused, miks huviprogrammi vastu on nõnda suur.Kool annab võimaluse kohesattuda silmitsi juhtimise ja

vastutusega, mida pärastkõrgkooli suurfirmasse sattunudalgaja vaevalt kogeda saab.Vastutus annab omakordavõimaluse midagi paremaksmuuta, saada sellest hindamatutkogemust ja enesetunnet.Õpetamisest saadud oskused jateadmised tõstavad nooreasjatundja väärtust, nii et TeachFirst’i läbiteinud on hiljem kõrgelthinnatud mis tahes ettevõttes.Paradoksaalselt on aga ligi pooledjäänud pärast kaheaastaseprogrammi lõppu kooli edasi, sestnad on tunnetanud, et kool onpaik, kus on võimalik midaginähtavalt korda saata.

See tõsiasi on oluliselt tõstnudraskete koolide taset jaõpetajaameti mainet, misInglismaalgi pole olnud vägakõrge. Brett Wigdortzi sõnul onõpetajaamet tõusmas noortesilmis samaväärseks ärijuhi,pankuri või advokaadi omaga. Jaselle muutuse on aidanud vähemkui viie aastaga teoks teha TeachFirst! Märkimisväärne on, etprogrammi suutis edukaltkäivitada kolmas sektor koostööserasektoriga, kuigi ka Inglismaavalitsus püüdis korduvaltsamalaadset ettevõtmist alustada.

Nüüd ka Eestis: õpetaja kuiliider

Alles sel suvel hindasharidusminister Mailis Repsolukorda Eesti haridussüsteemiskatastroofiliseks, pidades sellegasilmas, et õpetajaid ei ole praeguega ole ka tulemas. Õpetajatemadal palk ja suuresti sellest, agaka mitmest teisest põhjusestjohtuv õpetajaameti vilets maineon peletanud noored õpetajadkoolist eemale. 60 protsenti Eestiõpetajatest on 2008. aastaksületanud pensioniea künnise,paljud neist 70. eluaasta piiri.

Vaatamata sellele, etõpetajaametiga seonduvad muredon olnud kuum teema juba pikkaaega, pole riik suutnud olukordamuutust tuua. Kuidas saada noorikooli? Programmi Noored Koolialgatajate sõnul peitub võti õigesmotiveerimises.

Programmis osalema oodataksevõimekaid noori, kes on valmisend proovile panema (tean, etklassi ees on raske ja keeruline,aga ma ei anna alla!); kestunnetavad vastutust (ma ei teeseda ainult enese pärast, vaidsoovin, et suudan muuta midagiõpilaste elus!); tajuvad oma rolli(olen küll juba ülikooli lõpetanud,st midagi saavutanud, kuid koolisolen täiesti algaja ja siit on mulveel palju õppida!).

Noortele pakutakse põhjalikkueelkoolitust, mis seab nad klassiette astumiseks valmis.Arengukoolitused jätkuvad katerve esimese õpetamisaastajooksul. Noortele tagatakse kaksmentorit, kellest üks annabpedagoogilist ja teine erialalistnõu. Lõpptulemusena ei koolitata

välja mitte lihtsalt erialaõpetajat,vaid vastutusvõimelist liidrit, keson tulevikus võimeline edukaltjuhtima ükskõik millist projektivõi ettevõtmist.

Programmi toetajad

Inglismaal on Teach Firstkaasanud programmi ligi 50tuntud ettevõtet, kes toetavadnoori õpetajad lisakoolituste jatööpakkumistega pärastprogrammi lõppemist. Näiteksannab HSBC pank välja eraldistipendiumematemaatikaõpetajatele jaCitygroup sponsoreeribspetsiaalset juhtimiskoolitust.Brett Wigdortzi sõnul hindavadtöövõtjad tugeva katsumuse läbiteinud inimese küpsust jajuhtimisvõimet – ning loomulikultootavad, et osa noori ka neile tööletuleks.

