Ettevõtte Rahandus konspekt

7/22/2019 Ettevtte Rahandus konspekt

1/67

ETTEVTTE RAHANDUS

CORPORATE FINANCE

Kristo Krumm


2/67

Ettevtte rahandus Kristo Krumm

2

1.SISSEJUHATUSEttevte on tervik, mis moodustub ksikutest osadest:

Sisseost Tootmine Finantsid Mk Jne

Ettevtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on

erinevad sihtgrupid oma infovajadustega:

Raamatupidamine Ettevtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling

Ettevtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmrk:

Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevttes. Ettevtte

finantsjuht peab teadma ja arvestama jrgmiste tingimustega:

Mis mjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida ritegevust kige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida vi laenata? Millise riskiga ja millises mahus? Kas ettevtte eesmrk on olemasolevate aktsiate turuvrtuse

maksimeerimine vi olemasoleva omakapitali turuvrtuse

maksimeerimine?

Finantsjuhtimise phimtted:

1. Riski-tulu valik. Mida suurem risk, seda suuremat tulu oodatakse.


3/67


3

2. Raha ajaldatud vrtus tna saadud kroon on vrt rohkem kuitulevikus saadav kroon.

3. Peamine on raha, mitte kasum.4. Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte.5. Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja iglased hinnad.6. Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega.7. Maksud mjutavad riotsuseid.8. Kik riskid pole vrdsed mned on hajutatavad, mned mitte.9. Eetiline kitumine on ige.

Finantsjuhtimise funktsioonid:

Kapitali eelarvestamine

Kapitali struktuuri planeerimine

Kibekapitali juhtimine

1. Kapitali eelarvestamine:

Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine; Oodatavate rahavoogude suuruse ja ajastatuse hindamine; Riskide hindamine.

2. Kapitali struktuuri planeerimine

Millised on investeeringute allikad? Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe?

3. Kibekapitali juhtimine

Jooksva kibekrediidi juhtimine; Igapevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine.

Philised otsustusvaldkonnad

Investeerimisotsused (kas finants- vi reaalvaradesse?);

Finantseerimisotsused (vlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?).

Finantsjuhi (juhtimise) lesanded:

Hankida ettevttesse raha;


4/67


4

Puhaskasumine maksimeerimine (NI); Ettevtte vrtuse maksimeerimine, aktsionride rikkuse suurendamine

(EPS);

Prognoosimine ja planeerimine; Investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine; Koordineerimine ja kontroll; Raha- ja kapitaliturgude vahendamine; Konkurentide edestamine; Mgi kasvatamine ja kulude vhendamine.

Snonmid: Finantsjuhtimine Ettevtte finantsjuhtimine Ettevtte rahandus

Ettevtte eesmrk:

Ettevtte eesmrgiks on pikaajaliselt omanike rikkuse suurendamine (EPS).

Sealjuures tuleb arvestada riski, mis krgema tulususe juures on samuti

krgem. Finantsjuhi vimaluseks ettevtte tulemuste parandamisel on hankidavimalikult soodsatel tingimustel finantsvahendeid ning investeerida need

tegevuse tulemusena tekkiva vrtuse maksimeerimiseks.

Ettevtte finantsjuhtimise triistad: bilanss, kasumiaruanne ja

rahavoogude aruanne

Bilansi skeem:

Aktiva Passiva

Kibevarad Kohustused

Raha lhiajalised kohustused

Debitoorne vlgnevus

Varud

muud

Phivarad pikaajalised kohustused

Phivara soetusmaksumuses

Phivara kulum


5/67


5

Omakapital

ktsiakapital

kasum

muu

Varade vrtus ettevtte vrtus

Vahendite kasutus vahendite allikad

Kasumiaruanne:

Ettevtte tulud income

-muutuvkulud VC variable cost

-psikulud FC fixed cost

=tulu enne amortisatsiooni, intresse ja makse EBITDA earnings before

intrest, taxes, depreciation

and amortization

-amortisatsioon D depreciation, A

amortization

=tulu enne intresse ja makse EBIT

-intressid I

=tulu enne makse EBT

-maksud T taxes

=puhaskasum NI net income

-eelisaktsiate dividendid

=kasum lihtaktsionridele

-lihtaktsionride dividendid

=reinvesteeritav kasum

Rahavoogude aruanne:

Raha algseis

+ sissetulekud

-vljaminekud

= raha lppseis

Phitegevusest

Investeerimisest

finantseerimisest


6/67


6

Finantskeskkond:

Finantsjuht peab tundma keskkonda ja turgusid, kus ettevte tegutseb.

Ettevttel tuleb oma tegevuses kokku puutuda mitmesuguste institutsioonide ja

osapooltega, kes neil turgudel, kust hangitakse kapitali, kaubeldakse

vrtpaberitega ja kujunevad nende vrtpaberite hinnad, tegutsevad.

Finantsturud: on institutsioonid, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on

suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujgiga. Laenu vtmisel

annab ettevte vrtpaberi vlja ja saab selle eest raha. Ettevtet nimetatakse

sellisel juhul emitendiks ning vrtpaber on tema finantskohustus maksta oma

vlg kindlaksmratud tingimustel tagasi. Investor on sellisel juhul vrtpaberi

ostja ja tema seisukohalt on tegemist finantsvaraga.

Finantsvara omadused:

Rahaks tegemine Jaotatavus ja nimetatavus Maksumus Tulu Aegumisthtaeg Likviidsus Risk

Amortisatsiooni olemus ja selle arvutamismeetodid:

Igal hoonel, masinal ja seadmel on maksumus ja mistlik kasutusiga.

Kasutusea pikkus sltub mitmest asjaolust:1. fsiline kulumine;2. aegumine ehk moraalne kulumine

Seega vheneb hoonete, masinate ja seadmete kasutamise vltel nende vrtus,

seda nimetatakse amortiseerumiseks. ldiselt mistekse termini

amortisatsioon all arvestuslikku kulumist. Kui hoone, masina vi seadme

kasutusiga lpeb, loetakse nad amortiseerunuteks ja soetatakse vi ehitatakse

nende asemele uued. Kuna hooned, masinad ja seadmed maksavad tavaliselt


7/67


8/67


8

aasta algsumma amortisatsiooninorm amortisatsioonisumma jkmaksumus

1 100 000 0,4 40 000 60 000

2 60 000 0,4 24 000 36 000

3 36 000 0,4 14 400 21 600

4 21 600 0,4 8640 12 960

5 12 960 0,4 5184 7776

lesanded:

1. Firma vajab oma tegevuse jtkamiseks uut seadet maksumusega 1miljon krooni. Selle masina kikuandmisega suurenevad ka firma

toorainevarud summas 200 000 krooni ja valmistoodangu varud

summas 250 000 krooni. Firma omakapital moodustab 500 000 krooni

suurune aktsiakapital, mis on juba tielikult investeeritud ning

jaotamata kasum summas 125 000 krooni mida vib investeeringuteks

kasutada. Kibevahendid finantseeritakse lhiajalise laenu arvelt.

Koostada ettevtte esialgne bilanss ja seadmesse tehtava investeeringujrgne

bilanss.

2. Ettevttel on valida kahe erineva toote tootmise vahel, mille mlematootmise alustamiseks vajatakse alginvesteeringut 100 000 krooni.

Jrgnevate aastate rahavood on jrgmised:

Aasta Toode A Toode B

1 0 40 000

2 0 40 000

3 0 40 000

%4010025

1=

=MA


9/67


9

4 200 000 40 000

Kokku: 200 000 160 000

Kumba toodet peaks ettevte tootma hakkama?


10/67


11/67


11

Suurettevtetes toimub finantseerimine lbi brsi avaliku kaubeldavaaktsia

Ettevtte finantseerimise laiemad vimalused:

Vlised finantseerimisallikadSisemised

finantseerimisallikad

Omakapital Vrkapital Vljamaksmata kasum

Fikseerimata

tootlusega

Pikaajalised

vrvahendid

Amortisatsioon

Fikseeritud tootlusega Lhiajalised

vrvahendid

Hankijate lhiajaline krediit

Muud vrvahendid Kapitali vabastamine

Vrkapitali kaasamise tulud ja kulud:

ldiselt on ettevtte finantseerimise allikaks aktsiakapital. Vrkapitalikaasamine finantseerimise struktuuri toob kaasa jrgmisi aspekte:

Tulud:o Odavam, vrreldes omakapitaligao Maksusst suurem maksukoormus suurendab vrkapitali

kasulikkust teiste tingimuste samaks jdes

o Juhtkonna suurem distsiplineerituso

Tiendava kapitaliga ei kaasne tiendavat omaniku- jajuhtimisigusega ringkonda

Kulud:o Suurenevad pankrotikuludo Suurenevad agentuurikuludo Viksem tulevane paindlikkus

Vrkapital finantsjuhi seisukohalt:


12/67


12

Vrkapital on odavam, kui omakapital, maksukilp vhendab veelgi

vrkapitali hinda. Seega vime elda, et vrkapitali kaasamine:

Vhendab ettevtte kapitali kaalutud keskmist hinda Suurendab ettevtte finantseerimise baasi Suurendab aktsionride tulukust Suurendab ettevtte aktsia ehk ka kogu ettevtte vrtust

Ettevtte eesmrk on omakapitali vrtuse maksimeerimine. See thendab

leida selline oma- ja laenukapitali suhe, mille juures kapitali vrtus saavutaks

maksimaalse suuruse. Kapitali maksimaalse vrtuse juures nimetatakse

kapitali struktuuri optimaalseks. Kapitali struktuuri ksitlevate teooriate

kohaselt vheneb laenukapitali kasutamisega firma kapitali keskmine hind

ning suureneb tema turuvrtus, kuna laenukapitali intressid saab tuludest

maha arvata enne makse.

ksnes omakapitali kasutava ettevtte vrtus:

Omakapitali kasutava ettevtte vrtus koos maksudega

Tc ettevtte tulumaksu mr

Ts ksikisiku tulumaksumr dividendidelt

r0 aktsionride nutav tulunorm

Miller-Modigliani mudel laenukapitali kasutava firma vrtuse leidmiseks:

B vla suurus

Tb ksikisiku tulumaksumr intressidelt

o

sc

Ur

TTEBITV

)1)(1( =

BT

TTVV

B

scUL

+=

)1(

)1)(1(1

o

cU

r

TEBITV

)1( =


13/67


13

kui Tb=Ts, siis

lesanded:

1. Firma EBIT on 100 000 krooni ja tulumaksumr on ettevttel 26%.Vlakirjade intressidelt on maksumr 8%, dividenditulu maksumr on

15% ja aktsionride nutav tulunorm on peale makse 10%. Leida

ettevtte vrtus, kui:

a. Ta ei kasuta laenukapitalib.

