ETTEVOTTE RAHANDUS

(Valemid rohelisega)

1. Ettevõtte rahandus (Aino Sillamaa)

Ettevõtte finantsjuhtimine (Asta Teearu ja Erik Krumm) 2005Ärirahandus (Asta Teearu ja Jelena Bõtškova)Finantsjuhtimise alused (Vambola Raudsepp)Aktsiaettevõtte rahandus I-V EMIÜlesandeid ettevõtte rahandusest ja finantsjuhtimisest (Enn Listra, Aita Tammeraid ja Asta Teearu)

Rahanduse mõiste ja koostisosadRahandus on raharessursside juhtimine, kogu rahandus jaotatakse 3-x grupiks:1. Riigi rahandus - riigi teenindamine raharessurssidega. Riigi rahandusel on 2 põhilist

funktsiooni: Tulude kogumine ja ümber jaotamine (riiklike fondide moodustamine) Stabiliseerimisfunktsioon – maksupoliitika abil tagada riigi stabiilne

majanduskasv.2. Ettevõtte rahandus - tegeleb ettevõtte rahaliste ressursside ratsionaalse paigutamise ja

suunamisega. Väliste ja sisemiste allikate moodustamine ettevõttes.

i. Sisemised allikad- need, mis moodustatakse ettevõtte majandustegevusest (puhaskasum, amortisatsioon).

ii. Välised allikad- võõrvahendid (laenud, omafinantseerimine). Kapitali eelarvestamine. Käibevara juhtimine.

3. Kodumajapidamisrahandus

Ettevõtte finantsjuhtimise (rahanduse) ülesanded ja eesmärgid Pankrotiohtu mitte sattumine Turuosa suurendamine, jne.

Peamine rahanduse eesmärk on omanike jõukuse suurendamine. Ülesanded:1. Kapitali moodustamine sisemiste ja välimiste finantseerimisallikate arvel.

Kapital = pikaajalised kohustused + omakapitalSisemised allikad: Ettevõtte tegevus (puhaskasum)Rahavoog = puhaskasum + amortisatsioon + vara müügist + saadavad intressid jneVälimised allikad: Pikaajalised laenud

2. Kapitali eelarvestamine (investeeringuprojektide juhtimine), suunamine ja kasutamineInvesteerimine – raha paigutamise võimalus hilisema tulu saamise eesmärgil.

3. Käibekapitali juhtiminePuhas käibekapital = Käibevara-lühiajalised kohustused (peab olema positiivne)Käibevara = raha(pangakontol kui sularaha kui raha ekvivalendid[rahaga võrdväärsed asjad]), deebitorid (krediit müük on arvega müük) ja varud

Raha-nii pangakontodel, sularaha, kõik raha ekvivalendid (rahaga võrdväärsed vahendid, N: aktsiad, väärtpaberid)Debitoorsed nõuded - N: ostjate võlg jne.Varud-valmistoodang, lõpetamata toodang jneKõik on ka rahandusjuhi ülesanded!!!Raha ei tohi ettevõttel rohkem olla kui 10% läbimüügist.

Ettevõtte rahanduse eesmärk on maksimaalselt kaasa aidata omanike jõukuse kasvule.Ettevõtte rahanduse eesmärk maksimaalselt kaasa aidata omanike jõukuse vule.Omanike jõukus tuleb aktsia turuhinna tõusust, kuid kasu ja aktsia turuhind ei pea olema võrdelises sõltuvuses. Aktsia turuhind sõltub lisaväärtusest, mida ettevõtte loob. Sõltub potentsiaalsest puhtast rahavoost.

EVA - ecomic value added = ärikasum(neto) – (kapital * kapitali hind)Ettevõtte majanduskasum

Ettevõtte rahandus ja riigi uus rahanduspoliitikaRahanduspoliitika = fiskaalpoliitika + rahapoliitikaFiskaalpoliitika on seotud maksusüsteemiga, riigieelarvetulude ja -kuludega, poliitikat juhib rahandusminister.Rahapoliitika väljendab ringluses olevat raha hulka, määrab krediiditingimused ja intressimäärad ja juhendab seda tegevust keskpank.Riigi rahanduspoliitika ülesanded1. Luua kõikidele omandivormidele soodsad arengutingimused, seda reguleeritakse

maksukoormusega. Eesti maksukoormus 34-36% vahel.Maksukoormus = kõikide kohalike ja riiklike maksude summa jagatud SKP !!!Madalmaksukoormusega: (kuni 37%) USA, Jaapan, Türgi (Eesti käib ka siia)Keskmise maksukoormusega (kuni 50%) - Saksamaa, Inglismaa, KreekaKõrge maksukoormusega - (üle 50%) - Rootsi ja Taani

2. Kindlustada riik ja kohalikud omavalitsused rahaliste ressurssidega.Et rahalistes fondides oleks nii palju raha kui vajalik ja nii vähe kui võimalik

3. Sotsiaalsete garantiide loomine elanikkonnale.(miinimumpalgad, pensionid, sotsiaalsed tagatisrahad)

4. Majanduse reguleerimine (maksusoodustused)5. Majanduse arengu stabiilsuse kindlustamine

2. Ettevõtte- ja finantsturudFinantsturg jagatakse kaheks: raha ja kapitaliturg. Vahendajateks finantsinstitutsioonid. Rahaturul kaubeldakse väärtpaberitega ja lühiajaliste väärtpaberitega. Kapitaliturul toimub kauplemine pikaajaliste väärtpaberitega.

Ettevõtte finantsanalüüsKasutatakse kolme meetodit

1. horisontaalanalüüsi puhul tuuakse välja muutused absoluutväärtuses ja protsentides.

2. vertikaalanalüüsi puhul tuuakse välja iga kirje osakaal kogumist. Seda tehakse peamiselt kasumiaruande põhjal, kusjuures üks kirje võrdsustatakse 100%-ga ja vaadatakse teiste kirjete osakaalu sellest. Vertikaalanalüüs tuuakse välja protsentides. (Seda võib teha ka bilansi põhjal - võtta aktiva bilansi kokku varad ja see võrdsustada 100%ga ja siis vaadata näiteks põhivara sellest kokku jne)

3. Suhtarvude analüüs - tuuakse välja suhtarv. Mingi arv jääb nimetajasse ja mingi lugejasse vastus murruga, mitte „ : ” märgiga!

Analüüsi läbiviimiseks on järgmised etapid:1. ettevalmistav etapp – tehakse kindlaks eesmärk (mida tahame analüüsida ja miks

me seda analüüsida tahame?)2. näitajate arvutamine ja interpreteerimine3. analüüsi tulemuste üldistamine, järelduste tegemine ja ettepanekute tegemine

Suhtarvude analüüsSuhtarvud jagatakse gruppidesse, üldiselt on kasutusel 5-6 gruppi suhtarve. Analüüsi grupid on ühesugused. Grupid:1. Maksevõime näitajad – peavad andma küsimusele kas oleme suutelised oma

kohustusi täitma a. üldine maksevõimenäitaja ehk lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current

Ratio) Tähis on CR = käibevara / lühiajalised kohustused (vastus on kordades ehk käibevara on nii mitu korda rohkem kui lühiajalisi kohustusi nagu seda on see vastus mille saame) [EP 0,9 < CR < 1,6] see tähendab, et käibevara peaks olema 0,9 aga vähem kui 1,6 seda ei pea meelde jätma, jäta meelde et käibevara peaks olema nii palju et kohustused oleks kaetud. [Käibevara koosneb kolmest rühmast I raha ja raha ekvivalendid II deebitorid ja III varud] Kaubandus ettevõttel suured varud ja tööstusettevõttel jällegi debitoorsed võlad suured see muudab seda kordajat

b. likviidsusnäitaja ehk kiire maksevõime näitaja ehk happe test (Quick Ratio) Tähis on QR = (käibevara – varud) / lühiajalised kohustused (murru peale jääb raha koos ekvivalentidega ja deebitorid kuna varu ju eemaldame. Varud eemaldatakse kuna see on kõige ebalikviidsem rühm, kuna seda on rahaks muuta kõige raskem) [EP 0,3 < QR < 0,9] kui selle vahel siis EP kiidab selle näitaja heaks.

c. Rahakordaja (Cash) = (raha + ekvivalendid) / lühiajalised kohustused (aktsiad ja väärtpaberid on see „raha” mis siin valemis asub[raha ekvivalendid on need paberid mis saab kohe rahaks vahetada])

d. Puhaskäibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused. Normaalses olukorras on see firmas positiivne arv. See näitab kui palju käibevara finantseeritakse pikaajaliste kohustuste korral / arvel.

2. Efektiivsusesuhtarvud selle rühma näitajad näitavad kui efektiivselt me oma varasid kasutame.

a. Koguvara käibe kordaja = netokäive / (keskmised)varad kõik bilansist võetud arvud tuleb võtta keskmisena. Näitab kui efektiivselt oma varasid kasutame, ja näitab kui palju igasse varasse investeeritud kroon kannab endas müüki

b. Materiaalse põhivara käibekordaja = netokäive / (keskmine) põhivarad jääkväärtuses

c. Debitoorse võla käibekordaja = krediitmüük / (debitoorne võlg – käibemaks). Käibemaksuga koos on see debitoorne võlg ja tänu sellele võtame selle ära kuna see moonutab tulemust. Näitab mitu korda aasta jooksul debitoorne võlg uueneb.

d. Raha laekumise välde = debitoorne võlg / (krediitmüük : 360). Näitab mitme päeva pärast keskmiselt saame ostjatelt raha kätte. 360 asemel võid kasutada ka 365 aga alati peab olema sama arv, ei tohi seda muuta!!! Ameerikas näiteks see 365 levinum kuid meil just 360 levinum. Teine valem sama asja arvutamiseks on Raha laekumise välte saab kätte nii et = 360 / debitoorse võla käibekordaja.

e. Tootmisvarude käibekordaja = käibe / keskmised varud. Näitab mitu korda aastas uuenevad varud.

3. Võõrkapitali kasutamise suhtarvud a. Võlakordaja = koguvõlg / koguvara. Näitab et 80% varadest on soetatud võlgade

abilb. Kapitaliseeritus kordaja = pikaajalised kohustused / kapital. c. Intressikulude katte kordaja = ärikasum / intressikuludd. Fikseeritud kohustuste kattekordaja = ärikasum / fikseeritud kohustused kokku.

Fikseeritud kohustused on lepingulised kohustused. e. Soliidsus kordaja = omakapital / (kohustused + omakapital) .Joonealune on

bilansi passiva pool kokku. Me ju teame, et passiva pool võrdub aktiva poolega. Näitab kui palju varadest on finantseeritud omakapitali arvelt.

4. Rentaablusnäitajad – rentaablus on eesti keeles tootlus ehk tootlikkus. Rentaablus näitajad tuuakse välja kasumiaruande põhjal. Selle rühma näitajad arvutatakse välja % - des. Rentaablus = kasum / näitaja, mille suhtes see välja tuuakse. (müügi suhtes, varade suhtes, omakapitali suhtes) Kasumeid võib olla niipalju kui on kasumiaruandes.a. Kogurentaablus ehk brutorentaablus ehk käibe kogurentaablus =

brutokasum(KA2 - est) / müügikäive b. Käibe ärirentaablus = ärikasum / netokäivec. Käibe puhasrentaablus = puhaskasum / netomüükd. Varade rentaablus ehk ( Return on Assets )ROA = puhaskasum / (keskmised)varad. e. Omakapitali rentaablus ehk ( Return on Equity ) ROE = puhaskasum / omakapital.

