AASTATKODUMAISE

EEST VÄLJAS

AASTATKODUMAISE

EEST VÄLJAS

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDU-UUDISED EUROOPAST

2018SEPTEMBER

INFOLEHT5

Euroopa otsib võimalusi põuakahjude leevendamiseksPõllumajandustootjad mit-metes Euroopa piirkonda-des on tänavu pikalt kestnud põua tõttu raskustes. Euroo-pa Komisjon esitles 30. augus-til täiendavat meetmepaketti, mille eesmärk on suurendada kariloomade kuivsööda varu-sid, mis praegu on põua tõttu kannatanud põllumajandus-tootjate jaoks üks suuremaid murekohti. Nüüdne pakett on täienduseks juba augusti al-gul teatatud meetmetele.

Erisus Euroopa Parlamendi ja nõu-kogu määruse (EL) 1307/2013 ning komisjoni delegeeritud määruse

(EL) 639/2014 rohestamise toetuse teatavatele sätetele oli arutelul ot-setoetuste ja maaelu arengu ühisko-mitees 30. augustil. Erisusega või-maldatakse Belgial, Taanil, Saksa-maal, Iirimaal, Prantsusmaal, Lätil, Leedul, Hollandil ja Rootsil ökoala-na määratletud püüdekultuuride-ga kaetud alasid ja rohelise taim-kattega kaetud alasid rajada eran-dina 2018. aastal külvates ka mono-kultuure. Lisaks loetakse erisuse ko-haselt 2018. aastal püüdekultuuride või rohelise taimkattega alade hul-ka ka saagi saamise või karjatami-se eesmärgil tavaliselt sügisel külva-tavate talikultuuride all olevad alad.

Võimalus on ka suurendada otse-

toetuste ettemakseid ning teatavatel konkreetsetel tingimustel võib kehti-vate riigiabi eeskirjade alusel hüvita-da põuakahjusid kuni 80% (või loo-duslikust eripärast tingitud piiran-gutega aladel kuni 90%) ulatuses. Kuivsööda ostmiseks võidakse an-da abi, kui tegemist on varalise kah-ju või saamata jääva tuluga. Kahjude hüvitamisest ei pea ilmtingimata ko-misjoni teavitama (nn vähese täht-susega abi), kui põllumajandustoot-ja saab kolme aasta jooksul kuni 15 000 eurot. Leevendusmeetmeid võib võtta ka maaelu arengu poliitika raa-mes, sealhulgas võib näiteks rahasta-da karjamaade uuesti külvamist või hüvitada saamata jäänud tulu.

2 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | SEPTEMBER | 5/2018PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

Euroopa Komisjoni pakutud meetmed Eestile ei sobiMaaeluministeerium kommenteeris komisjoni pakutud meetmeid järg-miselt: Eestit rohestamise reeglite erisus ei puuduta, kuna 2015. aastal rohestamise toetust välja töötades on sektoriga koos otsustatud rohes-tamise toetuse ökoalana mitte mää-ratleda püüdekultuure ega ka rohe-lise taimkattega alasid.

Ettemaksete määra suurenda-mine (võimalus maksta otsetoetu-si tavapärase 50% asemel ette 70% ja maaelu arengu toetusi tavapära-se 75% asemel 85%) samuti Eestit ei puuduta, kuna sellel aastal ei ole kavas ettemakseid rakendada. Selle asemel on PRIA kavandanud toetu-sed tavapärasest varem välja maks-ta.

Maaeluminister Tarmo Tamm on saatnud volinik Phil Hoganile kir-ja, milles esitatakse andmed põua-kahjude kohta Eestis ning palutak-se leida võimalus erakorralise abi andmiseks. 13. septembril kohtu-vad põllumajandusvoliniku kabi-netiliikmetega ka Balti riikide or-ganisatsioonide esindajad, et aru-

tada Balti riikidele sobivate põua-kahjude leevendusmeetmete keh-testamist.

Rootsi valitsus toetab põllumehi 1,2 miljardi krooniga Augusti alguses tutvustas Rootsi va-litsus rahvuslikku abipaketti põua-kahjudega toimetulekuks. 1,2 mil-jardit rootsi krooni on määratud peamiselt söödapuuduse ja põua tõttu tekkinud sissetuleku kaotuse korvamiseks. Rootsi valitsus on ette näinud ka mõningaid erandeid sea-dusesätetele, mis leevendavad põl-lumeeste keerulist olukorda.

400 miljonit rootsi krooni põllumeeste rahavoo parandamiseks Aitamaks piimatootjaid ning vei-se- ja lambakasvatajaid loomasöö-da vähesusest tingitud hinnatõusu-ga toime tulla, eraldab Rootsi valit-sus tootjatele 2018. aastal 400 mil-jonit rootsi krooni. Toetus maks-takse välja esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem, kui 2018. aasta detsembris.

60 miljonit SEK tapamajade inspektsioonitasude vähendamiseks 2018. aastal Rootsi valitsus maksab 60 miljonit rootsi krooni, et vähendada tasu-sid, mida tapamajad maksavad ko-hustuslike kontrollitoimingute läbi-viimise eest. Hoides tapamajade ku-lud madalal, aitab valitsus kaasa ka tootjate kulude vähendamisele, mis võib parandada nende rahavoo olu-korda majanduslikult raskel ajal.

760 miljonit rootsi krooni edasistele meetmetele 2019. aastal2019. aastal kavatseb Rootsi valitsus eraldada veelgi rahalisi vahendeid, et leevendada põua tõttu kannata-vat põllumajandus- ja toiduainetöös-tussektorit. Meetmed arendatakse välja koostöös sektoriga nii, et raha suunatakse olemasoleva seadusand-luse raames just sinna, kus seda krii-si tõttu kõige enam vajatakse.

Seaduste lõdvendamine ja varasem toetuste välja maksmine Rootsi valitsus ning asutused on üle

35/2018 | SEPTEMBER | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

vaadanud võimalused seadusenõue-te lõdvendamiseks ning erandite te-gemiseks, et kergendada põllumees-te olukorda. Näiteks on taotletud Euroopa Liidult luba suuremate et-temaksete tegemiseks maaelu aren-gukava raames, tehtud on erand mahetootjatele tavasööda kasuta-mise võimaldamiseks, mitmel puhul on põllumeestel lubatud sööta varu-da looduskaitsealadelt ja rahvuspar-kidest.