Kasutab laenukapitali 200 000 krooni ulatuses

c. Kasutab laenukapitali 300 000 krooni ulatuses2. Ettevtte intresside- ja maksudeeelne tulu on pikemat aega olnud 7

miljonit. Ettevtte tulumaksumr on 26%. ksikisikutele on

maksumr intressidelt 18% ja omandi jaotamiselt 10%. Investeerijad

kasutavad maksujrgsete rahavoogude diskonteerimiseks mra 20%.

Ettevte kaalub laenu vtmist summas 320 000 krooni. Leida ettevtte

vrtus enne ja prast laenu vtmist.

3. Ettevtte intresside- ja maksudeeelne tulu on 500 krooni. Ettevttetulumaksumr on 20%. ksikisikutele on maksumr intressidelt 8%

ja omandi jaotamiselt 20%. Investeerijad kasutavad maksudejrgsete

rahavoogude diskonteerimiseks mra 20%. Ettevte kaalub laenu

vtmist summas 20 000 krooni. Leida ettevtte vrtus enne ja prast

laenu vtmist.

4. Ettevtte EBIT on 5000 krooni. Ettevtte tulumaksumr on 20%.ksikisikutel intressidelt 26% ja dividendidelt 30%. Omanike nutav

tulunorm on 15%. Ettevte kaalub laenu vtmist summas 15 000 krooni.

Leida ettevtte vrtus enne ja prast laenu vtmist.

BTVV CUL +=


14/67


14

EBIT-EPS anals kapitali struktuuri planeerimisel

Finantseerimisotsuste mju vib uurida ka EBIT-EPS meetodil. Sellise meetodijrgi vaadatakse, kuidas muutub aktsia tulukus (EPS) olenevalt maksude ja

intresside eelsest kasumist (EBIT) erineva laenu- ja omakapitali suhte puhul.

Nimetatud analsi tulemusi graafiliselt esitades, on vimalik

otsustussituatsiooni ka visualiseerida.

EBIT-EPS sltumatuse punkti leidmine:

Sa aktsiate arv aktsiaplaani korral

Sb aktsiate arv vlakirjaplaani korral

t ettevtte tulumaksumr

I intressikulu

P eelisaktsiate dividendid

Arvutuseks vib valemit teisendada:

EBIT=(Ia*Sb-Ib*Sa)(1-T)+Sb*Pa-Sa*Pb/(Sb-Sa)(1-T)

Juhul, kui ettevttel eelisaktsia dividende ja tulumaksu ei ole, siis saab valemit

lihtsustada:

EBIT=(Ia*Sb-Ib*Sa)/(Sb-Sa)

Kui ettevttel ei ole ka muid intressikohustusi, siis langeb ka Ia vlja:

EBIT=-Ib*Sa/(Sb-Sa)

EPS oma-ja vrkapitaliga finantseerimine

Omakapitaliga finantseerimine

tasakaalupunkt

EBIT

ba S

PtIEBIT

S

PtIEBIT

=

)1)(()1)((


15/67


16/67


16

1000 krooni aastas. Leida EBIT-EPS sltumatuse punkti EBIT ja

EPS.

Kontrollt kordamislesanne

Firma soovib ellu viia uut riprojekti summas 400 000 EUROt. Planeeritav EBIT

sellest riprojektist on 300 000 EUROt. Ettevttesse on omanikud sisse pannud

omakapitali suuruses 300 000 EUROt, mis koosneb 10 EURO-stest aktsiatest

ja lisaks on vetud laen intressiga 10% summas 800 000 EUROt. Ettevte

planeerib uut riprojekti rahastada kas tielikult uute aktsiate emissiooniga vi

50% ulatuses vlakirjade vljaandmisega, intressiga samuti 10% ja 50%

ulatuses aktsiate emissiooniga. Ettevttel eelisaktsiaid ei ole. Ettevtteltulumaksukohustust ei ole. Laenu makstakse tagasi alles prast projekti lppu.

Ettevtte omanike nutav tulunorm on 12%.

Leida:

1.Teha EBIT-EPS anals ja leida tasakaalu EBIT ja tasakaalu EPS,selgita saadud tulemusi

2. Leida kasutatava kapitali hind wacc prast investeerimisotsuseelluviimist mlemal juhul, vaid omakapitaliga ja vrkapitaligafinantseerides

3. Milline oleks ettevtte iglane tnane vrtus puhaskasumi aluselprast kavandatava riprojekti elluviimist, kui riprojekti kestvuseks

on kavandatud 5 aastat? Teha arvutus mlema finantseerimisskeemi

puhul ja kasutades diskonteerimismrana ettevtte omanike

nutavat tulunormi


17/67


17

3.RAHA AJAVRTUSE KONTSEPTSIOONRaha ajavrtuse kontseptsioon iga rahasumma on praegu rohkem vrt

kui tulevikus. Kui raha laekub praegu, vib selle kohe teenima panna, kui raha

laekub hiljem jb osa tulust saamata.

Rahale omase teenimisvimaluse tttu eelistab majandussubjekt saada raha

kohe, mitte aga kunagi tulevikus. Ndisvrtuse arvutamise rakenduslikkus

ilmneb eelkige:

Varade vrtuse mramisel; Vrtpaberi teoreetilise hinna koostamisel; Laenuamortisatsiooni graafikute koostamisel.

Raha tnane vrtus on suurem tulevikuvrtusest, kuna:

Tna raha eest saadav heaolu letab kunagi tulevikus saadava vimalikuheaolu, seega peab tnasest tarbimisest loobumiseks pakkuma

rahaomanikule lisapreemiat, mille vrra ta saab tulevikus rohkem

tarbida.

Inflatsioon vhendab raha vrtust ja tulevikus ostetavad kaubadkallinevad.

Raha silitamisega on seotud alati risk raha kadumise osas.Raha tnase vrtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks, kus tulevasi

rahavoogusid vhendatakse diskonteerimismra ehk kapitali alternatiivkulu

abil. Mida suurem on raha hind ehk intress, millega tulevikus saadavat raha

tnasesse peva diskonteeritakse, seda vhem vrtuslik on see rahavoog tna.

Raha tulevikuvrtus

Raha tulevikuvrtus (FV- future value) nitab, kui suur on praegu

olemasoleva raha vrtus tulevikus.


18/67


18

Nide: Viieaastase thtajaga hoiuse intressimr on 3% aastas. Leiame hoiusele

paigutatud 100 000 krooni tulevikuvrtuse viie aasta prast.

Intress Summa Arvutuskik

I aasta 3 000 103000 100000*1,03= 103000

II aasta 3 090 106090 103000*1,0,3= 106090

IIIaasta 3 183 109273

IVaasta 3 278 112551

V aasta 3 377 115927

FV = 100 000 x (1 + 0,03)5 = 100 000 x 1,15927 = 115 927

Arvutusvalem:

Kus,

n perioodide arv;

i perioodi intressimr;

PV - algsumma (investeeringu tnane vrtus);FV tulevikuvrtus

Intressimra thistamiseks kasutatakse ka smbolit r (rate)

Meie nites:

C = 100 000

n =5

i = 0,03 (3%/100)

Raha ndisvrtus

Raha ndisvrtus (PV present value) nitab, kui suur on tulevikus

saadava rahasumma vrtus praegu.

Nide: Viie aasta prast laekub meile 100 000 krooni. On teada, et praegu

saaks raha panka aastasele hoiusele paigutades teenida 3% aastas. Leiame

)()1( ,nin

FVIFPViPVFV =+=


19/67


19

selle summa praeguse vrtuse (st summa, mis tuleks praegu hoiustada, et viie

aasta prast oleks see kasvanud 100 000 kroonini).

Summa Intress Arvutuskik

V aasta 97 087 2 913 100000/1,03=97087,38

IVaasta 94 260 2 828 97087,38/1,03=94259,59

IIIaasta 91 514 2 745

II aasta 88 849 2 665

I aasta 86 261 2 588 Jne

Arvutusvalem:

Kus,

n perioodide arv;

i perioodi intressimr;

FV tulevikus saadav rahasumma;

PV - ndisvrtus

Meie nites:

Ct= 100 000

n =5

i = 0,03 (3%/100)

Nide:.

Kui tulevikus laekuvad summad erinevatel aegadel, tuleb iga laekumise

ndisvrtus arvutada eraldi ja tulemused summeerida.

Arvutusvalem:

PV =100 000

=100 000

= 86 261(1 + 0,03)5 1,15927

)()1(

1,nin

PVIFFVi

FVPV =

+=


20/67


20

+ +

ehk

Pidev juurdearvestus

E 2,71828

Annuiteet ja perpetuiteet

Annuiteet (annuity) on rida vrdsetes summades laekuvaid vi tasumisele

kuuluvaid makseid teatud arvu aastate jooksul st annuiteedi phitunnus on, et

igaaastased maksed on hesuurused. Praktikas vib selliseks rahavooks olla

niteks vlakirjadelt saadavad vi makstavad intressid.

Perpetuiteet (perpetuity)on annuiteedi ndisvrtuse erivorm, mis vljendab

igavesti kestvat rahavoogu. Praktikas vib selliseks rahavooks olla niteks

eelisaktsiatelt makstav vi saadav dividend.

Pangalaenude ja liisingu puhul on vga tavaline perioodiliste hesuuruste

maksete tasumine pangale. Nende maksete suuruse arvutamiseks antud

intressimra, laenusumma, tagasimaksete kordade ja laenuthtaja juures

kasutatakse annuiteedi ndisvrtuse valemit:

i

iAPVIFAA

iAPVA

n

ni

n

tt

)1(

11

)()1(

1,

1

+

==

+=

=

kus:

PVA annuiteedi ndisvrtus,

PV =

C1

+

C2

(1 + i) (1 + i )2

Cn

(1 + i)n

+

=ni

FVPV

)1(

)( inePVFV=


21/67


21

PVIFAi,n - annuiteetsete maksete ndisvrtuse leidmiseks kasutatav

intressitegur;

A - annuiteetne makse ehk igas perioodis tehtava makse suurus;

Tegelik intressimr:

Valdav enamus ajavrtuse valemeid kasutab intressimra, mis lisandub

investeeringule ks kord aastas. Teatud juhtudel makstakse aga intresse

tihedamalt, kui ks kord aastas. Kuna tegemist on liitintressiga, kujuneb

lpptulemuseks aastast lhema intressiperioodi jooksul suurem summa.

Tegelik aasta intressimr (EAR effective annual presentage rate) avaldub

seosest:

1)1( += mnomm

iEAR

i intressimr;

m intressi juurdearvestuse kordade arv aastas;

Tegelik intressimr pideva juurdearvestuse korral

1= ieEAR

e eksponentfunktsioon (2,71828)

Intressiarvestusmeetod

Intress m ValemEffective Annual

Rate

Aastas kord 10% 1 1.10-1 10%

Poolaastas kord 10% 2 (1+0.10/2)2

-1 10.25%Igakuiselt 10% 12

(1+0.10/12)12-1

10.47%

Igapevaselt 10% 365(1.10/365)365-1

10.5156%

Pidevalt 10% 2,71282(0.10)-1 10.5171%


22/67


22

Nide:

Oletame, et soovite vtta eluaseme laenu summas 400000 aastaseintressimraga 6,5%, 20 aastaks. Kui suur oleks teie igakuine makse pangale

omafinantseeringu puudumisel?

