erovnuli saswavlo gegmis pilotirebis (2005-2006) da ...ncp.ge/files/sasargeblo...
Transcript of erovnuli saswavlo gegmis pilotirebis (2005-2006) da ...ncp.ge/files/sasargeblo...
erovnuli saswavlo gegmebisa da Sefasebis centri
erovnuli saswavlo gegmis
pilotirebis (2005-2006) da
danergvis kvlevebi (2007)
Tbilisi
2007
2
avtorebi:
centris direqtori:
simon janaSia
Sefasebis jgufis koordinatori:
Sorena saZagliSvili
Sefasebis jgufis wevrebi:
Tea berZeniSvili
mzia wereTeli
sagnobrivi eqspertebi:
kaxa gabunia
giorgi gaxelaZe
nino doborjginiZe
besarion lorTqifaniZe
nino nakudaSvili
manana ratiani
3
sarCevi
1. Sesavali ........................................................................................5
2. sapilote kvlevis mizani da hipoTeza...................................7
3. meTodologia .............................................................................14
4. pilotirebis kvlevebis detaluri aRwera, Sedegebi da
daskvnebi ..........................................................................................17
4.1. kvlevis dasaxeleba: maswavleblebis da moswavleebis
molodinebi skolis reformis mimarT ......................................17
4.2. kvlevis dasaxeleba: I, VII da X klasis maswavlebelTa
sawyisi mdgomareobis Seswavla...................................................22
4.3. kvlevis dasaxeleba: saxelmZRvaneloebis
Sefaseba............................................................................................56
4.4. kvlevis dasaxeleba: gakveTilze dakvirveba .....................58
4.5. kvlevis dasaxeleba: MI klaseli moswavleebis kvleva ..85
4.6. kvlevis dasaxeleba: motivacia ufros
klaselebSi....................................................................................102
4.7. kvlevis dasaxeleba: maswavleblis dRiuri....................114
4.8. kvlevis dasaxeleba: skolebis kulturis
kvleva.............................................................................................117
4
4.9. kvlevis dasaxeleba: sazogadoebrivi mecnierebebis
integrirebuli swavlebis problemebi ....................................148
4.10. kvlevis dasaxeleba: fasilitatorebis
kvleva.............................................................................................172
5. danergvis kvleva: VII klasis moswavleTa Sedegis
Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi ..........................189
6. ZiriTadi daskvnebi..................................................................216
7. ZiriTadi rekomendaciebi........................................................224
8. mokle daskvnebi da rekomendaciebi inglisur
enaze................................................................................................227
9. gamoyenebuli literatura....................................................237
5
1. Sesavali
ganaTlebis sistemaSi Zireuli cvlilebebis ganxorcielebas emsaxureba
saSualo ganaTlebis reforma, romelic mniSvnelovan fazaSi Sevida. kerZod, es aris erovnuli saswavlo gegmis, standartebisa da saxelmZRvaneloebis
pilotirebis faza, romelic 2005 wlis seqtembridan daiwyo. axali
erovnuli saswavlo gegmisa da mis safuZvelze Seqmnili
saxelmZRvaneloebis pilotirebis procesSi unda moxdes im faqtorebis
Seswavla, romlebic pirdapir Tu iribad zegavlenas axdenen erovnuli
saswavlo gegmis Sesrulebaze da zogadad, saswavlo procesis warmatebiT
warmarTvaze da moswavleTa saswavlo Sedegebze. pilotirebis mTavari
miznebia1:
erovnuli saswavlo gegmis, gansakuTrebiT ki axali sagnobrivi
programebis (kurikulumis) gamocda da daxvewa
axali saxelmZRvaneloebis SeqmnisaTvis xelSewyoba
samodelo skolebis Seqmna, romlebic xels Seuwyoben sxva skolebs
axali midgomebis danergvisas
Tavis mxriv, erovnuli saswavlo gegma da standartebi da mis mixedviT
Seqmnili saxelmZRvaneloebi gulisxmobs efeqturi skolis ganviTarebas,
romelmac unda Seqmnas ukeTesi swavlebis da swavlis pirobebi. swavla
niSnavs ara mxolod informaciis SeZenas, aramed unar-Cvevebisa da
damokidebulebebis ganviTarebasac, xolo swavlebaSi moiazreba ara erTi
konkretuli gzis gavla, aramed maswavleblis da moswavlis mier
erToblivad SerCeuli optimaluri variantis Zieba. saswavlo procesis
mizania moswavles misces ganzogadebuli codna, romelic xels uwyobs
informaciis gageba-gaazrebas, SenarCunebas da codnis aqtiuri gamoyenebis
unars. amgvari codna ar aris mijaWvuli romelime konkretul obieqtze.
igi saSualebas aZlevs adamians, rom problemis gadawyvetis procesSi
moaxdinos axlad miwodebuli informaciis trasformacia imgvarad, rom
sakuTari codnis da unar-Cvevebis efeqturi gamoyeneba SesZlos.
am miznis misaRwevad moswavle unda iyos aqtiuri Semmecnebeli da ara
pasiuri mimRebi. moswavlis aqtiuroba gamoixateba mis mier swavlis
procesis gaanalizebaSi (swavlis swavla) da miRebuli codnis
gamoyenebaSi2. Tavis mxriv, moswavlis aqtiuroba misi motivaciiTaa (Sinagani
1erovnuli saswavlo gegma, meore redaqcia (2006)
2 Perkins, D. (1995). Smart schools: better thinking and learning for every child, NY: The Free Press
6
da garegani) ganpirobebuli. moswavlis motivaciis amaRlebas ki xels
uwyobs sxvadasxva faqtorebi, romelic SeiZleba iyos dakavSirebuli Tavad
saswavlo kurikulumTan, saxelmZRvanelosTan, skolasTan, maswavlebelTan,
Tavad moswavlesTan da mis ojaxTan.
2005-2006 saswavlo wels pilotirebis farglebSi Catarda mTeli
rigi kvlevebi, romelmac moicva I, VII da X pilotirebuli klasebis
moswavleebi da maTi mSoblebi, maswavleblebi da skolis administraciis
warmomadgenlebi.
mocemul angariSSi warmodgenilia 2005-2006 saswavlo wels
Catarebuli pilotirebis kvlevis zogadi gegma, kvlevebis zogadi aRwera,
maTi ZiriTadi Sedegebi, ZiriTadi daskvnebi da rekomendaciebi. pilotirebis
I weli daeTmo aRweriTi kvlevebis Catarebas, romlis mizani ufro metad
iyo pilotirebis kvleviT hipoTezaSi mocemuli sxvadasxva faqtorebis
daxasiaTeba, vidre faqtorebs Soris mizez-Sedegobrivi kavSirebis dadgena.
aseve, warmodgenilia 2007 wlis ianvarSi Catarebuli kvlevis Sedegebi:
"VII klasis moswavleTa Sedegis Sefaseba mSobliur enaSi erovnuli
saswavlo gegmis danergvis pirvel weliwads": es kvleva exeba ukve
pilotirebuli saxelmZRvaneloebis (meSvide klasis saxelmZRvaneloebi
mSobliur enasa da literaturaSi) da axali erovnuli saswavlo gegmis
danergvis procesis Seswavlas yvela sajaro zogadsaganmanaTleblo
skolaSi. kvlevis mizani: mSobliur enasa da literaturaSi VII klasis
moswavleTa unar-Cvevebis dRevandeli mdgomareobis Sefaseba erovnuli
saswavlo gegmis (esg) gaTvaliswinebiT.
7
2. sapilote kvlevis mizani da hipoTeza
sapilote kvleva miznad isaxavs (1) imis gansazRvravs, Tu rogor
(ramdenad efeqturad) imuSavebs erovnuli saswavlo gegma mocemul
pirobebSi; (2) im faqtorebis Seswavlas, romlebic ganapirobeben dadebiTi
saswavlo Sedegebis miRweva/miuRwevlobas; (3) imis prognozirebas, Tu ra
unda SevcvaloT am faqtorebSi, rom miviRoT sasurveli Sedegi.
Cveni hipoTezis mixedviT, moswavlis saswavlo warmatebaze moqmedebs
uamravi faqtori. motivacia SesaZloa iyos is warmmarTveli Zala, romelic
pirdapir gansazRvravs imas, Tu moswavle ramdenad aqtiurad da nayofierad
aris CarTuli saswavlo procesSi da ra Sedegebs aRwevs igi. yvela
danarCeni faqtori ki, SesaZloa, rom moswavlis Sedegze gavlenas axdendes
imdenad, ramdenadac igi zemoqmedebs moswavlis motivaciaze. amitom,
moswavlis motivacia SesaZloa warmoadgendes Sualedur faqtors danarCeni
sxva faqtorebisaTvis, romlis gavliTac moswavle aRwevs warmatebas.
Tumca, ramdenadac moswavlis warmatebis miRweva (miTumetes rom moswavlis
warmatebad ganvixilavT ara mxolod mis maRal akademiur moswrebas
calkeul sagnebSi, aramed misi mTliani pirovnebis Camoyalibebas, romelic
iqneba patrioti, damoukidebeli, SemoqmedebiTi, sakuTari SesaZleblobebis
mudmivad ganviTarebis SemZle, informirebuli da am informaciis
adekvaturad gamoyenebis unaris mqone, bunebrivi garemos damcveli,
kanonmorCili da toleranti pirovneba3) droSi gaxangrZlivebuli procesia,
SesaZloa zogierT SemTxvevaSi igi uSualod ar iyos gamovlenili, am
SemTxvevaSi moswavlis saswavlo motivaciis amaRleba ukve SeiZleba
ganvixiloT erT-erT dadebiT Sedegadac, romelic sabolood moswavles
warmatebul moqalaqed aqcevs.
moswavlis motivaciaze zegavlenas axdens eerovnuli saswavlo miznebi
da amocanebi (kurikulumi da metakurikulumi) da sskolis kul-
tura/saswavlo garemo. Tavis mxriv, eerovnuli saswavlo miznebidan da
amocanebidan gamomdinareobs moswavlis mimarT wayenebuli sagakveTilo
moTxovnebi, moswavlis Sefasebis kriteriumebi, saswavlo datvirTva,
swavlebis meTodika, da amis Sedegad gamomuSavebuli swavlis Cvevebi.
skolis kultura/saswavlo garemo ki moicavs iseT faqtorebs, rogoricaa
skolis materialur-teqnikuri baza, maswavleblis TviT-efeqturoba: misi
kompetenturoba, reformis gacnobierebis done, TviT-Sefaseba da motivacia
(survili, rom gardaiqmnas da iswavlos da gaxdes kompetenturi mocemul
pirobebSi), maswavleblis materialur-socialuri statusi, maswavleblis
3erovnuli saswavlo gegma, meore redaqcia (2006)
8
janmrTeloba, saskolo urTierTobebi, skolis marTvis stili, moswavlis
RirebulebaTa sistema da TviTSefaseba, klasis/moswavlis winaswari
ganwyoba sagnis mimarT, ojaxuri garemo da a.S. qvemoT ufro detalurad
SevCerdebiT aq dasaxelebuli zogierTi faqtoris ganxilvaze.
saswavlo miznebi gansazRvrulia saxelmwifo standartiT. SSaxel-
mZRvaneloSi da maswavleblis sagakveTilo gegmaSi aisaxeba is aamocanebi,
romelTa etapobriv ganxorcielebasac am miznisken mivyavarT. saxelmwifo
standartiT gansazRvruli kkurikulumi moicavs mmetakurikulumsac,
romelic erwymis sagnis Cveul swavlebas. sxva sityvebiT, metakurikulumi
xels uwyobs azrovnebis unar-Cvevebis gamomuSavebas da moswavleebisaTvis
imis swavlebas, Tu rogor iswavlon maT ukeTesad (e.w swavlis Cvevebis
gamomuSaveba). metakurikulumis ZiriTadi Semadgeneli nawilebia4: (1)
azrovnebis sxvadasxva doneebi - abstraqcia, ganzogadeba, problemis
gadaWris strategiebi da sxva; (2) azrovnebis verbaluri, weriTi da
araverbaluri tipebi - imis mixedviT, Tu saazrovno masala ra formiT aris
mocemuli; (3) swavlis swavla - moswavlis unari, iswavlos is, Tu ra
meTodebiT (rogor) iswavlos ufro efeqturad; (4) transformaciis
swavleba - moswavles umuSavebs im unar-Cvevas, rom konkretuli sagnidan
gadavides sxva saganze da ucnob situaciebSi gadaWras problema; (5)
integraciuli warmodgenebi - sagnis calkeuli Semadgeneli nawilebis erT
struqturirebul mTlianobad gaerTianeba. mmaswavleblis sagakveTilo gegma
da mmoswavlis Sefasebis kriteriumebi gansazRvravs, Tu ra unda iswavlos
moswavlem (saswavlo datvirTva) da ra doneze unda gaaanalizos saswavlo
procesi. amisaTvis, maswavlebelma moswavles unda miawodos naTeli
informacia swavlebis miznebis da mosalodneli Sedegebis Sesaxeb.
maswavlebelma unda uzrunvelyos informaciuli gamoxmaurebis miwodeba
moswavleebisaTvis, raTa maT ukeT SeZlon swavlis Semdgomi etapebis
miRweva.
saswavlo meTodika gansazRvravs imas, Tu rogor unda ganxorcieldes
saswavlo amocanebi. interaqtiul meTodikaSi aris moswavlis motivaciis
asamaRlebeli xerxebis didi arCevani. saxelmZRvanelosa da maswavleblis
sagakveTilo gegmaSi esec aisaxeba.
4 Perkins, D. (1995). Smart schools: better thinking and learning for every child, NY: The Free Press
9
skolis kultura aris dadgenili normebis, faseulobebis da rwmenebis,
ritualebis da ceremoniebis erToblioba, romelic gvaZlevs warmodgenas
skolaze. skolis kultura gansazRvravs skolis klimats anu moswavlis,
maswavleblis da administratorebis azrovnebis stils da grZnobebs, rac
SesaZloa gadamwyvet rols asrulebdes efeqturi saswavlo procesis
dagegmvasa da SeqmnaSi.
amrigad, skolis kultura ufro farTo cnebaa, vidre skolis klimati.
sxva sityvebiT, skolis klimati exeba saskolo urTierTobebs, romlebic
gavlenas axdenen moswavleebis SemecnebiT, socialur da fsiqologiur
ganviTarebaze. Tavis mxriv, skolis klimati konkretul klasebSi arsebuli
garemos erTobliobaa. es sqematurad SeiZleba iqnes warmodgenili
Semdegnairad:
skolis kultura
skolis klimati
klasis saswavlo garemo
sqema: #1 klasis garemos, skolis klimatis da skolis kulturis
urTierTqmedeba
saklaso garemo aris is pirveladi socialuri garemo, sadac moswavle
amyarebs urTierTobebs TanatolebTan da yalibdeba pirovnebad. pozitiuri
saswavlo garemo xels uwyobs moswavleebs Soris da moswavle
maswavlebels Soris dadebiTi urTierTobebis Camoyalibebas, rac Tavis
mxriv, zrdis moswavlis saswavlo motivacias da saskolo warmatebebs.
dadebiTi saskolo garemo xels uwyobs moswavlis mier sakuTari
bednierebis gancdas "aq da amJamad" da, aseve, mis mier momavlis naTlad
warmosaxvas.
10
pilotirebis farglebSi Catarebuli kvleva miznad isaxavs swored
skolis kulturis Seswavlas skolis klimatis da klasis saswavlo
garemos saSualebiT.
saerTaSoriso kvlevebis mixedviT, pozitiuri da usafrTxo
aRmzrdelobiTi garemos mqone skolebi xels uwyoben moswavleebs,
iswavlon ukeTesad, vidre skolebi, romlebsac aqvT am klimatis nakleboba
da ar aqvT survili, mimarTon maswavlebelTa wvrTnas da sxvadasxva
saSualebas, rac xels Seuwyobs dadebiTi klimatis Seqmnas.
skolas gaaCnia Tavisi Rirebulebebi da faseulobebi, romlebic
TandaTanobiT iqceva jgufis normad anu xdeba gaSinaganebuli jgufis
wevrebis mier. mas Semdeg, rac Rirebuleba gadaiqceva normad, misi darRveva
ukve gamoiwvevs garkveuli sanqciebis gatarebas im adamianis mimarT, vinc
arRvevs am jgufur normebs. sanqcia SeiZleba gamoixatos imiT, rom normis
damrRvevi garicxuli iqnas jgufidan. zogadad, swavlis motivaciaze
mimarTul skolebs unda gaaCndeT Semdegi saxis Rirebulebebi:
mizanmimarTuli codnis da unar-Cvevebi SeZena;
swavlis gagrZelebis survilis gaRviveba;
swavlisadmi valdebulebebis da pasuxismgeblobis grZnoba;
TanamSromloba da kolegialuri urTierTobebi.
skolis amgvar kulturas SeiZleba vuwodoT dadebiTi, radgan yvela es
zemoTCamoTvlili elementi qmnis winsvlis motivacias da xels uwyobs
maswavleblebis da moswavleebis swavlebas da pirovnul ganviTarebas.
amisgan gansxvavebiT, zog skolas aqvs sapirispiro, negatiuri kultura,
romelic gadatvirTulia ”toqsikuri” normebiT da faseulobebiT, rac
xels uSlis aRzrdas da swavlebas. Toqsikuri kulturis mqone skolebs
naklebad gaCniaT romelime miznisken swrafva, aqvT normebi, romelic iwvevs
inerciul azrovnebas, xSirad usamarTlod kicxaven moswavleebs da iyeneben
dasjis mkacr meTodebs, naklebad uwyoben xels warmatebul
TanamSromlobas. xSiria aqtiuri dapirispireba administraciis wevrebs
Soris. aseTi skolebi ar aris sasargeblo moswavleebisaTvis, aseve
maswavleblebisTvisac. Tumca ki administracias Tavisi aqtiuri muSaobiT
SeuZlia skolis pozitiuri kulturis ganviTareba.
skolis materialur-teqnikuri mdgomareoba gansazRvravs imas, Tu ra
teqnologiuri SesaZleblobebis gamoyenebaa skolaSi SesaZlebeli. amasTan,
maswavleblTan dakavSirebuli sxvadasxva faqtorebi, rogoricaa
11
maswavleblis mier reformis gacnobierebuloba, TviTSefaseba,
kompetenturoba (e.w. maswavleblis TviTefeqturi qceva) warmarTos refor-
miT gaTvaliswinebuli saswavlo qcevebi, misi mmaterialur- socialuri
mdgomareoba arapirdapirad aisaxeba mis SesaZleblobaze gamoiyenos
swavlebis efeqturi meTodika (da Sesabamisad gaxdes profesionali).
yovelive es ki gavlenas axdens ssaswavlo garemoze/skolis kulturaze.
gansakuTrebuli yuradReba gvinda SevaCeroT swored mmaswavleblis
TviTefeqtur qcevaze skolis reformis ganxorcielebis konteqstSi.
swored maswavlebelia is gamaSualebeli rgoli, romelmac moswavleebamde
uSualod unda miitanos swavlebis axali meTodebi da struqtura da
xorci Seasxas erovnuli saswavlo gegmiT gaTvaliswinebuli miznebis
miRwevas. TviT-efeqturoba aris adamianis cnobieri warmodgena konkretul
situaciaSi warmatebiT moqmedebis unaris Sesaxeb5 (rodesac adamiani
marcxis SiSiT ki ar aris gamsWvaluli, aramed mas warmatebis SesaZleb-
lobis sjera da SeuZlia konkretul SemTxvevaSi sakuTari warmatebuli
qcevis SesaZlebloba warmoidginos). adamianebi sxvadasxvagvarad fiqroben,
grZnoben da moqmedeben imis mixedviT, Tu ramdenad kompetenturad Tvlian
Tavs garkveul amocanebTan da viTarebebTan mimarTebaSi. individis mier
TviTkompetenturobis Sefaseba icvleba qcevis saxis, misi sirTulis da
situaciis gansxvavebuli viTarebis Sesabamisad. sxva faqtorebTan erTad,
TviTefeqturoba gansazRvravs ama Tu im qcevis Sesrulebis gadawyvetilebas,
Seupovrobas am aqtivobis ganxorcielebisas, mis warmatebulobas da amasTan
dakavSirebul emociebs: stress, SfoTvas, depresias, siamayes da sxva.
TviTefeqturobis maRali maCvenebeli ganapirobebs adapturobis da cxovel-
moqmedebis maRal dones da saboloo jamSi, fsiqikur da fizikur
janmrTelobas.
amrigad, TviTefeqturoba gadawyvetilebis miRebisa da qcevis ganxor-
cielebis erT-erTi umniSvnelovanesi kognituri meqanizmia. reformis pro-
cesSi warmoqmnil stresul pirobebSi bunebrivia, rom adgili qondes mas-
wavleblis TviT-Sefasebis dadablebas da misi kompetenturobis gancdis
Semcirebas, rac mosalodnelia rom gamoixatos reformisadmi rezisten-
5 Bandura, A. (1997). Self-efficacy: The exercise of control. New York: Freeman.
12
tulobaSi (cnobierad Tu aracnobierad winaaRmdegobis gawevaSi). amdenad, am
stresuli pirobebis Semcireba gansakuTrebul mniSvnelobas iZens. am
stresis daZlevis erT-erTi umniSvnelovanesi gzaa, maswavleblis TviTefeq-
turi qcevis xelSewyoba. amis (TviTefeqturi qcevis) formirebaSi yvelaze
did rols TamaSobs individis mier ama Tu im moqmedebis warmatebiT
Sesrulebis piradi gamocdileba. rac ufro meti Zalisxmeva iqneba daxar-
juli qcevis gansaxorcieleblad (da ara is rom sxva gvkarnaxobs gadawyve-
tis gzebs)6, miT ufro metadaa mosalodneli rom moxdeba am sferoSi
TviTefeqturobis gancdis gazrda. TviTefeqturobis molodini SeiZleba
gamomuSavdes ara mxolod individis uSualo gamocdilebiT, aramed sxva
adamianebis moqmedebaze dakvirvebis gziTac. aseT SemTxvevaSi marTlac SeiZ-
leba warmoiqmnas imis molodini an rwmena, rom es moqmedeba savsebiT
Sesrulebadia.
swored am konteqstSi mniSvnelovania Tavad maswavleblisTvisac
swavlis swavlis Cvevebis gamomuSaveba, romelic mas gaxdis aqtiur
Semmecnebels (reformis ganmaxorcielebels), gaacnobierebinebs reformis
process da gaxdis TviTefeqturs. aqve unda aRvniSnoT, rom adamians
SeiZleba gaaCndes moqmedebisaTvis saWiro Cvevebi da TviTefeqturobis
sakmarisi done, magram ar qondes misi Sesrulebis survili an materialuri
resursebi (mag. skolis materialur-teqnikuri baza ar aZlevdes amis
SesaZleblobas). marTlac, swored maswavleblis motivaciis amaRleba SeiZ-
leba iyos reformis warmatebis winapiroba. maswavleblis motivaciaze
zemoqmedebs iseTi faqtorebi, rogoricaa misi materialuri waxaliseba da,
rac ufro mniSvnelovania, misi socialuri statusis gazrda. Tavdapirvelad
am garegani mastimulirebeli faqtorebiT ganpirobebuli qceva, Sinagani
standartebis gamomuSavebis Semdeg, ukve gadaiqceva gaSinaganebul qcevad,
(TviTganmtkicebis meqanizmi), romelsac ukve daaregulirebs ara garegani
ganmamtkiceblebi (mag. xelfasi), aramed TviTSefasebis iseTi gamovlinebebi,
rogoricaa TviTSeqeba, siamaye, TviTkritika da warmatebis gancda.
6swored es aris gaTvaliswinebuli erovnul saswavlo gegmaSi. kerZod, “orientacia
maswavleblis profesionalizmze”, rac maswavlebels met Tavisuflebas aZlevs
sagakveTilo gegmis ganaszRvraSi, sagakveTilo procesis warmarTvaSi da a.S.; mas xdis
ufro aqtiurs da SemoqmedebiTs (2006);
13
rogorc ukve aRvniSneT, saswavlo/skolis garemoze moqmedebs sskolis
marTvis stili da ssaskolo urTierTobebi (moswavle-maswavleblis urTier-
Toba, moswavle-moswavlis urTierToba), aseve, mmoswavlis RirebulebaTa
sistema da TviTSefaseba, klasis/moswavlis winaswari ganwyoba sagnis
mimarT. amasTan, moswavlis RirebulebaTa sistema da TviTSefaseba,
klasis/moswavlis winaswari ganwyoba sagnis mimarT garkveulwilad
gamomdinareobs oojaxuri garemodan (ojaxuri Rirebulebebi, mSoblis damo-
kidebulebebi swavlisadmi, mSobeli-Svilis urTierToba, saskolo mzaoba,
damatebiTi gakveTilebis/momzadebis uzrunvelyofa, ojaxis socialuri da
materialuri statusi, moswavlis da mSoblis janmrTeloba, da sxva). yvela
es faqtori erTmaneTTan mWidrodaa urTierTdakavSirebuli.
qvemoT mocemul sqemaze warmodgenilia moswavlis Sedegze moqmedi
mravalfaqtoruli modeli:
sqema #2: sapilote kvlevis gegma: moswavlis saswavlo Sedegze moqmedi
sxvadasxva faqtorebi
Sefasebis kriteri-umebi
swavlisCvevebi
saswavlo datvirTva
swavlebismeTodika
sagakve-Tilo
moTxov-nebi
moswavlis motivacia
skolis materialurimdgomareoba
saskolo urTier-Tobebi
maswavleblis TviT-efeqturi
qceva
erovnuli saswavlo miznebi da amocanebi
1. metakurikulumi 2. kurikulumi
saswavlo garemo/skolis kultura
saswavlo Sedegebi
ojaxurigaremo
skolis marTvis stili
14
3. meTodologia
mocemuli kvlevis ganxorcielebis mizniT, SemuSavda kvleviTi strategia,
romelic Sedgeboda Semdegi ZiriTadi komponentebisagan:
raodenobrivi kvleva;
Tvisebrivi kvleva.
mocemul TavSi warmodgenilia kvlevaSi gamoyenebuli meTodologiis
detaluri aRwera.
3.1 meTodi da instrumenti
raodenobrivi kvleva Catarda anketirebis (gamokiTxvis), pirispir
interviuirebis meTodebis, dakvirvebis da unar-Cvevebis testebis
gamoyenebiT. kvleva ganxorcielda struqturirebuli kiTxvarebis da
skalebis saSualebiT. calkeuli samizne jgufebisaTvis (moswavleebi,
maswavleblebi, direqtorebi, mSoblebi) SemuSavda gansxvavebuli tipis
kiTxvarebi. kvlevis instrumentebi Sedgeboda rogorc daxuruli, ise Ria
tipis kiTxvebisagan.
Tvisebrivi kvleva Catarda TviT-dakvirvebis (TviT-angariSi), dRiuris,
jgufuri intervius (fokus jgufis) meTodis da kontent-analizis meTodis
gamoyenebiT.
interviuebi, gamokiTxvebi, dakvirvebebi, fokus jgufebi Caatares proeqt
“ilia WavWavaZis” trenerebma, romlebic specialurad momzadnen am kvleviTi
meTodebis administrirebaSi. aseve, isini monawileobdnen fokus jgufebis da
sxva audio masalebis (mag. moswavleebis wakiTxulis audio Canawerebi
moswavlis kiTxvis teqnikis da fonematuri sinTezis Sesamowmeblad)
transkriptebis momzadebaSi. monacemebis Tvisebriv damuSavebaSi
monawileobdnen sagnobrivi eqspertebi.
15
3.2 sandooba, validoba da standartizacia
kiTxvarebis testirebis, misi saboloo versiebis SemuSavebisa da savele
samuSaoebis SesaZlo sirTuleebis gamovlenis mizniT, Tbilisis sxvadasxva
sajaro da kerZo skolebSi Catarda sacdeli kvlevebi. kvlevaSi
monawileobdnen Tbilisis saxelmwifo universitetis fsiqologiis
departamentis bakalavriatis IV kursis studentebi da ganaTlebis
fsiqologiis mimarTulebis magistrebi. maTi mier Segrovebuli pirveladi
masalis safuZvelze moxda kiTxvarebis saboloo redaqtireba.
testebis da kiTxvarebis sandoobis misaRwevad ZiriTadad gamoyenebuli iqna
punqtebis Sinagani Tanxmobis meTodi, xolo validobis misaRwevad
ZiriTadad mivmarTeT Sinaarsis validobas. kerZod, sagnis eqspertebi Tavad
qmnidnen da afasebdnen testis Sinaarss. aseve, zogierT SemTxvevaSi
mivmarTeT kriteriumis validobasac (2 sxvadasxva instrumenti, romelic
erTi da igive maxasiaTebels zomavs. magaliTad, moswavlis motivaciis
SemTxvevaSi gamoviyeneT kiTxvari da proeqciuli testi); SeZlebisdagvarad,
moxda testis standartizaciac. testebi Catarda sacdel jgufebze da
moxda maTi sirTulis koeficientebis da Sida jgufuri normebis dadgena.
3.3. samizne jgufi da SerCeva
erovnuli saswavlo gegmis gamosacdelad skolebi SeirCa ori kriteriumiT
a) skolis mdebareoba b) skolis gamocdileba. mdebareobis mixedviT gamoiyo
sami tipis skola: qalaqis, soflis da maRalmTiani soflis. skolebis
gamocdilebis mixedviT gamoiyo sami tipis skola: saskolo grantebSi
gamarjvebuli, skolis bazaze profesiuli ganviTarebis trening gavlili,
da is skola, romelsac es treiningi jer gavlili ar hqonda. skolebis
tipebis da raodenobebis dadgenis Semdeg, moxda ukve 100 skolis
SemTxveviTi SerCeva specialuri kompiuteruli programis daxmarebiT ise,
rom yofiliyo gaTvaliswinebuli zeviT mocemuli kriteriumebi. amrigad,
pilotireba tardeba saqarTvelos 100 skolaSi (baTumis centri, zugdidis
centri, quTaisis centri, axalcixis centri, Tbilisis centri, goris
centri, gurjaanis centri) da masSi monawileobas iRebs 2, 000 mde
16
maswavlebeli, maTi 12, 000 moswavle; aseve, skolis adminstraciis
warmomadgenlebi da moswavleebis mSoblebi. samizne jgufs garkveulwilad
warmoadgens agreTve 20 mde gamomcemloba da saxelmZRvaneloebis avtorebi,
romelTa saxelmZRvaneloebic Seesabameba erovnuli saswavlo gegmiT
gaTvaliswinebul standartebs da monawileobas iRebs pilotirebaSi.
saxelmZRvaneloebis avtorebs da gamomcemlebs sistematurad miewodebaT
kvlevis safuZvelze SemuSavebuli rekomendaciebi.
3.4 monacemebis damuSaveba
raodenobrivi kvlevis monacemebis Seyvana da damuSaveba moxda specialur
statistikur programaSi (SPSS. 14.0). Sedegebis statistikuri analizisa
da Tvisebrivi monacemebis Sefasebis Sejerebis safuZvelze momzadda
mocemuli angariSi. kvlevis Sedegad SemuSavda rekomendaciebi, rogorc
saxelmZRvanelos avtorebisaTvis, ise erovnuli saswavlo gegmis Semmu-
Savebeli jgufisaTvis da maswavleblebisaTvis. Aaseve, rekomendaciebi
SemuSavda Tavad kvlevis jgufisaTvis, ramac ganxorcielebuli sapilote
kvlevis efeqtianoba uzrunvelyo.
3.5. kvlevis etapebi da mimdinareoba
erovnuli saswavlo gegmis pilotirebis pirveli etapi moicavs sam
saswavlo weliwads. 2005-2006 saswavlo wels moxda 1, 7, 10 klasebis
sagnobrivi programebis pilotireba, 2006-2007 wels gansazRvrulia
2, 8, 11-is, xolo 2007-2008 wels ki 3, 9 klasebis pilotireba. qvemoT
mocemuli kvlevebi ganxorcielda 2005-2006 saswavlo wels.
maswavleblebis da moswavleebis molodinebi skolis reformis mimarT
17
4. pilotirebis kvlevebis detaluri aRwera, Sedegebi da daskvnebi
am qveTavSi aRwerilia 2005-06 wlebSi ganxorcielebuli kvlevebi Semdegi
sqemis mixedviT: kvlevis dasaxeleba, kvlevis mizani, sakvlevi faqtorebi,
Catarebis dro, kvlevis meTodi, kvlevis obieqti, kvlevis Sedegebi da
daskvnebi. sul ganxilulia aTi farTomasStabiani kvleva.
4.1. kvlevis dasaxeleba: maswavleblebis da
moswavleebis molodinebi skolis reformis mimarT
kvlevis mizani: pilotirebis mosalodneli Sedegebis gansazRvra
sakvlevi faqtorebi: pilotirebis SesaZlo 3 dadebiTi da 3 uaryofiTi
Sedegi.
dadebiTi molodinebi:
icvleba mTlianad sistema: saxelmwifo programa, swavlebis meTodika,
saxelmZRvanelo, amasTan erTad xdeba maswavleblebis gadamzadeba - Sedegi
namdvilad iqneba, skola moswavleebs raRacas miscems.
es sacdeli programa saSualebas aZlevs skolas, daakvirdes saswavlo
process, aRmoaCinos xarvezebi axal programasTan dakavSirebiT da maT
gamosasworeblad rekomendaciebi misces saministros.
pilotirebis procesi upiratesobas aniWebs skolas sxva skolebTan
SedarebiT, radgan axal programebze gadasvlis sirTuleebi mas ukve
daZleuli eqneba. amitom skolis avtoriteti mSoblebis TvalSi aiwevs,
skolis kontingenti gaizrdeba, mSoblebi uars ityvian repetitoris
momsaxurebaze.
uaryofiTi molodinebi:
Tanamedrove meTodebi yvela sagnis Taviseburebas da gakveTilis mizans
ar iTvaliswinebs. amitom yovelTvis maTi gamoyeneba ar gaamarTlebs.
sacdeli programiT gaTvaliswinebulia damkvirveblebis xSiri daswreba
gakveTilebze, es xels SeuSlis saswavlo process.
maswavleblebis da moswavleebis molodinebi skolis reformis mimarT
18
qveyanaSi arsebuli mZime materialuri pirobebi Seaferxebs Sedegebis
miRwevas.