Lähemalt loe siit.

Rootsi jaeketid boikottisid välismaist liha oma põllumeeste toetuseksErakordselt pikalt kestnud kuuma-laine tõi Rootsis kaasa tõsise sööda-puuduse, mistõttu tuli paljudel loo-makasvatajatel oma karja vähen-dada. See tõi kaasa pikad järjekor-rad tapamajades; mõnel juhul kes-tab ooteaeg kuni järgmise aastani. Rootsit laastasid ka suured metsa-tulekahjud; tuleohu tõttu oli kõik-jal Rootsis terve suve jooksul keela-tud grillimine, mistõttu jäi liha- ja lihatoodete müük planeeritust oluli-selt kesisemaks ning see suurendas

probleemi veelgi.Näitamaks üles solidaarsust Root-si põllumeestega otsustasid mitmed kohalikud jaeketid juulis boikotti-da importliha, et aidata kasvatada nõudlust kodumaise lihatoodangu järele. Liikumine sai alguse Gotlan-dil asuvast Coopi kauplusest ning le-vis ka teistesse kaubanduskettidesse.

Soome K-Grupp kahekordistab põllumajandustootjatele makstavat hindaSoome ajalehe „Maaseudun tulevai-suus“ andmetel lubas K-Grupp kahe-kordistada kampaania „Tänu tootja-le“ raames põllumajandustootjatele makstavat hinda. Samuti on kavas laiendada märkimisväärselt kam-paaniatoodete sortimenti.

“Jätkame koostööd põllumajan-dustootjate ja loomakasvatajatega, et tõsta Soome toidu väärtust ja pa-randada põllumajandustootjate toi-metulekut,” teatas K-Grupi reklaam 31. augusti ajalehe esiküljel. K-Grupi sõnul nõuab erakordne olukord kogu ühiskonnalt erakorralist tegevust.

K-Grupi toidukaupade müügi ase-

president Ari Akseli sõnul tõstetakse tootjatele makstavaid hindu 10-20 protsendi võrra alates 1. septemb-rist 2018.

“Me oleme juba pikemat aega töötanud kodumaise esmatoodangu edendamise nimel. Kuna selleaasta-ne eriti kuiv suvi on seadnud suu-ri väljakutseid tootjatele, soovisime pakkuda välja meetme, mida saab kiiresti kasutada ning mis tagab, et lisaks tavalisele hinnale saab tootja täiendavat tulu,” ütles Akseli.

„Tänu tootjale“ sarjas leidub enim piimatooteid, kuid ka sea- ja veiseli-hatooteid. Kavas on valikut oluliselt laiendada ning siin on vaja toiduai-netööstuste abi. Piim ja liha on Soo-mes ühtlasi ka suurimad müügiar-tiklid; ainuüksi piima müüakse igal aastal miljoneid liitreid.

Ari Akseli sõnul jätkab K-Group kampaaniatoodete sortimendi suu-rendamist. „Praeguses etapis ole-me avatud uutele ideedele, kuid igal juhul suurendatakse otsusta-valt nende toodete arvu, mille abil põllumajandustootjad saavad pare-mat tootjahinda.” Eurodesse ümber panduna tähendab see, et kui näi-

4 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | SEPTEMBER | 5/2018PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

teks tegu on suure sealihatootja-ga, räägime tuhandetest eurodest aastas. Hea piimafarmi puhul kuni kümnetest tuhandetest eurodest, ütles Akseli. “Meie tegevus on ta-gasihoidlik. Teame, et põllumajan-duse probleemide lahendamine va-jab palju rohkem, kuid tahame ol-la kaasatud.”

Lähemalt saad lugeda siit.

Iirimaa supermarket toetab köögiviljakasvatajaidIirimaa supremarketite kett Su-perValu otsustas juuli lõpul toe-tada 1800 Iiri köögiviljakasvata-jat, kes on kuumalaine ja põua tõt-tu raskustes. Samuti eelistatak-se köögivilja kokkuostmisel kodu-maiseid tootjaid. Jaeketi direktori Martin Kelleheri sõnul on nad vä-

ga teadlikud kuumalaine tohutust mõjust Iirimaa põllumajandussek-torile ning ohule kodumaiste köö-giviljadega varustamise katkemi-seks. SuperValu teenindab igapäe-vaselt üle 2,7 miljoni kliendi ning neil on Iirimaal 27 kauplust. Mõ-te köögiviljakasvatajaid raskel ajal toetada tekkis koostöös Iirimaa Põllumeeste Liiduga (IFA) ning se-da on tunnustanud ka mitu Iiri-maa ministrit. Iirimaa riiklik toi-dupromotsiooni agentuur Bord Bia aga käivitab ärialase mentorluse programmi, mis on mõeldud ras-kustes olevale köögiviljasektorile. Loe lähemalt siit.

Arla Foods maksab 2018. aasta kasumi põllumeeste toetuseks

Rahvusvaheline piimaühistu Ar-la Foods kavatseb kogu oma 2018. aastal teenitud kasumi maksta väl-ja põua tõttu kahjusid kandnud põl-lumajandustootjatele. Ühistu, mil-le liikmeteks on rohkem kui 11 200 põllumeest Taanist, Rootsist, Sak-samaalt, Belgiast, Luksemburgist, Hollandist ja Ühendkuningriigist, oodatavaks kasumiks on 347,5 mil-jonit eurot.

Ühistu esimehe Jan Toft Nør-gaardi sõnul hoolivad nad väga põllumeeste heaolust ning mõista-vad, et käesoleva aasta suvi on ol-nud erakordne. Kui tavaliselt maks-takse välja vaid osa aasta jooksul teenitud kasumist, siis seekord te-hakse erand põuakahjudega võit-leva sektori taas jalule aitamiseks. Loe lähemalt siit.

55/2018 | SEPTEMBER | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast KAUBANDUS

USA on olnud maailma kau-bandussuhete epitsentris ala-tes hetkest, kui president Trump kehtestas lisa impor-ditollid terasele ja alumiiniu-mile, mis kutsus esile vastu-meetmete kehtestamise mit-mete kaubanduspartnerite poolt, sh Hiina, Mehhiko ja Euroopa Liit. Asjad muutusid kiiresti halvast veelgi halve-maks ning tänu Hiina ja Meh-hiko vastu-tollidele levis kau-bandussõda ka piimandus-sektorisse.