Kuine intress oleks siis i=6,5/12=0,54166%N oleks 1220=240

A=

240)0054166,01(

11

0054166,0400000

+

= 2982,25

Pank laenab kliendile (eraisikule vi ettevttele) tingimusel, et laen teatud

perioodi jooksul tagastatakse. Laenumakse koosneb laenu phiosa

tagasimaksest ja intressimaksest. Tagasimaksmise viisid:

Annuiteet Vrdsed phiosa maksed ehk amortiseeruv laen hekordne tagasimakse Kombineeritud maksed

Annuiteetmaksete puhul saab koostada annuiteetgraafiku, selle saab klient

pangalt koos laenuga kaasa ja seal on kirjas palju mingil perioodil makstakse

tagasi laenuphiosa ja intressi. Nagu juba mainitud on annuiteetmaksete puhul

tegemist perioodiliste (igakuine, kvartaalne, harvem poolaastane) hesuuruste

summade maksmisega.

Oletame, et laenusumma on 100000 krooni, thtaeg on kolm aastat ning

intressimr 12% aastas. Leida annuiteetmakse suurus ja tuua ra

annuiteetmaksegraafik.

A= PVA / PVIFAi,n= 100000/2,4018=41635

Periood Laenualgjk

Laenumakse Intressimakse Phiosatagasimakse

Laenulppjk

1. aasta 100000 41635 12000 29635 703652. aasta 70365 41635 8444 33191 371743. aasta 37174 41635 4461 37174 0Kokku 124905 24905 100000


23/67


24/67


24

Kasvava perpetuiteedi ndisvrtuse arvutamine:

Kus g kasvumr

lesanded:

1. Ehitatav vaateplatvorm toob piletite mgist iga-aastaselt kasumit100 000 krooni kaheksa aasta vltel. Platvormi ehitamiseks kasutatav

kapital on hinnaga 12% aastas. Milline on krgeim hind, millega viks

platvormi ehitamise eest maksta?

2. Kui palju peab panema 7%-lisele hoiuarvele igal aastal, et 10 aastaprast oleks seal intressidega koos 150 000 krooni?

3.Toetusprogrammi raames kantakse omavalitsuse eriarvele 500 000krooni. Kui suur on iga-aastaselt kontolt vlja vetav maksimaalne

summa, kui raha peab jtkuma neljaks aastaks? Pank maksab hoiuselt

intresse 9% aastas ning igal aastal vetakse arvelt vlja vrdne summa.

4. Ettevte soovib vtta laenu neljaks aastaks summas 10 000 krooni.Intress on 6% aastas ning laen tuleb tagastada nelja vrdse osamaksena.

Koostada laenu amortisatsiooni graafik.

5.Te soovite annetada 10 aasta prast ppejudude pensionifondi 50 000krooni. Selleks hoiustate kmne aasta vltel iga aasta lpus vrdse

summa panka. Pank maksab intresse 11% aastas. Kui suure summa

peate iga aasta lpus hoiustama?

6.Te soovite oma lapse pulmapidustuste kindlustamiseks panna temale igaaasta hoiuarvele 3000 krooni. 20 aasta prast ta abiellubki ning vtab

kulutuste katteks kogunenud raha kontolt vlja. Kui suur on see

vljavetav summa? Hoiuse intress on 8%.

gi

CPV

=


25/67


25

Kui ettevte maksab laenu tagasi iga kuu ja intress on 1% kuus, siis kui suur

on aastane tegelik intressimr.

7. Klient soovib pangast vtta laenu heks aastaks summas 100000 krooni,aastase intressimraga 12%. Klient on nus laenu tagastama igakuiste

annuiteetmaksetena. Koostada laenu tagasimaksmisgraafik, kus oleks

nidatud igakuiselt: laenumakse, intressimakse, laenu phiosa makse,

laenu jk perioodi alguses, laenu jk perioodi lpus.

Periood Laenualgjk

Laenumakse

Intressimakse

Phiosatagasimak

se

Laenulppjk

1. kuu 100000,00 8884,86 1000,00 7884,86 92115,142. kuu 92115,14 8884,86 921,15 7963,71 84151,433. kuu 84151,43 8884,86 841,51 8043,35 76108,084. kuu 76108,08 8884,86 761,08 8123,78 67984,305. kuu 67984,30 8884,86 679,84 8205,02 59779,286. kuu 59779,28 8884,86 597,79 8287,06 51492,227. kuu 51492,22 8884,86 514,92 8369,93 43122,288. kuu 43122,28 8884,86 431,22 8453,63 34668,649. kuu 34668,64 8884,86 346,68 8538,17 26130,4610. kuu 26130,46 8884,86 261,30 8623,55 17506,9011. kuu 17506,90 8884,86 175,06 8709,79 8884,8612. kuu 8797,10 8884,86 88,84 8796,02 0Kokku 106618,32 6618,32 100000

Leida kvartaalne makse laenule summas 150000 krooni, 10 aastaks, 8%ga

aastas.

A=150000/PVIFA2,40=150000 / 27,3555 =5483,36

8. Leida tegelik intressimr, kui aasta intress on 13%-i aga juurdearvutusitehakse:

ks kord aastas; kaks korda aastas; iga ndal; iga tund pidevalt


26/67


26

1)1( += mnomm

iEAR

a) EAR= 1+0,13 1= 13%

b) EAR= (1+0,13/2)21= 13,42%

c) EAR = (1+0,13/52)52 -1= 13,86%

d) EAR = (1+0,13/8760)8760= 13,88%

e) EAR = 2,718280,131= 13,88

9. Leida reaalne intressimr, kui nominaalne intressimr on 15% jaaastane inflatsioonitempo on 17%

r= ((1+0,15) / (1+0,17)) 1 = -1,7%

10.Soovite paigutada panka 10 000 krooni kolmeks aastaks. Intress onkikjal pankades 10%. Pank A maksab intresse ks kord aastas, pank B

maksab intresse iga kvartali jrel ning pank C maksab intresse pideva

juurdearvestusega. Kui palju te teeniksite erinevate paigutustega, millist

varianti eelistaksite?

A: FV = 10000 (1+0,1)3=13310

B: FV = 10000 (1+0,1/4)12=13448,8

C: FV = 10000 e0,1x3= 13498,5, ikka seda eelistaks


27/67


27

4.KAPITALI HINDKapitali hind on ettevttes henduslliks investeerimisotsuste ja

finantseerimisotsuste vahel. On kindel seos selle vahel, kuidas ettevte

finantseerib oma vahendeid ja milliseid investeerimisprojekte on vimalik nende

vahenditega ellu viia. Teisalt mjutab investeerimisprojektide valik ettevtte

riskantsust ning seega finantseeringu ehk sellesama kapitali hinda.

Kapitali hinda vib ksitleda kui tulunormi, mille ettevte peab teenima, et

rahuldada firma investeerijate tulusoovi antud riskitaseme juures. Sellest

tuleneb ka kapitali hinna ksitlus investorite poolt nutava tulunormina. Kui

ettevtte tegevusest tekkiva tulu mr on vrdne ettevte kapitali hinnaga, siis

rahuldab see omanike tingimusi ning ettevtte aktsia hind ei muutu. Kui

tekkiva tulu mr letab aktsionride ootusi, siis suurendab see ettevtte

aktsia hinda, kui tulumr jb viksemaks nutavast tulunormist, vheneb ka

aktsia hind selle tulemusena.

Seetttu peab ettevtte eesmrgiks olema vaid selliste projektide vastuvtmine,

mille tulumr (IRR) letab vi on vhemalt vrdne ettevtte kapitali hinnaga.

Kapitali hinda mjutavad tegurid:

Majanduslikud tingimused, milledest sltub riskivaba tulunorm Erinevate finantseerimisvimaluste olemasolu Investeerimisprojektide riskitase Finantseerimise mahu suurus

Majanduskeskkonna tingimused mravad ra kapitali nudmise ja pakkumise

ning vastavalt sellele ka inflatsioonimra. Mida madalam on kapitali hind,

seda rohkem on vimalik ha madalama tulumraga erinevaid projekte vastu

vtta. Niteks, kui turu intressimr on 7% ja projektide tulusused on: A 5%,

B 8%, C 9%, siis saame vastu vtta vaid projektid B ja C. Nendest

projektidest saadavad tulumrad letavad kapitali hinna. Kui kapitali hind

langeks viiele protsendile, oleks vimalik ka projekt A vastu vtta.


28/67


28

Kui nudmine raha jrgi suureneb, aga pakkumine mitte, viib see omakorda

intressimrade tusuni. Kui aga majanduskeskkonnas puuduvad vimalused

ja tingimused investeerimiseks, siis tuleb ka intressimrasid langetada, et

ldse keegi hakkaks kaalutlema nendes tingimustes investeerimist.

Kapitali optimaalne struktuur on vla, eelisaktsiate ja lihtaktsiate koosseis,

mis:

Minimeerib kapitali ldistava hinna; Maksimeerib lihtaktsia hinna aga ka firma vrtuse

Ettevtte kapitali hinna arvutamisel kasutatakse sageli kapitali kaalutud

keskmist hinda. Selle meetodi kohaselt leitakse ettevtte kapitali hind erinevate

kapitali allikate hindade kaalutud keskmisena, kusjuures kaaludeks on

erinevate kapitaliallikate osakaalud ettevtte finantseerimisallikate hulgas.

Kuna intressid vhendavad ettevtte tulumaksukoormust, sest nad on vimalik

enne tulumaksustamist ettevtte kasumiaruandest maha arvata, vhendatakse

intressimra tulumaksu vtta.

Kapitali kaalutud keskmist hinda (WACC weighted average cost of

capital) arvutatakse valemiga:

kus:

Wd, Wp, Ws - vastavalt laenude, eelisaktsiate ja lihtaktsiate osathtsus

kd, kp, ks - vastavalt laenude, eelisaktsiate ja lihtaktsiate hinnad

t - tulumaksumr

Omakapitali hind

Tuleb eristada omakapitali hinna prognoosimist ja tegeliku omakapitali hinna

arvutamist. Prognoositud omakapitali hinda kasutatakse

investeerimisprojektide hindamisel, tegelik omakapitali hind nitab, milline on

tegelik omakapitali hind ja seda saab kasutada niteks prognooside titmise

kontrollimiseks.

ssppdd kwkwtkwWACC ++= )1(


29/67


29

Omakapitali hinna prognoosimise vimalused:

1) Vtta aluseks ajaloolised andmed kui palju on investorid sellespiirkonnas oma investeeringutelt keskmiselt tulu saanud. Sobib

vljakujunenud majandusharus tegutsevate vljakujunenud ettevtete

puhul. Ei arvesta muutusi. Omakapitali nutavat tulusust vib hinnata

lbi brsil kaubeldavate aktsiate tulususe. Isegi kui tegemist ei ole

brsiettevttega, peaks ta pakkuma samasugust tulusust kui

brsiettevtted.