5. Lihtaktsionäri huvitavad suhtarvud a. Lihtaktsia tulu (Earnings per Share) EPS = (puhaskasum – eelisaktsia

dividendid) / lihtaktsiate arv. b. Hinnaturu suhtarv (Price / Earning Ratio) P/E suhtarv = Aktsia turuhind / kasum

aktsia kohta(ehk EPS). Mitu korda aktsiaturu hind on suurem tema väärtusest

13.02.07 Inxult saadud siit alatesPankroti analüüs

Altmani Z – skoor = 6,56x1 + 3,26x2 + 6,72x3 + 1,05x4 (me ei pea seda teadma peast, töösse ei tule)

X1= puhaskapital / varadX2= eelnevate aastate jaotamata kasum / varadX3= ärikasum / varadX4= omakapital / kogu võlg

Hinnang, kui Z > 2,6 siis hinnatakse finantsseisundit heaks, kui Z < 1,1 siis on ettevõttel pankroti oht, kui Z jääb sinna vahele siis tuleb teha täiendavat analüüsi.

K on Altmani pankroti kordaja.K=1,2x1 + 1,4x2 + 3,3x3 + 0,6x4 + 0,999x5

X1=puhaskapitall / varadX2=eelnevate aastate kasum / varadX3=ärikasum / varadX4=aktsia turuväärtus / kogu võlgX5=netokäive / varad

Kui K < 1,81 siis on pankroti oht kui K > 2,99 siis on finantsseisund hea, kui ta jääb sinna vahele siis tuleb teha täiendavat analüüsi.

ÜLESANNE 6 lk 6

Netokäive 750’000Koguvara käibekordaja (käibesagedus) 3,0 korda müük / kogu varaPõhivara käibekordaja (käibesagedus) 5,0 korda müük / põhivaraDebitoorse võlgnevuse (nõuete) käibekordaja 18,75 korda müük/debitoorne võlgLikviidsuskordaja qr = käibevara – varud / lühiajalised kohustused 2,0 korda

Bilanss (lihtsustatud bilansiskeem mida meie ülesannetes kasutame)

Rahalised vahendid 10’000 Lühiajalised kohustused 25’000Nõuded 40’000 Pikaajalised kohustused 100’000Varud 50’000Kokku käibevara 100’000 Kokku kohustused 125’000Põhivara jääkmaksumuses 150’000 Omakapital 125’000Kokku vara 250’000 Kokku kohustused ja 250’000

Omakapital

müük/koguvara = 1 / 3 koguvara=750’000 / 3 = 250’000(tahvlil tehti ristkorrutis)

müük/põhivara = 5 / 1 põhivara= 750’000 / 5 = 150’000

debitoorne võlg = 750’000 / 18,75 = 40’000

käibevara – varud / lühiajalised kohustused = 2100’000 – varud / 25’000 = 2 varud = 100’000 - ( 25’000 * 2 ) = 50’000

ÜLESANNE 8 lk7 (talle meeldib seda ülesannet eksamisse panna)

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (CR) 2,0Käibevara 2,5 miljonit krooniLühiajalised kohustused 1,0 miljonit krooni

Praegu: CR = käibevara / lühiajalised kohustused = 2,5 / 1,0 = 2,5Tahab: CR = 2,5 + x / 1,0 + x = 2,0

2,5 + x = 2,0 + 2xx - 2x = -2,5 + 2,0x = 0,5

K: 2,5 + 0,5 / 1,0 + 0,5 = 3 / 1,5 = 2

13.02.07 Inxult saadud siiamaani

3. Finants prognoosimine

Täiendava rahavajaduse leidmine protsendi meetodil läbimüüdi suhtes.Percent of Sales Method

Täiendav rahavajadus – kui olemas on laenud siis peame oskama arvestada palju väljas poolt veel raha vaja on.

Ettevõtte finantsmuutujate prognoosimiseks võetakse aluseks müügiprognoos ja ennustatakse selle mõju firma kuludele, varadele ja võlgadele. Prognoosiks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid:

1. protsendi meetod läbimüügi suhtes2. valemi ja bilansi meetod3. regressioonanalüüs

(Meie läbime 1. ja 3. meetodid 2. ei läbi kuna see on finantsjuhtimises läbi võetud)

ÜLESANNE (siuke eksamis ka) protsendi meetodi näide!!Aruande aastal oli firma läbimüük 10mln krooni järgmiseks aastaks plaanitakse selleks 12mln. Tegevustulukus ehk müügi puhas rentaablus oli 5% ja jääb nii ka plaaniaastal.(Puhaskasum / müük) Ja dividendi välja makse kordaja (dividendid / puhaskasum) on 50%. Määrata firma täiendav raha vajadus väljas poolt.

∆ müük = plaaniline müük / aruande aasta müük12’000’000 / 10’000’000 = 1,2 ehk kasvab 20 %

Täitsime aruande aasta bilansi tegime kohe (antud andmed) ja siis plaanilise arvutasime hiljem!

Aruande aastabilanss Plaaniline aastabilanssAktiva AktivaKäibevara 2’000’000 * 1,20 = 2’400’000Põhivara 4’000’000 * 1,20 = 4’800’000 (kui tekst midagi ei ütle siis ka

suureneb)∑ varad 6’000’000 ∑ varad 7’200’000Passiva PassivaKreditoorne võlg 1’000’000 * 1,20 = 1’200’000Töötasuvõlg (ehk püsivõlg) 1’000’000 * 1,20 = 1’200’000 (päriselus nii pole aga teoorias on)Veksli võlg 500’000 --- = 500’000Pikaajaline laen 2’000’000 --- = 2’000’000Aktsiakapital 300’000 --- = 300’000Jaotamata kasum 1’200’000 NB! „+” 300’000 = 1’500’000∑ kohustused ja omakapital 6’000’000 ∑ kohustused ja omakapital 6’700’000

Täiendav raha vajadus väljas poolt 500’000 seega kokku 7’200’000

NB! ta ei allu reeglitele = kirjele pannakse see „+”ga kuna see kasvab koguaeg = peame teadma plaani aasta puhast kasumit (arvutasime välja:X / 1’200’000 = 5% / 1 => 1’200’000 * 5% = 600’000 see läheb pooleks 1. dividendideks ja 2. jaotamata kasumisse.

ÜLESANNE protsendi meetodi näide!!Järgmisel aastal on plaanis müüki suurendada kaks korda, kuna põhivara kasutuses oli veel reserve siis plaani aastal neid juurde ei soetata. Samuti ei ole ette näha jaotamata kasumi reinvesteerimist. Arvutada 1. kui palju vajatakse väljas poolt raha 2. kui palju vajatakse siis raha kui põhivara kasutati juba möödunud aastal ära täies võimsuses.Aruande aastabilanss Plaaniline aastabilanssAKTIVA AKTIVAKäibevara 5’000 * 2 = 10’000Põhivara 5’000 = 5’000 (* 2 = 10’000)∑ vara 10’000 ∑ vara 15’000 (20’000)PASSIVA PASSIVATasumata arved hankijale 1’000 * 2 = 2’000Pikaajalised võlad 5’000 = 5’000Omakapital 4’000 = 4’000∑ kohustused ja omakapital 10’000 ∑ kohustused ja omakapital 11’000

Väljast vaja juurde 4’000 (9’000)

ÜLESANNE protsendi meetodi näide!!

Ettevõtte tegevus tulukus (puhaskasum / müük) on 11%. Dividendi väljamakse kordaja on 60%. Aruandeaasta müük oli 10’000 mis suureneb plaanikohaselt järgmisel aastal 50%. Põhivara kasutuses reserve ei ole. Lühiajaline laen plaani aastal ei muutu. Milliseks kujuneb raha vajadus väljas poolt.Aruande aastabilanss Plaaniline aastabilanss AKTIVA AKTIVAKäibevara 7’000 + 50% = 10’500Põhivara 3’000 + 50% = 4’500∑ vara 10’000 ∑ vara 15’000PASSIVA PASSIVAKreditoorne võlg 3’500 + 50% = 5’250 (sõltub müügist)Lühiajaline laen 1’500 1’500 Aktsiakapital 5’000 5’000Jaotamata kasum - + 11% 15’000 = 1’650 sellest 40% ehk

660 sellest jääb jaotamata kasumisse∑ kohustused ja omakapital 10’000 ∑ kohutused ja omakapital 12’410

Raha vaja väljas poolt 2’590

ÜLESANNE valemi meetod!!

AFN = (A / s) (∆ S) – (L / S) (∆ S) – MS1 (1 - d) AFN = additional funds neededA/S – varad mis sõltuvad müügi muutusest (murru all olev S - aruande aasta müügid)L/S – võlad mis sõltuvad müügi muutusest(∆ S) – müügi muutus (absoluutarvudes)M – tegevustulukus ehk käibe puhas rentaablus (puhas kasum / müük)S1 – plaaniperioodi müügi käived – dividendi väljamakse kordaja

ÜLESANNE protsendi meetodilAruandeaasta müügikäive oli 200’000 krooni, plaani aastaks on plaanitud käibe kasvu 50% ulatuses. Puhaskasum moodustas aruandeaastas 6% läbimüügist ja nii jääb see ka plaaniaastal. Maksuvõlg muutub proportsionaalselt müügiga. Dividende makstakse välja plaani aastal 50% puhaskasumist. Lühiajaline laen ei muutu. Kuna põhivara kasutuses ei ole reserve siis plaaniaastal tuleks sinna raha planeerida. Leida täiendav rahavajadus väljas poolt protsendi meetodil.

Aruandeaasta bilanss Plaaniline aastabilanssAKTIVA AKTIVARaha 5’000 * 1,5 = 7’500Debitoorne võlg 40’000 * 1,5 = 60’000Varud 25’000 * 1,5 = 37’500∑ käibevara 70’000 * 1,5 = 105’000Põhivara 50’000 * 1,5 = 75’000∑ varad 120’000 ∑ 180’000PASSIVA PASSIVA

Kreditoorne võlg 40’000 * 1,5 = 60’000Maksuvõlg 10’000 * 1,5 = 15’000Lühiajaline laen 15’000 = 15’000∑ lühiajalised kohustused 65’000 ∑ 90’000Aktsiakapital 10’000 10’000NB! Jaotamata kasum 45’000 + 9’000 = 54’000∑ kohustused 120’000 154’000

täiendav vajadus: 180’000 – 154’000 = 26’000

Müügi puhasrentaablus ehk tegevustulukus = puhaskasum / müük

6% = puhaskasum / plaanilise aasta müük

6% = X / 300’000 seega X = 18’000

AFN (additional funds needed) = (A/S)(∆ S) – (L/S)(∆ S) – MS1(1-d)

AFN=(120’000/200’000)*100’000–(50’000/200’000)*100’000–0,06*300’000*(1-0,5)= 60’000 – 25’000 - 9’000 = 26’000

Inxult siit alatesEttevõtte kasvu prognoosimineKasvumäär ilma täiendava välise finantseerimiseta

Tingimus: AFN = 0 g = (müügikasvumäär protsentides)

S1 = S0 ( 1 + g )S1 = S0 + S0 gS1 - S0 = S0 g∆S = S0 g

ÜLESANNEA = 2’000S = 4’000L = 900Puhas kasum = 192d = 30%g = ?

(2’000/4’000)*4’000g–(900/4’000)*4’000g-(192/4’000*4’000)*(4’000-4’000g)*(1-0,3)=02’000g - 900g - ( 192g ) * 0,7 = 02’000g - 900g - ( 192g ) * 0,7 = 02’000g - 900g - 134,4g = 0965,6g = 0g= 134,3 / 965,6 = 0,139 ehk 13,9%

ÜLESANNEA / S = 1,6L / S = 0,4M = 10%d = 45%S0 =100d = ?