Läbirääkimistel mõju ka põllumajandussektorileEL-USA kaubandussuhted lõõgas-tusid pisut pärast Euroopa Komisjo-ni presidendi Junckeri juulikuus toi-munud Washingtoni visiiti. Vaherahu tundub siiski habras olevat. Äsja kin-nitas Prantsusmaa president Macron oma vaateid, et EL ei tohiks kauban-duslepinguid sõlmida ühegi riigiga, kes ei respekteeri Pariisi kliimakokku-lepet. Samal ajal, kui terase ja alu-miiniumi tollimaksud ja ka vastu-meetmed jäävad kehtima, alustavad EL ja USA läbirääkimisi kõikide töös-tustoodete, sh autodele kehtivate tol-limaksude eemaldamiseks. EL kau-bandusvolinik Cecilia Malmström ja USA kaubandusesindaja Robert Lig-hthizer kohtuvad septembris ning ju-hatavad töögruppi, mis valmistab et-te läbirääkimiste alustamise novemb-ris. USA ilmselt soovib laiendada lä-birääkimisi ka põllumajandustoode-tele, mis on vastuvõetamatu Brüsse-lile. Kuid põllumajandus paistab ju-ba olevat läbirääkimisprotsessi kaa-satud, kui vaadata pärast juulikuist kohtumist alanud USA sojaubade im-pordi tohutut kasvu EL-i ning Euroo-pa Komisjoni ettepanekut alustada la-henduse leidmist pikalt üleval olnud hormoonivaba liha impordikvoodi üle. Viimane teema ei ole küll amet-likult seotud EL-USA kaubandusläbi-rääkimistega (kvoot kehtestati WTO reeglite tõttu), kuid teema käsitlemi-se ajastus tekitab küsimusi.

Piimandusküsimustes loodetakse edasiliikumist Kanadaga

Septembri algul teatas USA admi-nistratsioon läbimurdest Mehhikoga NAFTA läbirääkimistel, mis käsitles vaidluse all olnud küsimust autoosa-de päritolureeglite kohta. Muret teki-tav on fakt, et Kanada ei ole veel kaa-satud. Arutelu selle üle, kas ja mis tin-gimustel Kanada võiks läbirääkimis-tega liituda, jätkusid septembri esi-mesel nädalal. Nagu alati, on üheks mureküsimuseks ka piimandus, kuna USA püüab Kanadat survestada lõpe-tama USA eksporti kahjustavat tege-vust. Vähimaks, mida USA soovib, on muuta Kanada poolt kvaliteediklassi 7 kuuluva piima ekspordi subsidee-rimist, jättes samal ajal alles ultra-filtreeritud piima impordi. Seda pii-ma kasutatakse juustu valmistamisel. Kui Kanada lepinguga ei liitu, võib see takistada heakskiitu USA Kong-ressi poolt, kuna president Trumpil oli mandaat NAFTA lepingu muutmi-seks, mitte aga uue kaubanduslepin-gu sõlmimiseks Mehhikoga.

Piimandussektori jaoks kiireloo-mulisem küsimus on, kas läbimurre NAFTA läbirääkimistel tähendab, et Mehhiko vastumeetmena USA juus-tudele kehtestatud tollitariifid kao-tatakse ning millal see võiks juhtuda. Tariifide andmed USA juustuekspordi kohta juulis ei näita Mehhiko (20% ja 25%) ekspordimahtudele mitte min-git mõju, kuid mõju on märkimis-väärne USA ettevõtete jaoks. Mõnel juhul on tollitariifid partnerite vahel jaotatud, kuid paljudel juhtudel mak-savad tariifid USA ettevõtted, mis ei ole jätkusuutlik poliitika.

WTO vajab muudatusiSamal ajal on president Trump ähvar-danud USA lahkumisega WTO-st, ju-hul, kui viimane ei hakka „korralikult käituma“. USA nõudmised on seotud peamiselt apellatsioonikohtuga, mil-le liikmete määramist USA praegu ta-kistab. EL on ette valmistamas oma-poolseid reformiettepanekuid, osali-selt vastusena USA kriitikale. 12 sar-naste vaadetega ministri kohtumi-ne toimub oktoobris Kanadas ees-märgiga koguda kriitiline mass toeta-jaid, et viia läbi 25 aastat tagasi loo-dud süsteemi reform. USA lahkumine WTO-st tooks kaasa hiiglaslikud ette-arvamatud tagajärjed, kuna kauban-

dussuhted USA-ga ei põhineks seejä-rel enam mitte mingitel reeglitel, jät-tes täieliku vabaduse tollimaksude jm meetmete kehtestamiseks.

USA-Hiina konflikt ohustab maailma majandustUSA konfliktil Hiinaga ei paista lõp-pu tulevat, kuna tollimaksude nime-kiri mõlema riigi poolt järjest pikeneb ning lahkarvamused küsimustes na-gu intellektuaalse omandi õigus, rii-gi sekkumine majandusse jms ei kao kuhugi. Konfliktil on potentsiaali ter-ve maailma majandus rööbastelt ma-ha ajada. Ainuüksi 25%-line tariifide tõus piima- ja lõssipulbrile, juustule ning veevabale piimarasvale kahjus-tab USA eksporti, eriti aga lõssipulb-ri väljavedu, sest pool USA lõssipulb-ri eksporti läheb Hiinasse. Juulis, üks kuu pärast tollitariifide kehtima hak-kamist, oli USA lõssipulbri eksport Hiinasse vähenenud 27% ja juustu eksport 56% võrra.

Brexit: ilma lahkumislepinguta kehtivad WTO reeglidVaatamata sellele, mis toimub lom-bi taga, ei saa tähelepanuta jätta üht-ki võimalikku kaubanduse katkes-tust koduses Euroopas. Järgmised kaks kuud on olulise tähtsusega Bre-xiti osas; praeguse seisuga on Ühend-kuningriigi ja EL positsioonid selles täiesti kaks ise asja. Momendil ei ole olemas isegi tulevase partnerlusle-pingu teksti mustandit ning olulised punktid ÜK lahkumise kohta (Põhja-Iirimaa küsimus) on alles läbi rääki-misel. Ilma lahkumislepinguta ei tu-le ka üleminekuperioodi, mis tähen-dab, et WTO reeglid hakkavad kehti-ma 29. märtsil 2019, vaatamata sel-lele, kas läbirääkimiste aega pikenda-takse. Nii EL kui ka Ühendkuningrii-gi huvides on hoida võimalikult häid kaubandussuhteid.

