Garri Raagmaa TARTU ÜLIKOOLgarri@ut.ee +372 578 899

Rehepaplus senises regionaalpoliitikas ja arengupeetus kui tulemusVõimalused õppimiseks ja vigadeparanduseks: 2014-20 EL eelarveperioodi Eesti regionaalse spetsialiseerumise ja uute majanduste ülesehitamiseks Puntra vallavanem Hannes Ploomipuu

Jutuks• Esimene viga - 'lühivaateline pragmatism'

elik rehepaplus• Teine viga - turuusk• Kolmas viga - muutuste eiramine • Programmperioodi 2014-2020 tekstide

lugemine • Mis on tulekul? • Mida teha vigadeparanduseks?

“Rehepapp” ja ‘rehepappi tegema’ Kas eestlaste panus Euroopa

kultuuris?

Esimene viga - 'lühivaateline pragmatism'

elik rehepaplusSaagem eurooplasteks!

Rehepapluse tulemid• Mis on 'lühivaateline pragmatism‘?

– 19. sajandil defineeriti eestlasi kui ‘väikest varastavat rahvast Läänemere kaldal’

– Kuidas on see arenenud enne ja pärast Kivirähki?• Ametkondlike silotornide ülesehitamine ning

kohalike omavalitsuste ja regionaalse tasandi haldusvõimekuse degradeerimine

• Eurofondide sokutamine riiklike investeeringute asemele à la ERM

• KOVide liiga suurte majade ehitamine ERF rahaga valesse kohta selle asemel, et restruktureerida majandus

76 000 inimest vähem kui 2000• 2011. aastal loendati esialgsetel andmetel

76 000 inimest vähem (- 5,5%) kui eelmisel loendusel.

• Negatiivse loomuliku iibe tõttu on rahvaarv kahe loenduse vahel kahanenud 32 000 inimese võrra.

• Registreeritud rände tagajärjel on rahvaarv kahe loenduse vahel kahanenud 22 000 inimese võrra.

• Regisreerimata ränne on ilmselt 20000 el.• Eriti drastiline on aga olnud siseränne!

Loendatud püsielanike arv

Allikas: Statistikaamet

Elanike arvu muutus 2000-2011

Allikas: Statistikaamet

Eesti ja EL regionaalmeetmedM€

Nooltega on näidatud:

Riigikogu valimised

Kohalikud valimised

Allikas: EAS ja Siseministeerium

KOIT-kava 2004-2010M€

Allikas: EAS ja Siseministeerium

PKVP 2004-2010M€

Allikas: EAS ja Siseministeerium

188,100,588112,261,055

51,216,983

Regionaalarengu rahastamine ERAS 2005-2015 eesmärkide lõikes (eurodes)

avalikud teenused ja inimeste põhiva-jadused

piirkondade konkurentsivõime (s.h ettevõtlus, turism)

regioonide piiriülene koostöö

Allikas: Siseministeerium

2005

Allikas: EAS

Konkurentsivõime 20082008

Allikas: EAS

2011

Allikas: EAS

Harju Hiiu Ida-Viru Jõgeva Järva Lääne Lääne-Viru Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru Eesti0

5

10

15

20

25

30

0

10

20

30

40

50

60

70

80

3.8

24.2

8.9

15.0

12.0

10.3

8.0

11.711.0

11.8

7.5

5.7

7.2

10.5

11.9

8.1

70.0

2.9

32.4

7.9 8.5 9.8

16.513.6

23.3

8.5

17.0

47.2

17.8 17.0 17.7

% of grants from national RP programmes (left scale)

RP grants total in MEUR (right scale)

Riikliku ja kõikide regionaaltoetuste proportsioon 2004-10

Allikas: EAS

Muuta hoiakuid ja planeerimist!• Rakendada Euroopa lähimus- (subsidiaarsus)

ja partnerlusprintsiipe• Rakendada struktuurfondid majanduse

restruktureerimiseks• Tagada arengu planeerimise ja analüüsivõime

ametkondades• Muuta planeerimine ja arendustöö

formaalsest paberimäärimisest ja 'pakazuhhast' sisuliseks institutsionaalse arengu instrumendiks