AFN = ( A / S ) ( ∆S ) - ( L / S ) ( ∆S ) - MS1 ( 1 – d )

1,6 * 100 – 0,4 * 100 – 0,1 * ( 100 + 100g ) * ( 1 – 0,45 ) = 0160g - 40g - 0,1 * ( 55 + 55g ) = 0160g - 40g - 5,5 - 5,5g = 0114,5g = 5,5g = 5,5 / 114,5 = 0,048 ehk 4,8%

inxult siiamaani

Käibevarade juhtimineVarude juhtimine

Baumoli [bemooli] mudel – optimaalse sisseostu valem (kui suur on kogus) – Q

Q =

2 – kordaja ja koguaeg samaS – kogu vajadus antud ajaperioodil (tavaline et see on aasta)O – tellimiskulu ühe tellimuse kohtaC – säilitamise ehk hoidmise kulu ühe ühiku kohta

TQ – kogukulud

TQ =

Esimene osa tähendab hoidmise ehk säilitamise kulu. Teine jagatis tähendab seda et mitu korda ostetakse kaupa sisse… peale plussi olev osa on tellimise kulu.

Optimaalsele kogusele vastavad alati minimaalsed kogukulud kusjuures hoidmise ja tellimise kulud on võrdsed.

Mida suurema koguse sisse ostame seda vähem kordi tuleb tellimust esitada. Kui kogus suurem siis tellimuse kulu väiksem.Optimaalsemad kulud on kõige väiksemad kulud. Kus mõlemad pooled on arvuliselt võrdsed.

Valemit saab kasutada ainult siis kui antud piirangud. Kolm tükki neid Nõudlus peab jääma aasta jooksul samaks Hinnad ei tohi muutuda. Varudega seotud kogukulud peavad jääma ka muutumatuks

ÜLESANNE 263 lk 63Firma Mood tellib kaupa järgmistel tingimustel:

1. tellimusi saab teha vaid täissadades2. aastavajaduseks arvestatakse 300’000 ühikut 50-nädalase tööaja jooksul3. säilituskulud on 30% kaupade ostuhinnast4. ostuhind on 10kr ühiku kohta5. tellimiskulud 50kr tellimuse kohta6. soovitatav julgestusvaru on 1’000ühikut (siia ei arvestata kättetoimetamisaja varu)7. kättetoimetamisaeg on 2nädalat

Arvutagea. optimaalse tellimuse suurusb. mitu tellimust tehakse aastasc. taastellimispunkt (2 nädalat varu sees on ka tellitud, kuid veel saabumata varud)

Lahendus

a) Q = seega 3’200ühikut (kuna taheti täissadades

vastust)b) [ 300’000 + 1’000(julgestusvaru) + ( 2 * 6’000)(kättetoimetamise varu)] / 3’200 =

97,8Kättetoimetamise varu: 50nädalat – 300’000 seega 1 nädala vajadus on 6’000

c) 1’000 + ( 2 * 6’000 ) = 13’000 sel ajal on uue vajadus

ÜLESANNE 259 lk 62Kohalik kingitustekauplus kavandab veiniklaaside komplektide tellimust järgmiseks aastaks. Kaupluse juhataja arvab, et järgmisel aastal suudab ta müüa umbes 800 komplekti hinnaga 180 kr komplekt. Hulgimüügihind, mida kauplus komplekti eest maksab, on 120 kr. Ühe komplekti säilituskuludeks arvestatakse 15,00 kr aastas ja tellimuskuludeks 250 kr ühe tellimuse kohta.Arvutage:

a) veiniklaaside komplektide ökonoomse tellimuse suurus sellel aastalQ = (2 * 800 * 250) / 15 = 163,3

b) kulud varudele, kui tellitakse ökonoomne kogus (Eeldame, et vajadus on stabiilne ja kättetoimetamine viivitusteta, mistõttu julgestusvaru ei ole vaja kavandada )no ei saanud seletusest aru… andke andeks kobige ise kooli

ÜLESANNE 266 lk 64Elektroonikatehase „Mikro” tootmisvarude kohta on teada järgmist:1. tellida saab täis kahesaja-ühikuliselt2. aasta vajadus on 500’000 ühikut (50töönädalat aastas)3.säiltuskulud moodustavad 10% ostuhinnast4.ühiku ostuhind on 5kr5.ühe tellimuse kulu on 100 kr6.soovitav julgestusvaru on 5000 ühikut (ilma kättetoimetamise varuta)7.kättetoimetamise aeg on 4 nädalatArvutage:a) optimaalse tellimuse suurus

b) tellimuste arv aastas

50n – 500’000 1n – X X= 500’000 / 50 = 10’000c) millise tootmisvarude taseme juures tuleb esitada taastellimus

5’000 + (4*10’000) = 45’000ühikutd) arvutada uuesti a b ja c kusjuures säilituskulud tõusevad 50%-ni ostuhinnast

d.a.)

d.b.) 500’000 + 5’000 + 4 * 10’000 / 20’000 = 27,25d.c.) 5’000 + ( 4 * 10’000) = 45’000

ÜLESANNE 260 lk 62Kohalik hamburgeri müügikiosk ostab iga kuu 20’000 kasti hamburgerisaiakest. Tellimuskuludeks ühe tellimuse kohta arvestatakse 50kr ja ühe kasti hoidmise kuludeks tuleks arvestada 25sentiArvutage:

a) hamburgerisaiakeste optimaalse tellimuse suurus ja ruutjuur ( 2 * 20’000 * 50 ) / 0,25 = 2’828b) märkige, millised on optimaalse tellimise suuruse arvutamise eeldused*lahendus puudub kuna pr. Veider segas mind*

Debitoorse võla juhtimine

a / b kogu c maksetingimuseda - määrb - soodus perioodc - kogumakse periood

[a / (1 - a)] * [360 / (c - b)]

näide:10 / 15, kogu 30Arvude seletus: 10 - maksusoodustus arve pealt %-des15 - need ettevõtted saavad seda soodustust %-des, kes maksavad 15 päeva jooksul 30 - muidu on makse periood 30 päeva

Tinglikud loobumiskulud:Kui ostja ei nõustu selle soodustusega (kui maksab 30dal päeval) siis arvestatakse tinglikult aasta peale.

Faktooring

Faktooring on müüja nõudeõiguste omandamine faktor firma poolt kes ostab pärast müügi momenti müüja varalise nõudeõiguse.

Faktooringu etapid:1. müüja esitab ostjale arve kauba eest tasumiseks 2. müüja saadab arve faktor firmale 3. müüja saab kokkulepitud osa rahast kohe kätte (Eestis on see 70-90% arve

summast)4. faktor firma informeerib ostjat nõudeõiguse üleminekust ja jälgib arve tasumist5. maksetähtaja saabumisel tasub ostja otse faktorfirmale6. faktor firma tasub ülejäänud osa müüjale

Faktooringu liigid1. regressiõigusega faktooring – see on faktooringu liik kus faktor firmal on õigus

ostetud arved müüjale tagastada st. tagasi müüa. 2. regressiõiguseta faktooring – kogu risk jääb faktooringu firma kanda st pole

õigust raha tagasi võtta mille oli juba ära andnud (seda kasutatakse Ameerikas kõige rohkem).

3. makse faktooring – see liik finantseerib enammakstud käibemaksu. Kasutatakse meil ka kuna KM kättesaamiseks läheb aega.

Raha juhtimine

Raha vajatakse (Keynes-i järgi):1. kohustuste katmiseks2. reserv ettenägematuteks vajadusteks3. reserv eriti soodsate tehingute sooritamiseks

Baumoli mudel:

C – sularahaks muudetavate väärtpaberite müügi summa ühe rahastamise korralb – ühe rahastamise kuluT – raha kogunõudlusi – väärtpaberitelt saadav intress

Tingimus: Ettevõttel peavad olema kiiresti realiseeritavad väärtpaberid (KRVP)

Kogukulu valem

I*(C/s ) - intressi tuludB*(T/C) - Väärtpaberite müügiga seotud kulud

Milleri – Orri mudel

m – minimaalne raha jääk ehk alumine limiidipiirz – optimaalne raha jääkh – maksimaalne raha jääk ehk ülemine kontroll limiidipiir

h = 3 Z –Z mkui m = o, siis 2 = h / 3

Vahe alumise kontroll limiidi piiri ja optimaalse raha jäägi vahel on väiksem kui optimaalse raha jäägi ja kõrgema kontroll limiidipiiri vahel sest kiiresti realiseeritavaid väärtpabereid müükase sagedamini ja väiksemate summade eest kui neid ostetakse.

KassaplaanRV sisse

- RV välja = puhas RV+ Raha algjääk- optimaalne raha vajadus = Raha lõppjääk

Põhivara juhtimineInvesteeringute hindamise kriteeriumid

Investeering on raha paigutamise võimalus hilisema tulu saamise eesmärgil. FV = PV (1 + i) = (1 + i) - intressi tegurPV = FV / [(1 + i) ]

Annuiteet on ühesuguste maksete jada

= ehk

1. Tasuvusaeg – esialgsed kulud / keskmine tulu

Tasuvusaeg = NB! Seda saab ainult siis kasutada kui all

nimetajas on annuiteet

Esialgsed kulud - tähis IoKeskmine tulu – keskmine lisanduv RV

Nimetajas ei tohi kasutada aritmeetilist keskmist

Hindamiseks peab olema midagi millega võrrelda, tavaliselt ettevõttel väljatöötatud norm tasuvusaeg. Kui on mitu projekti ja mul võimalik valida ainult üks siis nimetatakse neid projekte teineteist välistavateks projektideks.

Näide: (LK 82)Io = 250’000Aasta Rahavoog ehk RV1. 75’0002. 100’003. 50’0004. 70’0005. 50’000

Kuna tegu pole annuiteediga (ehk siis ühtsete raha summadega peab arvutama teisiti)

Läheb vaja kolm täit aastat et saada kokku 250’000 kuna 75’000+100’000+50’000 = 225’000 jääb puudu 25’000 siis selle pean võtma neljandast aastat ehk siis aega läheb 3,4aastat (0,4 tuleb 25’000 / 70’000 = 0,4)

2 NPV ( Net Present Value ) Nüüdis puhas väärtus

Valem kuni Io on LRVr – nõutav tulunorm ehk kapitali kaal ehk keskmine hind

NPV

3. kasumi indeks PI ( Profitability index )

PI=

4 IRR ( internal rate of return ) projekti sisemine rentaablus

On selline intressimäär mis võrdsustab projekti tulevasi diskonteeritud rahavoogusid ja projekti esialgseid kulusid.

ehk NPV = 0

Hinnangu andmiseks tuleb IRR võrrelda investori poolt nõutud tulunormiga.

NäideIRR = 20%R = 15% Sel juhul võtan projekti vastu kuna 5% jääb minule kui oleks väiksem siis kuuluks tagasilükkamisele.

5 MIRR modifitseeritud sisemine rentaablus (lk 87)

Seda me ei vaata tunnis…

Rahavoogude arvutamine

Rahavood jaotatakse 3 gruppi1. esialgsed kulud ehk puhas investeering 2. lisanduvad ehk juurdekasvulised rahavood Io3. lõpetavad rahavood LRV

Näiteks asendus projektiga1. esialgsed kulud ehk puhas investeeringuue seadmete hind+ transpordikulu+ montaaži kulu+ väljaõppe kulu+ käibevarade suurenemine- vana seadme müügihind+/- maksuefekt (võrrelda raamatupidamisliku jääkväärtust ja vanaseadme müügi hinda)∑ esialgsed kulud (Io)

2. Need rahavood (juurde kasvulised) võtavad arvesse ainult selles projektist tingitud muutusi nii kuludes kui ka tuludes st. tuleb arvesse võtta ainult inkrementaalseid rahavoogusi - need on rahavood mis tulenevad ainult sellest projektist.