Kaubandussõda 2.0 – kas eskaleerumine või lõpu algus?

6 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | SEPTEMBER | 5/2018KAUBANDUS

USA valitsus toetab kaubandussõjas kannatanuidAugusti lõpul avaldas USA põllumajandusministee-rium (USDA) üksikasjad põl-lumeestele määratud abi-programmi kohta, mis keh-testati president Donald J. Trumpi nõudmisel, et kaits-ta USA tootjaid välisriikide poolt kaubandusele (USA juhtkonna hinnangul) eba-õiglaselt kehtestatud vastu-meetmete põhjustatava ma-janduskahju eest.

Tegu on lühiajalise strateegiaga seniks, kuni valitsus töötab vabade, ausate ja vastastikku kasulike kaubandusle-pingute sõlmimise ning uute turgude avamise ja Ameerika farmerite kon-kurentsivõime suurendamise nimel. Abiprogramm koosneb kolmest osast:- Turusoodustusprogrammi abil

makstakse kokku 4 696 300 dol-larit maisi, puuvilla, piima, sea-kasvatuse, sorgo, sojaoa ja nisu-tootjatele turukatkestuste kom-penseerimiseks;

- Toiduabiprogrammid: 1,2 miljar-dit dollarit kulutatakse välisrii-kide kehtestatud meetmete tõttu ebaõiglaselt hinnastatud põlluma-jandustoodete kokkuostuks, mis seejärel jagatakse laiali erinevate toiduabiprogrammide kaudu;

- 200 miljonit dollarit on määratud uute turgude leidmiseks, nendega kohanemiseks ja kaubandustakis-tuste ületamiseks.

Loe lähemalt USA põllumajandus-ministeeriumi kodulehelt.

Hiinas levib sigade aafrika katkHiina teatas maailma looma-tervishoiuorganisatsioonile (World Organization for Ani-mal Health - OIE) esimesest sigade aafrika katku juhtu-mist oma territooriumil.

Juhtum registreeriti 3. augustil Põh-ja-Korea piiri ääres asuva Liaonin-gi provintsi pealinna Shenyangi lä-hedal asuvas farmis. Farmis oli kok-ku 383 siga, kellest 47 hukati haigu-se tõttu ning ülejäänud 336 selle le-viku tõkestamiseks. Kohalik omava-

litsus koostas kontrolliplaani ning kehtestas meetmed loomade liiku-mise piiramiseks, jälgimiseks ja ka-rantiiniks ning muid ettevaatusabi-nõusid. Meedias on tsiteeritud koha-likku loomatervishoiuametit, kelle sõnul on 913 siga hukatud ning hai-guspuhang kontrolli alla saadud; ei ole siiski selge, kas nende 913 hulka on arvatud ka OIE-le raporteeritud 336 sea hukkamine.

Copa-Cogeca hinnangul võib SAK puhang Aasia riikides (v.a. Jaa-pan) viia olukorra kontrolli alt väl-

ja ning tõenäoliselt levib taud pal-judesse maadesse. Hiinasse saa-bus haigus Venemaalt eluslooma-de transpordi kaudu. Küsimus on, millal jõuab SAK Lääne-Euroopas-se; kas jõuab, ei ole enam asjakoha-ne küsimus. Hiinas on palju nn taga-aia-farme; kehtestatakse järjest kar-mimaid sanitaarmeetmeid, maks-takse seakasvatajatele toetust meet-mete rakendamiseks ning ostetakse ka sigu kokku. SAK levik Hiinas võib muuta täielikult ekspordi dünaami-kat maailmas.

75/2018 | SEPTEMBER | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast TURUINFO

Juulikuus põllumajandustoodete hinnad maailmas langesidJuulikuus langesid maail-mas esmakordselt tänavu-se aasta jooksul kõikide pea-miste põllu majandustoodete hinnad.

Maailma Toiduorganisatsiooni FAO toiduainete hinnaindeks oli 2. au-gusti seisuga vähenenud 3,7% võr-ra eelmise aasta sama ajaga võrrel-des. Suurim langus toimus piima-toodete hindades – 6,6%, kusjuures enim langes või ja juustu hind ning mõningal määral täispiima- ja lõssi-pulbri hind. FAO hinnangul põhjus-tasid languse rohke pakkumine eks-porditurgudel, sh head toodangu kasvu väljavaated Uus-Meremaal.

FAO teraviljahinnaindeks oli juu-lis 3,6% madalam võrreldes juuni hinnatasemega ning 1,3% madalam kui 2017. a. juulis. Languse põhjus-tas nisu, maisi ja riisi ekspordihinda-de langus, kuigi juuli lõpuks hakkas nisu hind tõusma Euroopa ja Vene-maa käesoleva aasta teraviljatoodan-gu kehvade väljavaadete tõttu. Mai-si hind kannatas madala nõudluse ja kõrge saagiprognoosi tõttu USA-s. Riisi hinda mõjutas kasin nõudlus ja valuuta nõrkus. Taimeõli hind lan-ges 2,9% võrra, jõudes madalaimale tasemele alates 2016. aasta jaanua-rist. FAO arvates põhjustas hinnalan-guse välistegurite mõju, muuhulgas USA ja Hiina kaubandustüli. Rapsi-seemne hind oli tõusutrendis tänu biodiisli nõudluse kasvule ning Eu-roopa kehvale saagiprognoosile.

Liha hind langes 1,9% võrreldes juunikuuga. Hiljem hakkas hind tõusma tänu Brasiilia veiseliha eks-pordihindade tõusule, mille kutsus esile varasuvel toimunud Ladina-Ameerika veokijuhtide streik.