Eesti ettevõtjad on täheldanud, etpärast kõrgkooli tööturule tulnudnoortel jagub küll erialateadmisi,kuid puudu jääb nn pehmetestteadmistest, eritisuhtlemisoskustest. Heaväljendusoskus ningmeeskonnatöö on tänapäevaleduka ettevõtte, eriti aga selle juhipõhieeldusteks. Seega võiksNoored Kooli potentsiaalseidtoetajaid motiveerida soovparandada tulevaste töötajatesuhtlemis- jajuhtimiskompetentsi.

Noored Kooli rahalisekspõhitoetajaks on Hansapank,kellega koos Heateo Sihtasutusloob programmi tarbeks mõeldudsihtasutuse. Hansapanga pooltjuhib programmi käivitamistinvesteeringute divisjonitegevdirektor Helo Meigas.Oskusteabega toetab Haridus- jaTeadusministeerium, kusprogrammi koordinaatoriks onasekantsler Janar Holm.Lähituleviku eesmärgiks onkaasata programmi toetajana teisiEesti juhtivaid ettevõtteid jaatraktiivsemaid tööandjaid.

KUI PROGRAMMI TOETAMISESUHTES TEKKIS HUVI,VÕTA ÜHENDUSTARTUR TAEVEREGAARTUR@HEATEGU.EE.

HEA IDEE

6

NOORED KOOLIÕPETAJAKS!?Inglismaal on osutunudväga edukaks programmTeach First, mis pakubnoortele unikaalsetkaheaastastjuhtimiskogemust – koolis.Õpetaja elukutse on sealmuutumas populaarseks,kuna see võimaldablühikese ajaga saata kordapalju head ning kogedatõelist vastutust.Veebruarist 2007 onHeateo Sihtasutusel jaHansapangal kavas Eestisalustada samasuguseprogrammiga Noored Kooli.

KIRJUTAS: HILLE KARM

7

MILLISENA NÄETE PROGRAMMITULEVIKKU?NOORED KOOLI SIHTASUTUSE TEGEVJUHT, 11AASTASEÕPETAJAKOGEMUSE JA SEEJÄREL PIKAAEGSE ÄRIJUHIKOGEMUSEGADAVID REBANE:

Õpetajaamet on tegelikult palju võimalusi, vabadust ja eneseteostustpakkuv. Esimesed kogemused Noored Kooli programmiga on näidanud,et neid noori, kes seda tajuvad ja kel on soov täita õpetamismissiooni,on üllatavalt palju. Ei küsita sugugi mitte kõigepealt palka, vaidsoovitakse olla õpetaja, sest see on väärt ja ihaldusväärne amet!Meie ülesanne on need inimesed üles leida ja kavandatu teoks teha.Usun, et suudame Eesti haridusmaastikule tuua positiivse muudatuse.

MIKS TOETAB HANSAPANK NOOREDKOOLI PROGRAMMI?HELO MEIGAS,HELO MEIGAS, HANSAPANGA INVESTEERINGUTE DIVISJONITEGEVDIREKTOR

Toetame projekti, sest peame ühtlaselt tugevat põhikooli- jagümnaasiumiharidust Eesti pikaajalise konkurentsivõimelisusesäilitamisel ülimalt oluliseks. Projekt on hea näide, kuidas erasektorsaab aktiivselt aidata kaasa ühiskonnale oluliste probleemidelahendamisel. Usume, et saame kaasa aidata õpetajaameti mainekasvule ja vähenda noorte õpetajate puudust koolis. Samuti olemekindlad, et noored, kes selles projektis osalevad, saavad hindamatukogemuse, mis aitab neil olla oma edaspidises tööelus edukassõltumata sellest, mis valdkonnas nad tahavad ennast teostada.Hansapank on selliste noorte tööle võtmisest kindlasti väga huvitatud.