Catarebis dro: 2005 wlis seqtemberi
kvlevis meTodi: kiTxvari-skala mocemuli iyo pilotirebis eqvsi
SesaZlo Sedegi da 5 balian skalaze unda SeefasebinaT, ramdenad aris
mosalodneli, rom pilotirebis procesSi am Sedegebs (3 dadebiTi da 3
uaryofiTi) eqneboda adgili.
kvlevis obieqti: 633 maswavlebeli;
497 moswavle
kvlevis Sedegebi: pilotirebis dadebiTi Sedegebi:
gamokiTxul maswavlebelTa didi umravlesoba (94.4%) da moswavleebis
74.2%-i SesaZlebelad miiCnevs saskolo reformis warmatebiT
ganxorcielebas, rac sabolood gamoixateba maswavleblis da moswavleebis
saswavlo motivaciis gazrdaSi da saxelmZRvaneloebis gaumjobesebaSi (ix.
diagrama #1 da diagrama #2).
skolis reformis warmateba
maswavleblebi
40,60%
53,80%
4,30%
0,80%
0,50%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%
sruliad
SeuZlebelia
SeuZlebelia
ar var
darwmunebuli
SesaZlebelia
sruliad
SesaZlebe
lia
diagrama #1 saskolo reformisadmi maswavlebelTa molodinebi
maswavleblebis da moswavleebis molodinebi skolis reformis mimarT
19
skolis reformis warmateba
moswavleebi
1,40%
3,90%
20,60%
15,10%
59,10%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%
sruliad
SeuZlebeli
SeuZlebeli
ar aris
darwmunebul
SesaZlebeli
sruliad
SesaZlebelia
diagrama #2: saskolo reformisadmi moswavleTa molodinebi
diagramebze naTlad Cans, rom moswavleTa Sefaseba gacilebiT mozomilia.
moswavleTa mxolod 15.1% Tvlis rom Sedegi namdvilad dadgeba, rodesac
maswavleblebelTa 40.6% am Sedegs aZlevs ukiduresad optimistur
Sefasebas. statistikurad gansxvaveba moswavleTa da maswavlebelTa
jgufebs Soris mniSvnelovania da ar aris SemTxveviTi7.
gamokiTxul maswavlebelTa did umravlesoba (95.4%) da moswavleTa
74.4%-i SesaZleblad miiCnevs, rom sacdeli programa saSualebas miscems
skolas, daakvirdes saswavlo process, aRmoaCinos xarvezebi axal
programasTan dakavSirebiT da maT gamosasworeblad rekomendaciebi misces
saministros.. iseve, rogorc I SesaZlo Sedegis dadgomis Sefasebisas am
monacemis mixedviTac maswavleblebi ufro optimisturad afaseben
7 Sig. (2-tailed)<0.005
maswavleblebis da moswavleebis molodinebi skolis reformis mimarT
20
pilotirebis process da ufro maRali aqvT dadebiTi Sedegis dadgomis
molodini. gansxvaveba am SemTxvevaSic mniSvnelovania8.
gamokiTxul maswavlebelTa 50,1% da gamokiTxul moswavleTa 37,5%
fiqrobs, rom pilotirebis procesi upiratesobas aniWebs skolas sxva
skolebTan SedarebiT, radgan axal programebze gadasvlis sirTuleebi mas
ukve daZleuli eqneba. amitom skolis avtoriteti mSoblebis TvalSi
aiwevs, skolis kontigenti gaizrdeba, mSoblebi uars ityvian repetitoris
momsaxurebaze. maswavlebelTa da moswavleTa molodinebi aseTi Sedegis
dadgomis mimarT gansxvavebulia, moswavleTa 27.20% ar aris darwmunebuli
aseTi Sedegis dadgomaSi, roca maswavlebelTa mxolod 8.4%- Seaqvs eWvi
aseT SesaZlo Sedegis SesaZleblobaSi9.
pilotirebis uaryofiTi Sedegebi:
reformis sirTuled miCneulia Tanamedrove meTodikis efeqturi
gamoyenebis SesaZlebloba. KkerZod, maswavlebelTa 47,6%-s da
moswavleebis 35,8%-s miaCnia, rom Tanamedrove meTodebi yvela sagnis
Taviseburebas da gakveTilis mizans ar iTvaliswinebs. amitom, maTma
gamoyenebam SesaZlebelia yovelTvis ar gaamarTlos.. zemoTaRniSnuli SesaZlo
Sedegis dadgoma moswavleebisa da maswavleblebis jgufebisaTvis daaxloebiT
erTnairad aris SesaZlebeli, am or jgufs Soris statistikuri gansxvaveba
ar dadasturda.
maswavlebelTa 72,2%-is da moswavleTa 75.1 % is azriT SesaZlebelia
sacdeli programiT gaTvaliswinebuli damkvirveblebis xSirma daswrebam
gakveTilebze, siaxlis Setanam, maswavleblebis moumzadeblobam, arasrulad
dabeWdilma, qseroqsze gamravlebulma saxelmZRvaneloebma da a.S xeli
SeuSlos saswavlo process. pilotirebis am SesaZlo Sedegis mimarT
maswavleblebsa da moswavleebs TiTqmis msgavsi mosazrebebi aqvT.
maswavlebelTa 61,6% da moswavleebis 66.8% SesaZleblad miiCnevs,
rom qveyanaSi arsebuli mZime materialuri pirobebi Seaferxebs Sedegebis
miRwevas, radganac igive anazRaurebis fasad maswavleblebs meti funqciebis
Sesruleba mouwevT (treningebze daswreba, gakveTilisTvis gansakuTrebulad
8 Sig. (2-tailed)<0.005 9 Sig. (2-tailed)<0.005
maswavleblebis da moswavleebis molodinebi skolis reformis mimarT
21
momzadeba, sacdeli programis Sedegebis aRnusxva) da maTi enTuziazmi
saboloo jamSi daecema. saxelmZRvaneloebi Sedgenilia naCqarevad, Zalian
mcire droSi da ar aris bolomde gaazrebuli. programebis gamartivebis
gamo moswavleebi SeiZenen zerele codnas. gamokiTxul maswavlebelTa
mxolod 25,7% da moswavleTa 21,3% ar aris darwmunebuli
zemeoTaRniSnuli Sedegis dadgomaSi. am SesaZlo Sedegis mimarT
maswavleblebsa da moswavleebs TiTqmis msgavsi mosazrebebi aqvT.
rogorc kvlevis Sedegebma aCvena, pilotirebis procesis mimarT
maswavleblebs ufro optimisturi damokidebulebebi aqvT, vidre
moswavleebs. am garemoebis mizezi SesaZlebelia iyos pilotirebis procesis
Sesaxeb moswavleTa informirebulobis dabali xarisxi, radgan kvleva ar
iTvaliswinebda molodinebis mizezebis kvlevas, amitom zemoTaRniSnuli
mosazreba mxolod hipoTeturia. zogadad SeiZleba iTqvas, rom
moswavleebsac da maswavleblebsac jer ar aqvT Camoyalibebuli myari
molodinebi pilotirebis programis mimarT.
daskvna: gamokiTxuli maswavleblebis da moswavleebis did umravlesobas
dadebiTi molodinebi aqvT skolis reformis mimarT (darwmunebulebi arian
rom axali reformiT bevri sasikeTo cvlilebebi moxdeba, mag.
gaumjobesdeba saxelmZRvanelo, gaizrdeba moswavleebis saswavlo motivacia,
gaizrdeba skolis avtoriteti, da a. S.). Tumca, gamoikveTa, rom
maswavleblebis Sefaseba ufro optimisturia, vidre moswavleebis. am
garemoebis mizezi SesaZlebelia iyos pilotirebis procesis Sesaxeb
moswavleTa informirebulobis dabali xarisxi. aseve, aSkaraa, rom rogorc
maswavleblebs, ise moswavleebs jer ar aqvT Camoyalibebuli myari
molodinebi pilotirebis programis mimarT, anu maT jer ar aqvT kargad
gacnobierebuli, Tu ra SesaZlo Sedegebi SeiZleba dadges realurad
pilotirebis ganxorcielebis Semdeg.
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
22
4.2. kvlevis dasaxeleba: I, VII da X klasis
maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
kvlevis mizani: saswavlo procesze moqmedi sxvadasxva faqtorebis
Seswavla
sakvlevi faqtorebi:
maswavlebelTa pedagogiuri gamocdileba, ganaTleba da profesiuli
ganviTareba;
maswavlebelTa materialuri da socialuri statusis dadgena;
sapilote klasebSi moswavleTa raodenoba, Sesvla-gadinebis saSualo
maCvenebeli;
moswavleTa materialuri da socialuri statusis dadgena;
maswavleblis gamocdileba mocemul klasebSi da maswavleblis
gamocvlis mizezebi;
sagnis mimarT moswavleTa winaswari damokidebulebis Sefaseba;
moswavleTa momzadebis donis Sefaseba;
skolis materialur-teqnikuri resursebi;
skolis adamianuri resursebi;
swavlebis meTodebi;
skolis marTvis stili (saskolo sakiTxebTan dakavSirebuli
gadawyvetilebis miRebis manera);
maswavlebelTa TanamSromloba;
moswavleTa Sefasebis meTodebi;
mSoblis CarTva saswavlo procesSi;
maswavleblis molodinebi moswavleTa moswrebis mimarT.
Catarebis dro: 2005 wlis oqtomberi.
kvlevis meTodi: maswavlebelTa gamokiTxva misi sawyisi mdgomareobis
dasadgenad.
kvlevis obieqti:
maswavlebelTa gamokiTxva Catarda 7 sxvadasxva trening-centrSi, VII-X da
I klasis maswavleblebSi.
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
23
centri raodenoba %
baTumi 27 16,1
zugdidi 18 10,7
quTaisi 6 3,6
axalcixe 21 12,5
Tbilisi 34 20,2
gori 22 13,1
gurjaani 40 23,8
sul: 168 100,0
cxrili 1: maswavlebelTa ganawileba sapilote centrebis mixedviT
gamokiTxvaSi monawileoba miiRo VII-X klasis 131 maswavlebelma da
I klasis 37 maswavlebelma. maT Soris VII – X klasis qarTulis
66-ma maswavlebelma da maTematikis 63-ma maswavlebelma, 1-fizikis da
1 istoria/geografiis maswavlebelma, xolo dawyebiTis 37-ma
maswavlebelma (ix. cxrili #1). maswavlebelTa asakobrivi ganawileba
mocemulia diagramebze #1 da #2.
jgufi raodenoba %
VII-X klasis maswavlebeli 131 78,0
I klasis maswavlebeli 37 22,0
sul: 168 100,0
cxrili 2: maswavlebelTa ganawileba klasebis mixedviT
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
24
asaki VII-X klasi
0,8%
26,0%
51,9%
21,4%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
30 welze
naklebi
30-dan 40-mde 41-dan 55-mde 55-ze meti
diagrama 1: VII-X klasis maswavleblTa asaki
asaki I klasi
3%
41% 41%
16%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
30 welze
naklebi
30-dan 40-mde 41-dan 55-mde 55-ze meti
diagrama 2: I klasis maswavleblTa asaki
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
25
kvlevis Sedegebi:
maswavlebelTa pedagogiuri gamocdileba, ganaTleba da profesiuli
ganviTareba.
VII-X klasis maswavlebelTa pedagogiuri gamocdileba zogadad meryeobs 2-
dan 64 wlamde, xolo I klasis maswavlebelTa 3-dan 43 wlamde. VII-X
klasebis maswavlebelTa saganSi gamocdileba meryeobs aseve 2-dan 64-mde,
xolo I klasebis maswavlebelTa 2-dan 38-mde. qvemoT diagramebze
(#3,4,5,6) mocemulia maswavlebelTa saerTo samuSao gamocdilebisa da
saganSi gamocdilebis ganawilebebi. saSualoebs Soris gansxvaveba
statistikurad mniSvnelovania10.
wl
ebi
0,05,0
10,015,020,025,030,035,040,045,050,055,060,065,0
samuSao gamocdileba
VII-X klasi
sixSire
3020100
Std. Dev = 10,84 Mean = 24,0
N = 131,00
4
513
1925
2124
114
diagrama # 3: VII-X klasis maswavlebelTa samuSao gamocdileba
10 Sig. (2-tailed)<0.005
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
26
wlebi
0,05,0
10,015,020,025,030,035,040,045,050,055,060,065,0
sagnis swavlebis gamocdileba
VII-X klasi
sixSire
403020100
Std. Dev = 10,64 Mean = 22,5
N = 129,00
513
1422
1930
154
diagrama #4: VII-X klasis maswavlebelTa sagnis swavlebis gamocdileba
wlebi
5,0
10,0
15,0
20,0
25,0
30,0
35,0
40,0
45,0
samuSao gamocdileba
I klasi
sixSire
121086420
Std. Dev = 9,88 Mean = 21,2
N = 37,00
2
3
3
5
10
7
3
3
diagrama #5: I klasis maswavlebelTa samuSao gamocdileba
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
27
wl
ebi
0,0
5,0
10,0
15,0
20,0
25,0
30,0
35,0
40,0
dawyebiTi klasis
swavlebis gamocdileba
sixSire
121086420
Std. Dev = 8,43 Mean = 17,6
N = 37,00
3
4
7
10
7
3
diagrama # 6: I klasis maswavlebelTa sagnis swavlebis gamocdileba
maswavlebelTa yovelkvireuli datvirTva VII-X klasebSi meryeobs 5-dan
25 saaTamde. saSualo datvirTva aris 16.4sT. I klasis maswavlebelTa
datvirTva 15-dan 25 saaTamde meryeobs da saSualo datvirTva 20.6sT-ia.
VII-X klasis qarTulisa da maTematikis maswavlebelTa datvirTvebi kviraSi
ar gansxvavdeba saSualo datvirTvis mixedviT erTmaneTisagan. samuSao
gamocdilebasa da kviraSi maswavleblis datvirTvas Soris SeWiduloba ar
dadasturda.
VII-X klasis maswavlebelTagan 0.8% (1) aris saSualo ganaTlebiT, 4.8%
(6) maswavlebeli umaRlesi arapedagogiuri ganaTlebiT, 90.1% (118)
umaRlesi pedagogiuri ganaTlebiT, xolo 4.6% (6) sxva ganaTlebiT. I
klasis maswavleblebSi saSualo-profesiuli ganaTlebiT aris 1 pedagogi,
94.6% (35) umaRlesi pedagogiuri ganaTlebiT da aseve 1 aris sxva
ganaTlebiT.
VII_X klasis maswavleblebelTa 30.2%-ma bolo ori wlis manZilze
maswavlebelTa gadamzadebis kursebze daxarja 5 dReze naklebi, 11-20-mde
dRe daxarja maswavlebelTa meoTxedma 25,6%. xolo maswavlebelTa 16.3%-s
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
28
arc erTi dRe ar dauxarjavs gadamzadebaze. I klasis maswavlebelTa 19%-s
30 dReze meti aqvs daxarjuli gadamzadebis kursebze bolo ori wlis
ganmavlobaSi. ix. diagrama # 7.
maswavlebelTa mier treningebze daxarjuli dro
16%
30%
11%
26%
5%
12%
22%
22%
16%
19%
3%
19%
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%
arcerTi
5-ze naklebi
5-dan 10-mde
11-dan 20-mde
21-dan 30-mde
30-ze meti
I klasi
VII-X klasi
diagrama #7: bolo ori wlis manZilze maswavleblis mier treningebze
daxarjuli dro
maswavlebelTa materialuri da socialuri statusis dadgena
gamokiTxul maswavlebelTa umravlesoba skolaSi dadis fexiT radgan
skolamde manZili umravles SemTxvevSi 500m-dan 2 km.-mdea (ix. cxrili
#3).
ufro xSirad riT dadxarT skolaSi VII-X klasi I klasi
fexiT 83,20% 91,80%
sazogadoebrivi transportiT 9,90% 5,40%
sakuTari an ojaxis wevris manqaniT 6,90% 2,70%
cxrili #3: skolaSi transportirebis saSualeba
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
29
maswavlebelTa saerTo raodenobidan11 34.2% miuTiTebs, rom mas xelfasis
garda aqvs Semosavali ojaxuri meurneobidan, 13.2% iRebs damatebiT
anazRaurebas moswavleTa momzadebidan, 41.4% damatebiT Semosavals iRebs
ojaxis wevrTa xelfasis saxiT, 5.9% - naTesavebis daxmarebis saxiT, xolo
sxva samsaxuri aqvs gamokiTxulTa 3.3% (5 maswavlebeli mxolod VII-X
klasis). QqvemoT mocemul diagramaze warmodgenilia VII-X da I klasis
maswavlebelTa Semosavlebis gansxvavebebi.
maswavlebelTa Semosavlebi
11%13%
6%4%
4%
35%38%
15%
0%
31%
53%
6%0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
Semosavali
ojaxuri
meurneobidan
moswavleebis
momzadeba
ojaxis
wevris
xelfasi
naTesavebis
daxmareba
sxva
samsaxuri
sxva
VII-X klasi
I klasi
diagrama #88: I klasis da VII-X klasebis maswavlebelTa Semosavlebs
Soris gansxvaveba
sapilote klasebSi moswavleTa raodenoba, Sesvla-gadinebis saSualo
maCvenebeli
gamokiTxva iTvaliswinebda dagvedgina, ramdeni moswavle swavlobs
klasSi. rogorc kvlevis Sedegebma aCvena, moswavleTa raodenoba meryeobs 3-
dan 34-mde.
VII_XklasebSi maTi minimaluri da maqsimaluri raodenoba Sesabamisad
aris 5 da 34, xolo I klasis moswavleTa minimaluri raodenoba aris 3,
maqsimaluri _ 32. saerTo jamSi gamokiTxul moswavleTa raodenoba VII-X
klasSi aris 2781, xolo I klasSi _ 642. xolo mTlianad 3423. klasSi
11 VII-X da I klasebi erTad
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
30
moswavleTa saSualo raodenoba aris 20 moswavle. VII-X klasSi
moswavleTa saSualo raodenoba aris 21, xolo I klasSi 17. sqesis
mixedviT ganawileba rogorc I, aseve VII_X klasebSi ar gansxvavdeba
erTmaneTisgan.
kvleva aseve iTvaliswinebda mimdinare wels klasSi gadmosul
moswavleTa raodenobis garkvevas. Sedegebidan gamomdinare, VII-X klasSi
gadmosulTa minimaluri raodenobaa 0, xolo maqsimaluri 1212. QqvemoT
mocemul diagramaze #9 naCvenebia klasSi gadmosulTa ganawileba.
gadmosulTa saSualo raodenobaa 2 moswavle. xolo yvelaze gavrcelebuli
raodenoba 1 moswavle (mediana).
raodenoba
12,010,08,06,04,02,00,0
mimdinare wels gadmosul moswavleTa raodenoba
sixSire
50
40
30
20
10
0
Std. Dev = 2,16 Mean = 1,9
N = 90,00
diagrama #9: sapilote klasebSi gadmosul moswavleTa raodenoba
12es SekiTxva daesmoda mxolod VII-X klasis pedagogebs.
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
31
qvemoT mocemul diagramaze #10 warmodgenilia mimdinare wels
klasidan gadasul moswavleTa raodenobebis ganawileba.
raodenoba
22,018,014,010,06,02,0
mimdinare wels gadasuli moswavleebis raodenoba
sixSire
70
60
50
40
30
20
10
0
Std. Dev = 3,65 Mean = 2,4
N = 77,00
diagrama #10: sapilote klasebidan gadasuli moswavleebis raodenoba
diagramebis Sedarebisas naTlad Cans, rom gamokiTxul skolebSi ufro meti
raodenoba moswavleebis gadasulia (185), vidre gadmosuli (174).
moswavleTa denadobaSi gansxvaveba regionisa da Tbilisis skolebs Soris
ar dadasturda [Sig. (2-tailed)>0.005].
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
32
moswavleTa materialuri da socialuri statusis dadgena
diagramaze #11 mocemulia, maswavlebelTa SefasebiT rogoria socialuri
statusebis mixedviT ganawileba moswavleTa Soris. rogorc monacemebidan
Cans, saSualoebi gansxvavdeba VII-X da I klasebs Soris da gansxvaveba
statistikurad mniSvnelovania (Sig. (2-tailed)<0.005); kerZod, I klasis
moswavleebSi naklebia mravalSviliani ojaxis wevri moswavle, ekonomiurad
gaWirvebuli, SeZlebuli da arasruli ojaxis wevri moswavle. am
parametrebis ganmsazRvreli faqtorebi sxvadasxvaa, kerZod, I klasis
maswavleblebisaTvis, miT ufro wlis dasawyisSi, rodesac kvleva iqna
Catarebuli, rTulia ekonomiurad gaWirvebulisa da uzrunvelyofili
moswavleebis identifikacia. xolo rac Seexeba mravalSvilian ojaxebs, aq
SeiZleba gamoiTqvas orgvari varaudi, zogadi demografiuli fonis
zegavlena da moswavleTa asaki. Tumca, SesaZloa, rom VII-X klasamde
nebismieri I klaseli iqces mravalSviliani ojaxis warmomadgenlad.
regionisa da Tbilisis skolebSi socialur statusebSi gansxvaveba ar
dadasturda garda erTi parametrisa. es aris araqarTveli moswavleebi.
regionebSi araqarTvel moswavleTa saSualo raodenoba ufro naklebia (1),
vidre Tbilisis skolebSi (2).13 aseve, Sedarebuli iqna sagnis
maswavleblebi, Tu ramdenad erTnairad afaseben da icnoben sakuTari
moswavleebis socialur mdgomareobas. gansxvaveba moswavleTa socialuri
mdgomareobis Sesaxeb informirebulobaSi ar dadasturda14 anu sxvadasxva
sagnis maswavleblebs moswavleTa socialuri mdgomareobis Sesaxeb erTnairi
informacia aqvT.
13 Sig. (2-tailed)<0.00514 Sig. (2-tailed)>0.005
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
33
moswavleTa socialuri fenebi
saSualo raodenobebi
5
7
1
3
1
6
7
2
3
1
4
6
1
2
1
0 1 2 3 4 5 6 7 8
ekonomiurad
gaWirvebuli
ojaxidan
ekonomiurad
uzrunvelyofili
ojaxidan
arasruli
ojaxidan
mravalSviliani
ojaxidan
araqarTveli
I klasi
VII-X klasi
saerTo raodenoba
diagrama #11: moswavleTa socialur-ekonomiuri mdgomareoba
maswavleblis samuSao gamocdileba mocemul klasebSi da
maswavleblis gamocvlis mizezebi
diagramaze #12 mocemulia VII – X klasis maswavlebelTa samuSao
gamocdilebis ganawileba mocemul klasTan. xolo cxrilebSi mocemulia
sagnisa da klasSi muSaobis gamocdilebebis ganawileba cal-calke VII da X
klasebisaTvis.
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
34
ramdeni welia aswavliT am klass
wels Sevedi pirvelad
meore welia
mesame welia
oTxi da ufro meti
%
403020100
24
37
18
21
diagrama #12: klasis swavlebis gamocdileba
cxrili 4: X klasis maswavlebelTa ganawileba sagnebisa da
klasTan samuSao gamocdilebis mixedviT
sul
saganipirveli
weli
meore weli mesame weli oTxi da
meti
qarTuli 7 5 1 17 30
maTematika 6 8 1 15 30
fizika 1 1
sul: 13 14 2 32 61
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
35
cxrili 5: VII klasis maswavlebelTa ganawileba sagnebisa da
klasTan samuSao gamocdilebis mixedviT
sul:
sagani pirveli weli meore weli mesame weli
qarTuli 8 4 24 36
maTematika 7 4 22 33
istoria/
geografia
1 1
15 9 46 70
rogorc zemoT mocemuli cxrilebidan naTlad Cans, mocemul klasSi
samuSao gamocdileba ufro meti aqvT qarTulisa da maTematikis
maswavleblebs. Tumca, statistikurad es gansxvaveba SemTxveviTia da
kanonzomieri ar aris. aseTi Sedegi savaraudod gansazRvra SerCevam an im
garemoebam, rom qarTulsa da maTematikas skolebSi yvela klasSi
swavloben.
diagramaze #13 mocemulia Sedegebis ganawileba imis mixedviT, Seicvala Tu
ara klasma maswavlebeli IV klasis Semdeg, rogorc diagramaze Cans, umetes
SemTxvevaSi (60%) maswavlebeli ar Secvlila.
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
36
40,0%
43,8%
33,3%
60,0%
56,3%
66,6%
0,0% 10,0% 20,0% 30,0% 40,0% 50,0% 60,0% 70,0%
VII-X klasi
VII klasi
X klasi
ara
diax
Seicvala Tu ara Tqvens saganSi klasma
maswavlebeli IV klasis Semdeg
diagrama #13: meoTxe klasis Semdeg maswavleblis Secvla
sagnebis mixedviT maswavlebelTa cvlileba zogad SedegebTan mimarTebaSi ar
aris gansxvavebuli. rogorc cxrilebSi #6 da #7 Cans, X klasis
monacemebis mixedviT 7 klasSi 1-jer Seicvala qarTulis maswavlebeli, 10
klasSi 1-jer maTematikis maswavlebeli, 1 klasSi 1-jer fizikis
maswavlebeli. 2-jer qarTulis maswavlebeli Seicvala 5 klasSi, xolo 3-
jer sam klasSi. analogiurad maTematikis maswavlebeli 2-jer Seicvala 7
klasSi da samjer erT klasSi.
cxrili #6
ramdenjer Seicvala maswavlebeli X klasi sul:
sagani 1-x 2-x 3-xqarTuli 7 5 3 15
maTematika 10 7 1 18
fizika 1 1
sul: 18 12 4 34
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
37
VII klasis SemTxvevaSi – qarTulis maswavlebeli me-4 klasis Semdeg
Seicvala 1-jer 7klasSi, 2-jer 3 klasSi, xolo 3-jer 2 klasSi.
maTematikis – 1-jer 8 klasSi, 2-jer 4 klasSi da 3-jer 1 klasSi.
istoriis maswavlebeli ki 1-jer 1 klasSi.
cxrili #7
ramdenjer Seicvala maswavlebeli VII klasi
sul:
sagani 1-x 2-x 3-xqarTuli 7 3 2 12
maTematika 8 4 1 13
istoria/geografia 1 1
sul: 16 7 3 26
maswavlebelTa gamocvlis mizezebi ki mocemulia diagramaze #14 da
cxrilSi #8 mocemulia mizezebis ricxviTi mniSvnelobebi.
diagrama #14: maswavlebelTa gamocvlis mizezebi
maswavlebelTa cvlilebis mizezebi
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45%
saaTebis danawilebis gamo
sawyebiTi klasis damTavrebisa da axal safexurze
gadasvlis gamo
piradi problemebis gamo
maRali datvirTvis, Tanamdebobrivi SeuTavseblobis
gamo
klasebis SeerTeba dayofa
arakvalificirebulobis gamo
pilotirebis programaSi monawileobis survilis
gamo
VII-X klasi
X klasi
VII klasi
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
38
cxrili #8: maswavlebelTa gamocvlis
mizezebi
VII
klasi
X
klasi
VII-X
klasi
saaTebis danawilebis gamo 34,62% 38,20% 36,66%
sawyebiTi klasis damTavrebisa da axal
safexurze gadasvlis gamo
19,23% 2,90% 10%
piradi problemebis gamo 19,23% 14,70% 16,66%
maRali datvirTvis, Tanamdebobrivi
SeuTavseblobis gamo
7,69% 2,90% 5%
klasebis SeerTeba dayofa 0,00% 17,64% 10%
arakvalificirebulobis gamo 7,69% 2,94% 5%
pilotirebis programaSi monawileobis
survilis gamo
3,85% 8,80% 6,66%
statistikurad aranairi gansxvaveba mizezebSi sxvadasaxva sagnis
maswavlebelTa Soris ar dadasturda.
sagnis mimarT moswavleTa winaswari damokidebulebis Sefaseba
diagramaze #15 mocemulia VII-X klasis maswavlebelTa Sefasebebis
ganawileba maT saganSi moswavleTa dainteresebis xarisxis mimarT.
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
39
61,1%
19,8%
13%
6,1%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
moswavleebis
umetesoba
dainteresebulia,
mcire nawils ar
ainteresebs
moswavleebis
naxevari
dainteresebulia,
naxevars ar
ainteresebs
erTeulebi
dainteresebulia,
danarCenebs ar
ainteresebs
yvela
dainteresebulia
diagrama #15: VII-X klasis maswavlebelTa Sefasebebis ganawileba maT
saganSi moswavleTa dainteresebis xarisxis mimarT
sagnis mimarT moswavleTa damokidebulebebis SefasebaSi odnav
gansxvavebulia VII klasis qarTulisa da maTematikis maswavlebelTa
Sefaseba, qarTulis maswavleblebis 80.6% Tvlis, rom misi sagnis mimarT
daintereseba maRalia, xolo maTematikis maswavleblebis mxolod 57.6%
iZleva aseT Sefasebas. X klasis maswavlebelTa Sorisac analogiuri
gansxvavebaa (60% da 40%).
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
40
sagani sul
cxrili #9: VII-X
klasis maswavlebelTa
Sefasebebis ganawileba
maT saganSi moswavleTa
dainteresebis xarisxis
mimarT
qarTuli VII
klasi
qarTuli X
klasi
maTematika VII
klasi
maTematika X
klasi
istoria/geogra
fia VII klasi
fizika X klasi
moswavleebis umetesoba
dainteresebulia, mcire
nawils ar ainteresebs
29 18 19 12 1 1 80
80,6
%
60,0
%
57,6
%
40,0
%
100,0% 100,
0%
61,1
%
moswavleebis naxevari
dainteresebulia, naxevars
ar ainteresebs
6 5 7 8 26
16,7
%
16,7
%
21,2
%
26,7
%
19,8
%
erTeulebi
dainteresebulia,
danarCenebs ar
ainteresebs
5 3 9 17
16,7
%
9,1% 30,0
%
13,0
%
yvela dainteresebulia 1 2 4 1 8
2,8% 6,7% 12,1% 3,3% 6,1%
sul: 36 30 33 30 1 1 131
100,0
%
100,
0%
100,0
%
100,
0%
100,0% 100,
0%
100,
0%
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
41
rogorc cxrilidan #9 Cans, qarTulis maswavleblebi ufro optimistebi
arian sakuTari sagnis mimarT moswavleTa damokidebulebis SefasebaSi.
moswavleTa momzadebis done
diagramaze #16 mocemulia moswavleTa momzadebis done VII-X klasebSi
maswavlebelTa SefasebiT.
19,8%
48,9%
10,7%
20,6%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
umravlesobas
saSualoze
maRali done
aqvs
umravlesobas
saSualo done
aqvs
umravlesobas
saSualoze
dabali done
aqvs
yvela
moswavles
gansxvavaebuli
done aqvs
diagrama #16: moswavleTa momzadebis done VII-X klasebSi
maswavlebelTa Sefasebis mixedviT
am parametris mixedviTac daTvlil iqna sxvadasaxva sagnis maswavlebelTa
Sefasebebs Soris gansxvavebebi. rogorc Sedegebma aCvena moswavleTa
momzadebis donis Sefasebisas sagnis maswavleblebis Sexedulebebi ar
gansxvavdeba.15 anu SesaZlebelia gakeTdes daskvna, rom maswavlebelTa
Sexeduleba moswavleTa interesis mimarT subieqturi faqtorebiT aris
gansazRvruli da ar gansazRvravs moswavleTa momzadebis xarisxs.
15 Sig. (2-tailed)>0.005
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
42
qvemoT mocemul diagramaze (# 17) naCvenebia I klasis moswavleebis
momzadebis done maswavleblebis mier Sefasebuli.
moswavleTa momzadebis donis Sefaseba
I klasi
pasuxebi
saSualoze maRaliver Seafasa
%
60
50
40
30
20
10
0
43
57
diagrama #17: I klasis moswavleebis momzadebis done maswavlebelTa
Sefasebebis mixedviT
aSkaraa, rom saswavlo wlis dasawyisSi, I klasis maswavleblebi
adekvaturad ver afaseben moswavlis SesaZleblobebs, radganac jer kidev
maTi gacnobis procesSi arian.
Mskolis materialur-teqnikuri resursebi
gamokiTxvis Sedegebis mixedviT, kompiuteriT sargeblobis saSualeba aqvs
maswavleblebis 20%-s, xolo ara aqvs 80 %-s. maT Soris visac aqvs
kompiuteriT sargeblobis saSualeba Tanabrad miekuTvnebian Tbilisisa da
regionis skolebs.
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
43
80%
20%
diax
ara
gaqvT Tu ara kompiuteriT
sargeblobis saSualeba
diagrama #18: maswavleblebis mier kompiuteriT sargeblobis saSualeba
saxelmZRvanelos garda yvelaze gavrcelebuli saganmanaTleblo resursi,
romelsac iyeneben maswavleblebi, aris vizualuri TvalsaCinoeba. am
resurss maswavlebelTa 58.1% iyenebs, damatebiTi literaturas 47.3%,
ufro naklebad iyeneben sagnobriv TvalsaCinoebas (29.1%) da sxvadasaxva
saxis aqtivobebs – 3.4%.