3. lõpetavad rahavood Peame oskama ette näha mis juhtub seadmega millel on eluiga otsa saanud ja meie teda enam ei vaja. Uue seadme müügihind- ettevõtte tulumaks+ vabanev käibekapital- likvideerimisega seotud kulud∑ LRV

ÜLESANNEEttevõte kavatseb tootmist suurendada ja seoses sellega prognoosib järgmist rahavoogu 6 aasta jooksul igal aastal 450’00kr. Projekti esialgsed kulud on 1’950’000kr nõutav tulunorm ehk kapitali keskmine hind on 9%. Arvutada projekti nüüdis puhas väärtus (NPV) teiseks kasumi indeks Pii, kolmandaks sisemine tasuvuslävi (IRR) ja otsustada kas projekt vastu võtta või tagasi lükata.

NPV = (450’000 * 4,4859(võtsin selle tabelist lk 206)) – Io ehk 1’950’000 = 68’655 9% 6a.

Jah võtame vastu

PI = = 450’000 * 4,4589 / 1’950’000 = 1,035

ikka võtame vastu kuna arv on üle ühe kui oleks alla ühe siis ei võtaks

IRR ligikaudu :Abitehe = esialgsed kulud / keskmine LRV = 1’950’000 / 450’000 = 4,333Tabelist vaatasin ligikaudu 10%

Sobib ikka veel

ÜLESANNEProjekti esialgsed kulud on 15’000kr ja eluiga on 5a. ja lisanduvad rahavood aastas 4’500 krooni. Leida selle projekti täpne sisemine rentaablus ehk IRR, interpoleerimise teel.

IRR ligikaudu:Abitehe 15’000 / 4’500 = 3,33Tabelist vaatasin, et jääb selle vahele 15% - 16%NPV nii 15%-ga kui ka 16%-ga

Kui 15% NPV = (4’500 * 3,3522) – 15’000 = 85 see pole null mida meil vaja oli

5a. 15%Kui 16% NPV = (4’500 * 3,2743) – 15’000 = - 266 see on miinusega ja jälle ei sobi 5a. 16%

Interpoleerimine:15% + (16% - 15%) * 85 / [+85 – (-266)] = 15% + (16% - 15%) * 85 / 351 = 15,24% see ongi täpne IRR

Ülesanne 249 lk 59Ettevõtte EBA rahavaru planeerimine ei ole andnud tegelikkusele vastavaid tulemusi ning seetõttu otsustas finantsist loobuda senisest meetodist ning kasutada ülemise kontrollpiiri mudelit koos rahavaru optimaalse summa määramisega. Analüüsinud seniseid rahavaru tasemeid, leiti, et rahavaru standardhälve oli ja peaks ka edaspidi olema 800 kr. Firma arveldusarve minimaaljäägiks on kehtestatud 1’000 kr (madalam kontrollpiir). Müügikõlblikelt väärtpaberitelt on võimalik teenida aastas 9% (majandusaastaks arvestatakse 360 päeva ning ühe väärtpaberitehingu eest tuleb maksta 90 krooni. Arvutage selle ettevõtte rahajäägi optimaalne suurus ja rahavaru ülemine piir.

Tehingu tasu 90.-

1’000 = 6’570

* siis jagan i 360-ga kui ülesandes on mainitud et see on perioodi pikkush = 3z - 2m = ( 3 * 6’570 ) - ( 2 * 1’000 ) = 17’710

Ülesanne 252 lk 60Ettevõtte R kasutab raha juhtimisel Baumoli mudelit. Hiljuti, kui müügikõlbulike väärtpaberite intressimäär oli 10%, tuli ettevõttel mudeli järgi keskmiseks rahavaruks 1’000 kr. Intressimäärad aga tõusid kiiresti ja firmat huvitavate müügikõlbulike väärtpaberite intress tõusis 15%-le. Tehingukuluks väärtpaberite ostu ja müügi eest on 20 krooni tehingult. Arvutage, missuguseks kujuneb sobiv keskmine rahavaru pärast intressimäära tõusu

= => C = 2 * 1’000 = 2’000

C =

2’000 = | ()

4’000’000 = | * 0,10

400’000 = 40T | : 40

T = 10’000

C = = 1’633

= => = 816,5

Ülesanne 250 lk 59-60*ülesande tekst puudu – liiga pikk – vaata raamatust*Arvutage:a) firma rahavaru optimaalne summa (rahavaru pöördepunktis)b) rahavaru ülemine kontrollpiirc) millal ja kui suure summa eest (partii suurus) peaks firma väärtpabereid ostmad) millal ja kui suure summa eest (partii suurus) peaks firma väärtpabereid müüma* Esitage tulemused arvjooniselLahendus:

a) 20’000 = 71’639

b) h = 3z - 2m = (3 * 71’639) – (2 * 20’000) = 174’917

c) ja d) neid kahte vist ei teinud

Ülesanne 136 lk 34Firma poolt soetatav masin annab 8 aasta jooksul puhastulu 10’000 krooni aastas. Firma kapitali hind (diskontomäär) on 12%. Millise maksimaalse hinnaga võib firma selel masina osta?

8a 12% seega tabelist otsin väärtuse ja saan võrrandi 4,9676 * 10’000 = 49’676* kuna sain arvu tabelist sain lihtsamalt läbi ajada.

Ülesanne 138 lk 34Ettevõte laenab pangast 5’000’000 krooni tähtajaga 4 aastat intressimääraga 12%. See laen tuleb tagastada võrdsetes osades 4 aasta jooksul. Tagasimaksed toimuvad lõpus.Arvutada:a) tagasimakse aastas (põhisumma koos intressidega)b) ja koostada maksete graafik, tuues ära eraldi laenusumma ja intressidLahendus: 1. 50’000 * 0,8333 = 41’6652. 60’000 * 0,6944 = 41’664 i = 250’0003. 75’000 * 0,5787 = 43’402,54. 75’000 * 0,4823 = 36’172,55. 95’000 * 0,4019 = 38’180,5 ∑ = 201’084,5 – 250’000 = - 48’915,5

Ülesanne 139 lk 34 annuiteedi tabelKas on otstarbekas investeerida varasse, mille kasutamine toob sisse 120’000 krooni aastas järgneva 8 aasta jooksul, kui selle vara maksumus on 620’000 krooni ja intressimäär on 10%?

8.a. 10% tabelist 5,3349 * 120’000 = 640’188640’188 – 620’000 = 20’188 Järeldus: Jah, me võtame projekti vastu

Ülesanne 148 lk 35Ettevõtte finantsdirektorina tuleb Teil hinnata kaht teineteist välistavat projekti, mille lisanduvad rahavood on järgmised:Aasta Projekt A Projekt B 0 -100000 -1000001 55000 100002 34000 250003 36000 450004 10000 60000Millise otsuse Te teete, kui ettevõtte kapitali hind on 15%Aasta Projekt A Projekt B0 - 100’000 Minu arvutus - 100’000 Minu arvutus1 55’000 * 0,8696 = 47’828 10’000 * 0,8696 = 8’6962 34’000 * 0,7561 = 25’707 25’000 * 0,7561 = 18’9033 36’000 * 0,6575 = 23’670 45’000 * 0,6575 = 29’5884 10’000 * 0,5718 = 5’718 60’000 * 0,5718 = 34’308∑ 102’923 – 100’000 = 2’923 91’495 – 100’000 = - 8’505Projekt A on kokku kasulikum

Ülesanne 150 lk 36Kahe teineteist välistava projekti lisanduvad rahavood on järgmised:Aasta Projekt X Projekt Y0 -25 000 -25 0001 7 812,50 02 7 812,50 03 7 812,50 04 7 812,50 05 7 812,50 49’750Millise valite, kui kapitali hind on 10%?LahendusKuna annuiteet siis korrutan ainult viienda aasta tulemuse läbi tabelis antugaX: 7’812,50 * 3,7908 = 29’615,6 – 25’000 = 4’615,6Y: 49’750 * 0,6209 = 30’889,775 – 25’000 = 5’889,775 Järeldus et projekt Y on kasulikum

Ülesanne 154 lk 36Kahe projekti alginvesteeringud võrduvad 100’000 krooniga. Lisanduvad rahavood (kr) on esitatud järgmises tabelis:

Aasta 1 2 3 4 5 Projekt 1 22 000 20 000 32 000 26 000 60 000Projekt 2 50 000 40 000 30 000 - -

1) Millise projekti valite kui otsustate tasuvusajale tuginedes?22’000 + 20’000 + 32’000 + 26’000 = 100’000 4.aastaga50’000 + 40’000 + 10’000 = 100’000 2,3 aastaga 10’000 / 30’000 = 0,3333333

See on 10’000 kuna rohkem pole sealt vaja et saada kokku 100’000Võtame vastu projekti nr 2

2) Kas otsus muutuks, kui 1.projekti viimane rahavoog oleks 600’000 krooni?Ei muutuks, sest arvestus ei jõua isegi neljandani !!

Ülesanne Tegemist on asendusprojektiga. Praegune olukord:Operaator 14’000 aastane palkPraagikulu aastas 6’000 aVana seadme RMP väärtus 10’000Seadme eluiga 15 aastatLõppväärtus 0 Praegu seadme vanus 10 aastatAmortisatsiooni kulu aastas 2’000Vana seadme müügihind 12’000Tulumaksumäär 34%Nõutav tulunorm 15%

Uus projekt:Automaatliin, operaatorit poleLiinihind 50’000Transpordikulu 1’000Montaažikulu 5’000Oodatav eluiga 5 aastatAmortiseeritakse sirgjoonelisel meetodil lõppväärtuseni 0Hoolduskulu 1’000Praagikahju 1’000

Kas tasub automaatliini osta või ei???