KUIDAS OSALEDA?Noored Kooli ettevalmistamise juhi Teibi Tormi sõnul onprogrammi võimalik kandideerida veebruarist 2007.Kandideerijal peab samaks aastaks käes olema vähemaltbakalaureusekraad. Veel parem kui lõpetatud on jubamagistriõpingud. Kandideerija võib olla pärast ülikoolilõpetamist vahepeal mõnda aega töötanud. Osalejal eipruugi olla üldpedagoogilisi ega konkreetse aineõpetamise oskusi, need tagatakse programmiga seonduvakoolituse jooksul ja mentorite abil. Kõige tähtsamakspeetakse valikul isikuomadusi: vastutusvõimet,vastupidavust ja empaatiat. Hea, kui kandideerija onteinud varem kõrgkooli või töö kõrval ka midagi teisteheaks. Ja muidugi peab olema SUUR SOOV aidata õpilasteljõuda paremate õpitulemusteni.

Teibi ütleb, et valitakse välja 10-15 kõige sobilikumatnoort, kes tuleva aasta septembris astuvad Tallinna jaHarjumaa koolides klassi ette Noored Kooli programmiosalistena. Täpseima valiku nimel töötatakse välja põhjalikvalikuprotsess, mis koosneb erinevatest grupitöödest,vastastikust suhtlemist vajavate ülesannete lahendamisestjne. Pelgalt CV esitamisest kindlasti ei piisa, kuigi kaeelnev elukäik on oluline.

Toimetaja: Paavo PiikTekstid: Anu-Vahtra Hellat, HilleKarm, Riina Salumäe, Paavo PiikKujundaja: Teet KuusmannFotod: Kris HaamerTrükk: Uniprint

Head Uudised on trükitudtaaskasutatavale paberile

Heateo Sihtasutus

Pikk tn 11, Tallinn 10123Tel 630 9636, info@heategu.eewww.heategu.ee

SUURTOETAJA

MIS ERISTAB MEID TAVALISEST HEATEGEVUSEST?

Põhjalik eeltöö projektide valikul. Viime läbi kodanikeühendustehindamist parimate algatuste leidmiseks ning samuti korraldamesotsiaalse ettevõtja konkurssi.

Toetame ainult neid algatusi, mil on tugev lahendus ningvõimekad eestvedajad. Keskendume pikaajalise mõjuga projektidetoetamisele.

Toetame nii rahaliselt kui professionaalse nõustamisega.Kaasame ühiskondlikke probleemide lahendamisse ärisektorikompetentsi.

HEATEO PARTNERID PROJEKTIDE VÄLJAVALIMISEL JATOETAMISEL ON:

Tõnis Arro, Fontes Grupi nõukogu esimeesTaavi Jakobson, Oracle Corporation'i finantsdirektorKristi Liiva, Eesti Energia kommunikatsioonijuhtMaarja Oviir-Neivelt, juristRasmus Rask, Hansapanga Grupi talendijuhtimise osakonna juhatajaKatrin Saul, psühhoterapeutHannes Tamjärv, Rocca al Mare kooli nõukogu esimeesAlar Tamming, AS Tavid nõukogu esimeesToomas Tamsar, Pärnu konverentside tegevjuhtLinnar Viik, IT Kolledži õppejõudAndres Viisemann, LHV partner

Convictus Eesti aitab uimastisõltlastel (sh. HIV-positiivsetel) alustadaväärtuslikku elu narkootikumideta. Eestis on hinnanguliselt 13 800süstivat uimastisõltlast, umbes pooled nendest on HIV-positiivsed.Convictus korraldab süstlavahetust, tugigruppe HIV-positiivsetelesõltlastele ja kinnipeetavatele ning valmistab etterehabilitatsioonikeskuse loomist.www.convictus.ee

Eesti kodutute jalgpallivõistkond võttis osa 2006. a.maailmameistrivõistlustest. Sport on kodutule inimesele hea võimalusmurda välja destruktiivsetest elumustritest. Jalgpallitreeningud aitavadluua usalduse- ja meeskonnatunnet – ja samuti seada sihte, nagu sedaon Kopenhaageni MM 2007.www.streetsoccer.org