VII-X klasis maswavlebelTa 54.8% iyenebs vizualur TvalsaCinoebas, 20.%-
sagnobriv TvalsaCinoebas, 53.9% damatebiT literaturas, xolo 3.5%
sxvadasxva tipis aqtivobebs. gansxvavebuli Sedegebi gvaqvs I klasis
SemTxvevaSi vizualur TvalsaCinoebas iyenebs maswavlebelTa 69.7%,
sagnobriv TvalsaCinoebas 60.6%, damatebiT literaturas 20.2%, xolo
sxvadasxva tipis aqtivobebs mxolod 3%.
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
44
diagramaze #19 mocemulia pasuxebis ganawileba kiTxvaze aqvT Tu ara
saklaso biblioTeka.
saklaso biblioTeka
20,80%
50,30%
79,20%
49,70%
0% 20% 40% 60% 80% 100%
VII-X klasi
I klasi
diax
ara
diagrama #19: saklaso biblioTekis qona
VII-X klasis maswavleblebi skolis biblioTekaSi moswavleebs agzavnian
umetesad kviraSi erTxel an 2-jer- (33.3%); TveSi erTxel an 2-jer -
maswavlebelTa 29.6%-i agzavnis, xolo umetesobam aRniSna, rom
moswavleebs skolis biblioTekaSi arasodes (22.2%) an TiTqmis arasodes
agzavnis (30,50%).
sagnis laboratoriebi ara aqvs gamokiTxulTa 68%, xolo 38% aqvs.
skolis adamianuri resursebi
VII-X klasis maswavlebelTa 36.7%-is pasuxis mixedviT skolaSi
hyavT fsiqologi, 33.3%-is pasuxebis mixedviT logopedi, 37.8%-is
pasuxebis mixedviT laboranti da 21.1%-is mixedviT eqimi.
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
45
aRsaniSnavia, rom I klasis maswavleblebis pasuxebis mixedviT maT
skolaSi aris fsiqologi- 50% maswavleblebis pasuxis mixedviT,
laboranti 45.8% maswavleblebis pasuxis mixedviT logopedi
45.8% maswavleblebis pasuxis mixedviT da eqimi 37.5%
maswavleblebis pasuxis mixedviT.
swavlebis meTodebi
kvlevis erT-erTi amocana iyo dagvedgina, ramdenad iyeneben swavlebis
individualur meTodebs sxvadasxva donis moswavleebis mimarT. kerZod,
ramden moswavles aqvs sirTuleebi axali masalis aTvisebis dros, ramden
sust moswavles sWirdeba damatebiTi axsna ganmarteba, ramden warCinebuls
eZleva damatebiTi davaleba. kvlevis Sedegebidan gamomdinare VII-X
klasebSi 736 moswavles aqvs sirTuleebi axali masalis aTvisebisas, rac
VII-X klasis saerTo raodenobis 26.5%-ia. aseve 788 sust moswavles
sWirdeba damatebiTi axsna-ganmarteba, rac saerTo raodenobis 28.3%-ia da
565 Zlier moswavles eZleva damatebiTi davaleba, rac saerTo raodenobis
20.3%-ia.
I klasis SemTxvevaSi pasuxebi ase ganawilda: 85 moswavles aqvs sirTuleebi
axali masalis aTvisebisas, rac I klasis saerTo raodenobis 13.6%-ia. aseve
124 sust moswavles sWirdeba damatebiTi axsna-ganmarteba rac saerTo
raodenobis 19.3%-ia da 138 Zlier moswavles eZleva damatebiTi davaleba,
rac saerTo raodenobis 21.4%-ia.
dadginda saSualoze maRali dadebiTi kavSiri moswavleTa raodenobas
klasSi da im moswavleTa raodenobas Soris, visac aqvs sirTuleebi axali
masalis aTvisebisas. Pearson Correlation=0.404**16, aseve moswavleTa
raodenobasa da sust moswavleTa raodenobas Soris, Pearson Correlation=0.400**17.
rogorc statistikurma Sedegebma aCvena, moswavleTa raodenobebi
zemoTaRniSnuli parametrebis mixedviT, sagnis WrilSi gansxvavdeba.
gansxvavebaa VII klasis qarTulis da maTematikis maswavlebelTa mier
Zlieri moswavleebisaTvis damatebiTi davalebis micemaSi. kerZod, qarTulis
maswavleblebma mTlianobaSi upasuxes, rom 173 Zlier moswavles aZleven
16 Correlation is significant at the 0.01 level (2-tailed) 17 Correlation is significant at the 0.01 level (2-tailed)
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
46
damatebiT davalebas, xolo maTematikis maswavleblebma mTlianobaSi
daasaxeles 136 Zlieri moswavle, romelsac aZleven damatebiT davalebas. X
klasis maTematikis maswavleblebs ufro meti susti moswavlisaTvis
uxdebaT zedmeti axsna-ganmartebis micema, vidre qarTulis maswavleblebs
(Sesabamisad 167 da 127). aseve, maTematikis maswavleblebis pasuxebis
mixedviT, ufro met moswavles aqvs sirTuleebi axali masalis aTvisebaSi,
vidre qarTulis maswavleblebis pasuxebis mixedviT.
VII-X klasis maswavlebelTa muSaobis yvelaze gavrcelebuli xerxi aris
erTidaigive masalis gamoyeneba sxvadasxva donis moswavleebTan, magram
sxvadasxva siswrafiT davalebis Sesrulebis moTxovna. am xerxs
maswavlebelTa 62.6% iyenebs, sxvadasxva masalas sxvadasxva donis
moswavleebTan iyenebs maswavlebelTa 27.5%. ganawileba swavlebis xerxebis
mixedviT mocemulia qvemoT, diagramaze #20:
maTematikis maswavleblebi ufro iyeneben gansxvavebul masalas
gansxvavebuli moswavleebisaTvis, vidre VII klasis qarTulis
maswavleblebi. am meTods VII klasis maTematikis maswavleblebis 30.6%
3,8% 6,1%
62,6%
27,5%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
iyenebs erTsa da
imave masalas yvela
moswavlesTan,
radganac
maTi
SesaZleblobebis
done erTnairia
iyenebs erTsa da
imave masalas
sxvadasxva donis
moswavleebTan,
magram sxvadasxva
siswrafiT vTxov
davalebis
Sesrulebas
iyenebs erTsa da
imave masalas
yvela
moswavlesTan maTi
SesaZleblobebis
donis miuxedavad
da vTxov erTnairi
siswrafiT
Sesrulebas
iyenebs sxvadasxva
masalas sxvadasxva
donis moswavleebTan
diagrama #20: VII-X klasis maswavlebelTa mier gamoyenebuli
swavlebis xerxebi
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
47
iyenebs, roca qarTulis mxolod 8.3%, aseve X klasis maTematikis
maswavleblebis 41.7% iyenebs aRniSnul meTods, roca qarTulis mxolod
19.4%. gansxvaveba statistukurad mniSvnelovania.18 statistikurad
daTvlili iqna ramdenad aisaxeba swavlebis meTodi moswavleTa momzadebis
doneze. gansxvaveba meTodis mixedviT ar arsebobs, rac erTi mizeziT
SeiZleba aixsnas: moswavleTa momzadebis donis Sefaseba subieqturia da ar
asaxavs realur mdgomareobas.
skolis marTvis stili (saskolo sakiTxebTan dakavSirebuli
gadawyvetilebis miRebis manera)
kvlevis interess Seadgenda, ra xerxiT xdeboda wina saswavlo wels
saxelmZRvanelos SerCeva. diagramaze #21 mocemulia VII-X klasis
maswavlebelTa pasuxebis ganawileba am kiTxvaze.
5,3%
75,6%
19,1%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
skolis
administraciis
erTpirovnuli
gadawyvetilebiT
sagnis
maswavlebelTa
saerTo
gadawyvetilebiT
piradi arCevaniT
diagrama #21: saskolo saxelmZRvaneloebis SerCevis principi
rogorc diagramidan #21 Cans, saxelmZRvanelos arCeva xdeboda sagnis
maswavlebelTa saerTo gadawyvetilebiT (75.6%). xolo I klasis
18 Sig. (2-tailed)<0.005
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
48
maswavlebelTa SemTxvevaSi 100% maswavleblebis miuTiTebs, rom wignis
arCeva wina wels xdeboda skolis administraciis gadawyvetilebiT.
saxelmZRvanelos Zlier mxared ZiriTadad saxeldeba, Tu masSi aris
savarjiSoebi, amocanebi, krosvordebi, praqtikuli samuSaoebi. es parametri
metad mniSvnelovania I klasis maswavleblebisaTvis. VII-X klasis maswavle-blebisaTvis, aseve mniSvnelovania saxelmZRvanelos meToduroba (19.1%) da
masalis siiole da konkretuloba (25.2%).
maswavlebelTa TanamSromloba
digramaze #22 mocemulia Sedegebis ganawileba kiTxvaze- ramdenad xSirad
xvdebodnen wina wels sagnis sxva maswavleblebs VII-X klasis
maswavleblebi, raTa ganexilaT sagnis swavlebasTan dakavSirebuli
sakiTxebi.
17,1%14,0%
26,4%
29,5%
2,3%
7,8%
3,1%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
yoveldRe kviraSi 2-
jer an 3-
jer
kviraSi
erTxel
TveSi
erTxel
2 TveSi
erTxel
weliwadSi
erTxel an
2-jer
arasdros
diagrama #22: maswavlebelTa TanamSromloba
diagramebze #23 da #24 mocemulia pasuxebis ganawileba maTematikisa da
qarTulis maswavleblebs Soris ramdenad xSirad xvdebodnen wina wels
sagnis sxva maswavleblebs.
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
49
Sexvedrebis sixSire
qarTulis maswavleblebi
yovel dRe
kviraSi 2-3-jer
kviraSi erTxel
TveSi erTxel
TveSi orjer
2 TveSi erTxel
arasdros
%
403020100
9
33
31
11
11
diagrama #23: qarTulis maswavleblebis TanamSromloba
Sexvedrebis sixSire
maTematikis maswavleblebi
yovel dRe
kviraSi 2-3-jer
kviraSi erTxel
TveSi erTxel
TveSi orjer
or TveSi erTxel
arasdros
%
3020100
3
5
3
27
21
17
24
diagrama #24: maTematikis maswavleblebis TanamSromloba rogorc
diagramebidan Cans, maTematikis maswavleblebs kolegebTan ufro xSiri
Sexvedrebi aqvT, rac sagnis specifikidan gamomdinareobs.
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
50
diagrama #25-ze mocemulia Sedegebis ganawileba kiTxvaze - ramdenad
xSirad xvdebodnen I klasis Mmaswavleblebi TavianT kolegebs wina wels.
Sexvedrebis sixSire
I klasis maswavleblebi
yovel dRe
kviraSi 2-3 -jer
kviraSi erTxel
TveSi erTxel
TveSi orjer
%
50403020100
5
43
19
22
8
diagrama #25: dawyebiTis maswavleblebis TanamSromloba
rogorc diagramidan #26 dan Cans, moswavleebis problemebs VII-X klasis
maswavleblebi ganixilaven kolegebTan erTad ufro metad kviraSi erTxel
(28.7%).
5,4%
2,3%
6,2%
17,8%
28,7%
16,3%
23,3%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
yoveldRe kviraSi 2-
jer an 3-
jer
kviraSi
erTxel
TveSi
erTxel
2 TveSi
erTxel
weliwadSi
erTxel an
2-jer
arasdros
diagrama #26: moswavleTa problemebis ganxilvis sixSire VII-X klasis
maswavleblebis mier
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
51
moswavleTa Sefasebis meTodebi
kvlevis interess warmoadgenda, gamogvevlina yvela is SesaZlo meTodi,
romelsac iyenebdnen wina wels maswavleblebi mosawavleTa Sefasebisas.
yvelaze xSirad gamoyenebuli Sefasebis meTodebia sakontrolo davaleba,
zepiri gamokiTxva da weriTi saSinao davaleba. gamokiTxul maswavlebelTa
mxolod mesamedi (33.6%) iyenebs Sefasebis iseT meTods, rogoricaa
testireba.
mSoblis CarTva saswavlo procesSi
wina wels moswavleTa mSobels an meurves VII-X klasis maswavleblebi
TveSi erTxel xvdeboda (63.4%) – ix. diagrama #27:
6,9%
63,4%
18,3%
9,2%
2,3%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
kviraSi
erTxel
TveSi
erTxel
an2-j
er
weliwad
Si4-6-j
er
weliwad
Si1-3-j
er
arasd
ros
diagrama #27: VII-X klasis maswavleblTa mSobelTan/meurvesTan Sexvedris
sixSire
I klasis maswavlebelTa pasuxebis ganawileba ki analogiur kiTxvaze, maTi
azriT ra sixSiriT unda xvdebodnen I klasis maswavleblebi mSoblebs
saskolo cxovrebis gansaxilvelad, mocemulia diagramaze # 28-ze:
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
52
ra sixSiriT unda xvdebodes maswavlebeli
pirveli klasis mSobels
TveSi erTxel/orjerkviraSi erTxel
%
100
80
60
40
20
0 8
92
diagrama #28: dawyebiTis maswavleblebis azri mSobelTan Sexvedris
sixSiris Sesaxeb
maswavleblis molodinebi moswavleTa moswrebis mimarT
kvleva iTvaliswinebda, Segveswavla maswavlebelTa molodinebi moswavleTa
moswrebis mimarT maT saganSi. rogorc Sedegebma aCvena, VII-X klasis
maswavlebelTa umravlesoba 51.9% fiqrobs, rom warCinebuli mis saganSi
klasSi iqneba naxevarze naklebi, xolo 29% miiCnevs, rom TiTqmis naxevari.
(diagrama #29), qarTulisa da maTematikis maswavleblebis molodinebs
Soris gansxvaveba ar dadasturda.
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
53
0,8%
14,5%
29,0%
51,9%
3,8%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
yvela an
TiTqmis
yvela
naxevarze
meti
daaxloebiT
naxevari
naxevarze
naklebi
arcerTi an
TiTqmis
arcerTi
klasidan ramdeni moswavle iqneba warCinebuli Tqvens
saganSi
diagrama #29: VII-X klasis maswavlebelTa molodinebi mocemul saganSi
moswavleTa warmatebis Sesaxeb
I klasis maswavlebelTa 54.1 %-is azriT ki moswavleTa naxevarze meti
iqneba warCinebuli. I klasis maswavleblebs gacilebiT optimisturi
molodinebi aqvT sakuTari moswavleebis samomavlo moswrebis mimarT, vidre
VII-X klasis maswavleblebs. (diagrama # 30).
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
54
ramdeni moswavle iqneba warCinebuli
TiTqmis yvela
naxevarze meti
TiTqmis naxevari
naxevarze naklebi
%
6050403020100
11
24
54
11
diagrama #30: dawyebiTis maswavleblebis molodinebi moswavleTa
warmatebis Sesaxeb
daskvna: kvlevam gamoavlina, rom maswavleblebis umravlesobas ara aqvs
gavlili Semdgomi profesiuli gadamzadeba. maswavleblebis xelfasi araa
maTTvis Semosavlis ZiriTadi wyaro, aramed maT aqvT damatebiTi
Semosavlebi, es aris ZiriTadad maTi ojaxis wevris xelfasi. gamokiTxul
sapilote skolebSi moswavleTa gadineba-Sedinebis odenoba TiTqmis
Tanabaria.
gamokiTxuli qarTulis maswavleblebi ufro xSirad fiqroben, rom
moswavleebi dainteresebulebi arian maTi sagniT, vidre maTematikis
maswavleblebi. maswavleblebi ufro metad subieqturad afaseben
moswavleTa momzadebis dones TavianT sagnebSi. mxolod maswavlebelTa
mcire raodenobas aqvs Tanamedrove teqnikuri saSualebebis (kompiuteri,
laboratoria) gamoyenebis saSualeba. skolebSi arasakmarisia adamianuri
resursebic: fsiqologebi, logopedebi da sxva damxmare specialistebi.
dadginda, rom klasSi moswavleTa raodenobis zrda iwvevs damatebiT
problemebs axali masalis aTvisebis mxriv.
I, VII da X klasis maswavlebelTa sawyisi mdgomareobis Seswavla
55
mocemuli kvlevis mixedviT, maTematikis maswavleblebs ufro meti
susti moswavlisaTvis uxdebaT zedmeti axsna-ganmartebis micema, vidre
qarTulis maswavleblebs da Sesabamisad, SeiZleba vigulisxmoT, rom
moswavleebs ufro uWirT maTematika, vidre qarTuli. VII-X klasis
maswavlebelTa muSaobis yvelaze gavrcelebuli xerxi aris erTidaigive
masalis gamoyeneba sxvadasxva donis moswavleebTan, magram sxvadasxva
siswrafiT davalebis Sesrulebis moTxovna.
saxelmZRvanelos arCevaSi Tavisuflebis mixedviT Tu vimsjelebT,
skolebSi demokratiuli marTvis Canasaxebia (skolebSi VII-X
saxelmZRvanelos arCeva xdeboda sagnis maswavlebelTa saerTo
gadawyvetilebiT), Tumca I klasis saxelmZRvanelos arCeva administraciis
erTpirovnuli gadawyvetilebiT xdeboda 100 %-is SemTxvevaSi. maTematikis
maswavleblebs kolegebTan ufro xSiri Sexvedrebi aqvT sagnis swavlebasTan
dakavSirebuli sakiTxebis gansaxilvelad, vidre sxva sagnebis
maswavleblebs, rac SesaZloa sagnis specifikidan gamomdinareobdes.
sainteresoa, rom VII-X klasis moswavleebi ufro xSirad (kviraSi
erTxel) xvdebian erTmaneTs moswavleebis problemebis gansaxilvelad,
vidre I klasis maswavleblebi (TveSi erTxel). es SesaZloa ganpirobebulia
imiT, rom I klass ZiriTadad erTi maswavlebeli aswavlis, xolo VII-X
klasSi ki sxvadasxva sagnis maswavleblebi Sedian.
yvelaze xSirad gamoyenebuli Sefasebis meTodebia sakontrolo
davaleba, zepiri gamokiTxva da weriTi saSinao davaleba. wina wels
moswavleTa mSobels an meurves VII-X klasis maswavleblebi TveSi erTxel
xvdebodnen.
I klasis maswavleblebs gacilebiT optimisturi molodinebi aqvT
sakuTari moswavleebis samomavlo warmatebebis mimarT, vidre VII-X klasis
maswavleblebs.
saxelmZRvaneloebis Sefaseba
56
4.3. kvlevis dasaxeleba: saxelmZRvaneloebis Sefaseba
kvlevis mizani: saxelmZRvaneloebis asakTan Sesabamisoba da pedagogiuri
gamarTuloba
sakvlevi faqtorebi:
paragrafis Sinaarsis, enis da savarjiSoebis sirTule (asakTan
Sesabamisoba);
Tanmimdevruloba;
moswavleTa motivacia;
savarjiSoebi, rogorc meToduri saxelmZRvaneloebi;
TvalsaCinoeba, rogorc meTodikis nawili.
Catarebis dro: 2005 oqtomberi–noemberi
kvlevis meTodi: maswavlebelTa gamokiTxva. Kspecialurad Sedgenili
kiTxvari zomavda “saskolo saxelmZRvaneloebis Sefasebis zogad
moTxovnebSi” mocemuli 4 kriteriumidan 2-s: saxelmZRvaneloebis asakTan
Sesabamisoba da pedagogiuri gamarTuloba
kvlevis obieqti:
VII-X klasis 79 saxelmZRvanelo – 4000 anketa
centrebi: zugdidi, baTumi, quTaisi, Tbilisi, axalcixe, gori, gurjaani.
kvlevis Sedegebi:
Sedegebi damuSavda monacemTa statistikuri analizis kompiuteruli
paketiT. gamoyenebuli iqna aRweriTi da daskvniTi statistikis meTodebi,
kerZod, Pearson –is korelacia (r) da sixSireTa procentuli ganawileba.
saxelmZRvaneloebis Sefaseba
57
monacemebis sandobaze miuTiTebda:
1. urTierTsawinaaRmdego debulebebs Soris uaryofiTi
korelacia;
2. TiToeul blokSi msgavs SekiTxvebze dadebiTi korelacia.
sando pasuxebis procentuli ganawilebis analizis safuZvelze gakeTda
daskvnebi da rekomendaciebi, rogorc avtorebisTvis aseve SemfasebelTaTvis
(kerZod, daiwera 25 individualuri rekomendacia VII-X klasis
saxelmZRvaneloebis avtorebisaTvis).
rekomendaciebi ar daiwera ((1) I klasis saxelmZRvaneloebisaTvis,
radganac raodenobrivi monacemebis simciris gamo iyo Tvisebrivi
informaciis damatebis saWiroeba. am mizniT dekemberis dasawyisSi daigegma I
klaselebis kvleva (ix. I klaseli moswavleebis kvleva); ((2) im 7-10 klasis
saxelmZRvaneloebisaTvis, romlis Sefaseba 20 respodentze naklebma gaakeTa
da romelzedac sando anketebis raodenoba 20-ze naklebi iyo.
daskvna: kvlevis am raodenobrivma meTodma ar gaamarTla am etapze,
ramdenadac saxelmZRvaneloebis Sefaseba daiwyo wlis dasawyisSi, rodesac
maswavleblebi ar iyvnen saTanadod kompetenturebi da ar flobdnen
kvalifikaciis Sesabamis dones, imisaTvis, rom adekvaturad SeefasebinaT
saxelmZRvaneloebi da erovnuli standartis moTxovnebi gaeSinagnebinaT. am
mizniT daigegma Tvisebrivi kvlevebi (kerZod, I klaseli moswavleebis
kvleva da maswavleblis dRiuri: saxelmZRvaneloebis Tvisebrivi analizi).
gakveTilze dakvirveba
58
4.4. kvlevis dasaxeleba: gakveTilze dakvirveba
kvlevis mizani: maswavleblis mier Tanamedrove swavlebis meTodebis
gamoyenebis Sefaseba.
sakvlevi faqtorebi: swavlebis Tanamedrove meTodikis gamoyenebis Sefaseba;
swavlis swavlis xelSewyobis Sefaseba;
gakveTilis marTvis stilis da xarisxis Sefaseba;
saswavlo garemos/atmosferos Sefaseba;
maswavleblebis optimizmis (bednierebis donis) Sefaseba.
Catarebis dro: 2005 noemberi- 2006 ianvari, Tebervali, aprili.
kvlevis meTodi: erTdroulad gamoyenebul iqna sami sxvadasxva meTodi:
gakveTilze dakvirveba, moswavleTa gamokiTxva, maswavleblis interviu.
kvlevis procedura moicavda eqspertis mier VII-X klasis gakveTilis
dakvirvebas, amis Semdeg xdeboda maswavleblisgan intervius meTodiT
informaciis Segroveba, imis Sesaxeb Tu igi piradad rogor afasebda Tavis
mier Catarebul gakveTils da moswavleebis gamokiTxva, imis Sesaxeb, Tu
isini rogor afasebdnen Catarebul gakveTils.
kvlevis obieqti: VII-X klasis 1114 moswavlis gamokiTxva, 158
gakveTilis dakvirveba (VII-X klasi), 53 (I klasis dakvirveba) da 63
maswavleblis (VII-X klasi) interviu.
kvlevis Sedegebi:
2005 wlis noember-aprilSi Catarebuli kvlevis Sedegad dadginda, rom
gakveTilis ZiriTadi mizani aris axali masalis axsna moswavleebisTvis,
Tumca gamonaklisia ianvris Tve, rodesac axali gakveTilis axsna da aseve
gamokiTxva erTnairi maCveneblebiT xasiaTdeba (ix. diagrama #1). gakveTilis
Semadgenel nawils aseve warmoadgens ganmtkiceba, romelsac eqspertebis
dakvirvebis monacemebiT, 30-35% ukavia anu dakvirvebis dros gakveTilebis
1/3 SemTxvevaSi damkvirvebeli gakveTilis miznad ganmtkicebas miiCnevs.
ganmtkicebasa da axali masalis axsnasTan SedarebiT naklebi adgili ukavia
gamokiTxvas. statistikuri Sedegebis mixedviT SesaZlebelia iTqvas, rom
aqcenti keTdeba axali masalis miwodebaze da mis ganmtkicebaze, xolo am
masalis aTvisebis xarisxis Sefaseba naklebad xdeba. Tumca aseTi Sedegis
mizezi SesaZlebelia iyos maswavlebelTa mxridan damkvirveblisaTvis
gakveTilze dakvirveba
59
sakuTari SesaZleblobebis demonstrireba (sagnis codna) an damkvirveblis
subieqturi interpretacia gakveTilis mizanTan mimarTebaSi.
gakveTilis mizani
damkvirveblebi 42,
5%
35,
9%
35,
5%
30,
4%
32,
5%
25,
0%
41,
3%32,
3%
37,
0%
28,
3%
32,
3%
27,
2%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
noemberi ianvari Tebervali aprili
Tveebi
%
axali gakveTilis axsna
ganmamtkicebeli
Sesamowmebeli
diagrama #1: damkvirveblis Sefasebebi: gakveTilis miznis gansxvaveba
Tveebis mixedviT
analogiuri Sedegebia I klasis dakvirvebis monacemebSic, Tumca axali
masalis axsnas I klasis SemTxvevaSi kidev ufro maRali maCvenebeli aqvs,
damkvirvebelTa 56.1% miiCnevs rom gakveTilis mizani axali masalis axsnaa,
36.6% fiqrobs, rom ganmtkiceba, xolo 12.2%-is azriT ki gakveTilis
mizani gamokiTxvaa.
aqve mizanSewonilia moviyvanoT maswavlebelTa intervius Sedegebi:
kiTxvaze, Tu ras miiCneven maswavleblebi gakveTilis miznad, gamokiTxulTa
49.2%-ma aRniSna, rom maT gakveTilze prioritetuli iyo axali masalis
axsna, 17.5% aRniSna, rom prioritetuli iyo wina gakveTilze ganvlili
masalis damuSaveba, xolo 33.3%-ma aRniSna, rom prioritetuli iyo
ganvlili masalis Semowmeba. rogorc Cans, maswavlebelTa da
damkvirvebelTa SefasebaSi gakveTilis mizanTan mimarTebaSi aris gansxvaveba.
kerZod, mawavleblebi miiCneven, rom maT axali masalis axsnasa da ganvlili
gakveTilze dakvirveba
60
masalis gamokiTxvaze gaakeTes aqcenti (ix. diagrama #2), xolo
damkvirveblebi fiqroben, rom aqcenti gakveTilis ganmavlobaSi gakeTda
axali masalis axsnasa da masalis ganmtkicebaze.
49,2%
17,5%
33,3%
0,0%
10,0%
20,0%
30,0%
40,0%
50,0%
60,0%
axali gakveTilis
axsna
ganmamtkicebeli Sesamowmebeli
gakveTilis mizani
(maswavleblebi)
diagrama #2: maswavleblebis mier Sefasebuli gakveTilis ZiriTadi
mizani
@
Tu zemoT mocemuli monacemebis Sedarebas movaxdenT moswavleTa
gamokiTxvis SedegebTan (ixileT diagrama #3), aRmoCndeba, rom moswavleTa
gamokiTxvis Sedegebi uaxlovdeba damkvirveblebis pasuxebs axali masalis
axsnis parametriT, xolo ganmtkicebis parametri ki maswavleblebisa da
damkvirveblebis pasuxebis Sualeduria. rac Seexeba gamokiTxvas,
moswavleebis azriT, amas ufro xSirad hqonda adgili (39%), vidre amas
maswavleblebi da damkvirveblebi fiqroben.
maswavleblebisa da moswavleebis pasuxebis mixedviT, SeiZleba iTqvas, rom
orsave SemTxvevaSi masSi CarTulobis xarisxi gansazRvravs pasuxebs.
gakveTilis axsnis SemTxvevaSi maswavlebelia mTavari subieqti, xolo
gamokiTxvis SemTxvevaSi ki moswavle.
gakveTilze dakvirveba
61
diagrama #3: moswavleebis mier Sefasebuli gakveTilis ZiriTadi mizani
diagramaze #4 mocemulia gakveTilis etapebi Tveebis mixedviT. monacemebis
mixedviT, aprilis TveSi SeiniSneba ganmtkicebis etapis statistikuri
maCveneblebis Sesusteba da monitoringis etapis gaZliereba, rasac Tavis
mxriv SesaZlebelia sxvadasxva mizezi hqondes. kerZod, ganmtkicebis etapis
Sesusteba ukavSirdebodes trimestris dasrulebas, xolo monitoringis
komponentis gazrda maswavleblis mier gakveTilis am komponentze
specialuri momzadebis (treningis) gavlas.
gakveTilze dakvirveba
62
gakveTilze dakvirveba
63
diagramaze #5-ze naCvenebia damkvirvebelTa, moswavleTa da maswavlebelTa
mier dasaxelebuli meTodebi, romelTac iyeneben maswavleblebi sxvadasxva
etapze, diagramaze monacemebi naCvenebia mTlianobaSi da ara sxvadasaxva
Tveebis mixedviT. rogorc diagramidan #5 Cans, yvelaze gavrcelebuli
meTodi, romelsac iyeneben maswavleblebi aris didaqtikuri meTodi.
respondentTa samive jgufi gamoyenebuli meTodebis dasaxelebisas
daaxloebiT erTnair pasuxebs iZleva.
diagrama #5: gakveTilze gamoyenebuli swavlebis meTodebi
diagramaze #6 mocemulia gamoyenebuli meTodebis ganawileba Tveebis
mixedviT. rogorc diagramidan Cans gansxvaveba Tveebis mixedviT ar aris
TvalsaCino; gansxvaveba SeiniSneba mxolod monologis meTodis gamoyenebaSi
Tveebis mixedviT da es gansxvaveba statistikurad sandoa.19 am garemoebis
19 Sig. (2-tailed)<0.005
gakveTilze gamoyenebuli meTodebi
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
maswavlebeli
damkvirvebeli
moswavle
maswavlebeli 33,40% 10,10% 12,80% 18,50% 12,80% 12,30%
damkvirvebeli 39,90% 11,60% 13,10% 15,80% 7,80% 11,80%
moswavle 34,30% 8,30% 14,50% 16,40% 10,10% 16,40%
didaqti
kuri
sokratu
li
praqtiku
li
social
uri
damouki
debeli
weriTi
monolo
gi
gakveTilze dakvirveba
64
axsna SesaZlebelia mxolod erTi faqtoriT, rogoricaa maswavleblis mier
specialuri momzadebis (treningis) gavlena. aprilis TveSi maswavleblebi
ukve acnobiereben, rom monologi ar aris swavlebis efeqturi meTodi da
Sesabamisad amcireben mis gamoyenebas.
13,10%
10,10%
16,80%
5,60%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
didaqtikuri
sokratuli
praqtikuli
socialuri
damoukidebeli
weriTi
samuSao
monologi noemberi
ianvari
Tebervali
aprili
diagrama #6: gansxvaveba swavlebis meTodebis gamoyenebaSi Tveebis mixedviT
mocemul SemTxvevebSi maswavleblis mier didaqtikuri meTodis gamoyeneba
damkvirveblis mier Sefasebulia, rogorc saSualod efeqturi. (44.4%
fiqrobs, rom meTodi saSualod efeqturia, efeqturi - 26.3% da Zalian
efeqturi - 4.2%, xolo 16.9% meTods odnav efeqturad afasebs da 8.2%
fiqrobs, rom es meTodi araefeqturad iqna gamoyenebuli). detaluri
monacemebi gamoyenebuli meTodebisa da maTi efeqturobis Sesaxeb mocemulia
cxrilSi #1
gakveTilze dakvirveba
65
meTodi araefeq-
turi
odnav
efeqturi
saSualod
efeqturi
efeqturi sruliad
efeqturi
didaqtukuri 8.2% 16.9% 44.4% 26.3% 4.2%
sokratuli 2.1% 7.1% 40.6% 42.7% 7.6%
praqtikuli 8.6% 15.9% 37.9% 30.6% 7.1%
socialuri 8.7% 14.8% 38.5% 33.3% 4.7%
damoukidebeli
muSaoba
13.3% 16.6% 43.6% 24.7% 1.8%
monologi 10.9% 18.7% 44.7% 21.6% 4.2%
cxrili #1: gamoyenebuli swavlebis meTodebis efeqturoba
rogorc cxrilidan Cans, damkvirvebelTa 42.7% miuTiTebs mocemul
SemTxvevaSi maswavleblis mier gamoyenebuli sokratuli meTodis
efeqturobaze, Tumca misi gamoyeneba diagramis #6-is mixedviT mxolod
11.6% SemTxvevaSi saxeldeba. analogiurad, praqtikuli da socialuri
meTodebic gamoiyeneba, damkvirvebelTa azriT, Sesabamisad, 13.1% da 15.8%
SemTxvevaSi saxeldeba, xolo maTi efeqturoba ufro maRalia, vidre
yvelaze xSirad gamoyenebuli didaqtikuri meTodisa (26.3%). yvelaze
araefeqturad miCneulia damoukidebeli muSaoba da monologi (13.3% da
10.9%)
diagramaze #7 mocemulia masalis kavSirebi, romelic dafiqsirebulia
damkvirvebelTa mier gakveTilis msvlelobisas. yvelaze maRali maCvenebeli
52.4% aqvs Sidasagnobriv kavSirebs. yvelaze dabali maCvenebeli aqvs
gamoyenebiT sferosa da saganTaSoris kavSirebs.
gakveTilze dakvirveba
66
masalis kavSirebi
52,4%
11 ,6% 11 ,1%
22,0%
2,8%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
Sidasagnobrivi
saganTaSorisi
gamoyenebiTi
sfero
moswavlis
gamocdileba
kavSiri ar
aris
diagrama #7: maswavleblis mier sxvadasxva kavSirebis gamoyeneba
aRsaniSnavia, rom masalis kavSirebis Sefasebebi gansxvavdeba Tveebis mi-
xedviT. diagrama #8 ze da cxrilSi #2 mocemulia dawvrilebiTi mona-
cemebi. wina Tveebisgan gansxvavebiT Tebervalsa da martSi ufro iSviaTad
gvxvdeba saganTaSorisi kavSirebis dafiqsireba, xolo Sidasagnobrivi kav-
Sirebis dafiqsireba xdeba aprilSi ufro metad, vidre noembridan Teber-
vlis CaTvliT. Tumca statistikurad gansxvaveba ar aris mniSvnelovani.
masalis
kavSirebi noemberi ianvari Tebervali aprili
Sidasagnobrivi 51,80% 44,40% 55,60% 60,90%
saganTaSorisi 15,10% 13,30% 5,60% 9,20%
gamoyenebiTi
sfero 9,60% 16,20% 11,10% 7,60%
moswavlis
gamocdileba 19,50% 22,40% 25,80% 22,30%
kavSiri ar aris 4,10% 3,70% 2,00% 0,00%
cxrili #2: maswavleblis mier sxvadasxva kavSirebis gamoyeneba
procentebSi: gansxvavebebi Tveebis mixedviT
gakveTilze dakvirveba
67
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
Sidasagnobrivi
saganTaSorisi
gamoyenebiTi
sfero
moswavl
is
gamocdileba
kavSiri ar
aris
noemberi
ianvari
Tebervali
aprili
diagrama #8: maswavleblis mier sxvadasxva kavSirebis gamoyeneba
procentebSi: gansxvavebebi Tveebis mixedviT
dakvirvebis dros xdeboda agreTve moswavleTa azrovnebis aqtivaciis
Sefaseba, romelsac adgili hqonda gakveTilis ganmavlobaSi. unda aRiniSnos,
rom dakvirvebis dasawyisSi anu noembris dakvirvebis Sedegebis mixedviT
azrovnebis aqtivacia ufro nakleb SemTxvevSi xdeboda, vidre Semdgomi
dakvirvebis etapebze – ix. diagrama #9; noembris dakvirvebis mixedviT,
damkvrvebelTa 25.8% fiqrobs, rom gamoyenebuli meTodebis saSualebiT
azrovnebis aqtivacia Zalian dabalia, roca ianvar-aprilis dakvirvebis
mixedviT moswavleebis azrovnebis aqtivacia ufro izrdeba. es SesaZloa
gamowveulia imiT, rom TandaTanobiT mcirdeba maswavleblis mier
monologis meTodis gamoyeneba, rac miuTiTebs treningis zegavleniT misi
profesionalizmis gazrdaze. aseve, SesaZloa, damkvirveblis mier
dakvirvebis meTodis gamoyeneba ufro ixveweba.
gakveTilze dakvirveba
68
azrovnebis aqtivacia Tveebis mixedviT
15.89%
25.80%28.15%
10.26%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
Zalian
dabali
dabali
saSualo
maRali
Zalian
maRali
noemberi
ianvari
Tebervali
aprili
diagrama #9: gansxvavebebi moswavleTa azrovnebis aqtivaciaSi Tveebis
mixedviT
cxrilSi #3 moyvanilia moswavleTa gamokiTxvis Sedegebi, romlebic exeba
azrovnebis aqtivacias gakveTilis procesSi. TiToeuli Sefaseba
moswavleTaTvis axsnili iyo winadadebiT, romelic mas unda aerCia.