LahendusProjekti esialgsed kulud:50’000 uue seadme hind1’000 + 5’000 montaaž + transport-12’000 vana seadme müügist680 tulumaks (34% 2000st)Kokku 44 680

Lisanduvad rahavood LRV:

palgakulu 14’000 vanas oli uues polnudpraagikulu 5’000 6’000 – 1’000hoolduskulud 1’000 vanas polnud uues oliamortisatsioonikulu (50’000+6’000)/(15 – 10)=11’200–2’000 = 9’200

Kulude muutus 8’800 (kulude vähenemine) 1’000+9’200-14’000-5’000

Kasum 8 800Tulumaksu muutus 8’800 * 34% = 2’992

Puhta kasumi muutus 8’800 – 2’992 = 5’808+ eelnevalt leitud Amortisatsioonikulu muutus 9’200∑ lisanduvad rahavood 5’808 + 9’200 = 15 008

Rahavoogude diagramm 15’008 15’00’8 15’008 15’008 15’008

0 1 2 3 4 5

44’680

NPV = [5.a. 15%] = (15’008 * 3,3522) – 44’680 = 5’629,8

PI =

IRR = => tabelist lähim on 20%

Ülesanne 248 lk 59*ülesande tekst puudu - vaata õpikust*Arvutage:a) kui suur on sularaha konversiooni optimaalne summab) kui suur on järgmisel kuul sularaha hoidmise ja tellimise kogukulu c) mitu korda peaks ettevõte järgneval kuul raha konverteerimad) kui suur on järgneval kuul ettevõtte rahavaru keskmine jääkLahendus:

a) = = 50’108

b) TC =

c) 80’000 / 50’108 = 1,6 kordad) (0 + 50’108) / 2 = 25’054

135 135

Ülesanne 170 lk 39*tekst puudu*

1) Esialgsed kulud (Io): uue seadme ostuhind 23’000 transpordikulud 2’000

Io = 25’0002) LRV töötasu ja sots. maks 10’000

Praagikaod 6’000Hoolduskulud 4’000Amrotis. kulu 5’000 ∑ kulud 7’000Kasum enne tulumaksu 7’000Etevõtte tulumaks 34% 2’380Puhas kasum 7’000 - 2’380 = 4’620+ amortisat. Kulu 5’000 ∑ LRV 9’620

RV diagramm

9’620 9’620 9’620 9’620 9’620

0 1 2 3 4 5

25’000

Lihttasuvusaeg=

Jah võtame vastu

Ülesanne 171 lk 40*tekst puudu*Esialgsed kulud: uue seadme hind 55’000

Tasu seadistamise eest 5’000Ettevõtte tulumaksu sääst 5’100 (15’000*0,34)

Io = 54’900

2) LRV palgakulu 2*10’000 = 20’000Ekspluatatsiooni kulu 1’000 Praagikulud 3’000 Amortisatsiooni kulud (60’000)-3’000= 9’000 ∑ kulude muutus 13’000

Kasumi muutus 13’000Ettevõtte tulumaks 34% 4’420Puhaskasum 8’580+amortisatsioon k 9’000 ∑ LRV 17’580

3)

4) NPV=

(3,3522 * 17’580) - 54’900 = 4’032 15% 5a

Jah võtame projekti vastu

5) PI = (3,3522 * 9620) / 25’000 = 1,2899

6) IRR:a) abitehe 54’900 / 17’580 = 3,1228b) tabel

Ülesanne 175 lk 41*tekst puudu*Uue seadme hind 80’000Vana seadme müügihind 15’000∑ esialgsed kulud 65’000Ettevõtte tulumaks 0,34 * 15’000 = 1700∑ esialgsed kulud 66’700

LRVMaksude ja amortisatsiooni eelne tulu 30’000Amortisatsiooni kulu (16’000 – 2’000)= 14’000 ∑ kulude muutus 16’000∑ kasumi muutus 16’000Ettevõtte tulumaks 5440 ∑ puhaskasum 10’560+ amortisatsiooni muutus 14’000 LRV 24’560

Lõpetavad rahavood (LRV)Uue seadme müügihind 40’000Ettevõtte tulumaks 40’000*0,34=13’600 ∑ lõpetav rahavoog 126’400

RV diagramm 2’456 2’456 2’456 2’456 2’456+26’400=28’850

0 1 2 3 4 5

66’700

24’560 + 24’560 = 49’12066’700 – 49’120 = 17’58017’580 / 24’560 = 0,7Seega läheb aega 2,7 aastat

Kapitaalmahutuste finantseerimine (lk190)

Selleks kust neid projekte finantseerida on kaks võimalust:1. võtta laen2. emiteerida aktsiaid

Tingimus mida ei tohi kunagi ära unustada on => omanike rikkuse pidev suurendamine(EPS).

EBS = Puhaskasum / lihtaktsiate arv

Ülesanne 176 lk 41*tekst puudu*a) emiteerida 40’000 lihtaktsiat 1tk = 50krb) emiteerida obligatsioone 2’000’000kr ulatuses intressimääraga 10% aastas.Praegu on kasum enne intresse ja makse 800’000kr aastas, tulumaksu määr on 18% ning aktsiate arv on 100’000 lihtaktsiat. Uute seadmete juurutamisel on oodatav kasum 1’000’000kr aastas. Mis *tekst puudu*LahendusPRAEGU (100’000tk)EBIT 800’000Intressikulu -EBT 800’000Ettevõtte tulumaks 18% 800’000*18%=144’000krPuhaskasum 800’000-144’000=656’000EPS 656’000/100’000=6,56

A (140’000tk) B (100’000tk) 40’000*50=2’000’000 Oblig. Intr 10%EBIT 1’000’000 1’000’000Intressikulu - 200’000EBT 1’000’000 800’000Ettevõtte tulumaks 18% 180’000 144’000Puhaskasum 820’000 656’000EPS 5,86 6,56

B variant on tulusam kuid olukord on sama nagu praegu lihtaktsionäri seisukohast

(EBIT – I)*(1-T) (EBIT - I)*(1-T) SA SBT – tulumaksu määr

Kui suur on EBIT et mõlemal juhul oleks EPS samasugune

140’000 * [(EBIT - 200’000) (1 - 0,18)] = [(EBIT - 0) (1 - 0,18)] * 100’000

140’000 * [(EBIT - 200’000) * 0,82] = (EBIT * 0,82) * 100’000

140’000 * (0,82EBIT – 164’000) = 0,82EBIT * 100’000

114’000EBIT – 22’960’000’000 = 82’000EBIT

114’000EBIT – 82’000EBIT = 22’960’000’000

32’800EBIT = 22’960’000’000 | : 32’800

EBIT = 700’000seega:

A (140’000tk) B (100’000tk)EBIT 700’000 700’000Intressikulu - 200’000EBT 700’000 500’000Ettevõtte tulumaks 18% 126’000 90’000Puhaskasum 57’400 410’000EPS 57’4000/140000=4,10 4,10

Järeldus: 1.Kui ärikasum (EBIT) on võrdne tasakaalupunktis leituga siis on EPS mõlema variandi puhul täpselt võrdne.2. Kui ärikasum on suurem kui tasakaalupunkt siis on kasulikum emiteerida obligatsioone (variant B)3. Kui ärikasum on väiksem kui tasakaalupunktis siis on kasulikum emiteerida lihtaktsiaid (variant A)

KordusRaha ajaväärtus

Fisher’i valem: i=

Mis on reaalse ja nominaalse intressi vahe: Reaalne intressimäär võtab arvesse inflatsiooni, nominaalne ei võta.

Efektiivne intressimäär=

m - mitu korda aastas intresse arvutatakseÜlesanne (talle meeldib ja see alati eksamil!!!)Pangas A on nominaalne intressimäär 8% Ja intresse arvestatakse igas kvartalis.Pank B tahab maksta aastas sama suurt efektiivset määra kui Pank A kuid tema arvestab intresse igas kuus. Milline peaks olema siis Panga B nominaalne intressimäär.

Pank A

Iefekt= ehk 8,24%

Pank B

Iefekt=

|*12

x=0,07944 ehk 7,9%

nominaalne intressi määr peab olema Pangas B 7,9% sel juhul on Pankade A ja B iefekt määrad võrdsed

Finantsvarade hindamine (lk 95)

Varade hindamine - tähendab varade väärtuse kindlaks määramist. Väärtuse mõiste all tuleb vaadata kogu vara väärtust tervikuna. Erand juhtudena ka üksikute vara osade väärtust.

Väärtuste liigid:1. Bilansiline väärtus – RMP bilansis kajastatud varade maksumus mis ei kajasta küll

varade väärtust käesoleval momendil vaid baseerub möödunud perioodi andmetel. Seda kasutatakse peamiselt finantsnäitajate välja toomiseks.

2. Likvideerimisväärtus – see on summa mis jääb ettevõtte likvideerimisel üle kui varad on müüdud ja võlad on tasutud. Kasutatakse seda pankrotimenetluse korral. Huvitatud sellest kõige rohkem on kreeditorid.

3. Turuväärtus - Ettevõtte müügihind mis võib bilansilisest väärtusest olla suurem või madalam.

4. Firma väärtus – siin võetakse arvesse nii reaalset kui mõttelist vara seega lähtutakse ettevõtte tuleviku käibe ja tasuvuse potentsiaalist.

5. Kapitaliseeritud väärtus – investeeringu tulevaste rahavoogude diskonteeritudväärtus kusjuures diskonteerimine toimub nõutava kasuminormiga mis sõltub riski astmest. (nõutav kasuminorm – maksimaalne hind mida investor on nõus varade eest maksma pidades silmas riski astet ja oma tulevasi tulusid).

Finantsvarade hindamine Finantsvarade väärtust mõjutavad järgmised tegurid:

tähtaeg loodetav tulu riskimäär

Võlakirjad ehk obligatsioonid ehk bonds

Ettevõttes kasutavad raha hankimiseks sageli võlakirju kuna need on seotud mitmete eelistega:

- võlakirja omanikul ei ole hääleõigust ja nad ei saa osa kasumist ning nendele makstavad summad piirduvad ainult intressidega

- võlakirjade emissiooni kulud on madalamad kui aktsiate puhul- võlakirjad on väiksema riskiga kui aktsiad sest pankroti puhul rahuldatakse nende

omanike nõudmised koos kreeditoridega kuna risk on väiksem on ka võlakirjade tulu ka väiksem võrreldes aktsiatega

- intresside kulud ei kuulu maksustamisele

Neil on ka suur puudus mis on seotud ettevõtte makse võimega - võlakirja maksetähtaja saabumisel tuleb võlakiri kustutada mis tähendab aga suurt raha väljavoolu ja võib ettevõtte viia makse raskustesse.

Võlakirjadega seotud mõisted

Nominaal- ehk nimiväärtus – algväärtus, mis kuulub kustutamisele võlakirja tähtaja saabumisel

Kupongi intressimäär – nominaal määra mille alusel makstakse intresse. N: Võlakirju millelt intresse ei maksta nimetatakse kupongita võlakirjadeks ehk „zorod” – ja nendelt saadav tulu moodustub nominaalväärtuse allahindamisel.

Võlakirja tasuvus – võlakirja tegelik intressimäär mis saadakse kui iga aastased intressi summad jagada võlakirja jooksva hinnaga. Kui võlakiri osteti alla nominaalväärtust, st diskontoga siis on tasuvuse aste alati kõrgem kui kupongi intressi määr. Kui ostuhind on üle nominaali siis öeldakse, et võlakiri osteti preemiaga ning siis on tasuvuse aste kupongi intressi määrast madalam.

Ülesanne Nominaalväärtus 1’000kr Jooksva hinnaga 1200krkupongi intressimääraga 6% Leida selle kupongi tasuvusaste

ehk 5%

ÜlesanneNominaalväärtus 1’000kr Jooksva hinnaga 900krkupongi intressimääraga 6% Leida selle kupongi tasuvusaste

ehk 6,6%

Väljaostuõigus (call provision) - õigus osta välja võlakiri ennetähtaegselt kuid siis peab omanikule maksma 5-10% kõrgemat hinda kui on nominaal väärtus. Kasutavad seda õigust emitendid kui turu intressimäär langeb.

Tagastus õigus (put provision) – kui turu intressimäär langeb siis kasutavad tagastamisõigust investorid

Jooksev tulu (current yield ehk CY) -

Tulu tähtajani (Yielt to Mateerity ehk YTM) – diskontomäär mis võrdsustab intresside ja võla tagastamise nüüdisväärtuse võlakirja jooksva turuhinnaga

Võlakirja hind ja kasuminormi omavahelised seosed

Po =

Valemis olev r on katusega !!!