Hingest on kolm noort sotsiaalset ettevõtjat, kes tahavad paremaksmuuta puuetega inimeste elu. Selleks müüvad nad ärikingitustenakäsitööd, mis on valmistatud erivajadustega inimeste päeva- jatöökeskustes. Hingest pakub asju, mis on hingega tehtud. Nendeostmisega saavad ettevõtted kaasa aidata töövõimaluste loomiselepuuetega inimeste hulgas.www.hingest.ee

Noored kooli on üleskutse noorele ülikoolilõpetajale – tule kaheksaastaks kooli õpetajaks! Eestis on õpetajate puudus tõsine probleem,lisaks pitsitab koolist väljalangejate suur arv. Inglismaa eeskujul loodudprogramm pakub noorele õpetajale kaheaastast juhtimis- javastutamiskogemust. Sellele lisandub unikaalne liidrikoolitus, mis loobvõimalusi tulevikuks nii hariduse kui mistahes muus valdkonnas.www.heategu.ee

Tallinna taaskasutuskeskus annab vanadele asjadele uue elu.Riided, kodumasinad, nõud ja raamatud – kõik leiavad koha kauplusesPaide tänaval, mille müügituludest toetatakse keskkonnaharidust.Taaskasutuskeskus kaasab oma tegevusse palju vabatahtlikke ning onise suurepärane näide säästlikust ja tõhusast sotsiaalsest ettevõttest.Välja töötamisel on arengukava, mis hõlmab tegevuse laiendamistmujale Eestisse.www.taaskasutus.ee

Terve Eesti Sihtasutus töötab HI-viiruse leviku peatamisekstavaelanikkonna hulgas. Teadmatus ja ükskõiksus HIV/AIDSi suhtesvõib viia epideemia teise laine puhkemiseni Eestis, mis ohustab suurelmääral tavaelanikkonda. Selle ennetamiseks viib Terve Eesti läbikoolitusi töökohtadel, andes ärisektorile hea võimaluse oma töötajate,sealhulgas paljude lapsevanemate, teadlikkust tõsta.www.heategu.ee

KUIDAS KAASA AIDATA MUUTUSTE LOOMISELEEESTI ÜHISKONNAS?

HEATEO SIHTASUTUST SAAB TOETADA KAS ÜHEKORDSE ANNETUSEGA VÕIPÜSIKORRALDUSEGA. ARVELDUSARVE HANSAPANGAS: 221022367526

KUI SOOVID KAASA LÜÜA KONKREETSE PROJEKTI JUURES, VÕTA ÜHENDUSTARTUR TAEVEREGA ARTUR@HEATEGU.EE VÕI 5162942.

KUI TAHAKSID AKTIIVSEMALT KAASA LÜÜA, ON VÕIMALIK LIITUDAHEATEO PARTNERITEGA. HEATEO PARTNERID OSALEVAD PROJEKTIDEHINDAMISEL, VALIKUL JA NÕUSTAMISEL, NING TOETAVAD HEATEO SIHTASUTUST3,000 KROONIGA KUUS. HUVI KORRAL VÕTA ÜHENDUSTMAARJA OVIIR-NEIVELTIGA MAARJAON@GMAIL.COM VÕI 516 6767.

PIKEMALT HEATEO PARTNERITEST WWW.HEATEGU.EE/PARTNERID. PIKEMALT UUTE PROJEKTIDE LEIDMISEST WWW.HEATEGU.EE/KONKURSS JA WWW.HEATEGU.EE/HINDAMINE

HEATEO SIHTASUTUS ON UUTE JA PÕNEVATE SOTSIAALPROJEKTIDE KASVULAVA. MEIE MISSIOONON EDENDADA SOTSIAALSET ETTEVÕTLUST EESTIS – TOETADA PROBLEEMIDE LAHENDAMISTÜHISKONNAS UUENDUSLIKE JA ELUJÕULISTE IDEEDE ABIL.