Sedegebidan gamomdinare, moswavleTa 31,5 %-Tan azrovnebis Zalian maRali
aqtivacia aRmoaCnda, xolo 20.3 %-s Zalian dabali.
imisTvis, rom migeRoT maRali niSani sakmarisi iyo:
# pasuxi Sesatyvisi
Sefaseba
%
1 sakmarisi iyo gagexsenebinaT ra weria
saxelmZRvaneloSi;
Zalian
dabali
20,3
2 mTavris gamoyofa da dasabuTeba dabali 336,5
3 analogiuri SemTxvevis moZebna piradi
gamocdilebidan
saSualo 44,4
4 sxva adamianisTvis mocemuli masalis axsna maRali 77,4
5rTuli problemis gadaWra
Zalian
maRali
31,5
cxrili #3: moswavleebis mier Sefasebuli azrovnebis aqtivacia
gakveTilze dakvirveba
69
cxrili #4-Si mocemulia kavSiri gamoynebul meTodsa da am meTodis
Sedegad moswavleTa azrovnebis aqtvacias Soris. rogorc cxrilidan Cans,
damkvirvebelTa umravlesoba miiCnevs, rom gakveTilze gamoyenebuli
meTodebidan azrovnebis aqtivaciis maRal dones ganapirobebs sokratuli
meTodisa (33%) da damoukidebeli samuSaos gamoyeneba gakveTilze (45.5%).
gamoyenebul meTodsa da azrovnebis aqtivacias Soris kavSiri
VII-X klasi azrovnebis aqtivacia sul:
Zalian
dabali
dabali
saSualo
maRali
Zalian
maRali
gamoyenebu
li
meTodebi
didaqtikuri 317 389 691 420 38 1855
meTodis
Sefasebis %17.1% 21.0% 37.3% 22.6% 2.0%
sokratuli 43 59 225 177 33 537
meTodis
Sefasebis %8.0% 11.0% 41.9% 33.0% 6.1%
praqtikuli 108 101 209 171 26 615
meTodis
Sefasebis %17.6% 16.4% 34.0% 27.8% 4.2%
socialuri 112 120 270 205 23 730
meTodis
Sefasebis %15.3% 16.4% 37.0% 28.1% 3.2%
damoukidebe
li samuSao 74 62 165 57 5 363
meTodis
Sefasebis %20.4% 17.1% 17.1% 45.5% 1.4%
monologi 132 131 198 99 14 574
meTodis
Sefasebis %23.0% 22.8% 34.5% 17.2% 2.4%
sul: 786 862 1758 1129 139 4674
cxrili #4: VII-X klasi: gamoyenebul meTodsa da azrovnebis aqtivacias
Soris kavSiri
cxrilis #5 is mixedviT, analogiuri Sedegebia I klasis dakvirvebis
monacemebis mixedviTac. azrovnebis aqtivaciis maRal dones, damkvirvebelTa
gakveTilze dakvirveba
70
azriT, uzrunvelyofs sokratuli 66.7%, damoukidebeli samuSaos 33.3%
meTodebi, rasac emateba aseve TamaSis meTodi 30.1%.
I klasiazrovnebis aqtivacia sul:
Zalian
dabali
dabali
saSualo
maRali
Zalian
maRali
gamoyenebuli
meTodebididaqtikuri 65 139 138 119 8 469
meTodis Sefasebis % 13.9 29.6 19.4 25.4 1.7 36.9
sokratuli 3 3 7 28 1 42
meTodis Sefasebis % 7.1 7.1 16.7 66.7 2.4 3.3
praqtikuli 26 61 68 33 0 188
meTodis Sefasebis % 13.8 32.4 36.2 17.6 0 14.8
socialuri 15 23 27 17 0 82
meTodis Sefasebis % 18.3 28.0 32.9 20.7 0 6.4
damoukidebeli
samuSao12 20 27 31 3 93
meTodis Sefasebis % 12.9 21.5 29.0 33.3 3.2 7.3
monologi 25 37 30 20 0 112
meTodis Sefasebis % 22.3 33.0 26.8 17.9 0 8.8
TamaSi 31 70 91 86 8 286
meTodis Sefasebis % 10.8 24.5 31.8 30.1 2.8 22.5
sul: 117 353 388 334 20 1272
cxrili #5: I klasi: gamoyenebul meTodsa da azrovnebis aqtivacias Soris
kavSiri
cxrilSi #6 mocemulia VII-X klasis moswavleTa pasuxebis mixedviT
Sedgenili maCveneblebi, romlebic kiTxvaris mixedviT Seesabameba cxrilis
parametrebs20. Aaqedanac irkveva, rom azrovnebis maRal aqtivacias iwvevs
sokratuli meTodis gamoyeneba (66.7%) da damoukidebeli samuSao (33.3%);
20moswavleTa kiTxvarSi azrovnebis aqtivacia, rogorc termini ar aris mocemuli,
azrovnebis aqtivaciis sxvadasxva xarisxs Seesabameba moswavleTa konkretuli
TviTSefaseba, romelic aRwerilia winadadebebis saSualebiT.
gakveTilze dakvirveba
71
VII-X klasiazrovnebis aqtivacia sul:
Zalian
dabali
dabali
saSualo
maRali
Zalian
maRali
gamoyenebuli
meTodebididaqtikuri 65 139 138 119 8 469
meTodis
Sefasebis %13.9 29.6 19.4 25.4 1.7 36.9
sokratuli 3 3 7 28 1 42
meTodis
Sefasebis %7.1 7.1 16.7 66.7 2.4 3.3
praqtikuli 26 61 68 33 0 188
meTodis
Sefasebis %13.8 32.4 36.2 17.6 0 14.8
socialuri 15 23 27 17 0 82
meTodis
Sefasebis %18.3 28.0 32.9 20.7 0 6.4
damoukidebeli
samuSao12 20 27 31 3 93
meTodis
Sefasebis %12.9 21.5 29.0 33.3 3.2 7.3
monologi 25 37 30 20 0 112
meTodis
Sefasebis %22.3 33.0 26.8 17.9 0 8.8
cxrili #6: VII-X klasis moswavleebis mier Sefasebuli: gamoyenebul
meTodsa da azrovnebis aqtivacias Soris kavSiri
kvleva iTvaliswinebda imis dadgenas, Tu ramdenadaa CarTuli moswavle
gakveTilis procesSi. am kiTxvaze sxvadasxva formulirebebiT pasuxobdnen
rogorc damkvirveblebi, aseve maswavleblebi da moswavleebi. aRmoCnda, rom
damkvirvebelTa pasuxebi am kiTxvaze gansxvavdeba maswavlebelTa
pasuxebisgan. damkvirvebelTa 33.5% afiqsirebs, rom klasis naxevaria
CarTuli gakveTilis procesSi, 35.2% aRniSnavs, rom klasis naxevarze
metia CarTuli, xolo maswavleblebis SemTxvevaSi 42.9% miuTiTebs, rom
klasis naxevarze metia CarTuli, xolo 46.0% aRniSnavs, rom mTeli klasia
CarTuli. diagramaze #10 gansxvavebebi naTlad Cans21
21 Sig. (2-tailed)<0.005
gakveTilze dakvirveba
72
8,0%
14,2%
33,5%35,2%
9,1%
16,2%
6,3%
42,9%
46,0%
3,2%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
erTeulebi
kl
asis mcire
nawil
i
naxevari
klasi
naxevarze
meti
TiTqmis
mTel
i kl
asi
damkvirveblebi
maswavleblebi
diagrama #10: damkvirveblebis da maswavleblebis Sefasebebi moswavleTa
CarTulobaze
maswavleblebs daesmodaT SekiTxva, xels xom ar uSlida gakveTilis
procesSi vinme. am kiTxvaze pasuxebi ase ganawilda: ki 9.5%, ara 90.5%.
aseve maswavleblebs daesmodaT SekiTxva, Tu ramdeni moswavle iyo pasiuri.
pasiurobis maCvenebeli aris 25.2%, xolo CarTulobis ki 76.3%.
kavSiri arsebobs gamoyenebul meTodsa da moswavlis CarTulobas Soris.
kerZod, gamoyenebuli meTodebidan sokratuli meTodis SemTxvevaSi
CarTulobis yvelaze maRali xarisxi dafiqsirda. gamokiTxulTa 15.8%
aRniSnavs, rom am meTodis gamoyenebis SemTxvevaSi klasis CarTuloba
maqsimaluria (TiTqmis mTeli klasi). sxva meTodebis SemTxvevaSi ki
CarTulobis maqsimaluri xarisxi 8%ze naklebma damkvirvebelma daafiqsira.
gakveTilze dakvirveba
73
gansxvavebebi Tveebis mixedviT damkvirvebelTa pasuxebSi moswavleTa
CarTulobasTan dakavSirebiT ar gamovlinda.
diagramaze #11 mocemulia moswavleTa sxva reaqciebi, romlebsac isini
avlendnen gakveTilis procesSi. diagramaze naTlad Cans, rom moswavleebis
destruqciuli reaqcia naklebad SeimCneva, Tumca am garemoebis
ganmsazRvrel faqtors SesaZlebelia damkvirvebelTa arseboba
warmoadgendes.
moswavleTa sxva reaqciebi
29.1%
4.9%
34.1%
16.3%
15.6%
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%
pasiuri
destruqciuli
CarTuli warmatebuli
CarTuli warumatebeli
CarTuli saWiroebs daxmarebas
diagrama #11: moswavleTa reaqciebi gakveTilze
moswavleebsac eZleodaT SekiTxva, romelic asaxavs moswavlis reaqciebs
gakveTilis procesSi. moswavleTa pasuxebi mocemulia diagramaze #12.
gakveTilze dakvirveba
74
51,0
17,3
20,8
9,7
1,2
0 10 20 30 40 50 60
CarTuli viyavi vasrulebdi maswavleblis
davalebas da wamatebiT Sevasrule igi
vasrulebdi mawavleblis davalebas, mgram
davuSvi Secdoma
vasrulebdi mawavleblis davalebas, mgram
raRac ver gavige da davusvi SekiTxva
maswavlebels
ubralod Cumad vijeqi
xels vuSlidi maswavlebals
moswavlis CarTuloba
diagrama #12: VII-X klasis moswavleebis mier Sefasebuli reaqciebi
gaakveTilze
Tu SevadarebT am or diagramaze arsebul monacemebs, aRmovaCenT, rom
moswavleTa TviTSefaseba ufro maRalia, vidre damkvirveblebis Sefaseba.
mag: moswavlis pasuxi - CarTuli viyavi, vasrulebdi maswavleblis
davalebas da warmatebiT Sevasrule - 51.0%-i Seesabameba damkvirvebelTa
pasuxs CarTuli warmatebuli 34.1%.
damkvirvebelTa SefasebiT maswavlebelTa gamoxmaurebis ganawileba
mocemulia diagramaze #13, sadac naTlad Cans, rom maswavleblebs
ZiriTadad pozitiuri gamoxmaureba aqvT moswavleTa reaqciebze.
gakveTilze dakvirveba
75
maswavleblis gamoxmaureba
26.3%
10.6%
55.6%
7.6%
ignorireba
negatiuri gamoxmaureba
pozitiuri gamoxmaureba
konstruqtiuli
gamoxmaureba
diagrama #13: maswavlebelTa gamoxmaureba moswavleTa reaqciebze
diagramaze #14 mocemulia maswavlebelTa da damkvirvebelTa pasuxebis
ganawileba maswavleblis gamoxmaurebaze. rogorc diagramaze Cans,
maswavlebelTa ufro mcire nawili ambobs, rom moswavleTa reaqciebze
dadebiTi gamoxmaureba aqvs (42.6%), vidre damkvirveblebi (55.6%), xolo
maswavlebelTa ufro didi nawili ambobs, rom mas moswavleTa reaqciebze
uaryofiTi gamoxmaureba aqvs (20.6%,) rasac damkvirvebelTa mxolod 10.6%
aRniSnavs. es SesaZloa miuTiTebdes, rom maswavleblebi ufro
TviTkritikulebi arian.
gakveTilze dakvirveba
76
dadebiTi
maswavleblis gamoxmaureba
25.0%
20.9%
42.6%
11.5%10.6%
55.6%
7.6%
26.3%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
ignorireba uaryofiTi gamoxmaurebadadebiTi
gamoxmaureba
maswavlebeli
damkvirvebeli
konstruqciuli
gamoxmaureba
diagrama #14: gansxvavebebi maswavlebelTa da damkvirvebelTa pasuxebSi
maswavleblis gamoxmaurebasTan dakavSirebiT
igive kiTxva daesmodaT moswavleebsac, maT ekiTxebodnen gakveTilis
msvlelobisas maswavlebeli Tu ra saxiT gamoexmaura maT. diagramaze #15
mocemulia moswavleTa pasuxebis ganawileba. moswavleTa pasuxebi
radikalurad gansxvavdeba maswavlebelTa da damkvirvebelTa pasuxebisagan,
moswavleebi ZiriTadad pasuxoben, rom maswavlebels konstruqciuli
gamoxmaureba hqonda maT reaqciaze (mag. kiTxvebis saSualebiT mimaxvedra,
Tu rogor unda movqceuliyavi - 54.9%);
gakveTilze dakvirveba
77
sxva davaleba mogcaT
gagibrazdaT
kiTxvebis sSualebit
migaxvedraT,rogor
moqceuliyaviT
SegaqoT
SeniSvna mogcaT
ar mogaqciaT yuradTeba
6050403020100
%
7.19%
0.6%
54.92%
24.89%
6.5%
5.9%
Mmoswavleebis mier maswavleblis gamoxmaurebis Sefaseba
diagrama #15: moswavleebis mier maswavleblis gamoxmaurebis Sefaseba
diagramaze #16 naCvenebia damkvirvebelTa pasuxebis ganawileba kiTxvaze Tu
rogor xdeba gakveTilis etapidan etapze gadasvla. rogorc diagramidan
Cans, maswavleblebi ZiriTadad gegmis mixedviT gadadian sxva etapze 82.9%
da iSviaT SemTxvevaSi situaciurad 11%. gamokiTxuli maswavleblebis 88.2%
Aambobs, rom mas gakveTilis Catarebisas hqonda winaswari gegma, romliTac
xelmZRvanelobda.
gakveTilze dakvirveba
78
cxriliSi #6-Si mocemulia maswavlebelTaa pasuxebis ganawleba kiTxvaze
Tu ramdenad advilad gasagebi, saintereso da praqtikuli iyo micemuli
masala moswavleTaTvis. rogorc cxrilidan Cans, maswavleblebi micemul
masalas advilad gasagebad, sainteresod da praqtikuli gamoyenebis mqoned
aRiqvamen.
# advilad
gasagebi
saintereso praqtikuli
1 ar veTanxmebi 3.2% 1.6% 4.8%
2 naklebad
veTanxmebi
4.8% 6.3% 9.5%
3 ar var
darwmunebuli
9.5% 9.5% 4.8%
4 TiTqmis
veTanxmebi
39.7% 27.0% 33.3%
5 sruliad
veTanxmebi
39.7% 54.0% 44.4%
cxrili #6: maswavleblis mier moswavlisaTvis micemuli davalebis
Sefaseba
rogor xdeba gakveTilis Semdgom etapze gadasvla
82.90%
11.00%6.03%
gegma
situacia
gegmas axorcielebs,
magram modifikaciiT
diagrama #16: gakveTilis gegmis mixedviT warmarTva
gakveTilze dakvirveba
79
kvlevisas damkvirvebelTa mxridan xdeboda maswavlebelTa Sefaseba marTvis
stilis mixedviT cxrilebSi #7,8,9 mocemulia damkvervebelTa Sefaseba da
maswavlebelTa TviTSefaseba. rogorc cxrilidan Cans, damkvirveblebi
saerTo jamSi kmayofilni arian maswavlebelTa marTvis stiliT, radgan
gamokiTxulTa umetesoba maswavleblTa marTvis stilis sxvadasxva
komponents ‘’kargad’’ afasebs. maswavleblebi kidev ufrod dadebiTad
afaseben sakuTar gakveTils.
cxrili #7:
marTvis stili da xarisxi
VII-X klasi
(damkvirveblebi) aradamakmay
ofilebeli
damakmayofi
lebeli
saSualo
kargi
saukeTeso
sivrcis da samuSaos
organizeba 12.90% 29.90% 33.10% 20.70% 2.50%
maswavleblis mier
Catarebuli aqtivobis
organizeba 9.90% 33.70% 22.00% 32.40% 2.50%
moswavlis mier
Casatarebeli aqtivobis
organizeba 9.70% 29.80% 28.50% 30.50% 1.20%
gakveTilis droSi gnawileba 11.00% 27.20% 20.10% 38.30% 1.90%
moswavlisTvis gankuTvnili
instruqciis sicxade 3.80% 27.90% 15.50% 48.10% 3.80%
maswavleblis
keTilganwyobili
damokidebulebis gamovlena
moswavlis mimarT 3.80% 16.20% 16.80% 50.60% 12.30%
gakveTilze dakvirveba
80
cxrili #9:
marTvis stili da xarisxi
VII-X klasi (maswavleblebi)
aradamakma
yofilebe
li damakma-
yofile-
beli
saSualo
kargi
saukeTeso
sivrcis da samuSaos
organizeba3.2% 3.2% 50.8% 37.9% 3.2%
maswavleblis mier
Catarebuli aqtivobis
organizeba
1.6% 3.2% 19.0% 65.1% 11.1%
gakveTilis droSi ganawileba 4.8% 22.2% 61.9% 11.1%
damkvirvebelTa pasuxebis mixedviT (41.2%) klasis umetesi nawili avlens
dadebiT emociebs maswavleblis mimarT. gamokiTxulTa mxolod 11.75-is
azriT, mxolod erTeulebi avlenen dadebiT emocias maswavleblis mimarT
(diagrama #17);
cxrili #8:
marTvis stili da xarisxi VII-X
klasi (damkvirveblebi)
arasdros
iSviaTad
zogjer
xSirad
yovelTvis
maswavlebeli moswavleebs mimarTavs
rogorc pirovnebebs, saxelebiT 5.80% 13.60% 20.70% 32.40% 27.30%
maswavlebeli iyenebs Tvalis
kontaqts moswavleebTan 9.70% 21.40% 24.10% 33.10% 11.00%
saxelmZRvanelos gamoyeneba 1.90% 7.10% 19.50% 42.90% 27.90%
damatebiTi damxmare masalebis
gamoyeneba 47.70% 16.90% 15.60% 15.60% 3.20%
gakveTilze dakvirveba
81
11 .7%
14.3%
26.8%
41 .2%
5.3%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
mxolod
erTeuli
mowafeebi
mcire
nawili
naxevari
klasi
klasis
umetesi
nawili
mTeli
klasi
moswavlis dadebiTi emociebis gamovlena
(damkvirveblebi)
diagrama #17: moswavlis reaqciebi maswavleblis mimarT
analogiur kiTxvaze maswavleblebic pasuxobdnen. kiTxvaze keTilganwyobili
arian Tu ara moswavleebi maT mimarT, pasuxebi ase ganawilda: xan ki xan
ara 3.2%, TiTqmis yovelTvis 36.5%, yovelTvis 60.3%.
zogadi monacemebi maswavleblis Sesaxeb:
maswavlebelTa asaki:
I jgufi 30 weli danaklebi 12.7%
II jgufi 31-40 weli 22.2%
III jgufi 41-55 weli 6.0%
IV jgufi 55 da meti 19.0%
masawavlebelTa 9.5%-s aqvs umaRlesi arapedagogiuri ganaTleba, 88.9%
umaRlesi pedagogiuri, xolo 1.6% sxva saxis ganaTleba aqvs miRebuli.
gakveTilze dakvirveba
82
gamokiTxul maswavlebelTa saerTo pedagogiuri staJi meryeobs 1-dan 49
wlamde, saSualo staJi aris 21 weli.
maswavlebelTa yovelkvireuli datvirTva meryeobs 8sT-dan 20 sT-mde,
xolo saSualo maCvenebeli gamokiTxuli maswavleblebis aris 16,1sT.
maswavlebelTa 73% DAfexiT, 20.6% sazogadoebrivi transportiT, xolo
6.3% sakuTari manqaniT dadis, amasTan maswavlebelTa 44.4% -s skolidan
saxlamde manZili 500 metramdea (33.3%-isTvis 500m -2 kmde; 14.3%-isTvis
2-5km-mde; 4.8%-isTvis 5-10 km-mde da 3.25%-isTvis 10 km-ze meti).
bednierebis xarisxi:
kvlevisas maswavleblis mier fasdeboda sakuTari mdgomareobis Sefaseba,
anu ramdenad bednierad grZnobdnen isini Tavs. meTodika iTvaliswinebda,
rom araverbaluri simboluri niSnebi aerCia maswavlebels sakuTari
bednierebis xarisxis gamosaxatavad. cxrilSi #10 mocemulia simboloebis
Sesabamisi bednierebis xarisxi, rogorc cxrilidan Cans, maswavleblebi
sakuTar bednierebas momavalSi ufro elian, vidre amJamad aqvT.
Sefaseba amJamad momavalSi
Zalian bednieri 14.3% 55.6%
bednieri 50.8% 38.1%
arc bednieri arc
ubeduri
31.7% 4.8%
ubeduri 3.2% 0
Zalian ubeduri 0 1.6%
cxrili #10: maswavleblebis mier sakuTari bednierebis donis Sefaseba
daskvna: kvlevis Sedegebi miuTiTebs, rom ZiriTadad maswavleblebi (I, VII
da X klasisa) koncentrirebulni arian axali masalis miwodebaze da mis
ganmtkicebaze, xolo naklebad - am masalis aTvisebis xarisxis Sefasebaze.
es SesaZloa iyos imis maCvenebeli, rom damkvirveblis daswrebis pirobebSi,
isini cdiloben sakuTari codnis demonstrirebas da dros ar xarjaven
moswavleebis Sefasebaze.
gakveTilze dakvirveba
83
sainteresoa, rom yvelaze gavrcelebuli meTodi, romelsac iyeneben
maswavleblebi aris didaqtikuri meTodi. respondentTa samive jgufi,
maswavleblebi, damkvirveblebi da moswavleebi, gamoyenebuli meTodebis
dasaxelebisas daaxloebiT erTnair pasuxebs iZleva. meTodebis gamoyenebis
gansxvaveba Tveebis mixedviT (noemberi, ianvari, Tebervali da aprili) ar
aris TvalsaCino, gansxvaveba SeiniSneba mxolod monologis meTodis
gamoyenebaSi Tveebis mixedviT da es gansxvaveba statistikurad sandoa. es
SeiZleba aixsnas maswavleblis mier specialuri momzadebis (pilotirebis
treningis) gavliT. aprilis TveSi maswavleblebi ukve acnobiereben, rom
monologi ar aris swavlebis efeqturi meTodi da Sesabamisad amcireben mis
gamoyenebas. maswavleblebi saSualo efeqturobiT iyeneben didaqtikur
meTods. marTalia, mxolod maswavlebelTa mcire ricxvi iyenebs sokratul
meTods, magram maT es sakmaod warmatebiT gamosdiT. moswavlis transferis
unar-Cvevis ganviTarebas emsaxureba maswavleblis mier masalis sxvadasxva
kavSirebze apelireba. yvelaze maRali maCvenebeli aqvs Sidasagnobriv
kavSirebis gamoyenebas, xolo yvelaze dabali maCvenebeli aqvs gamoyenebiT
sferosa da saganTaSoris kavSirebs.
aRsaniSnavia, rom masalis kavSirebis Sefasebebi gansxvavdeba Tveebis
mixedviT. Sidasagnobrivi kavSirebis dafiqsireba aprilSi ufro metad xdeba,
vidre noembridan Tebervlis CaTvliT. es ukanaskneli Sedegi SesaZlebelia
ganpirobebulia imiT, rom maswavlebelTa profesionalizmi TandaTanobiT
izrdeba.
unda aRiniSnos, rom dakvirvebis dasawyisSi anu noembris dakvirvebis
Sedegebis mixedviT moswavleTa azrovnebis aqtivacia ufro iSviaTad
xdeboda, vidre Semdgomi dakvirvebis etapebze - aprilSi. es SesaZloa
gamowveulia imiT, rom TandaTanobiT mcirdeba maswavleblis mier
monologis meTodis gamoyeneba (misi profesionalizmis gazrda);; azrovnebis
aqtivaciis maRal maCveneblebze miuTiTebs Tavad moswavleebis
TviTSefasebebic. monacemebi aseve miuTiTebs, rom gakveTilze gamoyenebuli
meTodebidan azrovnebis aqtivaciis maRal dones ganapirobebs sokratuli
meTodi da damoukidebeli samuSao.
sainteresoa, rom kavSiri arsebobs gamoyenebul meTodsa da moswavlis
CarTulobas Soris. kerZod, gamoyenebuli meTodebidan sokratuli meTodis
gakveTilze dakvirveba
84
SemTxvevaSi CarTulobis yvelaze maRali xarisxi dafiqsirda. gansxvavebebi
Tveebis mixedviT damkvirvebelTa pasuxebSi moswavleTa CarTulobasTan
dakavSirebiT ar gamovlinda.
gakveTilis procesSi moswavleebis destruqciuli reaqcia naklebad
SeimCneva, Tumca am garemoebis ganmsazRvrel faqtors SesaZlebelia
damkvirvebelTa arseboba warmoadgendes. monacemebi miuTiTebs, rom
maswavleblebs ZiriTadad pozitiuri gamoxmaureba aqvT moswavleTa
reaqciebze, Tumca konstruqciuli gamoxmaurebis wili damkvirveblebis
TvalsazrisiT (rac xels uwyobs swavlis swavlas) mainc arasakmarisia.
Tumca amas ar eTanxmeba Tavad moswavleebis azri. isini miiCneven, rom
maswavleblebs ZiriTadad konstruqciuli gamoxmaureba hqondaT maT
reaqciaze (mag. maswavlebelma kiTxvebis saSualebiT mimaxvedra Tu rogor
unda movqceuliyavi);
damkvirveblebis azriT, maswavleblebi ZiriTadad gegmis mixedviT
gadadian sxva etapze da iSviaT SemTxvevaSi situaciurad. aseve,
gamokiTxuli maswavleblebis umravlesoba Aambobs, rom mas gakveTilis
Catarebisas hqonda winaswari gegma, romliTac xelmZRvanelobda. kvlevisas damkvirvebelTa mxridan xdeboda maswavlebelTa Sefaseba
marTvis stilis mixedviT. damkvirveblebi saerTo jamSi kmayofilni arian
maswavlebelTa marTvis stiliT, radgan gamokiTxulTa umetesoba
maswavleblTa marTvis stilis sxvadasxva komponents ‘’kargad’’ afasebs.
maswavleblebic aseve dadebiTad afaseben sakuTar gakveTils. aseve,
sainteresoa, rom rogorc damkvirvebelTa, aseve maswavlebelTa pasuxebis
mixedviT, klasis umetesi nawili avlens dadebiT emociebs da
keTilganwyobilni arian maswavleblis mimarT.
kvlevis monacemebi miuTiTebs, rom zogadad maswavleblebi
optimisturad arian ganwyobilni momavlis mimarT.
I klaseli moswavleebis kvleva
85
4.5. kvlevis dasaxeleba: MI klaseli moswavleebis
kvleva
kvlevis mizani: I klaselTa saskolo motivaciis donis gansazRvra da misi
kavSiri saswavlo atmosferosTan
sakvlevi faqtorebi:
moswavlis motivacia
moswavlis saskolo mzaobis kavSiri moswavlis motivaciasTan
moswavlis unarebis kavSiri mis motivaciasTan
moswavlis mier saskolo warmatebis gancdis kavSiri moswavlis
motivaciasTan
moswavlis swavlis Cvevebis kavSiri moswavlis motivaciasTan
moswavlis TanaklaselebTan da maswavlebelTan urTierTobis kavSiri
moswavlis motivaciasTan
moswavlis sawyisi motivaciis da moswavlis amJamindeli motivaciis
kavSiri
moswavlis saswavlo Sedegebi (kiTxvis teqnika da fonematuri
sinTezi) da kavSiri motivaciasTan
saswavlo datvirTva
ojaxuri atmosfero
Catarebis dro: 2005 wlis dekemberi- 2006 wlis aprili
kvlevis meTodi:
moswavleTa gamokiTxva _ maTi saskolo motivaciis donis
gansazRvra
mawavlebelTa gamokiTxva _ moswavleTa individualuri
daxasiaTeba saskolo mzaobisTvis aucilebeli unarebis
ganviTarebis donis dasadgenad
mSoblebis gamokiTxva _ moswavleTa sakolo mzaobis, maTi
fizikuri da fsiqikuri janmrTelobis, saswavlo Cvevebis,
saswavlo datvirTvis, mSobeli-Svilis urTierTobebis, mSoblebis
Rirebulebebis Sesafaseblad
moswavleTa kiTxvis teqnikis Semowmeba
moswavleTa fonematuri sinTezis Semowmeba
I klaseli moswavleebis kvleva
86
kvlevis obieqti:
moswavleTa gamokiTxva _ Catarda 23 skolaSi, monawileoba
miiRo 389 moswavlem
mawavlebelTa gamokiTxva _ Catarda 22 skolaSi, 23
maswavlebelma mogvawoda informacia 401 moswavleze
mSoblebis gamokiTxva _ Catarda 23 skolaSi, 321 mSobelma
mogvawoda informacia 321 moswavleze
moswavleTa kiTxvis teqnikis Semowmeba da moswavleTa
fonematuri sinTezis Semowmeba Catarda 19 skolaSi, monawileoba
miiRo 341 moswavlem;
im moswavleTa raodenobam, romelTa Sesaxeb informacia xuTive
instrumentiT aris mopovebuli Seadgina: 269.
kvlevis Sedegebi: pirvelklaseli moswavleebis kvleva miznad isaxavda axali saswavlo
gegmebiT mimdinare saswavlo procesisa da moswavleTa saswavlo Sedegebze
moqmedi faqtorebis Seswavlas. Cvens hipoTezas warmoadgenda, rom
moswavlis saswavlo Sedegi misi motivaciiTaa ganpirobebuli, xolo
motivaciaze Tavis mxriv moqmedebs sxvadasxva faqtori _ saswavlo miznebi
da saswavlo atmosfero. saswavlo atmosferoSi gaerTianda moswavlis
saskolo mzaoba, saskolo urTierTobebi, ojaxuri atmosfero. erovnuli
saswavlo gegmebiT dasaxuli saswavlo miznebi (kurikulumi da
metakurikulumi) asaxulia saxelmZRvaneloebSi saswavlo datvirTvaSi da
saswavlo CvevebSi, romelic umuSavdebaT moswavleebs.
monacemTa dasamuSaveblad gamoyenebul iqna aRweriTi da axsniTi
ststistikis Semdegi meTodebi:
korelaciuri analizi;
dispersiuli analizi;
aranormatiuli kriteriumebi;
regresiuli analizi.
kvlevam aCvena Semdegi mniSvnelovani Sedegebi: moswavleTa saswavlo
motivaciis gazomvam I trimestris bolos aCvena, rom moswavleebs am dros
maRali saswavlo motivacia hqondaT. kiTxvaris mixedviT maqsimaluri
Sedegi 30 qulas warmoadgens, rac niSnavs, rom aseTi bavSvebi gamoirCevian
maRali SemecnebiTi motiviT, warmatebiT asruleben saskolo moTxovnebs,
arian keTilsindisierni da aqvT maRali pasuxismgebloba. mtkivneulad
ganicdian aradamakmayofilebel Sefasebas da SeniSvnas pedagogisagan. Cvens
SerCevaSi moswavleebis motivaciis saSualo maCvenebelia 22,83 qula, xolo
I klaseli moswavleebis kvleva
87
dabali motivaciis maCvenebeli, anu 15 qulaze naklebi mxolod 26
moswavles aqvs miRebuli (6,7%). sixSireTa ganawileba mocemulia
diagramaze (#1), sadac naTlad Cans, rom dabali motivaciis mqone
moswavleTa raodenoba mcirea.