Teine viga - turuusk

Turg vajav pidevat avaliku sektori hoolt ja järelvalvet

Turg = demokraatia• Võtmemajandusharudes kontrolli andmine

välisettevõtete kätte - harutehastumine• Neoklassikalised ja NPM lähenemised juba

tugeva kriitika all– Kasiinokapitalismi kukkumine finantskriisi – Kasvavad erinevused ühiskonnagruppide ja

regioonide vahel• Avalikus sektoris eramonopolism ja

projektimajanduse ressursside raiskamine– Kasvab vaid hanke- ja aruandluskompetents

Kas Rootsi panka huvitab Eesti kohtade heaolu?

SKP muutus1996-2009

Rohkem riiki!• Suurendada riigi rolli majanduse juhtimisel

– oligopoolsetele ettevõtete täiendavaid tingimused

– luua läbirääkimisvõime rahvusvaheliste suurfirmadega

• Suurendada oluliselt programmiliste meetmete osakaalu ja vähendada bürokraatiat– projektiklassi ohjeldamine

• Tegusate majandusarengu strateegiate rakendamist kohtadel

Kolmas viga - muutuste eiramine

Hobuvankriajastu haldusega 21. sajandis

Paisuv eluruum ja kahanev haldusvõime

• Mobiilsus ja kommunikatiivsus on kasvanud kordi• Eestit valitsetakse jätkuavalt 19. sajandi Saksa

haldusmudeli ja vallastruktuuri järgi– Ida-Euroopa eiras vahepealse 50 aastat muutusi ja

taasmoodustas küla- või külanõukogu tasandi haldusüksused

– juurdunud struktuurid üritavad hoida oma status quod

• Killustunud ja demotiveeritud ametnikega kohaliku ja regionaalse halduse tõttu ei ole EASil täna kohtadel arvestatavaid partnereid, kellega majandusarengu vallas koostööd teha

1. Täislinn; 2. Väikelinnad; 3. Maalinn; 4. Alev 2. Tagamaad: I – Täislinna teenuste kaugeim piir, II & III linnateenuste välis- ja vahepiir

Eesti keskuskohad 1934

Allikas: Kant 1934

Eesti keskused 1970

TÜ Pärnu kolledž, www.pc.ut.eeAllikas: Jauhiainen jt. 2002

Tosin linnaregiooni2000

Pendelrändealad 2007-9

Allikas: Ahas jt. 2010

Tosinkond arenduskeskust• Harjuvälise Eesti konkurentsivõime paratamatult

jätkuvalt halveneb, inim- ja loodusressursid jäävad üha laienevatel ääremaadel väär

• Hädavajalik on – tugevdada regionaalseid institutsioone, – muuta ametnikud proaktiivseteks arendutöötajaiks ja – rakendada ettevõtluse struktuurimuutuse,

energiamajanduse, rahvastikuarengu pikaajalisi trende arvestavaid koha-põhised arengustrateegiaid

• Ilma selle – kohapealse institutsionaalse võimekuseta – ‘Euroopa 2020’ sihtasemeid ei saavuta – tööpuudus ja vaesus on ruumilised fenomenid

2014-2020 programmperioodi

tekstide lugemine ja järeldusedKuidas tõlgendada EK etteantud

tingimusi SF kasutamiseks?

Fookus ‘Euroopa 2020’ strateegiale• Komisjon teeb ettepaneku tugevdada strateegilise

kavandamise protsessi. See hõlmab ühise strateegilise raamistiku kehtestamist, partnerluslepinguid ning rida temaatilisi eesmärke kooskõlas Euroopa 2020 strateegiaga.

