Graafikatehnikate ülevaade(2)

65
Graafikatehnikate ülevaade Mari Prekup Jaanika Okk 8. Sept 2011

description

I tund

Transcript of Graafikatehnikate ülevaade(2)

Page 1: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Graafikatehnikate ülevaade

Mari PrekupJaanika Okk8. Sept 2011

Page 2: Graafikatehnikate ülevaade(2)
Page 3: Graafikatehnikate ülevaade(2)

GRAAFIKA Euroopas

• Puulõige (14.saj)PaberMängukaardid ja religioossed pildidAutoreid ei teatud• Graveeringud Seppade “salvestusmeetod”Autorid teadaMartin Schongauer (1450–1491)

Page 4: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Revolutsioon graafikas

Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg (1398 – 1468)

1439 – trükipressi sünd

Page 5: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Graafikatehnikate leiutamine:

Ofort (16.saj)Kuivnõel (15. saj)Akvatinta (18.saj)

Linool (19.saj)Siiditrükk (20.saj)

Page 6: Graafikatehnikate ülevaade(2)

OFORT

Page 7: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Definitsioon ja vahendidOfort on sügavtrükitehnika, mille puhul metallplaati katvasse happekindlasse kihti kraabitakse ofordinõelaga joonistus ja söövitatakse see happes metalli. Seejärel kaetakse plaat värviga, trükkimisel jätab söövituskohtades olev värv paberile kujutise.

Page 8: Graafikatehnikate ülevaade(2)

AjaluguHappega metallplaadi söövitamise menetlus (16. saj)Esimeseks on peetud Augsburgi relvameistrit Daniel

Hopferit (u.1470–1536) ning tema katsetusi raudplaatidega

Šveitslane Urs Graf (u. 1485–1527/28) rakendas ofordi teadaolevalt esmakordselt kunstis (aastast 1513)

Seoses vaskplaadi kasutuselevõtuga algas ofordi võidukäik. Saksamaa kunstnik Albrecht Altdorfer (u. 1480–1538) 1519. a

Ofordi kõrgpunkt saabus Rembrandti (1606–1669) loomingus.

Page 9: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Rembrandti autoportree, 1630

Page 10: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Nijole Valadkeviciute “Taeva metamorfoosid”, 1977

Page 11: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Marju Mutsu “Inimese sünd”, 1979

Page 12: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Egils Bormanis “Protsess V”, 1994Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995

Page 13: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Malda Muiflule“Võrgus”, 1995Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995

Page 14: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Naima Neidre “Sinise piiril”, 1995Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995

Page 15: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Frederick Jones”, 2005Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007

Page 16: Graafikatehnikate ülevaade(2)

KUIVNÕEL

Page 17: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Definitsioon ja vahendid

Kuivnõel on graafikatehnika, kus kujutis kraabitakse plaadile terava esemega. Kujutis saadakse värvist, mis jääb kraabitud joonte sisse.

Plaat: vask, ofset, tsink, pleksiklaasTera: nõel, naaskel, sirkliots

Page 18: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Ajalugu

Kuivnõela tehnika leiutas lõuna Saksamaa kunstnik, keda tunti nime all Housebook Master (Master of the Amsterdam Cabinet) (15.saj – Saksa renessanss)

Populaarne mõned sajandid, kuid alates 17.saj muutus puhas kuivnõel haruldaseks.

Page 19: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Albrecht Dürer (1471-1528)

Page 20: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Rembrandt van Rijn, “Three crosses” (1606–69)

Page 21: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Eduard Wiiralt (1898 - 1954) “Berberi poiss” 1938

Page 22: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Aino Bach “Magav laps”, 1956

Page 23: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Urmas Viik, “ Suudlus D”, 1995Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995

Page 24: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Sylvia Lotz , “Poolparem kaitse”, 1995Tallinna XI Graafikatriennaal, 1998

Page 25: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Sergio Gonzalez-Tornero, “Nupukas kujundus”, 2007Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007

Page 26: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Dennis Rudolph “Prantsuse revolutsiooni rõõmud” (kunstnikuraamat), 2010

Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011

Page 27: Graafikatehnikate ülevaade(2)

AKVATINTA

Page 28: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Definitsioon ja vahendid

Akvatinta on sügavtrükitehnika, mille abil on võimalik saavutada toonivarjundeid, mis tekivad metallplaadi eri osade eri kestusega söövitamisel ja mille puhul plaadi karestamine toimub keemiliselt.

Poleeritud tsink-või vask-plaati tolmutataksekampoli- või asfaldipulbrit sisaldavas kastis.

Aineterakesed sadestuvad plaadi pinnale ja plaadi soojendamisel sulavad need plaadi külge kinni.