2) Tuletada omakapitali nutav tulumr riskivabadelt investeeringutelt(reeglina loetakse selleks valitsuse vlakirjade tulumra) nutavast

tulumrast ja planeeritava projekti riskipreemiast. Riskipreemia

hindamiseks kasutatakse enamasti ajaloolisi andmeid.

Omakapitali hinna prognoosimine riskivaba intressimra ja

riskipreemia alusel

Arvutamisel vib kasutada CAPM (capital asset pricing model) mudelit.

Nutav tulumr =

= riskivaba tulumr + x (turu keskmine tulumr riskivaba

tulumr)

kus nitab investeeringu riski e tema tulususe kikumist turu keskmise

nitaja suhtes

Praktikas kasutatakse selle mudeli lihtsustatud varianti:

Nutav tulumr (kapitali hind) = riskivaba intressimr + turu

riskipreemia

Riskivaba intressimr:

tavaliselt kasutatakse valitsuse vlakirjade intressimra;


30/67


30

esimesel aastal valitsuse lhiajalise vlakirja intressimr, jrgmistelperioodidel forward intressimr praktikas kasutatakse harva. Eestis

praktiliselt andmed puuduvad, Ameerikas kaubeldakse aktiivselt vaid

jrgmise aasta forwardiga;

praktikas levinum valitsuse pikaajalise (tavaliselt 10 aasta) vlakirjaintressimr.

riskivaba intressimr muutub ajas. See sltub olukorrastrahvusvahelistel rahaturgudel

Riskipreemiamramisel vetakse arvesse:

majanduskeskkonda; tegevusala; talitusvimendust finantsvimendust juhtimisriski jne

Vrkapitali hind

Kige keprasem vimalus vrkapitali hinna mramiseks on vtta hinnaks

intressimr, millega ettevte viimati laenu sai. Paraku sobib see ainult juhul,

kui viimasest laenusaamisest on mdunud mni kuu ja vahepeal pole

tingimused oluliselt muutunud.

Hind, mida vlakirjaturg ettevttelt laenu eest ksib sltub:

intressimra ldisest tasemest majanduses; ettevtte ebannestumise riskist.

Intressimrade ldine tase

Intressimra ldine tase majanduses sltub sellest, millises majandustsklis

riik parajasti (majandusliku aktiivsuse kasvades laenuintressid suurenevad ja


31/67


31

vastupidi) on ning seda mjutavad valitsus ja keskpank (Eestis pigem Euroopa

Keskpank):

maksude tstmine SKP vheneb, intressitase langeb; maksude alandamine SKP kasvab, intressitase tuseb; valitsuskulude suurendamine SKP kasvab, intressitase tuseb; valitsuskulude vhendamine SKP vheneb, intressitase langeb; raha pakkumise kasv SKP kasvab, intressitase langeb; raha pakkumise vhenemine SKP vheneb, intressitase tuseb.

Ettevtte ebannestumise risk

Mida suurem on ettevtte ebannestumise (default)risk, seda suuremat hinda

ksib laenuandja laenu eest. Teatud tasemest alates aga keeldub ldse

laenuandmisest. Suurettevtete riske hindavad reitinguagentuurid (tuntumad

Moodys, Standard & Poors, Fitch Ratings). Reitinguagentuuris kasutavad

erinevaid reitingu mrgistusi. Tavaliselt on krgemad reitingud AAA (Aaa),

madalamad D vi C. Teatud tasemeni nimetatakse vlakirju

investeerimisklblikeks (investment grade), alla selle piiri vlakohustused on

spekulatiivsed ehk rmpsvlakirjad (speculative grade). Eestis on reitingud vaid

mnel ettevttel (Eesti Energia, Hansapank, hispank).

Kapitaliallikate individuaalsed hinnad:

Vr- ehk laenukapital (vlakirjad):

Laenukapitali tulumaksujrgne hind = [Tulumaksueelne hind*(1-Maksumr)]

T firmale rakendatav maksumr

Kd vlakirja tulu thtajani (YTM)

Vlakirja ligikaudse tulu thtajani leidmise meetod:

)1( TkK dd =


32/67


32

C vlakirja kupongiintressimrM vlakirja nominaalvrtusP0 vlakirja turuhind

Eelisaktsiad:

D dividendid aktsia kohta aastal 1P0 aktsia turuhind (neto)

Lihtaktsiad:

g dividendide aastane kasvutempo

lesanded:

1.

Firma kaalub kolme investeerimisprojekti elluviimist. Nende projektidekohta on teada jrgmist:

Projekt Sisemine tulunorm% Investeeringu maksmus

A 16 165 000

B 13 200 000

C 12 125 000

Ettevte soovib finantseerida neid projekte vlakordajaga 40%. Laenu intress on

10% esimese 120 000 krooni jaoks ja peale seda 15,7%. Momendil on

omakapitali suuruseks 180 000 krooni ja lihtaktsionride nutav tulunorm

19%. Kui aga emiteeritakse juurde uusi lihtaktsiaid, siis on omanike nutav

tulunorm 22%. Tulumaksumr on 30%. Koostada kapitali ldistava piirhinna

graafik. Milliseid projekte saab vastu vtta?

PM

nPMI

PM

nPMIYTM

6,04,0

/)(

2/)(

/)(

+

+=

+

+=

0P

DatehindEelisaktsi =

gP

DtehindLihtaktsia +=

0


33/67


33

5.AKTSIATE JA VLAKIRJADE VRTUSInvesteeringu vrtust hinnatakse ldjuhul tulevikus investeeringult

oodatavate rahavoogude ndisvrtuse jrgi, diskonteerituna investeerija

nutava tulunormi jrgi. Vlakirjade puhul on tegemist intressimaksete

ajaldatud vrtusega kogu laenuperioodi jooksul ning sellele lisandub

vlasumma nominaalne ajaldatud vrtus vla tagastamise thtajal. Probleemi

keerukus seisneb tulevikuootuste iges prognoosis ja prognoositavas riskis, mis

vljendub nutavas tulunormis. Investeerija nutav tulunorm on minimaalne

tulunorm, mis on vajalik, et meelitada investeerijat vrtpaberit ostma.

Nutav tulunorm koosneb:

Riskivabast tulunormist tulunorm, et eelistada ldse investeerimisttarbimimisele;

Lisandub inflatsioonipreemia Lisandub riskilisa ehk riskipreemia

Vlakirjade puhul on tegemist lpliku rahavooga, kus eristatakse:

Tulu thtajani YTM; Tulu tagasiostuni tagasiostu puhul saab madalate intressimrade

korral vlakirjad odavamate vastu vahetada, sealjuures ostes kallid

vlakirjad varem kokkulepitud odavama hinnaga tagasi.

Vlakirja vrtus:

I intressimakse

M vlakirja nimivrtus

kd vlakirjaomaniku nutav tulunorm vi intress

n vlakirja kestvus

Vlakirja vrtus, kui intresse makstakse 2 korda aastas:

PVIFMPVIFAIk

M

k

IV n

d

t

d+=+++= )1()1(


34/67


34

Lihtaktsia vrtuse leidmisel eristatakse kolme situatsiooni:

1. Dividendid ei kasva2. Dividendikasv on konstantne3. Dividendikasv on muutuv

Thtajatu vlakirja vrtus:

Diskontovlakirja vrtus:

Aktsia vrtus, kui dividendid on konstantsed:

P0 aktsia hind tna

D igaastane dividend

Aktsia vrtus, kui dividendid kasvavad konstantselt:

valemi miinused:

Diskontomr on muutumatu Firma kasv on muutumatu Pole makse Dividendipoliitika on muutumatu Ettevte tegutseb igavesti

n

d

t

d

n

t k

M

k

IV

2

2

1 )2/1()2/1(

2/

++

+=

=

dk

I

V=

n

dk

MV

)1( +=

skDP =0

gk

gD

gk

DP

ss

+=

=

)1(010


35/67


35

Aktsia vrtus, kui dividendid kasvavad konstantselt:

n ebahtlase kasvu aastate arv

Dt iga aasta dividendid ebahtlase kasvu faasis

g konstantne kasvumr peale ebahtlast kasvu

ks nutav tulunorm

Dn+1 esimene loodetav dividend konstantse kasvu faasis

Uue aktsiakapitali hind:

P0 lihtaktsia hind

D1 dividend esimesel aastal

F emissiooni ja levitamiskulud

Vrtpaberi tulu thtajani:

M vlakirja nimivrtus

P vlakirja turuhind

ETTEVTTE VRTUS ja EVA

Ettevtte vrtuse hindamisel tuleb vaadata ettevtte nitajaid vastavalt

huviaspektidele kas siis ettevtte juhtkonna, omanike vi investorite

seisukohalt. Hulk investeerijaid kujundab oma ootused aktsia hinna

kitumisest vastavalt sellele, milline on ettevtte hetkekasum ja milline oodatav

kasum. Paraku ei nita kasuminumbrid firma tegelikku vrtust. Ettevtte

vrtusena saab ksitleda jrgmisi erinevaid lhenemisi:

n

ss

nt

s

t

kgkD

kDP )

11(

)1(1

0+++=

+

gFP

Dk +

=

)1(0

1

PM

nPMI

PM

nPMIYTM

6,04,0

/)(

2/)(

/)(

+

+=

+

+=


36/67


36

iglane turuvrtus kui ettevte on noteeritud brsil, vib vrtusthinnata just nimelt lbi brsi kapitalisatsiooni. Turuvrtust mjutavad

likviidsus, potentsiaalsete ostjate-mjate olemasolu, erihuvid

Investeerimisvrtus kasutatakse ettevtete hendamisel ninglevtmisel. Aluseks tulevikus saada loodetav kasu.

Kasutus- ja vahetusvrtus kasutatakse ettevtte pidevas kasutusesolevaid varasid ehk vahetusvrtuse alusel ettevtte varade vrtust, kui

need oleksid vahetatud sobivate varade vastu.

Firmavrtus kasutatakse situatsioonides, kus firma eest makstudsumma letab tema materiaalsete ja immateriaalsete varade vrtust

Ttava ettevtte vrtus toimiv ettevte omab kliendisuhteid ningturujudu, mida on vimalik eraldi vrtuskontseptsiooni osana vlja

tuua

Raamatupidamisvrtus saadakse bilansist varade jkvrtuseleidmisel. Omakapitali vrtus leitakse aktsiate nimivrtuse ja koguse

korrutisena.

Likvideerimisvrtus hinnatakse varade eest saadava raha hulka.Eristatakse kiirrealiseerimist, mil tuleb vga lhikese aja jooksul

varadele ostja leida. Puhasvrtus jb jrele likvideerimisvrtusest

komisjoni-ja administratiivkulude mahaarvamisel

Asendusvrtus kulutus, mis tehakse uue samavrse varasoetamiseks ja vara kasutuselevtuks.