Po =I - kord aastas arvestatud intressisummaM = nominaal ehk nimiväärtus mis kuulub väljamaksmisele tähtaja n lõpus(katusega r) = Nõutav tulunorm ehk turuintressi määrn = võlakirja kustutamise tähtaegt = konkreetne aja periood

o Kui turuintressimäär (r katusega) on võrdne võlakirja kupongi intressi määraga siis võlakirja tegelik väärtus (Po) on võrdne tema nominaal väärtusega (M).

o Kui tuluintressimäär (r katusega) on kõrgem võlakirja kupongi intressimäärast siis on võlakirja tõene väärtus (Po) madalam tema nominaal väärtusest (M) ja sel juhul müüakse võlakiri diskontoga.

o Kui tuluintressimäär (r katusega) on kupongi intressimäärast madalam siis on võlakirja tegelik väärtus (Po) nominaal väärtusest (M) kõrgem ja selline võlakiri müüakse preemiaga.

Kui intressi arvetatakse kaks korda aastas

Valemis olev r on katusega !!!

Näide10 aastase kustutamise tähtajaga võlakirjal on kupongi intressi määr 8% ja nominaal väärtus ehk nimiväärtus on 1’000kr. Nõutav tulunorm (turuintressimäär) on 10% ja intresse makstakse kord aastas. Arvutada võlakirja nüüdisväärtus ehk tõene väärtus.

Kui intresse makstakse üks kord aastas

Po = 80 * 6,1446 + 1’000 * 0,3855 = 877(10a*10%) (10a*10%)Annuiteedi tabel Üksiksumma tabel

Kui intressi arvutatakse kaks korda aastas

0,05 kuna müüme kaks korda aastas seega 5% üks kord aastas

Po = 40 * 12,4622 + 1’000 * 0,3769 = 875 (20a 5%) (20a 5%) Annuiteedi atbel Üksiksumma tabel

Võlakirja tasuvus

CY =

CY = jooksevhind ehk tulumäär (see on tulu protsentides)

Nominaalväärtus 1’000Turuhind 960Kupongi määr 12%Leida jooksev hind ehk tulumäär

%

YTM=

Aktsiate hindamineAktisa on väärtpaber on mis kinnitab tema omaniku õigust osale kasumist ja osale varast (näiteks ettevõtte likvideerimisel). Aktsionäri õigusi rahuldatakse pärast kreeditore. Eelisaktsia annab valdajale eelis õiguse firma kasumi suhtes kuid ei anna hääleõigust. Eelisaktsial on kaks põhiomadust:

1. Annab omanikule kindlaks määratud tulu dividendide näol 2. Eelisaktsiad on tähtajatud

Valemis olev r on katusega!!!

P - igaaastane dividendi summa r(katusega) - on kasuminorm

Näide Dividende 500kr aktsialt loodetav kasuminorm on 15%Leida eelisaktsia tõene hind ehk nüüdisväärtus

Po = 500 / 0,15 = 3’333 kr

Lihtaktsiate hindamineVäärtpaber mis tõendab, et tema valdaja on firma kaasomanik, talle on koosolekul hääleõigus ja tema tulu sõltub firma puhaskasumist. Lihtaktsia hindamine on keeruline, sest ei osata prognoosida, kui suure osa kasumist juhatus kavatseb reinvesteerida. Lihtaktsiaga seotud risk on alati suurem, kui võlakirjade ja eelisaktsiate risk. Lihtaktsia väärtus kujutab endast dividendide ja kapitalitulu tulevast väärtust. Seega sõltub väärtus perioodi pikkusest, kui kaua see on omaniku käes.

Lihtaktsia tõest väärtust arvutatakse 2-l viisil:1. Kui tähtaeg on kindlaks määratud

P =

P - nüüdisväärtust - dividend aastal tr - nõutav tulunormPn - aktsia hind ajamomendil n

Näide: Aktsia annab dividenditulu aasta jooksul 80.-Tema turuhind esimese aasta lõpus on 500.- Nõutav tulunorm 15%

Po =

2. ?????????????????????????????????????????

P =

Dividendide kasvu arvutamineDividendide kasvu järgi eristatakse 3 liiki lihtaktsiaid:1. Lihtaktsiad, millede dividendi kasvumäär on 0 St dividendide suurus on fikseeritud ja aja jooksul jäävad nad muutumatuks, aga sel juhul toimub lihtaktsia tegeliku väärtuse leidmine täpselt samamoodi kui eelisaktsia puhul.

P =

Näide: Aktsialt saadav dividendi summa on 50.-, dividendid on 0 kasvutempoga ja nõutav tulunorm on 10%.

P =50/0,10=500 krooni2. Lihtaktsiad püsiva dividendi kasvumääraga St, et dividendide summa võrdsete ajavahemike eest kasvab võrdselt.

D =

Kui prognoositav kasuminorm (r) on dividendide kasvutempost suurem, siis võib aktsia hindamisel kasutada Mayron Gordoni mudelit.Tingimus=

P =

Näide: Eelmisel aastal maksti lihtaktsialt dividende 1,32 dollarit ning see kasvab aastase kasvutempoga 7%.Nõutav tulunorm on 11%.Milline on selle lihtaktsia praegune väärtus ehk tõene väärtus?

P = = 35,3

3. Lihtaktsiad hüppelise ehk ebakorrapärase kasvumääraga dividendid

P = +

gs - hüppeline kasvumäärgn - dividendi normaalne kasvumäärm - hüppeline kasvuperioodm+1 - perioodil m+1 arvutatud dividendid

Näide: Arvutada ebaühtlase dividendikasvutempoga lihtaktsia tegelik väärtus kui esimese 3.a. jooksul on dividendide kasvutempo 30% aastas ning seejärel 10% aastas. Eelmise aasta dividendid olid 1,82 dollarit ja nõutav tulunorm 16%.

P = (1,82 * 1,3) / 1,16 + (1,82 * 1,3 ) / 1,16 + (1,82 * 1,3 ) / 1,16 + (3,999 * 1,1) / (0,16 - 0,10) * 1 / 1,16 = 53,8

ÜlesanneAasta tagasi osteti 100 aktsiat hinnaga 32 dollarit aktsia, praegu on aktsia hind 33 dollarit ja 50 senti. Aasta jooksul saite dividende kogusummas 250 dollarit. Arvutada kogutulu, kapitalitulu, dividenditulu, kapitalitulumäär, dividenditulumäär ja kogutulumäär????Kogutulu = dividenditulu + kapitalituluKogutulu = 250 + 150 = 400Kapitalitulu = aktsia hinnavahe * aktsiate arvugaKapitalitulu = (33,50 - 32,0) * 100 = 150Kogutulumäär = kogutulu / baashindKogutulumäär = 400 / (32 * 100) = 0,125 * 100 = 12,5%Kapitalitulumäär = kapitalitulu / baashindKapitalitulumäär = 150 / (32 * 100) = 0,0468 * 100 = 4,7%Dividenditulumäär = dividenditulu / baashindDividenditulumäär = 250 / (32 * 100) =0,078 * 100 = 7,8%

ÜlesanneVõlakiri Kupongi intressimäär Kustutusaeg A 6% 10.a.B 10% 15.a.C 14% 20.a.Nõutav tulunorm 10%.Nominaalväärtus 1000.-

A-turuintressimäär on > kui kupongi intressimäärHind alla nominaali-diskontogaB-NominaalC-Preemia

*inxult*

LK 29 ÜL 107

Annuiteedi tabelist Murru pöördarv

ÜL 115

ÜL 117

133,4 (üksiksumma

nüüdisväärtuse tabelist sulus arvud)

ÜL118

ÜL121 9,1552

57,45

Ül

Meil on 2 null kupongimääraga võlakirja. Mõlema nimiväärtus on 10 000 krooni, võlakirja A kustutustähtaeg on 2a, ja B kustutusaeg 5a, tuluintressimäär (tulunorm) on 8%. Milline on mõlema võlakirja tegelik väärtus? Arvestada tegelik väärtus siis kui inflatsiooni tõttu tõuseb turuintressimäär 8% -lt 10%. Tuua välja mõlema võlakirja tegeliku väärtuse muutus? Põhjenda!

A enne

B

A pärast

B

Muutus

6944-8573/8573=-19% A

4019-6806/6806=-41% B

Viie aastase võlakirja hinna muutus on järsem sest ajaliselt kaugemad rahavood (5a) on intressimäärade muutuse suhtes tundlikumad.

ÜL

Leida eelisaktsia tegelik hind kui dividendi määr on 14%, nominaalväärtus 1000 kr ja nõutavtulunorm 12%. Tegemist on eelisaktsiaga.

ÜL

Ettevõte kavatseb emiteerida eelisaktsiaid nimiväärtusega 100 dollarit, dividendimääraga 11%, aktsia turuhind on 97 dollarit, kuid ettevõte peab kandma emiteerimise ja levitamise kulud mis moodustavad 5% turuhinnast. Kui suur on eelisaktsia hind ettevõtte jaoks? Dollarites ja % (eelisaktsia hind protsentides) ehk siis r?

Dollarites 92,15

Protsentides 12%

ÜL

Antud:

JTM=10%

CJ=11%

Kupongimäär=12,5%

n=?

Selliste tüüpide puhul tuleb vabalt valida nominaalväärtus!!!!!Nominaalväärtus: 1000

*minu oma 28.03*

LK 75 ÜL 5c*tekst puudu*

Andmed: YTM = 14%CY = 13%Kupongi määr = 12%N = ?LahendusNomin = 1’000

0,13 / 1 = 120 / P

P = 120 : 0,13 = 923

n = 5 aastat

ÜLESANNEostsite aasta algul 1000 ettevõtte aktsiat A 30.- tükk. Aasta vältel saite aktsia kohta dividende A 2.-. Aasta hiljem müüsite nimetatud aktsiaid saades 40.- aktsiast. Maakleri firmale maksite kummagi tehingu eest teenustasudena A 100.- + 0,5%tehingu mahust. Aastane inflatsiooni tase oli 4% leidke oma investeeringu tegelik tulusus (real rate of return).

OST MÜÜK30*1’000=-30’000 40*1’000=+40’000Maaklerile -100 Maaklerile -1000,5% * 30’000 = -150 -200

Dividendid 2*1’000=+2’000∑ -30’250 ∑ 41’700

Fisheri valem:

ehk 32,5 %

ÜLESANNE (tavaline eksami ülesanne)Ettevõte teenis aastaga puhas kasumit 10’000’000 turul on 5’000’000 aktsiat.1. analüütik A eeldab et ettevõtte aktsiate P/E suhtarv püsib tasemel 15 ka edaspidi2. analüütik B oletab et 40% kasumist makstakse välja dividendidena mis kasvavad püsivalt 12% aastas samal ajal kui investori poolt nõutav tulunorm püsib tasemel 15% Millise tegeliku väärtuse ettevõtte aktsiale leiavad mõlemad analüütikud.LahendusAnalüütiku A seisukohast

ÜLESANNEInvesteerigu firma poole pöördub klient ja palub anda hinnangut ettevõtte X aktsiatele milliseid ettevõtte omanik pakub talle momendil turuhinnaga A 70.-. Pikaajalise arengu prognoosi järgi on ettevõtte eeloleva kolme aasta puhas kasum aktsia kohta järgmine:2007 EPS 4.- ja 2008 EPS 5.- ning 2009 6.-. Ettevõte X planeerib samal perioodil maksta dividendidena välja 25% puhtast kasumit . Tööstusharu aktsiate kümne viimase aasta keskmine on P/E suhtarv on olnud 12. Klient soovib oma investeeringult 19% tulu. Millise soovituse peaks investeerimisfirma kliendile andma – osta või mitte osta?

LahendusEPS DPS(25%) DNV

2007 4.- 1,00 1/(1+0,19)=0,84032008 5.- 1,25 1,25/(1+0,19) =0,88272009 6.- 1,50 1,50/(1+0,19) =0,8902∑ 2,6132

valemis olev r on katusega

P/E = 12

P2009 = 6 * 12 = 72

Aktsia nüüdisväärtus ehk PNV 42,73 + 2,6132 = 45,34

Soovitus: Mitte osta!