• Komisjoni vastuvõetavas ühises strateegilises raamistikus nähakse ette põhimeetmed EL-i prioriteetide saavutamiseks, esitatakse kavandamist puudutavad suunised, mida kohaldatakse kõigile fondidele, sealhulgas EAFRD-le ning EMFF-ile, ning edendatakse EL-i eri struktuurivahendite paremat koordineerimist.– Komisjoni ja liikmesriikide vahel sõlmitavate

partnerluslepingutega kehtestatakse liikmesriikide panus temaatiliste eesmärkide elluviimisel ning konkreetsete meetmetega seotud kohustused, et aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele. Selged ja mõõdetavad sihid määratakse kindlaks tulemusraamistikus.

Allikas: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

‘Euroopa 2020’ kolm prioriteeti• arukas majanduskasv: teadmiste- ja

innovatsioonipõhise majanduse arendamine; Teadus = T & A = innovatsioon

• jätkusuutlik majanduskasv: ressursitõhusama, loodussäästlikuma ja konkurentsivõimelisema majanduse edendamine;

• kaasav majanduskasv: kõrge tööhõivega majanduse tugevdamine, et tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus.

Allikas: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

│ 35

EL-i vahendite kasutamine

• Terviklik investeerimisstrateegia: kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega

• Kooskõla riiklike reformikavadega• Kooskõla ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu ning

merendus- ja kalandusfondi vahendite vahel• Eesmärgid ja näitajad, et mõõta Euroopa 2020. aasta

strateegia sihtide saavutamise edenemist• Tulemuslikkus: tulemusraamistiku juurutamine• Tõhusus: haldussuutlikkuse suurendamine,

bürokraatia vähendamine

RakenduskavadPartnerlus-leping

Ühine strateegiline raamistik

Allikas: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

Allikas: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

ERAFi eesmärk• Ühtekuuluvuspoliitika on peamine

investeerimisinstrument, millega toetatakse liidu Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud põhilisi prioriteete

• Euroopa Regionaalse Arengu Fondi (ERAF) eesmärk on tugevdada EL majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust,vähendades piirkondade vahelist tasakaalustamatust.

• ERAF toetab piirkondlikku ja kohalikku arengut:– kaasrahastades investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning

innovatsiooni;– kliimamuutustesse ja energiasse; – VKEde toetamisse; – üldist majandushuvi pakkuvatesse teenustesse; – telekommunikatsiooni-, energia- ja– transpordiinfrastruktuuridesse; – tervishoidu, haridusse ja sotsiaalsesse infrastruktuuri; – linnade säästvasse arengusse.

│ 37

Euroopa RAF valdkonnad• Teadusuuringud ja innovatsioon• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia• Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE-d)

konkurentsivõime • Üleminek vähese CO2-heitega majandusele• Kliimamuutustega kohanemine ning riskiennetamine ja -

juhtimine• Keskkonnakaitse ja ressursitõhusus• Säästev transport ja tähtsate võrguinfrastruktuuride

kitsaskohtade kõrvaldamine• Tööhõive ja tööjõu liikuvuse toetamine• Sotsiaalne kaasatus ja vaesuse vastu võitlemine• Haridus, oskused ja elukestev õpe• Institutsioonilise suutlikkuse suurendamine ja tõhus avalik

haldus Allikas: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

Kuidas lugeda EC SF eeltingimusi?• Mineviku /lähiaja/ kogemus näitab, et fondidest rahastatud

investeeringute tulemuslikkust õõnestavad /vähendab/ mõnel juhul /viisakusvormel/ kitsaskohad siseriiklikus poliitikas /poliitika nõrkus/ ning õigus- /üldine korraldus/ ja institutsioonilistes raamistikes.