Jkvrtus hinnatakse vrtust, mis tekib kas raamatupidamislikuamortiseerimise vi fsilise kulumise tulemusena.

EVA

EVA on USA-s vlja ttatud metoodika, mis vimaldab lihtsalt hinnata

ettevtte vrtust, seda just omanike ja kreeditoride vaatest lhtuvalt. EVA


37/67


37

(economic value added) on absoluutne ehk rahaline nitaja, mis peegeldab

ettevtte telist, kapitalistlikku kasumit. Majanduslik lisavrtus (EVA) on

ettevtte tegevuse finantsilise thususe mt, mis aitab hinnata ettevtte

tegelikku majanduskasumit. Mudeli autorite vitel on ka statistiline anals

kinnitanud, et EVA on otsesemal viisil seotud aktsionri vara kasvuga ajas.

EVA on ettevtte tegevuskasum, millest on lahutatud kogu ettevttesse

investeeritud kapitali kulu ehk investorite alternatiivkulu. See on EVA tegeliku

majandusliku kasumi hinnanguks ehk siis selle vrtuse hinnanguks, mille

vrra tulud letavad minimaalset tootlusmra, mida viksid teenida

aktsionrid ja laenuandjad, kui nad investeeriksid muudesse samavrse

riskitasemega vrtpaberitesse.

EVA = NOPAT Cost of Capital

NOPAT = net operating profit after taxes

NOPAT = ettevtte tulud tegevuskulud maksud

EVA = rikasum (neto) (kapital kokku * kapitali hind)

Kui kapitaliga seotud kulud on viksemad sellega teenitud kasumist =EVA on positiivne

Kui kapitaliga seotud kulud on suuremad sellega teenitud kasumist =EVA on negatiivne

Kui kapitaliga seotud kulud on vrdsed sellega teenitud kasumist = EVAon null

Nide:

Kirje Summa

Netomk 550

Toodete omahind 275


38/67


38

ldkulud 75

Maksudeeelne kasum 200

Maksud 70

Puhaskasum 130

Kapitali hind WACC 12%

Puhaskibekapital 80

Phivara 1170

Kulum 360

Puhasinvesteering 890

Muud varad 110

Kapital kokku 1000

EVA = 130 (0,12*1000) = 10 000 krooni


39/67


39

6.KAPITALI EELARVESTAMINEKapitali eelarvestamine on seotud pikaajaliste strateegiliste riplaanide

koostamisega, mille kigus tuleb leida vastused jrgmistele ksimustele:

Milline on meie projekti ajaldatud ndispuhasvrtus (NPV)? Milline on projekti sisemine tasuvuslvi (IRR) ja modifitseeritud

tasuvuslvi MIRR?

Samuti leitakse diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusajad.Kige ldisemalt vib elda, et kui:

1. Sisemine tasuvuslvi projektil on suurem, kui nutav tulunorm,2. Projekti NPV on positiivne ja3. Kasumiindeks on le 1.0,

Siis vib selle projekti vastu vtta.

Pikaajalised investeeringud ja nende finantseerimine

Pikaajaliste investeeringute planeerimine on kasumi saamise eesmrgil

tehtavate pikaajaliste (kasumit ei saada tavaliselt varem kui aasta prast)

investeerimisotsuste vastuvtmine.

Pikaajalised investeeringud on:

phivarade soetamine (maa ost, tootmishoone ehitus, seadme ost ); pikaajaliste finantsinvesteeringute tegemine (pikaajaliste vlakirjade ost,

ttarettevtte asutamine ..);

uute toodete arendamine ja juurutamine; uute riprojektide arendamine; uue firma ost. Investeerimisotsuste vastuvtmine sltub: ettevtte strateegiast tervikuna; olemasolevast informatsioonist

Investeerimisprojektide hindamine


40/67


40

Kige usaldusvrsema tulemuse annab investeerimisprojektide hindamine

rahavoogude alusel.

Rahavoogude prognoosimine

Rahavoogude prognoosimisel vetakse arvesse kik antud

investeerimisprojektiga seotud inkrementaalsed rahavood. Niteks, kui firma

planeerib uue kaubanduskeskuse rajamist, peab ta rahavoogude

prognoosimisel arvestama ka oma teiste, uuele kaubanduskeskusele lhedal

asuvate, kaupluste kibe vhenemist.

Projekti puhas rahavoog projektist laekunud ja vljamakstud rahasummade

vahe, mille vib tinglikult jaotada kolmeks:

projekti kivitamisega seotud rahavood projekti eluea jooksul laekuvad rahavood; projekti likvideerimisega seotud rahavood (juhul kui on tegemist piiratud

elueaga projektiga).

Projekti eluea jooksul laekuvad ja likvideerimise rahavood moodustavad

tulevased rahavood.

Projekti kivitamisega seotud rahavood - esialgsed kulud:

Enamus projekte nuavad suuri kulutusi projekti alguses. Arvutamiseks summeeritakse projekti kivitamisega seotud rahavood. Arvutuste lihtsustamiseks eeldatakse, et rahavoog toimub hes perioodis

(0 periood).

Projekti kivitamisega seotud rahavood on:

soetatava vara hind, rajatava ehituse maksumus, uue tootevljattamise kulud jne.

soetamisega kaasneva kulud (nt transpordi- ja paigaldamiskulud varasoetamisel)

Projekti kivitamisega seotud rahavood


41/67


41

Investeeringu efektiivsuse hindamine

Rahavoogudel phinevad hindamiskriteeriumid jagunevad kahte rhma: Diskonteerimata rahavoogudel phinevad hindamiskriteeriumid; Diskonteeritud rahavoogudel phinevad hindamiskriteeriumid (vetakse

arvesse raha aegvrtus).

Diskonteerimata rahavoogudel phinevad hindamiskriteeriumid

Diskonteerimata rahavoogude alusel hinnatakse investeerimisprojekti

tasuvusaega.

Tasuvusaeg - ajavahemik, mille jooksul projekti realiseerimisest saadud tulu

katab esialgsed kulutused

Tasuvusaja arvutamine

Tasuvusaeg=aastad enne tielikku tasuvust+tieliku tasuvuse aastaks puuduv

rahavoog/titva aasta rahavoog

Kui tasuvusaeg jb alla etteantud tasuvusaja, siis vib projekti vastu vtta.

Diskonteeritud rahavoogudel phinevad hindamiskriteeriumid

Diskonteerimine finantseerimise hinna mahaarvestamine

Diskonteeritud rahavoogudel phinevad peamised investeerimisprojektide

hindamiskriteeriumid arvestavad raha aegvrtust ja need on:

rahavoogude praegune puhasvrtus (NPV); kasumiindeks (PI) sisemine rentaablus e sisemine tulumr (IRR)

Investeeringu puhasndisvrtus


42/67


42

Investeeringu puhasndisvrtus e praegune puhasvrtus investeeringu

puhta rahavoo praegune vrtus.

Piiramatu elueaga projektide puhul prognoositakse esimeste aastate (nt kolme

kuni viie aasta rahavood) ja siis eeldatakse, et jrgnevatel aastatel hakkavad

rahavood htlaselt kasvama. Jrgnevate aastate rahavood diskonteeritakse

igavikku (kasutades kasvava perpetuiteedi ndisvrtuse valemit) ning

saadud diskonteeritud vrtus diskonteeritakse omakorda tnapeva (vastavalt

sellele, mitmenda perioodi rahavood loetakse psivaks kasvavaks rahavooks).

Piiramatu elueaga projektiks on niteks ettevtte soetamine ning sel juhul

thendab investeeringu hindamine ettevtte vrtuse hindamist. Tpsem

kirjeldus on toodud ettevtte hindamise osa juures.

Arvutamisel diskonteeritakse prognoositavaid rahavooge vastavalt kapitali

hinnale, mis kujutab endast minimaalset nutavat kasuminormi

investeerimisprojektilt keskmise riskimra juures.

ldjuhul ei kaasata prognoositavatesse rahavoogudesse investeerimisprojekti

finantseerimisega kaasnevat kulu (niteks laenuintressi). Kui aga

finantseerimisallikas ja sellega seotud kulu on tpselt teada (niteks

kapitalirendi puhul). Sel juhul tuleb kasutada madalamat diskontomra, nii

et see sisaldaks ainult omakapitali hinda.

Ajaldatud puhasmaksumus ehk puhasndisvrtus:

kus:

CF- tulevikus laekuvad rahavood;

IO alginvesteering;

n perioodide arv;

IOPVIFACFIOk

CFNPV inttt

=+

= ,)1(


43/67


43

k diskonteerimismr;

Valiku kriteeriumid: NPV < 0 - projekt tuleks tagasi lkata; NPV = 0 - projekt tuleks tagasi lkata vi teha tiendav anals; NPV > 0 investeerida

Puhasndisvrtust kasutatakse laialdaselt ka kinnisvara vrtuse

hindamisel.

Kasumiindeks:

Kasumiindeks nitab, iga investeeritud hiku (niteks krooni) kohta saadud

tulu.

Kui kasumiindeks on > 1, viks investeerida.

Kui hte ja sama projekti hinnatakse puhasndisvrtuse ja kasumiindeksi

jrgi, on jreldus ks, sest kui NPV > 0 on ka PI>1. Kasumiindeksit on mistlik

kasutada kui hinnatakse mitut alternatiivset investeerimisprojekti, mille

puhasndisvrtused on positiivsed. Kasulikum on see projekt, mille

kasumiindeks on krgem.

Sisemine tulumr

Puhasndisvrtuse ja kasumiindeksi arvutamisel kasutatakse

diskontomrana nutavat tulumra, mis annab meile vimaluse hinnata, kas

investeerimisprojektist saadav tulu katab selle finantseerimise kulu, kuid ei

nita projekti tegelikku tulusust. Tulusust saab hinnata sisemise tulumra

abil.

IO

PVIFACF

IO

k

CF

PI int

n

tt

t

,1 )1( =+

==


44/67


44

Sisemine tulumr e tasuvus (IRR internal rate of return) intressimr, mis

vrdsustab investeerimisprojekti puhasndisvrtuse 0-ga st sisemine

tulumr vrdsustab investeerimisprojekti esialgsed kulud tulevaste ja

likvideerimise rahavoogude summaga.

Sisemine tulumr, kui tegemist on annuiteetsete rahavoogudega:

1) Leitakse annuiteedi diskontotegur

Annuiteedi diskontotegur = esialgsed kulud/aasta keskmine lisandunud

rahavoog

2) Leitakse tabelist (vi exceli funktsioone kasutades) annuiteeditegurile ja

kestvusele n vastav intressi vrtus, mis ongi projekti sisemine tulumr.

Nide: Investeerimisprojekti kestvus on 10 aastat, esialgsed kulud 12 950 ning

projekti jooksul lisanduvad rahavood 30 000 krooni. Projekti nutav tulumr

on 12%.