Maailma teraviljatoodang tuleb viimase kolme aasta viletsaimRahvusvahelise Teraviljanõukogu (In-ternational Grains Council - IGC) hin-nangul tuleb 2018./2019. aasta tera-viljatoodang viimase kolme aasta ma-dalaim, mida võib järeldada EL ja SRÜ riikide kehvast toodanguprognoo-sist. Juuli lõpus avaldatud teraviljatu-

ru ülevaates märgitakse 2018./2019. aasta teraviljatoodanguks maailmas 2,059 miljardit tonni, mis on oluli-selt vähem, kui kuu aega varem teh-tud prognoos. Käimasolev koristuspe-riood on valmistanud pettumuse ning püsib võimalus lõpliku saagi edasiseks vähenemiseks. ICG ennustab ka tera-vilja tarbimise vähenemist 2,131 mil-jardilt tonnilt 2,128 miljardile tonni-le, seda tänu tõenäoliselt väheneva-le nisu loomasöödaks tarbimisele. Vä-henenud tootmise tõttu võib teravilja laoseis maailmas väheneda 69 miljoni tonni võrra, jõudes madalaimale tase-mele alates 2014./2015. aastast. Ni-su toodang tuleb käesoleval aastal 37 miljoni tonni võrra väiksem kui möö-dunud aastal, langust oodatakse ka odra, kaera ja maisi toodangus. Mai-si toodang võib siiski 8 miljoni tonni võrra suureneda, kuid see sõltub Lõu-na-Ameerika toodangu taastumisest, mida on hetkel vara hinnata. Teravilja hinda mõjutasid kaudselt muuhulgas maailmas toimuvad kaubandusarute-lud, mistõttu on hind aeg-ajalt üpris madal.

Sojaoa import USA-st kasvas juulis 283%EL importis USA-st 2018./2019. hooaja esimese viie nädala jooksul 282,9% rohkem sojauba, kui möö-dunud aastal samal perioodil, mär-gitakse Euroopa Komisjoni 1. au-gustil avaldatud raportis. 2018. aas-ta juulikuu jooksul imporditi USA-st 359 305 tonni sojauba, mis moodus-tab 36,5% kogu EL sojaoa turuosast ning on 8,7% rohkem kui 2017. aas-ta juulikuus. EL Komisjoni president Jean-Claude Juncker pani Washing-toni kohtumisel Junckeri ja Trum-pi vahelise kokkuleppe tulemusena aluse raportite koostamisele EL-USA sojaoa kaubanduse kohta korra ka-he kuu jooksul. „EL võib nüüd USA-st rohkem sojauba importida. See on win-win olukord Euroopa ja Amee-rika kodanike jaoks,“ ütles Juncker. EL põllumajandusvolinik Phil Hogan sõnas, et väljendasime soovi rohkem sojauba importida ning see on nüüd toimumas. EL ja USA põllumeestel on koostööst palju võita. Kord kahe

kuu jooksul koostatava raporti vaa-tab üle kahe presidendi poolt ellu kutsutud kõrgetasemeline töögrupp. EL poolt juhib selle tööd kaubandus-volinik Cecilia Malmström, kes oma-korda annab aru EL nõukogule ning Europarlamendi liikmetele.

Piimatoodang mõõdukal tasemelPiimatoodang on kogu maailmas mõõdukal tasemel, aprilli seisuga oli kasv 1,9%, peamiselt aeglustu-mise tõttu Euroopas ja Ameerikas. Uus-Meremaa toodang on kasva-mas tänu paremale ilmale ja kõrge-matele hindadele. Tootmine kasvab ka Austraalias, Argentiinas, Brasii-lias ja Kanadas, kuigi vähemal mää-ral. Lõssipulbri eksport EL-s ja maa-ilmas on positiivne, mis kinnitab korralikku nõudlust. EL või eksport on jäänud samale tasemel, kuid hin-nad on madalad tänu suurema kon-kurentsivõimega toodetele Okeaa-niast, Ukrainast ja Valgevenest.

EL piimaturu vaatlussüsteemi (EU milk market observatory) and-metel langes EL keskmine tootja-hind aprillis 32,6 eurosendile/kg, mis tähendab 8%-list hinnalangust 2018. aasta jooksul. DG AGRI amet-nike sõnul on hinnalangus teravam kui pelk hooajaline kõikumine, kus-juures aprillikuu hinnatase oli 1% võrra madalam kui 5 aasta keskmi-ne. Piimatoodete hinnad on jäänud tugevale tasemele, kusjuures või hind on kiiresti tõusnud, lähenedes 6 000€/t. Lõssipulbri hind on samu-ti viimase paari kuu jooksul kasva-nud, kuni 17%, jõudes 1 540€/t. EL piimatarned kasvasid 2018. aasta jaanuarist aprillini 2,1% võrra (+1 milj. t). Lõssipulbri ja või tootmine oli aprillis allpool 2017. aasta taset, kuid kasvasid 2018. aastal kokku vastavalt 6% ja 1,2% võrra.

17. juulil toimunud Fronterra on-line oksjoni sulgemisel oli dehüd-reeritud piimarasva hind langenud 5,2 %, Cheddar juustu hind 3,3%, lõssipulbri hind kasvanud 0,8%, täispiimapulbri hind +1,5%, kaseiin -9,5%, või hind langes samuti mär-kimisväärselt 8,1%.

8 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | SEPTEMBER | 5/2018PÕLLUMAJANDUS

Tallinnas toimunud häkatonil otsiti lahendusi põllumajanduse nutikamaks muutmiseks8.–10. juunil 2018 toimus Tallinnas Spring Hubis idee-häkaton „Tech for Agricultu-re“, kus tiimitööna arendati 48 tunni jooksul välja uuen-duslikke lahendusi ja proto-tüüpe, et põllumajandussek-torit nutikamaks muuta.

„Tech for Agriculture” häkatoni ees-märk oli koguda innovaatilisi ideid, mis aitaksid põllumajandusvaldkon-da arendada. Osalejad said tänu Põl-lumajandusuuringute Keskusele, Põl-lumajanduse Registrite ja Informat-siooni Ametile (PRIA), Maa-ameti-le, Hollandi Põllumajanduse, Loodu-se ja Toidukvaliteedi Ministeeriumi-le ning Wageningeni Ülikoolile kasu-tada andmebaase, mille abil elulistele probleemidele lahendusi leida.