Page 29: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Ajalugu

Jean-Baptiste Le Prince (1734–1781) , 18. saj keskel

Page 30: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Vladislavs Grisins “Kompositsioon I”, 1994Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995

Page 31: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Ragnheidur Jonsdottir “Jäljed VII”, 1998Tallinna XI Graafikatriennaal, 1998

Page 32: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Jung Hun Kang “Üleujutus VII (Haebangchon, Seoul, Lõuna-Korea)”, 2006Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007

Page 33: Graafikatehnikate ülevaade(2)

SEGATEHNIKAD

Page 34: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Francisco Goya“They are Hot”, 1799(Aquatint, etching)

Page 35: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Francisco José de Goya y LucientesPlate 39 from The Disasters of War 1810-1820 (first pub. 1863)

© The Trustees of the British Museum (Etching, fine and large grain aquatint, hatching)

Page 36: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Benjamin Vassermann “Tõus II”, 1994 (ofort+akvatinta)Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995

Page 37: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Jouko Ville Antero Pullinen “Vanitas”, 1997 (akvatinta+söövitus+chine collé)Tallinna XI Graafikatriennaal, 1998

Page 38: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Dušica Kirjakovic “Kehad: kaardid - sinine”, 1997

(akvatinta+chine collé)Tallinna XI Graafikatriennaal,

1998

Page 39: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Dario Ramirez Pedraza“Alteraciones matèricas I”, 2004 (ofort+akvatinta)

Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007

Page 40: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Anna Arho“Palun”, 2006

(ofort+akvatinta+kuivnõel)Tallinna XIV Graafikatriennaal,

2007

Page 41: Graafikatehnikate ülevaade(2)

LINOOLLÕIGE

Page 42: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Definitsioon ja vahendid

Linoollõige on puulõikele sarnanev graafikatehnika, kus trükkimisel kasutatakse linooli. Tegemist on kõrgtrükiga, kuna paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad.

Page 43: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Ajalugu

Linooli leiutamine: Frederick Walton (patent aastast 1860)

Esimene kunstilistel eesmärkidel:Die Brücke (vahemikus 1905–1913)Pablo Picasso ja Henri Matisse

Page 44: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Eve Kask, “Jumalanna VI”, 1995Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995

Page 45: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Peeter Allik “Meie konseptsioon on tulevik”

Page 46: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Laisvyde Šalciute “Kaks istuvat naist”, 1996Tallinna X Graafikatriennaal 1998

Page 47: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Alec Dempster “Seesmine muusika”, 1997Tallinna X Graafikatriennaal 1998

Page 48: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Mojca Zlokarnik “Hõljuv”, 1997Tallinna X Graafikatriennaal 1998

Page 49: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Peeter Allik “Kubism”, 1998

Page 50: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Toomas Kuusing “Seksisõltuvus paneb mehed külapeal käima”, 2004

Page 51: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Victor Manuel Harnandez Castillo “Quo vadis”, 2005Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007

Page 52: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Sue Cunliffe, “Otsing on käimas”, 2006Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007

Page 53: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Tadas Gindrénas, “The Season”Baltimaade IX Graafikabiennaal Kaliningradis, 2008

Page 54: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Toomas Kuusing “Let`s Rock Papa”, 2009

Page 55: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Fernando Feijoo “Peaaegu surnud”, 2009 Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011

Page 56: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Fernando Feijoo “Üleannetud naised punuvad võrku”, 2009 Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011

Page 57: Graafikatehnikate ülevaade(2)

SIIDITRÜKK

Page 58: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Definitsioon ja vahendid

Graafikatehnika, kus kujutis valgustatakse šablooni ning valgustundliku emulsiooniga siidiraamile, mida saab kasutada kujutise pealekandmiseks paberile, riidele vms, kasutades raaklit ning siiditrüki värvi.

Page 59: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Ajalugu 18. saj lõpp. Sõltus siidi kättesaadavusest. Ainult šablooniga.

Patendeeritud esmakordselt Inglismaal Samuel Simon poolt 1907.

(Tapeedid, erinevad kangad)

Valgustundliku emulsiooni leiutasid: Roy Beck, Charles Peter and Edward Owens (1910)

Siiditrükk muutus kättesaadavamaks.

Joseph Ulano (1928)

1930ndatel muutus siiditrükk kunstnike seas väga populaarseks ning ajapikku võeti kasutusele “serigraafia” (kunstnikud vs. masstoodang)

Page 60: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Andy Warhol[no title] (from Marilyn, 10 prints) 1967

Page 61: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Sister Mary Corita (Frances Kent)Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011

“jah nr 3”, 1979 “E eye love”, 1968

Page 62: Graafikatehnikate ülevaade(2)

“inimõied”, 1969 “kui ma”, 1969

Page 63: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Paul Coldwell “Mälu paigad - ümbrik”, 2006 Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007

Page 64: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Sharon (Libby) Clarke “Kire vahekohtunik”, 2008 Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011

Page 65: Graafikatehnikate ülevaade(2)

Carl Rowe “Vereteemant”, 2010 Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011