1) Aasta keskmine lisandunud rahavoog 30 000/10 = 3 000

2) Annuiteedi diskontotegur 12 950/3 000 = 4,317

3) Tabelist (vi kasutades exceli funktsioone) leiame, et 10 aastase perioodi

puhul on annuiteedi diskontotegurile 4,317 lhedased intressimrad 19% ja

20% st selle projekti sisemine intressimr on 19-20%.

Kui projekti rahavood ei ole htlased, tuleb sisemine tulumr leida katse

eksituse meetodil kasutades erinevaid intressimrasid.

Valiku kriteeriumid:

IRR > r - investeerida; IRR = r - investeerida vi teha tiendav anals; IRR < r tagasi lkata

r on nutav tulumr

IRRnt

n

tt

t PVIFACFIRR

CFIO ,

1 )1(=

+=

=

IRRnt PVIFACFIO ,=


45/67


45

Modifitseeritud sisemine tulumr:

Pikaajaliste investeeringute finantseerimise vimalused

Pikaajalised investeeringud vajavad pikaajalisi rahaallikaid. On vimalik

finantseerida omakapitaliga vi vrkapitaliga so pikaajaliste laenudega.

NB! Kapitali eelarvestamisel mistetakse vrkapitali all ainult pikaajalisifinantseerimisallikaid, Lhiajalised kohustused (vlad hankijatele,

lhiajalised laenud ja muu) on kibekapitali juhtimise teema.

Pikaajalised laenud

thtaeg le aasta; thtaja lempiiri ei ole, kuid reeglina mitte le 10-12 aasta; riskide maandamiseks nuab pank tagatist; tavaliselt nutakse 20-30% omafinantseeringut.

Liising

Liisingfinantseerimine e kapitalirent (finance lease)- rendivorm, mille puhul

liisingperioodi lppedes lheb objekti omandiigus lepingu nuetekohasel

titmisel liisingfirmalt le liisijale. Kapitalirent sobib juhul, kui objekt

soetatakse eesmrgiga see lepingu lppedes endale vlja osta.

Liisingu phieelised rentniku jaoks on jrgmised:

liisingu kasutamisel hoiab liising liisinguvtja kibekapitali taseme stabiil-sena, sstes sularaha teiste tehingute jaoks, mille tulemusena paraneb

ettevtte likviidsus;

hangitud vara lheb kohe tulutoovasse kasutusse, samal ajal kui vara eesttasumine jaotatakse pikale perioodile;

lisaks liisinguobjektile ei nuta muid lisatagatisi.

nMIRR

TVIO

)1( +=


46/67


46

Vrtpaberite emiteerimine

Pikaajaliste projektide finantseerimiseks emiteeritakse kahte tpivrtpabereid:

aktsiaid - omakapitali suurendamine: vlakirjad - kinnitab saadud laenu ja kohustab selle kokkulepitud thtajal

tagasi maksma. Tavaliselt makstakse kindla thtaja tagant intresse.

Veel omakapitali kaasamise vimalusi:

Leida sltumatuid investoreid (sbrad, tuttavad, ripartnerid); Leida omakapitali investeeringuid teostavad finantsinvestorid

riskikapitali fondid (panevad raha omakapitalina firmasse sisse,

tavaliselt ei leta see 20-25% omakapitalist).

Leida strateegiline investor (tavaliselt samas valdkonnas tegutsevettevte, kes on huvitatud raha paigutamisest).

Vaba rahavoo miste ja arvutamine:

Vaba rahavoog omanikele (FCFE - free cash flow to equity).Vaba rahavoog

omanikele mdab raha, mis jb firmal iga-aastaselt le peale kigi kulude ja

maksude tasumist, ettevtte investeerimisvajaduste rahuldamist ning

vlausaldajatele tehtud makseid. Sisuliselt vib seda ksitleda summana, mida

firma oleks teoreetiliselt suuteline maksma omanikele dividendideks.

Vaba rahavoog omanikele leitakse valemiga:

FCFE = puhaskasum + kulum - investeeringud - puhta kibekapitali kasv

+ uued laenud - laenude tagasimaksed

Kust need nitajad leida? Oletame, et soovime leida vastavad nitajad

mdunud aasta kohta.

Puhaskasumi leiame firma mdunud aasta kasumiaruandealumiselt realt.


47/67


47

Kulumi leiame kasumiaruandest ja/vi rahavoogude aruandestalajaotusest "Rahavood ritegevusest". Kuna kulum on

raamatupidamislik kulu, mis otseselt raha vljaminekut ei

thenda, tuleb kulumiks arvestatud summa vaba rahavoo

leidmiseks puhaskasumile juurde liita.

Investeeringudleiame samuti rahavoogude aruandest, alajaotuse"Rahavood investeerimistegevusest" realt "Phivara soetamine".

Investeeringud on vajalikud ettevtte tegevuse jtkamiseks ning

kasvatamiseks.

Puhta kibekapitali muutuse leidmiseks tuleb teha natukearvutusi.

Puhas kibekapital = (nuded ostjate vastu + varud) - vlad

hankijatele

Kik puhta kibekapitali arvutamiseks vajalikud nitajad vib leida ettevtte

bilansist. Nuded ostjate vastu ning varud on toodud bilansi varade poolel

kibevara all. Vlad hankijatele on kohustuste poole peal lhiajalistekohustuste all. Valemisse lheb kibekapitali muutus eelmise aastaga

vrreldes, muutus vib olla nii positiivne kui negatiivne. Kibekapitali on

ettevttel vaja jooksva mgitegevuse rahastamiseks - osa raha seisab kinni

varude all; kuna ostjad maksavad toodangu eest tavaliselt peale kauba saamist,

siis on vaja rahastada ka nudeid ostjate vastu.

Uued laenud ning vanade laenude tagasimaksed on vimalikleida ettevtte rahavoogude aruandest alajaotusest "Rahavood

finantseerimistegevusest". Seal on ra toodud nii aasta jooksul

vetud uute laenude mahud kui toimunud vanade laenude

phiosa tagasimaksed.

Vaba rahavoog firmale (FCFF - free cash flow to firm).Vaba rahavoog firmale

mdab raha, mis jb firmal iga-aastaselt le peale kigi kulude ja maksude

tasumist ning ettevtte investeerimisvajaduste rahuldamist (kuid enne


48/67


49/67


49

-investeeringud phivarasse

-kibekapitali muutus

lesanded:

1. Projekt A maksumusega 15 000 krooni ja elueaga 5 aastat annab iga-aastased rahavood 4500 krooni. Projekt B maksumusega 37 500 krooni

annab 5 aasta jooksul rahavood 11 000 krooni. Leida mlema projekti

IRR, MIRR, NPV kui kapitali hind on 14%. Kumba projekti valiksite?

2. Firmal on vimalik investeerida 100 miljonit krooni projekti A vi B.Mlema projekti eluiga on 2 aastat. Projektide rahavood on jrgmised:

A: 1. Aasta 20 milj ja 2. Aasta 120 milj

B: 1. Aasta 100 milj ja 2. Aasta 31,25 milj

Kui diskonteerimismr on 5%, siis millised on projekti NPV ja IRR?

3.

Ettevte planeerib teha investeeringu tootmisseadmesse summas 2 miljkrooni. Selleks on olemas omakapital summas 1 milj krooni ning

vetakse laen summas 1 milj krooni. Laenu intress on 12% aastas ning

omakapitali nutav tulunorm on 20%. Kogu kasum makstakse vlja

omanikele iga aasta lpus dividendidena. Laenu projekti eluea jooksul

tagasi ei maksta.

Projekti kestvuseks on 3 aastat. Esimesel aastal on toodete hinnaks 40

krooni ning toodetakse ja makse 60 000 toodet. Teisel aastal suureneb

toodete mgihind 5% ja kogus on 10% suurem ning kolmandal aastal

vheneb hind eelneva aasta hinnast 9,5% ja kogus suureneb 10%.

Muutuvkulud moodustavad hinnast 60% ning psikulud on 100 000

krooni aastas. Seadet amorditakse jrgnevalt: 40%, 35% ja 25%.

Leida:

Puhtad rahavood tegevusest


50/67


50

NPV IRR Projekti tasuvusaeg puhaste rahavoogude phjal ja PV-de

phjal

Kasumiindeks4. Ettevte teeb investeeringu aastal 0 summas 40 000. Kolme aasta

jooksul tekivad tegevusest jrgmised puhtad rahavood:

a. 1. Aastal 15 000 kroonib. 2. Aastal 25 000 kroonic. 3. Aastal 20 000 krooni

Ettevtte laenu hind on 14% ja omakapitali hind 19%. Ettevtte bilanss

on jrgmine:

Kreditoorne vlgnevus 10 000

Pikaajaline pangalaen 10 000

Omakapital 40 000

Passiva kokku 60 000

Leida:

NPV IRR PI Tasuvusaeg diskonteeritud ja diskonteerimata rahavoogude

phjal

5. Ettevte planeerib osta tootmisseadme summas 1 milj krooni. Seadmeeluiga on 4 aastat. Toodete mgihinnaks on 200 krooni/tk. Esimesel

aastal planeeritakse 6000 toodet. Igal jrgneval aastal suureneb

mgikogus 500 hiku vrra. Seadet amorditakse nelja aasta jooksul

nullini vrdse amortisatsiooninormi alusel. Ettevtte psikulud ilma

amordita on 100 000 krooni aastas Muutuvkulud moodustavad hinnast

60%. Ettevttele ei rakendata tulumaksu ja laenu intress on 10%.


51/67


51

Ettevtte kapitali hind projekti realiseerimisel on 15%. Ettevte

finantseerib projekti 50% osas omakapitaliga ja 50% osas laenuga.

Leida:

Puhtad rahavood tegevusest NPV IRR Projekti tasuvusaeg puhaste rahavoogude phjal ja PV-de

phjal

Kasumiindeks


52/67


52

7.KIBEKAPITALI JUHTIMINEKibekapital kibevarade ja lhiajaliste kohustuste vahe.

Raha konversatsioonitskkel

Ettevtte talitustskkel on aeg, mille jooksul toimub varade muutumine

debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks.

Ettevtte talitustskkel = varude kibevlde + debitoorse vlgnevuse

kibevlde

Raha konversatsioonitskkel on aeg (pevades), mis kulub toorme ostmisest ja

selle eest tasumisest kuni mdud kauba eest raha laekumiseni.

Raha konversioonitskkel =

= varude kibevlde + debitoorse vlgnevuse kibevlde - kreditoorse

vlgnevuse kibevlde

Raha konversatsioonitskli jooksul peab ettevte leidma teisi

rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitskli lhendamiseks tuleb kiirendada

varude kivet, vhendada ostjatelt arvete laekumise perioodi ja pikendada

hankijatele tasumise perioodi.