6,00
9,00
11,00
13,00
15,00
17,00
19,00
21,00
23,00
25,00
27,00
30,00
50403020100
diagrama #1: I klasel moswavleTa motivacia
Cven gvainteresebda ra faqtorebi axdendnen gavlenas motivaciaze da Tavis
mxriv motivacia ramdenad iyo dakavSirebuli saswavlo SedegebTan.
moswavlis saskolo mzaobis kavSiri moswavlis motivaciasTan
moswavlis saskolo mzaobis blokidan mxolod moswavlis asaki aRmoCnda
kavSirSi moswavlis motivaciasTan (pirsoni, r = 0,138; p <0,05); rac
miuTiTebs imaze, rom saskolo motivacia asakis funqcias warmoadgens. es
Sedegi miuTiTebs imaze, rom skolaSi moswavlis adreul asakSi (5 wlis)
Seyvana ar aris rekomendirebuli, radgan SesaZloa, rom asakobrivi
moumwifeblobis gamo moswavlem dakargos swavlisadmi interesi. xolo
moswavlis winasaskolo momzadeba baRSi, ojaxSi an skolis mosamzadebel
I klaseli moswavleebis kvleva
88
jgufSi da mSoblis subieqturi Sefaseba imis Sesaxeb, Tu ramdenad mzad
iyo moswavle skolaSi Sesvlisas ar aris kavSirSi motivaciasTan.
moswavlis unarebis kavSiri mis motivaciasTan
moswavlis unarebis gamosavlenad gamokiTxul iqna rogorc moswavlis
mSobeli, aseve maswavlebeli. vikvlieT Semdegi unarebi: wera, kiTxva,
ariTmetikuli unarebi, verbaluri unarebi, motoruli unarebi, socialuri
unarebi da TviTmarTvis unarebi.
aRmoCnda, rom mSoblebi ver afaseben moswavlis verbaluri unarebis
ganviTarebas, Sesabamisad ar aqceven yuradRebas maT Camoyalibebas. aseve, ver
afaseben socialuri, TviTmarTvis da motoruli unarebis ganviTarebas.
skolisaTvis momzadeba anu saskolo mzaoba daiyvaneba mxolod wera-kiTxvis
da ariTmetikuli unarebis ganviTarebaze. Tavis mxriv, pedagogic ver
afasebs adekvaturad moswavlis motorul da socialur ganviTarebas.
Tumca, verbaluri unarebis Sefaseba sakmaod adekvaturad SeuZlia, xolo
TviTmarTvis unarebi daiyvaneba moZraobis kontrolis unarze. aRmoCnda, rom
dakvirvebadi unarebi ukavSirdeba moswavlis motivacias. kerZod, es
unarebia: verbaluri unarebi (pirsoni, r = 0.18), TviT-marTvis unarebi
(pirsoni, r = 0.14), kiTxva (pirsoni, r = 0.18), wera (pirsoni, r = 0.2), ariTmetika (pirsoni, r = 0.25);
am monacemebis safuZvelze SegviZlia davaskvnaT, rom maswavlebeli ar
muSaobs motoruli, socialuri da sivrciTi unarebis ganviTarebaze,
radganc man ver SesZlo am parametrebiT moswavlis Sefaseba. aseve,
mSobelsac uWirs igive unarebis Sefaseba. amrigad, arc mSoblebi da arc
maswavleblebi ver exmarebian moswavleebs am unarebis ganviTarebaSi.
moswavlis mier saskolo warmatebis gancdis kavSiri moswavlis motivaciasTan
moswavlis saskolo warmateba-warumatebloba vikvlieT imis mixedviT, Tu
ramdenad afiqsirebs mSobeli misi Svilis mier saskolo warmatebis an
warumateblobis gancdas. aRmoCnda, rom es maCvenebli dadebiTad ukavSirdeba
moswavlis motivacias (pirsoni, r = 0,148, p<0,05); kerZod, moswavles,
romlisTvisac sulerTia araa, Tu ra Sedegebs miiRebs skolaSi da ramdenad
warmatebuli iqneba, maRali saskolo motivacia aqvs. rogorc Cans,
warmatebaze orientacia aris saswavlo motivaciaze zegavlenis momxdeni
I klaseli moswavleebis kvleva
89
erT-erTi ZiriTadi faqtori. qvemoT warmodgenil diagramaze (# 2) mocemu-
lia, moswavlis saskolo warmateba-warumateblobis gancda.
4,5
18,6
76,9
01020304050607080
ara arcise Zalian
ganicdis Tu ara Tqveni Svili saskolo warmateba- warumateblobas
diagrama #2: moswavlis mier saswavlo warmatebis gancda
kerZod, rogorc diagramidan Cans, moswavleTa umravlesoba (72%) ganicdis
saskolo warmatebebs. rac miuTiTebs imaze, rom moswavleebi swavlebis
pirvel wels did mniSvnelobas aniWeben saskolo warmatebas, rac xels
uwyobs maTi swavlisadmi maRali motivaciis SenarCunebas.
moswavlis swavlis Cvevebis kavSiri moswavlis motivaciasTan
swavlis Cvevebis gasazomad gamoviyeneT ramdenime parametri, kerZod,
moswavlis pirovnuli damokidebuleba sirTuleebis mimarT (davalebisTvis
Tavis arideba, daxmarebis moTxovna, daJinebuli qmedeba da pasuxismgeblobis
sakuTar Tavze aReba); moswavlis mier aTvisebuli swavlis strategia,
romelic exeba sakuTar Secdomebze muSaobas anu sakuTari namuSevris
Sefasebis unaris ganviTarebas da swavlis qcevis kontrols (kontrolis
saWiroeba da kontrolis gaSinagnebis xarisxi);
aRmoCnda, rom moswavlis motivaciasTan dadebiT korelaciaSia moswavlis
mier sakuTari Secdomebis gasworeba (pirsoni, r = 0,203, p<0,05), da
uaryofiT korelaciaSia iseT parametrebi, rogoricaa moswavlis uunaroba
Seasrulos saSinao davaleba mSoblis kontrolis gareSe (Mann,-Whitney U
I klaseli moswavleebis kvleva
90
Z= -3,80, p<0.01); da moswavlis mier sakuTari Tavis ganuwyveteli Semowmeba
usafuZvlod, magaliTad saSinao davalebis ramodenimejer gadawera (Mann-Whitney U; Z = - 2.305, p<0.01);
SegviZlia davaskvnaT, rom moswavle, romelsac ganviTarebuli aqvs swavlis
swavlis Cvevebi anu SeuZlia sakuTari namuSevris Seafaseba da sakuTar
Secdomebze swavla, mosalodnelia, rom ufro warmatebuli iqneba. es ki
Tavis mxriv, xels uwyobs moswavlis saskolo motivaciis amaRlebas. xolo,
moswavlis mier usafuZvlod sakuTari Tavis Semowmeba ki piriqiT, ufro
aqveiTebs moswavlis motivacias, radganc igi sul SfoTvis mdgomareobaSia,
rom ar dauSvas Secdoma da amaSi Zalzed bevr dros da energias xarjavs,
rac Sedegad gvaZlevs mis mier saswavlo procesisadmi uaryofiT
damokidebulebis ganviTarebas. aseTi moswavle skolas da saswavlo process
aRiqvams, rogorc misi SfoTvis wyaros. zedmet daZabulobas ki warmatebis
nacvlad misTvis warumatebloba moaqvs.
moswavle, romelic ver axerxebs mSoblis kontrolis gareSe davalebis
Sesrulebas, rogorc Cans, aseve uryofiTad aris ganwyobili skolis
mimarT; mas dabali aqvs saskolo motivacia sxvadasxva SesaZlo mizezebis
gamo, rogoricaa skolisadmi naklebi mzaoba, maRali SfoTva da sxva.
amrigad, am monacemebis safuZvelze SegviZlia davaskvnaT, rom Tu moswavles
ganviTarebuli aqvs adekvaturi TviTSefasebis unari da ar eSinia Secdomis
daSvebis, maSin mosalodnelia, rom igi gaxdeba ufro warmatebuli.
sasurvelia, rom maswavlebeli daexmaros moswavles imaSi, Tu rogor
ipovos da gamoasworos Secdoma.
moswavlis TanaklaselebTan da maswavlebelTan urTierTobis kavSiri moswavlis motivaciasTan
moswavlis TanaklaselebTan urTierToba vikvlieT Semdegi parametrebis
mixedviT, kerZod, ramdenad Civis da brazobs moswavle Tavis
Tanaklaselebze, ramdenad uadvildeba moswavles TanatolebTan da
maswavlebelTan urTierToba. aseve, gavzomeT is, Tu ramdenad exmareba
skolis maswavlebeli moswavles skolasTan SeguebaSi. TanaklaselebTan
urTierTobis damyareba ar aRmoCnda mniSvnelovani, savaraudod am faqtoris
gavlena asakis momatebasTan erTad gaizrdeba. mniSvnelovani kavSiri
aRmoCnda moswavlis maswavlebelTan urTierTobis xasiaTsa da moswavlis
motivacias Soris (pirsoni, r = 0,153, p<0,05). es miuTiTebs imaze, rom
I klaseli moswavleebis kvleva
91
saskolo cxovrebis dasawyisSi moswavle gansakuTrebiT mgrZnobiarea
maswavleblis mimarT, kerZod, mas rac ufro uadvildeba maswavlebelTan
urTierToba anu rac ufro dadebiTi damokidebuleba aqvs mis mimarT, miT
ufro maRali motivacia uyalibdeba zogadad skolis mimarT. amasTan,
gasaTvaliswinebelia, rom moswavle-maswavleblis dadebiTi urTierTobis
CamoyalibebaSi gansakuTrebuli wvlili Tavad maswavlebels miuZRvis.
diagrama (#3), gamoxatavs moswavlis urTierTobebs maswavlebelTan.
4,918,2
76,9
01020304050607080
uWirs
urTierToba
saSualod Zalian
ramdenad uadvildeba Tqvens Svils maswavleblebTan urTierToba
diagrama #3: moswavlis urTierToba maswavlebelTan
sxva faqtorebis kavSiri moswavlis motivaciasTan
gamovlinda, rom sandoa mxolod wignierebisadmi ojaxis zogadi
damokidebulebis kavSiri moswavlis motivaciasTan (pirsoni, r =0,133,
p<0,05); kerZod, rac ufro maRalia ojaxis zogadi wignierebis maCvnebeli,
miT ufro maRalia moswavlis saskolo motivacia.
moswavlis saswavlo datvirTva gavzomeT moswavlis mier saSinao
davalebaze daxarjuli droiT da moswavlis mier saswavlo datvirTvis
daZabulobis gareSe gamklavebiT. motivacia dadebiT kavSirSi aRmoCnda am
ukanasknelTan (pirsoni, r = 0,186, p<0,05). SegviZlia davaskvnaT, rom
moswavle Tu daZabulobis gareSe audis saswavlo datvirTvas, maSin misi
saskolo motivacia iqneba maRali.
moswavlis janmrTeloba gazomili iqna pedagogis mier aRniSnuli moswavlis
gacdenebiT. aRmoCnda, rom am gziT gazomili moswavlis janmrTeloba anu
I klaseli moswavleebis kvleva
92
gakveTilebze daswrebis sixSire ukavSirdeba moswavlis motivacias
(pirsoni, r = 0,147, p<0,05); kerZod, rac ufro xSirad acdens moswavle
gakveTilebs, miT ufro dabalia misi motivacia da piriqiT, rac ufro
xSirad eswreba moswavle gakveTilebs miT ufro maRalia misi saskolo
motivacia. rogorc Cans, gakveTilebis xSiri gacdena arRvevs moswavlis
saskolo reJims, rac Sedegad gvaZlevs imas, rom moswavles ufro
uZneldeba saskolo procesSi aqtiuri da bunebrivi CarTva.
moswavlis sawyisi motivaciis da moswavlis amJamindeli motivaciis kavSiri
moswavlis skolaSi Sesvlamde arsebuli motivacia anu misi sawyisi
motivacia vikvlieT SekiTxviT, Tu ramdenad surda moswavles swavla
skolaSi Sesvlisas. aRmoCnda, rom moswavleebs, romelTac surdaT swavla
skolaSi Sesvlisas garkveulad SeumcirdaT motivacia, anu saxeze gvaqvs
moswavleTa sawyisi motivaciis kleba (Wilcoxon, z = -13.245, r<0).
moswavlis saswavlo Sedegebi da kavSiri motivaciasTan
moswavleTa saswavlo Sedegad qarTul enaSi miviCnieT moswavleTa kiTxvis
teqnika da fonematuri sinTezi. kiTxvis teqnika gavzomeT ramdenime
parametriT:
1. kiTxvis stili
mTliani sityviT
marcval- marcval
aso- aso
2. Secdomebis saxeebi
asos gamotoveba
asos Secvla
sityvis gamotoveba
striqonis gamotoveba
sityvis SecdomiT wakiTxva
3. pauzebis mizezebi
punqtuaciis mixedviT
sityvis SesaerTeblad
sityvis mosaZebnad
4. gagrZeleba
damoukideblad sworad
sxvisi daxmarebiT
SecdomiT
I klaseli moswavleebis kvleva
93
5. kiTxvis xangrZlivoba
fonematuri sinTezi: maswavleblis mier aso- aso naTqvami sityvis
SeerTeba. (sityvebi iyo 3 asoiani, 4 asoiani, 5 asoiani da 6 asoiani)
010203040506070
0 9 12 21 24 27 36 39 42 54
sinTezi
diagrama #4: moswavlis Sedegebi fonematuri sinTezis mixedviT
kvlevis Sedegad Semdegi suraTi miviReT (ixileT diagrama #4): fonematur
sinTezSi Semowmebuli 341 moswavlidan 70% -s umaRlesi qula aqvs
miRebuli (54), rac imas niSnavs, rom maT sworad aRadgines 3, 4, 5 da 6
asoiani sityvebi. 6%-ma vercerTi sityva ver aRadgina sworad. aseTi
ganawileba uaxlovdeba normalurs da miuTiTebs, rom meore trimestris
bolos sinTezis unaris ganviTarebaSi moswavleebs problemebi ara aqvT.
amasTan, fonematuri sinTezi dakavSirebuli aRmoCnda motivaciasTan
(pirsoni, r = 0,186, p<0,05); rac imaze miuTiTebs, rom rac ufro kargad
aqvs ganviTarebuli sinTezis unari moswavles, miT ufro maRalia misi
saswavlo motivacia.
I klaseli moswavleebis kvleva
94
Secdomebi
52,0042,00
34,0029,00
24,0022,00
20,0018,00
16,0014,00
12,0010,00
8,006,00
4,002,00
,00
procenti
16
14
12
10
8
6
4
2
0
diagrama #5: teqstis kiTxvisas daSvebuli Secdomebi
teqstis kiTxvisas Secdomebis indeqsis minimaluri qulaa _ 0, maqsimaluri
_ 58 . saSualod moswavlis Secdomis indeqsi aris – 6,75. moswavleTa 15%
ar uSvebs arcerT Secdomas, 8% -s ki Secdomis indeqsi aqvs 20_ze meti.
diagramaze #5 Cans Secdomis indeqsis ganawileba.
moswavlis Secdomis indeqsi uaryofiTad ukavSirdeba motivacias, (pirsoni,
r = -0,288, p<0); rac imaze miuTiTebs, rom rac ufro maRalia Secdomis
indeqsi, miT ufro dabalia motivacia, anu rac met da mZime Secdomas
uSvebs moswavle, miT ufro naklebi mondomebiT swavlobs. rogorc
vnaxeT, saswavlo Sedegebidan motivaciasTan dakavSirebuli aRmoCnda
Secdomebis indeqsi da fonematuri sinTezi.
kiTxvis stili teqstis kiTxvisas moswavleebma gamoamJRavnes Semdegi stili:
0 _ saerTod ver kiTxulobs_1.5 %
1 _ kiTxulobs aso-aso _ 24,4 %
2 _ kiTxulobs aso-aso da aerTebs marcvlebad _ 1,9 %
3 _ kiTxulobs marcvlebad _ 20,4 %
4 _ kiTxulobs aso-aso da aerTebs mTlian sityvad _ 20,0 %
5 _ kiTxulobs marcvlebad da aerTebs mTlian sityvad _8,1%
6 _ kiTxulobs pirdapir mTliani sityviT _ 23,7 %
I klaseli moswavleebis kvleva
95
ix. diagrama #6 kiTxvis stili:
0
5
10
15
20
25
0 1 2 3 4 5 6
stili
diagrama #6: moswavlis kiTxvis stili
is rom moswavleTa 23,7 % ukve II trimestris bolos kiTxulobs pirdapir
mTliani sityviT sakmaod maRali maCvenebelia, Semdgomi analizi saSualebas
mogvcems, gavarkvioT riTia es ganpirobebuli.
aseve sainteresoa riTia gamowveuli moswavleTa pauzebi.
1. kiTxulobs pauzis gareSe, cnobs mxolod asoebs _9,6%
2. xSiri pauzebi sityvis mosaZebnadac da SesaerTebladac _ 4,6%
3. pauza sityvis mosaZebnad _5,4 %
4. pauza sityvis SesaerTeblad _ 49,0 %
5. pauza punqtuaciazec da sityvis SesaerTebladac _ 3,8 %
6. pauza ar aris kiTxulobs mTlian sityvebs – 7,7 %
7. pauza mxolod punqtuaciaze _ 20.1 %
ix. diagrama: #7: moswavleTa mier gakeTebuli pauzebi
I klaseli moswavleebis kvleva
96
0
10
20
30
40
50
1 2 3 4 5 6 7
pauzebi
diagrama #7: kiTxvis dros moswavlis mier gakeTebuli pauzebi
es diagrama gviCvenebs, rom moswavles aqvs tendencia gamTlianebisaken da
azrdebisaken. CanawerebSi xSirad vawydebiT SemTxvevebs, rodesac moswavle
aso- aso waikiTxavs da Semdeg 3-jer, 4-jer cdis rom es bgerebi SeaerTos
da sityvad aqcios, romelsac azri eqneba. Tu ver axerxebs, maSin an
mniSvnelobiT msgavs sxva sityvas ambobs, magaliTad crus nacvlad tyuili,
an im bgerebidan raimes akowiwebs, magaliTad, bibilos nacvlad bolo.
moswavle aso-aso kiTxulobs b-i-b-i-l-o, Cerdeba, rom SeaerTos, iwyebs
Tavidan da ase meordeba samjer, bolos Wris amocanas "bolo" da SvebiT
amoisunTqavs.
aq Tavs iCens erTi SeuTavsebloba, moswavleebi Tavisuflad aerTeben
sityvebad sxvis warmoTqmul bgerebs, magram uWirT skuTari TvaliT
danaxulis da warmoTqmulis SeerTeba. ratom xdeba ase?
saWiroa, neirofsiqologiuri TvalsazrisiT mizezebis garkveva da
Sesabamisad problemebis Tavidan acileba.
rogorc cnobilia, wera-kiTxvis procesSi monawileobs oTxi analizatori:
metyvelebiT-motoruli anu saartikulacio, romelic uzrunvelyofs
gamoTqmas;
metyvelebiT_smeniTi, romelic uzrunvelyofs smenas;
I klaseli moswavleebis kvleva
97
mxedvelobiTi, romelic uzrunvelyofs dawerili sityvebisa da
asoebis garCevas;
motoruli, romelic uzrunvelyofs werisaTvis aucilebel
moZraobebis aTvisebas.
imisaTvis rom am oTxma analizatorma erTdoulad da efeqturad
imuSaos, aucilebelia, TiToeuli maTganis calcalke gavarjiSeba.
arsebuli saxelmZRvaneloebis analizis safuZvelze SegviZlia vTqvaT,
rom fonematuri da saartikulacio savarjiSoebi ufro meti
raodenobiTaa mocemuli, vidre sivrciTi warmodgenebis ganviTarebaze
mimarTuli savrjiSoebi.
kiTxva aris qceva, romelsac garda zemoT CamoTvlili unarebisa
sWirdeba garkveuli strategia, anu operaciebis Tanmimdevroba. rogor
kiTxulobs moswavle, jer asoebs cnobs calcalke da mere aerTebs
mTlianobad, Tu piriqiT, mTlian sityvas cnobs pirdapir. ganwyobis
fsiqologiis TvalsazrisiT, mizanSewonil qcevas safuZvlad udevs
mTlianobiTi meqanizmi, magram rogorc ki adamiani awydeba problemebs,
igi maSinve Slis mTlianobas detalebad da aanalizebs problemur
situacias. anu moswavle kiTxvis dros orive strategiiT moqmedebs,
sanam kiTxva Cvevad ar gadaiqceva da avtomatizmi im xarisxs miaRwevs,
roca adamiani sityvebis garCevaze minimalur Zalisxmevas daxarjavs da
misi energia ukve wakiTxulis gagebisken iqneba mimarTuli.
arsebobs kidev erTi mniSvnelovani aspeqti moswavlis leqsikuri maragi,
romelic xels uwyobs kiTxvis Cvevis Camoyalibebas. moswavles uWirs
im sityvebis cnoba, romelic mas arasodes gaugonia, an arafers eubneba.
miuxedavad kargad ganviTarebuli sinTezis unarisa, mainc marcxs
ganicdis, radgan misTvis mTlianoba da sityvisTvis mniSvnelobis
miniWeba mWidrod aris dakavSirebuli erTmaneTTan.
[SeniSvna: kiTxvis stili da pauzebi gvaZlevs Tvisebriv informacias
kiTxvis dauflebis Sesaxeb; amave dros, am monacemebis analizi saSualebas
gvaZlevs, rom teqstis wakiTxvis dro, rogorc parametri, aRar miviRoT
mxedvelobaSi, radgan igi ar gvaZlevs Tvisebrivi analizis gakeTebis
saSualebas. moswavle swrafad kiTxulobs da pauzas ar akeTebs or
SemTxvevaSi: I igi mxolod asoebs cnobs da sityvad SeerTebis tendencias
ar amJRavnebs, II moswavle mTliani sityvebiT kiTxulobs. es ori
I klaseli moswavleebis kvleva
98
kategoria kiTxvis teqnikis dauflebis TvalsazrisiT erTmaneTisagan
sakmaod daSorebulia, droiTi parametriT ki SesaZloa erT kategoriaSi
moxvdes.]
am daskvnebis safuZvelze, SegviZlia saxelmZRvanelos avtorebs Semdegi
rekomendaciebi mivawodoT:
1. sasurvelia winasaanbano periodSi meti yuradReba daeTmos iseTi
sabaziso unarebis ganviTarebas, rogoricaa sivrciTi
warmodgenebi da natifi motorika. rogorc zeviT vnaxeT,
maswavleblebic da mSoblebic nakleb yuradRebas aqceven am
faqtorebs; roca moswavle wera-kiTxvis Seswavlas iwyebs, misi
moumwifebeli unaris intensiuri amuSaveba xdeba. am dros
moswavle cdilobs Tavad gamoZebnos kompensaciis meqanizmebi,
romelic zogjer araefeqturia da abrkolebs kiTxvis Cvevis
Camoyalibebas.
amdenad, aucilebelia saxelmZRvanelom Tanmimdevrulad imuSavos
am mimarTulebiT, rac Sedegad mogvcems moswavleebis ukeTes
Sedegebs.
2. leqsikuri maragis gamdidrebas daeTmos jerovani yuradReba,
Tanmimdevrulad moxdes nacnobi sityvebis Semotana sakiTxav
masalad (da ara mravaljer gameorebis Sedegad gazepirebuli
teqstis wakiTxva).
regresiuli analizis modeli da misi Sedegebi
regresiuli analizi saSualebas gvaZlevs davadginoT, Tu ra gavlenas
axdens moswavlis saswavlo Sedegze moswavlis saskolo mzaoba, sakolo
urTierTobebi, ojaxuri atmosfero, warmatebis gancda da saswavlo Cvevebi.
kerZod, Sedegis ra procenti aris ganpirobebuli am faqtorebis
zemoqmedebiT da aseve erTi da imave motivaciis pirobebSi, ramdenad
gansxvavdeba sxvadasxva saxelmZRvanelos zemoqmedeba (ix. sqema #1).
I klaseli moswavleebis kvleva
99
sqema #1: swavlis Cvevebis da saswavlo datvirTvis zemoqmedeba
moswavlis Sedegebze
regresiuli analizi gviCvenebs, rom:
1. saswavlo Sedegis 8,3 % ganpirobebulia damoukidebeli muSaobis
Cvevisa da motivaciis erToblivi zemoqmedebiT (R2 = 0.083 sig=0); zegavlena dadebiTia ( =0.259 sig=0.01);
2. saswavlo Sedegis 14,6% ganpirobebulia ori faqtoris moti-
vaciasTan erTad moqmedebiT: audis Tu ara moswavle daZabulobis
gareSe saswavlo datvirTvas da amowmebs sakuTar Tavs (R2 = 0.146 sig=0); zegavlena dadebiTia ( =0.183 sig=0.013).
swavlis Cvevebica da saswavlo datvirTvac gansazRvrulia saswavlo
gegmebiT (kurikulumi da metakurikulumi). swored es faqtorebi
gansazRvraven saswavlo Sedegs, xolo danarCeni faqtorebis zegavlena,
romlebic saswavlo atmosferos qmnian, ar aRmoCnda mniSvnelovani.
saxelmZRvaneloebis Sedareba
analizis Semdeg etapze movaxdineT saxelmZRvaneloebis Sedareba.
dispersiulma analizma Semdegi suraTi gviCvena:
saxelmZRvanelo sinTezis saSualo qula Secdomebis saSualo
qula
1 A 48,19 5.81
2 B 43,27 6.69
3 C 44,67 5.23
4 D 39,68 10.23
5 mTeli SerCeva 444,29 6.75
sig 0.03 0.003
I klaseli moswavleebis kvleva
100
gansxvavebebi Sedegis saSualo qulebs Soris sandoa, Tumca motivaciis
SemTxvevaSi analogiurma Sedarebam mniSvnelovani gansxvaveba ar aCvena.
regresiuli analizis Sedegebmac igive daadastura _ D saxelmZRvanelo
mcire 2,1 % magram uaryofiT zegavlenas axdens fonematur sinTezze
(R2 = 0.021 sig=0.039) ( = - 0.145 sig=0.039);
A saxelmZRvanelo, ki mcire magram dadebiT zegavlenas axdens 3.8%
fonematuri sinTezis Sedegze (R2 = 0.038 sig=0.006) ( = 0.195 sig=0.006) anuerTida igive motivaciis mqone moswavleebi, A saxelmZRvaneloTi ukeTes
Sedegs aRwevn, vidre D saxelmZRvaneloTi.
daskvna: Catarebulma kvlevam daadastura, rom I klaseli moswavlis
saswavlo motivaciaze zemoqmedebs sxvadasxva faqtorebi: moswavlis
saskolo mzaoba, moswavlis unarebi, moswavlis mier saskolo warmatebis
gancda, swavlis Cvevebi, saskolo urTierTobebi da sxva.
moswavlis saskolo mzaobis blokidan mxolod moswavlis asaki
aRmoCnda kavSirSi moswavlis motivaciasTan. es Sedegi miuTiTebs imaze, rom
skolaSi moswavlis adreul asakSi (5 wlis) Seyvana, ar aris
rekomendirebuli, radgan SesaZloa, rom asakobrivi moumwifeblobis gamo
moswavlem dakargos swavlisadmi interesi. xolo moswavlis winasaskolo
momzadeba baRSi, ojaxSi an skolis mosamzadebel jgufSi da mSoblis
subieqturi Sefaseba imis Sesaxeb, Tu ramdenad mzad iyo moswavle skolaSi
Sesvlisas ar aris kavSirSi motivaciasTan.
moswavleebs, romelTac maswavleblebis azriT kargad aqvT
ganviTarebuli verbaluri, TviT-marTvis (moZraobis kontrolis unari),
kiTxvis, weris da ariTmetikis unarebi, gamoirCevian ufro maRali saswavlo
motivaciiT.
maswavlebeli ar muSaobs motoruli, socialuri da sivrciTi unarebis
ganviTarebaze. aseve, mSobelsac uWirs igive unarebis Sefaseba. Sesabamisad,
arc mSobeli da arc maswavlebeli ver exmarebian moswavleebs am unarebis
ganviTarebaSi.
moswavlis saskolo warmateba-warumateblobis gancda dadebiTad
ukavSirdeba mis saswavlo motivacias. kerZod, moswavle, romlisTvisac
I klaseli moswavleebis kvleva
101
sulerTi araa, Tu ra Sedegebs miiRebs skolaSi da ramdenad warmatebuli
iqneba, mas maRali saskolo motivacia aqvs.
sainteresoa, rom moswavles, romelsac ganviTarebuli aqvs swavlis
swavlis Cvevebi anu SeuZlia sakuTari namuSevris Sefaseba da sakuTar
Secdomebze swavla, ufro maRali saswavlo motivacia aqvs.
mniSvnelovani kavSiri aRmoCnda moswavlis maswavlebelTan urTierTo-
bis xasiaTsa da moswavlis motivacias Soris. es miuTiTebs imaze, rom mos-
wavle gansakuTrebiT mgrZnobiarea maswavleblis mimarT, kerZod, mas rac
ufro uadvildeba maswavlebelTan urTierToba anu rac ufro dadebiTi
damokidebuleba aqvs mis mimarT, miT ufro maRali motivacia uyalibdeba
zogadad skolis mimarT. aRsaniSnavia, rom moswavle-maswavleblis dadebiTi
urTierTobis CamoyalibebaSi gansakuTrebuli wvlili Tavad maswavlebels
miuZRvis.
gamovlinda, rom wignierebisadmi ojaxis zogadi damokidebulebis kav-
Siri moswavlis motivaciasTan; kerZod, rac ufro maRalia ojaxis zogadi
wignierebis maCvnebeli, miT ufro maRalia moswavlis saskolo motivacia.
motivacia dadebiT kavSirSi aRmoCnda moswavlis saswavlo
datvirTvasTan (igulisxmeba davalebebze daxarjuli dro da naklebi
daZabuloba davalebebis Sesrulebisas). aseve, moswavlis gakveTilebis
gacdenis sixSire ukavSirdeba moswavlis motivacias; kerZod, rac ufro
xSirad acdens moswavle gakveTilebs, miT ufro dabalia misi motivacia da
piriqiT, rac ufro xSirad eswreba moswavle gakveTilebs miT ufro
maRalia misi saskolo motivacia. dadasturda, rom moswavlis swavlis
Cvevebi da saswavlo datvirTva moswavlis motivaciis gavliT zemoqmedebs
moswavlis saswavlo Sedegebze (kiTxvis teqnika da fonematuri sinTezi).
Aamrigad, moswavlis saswavlo Sedegze gavlenas axdens saswavlo
programa. masSi detaluradaa gansazRvruli moswavlis yovelwliuri
saswavlo Sedegebi. sasurvelia, metekurikulums anu swavlis swavlas -
saswavlo qcevis gacnobierebas, dagegmvasa da Cvevad formirebas meti
yuradReba daeTmos, radgan pirvelklaselebTanac ki, romelTac swavla
mxolod 4 Tvis dawyebuli aqvT, saswavlo qcevis damoukideblad warmarTva
da sakuTari Secdomebis aRmoCena axdens mniSvnelovan zegavlenas. saswavlo
Sedegze gavlenis gasazrdelad sasurvelia agreTve saxelmZRvaneloebSi
gaizardos wina saanbano periodis wili da es periodi daeTmos wera-
kiTxvis sabaziso unarebis ganviTarebas.
motivacia ufrosklaselebSi
102
4.6. kvlevis dasaxeleba: motivacia ufrosklaselebSi
kvlevis mizani: dagvedgina is faqtorebi, rac xels uwyobs moswavlis
motivaciis amaRlebas.
sakvlevi faqtorebi: ufrosklaselebis motivaciis gansmsazRvreli
faqtorebi
Catarebis dro: 2006 wlis ianvari
kvlevis meTodi: gamoyenebuli iyo jgufuri intervius meTodi e.w. fokus
jgufi. fokus jgufis wamyvanebma gaiares specialuri momzadeba, rac
garkveulad zrdis imis varauds, rom interviuebi Catarda erTnair
garemocvaSi.
kvlevis obieqti: kvleva Catarda saqarTvelos 14 sxvadasxva skolaSi:
qveSeTis skola, ninowmindis skola, Cxorowyus skola, waRveris skola,
ontofos skola, qvemo xodaSenis skola, goris 4 saSualo skola,
Tbilisis 187 saSualo skola, baTumis # 4 saSualo skola, zvares
saSualo skola, zestafonis # 3 skola, duSeTis #2 skola, quTaisis
#32 skola da axalcixis #1 saSualo skola.