Kolme parima tiimi esindajad said võimaluse oma töid esitleda 13. juu-nil toimunud Hollandi-Eesti seminaril „Innovation in Agriculture“, kus osa-lesid ka Hollandi kuningas Willem-Alexander ja kuninganna Máxima ning mõlema riigi põllumajanduse eest vastutavad ministrid. Lisaks saab üks tiimidest jätkata oma prototüübi

arendamisega Prototroni programmis ning parim tiim saab otsepääsu Cli-mate Launchpad programmi.

Häkatonil oli 95 osalejat, nii põl-lumehi, insenere, andmeteadla-si, veebiarendajaid, kasutajaliides-te disainereid, ärivisionääre ja tu-rundusspetsialiste. Osalejad olid pä-rit Eestist, Hollandist, USA-st ja pal-judest teistest maadest ning koha-le saabudes ootas neid ülesanne 48 tunniga muuta põllumajandust.

Häkatoni esimesel päeval vali-ti välja 9 tehnoloogiliste lahenduste ideed ning moodustati tiimid nende arendamiseks. Töö käigus konsultee-riti pidevalt mentoritega ning näida-ti vahetulemusi žüriile. Tehti läbi ka koolitus ideede „maha müümiseks“, mis aitas tiimidel tööd paremini ette valmistada ning luua midagi tõeliselt kasulikku ja praktikas kasutatavat.

Näiteks vaid mõned häkatonil arendatud lahendustest:• Bird’s AI: maakasutuse reaalajas

monitoorimine satelliidiandmete ja tehisintellekti abil

• Dude! where is my tractor?: põl-lumajandustehnika jagamine põl-lumeeste vahel

• BuzzUp - mesilaste stressi jm anomaaliate tuvastamine nen-de sumina jälgimise abil, et välti-da kahjustusi või koloonia hukku-mist.

Häkatoni võitis Bird’s AI, mille jaoks loodi maakasutuse monitoorimise vahend, kasutades satelliidiandmeid ja tehisintellekti. Tallinna territoo-rium kaardistati Eesti andmebaase kasutades ning analüüsiti taimerik-kaid piirkondi. Arendajate hinnan-gul on tootel suur potentsiaal, näi-teks saab kindlaks teha maha võe-tud metsade hulka, kõrbestumise taset või kontrollida, kas põllumees tõepoolest oma põllul kasvatab neid kultuure, mida ta väidab kasvata-vat. Selle abil saab vältida füüsilisi kontrollkäike põldudele.

Võitjaid autasustasid Hollandi ku-ningas Willem-Alexander ning Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Ürituse korraldasid Garage48 ning Maaeluministeerium, Hollandi Suursaatkond Eestis, Hollandi Põl-lumajanduse, Looduse ja Toidukva-liteedi Ministeerium ning Eesti Põl-lumajandus-Kaubanduskoda.

Loe ka lisa siit.

95/2018 | SEPTEMBER | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast PÕLLUMAJANDUS

Euroopa Kohus tegi 25. juu-lil otsuse, mille kohaselt on mutageneesi abil loodud or-ganismid GMO-d ning pea-vad vastama riskihindami-se, jälgitavuse ja märgistuse reeglitele, mis on kehtesta-tud direktiiviga (2001/18) ja kooskõlas kaupade vaba lii-kumise reeglistiku teiste ko-hustustega.

Mutagenees hõlmab elusliikide ge-noomi muutmist, sh genoomi redi-geerimise teatud rakendusi, kuid mitte võõra DNA sisestamist (trans-geenimist). Seda uut taimearetus-tehnikat on kasutatud teatud herbit-siidikindlate sortide loomiseks.

Euroopa Kohus alustas juhtumi kä-sitlemist tänu Prantsusmaalt pärit al-gatusele. Prantsusmaa põllumeeste organisatsioon Confédération Pays-

anne koos kaheksa teise organisat-siooniga esitas Prantsusmaa riiginõu-kogule hagi, et vaidlustada Prantsu-se määrus, mis jätab GMO-seadus-andluse ELi pädevusse. Nad väljen-dasid arvamust, et mutagenees kuju-tab endast ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. Prantsusmaa Riiginõu-kogu küsis EL juristidelt selgitust ni-metatud direktiivi ulatuse kohta. Alg-selt kinnitas kohus mutageneesi käi-

Euroopa Kohus: uued taimearetustehnikad kuuluvad GMO-seadusandluse valdkonda

10 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | SEPTEMBER | 5/2018PÕLLUMAJANDUS

gus saadud taimesortide väljajätmist geneetiliselt muundatud organismi-de direktiivi reguleerimisalast, kuid juulis tehtud avalduses leiab Euroopa Ühenduste Kohus, et “uute mutage-neesi meetodite kasutamisega seo-tud riskid võivad osutuda sarnaseks geneetiliselt muundatud organismi-de tootmise ja transgeneesiga seotud probleemidega” ning et GMO-direk-tiiv “on kohaldatav ka mutageneesi meetoditega saadud organismidele”.

Keskkonnakaitse organisatsioonid rõõmustasid Euroopa Kohtu otsuse üle. Greenpeace´i toidupoliitika di-rektor Franziska Achterberg kõneles, et otsus teeb kristallselgeks, et loo-mad ja taimed, mis on saadud gee-nimuutmise teel, käivad sama ohu-tust ja märgistamist puudutava sea-dusandluse alla nagu teisedki GMO-tooted. Uute geneetiliselt muunda-tud organismide lubamine keskkon-da ilma korralikke ohutusmeetmete rakendamiseta on illegaalne ja vas-tutustundetu, eriti kuna geenimuu-datused võivad viia ettekavatsema-tute kõrvalmõjude tekkeni, lisas ta. Euroopa Komisjon ja liikmesriikide valitsused peavad nüüd tagama, et kõik uued GMO-d testitakse ja mär-gistatakse ning kõik GMO-de väli-katsed viiakse läbi GMO reegleid jär-gides. Teised organisatsioonid nagu mahetootjate katusorganisatsioon IFOAM EU, Beyond GM ja Slow Food International nõustusid ülalnimeta-tud arvamusega, märkides, et otsus on ajalooline ning see tagab, et uu-si tehnoloogiaid ja GMO-sid käsitle-takse samaväärselt ning reegleid tõl-gendatakse ühtemoodi kõikides liik-mesriikides.