Raha ja selle ekvivalentide juhtimine

Raha ja raha ekvivalendid on:

sularaha kassas; raha pangaarvetel; kiiresti realiseeritavad (kaubeldavad) vrtpaberid

Raha ja raha ekvivalentide juhtimise vtmeksimused:


53/67


53

optimaalse rahajgi planeerimine; raha puudujgi vltimine; raha lejgi otstarbekas kasutamine.

Optimaalse rahajgi planeerimine

Kuna vaba raha kassas vi pangaarvetel ei teeni tulu (vi teenib minimaalselt),

peaks jk olema optimaalne.

Optimaalse rahajgi leidmine:

kige lihtsam ja odavam variant on selle ligikaudnehindamine (arvestades

lhiajal tehtavaid vljamakseid ja laekuvaid summasid);

arvutuste teel kasutades erinevaid mudeleid (Baumoli mudel, Miller-Orri

konroll-limiidi mudel).

Raha lejgi kasutamine

Vimalused:

Vhendada vlgnevusi (ei pruugi alati olla otstarbekas).

Investeerida.

Tuleb arvestada:

Tulusust (yield)- investeeritud varadelt saadavat tulu

Riski (risk)- vimalust raha kaotada

Likviidsust (liquidity) kui kiiresti saab investeeringu rahaks muuta

Thtaega (maturity) millal saab investeeringu lpetada

Investeerimisvimalused:

Thtajaline hoius (deposiit)

tavaliselt mitte alla kolme kuu ja alates teatud summast;

katkestamisel ei saa tulu.

ledeposiit

kige lhema vimaliku thtajaga hoius kestvusega hest pangapevastteise (vi reedest esmaspevani);


54/67


54

vga krge likviidsus; vga madal risk; intress krgem kui arvelduskontol; mratud miinimumsummad;

Rahaturufondide osakud

krge likviidsus (raha laekub paari peva jooksul);

vike risk (investeerivad madala riskiga instrumentidesse);

krgem tootlus (vrreldes hoiustega), sltub turu olukorrast

Vlakirjad

Ostjatelt laekumata arvete juhtimine

Ostjatelt laekumata arvete konkreetse suuruse mravad:

ritegevuse konkreetne iseloom kliendi usaldatavus, ettevtet siduvad kohustused jms.

Ostjatelt laekumata summade juhtimise eesmrk:

kindlustada pidev usaldusvrne info laekumata arvetest; kiirendada arvete laekumist; vltida mittelaekumisest tulenevaid riske.

Analsida:

ostjatelt raha laekumise vldet (e debitoorse vlgnevuse laekumise vlde) nitab, mitme peva jooksul ostjad keskmiselt tasuvad;

ostjatelt laekumata arvete ja mgikibe suhet vrreldakse ostjate laekumata

arvete all kinniolevat rahasummat igakuise mgisummaga ( nuded ostjate

vastu kuu lpus/ vastava kuu mgitulu). Vimaldab operatiivselt jlgida

laekumata arvete seisu.

laekumata arvete anals maksethtaegade likes.


55/67


55

Soovitused ostjate vlgnevuse juhtimiseks:

Pidada meeles, et kasum ei ole veel raha. Laekumata arvetega tulebpidevalt tegelda.

Bilansist saadav info ei pruugi olla piisav igete juhtimisotsustelangetamiseks.

Et vltida probleeme arvete laekumisega, tuleb ettevttes sisse seadakrediidikontroll.

Slmida korrektne mgileping. Jlgida arvete korrektsust. Vljastada arved kohe koos kauba vi

teenusega.

Sisestada laekunud summad arvestusssteemi koheselt. Tegutseda kohe kui ilmnevad ostja makseraskused (lpetada kauba

vljastamine vi vljasta ainult sularaha eest, tuletada ennast

pidevalt meelde jne.).

Raha laekumise kiirendamiseks vid kasutada diskontot st kui ostjatasub varem, saab ta allahindlust.

Kasutada faktooringut.

Faktooring - mja varalise nudeiguse omandamist faktooringfirma ehkfaktori poolt, kes ostab prast mgimomenti (kauba vi teenuse leandmist)

mja varalise nudeiguse tulevikus laekuvatele arvetele. Faktooringul on

kolm osapoolt - mja, ostja ja faktooringfirma (faktor).

Faktoorimise etapid:

Mja esitab ostjale arve kauba vi teenuse eest tasumiseks. Mja saadab arve pangale. Mja saab kokkulepitud osa (70-90%) arve summast kohe ktte ning

vib paigutada raha uutesse tehingutesse.

Pank informeerib ostjat arve nudeiguse leminekust ning teostabarvete tasumise jlgimist.

Maksethtaja saabumisel tasub ostja kauba vi teenuse eest otsepangale.

Pank tasub arvest lejnud osa otse mjale.


56/67


56

Faktooringu plussid:

kiire ja paindlikku kibevahendite krediit;

saab taotleda ka ettevte, millel ei ole arvelduskrediidi vi laenutaotlemiseks piisavalt (vabu) tagatisi;

parandab deebitoride maksedistsipliini, mis on eelkige tingitud res-pektist faktori ees;

vimaldab pakkuda (pikemaid) maksethtaegu ostjatele; parandab likviidsust; vimaldab saada ostja(te) krediidiklbulikkuse hinnangut;

lihtsustab rahavoogude planeerimist; suurendab mgimahtu; suureneb kontroll deebitoride le; mja saab phendada rohkem aega oma phitegevusele; vhenevad mja administreerimiskulud;

Faktooringu miinused:

valdav osa lepingutest slmitakse regressiigusega, s.t. faktoril on igusostja poolt tasumata jetud arve oma kliendile tagasi ma;

faktooring on tavalisest pangalaenust kallim; kui mgiarve keskmine vrtus on madal, ei saa faktooringut kasutada

vi kujuneb faktooring vga kalliks;

eksportfaktooringu puhul vib mja kanda kahju valuutakurssidemuutumise tttu;

Varude juhtimine

Analsida:

Varude kibevldet; Varude tootlust; Varude kvaliteeti Jne.

Otsuste vastuvtmine varudesse tehtavate investeeringute le on alternatiivide

otsimine riski ja tulu vahel.

Risk vivad tekkida hired tootmises, lhetamises ja mgis;


57/67


57

Tulu tekib investeeringute vhenemisest varudesse sstetud rahast. Varude

kasvades tusevad ka silitamis- ja ttlemiskulud.

Varude juhtimise phiprobleem:

mrata varude optimaalne suurus arvestades ka kogukulude optimaalsust

(hoidmise, tellimise- ja kohaletoimetamisega seotud kulusid)

on vlja ttatud mitmeid mudeleid, kuid need annavad tulemusi ainult

stabiilsete mgimahtude, soetushindade ja kogukulude juures.

Optimaalse tellimuse mahu vljaselgitamine:

ks vimalik variant kogukulude jrgi:

Kogukulud:

hankimiskulud (transport, laadimine)

hoidmiskulud (otsesed laokulud ja rahastamise eest tasutud intress)

Mittelikviidsed (seisvad) varud on otstarbekas maha ma, isegi kui sellest

saadakse kahjumit.

Lhiajaliste kohustuste juhtimine

NB! Lhiajaliste kohustuste juhtimine ei thenda mitte ainult hankijate

arvete tasumise juhtimist vaid kikide lhiajaliste kohustuste

(maksuvlad, palgavlad jm) juhtimist.

Analsida:

Hankijate arvete tasumise vldet; Vrrelda seda ostjate arvete laekumise vltega;

Soovitusi:

Jlgida alati tasumise thtaegu nii saadakse edaspidi soodsamadkrediiditingimused;

Leida psivad hankijad, slmida tarnelepingud, pda leida hinna jakrediiditingimuste optimaalne tasakaal;


58/67


58

Seada sisse kord, mis tagab arvete igeaegse judmise makseid teostavaisiku ktte;

Seada sisse hankijate arvete kinnitamise protseduurid nii vlditaksetasumist saamata kauba vi teenuse eest.

Lhiajaline finantseerimine

Lhiajaline rahavajadus on seotud ettevtte kikide talitluste tagamise ja

jooksvate kohustuste titmisega (palga maksmine, materjali ja toorme ostmine).

Lhiajalise finantseerimise kesksed ksimused:

kui suures ulatuses tuleks kasutada lhiajalist finantseerimist ja millised konkreetsed lhiajalise finantseerimise allikad valida?

Eesmrgiks on leida lhiajaliste kohustuste maht, mille juures firma tulukus ja

risk on omanikele ja juhtkonnale sobivaim. Lhiajaliste kohustuste juhtimiseks

tuleb vlja ttada strateegiad (hankijatele tasumata arved; lhiajalised

vlakohustused; arvestatud, kuid maksmata maksud, palk, intressid, divi-

dendid jms.), kasutades mitmesuguseid ettevtte likviidsust ja riski iseloo-

mustavaid suhtarve, vrreldes neid teiste strateegiate ja majandusharu

keskmiste nitajatega.

Lhiajalise krediidi allikad:

Tagatiseta allikateks on kik need, mille ainsaks tagatiseks on laenuandja usk

laenuvtja maksevimesse thtaja saabudes. Thtsaimateks kindlustamata

laenudeks on ri- ehk kaubakrediit, kindlustamata laenud

kommertspankadelt (arvelduslaen, kibekapitali laen).

Tagatud laenud on tagatud teatud varadega juhuks, kui laenuvtja ei suudakustutada laenusummal vi tasuda intressi. Kindlustatud laenu annavad

ettevttele kommertspangad, faktooringfirmad, kusjuures tagatiseks on

harilikult kibevara ja nende ksikud elemendid (nt. debitoorne vlg,

tootmisvarud).


59/67


59

Kaubakrediit on ks paindlikumaid finantseerimisallikaid. Krediidi saamiseks

peab ettevte (laenutaotleja) esitama tellimuse mnele oma tarnijatest, kes

kontrollib tema krediidikindlust ja, kui see on tugev, saadab kauba.

Lhiajalised pangalaenud tagavad kibevara ringkigu katkematuse.

Arvelduskrediit on panga poolt kliendile antud vimalus jda arvelduskonto

saldoga miinusesse (deebetisse), s.t. saada laenu. ldjuhul ei piira pank

arvelduskrediidi kasutamist kindla otstarbega, vaid klient vib

arvelduslaenu vtta alati, kui tal tekib mingil phjusel kibekapitali puudus.

Avatakse kindel krediidilimiit, mis harilikult ei leta 30-60% firma viimaste

kuude keskmisest kibest.

Kibekapitali laen on laen, mis antakse ks kord ja kindlaks thtajaks. Aitab

ettevtte le ajavahemikust, kus tootmiseks on vaja teha kulutusi, kuid

mgist ei laeku veel midagi (niteks hooajaline tootmine vi tootmise kiire

laiendamine).