Fondiemissioon ja aktsiate splittimine (ositamine) lk 180

Fondi emissioonFondi emissioon on aktsiate täiendav väljalase mis jaotatakse aktsionäride vahel kes omavad dividendidele õigust. Dividendi suurus sõltub aktsionäri aktsiate arvust.Näide:Ettevõttes on 20’000 aktsiat neist aktsionäril A on 2% st 400tk. Aasta lõpul kuulutab ettevõte välja aktsiate 10%lise fondi emissiooni, seega on nüüd aktsiaid kokku 20’000*1,1 = 22’000aktsiat ja aktsionäril A on nüüd aktsiaid 400*1,1=440tk. Osalus 2% jääb samaks.

SplittimineSplittimine kujutab endast ringluses olevate aktsiate asendamist kusjuures aktsia nominaalväärtus väheneb ja aktsiate arv suureneb ja selle eesmärgiks on meelitada aktsiaid ostma väikeinvestoreid.Näide:Ettevõtte aktsiakapital koosneb 1’000aktsiast nimiväärtusega A 20.- seega on aktsiakapitali summa 100*20=20’000.-. Ettevõte viib läbi aktsiate splittimise suhtega 4:1 seega on nüüd ühe aktsia nominaal väärtus 20/4=5.- ja aktsiate arv on nüüd 1’000*4=4’000tk (korrutan neljaga kuna ma vähendasin 4 korda)

Erinevused fondi emissiooni ja splittimise vahel1. fondi emissiooni korral väheneb eelmiste aastate jaotamata kasum ja suureneb lihtaktsiate arv proportsioon aktsiate omamisel jääb samaks.2. splittimisega suureneb aktsiate arv kuid ei muutu eelnevate aastate jaotamata kasum ja aktsia kapitali summa.3. fondi emissiooni puhul ei muutu aktsiate nominaal väärtus splittimise korral see väheneb.

Kapitali hind (WACC - Weighted Average cost of capital)

Näide:Pikaajaline laenVõlakirjadEelisaktsiadOmakapital – koosneb lihtaktsiatest

Kaalutud kapitali hind Osakaal (antud) Kaalutud keskmine hindPikaajaline laen 10,36% 10% 1,036% =[(10,36%*10)/100]Võlakirjad 9,49% 20% 1,898%=[(9,49%*20)/100]Eelisaktsiad 10,53% 10% 1,053%Omakapital (koosneb lihtaktsiatest)

12% 60% 7,2%

WACC ehk ∑ 11,187%

1) Pikaajaline laen – ettevõte sai pikaajalise laenu pangalt 14%-se intressi määraga. Leida selle laenu tegelik maksumus ettevõttele, kui ettevõtte tulumaksumäär on 26%14% (1 - 0,26) = 10,36%2) Ettevõte teostas võlakirjade emissiooni 10 aastaks nimiväärtusega 100’000kr kupongi intressimääraga 12% intresse arvestatakse üks kord aastas ja maksis vahendajatele (investeerimispank) vahendustasu 5% nimiväärtusest

YTM =

95’000= 100’000 - (100’000 * 5%)

12,82 (1 – 0,26) = 9,49%

3) Ettevõte emiteeris eelisaktsiais nimiväärtusega 10kr millelt makstakse igal aastal dividende 1kr aktsia kohta. Aktsiate emiteerimise ja levitamise kulud moodustavad 5% nominaal väärtusest. Leida eelisaktsia nõutud tulunorm ehk hind


4) eelmise aasta dividend oli 2kr aktsia kohta aktsia hind on 40kr ja dividendide kasutempo on 7%


Varade hindamise mudel (CAPM - Capital Asset Pricing Model ehk uuel ajal CAMP)

R =

R – tulunorm mida investeerija tahab saadaRF – riskivaba tulumäärβ – näitab turu aktsiate seost teie investeeringute seos turuaktsiate normiga (turu β on alati +1 aga meie investeerinu β võib olla alla ühe või üle ühe või null)RM – turu tulumäär

(RM – RF) – on riskipreemia (mida suurem see on seda suurem on tulunorm)

Kapitali optimaalne struktuur (KOS)

Kapitali optimaalse struktuuri kohta on kaks tuntud teooriat1. Traditsiooniline teooria – selle pooldajad väidavad, et võõrkapitali osakaal ei tohiks kapitali struktuuris ületada 50%-ti kogukapitalist. Optimaalne struktuur sõltub tootmisspetsiifikast, stabiilsusest, arenguastmest jne. Valmis kapitali struktuuri ei ole, see tuleb igale ettevõttele ise luua2. Modiglian-Milleri teooria – selle pooldajad ei võta arvesse ettevõtte tulumaksu mõju. Ja leiavad et kapitali struktuur ei mõjuta üldse kapitali hinda.

Ülesanne 132 lk 32Riskivaba intressimäär on 5% ja turu riskipreemia on 8%. Leida a) β = 0,5

R = = 5% + 0,5 * 8% = 9%b) β = 1,0

R = =5% + 1,0 * 8% = 13%c) β = 1,2

R = = 5% + 1,2 * 8% = 14,6%

Ülesanne 134 lk 33

Ettevõtte aktsia oodatav tulumäär on 20%, riskivaba tulumäär on 5% ja turu tulumäär on 10%. Milline on ettevõtte aktsia beeta?R = (R - RF) / (RM - RF) = β(20% - 5%) / (10% - 5%) = 15% / 5% = 3% ehk siis β = 3%


30% * 0,8 +70% *1,5 = 1,29%


12% * (1 – 26%) = 8,88%


5% + 0,8 (12% - 5%) = 10,6%


= 12,5%


1) = 15,2%2) = 1083 asemel on 2000 osakaalud samad


Võõrkapital xOmakapital 2x∑ = 3x – 100% => x = 33,3% (võõrkapital)

Seega 66,7% on omakapital

kaalutudkeskmine hind ehk WACC = 16% aktsiakapital = 66,7% * 22% = 14,67%

WACC on 16% siis järelikult võõrkapitali hind on 16% - 14,67% = 1,33%

Võõrkapitali maksueelne hind 33,3% * x(1 - 34%) = 1,33%0,66x = 1,33% : 33,3%X = 6%


Omakapital xVõõrkapital on 0,5x∑ = 1,5x – 100% => x = 66,67% (omakapital)

Võõrkapital on siis seega 33,33%

R = RF + β(RM - RF)R = 8% + 0,9(16% - 8%)R = 15,2% omakapitali hind

YTM võlakirja = see on tulumaksu eelne

hind

Tulumaksu järgne võlakirja ehk võõrkapitali hind9,86% (1 - 0,26) = 7,3%

WACC = 66,67% * 15,2% = 10,13% 33,33% * 7,3% = 2,43%

∑ = 12,56%

Riskid

Risk on raha kaotamise või võitmise võimalus. Tavaliselt meenub riskiga kaotamise võimalus. Tegelikult võita ja kaotada on võrdne võimalus. Risk varieerub keskmise tulu ümber ehk siis risk on seotud keskmise tuluga.

Riski arvutamine ehk mõõtmine: 1. arvutada välja keskmine tulu (tähis = katusega x)2. juhtumi kalle keskmisest tulust ehk hälve keskmisest tulust (x – katusega x)

3. hälve keskmisest tulust võetakse ruutu ja kui seal kõrval on tõenäosus siis see korrutatakse sellega läbi (x - katusega x) * TN = ruut

4. riski arvutamine standardhälve = √ = st

ÜLESANNE

Majanduslik olukord

Tõenäosus Tulu (kr)A B

Tugev 20% 700 550Normaalne 50% 400 400Nõrk 30% 200 300∑ Alati peab

olema 100%

LeidaKeskmine tulu (katusega x)Standardhälbe (sth)Variatsiooni koefitsiendiLahendusProjekt A keskmine tulu (katusega x) (700 * 0,2) + (400 * 0,5) + (200 * 0,3) = 140 + 200 + 60 = 400Projekt B keskmine tulu (katusega x)(550 * 0,2) + (400 * 0,5) + (300 * 0.3) = 110 + 200 + 90 = 400

A sth = Variatsiooni koefitsient = √30’000 = 173,2 krB sth = Variatsiooni koefitsient = √7’500 = 86,6 kr

Projekt A = sth 173,2 krkatusega x 400

variatsiooni kordaja

Projekt B = sth 86,6 krkatusega x 400

variatsiooni kordaja

Projekt A puhul keskmise tulu 1 kr sisaldab 43 sendi eest riskiProjekt B puhul keskmise tulu 1 kr sisaldab 22 sendi eest riski

Eesmärk on saavutada keskmist tulu minimaalse riskiga.

Me eelistame Projekti B sest tema risk on väiksem kuigi keskmine tulu on võrdne.

Investeeringu portfelli risk ja tasuvus

Tavaliselt püütakse riski hajutada ehk diversifitseerida. See tähendab, et investeeringud jaotatakse mitme objekti vahel st moodustatakse kogum mida nimetatakse investeeringu portfelliks.Hajutatud riskiga portfell sisaldab erinevaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, pangahoiused jne). Selline portfell on riski eest hästi kaitstud sest nii majandus kui poliitiline olukord ei muutu kunagi korraga.

Investeeringu portfelli moodustamisel tuleb jälgida eesmärki et väikese riski juures saavutataks maksimaalne tulu. Näide:Leida väärtpaberi portfelli prognoositav keskmine tulu teades et portfellis on väärtpaber A osakaaluga 80% ja väärtpaber B osakaaluga 20% . A prognoositav keskmine tulu on 10% ja B prognoositav keskmine tulu on 20%. Leida Portfelli keskmine tulu.

Investeeringu portfelli riski suurust mõõdetakse portfelli standard hälbega. Portfelli risk väheneb siis kui kombineeritakse portfell mille koosseisus on väärtpaberid erineva riski ja keskmise tuluga. Kõigi investeeringute koosmõju nimetatakse portfelli efektiks seda kui palju portfellis õnnestub riski vähendada see sõltub üksikute väärtpaberite omavahelisest seosest. Ja üks neist seostest on korrelatsioon ja selleks peab välja tooma korrelatsiooni kordaja. See kordaja peab olema +1 ja -1 vahel.

Kui korrelatsioon on +1 siis on väärtpaberitel portfellis omavahel tugev seos ja selle portfelli risk on suurKui korrelatsioon on -1 siis on väärtpaberitel portfellis omavahel nõrk seos ja selle portfelli risk on viidud miinimumini st risk on hajutatud

Koovariatsioon on positiivne siis tähendab see seda, et kui üks aktsia annab keskmisest rohkem tulu portfellis siis teeb seda ka teine aktsia.