• Past experience suggests that the effectiveness of investments financed by the funds have in some instances been undermined by weaknesses in national policy, and regulatory and institutional frameworks.

temaatiliste eesmärkide tingimused:• Targa /uuenduslikud/ spetsialiseerumise strateegiad või

asjakohased õigusraamistikud /keskkonda sobiv tugisüsteem/ ettevõtluse toetamiseks

• smart specialisation strategies, or appropriate regulatory framework for business support

Koha/kogukonnapõhisus• Keskendub subregionaalstele aladele – ca

50000 el.• Põhineb kohalike tegevusgruppidel (à la

LEADER)• Rakendab integreeritud ja harudeüleseid

arengustrateegiate põhjal, mis arvestavad kohalikke vajadusi ja ressursse

• On innovatiivsed, võrgustiku- ja koostööpõhised

• Kasvatavad kohalikku inst. võimekustAllikas: DG Regio

Tark spetsialiseerumine• Innovatsioon kõikide regioonide prioriteediks• Investeeringute toomine ja sünergiate loomine• Kombineerida erinevaid era-avalikke vahendeid• Haldusstruktuuride ja osaliste kokkuviimine

– Kriitilise massi saavumine• Majandusmuutuse tagamine

– Suurem lisandväärtus tootmises-teenustes– Uute tehnoloogiate juurutamine– Uued spetsialiseerumised– Innovatsiooni soodustamine– Rahvusvahelistumine ja teadmiste siire

Allikas: DG Regio

TALLINNA PEAKESKUS

Pärnu: Spaa, turism ja sotsiaalteenused

Kuressaare: VäikelaevaehitusWellness

Kohtla-Järve (Jõhvi): PõlevkivikeemiaKaevandustehnoloogia

Sillamäe ja Narva:EnergeetikaVene kultuur ja äri

Rakvere:Ehitusmaterjalid, toidutööstus

Paide/Türi: Agrotehnoloogia

Haapsalu: TervisKäsitöötehnoloogiad

TARTU PEAKESKUS

Võru: Puidutehnoloogia Mehhatroonika

Valga: Läti koostöö Otepää spordimajandus

Viljandi: Kultuuri ja-elamusmajandusMultimeedia

Räpina aianduskool

Merendus-kalandus, sanatooriumid

Hankiv tööstus, tekstiil

Äriteenused, transiit, kinnisvaraarendus, tarkvara jm. hi-tech

(Skype, Tehnopol etc)

Kõrgharidus, meditsiin, bio- ja keskkonnatehno-loogia,

tarkvaraarendus(Playtech, Regio etc)

Maamajandus-metsandus, toidu- ja puidutööstus

Eesti regioonide vanad ja uued spetsialiseerumised & know-how

Hiiumaa: Plastitööstus

Puhkemajandus, tervise- ja sotsiaalteenused, ressursima-jandus, merendus, kalakasvatus

Tööstus, transport

Puidu- ja toidutööstus mahepõllundus, rekreatsioon,(etno)kultuurimajandused

Keemiatööstus, metall, logistika, tervishoiu, sotsiaal- ja isikuteenused

Toidutootmine-töötlemine, ehitusmaterjalid, rekreatsioon

Järeldused lugemisest• Euroopa ei anna enam niisama raha, vaid

tahab konkreetset REGIONAALSET plaani• See pean olema samas liini Euroopa 2020ga• Mõõdetakse tulemust (nt. töökohti) mitte raha

maha pandud hulka• Kes tulemusi ei saa, jääb rahast ilma• Rakendatakse LEADER põhimõtteid• Lihtsustakse (loodetavasti oluliselt)

finantseerimist

Kokkuvõtteks • Rehepappi ei saa Euroopas enam mängida

– Vt. Kreekat, kus kupjad selgas• Riik peab silotornide ehitamise asemel “ühtsemalt”

(vt. OECD raport) valitsema ja tegevusi planeerima• Oluliselt tugevdada majandusarengu juhtimist ja

vastavat KOHAPÕHIST võimekust• Lõppude-lõpuks mõista, et Eesti arengut ei saa

juhtida Toompealt ega väikevallast, mistõttu:– Luua regionaalseid arenduskooslused– Rakendada piirkondliku arengu ‘spetsialiseerivad’

strateegiad mitte vabataotlemine!– Tugevdada kohalikku partnerlust (KOVide ühine

arendusraha)