TiToeul fokus-jgufSi monawileobda araumetes 10 mozardisa, romlebic
iyvnen meaTe klasis mowafeebi da SemTxveviTi SerCevis safuZvelze miiRes
monawileoba jgufur interviuSi. sul daaxloebiT monawileoba miiRo 1140
ma moswavlem.
kvlevis Sedegebi: monacemebis damuSaveba: monacemebi gadmoweril iqna diqtofonidan
sityvasityviT. Tvisebrivi monacemebis damuSaveba moaxdina orma eqspertma
erTmaneTisagan damokideblad, xolo Semdeg moxda maT mier damuSavebuli
monacemebis erTmaneTTan Sejereba. am proceduram minimumamde daiyvana
monacemebis subeqturad Sefasebis xarisxi. gadmowerili Sinaarsi damuSavda
kontent analizis meTodiT.
qvemoT mocemulia miRebuli monacemebi. moswavlis interesebis Sesaxeb:
motivacia ufrosklaselebSi
103
cxrili #1:
moswavlis interesebi
mocemuli
kategoriis
dasaxelebis
sixSire
SemecnebiTi interesebi (romelime mecnierebis
daufleba)
56
sporti 53
xelovneba 49
profesiuli miRwevebi 16
socialuri kavSirebi 11
koleqcioneroba 7
gamocdebze orientacia 6
mogzauroba 4
qseluri TamaSebi 2
patriotuli motivebi 1
qvelmoqmedeba 1
xelsaqme 1
diagrama: #1: moswavleTa interesebi (ZiriTadi kategoriebi)
rogorc cxrilidan (#1) da diagramidan (#1) irkveva, moswavleTa
umravlesobas (56) aqvs SemecnebiTi interesebi, maT undaT, rom Seiswavlon
sxvadasxva mecnierebebi da gaiRrmavon TavianTi codna. aseve, moswavleebs
ainteresebT sporti (52) da xelovneba (49). sainteresoa, rom moswavleebis
mier mxolod 16 jer iyo dasaxelebuli profesiuli miRwevebis survili.
motivacia ufrosklaselebSi
104
rac garkveulad miuTiTebs, imaze, rom am asakSi moswavleebs mkafiod ar
aqvT Camoyalibebuli TavianTi interesebi da naklebad arian warmatebaze
orientirebulebi. aseve, iSviaTad dasaxelda iseTi kategoriebi, rogoricaa
ukeTesi socialuri kavSirebis damyarebis survili (11), koleqcioneroba
(7), gamocdebze orientacia (6), mogzauroba (2), qseluri TamaSebi (2),
patriotuli motivebi (1), qvelmoqmedeba (1) da xelsaqme (1).
2. skolis mier moswavleTa interesebis gaTvliswineba:
cxrili #2: skolis mier moswavleTa
interesebis gaTvaliswineba
mocemuli kategoriis
dasaxelebis sixSire
iTvaliswinebs 29
ar iTvaliswinebs 42
nawilobriv iTvaliswinebs 28
diagrama #2: skolis mier moswavlis interesebis gaTvaliswineba
rogorc cxrilidan (#2) da diagramidan (#2) Cans, moswavleTa umravle-
sobis azriT (42), skolebi ar iTvaliswineben moswavleTa interesebs an
nawilobriv iTvaliswineben moswavleTa interesebs (28). Tu am pasuxs Seva-
darebT zemoT moyvanil monacemebs, sadac moswavleTa yvelaze wamyvani
interesia Semecneba, (56), da amasTan, Tu imasac gaviTvaliswinebT, rom
motivacia ufrosklaselebSi
105
skola aris is ZiriTadi saganmanaTleblo instituti, sadac unda kmayofil-
debodes moswavlis SemecnebiTi interesebi, arasasurvel suraTs miviRebT.
skola ver akmayofilebs moswavleTa SemecnebiT interesebs; savaraudoa, rom
moswavleebi ganicdidnen imedgacruebas skolis mier SeTavazebul
aqtivobebTan dakavSirebiT. es ki miuTiTebs skolebis araefeqturobaze.
3. moswavlis mier sagnis siyvarulis ganmapirobebeli faqtorebi:
cxrili #3
sagnis siyvarulis mizezebi
mocemuli kategoriis
dasaxelebis sixSire
maswavleblis gavlena 40
sagani sainteresoa 30
iZleva damoukideblad muSaobis saSualebas /
advilia
28
ojaxis zegavlena 25
codnis saWiroeba 23
informaciuloba 19
Tanatolebis gavlena 15
ar icis mizezi 12
saxelmZRvanelo moswons 5
ar moiTxovs dazepirebas 4
patriotuli motivebiTaa agebuli 3
motivacia ufrosklaselebSi
106
diagrama #3: saswavlo sagnis siyvarulis mizezebi
gamoikveTa, rom ZiriTadad sagnis siyvaruls maswavleblisadmi siyvaruli
iwvevs (40). anu moswavleebs, romelTac moswonT maswavlebeli, moswonT is
saganic, romelsac igi aswavlis. Semdeg gamoikveTa iseTi, faqtorebi,
rogoricaa sagniT daintereseba (30), sagnis siadvile (28), ojaxis
zegavlena (25), codnis saWiroeba mocemul saganSi (23), sagnis
informaciuli xasiaTi (19), Tanatolebis zegavlena (15). saintersoa, rom
moswavleebis mier Zalzed iSviaTad iqna dasaxelebuli iseTi faqtorebi,
rogoricaa Tavad saxelmZRvanelos mowoneba, sagani ar moiTxovs
dazepirebas (4) da patriotuli motivebi (3). zog SemTxvevaSi ki
moswavleebi saerTod ver acnobiereben, Tu ratom moswonT mocemuli sagani
(12).
motivacia ufrosklaselebSi
107
4. moswavlis mier sagnis naklebi siyvarulis ganmapirobebeli faqtorebi:
cxrili #4:
sagnis naklebi siyvarulis mizezebi
mocemuli kategoriis
dasaxelebis sixSire
sagnis sirTule 45
sagani ar aris saintereso 30
saxelmZRvanelo aris gaumarTavi (an zedmetad
gamartivebuli an garTulebulia)
30
ar moswons maswavlebeli 28
naklebad informaciulia (saxelmZRvanelo) 14
bevri sazepiroebia 5
ar amaxvilebs yuradRebas zogadi unar-Cvevebis
ganviTarebaze/ ar amzadebs moswavleebs
gamocdebisaTis
4
gakveTilis procesi aris mosawyeni 2
diagrama #4: sagnis naklebi siyvarulis mizezebi
amrigad, rogorc zemoT mocemuli cxrilidan (#4) da diagramidan (#4)
moswavleebis mier sagnisadmi interesis dakargva ZiriTadad gamowveulia,
imiT, rom sagani aris rTuli da moswavleebs ar SeuZliaT misi daZleva
(45), Semdgom mizezebad dasaxelebuli iqna Semdegi faqtorebi: sagnis
motivacia ufrosklaselebSi
108
uintereso Sinaarsi (30), saxelmZRvanelos gaumarTaoba, saxelmZRvanelo an
zedmetad gamartivebuli, an piriqiT zedmetad garTulebulia. (30);
moswavles ar moswons maswavlebeli (28), saxelmZRvanelo da zogadad,
gakveTili naklebad informaciulia (14), bevr dazeprebas moiTxovs (5),
xels ar uwyobs zogadi unar-Cvevebis ganviTarebas, rac xels SeuSlis
moswavleebs erovnuli gamocdebis CabarebaSi (4) da Tavad gakveTilis
procesi aris mosawyeni (2).
SeiZleba iTqvas, rom rodesac moswavleebi saubroben sagnis mowonebaze,
maSin isini naklebad amaxvileben yuradRebas saxelmZRvanelos dadebiT
zegavlenaze, xolo rodesac eqmnebaT sirTuleebi; isini acnobiereben, rom
am sirTulis saTave SesaZloa iyos saxelmZRvanelo. sagnis siyvarulis
mizezebze saubrisas moswavleebi xSirad iyeneben formulirebas: "iZleva
damoukideblad muSaobis saSualebas", rac saxelmZRvanelos dadebiT mxareze
miuTiTebs, Tumca mxolod 5-jer aRiniSna, rom moswavleebs moswonT
saxelmZRvanelo. amis sawinaaRmdegod, uaryofiTi daxasiaTebisas, anu sagnis
miuReblobis mizezebis dasaxelebisas, 30-jer aRiniSna, rom saxelmZRvanelo
aris gaumarTavi (an zedmetad gamartivebuli, an zedmetad garTulebuli)
da 14-jer, rom naklebad informaciulia.
5. moswavleebis rCevebi im maswavleblebis mimarT, romlis saganic ar
moswonT.
monacemebi warmodgenilia qvemoT moyvanil cxrilSi:
cxrili #5
moswavleebis rCevebi im maswavleblis
mimarT, romlis saganic ar moswonT
mocemuli kategoriis
dasaxelebis sixSire
swavlebis meTodis Secvla 32
moswavlisaTvis gasagebi eniT axsna 30
bavSvebTan midgomis meTodis Secvla (Tavi
unda Seayvaros)
23
Zaladobis ar gamoyeneba 13
TvalsaCinoebebis gamoyeneba 12
obiqturoba 11
damatebiTi gakveTilebis Catareba 12
maswavlebeli unda iyos momTxovni 6
ar iyos mkacri 3
TamaSis meTodebis gamoyeneba 2
jgufuri muSaobis gamoyeneba 2
motivacia ufrosklaselebSi
109
diagrama #5: moswavleTa rCevebi maswavleblebis mimarT
amrigad, gamoikveTa, rom moswavleebs ar moswonT swavlebis is meTodebi,
romelsac maswavleblebi iyneben, rac iwvevs imas, rom maT ar moswonT
mocemuli sagani. amdenad, swavlebis meTodebis Secvla aris is saSualeba,
romelic moswavleebis motivacias swavlisadmi sagrZnoblad gazrdida (32).
aseve, aSkaraa, rom moswavleebs ar esmiT is formaluri ena, romliTac
maswavlebeli operirebs gakveTilis axsnisas, anu maswavleblis ena rTulad
eCveneba, rac moswavles uqmnis im STabeWdilebas, rom is realoba,
romelzec maswavlebeli saubrobs, sruliad gansxvavdeba im realobisagan,
romelSic TviTon cxovrobs da es iwvevs misi saswavlo motivaciis
daqveiTebas (30). moswavleebi aseve asaxeleben maswavleblis mier
motivacia ufrosklaselebSi
110
bavSvebisadmi midgomis Secvlas, rac Sedegad mogvcems maswavlebeli-
moswavlis urTierTobis gaumjobesebas (23). rogorc erT-erTi moswavle
aRniSnavs, “maswavlebeli unda ecados, rom Tavi Seayvaros moswavles”.
sainteresoa, rom moswavleebi ufro dainteresdebodnen mocemuli sagniT,
Tu maswavlebeli ar gamoiyenebda fizikur Zaladobas maT mimarT (13), aseve,
Tu igi gamoiyenebda TvalsaCinoebebs (12), Caatarebda damatebiT gakveTilebs
(12), iqneboda obieqturi (11), momTxovni (6) da amave dros ar iqneboda
mkacri (3). aseve, moswavleebi maswavlebels urCeven gamoiyenon TamaSi (2)
da jgufuri muSaobis meTodebi (2), rac ufro sainteresos gaxdida
gakveTils.
im SemTxvevaSic, rodesac moswavle swavlis xelisSemSlel faqtorebs
afasebs, ufro ukeT acnobierebs da ufro informatiul pasuxebs iZleva.
kerZod, igi xsnis Tu ras niSnavs maswavleblis zegavlena: swavlebis
meTodi, sametyvelo ena da moswavleebTan damokidebuleba. kvlevis
Catarebis momentisaTvis, treningze axlad naswavli meTodebi rogorc Cans
maswavleblebs jer kidev ar hqondaT aTvisebuli da danergili TavianT
saklaso praqtikaSi. rogorc Cans, maswavleblis araprofesionalzmi, rac
gamoixateba mis Tavdaujerebel qcevaSi, moswavleebze aracnobierad axdens
uaryofiT zegavlenas.
6. moswavleTa damatebiTi komentarebi:
cxrili #6: damatebiTi informacia
dasaxelebuli
kategoriis
sixSire
sasurvelia skolis materialur-teqnikuri
bazis gaumjobeseba
5
sasurvelia sagnebis sxvagvari gadanawileba 4
sasurvelia skolis formis tareba 1
amrigad, sxvadasxva skolaSi Catarebuli gamokiTxvis Sedegad miviReT
bavSvebis mravalferovani pasuxebi imis Sesaxeb, Tu ra aris maTTvis sagnis
naklebi siyvarulis mizezi. dasaxelda sxvadasxva mizezi, rac
motivacia ufrosklaselebSi
111
ukavSirdeboda Tavad konkretuli sagnis, iqneboda es humanitaruli Tu
sabunebismetyvelo sagani, sirTules da maT SezRudul SesaZleblobas,
gaigon da dainteresdnen konkretuli mecnierebiT. isini aRniSnavdnen, rom
es sagnebi Zalian bundovania da ar ukavSirdeba maTTvis konkretuli
praqtikuli gamocdilebis micemas da unar-Cvevebis ganviTarebas.
sagnis sirTules bavSvebi aRwerdnen Semdegnairad: "istoriaSi aris didi
gakveTilebi da ar mainteresebs", aseve maTematikis mimarT naklebi
siyvarulis mizezad dasaxelda: "arc unari gamaCnia maTematikis swavlis da
arc survili." garda amisa, aRniSnulia programis siZnele - "Znelia
erTxel CamovrCi da veRar vugeb", zogs ubralod ar moswons maTematikaSi
bevri formulebi. mraval respodents hqonda aRniSnuli, rom ar moswonT
fizika, kerZod, "ar miyvars fizika, radgan fizika moiTxovs fantaziorobas
da me es ar SemiZlia", "ar miyvars reaqciebi, amocanebSi ver verkvevi,
SeiZleba imitom rom praqtikulad ar xdeba cdebis Catareba", "fizikaSi
gaugebari Temebia da gawelili masalebia", "kargi iqneboda, Tu fizikaSi da
istoriaSi ufro meti praqtikuli xasiaTis informacia iqneboda mocemuli
da ufro davinteresdebodiT", aseve istoriis mimarT gamoiTqva "istoria ar
momwons, imitom rom wlebia dasazepirebeli", "saxelmZRvanelo ar momwons,
Zalian uazrod weria. yovelTvis sul gawelili Temebia da ZiriTadi azri
ar Cans gamokveTilad."
uamravi sayveduri gamoiTqva Tavad maswavleblebis mimarT, rom mxolod
maswavleblebi arian mizezi imis, rom ar uyvarT esa Tu is sagani –
"maswavlebeli ar aris iseTi, rom sagani Semayvaros da magitom ar miyvars",
"maswavlebeli Tavs maZulebs da sagani ar miyvars", "maswavlebeli ar xsnis
gasageb enaze da ver vgebulob sagans", "maswavlebels CvenTan cudi
damokidebuleba aqvs da magitom ar momwons", "maswavlebeli gaurkvevlad
xsnis", "maswavlebelis xelSewyoba ar aris", "maswavlebeli Segvicvales da
saganic aRar momwons", "ar mifasdeboda swavla da magitom",
"maswavleblebma ver aRZres CemSi sagnis siyvaruli." respodenti aRniSnavda,
rom "surs swavlis axali meTodi Semovides, rom swavla ufro saxaliso
iyos".
respodentebs vTxoveT miecaT rCevebi im maswavleblebisTvis, romlis
saganic naklebad uyvarT; yvelaze metad maT surT, rom maswavleblebi
iyvnen megobrulebi da xalisianebi da cdilobdnen mocemuli sagnis
motivacia ufrosklaselebSi
112
interesi gauCinon moswavles Tanamedrove swavlebis meTodikis gamoyenebiT.
aseve iyo xazgasma imaze, rom maswavlebelma pativi scen moswavlis
pirovnebas da maT pativiscemiT moekidon. isini aRniSnavdnen, "albaT, im
rCevas mivcemdi maswavlebels, bavSvebTan iyos Tbil damokidebulebaSi, ar
ekamaTos, ar eCxubos da kargad axsnas." "maswavleblebma Tavi unda
Seayvaron bavSvebs." "me fizikis maswavlebels mivcemdi im rCevas, rom vinc
am wigns wers, ufro lakonuri teqsti iyos, kargad damuSavebuli da rac
SeiZleba martivi, rom bavSvma kargad gaigos da maswavlebelma kargad
axsnas. Tu cudad weria TviTon gaamartivos, amdenad ganaTlebuli unda
iyos..."; "sxva kuTxiT daanaxos fizika, Torem Zaan gaugebaria"; "ise axsnas,
rom bavSvi daainteresos"; "ufro mkacri iyos, mkacrad axsnas"; "bevrjer
axsnas"; "erTi Tema ramdenime nawilad dayos"; "nu iyvirebs gakveTilze";
"gakveTils ar gadauxvios, sxva Temaze ar ilaparakos"; "masaliT
gaamdidron, radgan ufro saintereso iyos" "dagvimatos masala, Zveli
qveynebi geografiaSi da a.S. gvaswavlos"; "megobrulad daudgnen bavSvebs";
"normalurad gamoikiTxos da moiTxovos imis swavleba rasac mogvcems";
"gadmosces bavSvebisTvis gasageb enaze" "ar iyos ironiuli"; "bavSvebi ar
ganasxvavos"; "orosnebs ar gauwion ignorireba, maT ufro sWirdebaT
yuradReba"; "ar miayenos Seuracxyofa moswavles arc sityvieri, arc
fizikuri”. “ufrTxildnen rom moswavlemac ar Seubrunos xeli"; "ar unda
eRadaos bavSvs. ar unda aSinebdes bavSvebs."; "valdebulebis mizniT ar unda
xsnidnen gakveTils"; "iyos praqtikuli muSaoba"; "damatebiTi gakveTili
Cagvitaros"; "ufro gaamravalferovnos gakveTili"; "qimiaSi Catarebuli
iyos cdebi, romelic mocemul masalas daadasturebs"; "gaxsnan maTematikis
da fizikis wre"; "gakveTilebs Soris patara intervalebiT liriuli
gadaxveva cota saxalisos gaxdida".
daskvna: Catarebuli Tvisebrivi kvleva gvaZlevs imis saSualebas, rom
vimsjeloT im mizezebze, rac aqveiTebs moswavleebis swavlisadmi
motivacias. aRmoCnda, rom jerjerobiT skola ver akmayofilebs
moswavleebis interesebs, romelic sakmaod mravalferovania da moicavs
sxvadasxva SemecnebiT, sportul Tu xelovnebis sferoebs. sainteresoa, rom
moswavlis skolisadmi motivaciis amaRlebisaTvis mniSvnelovani
xelSemwyobi faqtoria Tavad sagnis maswavlebelis mimarT dadebiTi
damokidebuleba, Tumca rogorc Cans, roca sagani rTulia, moswavleebis
interesi sagnisadmi sustdeba. TviTSefasebac ukve ganmtkicebuli aqvT:
motivacia ufrosklaselebSi
113
“me ar SemiZlia...” moswavleebis mier dasaxelebuli SesaZlo Carevebi,
riTac SesaZlebeli iqneba swavlisadmi interesis aRdgena aris swavlebis
meTodebis Secvla, rac TavisTavad moicavs axali masalis gasagebi eniT
axsnas, TvalsaCinoebis gamoyenebas, moswavleebisadmi individualur
midgomas, jgufuri da sxva Tanamedrove meTodebis gamoyenebas. amasTan,
maswavleblebis mier gamoyenebuli fizikuri Zaladoba, rogorc moswavleTa
disciplinirebis erT-erTi meTodisa, moswavleebis mxridan uaryofiTad
aRiqmeba da iwvevs moswavleTa motivaciis daqveiTebas. aseve, sagulisxmoa,
rom moswavleebs surT momTxovni maswavleblis yola, magram akritikeben
zedmet simkacres da Zaladobis gamoyenebas. swored amitom surT
moswavleebs, rom maswavleblebma Secvalon maTTan midgomis meTodebi da
izrunon dadebiTi urTierTobis ganviTarebaze, romelic iqneba ufro
obieqturi da samarTliani. saxelmZRvaneloebTan dakavSirebiT ki gamoikveTa,
rom zogierT SemTxvevaSi igi gaumarTavad aRiqmeba moswavleebis mxridan,
igi an zedmetad garTulebulia an gamartivebulia, ar iZleva sakmaris
informacias, ar aris mravalferovani, ar aviTarebs zogad unar-Cvevebs. es
ki iwvevs moswavleebis interesis daqveiTebas.
zogadad, SeiZleba iTqvas, rom mocemulma Tvisebrivma kvlevam gamoavlina is
ZiriTadi mizezebi, rac xels uSlis moswavlis swavlis procesSi aqtiur
CarTvas. ucilebelia am mizezebis gaTvaliswineba da saswavlo procesis
efeqturi dagegmva.
mocemuli kvleva asaxavs meaTeklaseli moswavleebis mosazrebebs da
Sexedulebebs, romlebmac ukve 10 weli iswavles tradiciul skolebSi da
maTTvis adaptacia swavlebis axal stilTan, rogorc Cans, arc ise
martivia. maT ukve Camoyalibebuli aqvT damokidebuleba sagnis mimarT,
rTulia _ martivia da sakuTari Tavis mimarTac SemiZlia _ ar SemiZlia,
xolo Camoyalibebuli damokidebulebis Secvla gacilebiT ufro met
Zalisxmevas moiTxovs.
maswavleblis dRiuri
114
4.7. kvlevis dasaxeleba: maswavleblis dRiuri
kvlevis mizani: saxelmZRvaneloebis Tvisebrivi Sefaseba
sakvlevi faqtorebi:
maswavleblis kvalifikacia Tavis saganSi;
maswavleblis kvalifikacia swavlebis zogadi meTodikis codnaSi;
saxelmZRvanelos teqstebis sirTulis Sefaseba (eqspertis mier);
savarjiSoebis Tanmimdevroba - pedagogiuri gamarTuloba: Tanabrad
aris Tu ara garTulebuli, ar aris ucabedi naxtomebi, xdeba unar-
Cvevebis Tanamimdevruli ganviTareba (eqspertis mier);
moswavleTa akademiuri warmatebis Sefaseba;
maswavleblis TviT-angariSi da reformis gacnobierebuloba.
Catarebis dro: 2006 wlis marti
kvlevis meTodi: kontent analizi
kvlevis obieqti: saxelmZRvaneloebi (22); maswavleblebi (82)
kvlevis Sedegebi: Tvisebrivad damuSavda biologiis 2, fizikis 3,
istoriis 1, maTematikis 5, musikis 2, qarTulis 4, qimiis 2 da xelovnebis
3 saxelmZRvanelo, sul 22 saxelmZRvanelo. saxelmZRvaneloebis Tvisebriv
SefasebaSi sagnis maswavleblebTan erTad monawileobdnen sagnis eqspertebic
(22 eqsperti), romelTac ZiriTadad evalebodaT: saxelmZRvaneloebis
teqstebis sirTulis Sefaseba da savarjiSoebis Tanmimdevrobis Sefaseba.
aseve, maswavleblebis dRiurebis Sefasebebi iZleva informacias imis
Sesaxeb, Tu ra kvalifikacia aqvs maswavlebels Tavis saganSi da ramdenad
icnobs igi swavlebis zogad meTodikas, aseve rogor axdens moswavleTa
maswavleblis dRiuri
115
akademiuri warmatebis Sefasebas, da zogadad, ramdenad acnobierebs igi
skolis reformas da ramdenad aqtiuradaa masSi CarTuli.
daskvna: SesaZlebeli gaxda imis Sefaseba, realurad rogor muSaobs
saxelmZRvanelo saklaso garemoSi. Tvisebrivi monacemebis analizma gviCvena,
rom maswavleblebi da moswavleebi garkveul sirTuleebs awydebian blumis
taqsonomiis zeda sami donis (analizi, sinTezi, Sefaseba) davalebebis
Sesrulebis dros. am mdgomareobas Tavisi mizezebi gaaCnia:
maswavleblebi miCveulebi arian codna, gageba da gamoyenebis doneze
muSaobas, radganac tradiciuli meTodebiT swavleba mxolod am
doneebze muSaobiT Semoifargleboda.
maswavleblebs naklebi gamocdileba aqvT azrovnebis zeda doneebis
aqtivaciasa da azrovnebis procesis warmarTvaSi.
moswavlis winaSe dasmuli rTuli SekiTxva, TavisTavad ar ganapirobebs,
mis CarTvas azrovnebis procesSi. faqtiurad, Tu moswavlis unarebi ar
aris saTanadod momwifebuli am kiTxvaze pasuxis gasacemad, maSin igi
mxolod dabali donis operaciebiT Semoifargleba.
vnaxoT, Tu ra suraTia gavrcelebuli amJamad saskolo praqtikaSi da ramdenad
xdeba analizis, sinTezis da Sefasebis doneebze azrovnebis aqtivacia.
analizis done: im SemTxvevaSi, rodesac maswavlebeli moswavleebs avalebs
ori obieqtis Sedarebas (anu moswavles moeTxoveba analizi), moswavleebma
SesaZloa dawvrilebiT aRweron orive obieqti, Tumca ver moaxerxon maTi
Sedareba raime kriteriumze, sqemaze dayrdnobiT. magaliTad, sazogadoebrivi
mecnierebebis swavlisas moswavleebma, romelTac evalebaT ori sakanonmdeblo
aqtis Sedareba, SesaZloa CamoTvalon Tu ra muxlebi Sedis TiToeul
dokumentSi. yvelaze warmatebulebma SesaZloa kidevac aRniSnon, rom erTi
dokumenti ufro lakonuri da moklea, xolo meore dokumenti ki vrceli. Tumca,
ver moaxerxon sqemis mixedviT Sedareba, safuZvelis gamoyofa da msgavseba-
gansxvavebis amis mixedviT dafiqsireba.
maswavleblis dRiuri
116
sinTezis done: sinTezis dones xSirad Caenacvleba gamoyeneba. im
SemTxvevaSi, Tu moswavles micemuli aqvs mokle instruqcia: dawere Txzuleba an
Caatare eqsperimenti. amgvari instruqcia TavisTavad ar iwvevs moswavlis
SemoqmedebiTi potencialis aqtivacias. igi cdilobs nimuSis moZebnas da imis
mixedviT davalebis Sesrulebas. aseve, rodesac instruqcia aris vrceli da
detaluri da moswavles evaleba raime produqtis Seqmna, maswavlebels
SesaZloa Seeqmnas iluzia, rom moswavlis azrovneba ukve sinTezis doneze gadis.
magram sinamdvileSi es iyos gamoyeneba, radgan moswavlis TiToeuli nabijic da
maTi Tanmimdevrobac mkacradaa gansazRvruli. moswavles arCevani arsad ara aqvs
datovebuli, rac zRudavs mis fantazias.
Sefasebis done: Sefasebis done xSirad Semoifargleba mxolod
emociuri damokidebulebis gamoxatviT, ar xdeba kriteriumebis gamoyofa an
SemuSaveba, ris mixedviTac unda Seafason moswavleebma garkveuli obieqti.
aseve, ar xdeba am kriteriumebis mniSvnelovanebaze da Rirebulebaze
msjeloba da arc obieqtis kriteriumTan Sesabamisobis dadgena analizis
meSveobiT.
am Sefasebis safuZvelze SemuSavda rekomendaciebi da daigegma da
Catarda treningebi saxelmZRvanelos avtorebisaTvis (2007 wlis ianvari).
es treningebi miznad isaxavs avtorebisaTvis imis swavlebas, Tu ra iTvleba
teqstis da savarjiSos sirTuled da ras niSnavs pedagogiuri
gamarTuloba. aseve, imis swavlebas, Tu saxelmZRvanelom, rogor unda
Seuwyos xeli moswavleTa saazrovno unar-Cvevebis ganviTarebas (codna,
gageba, gamoyeneba, analizi, sinTezi da Sefaseba) da rogor unda aisaxos es
unar-Cvevebi sxvadasxva savarjiSoebSi. aseve, SemuSavda meTodologiuri
saxelmZRvanelo avtorebisaTvis “rogor vaswavloT moswavleebs azrovneba”.
skolebis kulturis kvleva
117
4.8. kvlevis dasaxeleba: skolebis kulturis kvleva
kvlevis mizani: im faqtorebis Seswavla, romlebic zegavlenas axdenen
skolis klimatze da saskolo garemoze. skolis kulturis kvleva
moswavleebTan erTad moicavda skolis direqtorebis kvlevasac.
sakvlevi faqtorebi:
skolasTan dakavSirebuli faqtorebi (moswavlis saswavlo
motivacia, maswavlebli-moswavlis urTierToba, saskolo
RonisZiebebis dagegmva da mowyoba, skolis marTvasTan
dakavSirebuli faqtorebi)
ojaxTan dakavSirebuli faqtorebi (mSoblis monawileoba
moswavlis saskolo cxovrebaSi).
skolis direqtorebis kvleva miznad isaxavda skolis
administrirebasTan dakavSirebuli sakiTxebis kvlevas,
rogoricaa direqtoris skolis marTvis stili, direqtoris
Sexedulebebi skolis problemebTan dakavSirebiT, rogoricaa
reformis procesi (axali struqturebis Camoyalibeba,
vauCerizacia da sxva); moswavleTa denadobis problemebi,
rigiTi maswavlebleblis roli skolis marTvis sistemaSi,
mSoblebis da Tavad moswavleTa monawileoba saskolo
procesebSi da skolis marTvaSi da sxva.
aseve, vikvlieT skolis direqtorebis rwmena imis Sesaxeb, Tu
ramdenad warmatebulad miaCnia mas Tavisi skolis
kursdamTavrebulebi da ramdenad bednierad miaCnia mas sakuTari
Tavi amJamad da ra perspeqtivas xedavs igi momavalSi.
garda amisa, direqtorebma Seafases skolebis amJamindeli
mdgomareoba _ ramdenad akmayofilebs skola usafrTxoebisa da
higienis normebs, da saganmanaTleblo. moTxovnebs. moviZieT
informacia direqtorebis zogadi gamocdilebis Sesaxeb
administrirebis dargSi, maTi materialur-ekonomiuri
mdgomareoba da ganaTleba;
Catarebis dro: skolebis kulturis kvleva Catarda 2 panelad: 2006
wlis TbervalSi da aprilSi.
kvlevis meTodi: moswavleebis da direqtorebis gamokiTxva
skolebis kulturis kvleva
118
kvlevis obieqti: 1. kvlevaSi monawileoba miiRo 35 skolam, 7 da 10 klasis moswavleebma
saqarTvelos sxvadasxva regionebidan (baTumis centri, zugdidis centri,
quTaisis centri, axalcixis centri, Tbilisis centri, goris centri,
gurjaanis centri). sul 1179 moswavlem. ixileT cxrili #1:
sqesi raodenoba procenti
biWi 673 57.1%
gogo 497 42.2%
gamotovebuli
pasuxi
9 0.8%
sul 1179 100%
cxrili #1: moswavleTa ganawileba sqesis mixedviT
2. kvlevaSi monawileoba miiRo 35 skolis direqtorma, saqarTvelos
sxvadasxva regionebidan (baTumis centri, zugdidis centri, quTaisis
centri, axalcixis centri, Tbilisis centri, goris centri, gurjaanis
centri). ixileT cxrili #2:
sqesi raodenoba procenti
mdedrobiTi 28 80%
mamrobiTi 7 20%
sul 35 100%
cxrili #2: skolis direqtorebis ganawileba sqesis mixedviT;
kvlevis Sedegebi:
monacemTa dasamuSaveblad gamoyenebul iqna aRweriTi da axsniTi
statistikis Semdegi meTodebi:
korelaciuri analizi
dispersiuli analizi
aranormatiuli kriteriumebi
qvemoT calcalke iqneba ganxiluli moswavleebis da direqtorebis
gamokiTxvis Sedegebis analizi.
skolebis kulturis kvleva
119
1. moswavleebis kvleva
saskolo garemo da bednierebis gancda
saskolo garemo vikvlieT imis mixedviT, Tu rogor axasiaTeben moswavleebi
TavianT klass, rogorc Sekruls da megobruls, rogorc calkeul
qvejgufebad dayofils, Tu rogorc daSlils, sadac TiToeuli moswavle
Tavisi cxovrebiT cxovrobs.
sainteresoa, rom Cveni kvlevis monacemebi adasturebs im mosazrebas, rom
dadebiTi saklaso garemo xels uwyobs moswavlis mier sakuTari Tavis
bednierad Sefasebas. kerZod, aRmoCnda dadebiTi korelacia dadebiT saklaso
garemosa da moswavlis mier bednierebis amJamindel gacdas Soris (pirsonis
korelacia, r=.203, P<.000) da mis mier sakuTari momavlis naTlad
warmodgenas Soris (pirsonis korelacia, r=.135, P<.000); SeiZleba
vivaraudoT, rom moswavleebi, romlebic swavloben uaryofiT saskolo
garemoSi imyofebian mudmivi stresis pirobebSi, rac uaryofiTad aisaxeba
maT saswavlo Sedegebze da rac zogadad aferxebs harmoniuli pirovnebis
ganviTarebas.
moswavleebi, romelTac miaCniaT, rom maTi klasi aris megobruli da
Sekruli, aseve fiqroben, rom maT gaumarTldaT, rom swavloben aRniSnul
skolaSi da klasSi (Mann-Whitney, Z=6.046, P<000);
skolasTan dakavSirebuli faqtorebi da saskolo garemo:
a) moswavlis saswavlo motivacia
moswavlis saswavlo motivaciaSi ganvixileT moswavlis swavlisadmi
interesis intensivoba. kerZod, maT vekiTxebodiT, Tu skolaSi gakveTilebze
Tavisufali daswrebis pirobebSi ra qcevas ganaxorcielebdnen, kvlav
swavlas airCevdnen, saxlSi imecadinebdnen, gaerTobodnen Tu imuSavednen.