Kibekapitali planeerimine ja mgitingimuste juhtimine:

a/b;c

kus a hinnaalanduse protsent

b soodusperioodi kestus

c - arve tasumise lplik thtaeg

Niteks miste 2/10 kogu 30 thendab, et kui arve tasutakse 10 peva

jooksul prast kauba saamist, siis vib arve summast maha arvata 2%; ldine

arve tasumise thtaeg on 30 peva.

Hinnaalandusest loobumise kulu:

Mgitingimuste 2/10 kogu 30 korral moodustab aastane hinnaalandusest

loobumise kulu he soodushinnaga arve keskmisest summast:

bcaa

360

1

%73,361030

360

2100

2=


60/67


60

Nide: firma pakub kliendile rikrediiti tingimusel 2/10; 30. Arve keskmine

summa on 90 000. Klient vib maksta 90 000*0,98=88 200 10-pevase

diskontoperioodi lpus vi siis oodata 30 peva ning maksta tissumma 90

000. Oodates kik 30 peva, klient sisuliselt laenab 88 200 jrelejnud 20

pevaks 90 000 88 200=1800

Krediidi intressimr:

Aastas: 1800*18=32 400

Tehtud analsi phjal otsustab klient, millist strateegiat kasutada.

Kliendi seisukohalt: kui kliendi kasutatava kapitali hind on viksem, kui

loobumiskulu mr, siis tasub tal pakkumine vastu vtta. Sest ta saab

kasutada varem maksmiseks odavamat laenuraha. Ehk vetava laenu hind on

viksem, kui hinnaalandusest saadav vit.

Ettevtte (mja) seisukohast: Kui tema kapitali hind on viksem, kui

loobumiskulu mr, siis ei tasu hinnaalandust teha.

Debitoorse vla pikkus pevades:

Kus DSO debitoorse vla pikkus pevades

C ostja osakaal koguostjatest protsentides

D ostja tasumise aeg pevades

Debitoorse vlgnevuse lalpidamiskulu (= raha laekumise vlde*mkpevas*rahastamisallika hind):

Kus CDD debitoorse vla lalpidamiskulu

S mk pevas

V% muutuvkulu osathtsus mgist

k lhiajalise laenu hind

%73,361030

360

2100

2=

DiiCDSO =

kdVSDSOCDD = %


61/67


61

Diskonto suurus:

Kus DIS diskonto

S mgikive

BDL% ebatenoliselt laekuvate arvete %

S% allahindlusega mgi osathtsus

a allahindluse suurus %

Debitoorse vla kasumianals:

Debitoorsesse vlgnevusse tehtud investeeringu muutus, kui mgikive

kasvab:

Debitoorsesse vlgnevusse tehtud investeeringu muutus, kui mgikive

kahaneb:

Maksude-eelse kasumi muutus, mis on tingitud debitoorsesse vlgnevussetehtud investeeringu muutusest (=rikasumi muutus=brutokasumimuutus-

debitoorse vla lalpidamiskulu muutus-halbade vlgade muutus-

allahindluse kulu muutus):

aSBDLSDIS = %%)1(

+

+

=

360

vana)mgikive-uuskiveuus)(mgipevadespikkusvlae(debitoors%

)360

vanamgikivevana)(pevadespikkusvladebitoorse-uuspevadespikkusvladebitoorse(%

demuutuvkulu

demuutuvkuluI

+

+

=

360

vana)mgikive-uusgikivevana)(mpevadespikkusvlae(debitoors%

)360

uusmgikivevana)(pevadespikkusvladebitoorse-uuspevadespikkusvladebitoorse(%

demuutuvkulu

demuutuvkuluI

)*)%1(**

%*)%1(**(

)*%*%(

)*())((

kvanadiskontomvanavatearveteiseltlaekuebatenolmkvananadiskontova

uuskdiskontomuusvatearveteiseltlaekuebatenolmkuussdiskontouu

mkvanavanavatearveteiseltlaekuebatenolmkuusuusvatearveteiseltlaekuebatenol

IndkapitalihiimrbrutokasummkvanamkuusEBT

=


62/67


62

Nide: Ettevtte pakub jrgmist krediiditingimust: 2/10 kogu 30. Leida

loobumiskulu mr ning hinnata diskonto vimaldamise kasulikkust, kui

lhiajalise laenu hind on 10%.

Saadud tulemustest jreldub, et ettevttel ei tasu hinnaalandust pakkuda,

kuna tema lhiajalise laenu hind on madalam. Oletame, et mgikibe suurus

on 50 000. Testame nidet ka NPV kriteeriumi kohaselt:

Kui ettevte vimaldab diskontot, on tema laekumise ndisvrtus:

Kui diskontot ei vimaldata, oleks laekumise ndisvrtus:

Siit jreldub, et diskontot ei tasu pakkuda, kuna 48 864 < 49 587. Samas on

kliendil mttekas diskonto vastu vtta, kui tema kapitali hind on alla 36,7%.

Jrgnevalt kujutame antud situatsiooni sellisena, et ettevttel on ostjaid palju.

70% ostjatest vtavad diskonto vastu ja 30% jtavad maksmise viimasele

lubatud pevale. Lootusetud vlad moodustavad 5% mgist, muutuvkulude

osathtsus on 65% kogumgist. Lhiajalise laenu hind on ikka 10% ja mk

3 000 000.

Ettevte kavatseb jrgmisel aastal hakata kasutama uut krediidipoliitikat.

Uueks krediidimgitingimuseks saab 3/20 kogu 40. See vimaldaks

kasvatada mki 4 000 000-ni. Lootusetud vlad oleksid siis 8% mgist.

Arvatakse, et 80% ostjatest vtaksid diskonto vastu ja 20% maksaksid viimasel

lubatud peval.

%7,361030

360

02,01

02,0=

=luLoobumisku

48864

360

101,01

98,050000=

+

=PV

49587

360

301,01

50000=

+

=PV


63/67


63

Leida:

1.

Debitoorse vla pikkus pevades2. Halbade arvete suurus3. Diskonto4. Debitoorse vla lalpidamiskulud5.Teha kasumianals

Debitoorse vla pikkus vanadel tingimustel:

DSO vana=0,7*10+0,3*30= 16 peva

Debitoorse vla pikkus uutel tingimustel:

DSO uus=0,8*20+0,2*40= 24 peva

Halbade arvete suurus vanadel tingimustel.

BDL vana=0,05*3 000 000=150 000 krooni

Halbade arvete suurus uutel tingimustel.

BDL uus=0,08*4000 000=320 000 krooni

Diskonto suurus vanadel tingimustel:

DIS vana=3 000 000 *(1-0,05)*0,7*0,02=39 900 krooni

Diskonto suurus uutel tingimustel:

DIS uus=4 000 000 *(1-0,08)*0,8*0,03=88 320 krooni

Debitoorse vla lalpidamiskulud vanadel tingimustel:


64/67


64

Debitoorse vla lalpidamiskulud uutel tingimustel:

Debitoorsesse vlgnevusse tehtud investeeringu muutus:

Muutus maksude-eelses kasumis:

Kuna maksude-eelne kasum suureneb 122 914 vrra, tasub le minna

uuele krediidipoliitikale.

Kordamislesanded:

lesanne 1: Ettevttel on pidevalt vimalik saada laenu 16%-ga. Ja samas

ostab mjalt, kes pakub tingimusi 2/10 kogu 30. Kas ettevte peaks

soodustust kasutama? Aga tingimuste 2/10 kogu 80 puhul?

lesanne 2: Ettevte soovib osta 1000 EUR-i eest arvuti. Mja pakub

tingimusi 3/20 kogu 90. Ettevte vib vtta ka laenu arvuti ostuks 12%-ga. Kasettevttel tasub kasutada krediitmgi soodustust?

lesanne 3: Ettevte kasutab praegu krediitmgitingimusi 3/20 kogu 90

tasumist oma ostude eest. Samas kaalutleb ta maksmise edasilkkamist ning

tasumist 90 peva prast. Saadud vaba raha investeeritakse 12%

lhiajalistesse vahenditesse. Kas taoline otsus on mttekas?

86671,0*65,0*360

300000016 ==CDDvana

173331,0*65,0*360

400000024 ==CDDuus

86667360

3000000)-24(400000065,0)

360

300000016)(-24(65,0 =

++

=I

122914)7,0*05,01(*3000000*02,08,0*)08,01(*4000000*03,0(

)3000000*05,04000000*08,0()86667*1,0()65,01)(30000004000000(

=

=EBT


65/67


65

lesanne 4: Ettevte mb tingimustel 2/10 kogu 25. Laekumata jb

ettevttele mgist 1%. Arveid maksvatest ostjatest 10% vtavad diskonto, 60%

maksavad 25 peva prast ning lejnud tasuvad arve 40. peval. Ettevtte

muutuvkulud on 70% mgist, raha hind on 15% ja maksumr on 35%.

Mk on 45 milj.

Ettevte kaalub uue krediidipoliitika juurutamist jrgmistel tingimustel: 3/10

kogu 25. Sellega suureneb mk 10% ja laekumata jb 1,5% mgist.

Ostjatest 30% vtavad diskonto, 60% maksavad 25. peval ja 10% 40. peval.

Teha uus ja vana kasumiaruanne ning leida, kas uus poliitika on mttekas?





Mk on 20 milj.


kogu 60. Sellega suureneb mk 30% ja laekumata jb 5% mgist. Ostjatest

80% vtavad diskonto, 10% maksavad 60. peval ja 10% 80. peval. Teha uus

ja vana kasumiaruanne ning leida, kas uus poliitika on mttekas?





Mk on 16 milj.


kogu 50. Sellega suureneb mk 25% ja laekumata jb 4% mgist. Ostjatest

70% vtavad diskonto, 15% maksavad 50. peval ja 15% 60. peval. Teha uus

ja vana kasumiaruanne ning leida, kas uus poliitika on mttekas?


66/67


66

Laovarude juhtimine

Kaks phiprobleemi:

1. Laovarude optimaalse tellimuse suuruse kindlaks mramine2. Laovarude ldise vajaduse kindlaksmramine

Laovarudega seotud kulud:

Silituskulud Tellimuskulud

Q optimaalse tellimuse suurus

C silituskulud he hiku kohta

P he hiku hind

S perioodi koguvajadus hikutes

F tellimuskulud he hiku kohta

N tellimuste arv perioodis

A keskmine materjali (kauba) kogus

Optimaalse tellimuse suurus:

2

QA=

)2

(**limA

SFNFiskuludtel ==

)(*)2

(**limQ

SF

QPCiskuludtelludsilituskukogukulud +=+=

PC

SFQ

*

**2=

APCludsilitusku **=


67/67


lesanded:

Ettevte plaanib ma 26 000 toodet aastas. Varude silituskulud on 25%vrtusest. he toote ostuhind on 4,92, mgihind on 9. Kulu he tellimuse

kohta on 1000.

Leida:

Silituskulud Tellimuse optimaalne kogus Tellimuse sagedus Tellimuse kogukulud

Ettevõtte Rahandus konspekt

Documents

Transcript of Ettevõtte Rahandus konspekt