Copa-Cogeca aga kahetseb Eu-roopa Kohtu otsust, kuigi selline tõlgendus ei tulnud neile üllatuse-na. Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen ütles, et on oht, et Euroo-pa põllumajandus satub isolatsioo-ni innovatiivsete lahenduste kasu-tamisel võrreldes muu maailmaga. Copa-Cogeca soovitab liikmesriiki-del leida koos huvipooltega lahen-dus, et erinevad huvid oleksid kaits-tud. EL seadusandlus peaks julgus-tama innovatsiooni ning võimalda-ma põllumeestel toota ohutut toitu, samal ajal loodusressursse kaitstes, lisas Pesonen.

EuropaBio peasekretär John Brennan mõistis samuti otsuse huk-ka, rõhutades, et ilma selge ja ühe-selt mõistetava seadusandluse-ta võib Euroopa kaotada võimaluse geenitehnoloogiast kasu saada. Eu-roopa Komisjon (DG SANTE) võtab nimetatud arvamused arvesse ning vaatab seadusandluse üle.

Poola loob vabatahtlikku märgistust GM-vabadele toodetele Poola põllumajandusministeerium valmistab ette vabatahtlikku märgis-tussüsteemi toiduainetele, mis ei si-salda GMO-sid ega nendest valmis-tatud koostisaineid; loomsete too-dete puhul on loomasööt GM-va-ba. „GMO-vaba“- märgistust ja stan-dardit asuti välja töötama avalikku-se, tarbijaorganisatsioonide ja toidu-tööstuste esindusorganisatsioonide palvel. Märgistus kehtiks loomsetele ja taimsetele töödeldud ja töötlema-ta toiduainetele. Seadus loodetak-se esitada Seimile kinnitamiseks ju-

ba käesoleva aasta septembris. Poo-la põllumajandusministeeriumi hin-nangul tõstaks märgistus tarbijate nõudlust GMO-vaba loomasööda jä-rele ning julgustaks Poola põllume-hi rohkem valgurikkaid taimi kas-vatama. Praegu impordib Poola 2 miljonit tonni sojajahu aastas, pea-miselt Brasiiliast, Argentiinast ning USA-st. Ministeerium soovib vähen-dada sojajahu importi järgmise viie aasta jooksul poole võrra ning asen-dada see kodumaise loomasöödaga. Mõned Poola piimatöötlejad hakka-sid oma tooteid „GMO-vaba“ märgis-tusega varustama juba möödunud aastal, ennetades uue seadusandlu-se koostamist. Vabatahtlik „GMO-va-ba“ märgistus kehtib ka Saksamaal, Austrias, Ungaris ja Sloveenias.

Euroopa Komisjon andis loa kolme uue GM-maisisordi loomasöödana kasutamiseks 3.augustil tunnustas Euroopa Ko-misjon kolme uut GMO kultuuri ka-sutamiseks toidu ja loomasöödana, kuid mitte kasvatamiseks EL terri-tooriumil. Uute kultuuridena tun-nustati maisisordid MON 87427 x MON 89034 x NK603 ning 1507 x 59122 x MON 810 x NK603, samu-ti uuendati seni kehtinud tunnus-tusi DAS-59122-7, GA21 ning suhk-rupeeti H7-1. Kõik kõne all olevad GMO sordid on läbinud EL tunnus-tamise protseduuri, kaasa arvatud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teadusliku hindamise. Euroopa Ko-misjonil on tunnustamiseks liikmes-riikide seaduslik mandaat. Tunnus-tus kehtib 10 aastat.

115/2018 | SEPTEMBER | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast PÕLLUMAJANDUS

Hundid valmistavad Euroopale peavaluSeptembri alguses toimus Europarlamendis üritus, kus anti ülevaade Norra Loo-dusuuringute Instituudis val-minud uuringust suurulukite mõjust Euroopa põllumajan-dusele ning kuulati erineva-te osapoolte seisukohti, mi-da nn hundi-probleemiga Eu-roopas peale hakata.

Uuring tõi välja, et ulukikahjud puu-dutavad põllumehi kõikides EL piir-kondades. Huntide tagasipöördumi-ne aladele, kus neid pole olnud vii-mased 100 aastat, muudab täielikult Euroopa maapiirkondi. Enim saa-vad kahjustada lambad; lambakas-vatus EL-s väheneb drastiliselt. Kao-tused on geograafiliselt väga erine-vad, kuid Norras ja Prantsusmaal on olukord kõige hullem. Huvitav on, et vähim kaotusi on maades, kus on enim hunte. Kahjude erinevust rii-kides selgitab loomakasvatussüs-teemi erinevus. Vabapidamisel lam-maste puhul ei takista hundirünna-kuid mitte midagi, võrreldes Norrat ja Rootsit. Kui lambad aias, siis tekib vähem kahjusid. Balkanil, Itaalias jm, kus lambad vabalt väljas, on tra-ditsiooniliselt kasutusel karjased ja karjakoerad, kes efektiivselt kaitse-vad huntide eest; probleem on neis maades, kus see traditsioon on ka-dunud. Raske on karjatamist uues-ti tekitada tööjõukulu ja sotsiaalsete küsimuste tõttu. Nn hundi ja lamba konflikt põhjustab konflikte ka ühis-konnas erinevate sotsiaalsete grup-pide vahel; viimane on sageli hoopis teiste konfliktide väljenduseks, mil-lel on sügavamad põhjused. Olukor-rale on vaja integreeritud lahendust, koostööd erinevate valdkondade po-liitikate vahel. Euroopas ei ole tege-likult puudu ei infost, teadmistest ega kogemustest, vajalik on need tõ-husalt rakendada.

Eurosaadikud olid teadlikud suu-rulukite probleemi olemusest, kuid seni pakutud meetmed on olnud vä-

heefektiivsed. Aedade ehitamine on kallis, paljudes piirkondades võima-tu (nt mäestikualadel) ning takis-tab ka näiteks turistide looduses lii-kumist. Turistid ei julgegi enam loo-duses liikuda; puretud/tapetud loo-made nägemine võib jätta eriti laste-le pikaajalise psühhotrauma. Raske on karjuseid palgata, keegi ei soovi enam seda tööd teha. Kuna paljudes piirkondades pole inimesed enam aastakümneid suurulukeid näi-nud, siis ühelt poolt on nad hirmu-nud, teisalt aga kerkib esile ka hun-tide romantiseerimist. Tuleb selgita-da nende käitumisviise ja õiget rea-geerimist. Muutused ei saa olla kii-red, kui hundid on piirkonnast ka-dunud olnud kauem kui 100 aastat, ei saa oodata kohest toimetulekut. Raske on aga oodata põllumeeste ja huntide sõbralikku kooseksisteeri-mist, põllumehed vajavad toimivaid meetmeid, mitte folkloori. Kõlama jäi ettepanek hundijaht lubada ka riikides, kus see praegu keelatud on.