aRmoCnda, rom es faqtori dadebiTad ukavSirdeba saskolo garemos. kerZod,
aRmoCnda, rom moswavleebs, romlebic swavloben megobrul da Sekrul
klasSi, ufro metad ainteresebT skolaSi siaruli, maSinac ki roca es ar
aris aucilebeli (Mann-Whitney, Z=-4.370, P<000); da piriqiT, rodesac
skolebis kulturis kvleva
120
moswavleebi swavloben dacalkevebul da ara megobrul klasSi, maTi
skolaSi siarulis da swavlis survili klebulobs.
aseve, sainteresoa, rom moswavleebi, romlebic swavloben Sekrul da
megobrul klasSi, ufro naklebad acdenen skolas (pirsonis korelacia,
r=.224, P<.000); aseve SesaZlebelia, vifiqroT, rom moswavleebi, romlebic
iSviaTad acdenen, ufro metad umegobrdebian Tanaklaselebs, radganac
xSirad uxdebaT maTTan Sexvedra da ufro mets gebuloben erTmaneTis
Sesaxeb.
b) maswavlebli – moswavlis urTierToba:
aRmoCnda, rom maswavleblis moswavlisadmi damokidebuleba, misi
urTierTobis stili, klasis marTvis stili, (urTierTgageba, simkacre)
zegavlenas axdens skolis garemos gansazRvraze.
kerZod, maswavlebelis saqcieli, rodesac igi ignorirebas ukeTebs
moswavleebs (Mann-Whitney, Z=-4,533; P<000), xSirad iyenebs usafuZvlo
SeniSvnas (Mann-Whitney, Z=-2.378, P<0.17) da iSviaTad aqebs moswavleebs,
uaryofiTad (Mann-Whitney, Z=-3.547, P<000) aisaxeba saklaso garemoze;
aseve, maswavlebeli, romelic moswavleebis mier aRiqmeba, rogorc mkacri
da usamarTlo (yovelgvari garkvevis gareSe adanaSaulebs moswavles,
amcirebs moswavles, mSoblebs ibarebs, direqtorTan Civis da a.S.)
uaryofiT zegavlenas axdens dadebiTi saklaso garemos Camoyalibebaze
(pirsonis korelacia, r=.060, P<.043; r=.102, P<.001); xolo maswavlebeli,
romelic cdilobs, miiRos samarTliani gadawyvetileba da arkvevs
moswavlis braleulobas (arkvevs ramdenad aris moswavl damnaSave, iZleva
rCevas da a.S) dadebiT zegavlenas axdens saklaso garemoze.
g) saskolo RonisZiebebis dagegmva da mowyoba:
aRmoCnda, rom klasSi konkretuli RonisZiebebis xSiri Catareba xels
uwyobs dadebiTi saskolo garemos Camoyalibebas (pirsonis korelacia,
r=.196, P<.000). RonisZiebebze moswavleebs aqvT saSualeba ufro
daumegobrdnen erTmaneTs da ganaviTaron araformaluri urTierTobebi.
aRmoCnda, rom RonisZiebebi xels uwyobs klasis Sekrulobas da piriqiT, iq,
sadac ar tardeba msgavsi RonisZiebebi, ufro dabalia klasis Sekruloba
(Mann-Whitney, Z=-2.509, P<0.12; Z=-3.337, P<0.001; Z=-4.295, P<0;)
skolebis kulturis kvleva
121
moswavleebs ZiriTadad daamaxsovrdaT Semdegi saxis RonisZiebebi: ixileT
cxrili #3:
cxrili #3:
klasSi Catarebuli RonisZiebebi:
dasaxelebis
sixSire
eqskursia 240
saaxalwlo RonisZieba 120
SemecnebiTi RonisZiebebi 94
dawyebiT klasTan gamoTxoveba 88
speqtakli 75
arcerTi 68
cnobil adamianisadmi miZRvnili saRamo 46
laSqroba 38
TviTSemoqmedeba 36
saubrebi saintereso Temebze 34
karnavali 30
d) ojaxis monawileoba moswavlis saskolo cxovrebaSi:
kvlevis Sedegebis analizi miuTiTebs, rom ojaxi erT-erT mniSvnelovan
rols TamaSobs dadebiTi saskolo garemos Camoyalibebaze. kerZod,
mSoblebi, romlebic interesdebian Tavisi Svilis TanaklaselebTan
urTierTobiT (pirsonis korelacia, r=.115, P<.000), xSirad dadian skolaSi
(pirsonis korelacia, r=.111, P<.000) da interesdebian moswavlis swavliT
(pirsonis korelacia, r=.086, P<.004) xels uwyoben moswavlis dadebiTi
saskolo garemos Camoyalibebas. amasTan, sainteresoa, rom es exeba ufro
metad im SemTxvevebs, rodesac orive mSobeli aris aqtiuri da Tanabrad
monawileobs moswavlis saskolo cxovrebaSi (X2=22.750; P<000; X2=22.750; P<000; X2=10.293; P<.016);
aseve, moswavlis dadebiTi saskolo garemos SeqmnaSi kritikulia mSoblebis
damokidebuleba skolis da maswavleblebis mimarT. mSoblis ndoba skolis
da maswavleblis mimarT dadebiTad aisaxeba saskolo garemoze (maT Svilebs
aqvT ufro Sekruli da megobruli klasi) (pirsonis korelacia, r=.136,P<.000); bunebrivia, mSoblebis Rirebulebebi da damokidebulebebi aisaxeba
moswavleebze da SesaZloa, es garkveulad zegavlenas axdendes moswavlis
skolebis kulturis kvleva
122
saskolo urTierTobebze. aseve, mSoblebis daxmarebiT da xelSewyobiT
maswavleblebi ufro met RonisZiebas axorcileben klasSi, rac TavisTavad
xels uwyobs dadebiTi saskolo garemos Camoyalibebas. marTlac, aRmoCnda,
rom mSoblebi, romlebic ar exmarebian skolas an klasis damrigebels
klasis saqmianobis organizebaSi, ar uwyoben xels dadebiTi saskolo
klimatis ganviTarebas (Mann-Whitney, Z=-5.057, P=0.0; Mann-Whitney, Z=-2.720, P<0.07);
saskolo Rirebulebebi da normebi
Cven kvlevaSi vikvlieT Semdegi saskolo Rirebulebebi:
1. swavlasTan dakavSirebuli Rirebulebebi;
2. disciplinasTan dakavSirebuli Rirebulebebi;
3. urTierTobebTan dakavSirebuli Rirebulebebi.
1. swavlsaTan dakavSirebuli Rirebulebebis Sesaswavlad moswavleebs
vxoveT Semdegi situaciebis Sefaseba.
a) oorianis miRebaze klasis, maT Soris gogoebis da biWebis reaqcia:
aRmoCnda, rom gamokiTxulTa daaxloebiT 9%-s miaCnia, rom orianis miReba
aris mkacrad gasakicxi da dasaZraxi mTeli klasis mier. 11.5% aranair
yuradRebas amas ar miaqcevda am faqts. sainteresoa, rom orianis miRebas
mkacrad gakicxavs gamokiTxuli gogoebis 6% da biWebis mxolod 2.5%.
rogorc Cans, es Rirebuleba ar aris gaziarebuli mTeli klasis mier.
b) uumaRlesi Sefasebis miRebaze klasis, maT Soris gogoebis da
biWebis damokidebulebebi:
aRmoCnda, rom moswavlis mier Semajamebel SefasebaSi umaRlesi qulis
miRebas yuradRebas ar miaqcevda 12%, xolo 29.9 % ki am faqtis mimarT
dadebiT damokidebulebas gamoxatavda. maT Soris gogoebi SedarebiT ufro
metad gamoxatavdnen dadebiT damokidebulebebs, vidre biWebi.
sainteresoa, rom moswavleebis 9.4 %-s ar gauxardeboda Tanaklaselis
warmateba.
skolebis kulturis kvleva
123
rogorc Cans, es Rirebulebac ver CaiTvleba wamyvan Rirebulebad da
Sesabamisad arc jgufur normad.
g) ddamatebiTi mecadineobis Catarebaze klasis, maT Soris gogoebis da
biWebis reaqcia:
aRmoCnda, rom moswavleebis Txovnas maswavleblisadmi --- Caataros
damatebiTi gakveTilebi gacdenilis sanacvlod, gamokiTxuli
moswavleebidan mxolod 13.9% gakicxavda mkacrad, xolo 17.3%-i
dauWerda mxars; maT Soris gogonebi SedarebiT ufro metad dauWerdnen
mxars, vidre biWebi.
es miuTiTebs, imaze, rom es Rirebulebac ar aris sayovelTaod miRebuli
mTeli klasis mier, radganac moswavleebis azri gayofilia.
d) ggakveTilis CaSlaze klasis, maT Soris gogoebis da biWebis
damokidebulebebi:
aRmoCnda, rom moswavlis iniciativas, rom mTeli klasi aiyolios
gakveTilis CaSlaSi mkacrad gakicxavda gamokiTxuli moswavleebis 19.4%
da mxars dauWerda daaxloebiT 11%. amasTan, biWebi (9.1%) ufro metad
dauWerdnen mxars, vidre gogonebi (1.5%). es aSkara sxvaoba miuTiTebs,
rom am konkretul RirebulebasTan mimarTebaSi gamoiyo ori subkultura.
gogonebis subkulturisTvis ufro metadaaa miRebuli saswavlo
Rirebulebebi, vidre biWebisaTvis.
amrigad, rom SevajamoT, Cvens mier gamokiTxul skolebis moswavleebSi ar
aris saswavlo Rirebulebebi wamyvani. Tumca, gamoikveTa, rom gogonebis
mier ufro metad xdeba am Rirebulebebis mowoneba da aRiareba.
2. disciplinasTan dakavSirebuli Rirebulebebi
a) mmoswavlis cudad moqcevaze (minis Camtvreva, uxeSad mimarTva
maswavleblisadmi, merxis damtvreva da sxva) klasis, maT Soris gogoebis
da biWebis reaqcia:
skolebis kulturis kvleva
124
aRmoCnda, rom moswavlis cudad moqcevas mkacrad kicxavs gamokiTxuli
moswavleebis 18.3%. amasTan, gogonebi ufro kicxaven, vidre biWebi. am
faqts mxars dauWerda (misaRebad miiCnevda) 10.9%. sainteresoa, rom
mxolod 2.2% moswavlisTvis iqneboda sulerTi moswavlis udisciplino
saqcieli.
SeiZleba vivaraudoT, rom es Rirebulebac araa mTeli klasis mier
sayovelTaod aRiarebuli.
b) ssaskolo nakveTis damuSavebaze Tavis aridebisadmi klasis, maT Soris
gogoebis da biWebis reaqcia:
aRmoCnda, rom roca mTeli klasi muSaobs saskolo nakveTze da vinme Tavs
aridebs muSaobas, mas gakicxavda 19.3%, xolo mxolod 3.6% dauWerda
mxars. araa mniSvnelovani gansxvaveba gogonebis da biWebis mosazrebas
Soris.
aSkaraa, rom jgufisadmi daqvemdebareba erToblivi samuSaoebis
Sesrulebisas aris jgufis norma anu gaSinagnebuli Rirebuleba mTeli
klasisaTvis da mosalodnelia, rom am normis darRveva isjebodes
garkveuli sanqciebiT. SesaZloa, rom moswavle, romelic arRves am normas
iqnas jgufidan gaZevebuli.
amrigad, rom SevajamoT, disciplinis aspeqtSi, Cven mier gamokiTxuli
skolebis moswavleebSi ufro metadaa arasaskolo garemosTan
dakavSirebuli Rirebulebebi miRebuli, vidre saskolo garemosTan
dakavSirebuli Rirebulebebi.
3. urTierTobebTan dakavSirebuli Rirebulebebi
a) megobris motyuebaze klasis, maT Soris gogoebis da biWebis reaqcia:
aRmoCnda, rom megobris motyuebaze gamokiTxuli moswavleebis 16.4% -s
eqneboda uaryofiTi reaqcia, xolo mxolod 1.6% am faqts dadebiTad
Sexvdeboda. araa mniSvnelovani gansxvaveba gogonebis da biWebis mosazrebebs
Soris. aSkaraa, rom megobrisadmi erTguleba aris gamokiTxuli
moswavleebisaTvis gaSinaganebuli Rirebuleba anu norma.
skolebis kulturis kvleva
125
b) pirovnul Seuracxyofaze klasis, maT Soris gogoebis da biWebis
reaqcia:
aRmoCnda, rom moswavles, romelic Cxubobs imis gamo, rom mas dascines,
mxars uWers gamokiTxuli moswavleebis 20.9%, xolo mkacrad kicxavs
mxolod 7.3%. araa mniSvnelovani gansxvaveba gogonebis da biWebis
mosazrebebs Soris.
aSkaraa, rom warmodgenili Rirebuleba: "Tavi aravis daaCagvrino" aris
gamokiTxuli moswavleebisaTvis gaSinagnebuli Rirebuleba anu norma.
g) klaselebis Sexvedraze moswavlis mier alkoholuri sasmelis miRebaze
klasis, maT Soris gogoebis da biWebis reaqcia
aRmoCnda, rom am saqciels mkacrad kicxavs gamokiTxuli moswavleebis
9.7%, xolo mxars uWers daaxloebiT 14.4%. maT Soris, biWebi ufro metad
uWeren mxars (8.6%), vidre gogonebi (4%);
am sakiTxTan dakavSirebiT klasis azri gayofilia. alkoholuri sasmelis
miReba ar iTvleba sayovelTaod miRebul Rirebulebad anu normad meSvide-
meaTe klaselebSi.
d) sawinaaRmdego sqesTan damegobrebaze klasis, maT Soris gogoebis da
biWebis reaqcia:
aRmoCnda, rom sawinaaRmdego sqesTan damegobrebas mkacrad kicxavs
gamokiTxuli moswavleebis 9.5%, xolo mxars uWers 13.7%; maT Soris
gogonebi ufro metad uWeren mxars, vidre biWebi.
am sakiTxTan dakavSirebiT klasis azri aris gayofili da Sesabamisad, am
sakiTxTan dakavSirebiT ar arsebobs mkacrad dadgenili normebi.
e) maswavlebelTan enis mitanaze klasis, maT Soris gogoebis da biWebis
reaqcia
skolebis kulturis kvleva
126
aRmoCnda, rom maswavlebelTan enis mitanas mkacrad kicxavs gamokiTxuli
moswavleebis 25.4%, xolo mxars uWers mxolod 3.8%. araa mniSvnelovani
gansxvaveba gogonebisa da biWebis mosazrebebs Soris.
aSkaraa, rom es Rirebuleba aris gaSinaganebuli mTeli jgufis mier da
SesaZloa, kontrolirdeba kidevac jgufuri sanqciebiT.
v) klaselisTvis daxmarebaze (sakontrolos gadaweraze) uaris Tqmis
SemTxveveSi klasis, maT Soris gogoebis da biWebis reaqcia
aRmoCnda, rom es SemTxveva mkacradaa gakicxuli 24.2 % is mier, xolo
mxardaWerilia mxolod 3.6% is mier. araa mniSvnelovani gansxvaveba
gogonebis da biWebis mosazrebebs Soris.
aSkaraa, rom klaselisadmi daxmarebis Rirebuleba aris klasSi miRebuli
norma da misi darRveva kontrolirdeba jgufSi arsebuli sanqciebiT.
amrigad, urTierTobis aspeqtSi jgufis mier erToblivad aRiarebuli
Rirebulebebia: megobris erTguleba, pirovnuli Rirsebis grZnobisadmi
pativiscema da TviTpativiscema, jgufis saidumloebebis Senaxva da
pativiscema, Tanatolis daxmareba.
SeiZleba davaskvnaT, rom Cvens mier Seswavlil skolebSi ufro metad
sWarbobs arasaswavlo Rirebulebebisadmi daqvemdebareba, rogoricaa
pirovnul urTierTobebze da SromiT saqmianobasTan dakavSirebul
aspeqtebze aqcentis gadatana.
damatebiTi informacia:
moswavleTa umravlesobas, 86.4% gaumarTlda, rom swavlobs Tavis
skolaSi. 6.3% ar gasca am SekiTxvas pasuxi, SesaZloa maT ar surdaT am
SekiTxvaze pasuxis gacema, rac saboloo jamSi miuTiTebs, rom moswavleebis
12.6% -s maincdamainc ar moswons is skola, sadac swavlobs.
skolebis kulturis kvleva
127
rogorc mosalodneli iyo, moswavleebis bedniereba ukavSirdeba maTi
ojaxis ekonomiur-socialur mdgomareobas. kerZod, moswavleebi, romlebic
cxovroben materialurad SeZlebul ojaxebSi, arian ufro bednierebi
amJamad (pirsonis korelacia, r=.178, P<.000); da momavalsac ufro
optimisturad uyureben (fiqroben rom momavalsi isini bednierebi iqnebian
da aseve, maTi momavali iqneba naTeli), vidre is bavSvebi, romlebic
cxovroben Rarib ojaxebSi (pirsonis korelacia, r=.073, P<.015; r=.124,P<.000); aseve, moswavleebi, romlebic axla grZnoben bednierad Tavs ufro
optimisturad warmoidgenen TavianT momavals, vidre isini, romlebic Tavs
amJamad naklebad bednierad grZnoben (pirsonis korelacia, r=.306, P<.000;r=.195, P<.000);
moswavlis ojaxis Semadgenloba
aRmoCnda, rom moswavleebis umravlesobas (92.4%) hyavs bebia an babua.
gamokiTxuli moswavleebidan TiTqmis naxevari (46%) cxovrobs gavrcobil
ojaxSi (bebia-babuasTan erTad). ixileT cxrili #4:
cxrili #4:
gavrcobil ojaxSi
cxovreba:
bebia da babua
TqvenTan erTad
cxovroben Tu ara?
FsixSire procenti procenti
gamotovebulipasuxis gareSe
ara 623 52.8 53.5
ki 542 46.0 46.5
mTlianad
1165 98.8 100.0
gamotovebuli
pasuxi 14 1.2
mTlianad 1179 100.0
skolebis kulturis kvleva
128
ojaxis monawileoba moswavlis saskolo cxovrebaSi genderuli gansxvavebebi
kvlevis Sedegebis mixedviT, deda ufro aqtiurad monawileobs moswavlis
saskolo cxovrebaSi (82.46 % deda, 3.9% mama dadis Svilis skolaSi),
amasTan, sainteresoa, rom moswavleebis 64,25% -is orive mSobeli Tanabrad
interesdeba Svilebis saswavlo SedegebiT da 46.83% -is azriT, orive
mSobeli Tanabrad interesdeba moswavlis TanaklaselebTan urTierTobiT.
moswavlis materialur-ekonomiuri mdgomareoba
qvemoT mocemuli cxrili #5 miuTiTebs, moswavleebis umravlesoba (77.4%)
aris saSualo SeZlebis ojaxebidan. mxolod 3.2% aris SeZlebuli da 18%
ki gaWirvebuli ojaxebidan.
cxrili #5: M
moswavlis materialur
ekonomiuri mdgomareobasixSire procenti
procenti gamotovebuli
pasuxebis gareSe
materialurad SeZlebuli 38 3.2 3.3saSualo 912 77.4 78.5Raribi 212 18.0 18.2mTliani odenoba 1162 98.6 100.0
gamotovebuli
pasuxebi 17 1.4mTlianad 1179 100.0
rogorc mosalodnelia, qveynis dRevandeli mZime materialur-ekonomiuri
mdgomareobidan gamomdinare, mSoblebis udides procents, rogorc mamebs,
ise dedebs, ar aqvT samsaxuri (deda 47.75%, mama 56.97%). rogorc Cans,
dedis da mamis umuSevrobis done erTmaneTs uaxlovdeba, rac mianiSnebs
imaze, rom dRevandel dRes genderuli gansxvavebebi dasaqmebasTan
dakavSirebiT TiTqmis ar arsebobs. amasTan, sainteresoa, rom qalebi ufro
kmayofilni arian TavianTi samsaxuriT (34.4%), vidre kacebi (20.52%); es
SesaZloa imiT aris gamowveuli, rom mamakacebi dasaqmebulni arian iseT
samsaxurebSi, romelic maT kvalifikaciasa da genderul rols ar
akmayofilebs.
sainteresoa, rom dedis da mamis kmayofileba samsaxuriT da profesiiT
dadebiT korelaciaSia erTmanTTan (pirsonis korelacia, r=.364, P<.000);
skolebis kulturis kvleva
129
moswavlis pirovnuli cnobierebis ganviTareba
rogorc gamoikveTa, 79.5 % moswavleebisas Camoyalibebuli aqvT pirovnuli
TviTcnobiereba, anu sakuTar Tavze amyareben imedebs, rac maT aqtiur
mdgomareobaSi ayenebs, rac aris winapiroba imisa, rom momavalSi isini
gaxdebian aqtiuri TviTrelizirebuli pirovnebebi. ixileT qvemoT
warmodgenili cxrili #6 da diagrama #1:
cxrili #6:
visi imedi aqvT moswavleebs
cxovrebaSi:FsixSire procenti
procenti
gamotovebuli
pasuxebis gareSe
sakuTari
Tavis 937 79.5 80.4
saxelmwifos 22 1.9 1.9
mSoblebis 206 17.5 17.7
mTliand 1165 98.8 100.0
gamotovebuli pasuxebi 14 1.2
mTlianad 1179 100.0
diagrama #1: visi imedi aqvs moswavles cxovrebaSi
skolebis kulturis kvleva
130
skola
aRmoCnda, rom moswavleebis mxolod 18.23% xSirad acdens skolas. rogorc
Cans ufro xSirad skolas biWebi acdenen (ix. diagrama #2 da #3);
diagrama #2 ramdenad xSirad acdenen skolas Tqveni Tanaklaselebi
diagrama #3: vin acdenen gakveTilebs?
skolebis kulturis kvleva
131
moswavleTa azriT, gacdenis ZiriTadi mizezebia:
cxrili #7: gacdenis
ZiriTadi mizezebi:
dasaxelebis
sixSire
avadmyofoba 776
sizarmace 255
ojaxuri mdgomareoba 165
gakveTilis ar codna 148
gamgzavreba 80
piradi problemebi 62
garToba 53
sportiT dakaveba 35
2. direqtorebis kvleva
skolebis direqtorebis kvleva aris skolis kulturis kvlevis
mniSvnelovani nawili. swored skolis marTvelobiTi rgoli aris is
ZiriTadi RerZi, romelsac Seswevs skolis gardaqmnis Zala da
pasuxismgeblobac. xolo direqtori aris am rgolis erT-erTi ZiriTadi
nawili. skolebis reforma swored mmarTvelobiTi rgolis cvlilebiT unda
daiwyos.
DI. ddemografiuli monacemebi direqtorebis Sesaxeb:
skolis direqtorebis asakis ganawileba mocemulia cxrilSi #8:
cxrili #8: skolis direqtorebis asakis ganawileba
asaki
1 2.9 2.9 2.93 8.6 8.6 11.4
26 74.3 74.3 85.75 14.3 14.3 100.0
35 100.0 100.0
30 welze naklebi
30 dan 40 mde
41 dan 55 mde
55 ze meti
mTlianad
sixSire procenti
CumulativePercent
procenti
skolebis kulturis kvleva
132
skolis direqtorebis umravlesoba (77.1%) cxovrobs skolasTan 500 dan 2
kilometris daSorebiT. 65.5% direqtorebisa fexiT dadis skolaSi. 17.1%
sargeblobs sazogadoebrivi transportiT, xolo 17.1% ki sakuTari an
ojaxis wevris manqaniT.
skolis direqtorebis 94.3% aqvs mobiluri aparati.
direqtorebis umravlesobas 91.4 % aqvs umaRlesi pedagogiuri ganaTleba,
xolo mxolod 8.6% aqvs arapedagogiuri ganaTleba.
direqtorebis Semosavalis wyaroebi mocemulia diagramaze #4:
direqtoris xelfasis garda ra damatebiTi Semosavlebi gaqvT?
diagrama #4: direqtorebis Semosavlis wyaroebi
rogorc Cans, umravlesobas direqtorobis xelfasis garda (52.94%) aqvs
meuRlis an ojaxis sxva wevris Semosavali, 32.35% aqvs Semosavali
ojaxuri meurneobidan.
II. direqtorebis gamocdileba:
aRmoCnda, rom direqtorebis naxevarze mets (54%) aqvs mocemul skolaSi
direqtorobis sul mcire 8 wlis gamocdileba. xolo 31.1 % aqvs mxolod
erTi wlis direqtorobis gamocdileba anu isini axali daniSnulebi arian.
skolebis kulturis kvleva
133
skolis direqtoris Tanamdebobaze, manamde sanam mocemul skolaSi
moxdeboda maTi daniSvna, gamokiTxulTa mxolod 8.6% muSaobda direqtorad
sxva skolaSi, 28.6 % iyo amave skolis maswavlebeli, xolo 14.3% ki sxva
skolis maswavlebeli. sainteresoa, rom skolebis axalandeli direqtorebis
TiTqmis umravlesoba, 40% iyo amave skolis direqtoris moadgile, xolo
11.4% ki sxva skolis direqtoris moadgile. SeiZleba iTqvas, rom
ZiriTadad skolis direqtoris moadgileebs daukavebiaT direqtorebis
Tanamdeboba. rac miuTiTebs imaze, rom mniSvnelovan cvlilebebs am
skolebSi ar unda movelodeT im adamianebisagan, romlebic Zveli
direqtoris gundis wevrebi iyvnen. Tumca es varaudia da ara faqti.
skolis direqtorebis TiTqmis naxevars (48.6%) hqonda xelmZRvanel
Tanamdebobaze muSaobis sul mcire 11 wlis gamocdileba. xolo mxolod 8.6
% hqonda xanmokle (3 wlis) gamocdileba. Tumca yvela direqtors sul
mcire 5 wlis pedagogiuri staJi mainc gaaCnia. zogadad, direqtorebis
pedagogiuri staJi meryeobs 5 dan 51 wlamde. amJamad ki pedagogiur
moRvaweobas direqtorTa umravlesoba (68.6%) iTavsebs. isini aswavlian
rogorc humanitarul sagnebs, aseve sabunebismetyvelos.
sainteresoa, rom skolis direqtorebisaTvis da administratorebisaTvis
gankuTvnil specialur treningebSi gamokiTxulebis umravlesobam (71.4% ma)
miiRo monawileoba.
III. skolis marTvasTan dakavSirebuli sakiTxebi:
1. ddireqtorebis avtoritaruli marTvis indeqsi:
aRmoCnda, rom direqtorebis umravlesobas (40%) aqvs avtoritaruli
marTvis stili, anu maT miaCniaT rom skolis erTpirovnuli marTva aris
Zalzed efeqturi an sakmaod efeqturi. mxolod 17.1 % fiqrobs rom aseTi
erTpirovnuli marTvis stili araefeqturia.
2. mmSoblis monawileoba saskolo procesebSi:
a) saskolo saswavlo gegmis damtkicebaSi mSoblis monawileoba
skolebis kulturis kvleva
134
gamokiTxuli skolis direqtorebis 37.1% miaCnia, rom saswavlo gegmis
damtkicebaSi mSoblis monawileoba sruliad araefeqturia an sakmaod
araefeqturia. mxolod 5.7 % miiCnevs am moments sruliad efeqturad.
b) skolis Sinaganawesis gansazRvra
gamokiTxuli skolis direqtorebis didi umravlesoba 74.3% miiCnevs, rom
mSoblis mier skolis Sinaganwesis gansazRvra efeqturia. mxolod 2.9%
miaCnia mSoblis aseTi saxis monawileoba naklebad efeqturad.
g) saxelmZRvaneloebis nusxis dadgena
gamokiTxuli skolis direqtorebis umravlesoba 42.9% miiCnevs, rom
mSoblis am saxis monawileoba, kerZod saxelmZRvaneloebis nusxis dadgena
araefeqturia. amas mxolod 11.4 % miiCnevs sruliad efeqturad.
d) skolis finansebis gankargva
gamokiTxuli skolis direqtorebis didi umravlesoba (80%) miiCnevs, rom
skolis finansebis gankargvaSi mSoblebis monawileoba sruliad an sakmaod
efeqturia. mxolod 2.9% afasebs mSoblis monawileobis am aspeqts
araefeqturad.
direqtorebis azriT, mSoblebis aqtiuri monawileobis saxeebi saswavlo
procesSi mocemulia cxril #9-Si:
cxrili #9 mSoblis saswavlo procesSi
monawileobis SesaZlo saxeebi:
dasaxelebis
sixSire
saswavlo-aRmzrdelobiT procesSi aqtiuri CabmiT 30
moswavlis gakveTilze daswrebis gakontrolebiT 4
profesiuli gamocdilebis gamoyenebiT 4
moswavlis akademiuri moswrebis gakontrolebiT 3
rogorc gamoikveTa, gamokiTxuli skolis direqtorebis umravlesoba
misaRebad miiCneves mSoblis monawileobas saskolo procesebis iseT
aspeqtebSi, rogoricaa skolis finansebis gankargva da skolis Sinaganawesis
skolebis kulturis kvleva
135
gansazRvra. Tumca, umravlesoba araefeqturad miiCnevs mSoblis
monawileobas iseT sakiTxebSi, rogoricaa saxelmZRvaneloTa nusxis dadgena
da saskolo gegmis damtkiceba. rogorc Cans, isini mSoblebs am sakiTxebis
gadawyvetaSi arakompetenturad miiCneven.
3. ssaskolo gadawyvetilebebis miReba
a) saskolo RoniZiebebis dagegmvis wesi
skolis administraciis mier winaswar Sedgenili gegmiT xorcieldeeba
RonisZiebebi skolebis 68.6% Si, maswavleblebis jgufis iniciativiT
xorcieldeba 62.8 % Si, erTi maswavleblis iniciativiT TiTqmis ar
xorcieldeba RonisZiebebi (25.7%) da moswavleTa iniciativiT xorcieldeba
skolebis 48.5% Si.
b) skolaSi gadawyvetilebebis miRebis wesi
skolebis direqtorebis umravlesoba (68.6%) mSoblebs xvdeba TveSi
erTxel an orjer, skolebis direqtorebis umravlesoba (62.8%)
daaxloebiT kviraSi erTxel an orjer xvdeba skolis maswavleblebs, raTa
ganixilon skolasTan da swavlebasTan dakavSirebuli sakiTxebi. Tumca,
Semdgomi analizi cxadyofs, rom es aris ara sakiTxebis ganxilva, aramed
informireba miRebuli gadawyvetilebebis Sesaxeb.
radganac aRmoCnda, rom umravles SemTxvevebSi saboloo gadawyvetilebas
saskolo RonisZiebebTan dakavSirebiT iRebs skolis direqtori (88 %),
miuxedavad imisa, Tu visi iniciativa iyo am RoniZiebis ganxorcieleba. arc
moadgile (20%), arc maswavleblebi (22%), arc mSoblebi (20%) da arc
moswavleebi (25%) saboloo gadawyvetilebas ar iReben.
4. mmoswavleebis monawileoba skolis TviTmarTvelobaSi:
gamokiTxuli skolis direqtorebis did umravlesobas (85.7%) miaCnia, rom
moswavleebis mier TviTmmarTvelobis Camoyalibeba iqneba sruliad an
sakmaod efeqturi skolisaTvis. mxolod 2.9% miiCnevs, rom es naklebad
efeqturi iqneba.
skolebis kulturis kvleva
136
5. rreformis axali struqturuli erTeulebi: sameurveo sabWo:
skolebis umravlesobas jer ar aurCevia sameurveo sabWo (85.7%). sain-
teresoa, rom direqtorebis umravlesoba ar aris darwmunebuli, rom
sameurveo sabWo samarTlianad airCevs skolis direqtors (ix. diagrama
#5).