Corr kordaja= Corr – korrelatsioon COV – koovariatsioon

COV = koovariatsiooni arvutamiseks korrutame portfellis olevate väärtpaberite hälbed keskmisest tulust omavahel ja leiame korrutiste keskmise.

majandusolek TN Tulu (prog) %A(25%) B(25%) C(50%)

1. alla keskmise 0,20 -10% 20% 12%2. keskmine 0,40 15% 10% 12%3. üle keskmise 0,40 25% -10% 12%Akts A Akts B -10 * 0,2 = -2 20 * 0,2 = 4

15 * 0,4 = 6 10 * 0,4 = 4

25 * 0,4 = 10 -10 * 0,4 = -4A = 14% B = 4%

Võlakiri => = 12-12=0 koguaeg keskmine sama

A B Võlakiri

A x-1. – 10 – 14 = - 242. 15 – 14 = 13. 25 – 14 = 11

B x-1. 20 – 4 = 162. 10 – 4 = 63. -10 – 4 = -14

A (x- ) ;

1. - 24 * 0,2 = 115,22. 1 * 0,4 = 0,43. 11 * 0,4 = 48,4

B (x- ) ;

1. 16 * 0,2 = 51,22. 6 * 0,4 = 14,43. -14 * 0,4 = 78,4

C on ok ilma riskita!!!x- 1. -0,24 * 0,16 * 0,20 = 0,007682. 0,01 * 0,06 * 0,40 = 0,000243. 0,11 * (-0,14) * 0,40 = -0,00616

COV = -0,0136

Corr =

NB! Valem sobib ainult siis, kui on kaks omavahel seotud väärtpaberit

W1 = portfellis oleva esimese väärtpaberi osakaalP = korrelatsiooni kordaja; 1 ja 2 väärtpaberi vaheline korrelatsioon

= väärtpaberi kordaja

Lihtsam variant

Majandusolek TN A(25%) B(25%) C(50%)1. alla keskmise 0,20 -10% 20% 12%2. keskmine 0,40 15% 10% 12%3. üle keskmise 0,40 25% -10% 12%

1. 25% *(-10)+(25*20)+(50*12)=1,7%2. (25*15)+(25*10)+(50*12)=4,9%3. (25* 25)+25*(-10)+50*12=3,9%

Xp=10,5%

ÜLESANNE Tuluprognoosimine %Majandusolek TN A(30%) B(30%) C(40%)1. alla keskmise 0,30 -10% 20% 12%2. keskmine 0,40 15% 10% 12%3. üle keskmise 0,30 25% -10% 12%Leida portfelli keskmine tulu (Xp) ja risk ( δ p) ??

A: Aktsia A keskmine tulu=-10*0,3=-3 15*0,4=6 25*0,3=7,5

A keskmine tulu 10,5%B: 20*0,3=6 10*0,4=4 -10*0,3=-3B keskmine tulu 7%

C: Võlakirja keskmine tulu on 12%Keskmine tulu: 10,5

Majandusolek TN A(30%) B(30%) C(40%)1. alla keskmise 0,2 -12% 15% 1%2. keskmine 0,50 10% 10% 15%3. üle keskmise 0,30 20% -10% 15%

Xkat p=(0,3*0,105)+(0,3*0,07)+(0,4*0,12)=0,1005=10,05%

1. 30*(-10)+(30*20)+(40*12)=780/100=7,8*0,3=2,34%2. (30*15)+(30*10)+(40*12)=1230/100=12,3*0,4=4,92%3. (30*25)+30*(-10)+(40*12)=930/100=9,3*0,3=2,79%

X-Xkat1. 7,8-10,05= -2,252. 12,3-10,05=2,253. 9,3-10,05= -0,75

(X-Xkat)²*TN=δ²1. 5,0625*0,30=1,518752. 5,0625*0,40=2,0253. 0,5625*0,30=0,16875

δ²=3,7125;δ=ruutjuur 3,7125=1,9%

VõimendusedFinantsjuhile on tähtis teada, et valitseb seos müügimahu muutuse ja ärikasumi ning ärikasumi ja aktsiatulu muutuse vahel.Nendel arvutustel põhinev juhtimine võimaldab saavutada suuremat puhaskasumit, seega kõrgemat tulu lihtaktsia kohta.Praktiliselt tähendab see püsikulude ja laenukapitali kasutamisest tulenevate intressikulude pidevat jälgimist.Samal ajal sab firma finantsjuht ise muuta kulude struktuuri nii, et väheneks muutuvkulu ja suureneks püsikulu.Liigid:

1. Tegevusvõimenduse mõjupiirkond-(degree of operating leverage) (DOL)=müügi muutuse suhe ärikasumisse.DOL näitab müügi muutuse tundlikkust ja mõju ärikasumile.

2. Finantsvõimenduse mõju-(degree of financial leverage) (DFL) ulatus kujutab endast aktsiatulu (EBS) tundlikkust ärikasumi (EBIT) muutuste suhtes.Finantsvõimendi ulatus on seda suurem, mida rohkem kasutatakse fikseeritud väljamaksetega väärtpabereid.

3. Kogumõju ulatus-(degree total leverage) (DTL) on võrdne tegevusvõimendi mõjuulatuse ja finantsmõjuulatuse korrutisegaDTL=DOL*DFL

DOL Baasperiood Prognoos KA: NK 1350 1620 (20%) - MK 810 (60%) 972 (60%)Brutokasum 540 648 (20%) - PK 40 40EBIT 500 608

1. ∆NK=1620-1350/1350=20%2. ∆Brutokasum=648-540/540=20%3. ∆EBIT=608-500/500=21,6%

DOL=Q(P-V)/(Q(P-V)-F)=s-Vc/(s-Vc-F)Q-kogus tükkidesP-ühiku müügihindV-ühiku muutuvkuluF-Püsikuluds-netokäive

NB!!!Alati baasperioodi alusel=1350-810/150-810-40=540/500=1,08 kordaKui müük muutub 1%, siis 1%*1,08=1,08%∆EBIT=20%*1,08=21,6% (kontoll)Mida suuremad on püsikulud, seda väiksemaks läheb EBIT ja suuremaks DOL.Suurema tegevusvõimenguse piirkonnale vastab alati suur äririsk!!!

DFL Baasperiood Prognoos EBIT 500 608 21,6%Intr.kulu 55 55EBT 445 553 24,2%e. tulum 50% 222,5 276,5P/kasum 222,5 276,5 24,2%Lihtaktsiad 1000 1000EPS 0,2225 0,2765 (276,5/1000)

DFL vaatab EPSi tundlikkust ärikasumi muutumise suhtes.∆EBT=553-445/445=24,26%=24,2%∆p/kasum=276,5-222,5/222,5=24,26%=24,2%∆EPS=0,2765-0,2225/0,2225=24,26%=24,2%Baaperioodi põhjal alati!

DFL=EBIT/(EBIT-I)EBIT-I=EBT

DFL=500/445=1,12, tähendab seda et kui ärikasum muutub 1%, siis EPS muutub: ∆EPS=1%*1,12=1,12%∆EPS=21,6%*1,12=24,2% (kontroll)

DTLDTL=DOL*DFL=1,08*1,12=1,21 korda1%*1,21=1,21%∆EPS=20%*1,21=24,2%20%=∆NM-netomüük1,21=DTL

ÜlNK aastas on 2 mln krooniMK on 70% käibestPK on 100 000 krooniAastased inressikulud 50 000 krooniLeida:

1. DOL?2. Kui palju suureneb puhaskasum, kui EBIT suureneb 10%?3. Kui palju suureneb puhaskasum, kui müük suureneb 10%?

MK=2 000 000*0,7=1 400 000

NK 2 000 000MK 1 400 000BK 600 000PK 100 000EBIT 500 000

1. DOL = bk / br -IDOL=2 000 000-1 400 000/600 000-100 000=1,22. DFL=EBIT/EBIT-I=500 000/500 000-50 000=1,1110%*1,11=11,1%3. DTL=DOL*DFL=1,2*1,11=1,33210%*1,332=13,32%

ÜlEttevõtte NK oli eelmisel aastal 4 mln krooni. Samal ajal kulude struktuur KA järgi oli:PK 1,5 mlnMK 1,4 mlnAastased intressikulud olid 300 000 krooniEttevõtte tulumaksumäär oli 33%Turul on 100 000 lihtaktsiat

Kui suur peab olema järgmisel aastal käive, et saavutada aktsia turuhinda 80 krooni, kui P/E suhtarv oli ja jääb ka edaspidi 13????

TEE NII:1.KA praegu, siis jaga pkasum lihtaktsiatega ja too välja eps, siis tee prognoositava aasta KA-alt üles.P/E ja EPSi abil prognoositava aasta pkasum2.võimendustega3.soovitud kasumile vastava käibe leidmine

LahendusKA: PRAEGU

NK: 4’000’000 100%MK: 1’400’000 35% ise arvutasin need protsendidBruto käive 2’600’000PK: 1’500’000EBIT: 1’100’000Intressikulu: 300’000 EBT: 800’000Ettevõtte tulumaks 33% 264’000 Puhaskasum 536’000EPS 5,36

P/E = 13/1E ehk EPS ehk hinnatulusuheP= 5,36*13=69,68

P/E=13/1E ehk EPSEPS=80/13=6,15

PROGNOOSITAV AASTANK: 100% 4’181’400MK: 35% 1’463’490 s.o. 2’717’910 =65% ja MK = 35% Bruto käive 2’717’910 s.o. 1’500’000 + 1’217’910PK: 1’500’000 s.o. sama mis oli praegusel aastalEBIT: 1’217’910 s.o. 917’910 + 300’000Intressikulu: 300’000 s.o. sama mis oli praegusel aastal

NB! EBT: 917’910 s.o. 615’000 / (1-0,33)Ettevõtte tulumaks 33% 302’910 s.o. 917’910 - 615’000Puhaskasum 615’000EPS

Teine lahenduse variant∆EPS = (6,15 – 5,36) / 5,36 = 14,738%DOL = 2’600’000 / 1’100’000 = 2,3636 korda

DFL = 1’100’000 / 800’000 = 1,375 kordaDTL = DOL * DFL = 2,3636* 1,375 = 3,24995 korda

∆NK * DTL = ∆EPSX * 3,24995 = 14,738X= 14,738 / 3,24995 = 4,5348%

NK =4’000’000 * 104,5348% = 418’139’200

NK = [PK + intressikulu + 615’000 / (1 - 0,33)] / 0,65NK = (1’500’000 + 300’000 + 917’910) / 0,65 = 4’181’400

ÜLESANNEEttevõte tootis ja müüs eelmisel aastal 12’000 mobiil telefoni ja müüs need hinnaga 120$ tükk. Kasumiaruande struktuur on järgmine:

PK: 500’000MK: 400’000Intressi kulu: 200’000Tulumaksumäär 0,33

Turul on 25’000 firma aktsiat, kui suure summa eest peab järgmisel aastal ettevõte telefone müüma et aktsia turuhind oleks 120$ arvestades et P/E suhtarv on 12 ja jääb ka edaspidi

PRAEGUNK: 1’440’000 100%MK: 400’000 28% Bruto käive 1’040’000PK: 500’000EBIT: 540’000Intressikulu: 200’000 EBT: 340’000Ettevõtte tulumaks 33% 112’200 Puhaskasum 227’800EPS 9,112

PROGNOOSITAVNK: 1’473’134MK: 400’000 antudBruto käive 1’073’134 s.o. 1’473’134 - 400’000PK: 500’000 antudEBIT: 573’134 200’000 + 373’134Intressikulu: 200’000 EBT: 373’134 s.o. 250’000/(1-0,33)Ettevõtte tulumaks 33% 123’134 373’134 -250’000Puhaskasum 25’000 *10 = 250’000EPS 10

P/E=12 => 120/E=12 => E=10

1)∆EPS = (10-9,112) / 9,112 = 9,75%∆DOL = 1’073’134 / 573’134 = 1,87 korda∆DFL = 573136 / 373’134 = 1,54 kordaDTL = DOL * DFL = 1,87 * 1,54 = 2,8798∆NK * DTL = ∆EPSX*2,8798 = 9,75X=9,75 / 2,8798 = 3,3840 %2)NK: 1’440’000 * 103,3840%=1’488’7293)NK= (500’000+200’000+373’134) / 0,7223 = 1’485’718

ETTEVOTTE RAHANDUS

Documents

Transcript of ETTEVOTTE RAHANDUS