Belgia plaanib inimesi koos huntidega elama õpetadaBelgia Flaami keskkonnaminister Joke Schauvliege pakkus välja „hun-diplaani“, mille eesmärk on inimes-tele õpetada, kuidas huntidega koos eksisteerida. Ettepaneku on heaks kiitnud mitmed põllumeeste ja jahi-meeste organisatsioonid.

Hetkel on Belgias teadaolevalt kolm hunti: kaks Flaamimaal ja üks

Valloonias. Arvestades, et neid võib peagi juurde tulla, otsustas Flaami regioon tegevuskava koostada. Pea-miselt sisaldab see meetmeid lam-maste kaitseks hundirünnakute eest elektrikarjuste abil. On aga ka koh-ti, kus tuleb huntide elu kaitsta, näi-teks kiirteedel liikluse intensiivsust vähendades.

Siiski ei ole ükski meede 100% tõhus, kuivõrd hundid on intelli-gentsed loomad ja kohanevad kiires-ti. Põllumeestele põhjustatud uluki-kahjud kompenseeritakse, aga ai-nult juhul, kui on kasutusele võetud ennetusmeetmed. Elanikkonna tea-vitamist huntidega koos eksisteeri-mise kohta jätkatakse ka edaspidi. Belgias on hundid looduskaitse all ning nende tahtlik tapmine on prae-gu keelatud.

Prantsusmaa põllumehed süütavad hundiprobleemi teadvustamiseks lõkkedPrantsusmaal on septembri keskpai-ku plaanis aktsioon, kus maapiir-kondades süüdatakse lõkked, mis on näha linnades ja teadvustavad ini-mestele looduse, hundipopulatsioo-ni ja loomakasvatuse rikutud tasa-kaalu ning ohtu kaotada inimeste elutegevust maapiirkondades, juhul kui huntide populatsiooni ei ohja-ta. Aktsiooniga kutsutakse liituma ka teisi Euroopa riike ning lahenda-ma ulukikahjude probleemi Euroo-pa Liidu tasandil.

12 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | SEPTEMBER | 5/2018VARIA

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA

J. Vilmsi 53g10147 Tallinn

Telefon: 600 9349Faks: 600 9350

E-post: info@epkk.eehttp://www.epkk.ee

Lehe väljaandmist toetab:

Euroopa Maaelu ArenguPõllumajandusfond:

Euroopa investeeringudmaapiirkondadesse

Maailma suurim akvapooniline farm asub Brüsselis4000 m² kala- ja taimekas-vatusfarm asub Brüsseli An-derlechti linnaosas Foodme-ti turuhoone katusel. Sel-le loomine oli osa piirkon-na arengukavast, mida toe-tavad Brüsseli linnavalitsus ja Euroopa Liit. Farmi pro-jekteeris ringmajanduse-le pühendunud arhitekt Ste-ven Beckers ning ehitas te-ma firma Building Integra-ted Greenhouses (BIGH).

Akvapoonika on eksisteerinud um-bes 1700 aastat – seda kasutasid in-kad, asteegid ning teadaolevalt ka-sutati meetodit ka iidses Hiinas, kus kalad ujusid riisipõldudel. Akvapoo-nika on jätkusuutlik toidu tootmise süsteem, mis on kombinatsioon tra-ditsioonilisest akvakultuurist (vee-loomade, nagu tigude, vähkide, kre-vettide kasvatamine veemahutites) ja hüdropoonikast (taimede kasvata-mine mullata) üksteist toetavas kesk-

konnas. Akvakultuuris jääkained (eelkõige ammoniaak) akumuleeru-vad vees, muutes vee kaladele mürgi-seks. Suunates sellise vee läbi inertse substraadiga (kruus, kergkruus) täi-detud taimede kasvulava, lagunda-vad ühed nitrobakterid ammoniaagi esmalt nitrititeks ning seejärel teised bakterid nitritid nitraatideks, mille omakorda taimede juurestik toitaine-tena veest välja võtab. Seejärel suu-natakse toitainetest puhastatud vesi tagasi veeloomade mahutisse.

5% suletud kalakasvatussüstee-mis ringlevast veest tuleb igapäeva-selt vahetada. Ka taimed on osa sule-tud ringlussüsteemist, mis lubab vett kokku hoida ning kontrollida toitai-nete koguseid taimedes. Süsteem on täielikult läbipaistev – ei ole võima-lik kasutada antibiootikume ega pes-titsiide, ilma, et see lõhuks bioloogi-list filtrisüsteemi ning seega hävitaks kogu farmi. Seega on tegu täielikult loodusliku ökosüsteemiga.

Farmi kinnises osas, basseinis ja

kasvuhoones, kasvatatakse triipah-venat (Morone saxatilis) ja tomateid ning maitsetaimi ja -rohelist. Ava-maal kasvavad erinevad köögiviljad, samuti on seal väike puuviljaaed, sa-muti kasvatatakse murakaid, musti-kaid, maasikaid ja vaarikaid. Aed on kaetud võrguga, et kaitsta seda lin-dude eest – hoones asub turg ning kanali läheduse tõttu on seal palju kajakaid ja vareseid, kes heameele-ga saagist osa tahaksid saada. Far-mi aastaseks toodanguks on planee-ritud 35 tonni triipahvenat, 15 ton-ni väga magusaid kirsstomateid, 140 000 maitsetaimede potti ning 120 000 ühikut maitserohelist.

Tegevust on kavas ka laiendada. Brüsseli regioonis on 6 miljonit ruut-meetrit sobivat pinda akvapoonilis-te farmide rajamiseks, millest praegu on otsustatud kasutusele võtta 10% ehk umbes 60 hektarit. Sarnaseid võimalusi otsitakse ka teistes lin-nades, nt Antwerpenis Belgias ning mitmes Prantsusmaa linnas.