Tqveni azriT, ramdenad samarTlianad airCevs sameurveo
sabWo skolis direqtors
diagrama #5: direqtoris mier sameurveo sabWos samarTlianobis
Sefaseba
IV. axali saskolo regulaciebi: vauCerebi
mocemuli klevis Sedegebis mixedviT, gamokiTxuli direqtorebis
umravlesoba (66.67) efeqturad miiCnevs vauCerizacias, 15.5% araa
darwmunebuli am reformis efeqturobaSi, xolo 18.18% ki mas
araefeqturad miiCnevs. ixileT qvemoT warmodgenili diagrama #6:
skolebis kulturis kvleva
137
ramdenad efeqturia Tqveni skolisTvis saxelmwifo dafinansebis
vauCerizaciis sistema?
diagrama #6: direqtorebis mier vauCerizaciis efeqtianobis Sefaseba
direqtorebis umravlesobis azriT, skolis vauCerebi maT ufaravaT skolis
xarjebs (77.1%), xolo 22 %-s ki vauCerebi ar ufaravs skolis xarjebs.
am SemTxvevaSi isini mimarTaven sxvadasxva instanciebs. ixiliT qvemoT
moyvanili diagrama (#7).
skolebis kulturis kvleva
138
Tu vauCerebi ar gifaravT skolis xarjebs, maSin ra saSualebas mimarTavT?
diagrama #7: direqtorebis strategia, roca vauCeri ar ufaravs skolis
xarjebs
rogorc zemoT mocemuli diagramidan (#7) irkveva, skolis direqtorebis
umravlesoba im SemTxvevaSi, rodesac maT vauCerebi ar ufaravT skolis
xarjebs, isini mimarTaven adgilobrov xelmZRvanelobas damatebiTi xarje-
bisaTvis (41.67%); 33.33% mimarTavs uSualod ganaTlebis saministros.
sainteresoa, rom 16.6% aranair saSualebas ar mimarTavs da far-xmals
yris. SesaZloa, swored maT miaCniaT araefeqtianad skolis dafinansebis
axali forma, radganac ver xedaven cvlilebis moxdenis SesaZleblobas.
kiTxvaze, Tu raze akeTeben direqtorebi ekonomias, gamoikveTa Semdegi
pasuxebi (ix. cxrili #10):
cxrili #10: direqtoris mier gakeTebuli ekonomia %
pedagogTa raodenobis Semcireba 0%
klasebis gaerTianeba 11.4%
komunaluri gadasaxadebi 25.7%
teqnikuri personalis Semcireba 28.6%
administraciuli xarjebi 45.7%
skolebis kulturis kvleva
139
rogorc gamokiTxuli direqtorebis angariSidan Cans, yvelaze meti ekonomia
keTdeba adminstraciul xarjebze, Semdeg teqnikuri personalis Semcirebaze
da komunalur gadasaxadebze. pedagogTa Semcireba jer arcerT gamokiTxul
skolaSi ar momxdara.
direqtorebis mier agreTve dasaxelebul iqna sxva aspeqtebic, razec isini
akeTeben ekonomias (ix. cxrili #11):
raze akeTebT ekonomias?
cxrili #11: kidev raze akeTeben
direqtorebi ekonomias:
dasaxelebis
sixSire
gacdenili saaTebis daqviTva 1
klasis ganayofis SeerTeba 1
remonti 1
Semcirda klasis xelmZRvanelebi,dainiSna
koordinatorebi
1
V. maswavlebelTa damokidebuleba axali reformebis mimarT
rogorc kvlevis Sedegebi miuTiTebs, gamokiTxuli direqtorebis
umravlesobis azriT (85.7%), maswavlebelTa umetesoba dainteresebulia
skolis reformiT da mxolod mcire nawils ar ainteresebs. gamokiTxuli
direqtorebis mxolod 5.7% miiCnevs, rom skolaSi Tanabari odenobiT arian
reformis mxardamWerebi da mis sawinaaRmdegod ganwyobili maswavleblebi.
VI. direqtorebis mier skolebis Sefaseba sxvadasxva parametrebiT,
romelic xels uwyobs skolis dadebiTi klimatis ganviTarebas;
a) moswavleTa usafrTxoebis da higienuri moTxovnebis
dakmayofileba
gamokiTxuli direqtorebis umravlesoba (65.7%) miiCnevs, rom maTi skola
akmayofilebs moswavleTa usafrTxoebis da higienur normebs, xolo 34.4%
miiCnevs, rom maTi skola am normebs ar akmayofilebs (ixileT diagrama
#8).
skolebis kulturis kvleva
140
Tqveni skola akmayofilebs moswavleTaAusafrTxoebis da higienur normebis
moTxovnebs?
diagrama #8: skolebis mier usafrTxoebis da higienuri normebis
dakmayofileba
kiTxvaze, Tu ratom ar akmayofilebs Tqveni skola moswavleTaA
usafrTxoebis da higienuri normebis moTxovnebs, gamoikveTa Semdegi
pasuxebi (ix. cxrili #12):
cxrili #12: ratom ar akmayofilebs
skola usafrTxoebis da higienur
normebs?
dasaxelebis sixSire
saWiroa kapitaluri remonti 10
amortizebulia sveli wertilebi 7
ar aris centraluri gaTboba 1
skolebis kulturis kvleva
141
b) saganmanaTleblo moTxovnebis dakmayofileba
gamokiTxuli direqtorebis didi umravlesoba (94.4%) miiCnevs, rom
moswavleTa saganmanaTleblo moTxovnebi kmayofildeba maT skolebSi.
mxolod 5.7 %-s gaaCnia amis sawinaaRmdego mosazreba. Tumca, maT ar
dauzustebiaT, Tu raSi gamoixateba es.
g) kompiuteriT sargeblobis SesaZlebloba
gamokiTxuli direqtorebis 65.7%-s aqvs kompiuteriT sargeblobis
saSuleba skolaSi, xolo 34.3% ki es saSualeba ara aqvs.
d) saskolo biblioTeka
sainteresoa, rom TiTqmis yvela gamokiTxul skolaSi moswavleebs aqvT
saskolo biblioTeka (97.1%), mxolod erT skolas ar aqvs saskolo
biblioTeka.
e) sagnis laboratoriebi/kabinetebi
gamokiTxul skolebis 91.4 % -Si arsebobs sagnis laboratoriebi./
kabinetebi; mxolod 8.6% ara aqvs msgavsi kabinetebi.
v) damxmare specialistebis arseboba skolaSi: fsiqologebi,
logopedebi laborantebi da eqimebi.
gamokiTxuli skolebidan 40% yavs fsiqologi, 34.3% yavs logopedi,
68.6% yavs laboranti da mxolod 22.9% yavs eqimi.
rogorc Cans fsiqologis, eqimis da logopedis yola skolaSi aris
fufuneba. es miuTiTebs imaze, rom saWiroa am mimarTulebiT muSaoba
skolebSi. damxmare specialistebis gareSe, maT Soris socialuri muSakebis
(romlebic saerTod ar arian arcerT skolaSi) SeuZlebelia moswavleTa im
arasaswavlo problemebis gadalaxva, romelic maT xels uSliT swavlaSi.
Tu ar mogvarda moswavleTa emociuri, qceviTi, socialuri Tu sxva
problemebi, maSin ver moxerxdeba moswavleebis aqtiuri CarTva saswavlo
procesSi.
z) maswavleblebis uzrunvelyofa Sesabamisi literaturiT da
teqnikuri saSulebebiT.
rogorc kvlevidan irkveva, gamokiTxul skolebis 39.39 % Si,
direqtorebis azriT, maswavleblebis umetesoba uzrunvelyofilia
Sesabamisi literaturiT da mxolod mcire nawils ara aqvs amis
skolebis kulturis kvleva
142
SesaZlebloba. direqtorebis 15.15 % gauWirda am SekiTxvaze pasuxis gacema,
xolo 9.09% darwmunebulia, rom amis SesaZlebloba yvela maswavlebels
aqvs (ix. diagrama #9).
Tqveni skolis maswavleblebi uzrunvelyofilni arian Sesabamisi
literaturiT da teqnikuri saSulebebiT?
diagrama #9: maswavleblebis uzrunvelyofa literaturiT da teqnikuri
saSulebebiT
T) skolaSi moswavleTa sxvadasxva klubebis arseboba:
aRmoCnda, rom gamokiTxuli skolebis 65.5%-Si funqcionirebs sportuli
klubi, 51.4%-Si funqcionirebs xelovnebis, 14.3% Si ki istoriul
eTnografiuli klubebi. xolo 14.4% Si ki saerTod ar funqcionirebs
raime klubi.
skolebis kulturis kvleva
143
VII. skolebSi moswavleebis Sesaxeb informacia:
a) moswavleTa kontigentis denadoba:
ZiriTadad, rogorc Cans mTlianad sapilote skolebSi gadmovida 521
moswavle (saSualod 4,07 %) da sapilote skolebidan gadavida mxolod
24 moswavle (saSualod 1,26 %)22
Tu gagrZeldeba kvleva denadobis mizezebis dasadgenad, da gamovlindeba,
Tu ra mizezebiT aris ganpirobebuli es procesebi. miRebuli Sedegebi
skolis direqtorebisaTvis metad informaciuli iqneba, es monacemebi
daexmareba maT, raTa moaxdinon saWiro cvlilebebi skolis prestiJis
asamaRleblad da skolis moswavleTa raodenobis gasazrdelad.
b) moswavleTa gacdenebi da administraciis mier danaxuli mizezebi
gamokiTxuli direqtorebis azriT, skolas xSirad acdens mxolod 8.6%.
da TiTqmis naxevari fiqrobs, rom skolas metwilad acdenen biWebi
(48.6%), xolo naxevaris azriT ki skolas acdenen rogorc biWebi, aseve
gogonebi, anu gacdenaSi ar aris genderuli gansxvavebebi (51.4 %). es
emTxveva TviTon gamokiTxuli moswavleebis azrsac.
direqtorebis da moswavleebis azriT, skolis gacdenis ZiriTadi mizezebi
ganxilulia cxrilSi #13:
cxrili #13: gacdenis
ZiriTadi mizezebi: direqtori moswavle
avadmyofoba 11 776
sizarmace
(upasuxismgebloba)
9 255
misaRebi gamocdebisTvis
mzadeba
6
ojaxuri mdgomareoba 4 165
sportuli RonisZiebebi 3 35
gakveTilis ar codna 148
gamgzavreba 80
piradi problemebi 62
garToba 53
22es monacemi ar eTanxmeba maswavleblebis sawyisi mdgomareobis Seswavlis kvlevis
Sedegebs igive sakiTxis Sesaxeb, Tumca skolebi gansxvavebulia
skolebis kulturis kvleva
144
rogorc zemoT moyvanili cxrilidan Cans, direqtorebis azri emTxveva
moswavleebis azrs gacdenis mizezebTan dakavSirebiT. reitingulad gacdenis
mizezebad avadmyofobis, moswavleebis sizarmacis da ojaxuri mdgomaroebis
dasaxeleba yvelaze maRla dgas rogorc moswavleebTan, ise direqtorebTan.
direqtorebi moswavleebisagan gansxvavebiT gacdenis mizezad asaxeleben
misaRebi gamocdebisaTvis mzadebasac, rac sainteresoa, rom Tavad
moswavleebis mier ar iyo naxsenebi.
zogadad, SeiZleba iTqvas, rom direqtorebis da moswavleebis percepciebi
(aRqmebi) gacdenasTan dakavSirebiT Zalian msgavsia, rac muTiTiTebs
direqtorebis unarze adekvaturad asaxon reloba. es ki kargi winapirobaa
imisaTvis, rom gatardes Sesabamisi RonisZiebebi gacdenebis mizezebis
Sesamcireblad.
g) moswavleTa ekonomiuri mdgomareoba:
sainteresoa, rom mdidarTa da RaribTa odenoba skolaSi erTmaneTs
uaxlovdeba. es SesaZloa aris imis Sedegi, rom arasworad iqna gagebuli
"ekonomiurad SeZlebuli" da ekonomiurad gaWirvebuli". Tan ar arsebobs
aranairi kriteriumi romelic realurad moaxdenda am ori kategoriis
adamianTa gansxvavebas. rogorc Cans, direqtorebi am faqtors sakuTari
Sinagani kriteriumebiT afasebdnen.
d) skolebis mixedviT moswavleTa raodenoba arasruli ojaxidan,
mravalSviliani ojaxidan da araqarTveli ojaxidan
arasruli ojaxebidan sul aris 1,578 moswavle, mravalSviliani ojaxidan
2,017 moswavle da araqarTveli ojaxebidan mxolod 849 moswavle.
skolebis kulturis kvleva
145
VIII. direqtoris subieqturi damokidebuleba moswavleebisa da sakuTari
Tavis mimarT
Tqveni azriT, Tqveni skolidan ramdeni moswavle Caabarebs erTian erovnul
gamocdebs da miiRebs saxelmwifos vauCers?
diagrama #10: direqtorebis subieqturi damokidebuleba moswavleTa
warmatebis mimarT
rogorc zemoT mocemuli diagramidan (#10) Cans, direqtorebis
umravlesobas (51.1%) naklebad sjera imisa, rom misi skolis aRzrdilebi
iqnebian warmatebulebi. 31.1% miaCnia, rom moswavleebis naxevari iqneba
warmatebuli, xolo mxolod 17.15% aqvs Tavisi moswavleebis imedi.
direqtorebis optimizmis donis Sefasebam aCvena, rom direqtorebis
TiTqmis naxevari araa optimisturad ganwyobili momavlisadmi (42.86%).
skolebis kulturis kvleva
146
daskvna: sainteresoa, rom Cveni kvlevis monacemebi adasturebs im
mosazrebas, rom dadebiTi saklaso garemo xels uwyobs moswavlis mier
sakuTari Tavis bednierad Sefasebas. moswavleebi, romelTac miaCniaT, rom
maTi klasi aris megobruli da Sekruli (moswavleebi megobroben
erTmaneTTan da klasi ar aris dacalkevebuli), aseve fiqroben, rom maT
gaumarTldaT, rom swavloben mocemul skolaSi da klasSi. moswavleebs,
romlebic swavloben megobrul da Sekrul klasSi, ufro metad
ainteresebT skolaSi siaruli da aqvT saswavlo motivacia. piriqiT,
rodesac moswavleebi swavloben dacalkevebul da ara megobrul klasSi,
maTi skolaSi siaruli da swavlis survili klebulobs.
aRmoCnda, rom maswavleblis moswavlisadmi damokidebuleba, misi
urTierTobis stili, klasis marTvis stili, (urTierTgageba, simkacre)
zegavlenas axdens skolis garemos gansazRvraze. maswavlebeli, romelic
moswavleebis mier aRiqmeba, rogorc mkacri da usamarTlo (yovelgvari
garkvevis gareSe adanaSaulebs moswavles, amcirebs moswavles, mSoblebs
ibarebs, direqtorTan Civis da a.S.) uaryofiT zegavlenas axdens dadebiTi
saklaso garemos Camoyalibebaze; xolo maswavlebeli, romelic cdilobs,
miiRos samarTliani gadawyvetileba da arkvevs moswavlis braleulobas
(arkvevs ramdenad aris moswavl damnaSave, iZleva rCevas da a.S) dadebiT
zegavlenas axdens saklaso garemoze.
aRmoCnda, rom klasSi konkretuli RonisZiebebis xSiri Catareba xels
uwyobs dadebiTi saskolo garemos Camoyalibebas. rogorc Cans,
RonisZiebebze moswavleebs aqvT saSualeba ufro daumegobrdnen erTmaneTs
da ganaviTaron araformaluri urTierTobebi. aseve, aRmoCnda, rom
RonisZiebebi, xels uwyobs klasis Sekrulobas da piriqiT, iq sadac ar
tardeba msgavsi RonisZiebebi ufro dabalia klasis Sekruloba.
kvlevis Sedegebis analizi miuTiTebs, rom ojaxi erT-erT mniSvnelovan
rols TamaSobs dadebiTi saskolo garemos Camoyalibebaze. kerZod,
mSoblebi, romlebic interesdebian Tavisi Svilis TanaklaselebTan
urTierTobiT, xSirad dadian skolaSi da interesdebian moswavlis swavliT
xels uwyoben moswavlis dadebiTi saskolo garemos Camoyalibebas. amasTan,
saintereso, rom es exeba ufro metad im SemTxvevebs, rodesac orive
mSobeli aris aqtiuri da Tanabrad monawileobs moswavlis saskolo
cxovrebaSi. aseve, moswavlis dadebiTi saskolo garemos SeqmnaSi
kritikulia mSoblebis damokidebulba skolis da maswavleblebis mimarT.
mSoblis ndoba skolis da maswavleblis mimarT dadebiTad aisaxeba saskolo
skolebis kulturis kvleva
147
garemoze (maT Svilebs aqvT ufro Sekruli da megobruli klasi).
bunebrivia, mSoblebis Rirebulebebi da damokidebulebebi aisaxeba
moswavleebze da SesaZloa es garkveulad zegavlenas axdendes moswavlis
saskolo urTierTobebze. aseve, mSoblebis daxmarebiT da xelSewyobiT
maswavleblebi ufro met RonisZiebebs axorcileben klasSi, rac TavisTavad
xels uwyobs dadebiTi saskolo garemos Camoyalibebas.
saskolo Rirebulebebis kvlevisas gamoikveTa Semdegi: Cvens mier
gamokiTxul skolebis moswavleebSi ar aris saswavlo Rirebulebebi
wamyvani. Tumca, gamoikveTa, rom gogonebis mier ufro metad xdeba am
Rirebulebebis mowoneba. moswavleebSi ufro metadaa arasaskolo
garemosTan dakavSirebuli disciplinaruli Rirebulebebi damkvidrebuli.
urTierTobebis aspeqtSi sayovelTaod miRebuli Rirebulebebia: megobris
erTguleba, pirovnuli Rirsebis grZnobisadmi pativiscema da
TviTpativiscema, jgufis saidumloebebis Senaxva da pativiscema, Tanatolis
daxmareba. SeiZleba davaskvnaT, rom Cvens mier Seswavlil skolebSi ufro
metad sWarbobs arasaskolo Rirebulebebisadmi daqvemdebareba, rogoricaa
pirovnul urTierTobebze da SromiT saqmianobasTan dakavSirebuli
aspeqtebze aqcentis gadatana.
rogorc gamokveTa, me-7-10 klasebis moswavleebis umravlesobas Camoya-
libebuli aqvT pirovnuli TviTcnobiereba, anu sakuTar Tavze amyareben
imedebs, rac maT aqtiur mdgomareobaSi ayenebs, rac aris winapiroba imisa,
rom momavalSi isini gaxdebian aqtiuri TviT-realizirebuli pirovnebebi.
sainteresoa, rom skolis direqtorebis kvlevam aCvena, rom
direqtorTa umravlesobas aqvs avtoritaruli marTvis stili, anu maT
miaCniaT rom skolis erTpirovnuli marTva aris Zalzed efeqturi an
sakmaod efeqturi. Aes garkveulad SesaZloa afrexebdes reformis process,
Tumca aseve, kvlevis Sedegebi miuTiTebs, rom gamokiTxuli direqtorebis
umravlesobis azriT, maswavlebelTa umetesoba dainteresebulia skolis
reformiT da mxolod mcire nawils ar ainteresebs da ar surs masSi
monawileoba. Ees ki iZleva optimizmis safuZvels.
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
148
4.9. kvlevis dasaxeleba: sazogadoebrivi mecnierebebis
integrirebuli swavlebis problemebi
kvlevis mizani: sazogadoebriv mecnierebaTa maswavleblebis mier danaxuli
integrirebuli swavlebis problemebis Sesawavla da is, Tu rogor
aisaxeba integrirebuli swavlebis problemebi moswavleebis saswavlo
Sedegebze - ramdenad xdeba moswavlis mier sxvadasxva saazrovno
operaciebis daufleba.
sakvlevi faqtorebi:
ra sirTuleebs ganicdidnen skolis maswavleblebi sazogadoebriv
mecnierebaTa integrirebuli swavlebisas (istoria, geografia da
samoqalaqo ganaTleba)
ramdenad aris mijaWvuli saazrovno operaciebi sagnis Sinaarsze,
anu erT Sinaarsze gavarjiSebuli operaciebi, aseTive warmatebiT
gamoiyeneba Tu ara sxva Sinaarszec, anu xdeba Tu ara unaris
gadatana - ganvrcoba sxva sagansa da Sinaarsze.
ramdenad SeuZlia moswavles integracia, anu sami sxvadasxva saxis
informaciis moZieba da gaTvaliswineba saazrovno operaciebSi.
Catarebis dro: 2006 wlis ivnisi
kvlevis meTodi:
1. maswavleblebis damokidebulebebis Sesaswavlad gamoyenebuli iqna
specialurad SemuSavebuli kiTxvari, romelic Seicavda 18 SekiTxvas.
2. moswavleebis saswavlo Sedegebi SeviswavleT eqspertebis mier
SemuSavebuli teqstis gagebis unaris gamosavleni testis saSualebiT,
sadac mocemuli iyo ucnobi teqstebi istoriidan, geografiidan da
samoqalaqo ganaTlebidan da integrirebuli davalebebi, romelic moiTxovda
samive sagnidan saWiro unar-Cvevebis gamoyenebas. moswavleebs unda epasuxaT
rogorc Ria SekiTxvebze, aseve daxurul SekiTxvebze (mravaljeradi
arCevanis tipis SekiTxvebi). testis winaswari aprobacia Catarda 121
moswavleze.
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
149
kvlevis obieqti: 1. kvlevaSi monawileobda 30 maswavlebeli saqarTvelos sxvadasxva
regionebidan (18 sxvadasxva skolidan), romlebic aswavlidnen
integrirebul sagans meSvide klasSi.
gamokiTxuli maswavleblebis umravlesoba (56.7%) iyo istoriis
specialisti, xolo danarCeni ki geografiis specialisti.
2. kvlevaSi monawileoba miiRo 18 sxvadasxva skolis VII klasis moswavlem
saqarTvelos regionebidan (sul 285 moswavle);
kvlevis Sedegebi:
1. maswavlebelTa damokidebulebebis kvleva integrirebuli swavlebisadmi
integrirebuli swavlebis formebi:
kvlevis Sedegebi miuTiTebs, rom meSvide klasis integrirebul kurss
aswavlida ori ZiriTadi maswavlebeli: istoriis da geografiis (80%).
skolebis mxolod 20 %-Si integrirebul swavlebas warmarTavda erTi
maswavlebeli da aqedan umravlesoba iyo istoriis specialisti.
saaTebi maswavleblebs Soris gadanawilebuli iyo an saxelmZRvanelos
struqturis mixedviT (40%) an TiToeul kviraSi 5 saaTidan 2 erT sagans
– geografias- eTmoboda, xolo 3 ki meores –istorias (56.7%); umravles
SemTxvevebSi swavlebis es struqtura iyo SenarCunebuli mTeli saswavlo
wlis manZile (76.7%);
integrirebuli sagnis maswavleblebi muSaobdnen erTmaneTisagan
damoukideblad (73%). mxolod iSviaT SemTxvevebSi atarebdnen erTobliv
gakveTilebs (27%); sul mewyvilesTan erTad Catarda 91 gakveTili yvela
Seswavlil skolaSi erTad.
saaTebis ganawilebis principi
saaTebis zemoTaRniSnuli saxiT ganwileba moxda ZiriTadad kolegebis
molaparakebis safuZvelze (86.7%), iSviaT SemTxvevaSi moxda direqtoris
gadawyvetilebiT (6.7%) da pedagogis avtoritetis gaTvaliswinebiT (6.7%);
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
150
gamokiTxuli maswavleblebis umravlesobis azriT, aRniSnulma ganawilebam
an saSualod gaamarTla (40%) an naklebad gaamarTla (20%). gamokiTxuli
maswavleblebis mxolod mcire procenti fiqrobs, rom amgvari ganawileba
sakmaod efeqturi (30%) an sruliad efeqturi (10%) iyo.
integrirebuli swavlebis Sedegebi
maswavleblebma daasaxeles mTeli rigi mizezebi, ris gamoc ar gaamarTla
integrirebulma swavlebam. es mizezebi mocemulia cxrilSi #1:
cxrili #1:
ris gamo ar gaamarTla integrirebulma swavlebam?
dasaxelebis
sixSire
geografia dazaralda, rogorc saaTebis, aseve
Sinaarsis TvalsazrisiT. cotaa masala, ar eswreba
praqtikuli muSaoba
12
ar Sedga integrireba (masala ar iZleva integrirebis
saSualebas, geografia Tematurad ar ukavSirdeba
istorias)
3
istoriasac daaklda saaTebi, masala ver moeswro 3
maswavlebelTa monacvleoba moswavleTa dabneulobas
iwvevda
1
maswavleblis dabali kvalifikacia 1
masalis gasavlelad ar aris sakmarisi saaTebi 1
standarts ar Seesabameba saxelmZRvanelo 1
saaTebis ganawilebam piradi uxerxuloba da
maswavlebelTa Soris uTanxmoeba gamoiwvia
1
ar vici 1
amrigad, gamoikveTa is ZiriTadi mizezi, ris gamoc ar gaamarTla
integrirebulma swavlebam. es aris geografiis wilis arasakmarisi odenoba
integrirebul saganSi. geografiis saaTebi ar aris sakmarisi. maswavleblebi
ver aswreben masalis swavlebas da araa sakmarisi dro praqtikuli
mecadineobebisaTvis.
integrirebuli swavlebis gasaumjobeseblad maswavleblebis 26.7 %
arafers Secvlida. Tu gaviTvaliswinebT imas, rom maswavleblebi ZiriTadad
naklebad efeqturad miiCneven integrirebul swavlebas, “arafris Secvlis
survili” miuTiTebs imaze, rom maswavleblebi ar arian darwmunebulebi,
rom maT aqtivobas am mimarTulebiT eqneba raime mniSvneloba anu isini
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
151
uimedod arian ganwyobilni da, Sesabamisad, arafris Secvlas ar apireben
(ix. cxrili #2).
cxrili #2: ras SecvlidiT 2006-2007 wels
integrirebuli swavlebis gasaumjobeseblad?
dasaxelebis
sixSire
arafers 8
saaTebs Tanabrad gadavanawilebdi 4
integrirebul sagans unda aswavlides erTi
maswavlebeli
3
geografias da istorias 2-2 saaTi da samoqalaqos 1
saaTi; istoriis da geografiis masala Tanabrad unda
iyos.
3
saaTebis mkacrad gamijvna 3
gamocalkevdes sagani da saxelmZRvanelo (ara
integrirebulad iswavlebodes)
3
saaTebis damateba 2
daematos geografiuli masala 2
istorias 4 saaTi, geografias 1 (istorias gavzrdi
da Sevamcireb gografias)
2
msgavs Temebs erTad davalagebdi 1
rogorc Cans, maswavleblebs ZiriTadad ainteresebT, rom gaizardos
saaTebis raodenoba da igi Sesabamisad Tanabrad iyos gadanawilebuli samive
sagans Soris, an geografiasa da istorias Soris mainc. es maT miscemT imis
saSulebas, rom daamaton masalebi da ufro kargad aswavlon sagani.
sainteresoa, rom mawavleblebi Zveli modeliT swavlebas miesalmebian,
sadac TiToeul sagans (geografias, istorias da samoqalaqos) Tavisi
maswavlebeli hyavs.
yovelive zomoTmoyvanili monacemebis gaTvaliswinebiT, cota
aragulwrfelia maswavleblebis azri, romlis mixedviT maswavleblebis
56.7% ar gaWirvebia integrirebuli swavleba. 43.3 % ki gauWirda
integrirebuli swavleba. aqve unda aRvniSnoT, rom maswavleblebs,
romelTac ar gauWirdaT integrirebuli swavleba, principSi arc miiCneven,
rom isini aswavlidnen integrirebulad. aramed TiToeuli maswavlebeli
Tavis nawils aswavlida e. w. “integrirebuli saxelmZRvanelodan”;
im maswavleblebs, romlebsac gauWirdaT integrirebuli swavleba,
miuTiTebdnen, rom maT ZiriTadad gauWirdaT erTi Temis sxvadasxva
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
152
sagnobriv WrilSi ganxilva (46.7%) an saqarTvelos da danarCeni msoflios
magaliTebis erTdroulad ganxilva (26.7 %);
maswavleblebis umravlesobas (53.3%) aRniSnuli sirTulis dasaZlevad
dasWirda damatebiTi Teoriuli momzadeba. am mizniT maT mimarTes Semdeg
wyaroebs (ix. cxrili #3):
cxrili #3:
vis mimarTeT dasaxmareblad: dasaxelebis sixSire
kolega geografi 6
damatebiTi literatura 6
geografiuli literatura 4
kolegebi, kaTedra 3
treneri, treiningi 2
proeqtis direqtori 1
geografiis Zveli saxelmZRvanelo 1
istoriis Zveli saxelmZRvanelo 1
Zveli masalebi 1
swavlebis meTodika 1
maswavleblebis azriT, moswavleebis mxolod mcire nawils (30 %) ar
gauWirda integrirebuli sagnis swavla. 33.3%-ma saSualod dasZlia
integrirebuli sagani, xolo danarCenebs (40%) ki sakmaod an odnav
gauWirdaT. sainteresoa, rom maswavleblebis umravlesoba (60%) naklebad
acnobierebs im mizezebs (an maT ar surT am informaciis gamJRavneba), ris
gamoc moswavleebs uWirT integrirebuli sagnis swavla. xolo im
maswavleblebis azriT ki vinc upasuxa am SekiTxvas, moswavleebisTvis
sirTules ufro metad qmnida saqarTvelos da danarCeni msoflios
magaliTebis erTdroulad ganxilva (23.3 %), vidre erTi Temis sxvadasxva
sagnobriv WrilSi ganxilva (16.7%);
maswavleblebis Rirebulebebi da maTi damokidebuleba pilotirebuli saxelmZRvanelos mimarT
maswavleblebis sazogadoebrivi mecnierebebis swavlebis mimarT
Sexedulebebis kvlevam gamoavlina Semdegi:
maswavleblebis umravlesobis azriT, sazogadoebrivi mecnierebebis swavleba
skolaSi xels unda uwyobdes istoriuli faqtebis aRqmas, Sedarebas da
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
153
analizs (96%), geografiuli movlenebis da procesebis gagebas (90%);
sazogadoebisa da garemos mimarT jansaRi damokidebulebis ganviTarebas
(96.7%); patriotizmis aRzrdas (96.7%); zogad sakacobrio Rirebulebebis
Camoyalibebas da gaziarebas (86.7%);
rogorc Cans, maswavleblebis didi umravlesoba eTanxmeba erTamaneTs imaSi,
Tu ras unda emsaxurebodes saxelmZRvanelo, Tumca maswavleblebis mier
pilotirebuli saxelmZRvanelos Sefasebisas pasuxebi araerTgvarovani iyo.
kiTxvaze, Tu ramdenad uwyobs xels pilotirebuli saxelmZRvanelo qvemoT
CamoTvlili Rirebulebebis ganviTarebas, gamoikveTa Semdegi tendenciebi:
istoriuli faqtebis aRqma, Sedareba da analizi _ 24.1%- saerTod ar
uwyobs xels/saSualod uwyobs xels. 73.4 % - sakmaod uwyobs
xels/sruliad uwyobs xels.
geografiuli movlenebis da procesebis gageba - 60.7 % -saerTod ar
uwyobs xels/sakmaod ar uwyobs xels/saSualod uwyobs xels; xolo 39.3%
- sakmaod an sruliad uwyobs xels.
sazogadoebisa da garemos mimarT jansaRi damokidebulebis ganviTarebas -
44.8 % saerTod ar uwyobs xels/sakmaod ar uwyobs xels/saSualod uwyobs
xels. xolo 53.4%^- ki sakmaod/an sruliad uwyobs xels.
patriotizmis aRzrda - 56.7% azriT saerTod ar uwyobs xels/sakmaod ar
uwyobs xels an saSualod uwyobs xels. xolo 43.4% azriT ki sakmaod
uwyobs xels an sruliad uwyobs xels.
zogadsakacobrio Rirebulebebis Camoyalibeba da gaziareba – 50%-is azriT,
saerTod ar uwyobs xels/sakmaod ar uwyobs xels an saSualod uwyobs
xels, xolo 50 %-is azriT, sakmaod an sruliad uwyobs xels.
zemoT aRniSnulisgan gansxvavebiT,. maswavleblebis umravlesobis azriT
(90%), istoriis da geografiis cal-calke swavleba xels uwyobs im
Rirebulebebis ganviTarebas, rasac unda emsaxurebodes sazogadoebrivi
mecnierebebis swavleba skolaSi.
amrigad, gamoikveTa maswavleblebis didi umravlesobis uaryofiTi
damokidebuleba socialur mecnierebaTa integrirebuli swavlebisadmi.
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
154
2. moswavleebis Sedegebis kvleva
davalebebis saxeebi:
geografia '
geografiis davalebebi moicavda iseTi saazrovno operaciebis gazomvas,
rogoricaa erjeradi da mravaljeradi informaciis moZieba, zogadi
Sinaarsis gageba, interpretacia (klasifikacia) da interpretacia
(argumentacia);
TiToeuli davalebis damuSaveba xdeboda sxvadasxva meTodebiT. qvemoT
CamoTvlilia gamoyenebuli Sefasebis kriteriumebi.
erjeradi informaciis moZieba fasdeboda 1 an 0 quliT, sadac 1 niSnavs
swor pasuxs da 0 arawor pasuxs.
mravaljeradi informaciis moZiebis Sefaseba xdeboda specialurad
SemuSavebuli formulis gamoyenebiT da Semdgom xdeboda miRebuli
qulebisTvis intervalebis miniWeba.
zogadi Sinaarsis gagebis Sefaseba xdeboda 1 an 0 quliT, sadac 1 niSnavda
zogadi Sinaarsis swor gagebas, xolo 0 ki araswor gagebas.
interpretaciis (klasifikacia) Sefaseba xdeboda specialurad SemuSavebuli
formulis gamoyenebiT da Semdgom xdeboda miRebuli qulebisTvis
intervalebis miniWeba.
interpretaciis (argumentacia) Sefaseba xdeboda 4 balian skalaze, sadac
1 - niSnavda araswori subieqtis arCevas;
2 – pozicia argumentis gareSe;
3 – ori cnebis logikuri dakavSireba mizezSedegobrivad;
4- sami cnebis dakavSireba mizezSedegobrivad.
istoria
istoriis davalebebi moicavda iseTi saazrovno operaciebis gazomvas,
rogoricaa erTjeradi informaciis moZieba, zogadi Sinaarsis gageba,
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
155
teqstis interpretacia (avtoris ganzraxvis amocnoba teqstidan), Sedareba
(teqstSi mocemuli informaciis Sepirispireba da Sedareba);
zogadi Sinaarsis gageba, informaciis moZieba, teqstis interpretacia
xdeboda 1 an 0 quliT, sadac 1 niSnavda mocemuli amocanis sworad
Sesrulebas, xolo 0 ki araswor Sesrulebas.
Sedarebis Sefaseba xdeboda Semdegi saxiT:
0 - acdenili pasuxi;
1 - Sedareba araswori safuZveliT;
2 - calmxrivi daxasiaTeba an pozocia argumentis gareSe;
3 - adekvaturi, kriteriumis Sesabamisi informaciis moZieba orive
Sesadarebel obieqtze;
4 - informaciis moZiebis Semdeg daskvna- orive faqtis interpretacia.
samoqalaqo ganaTleba
samoqalaqo ganaTlebis sferoSi mocemuli davalebebi moicavda iseTi
saazrovno operaciebis gazomvas, rogoricaa zogadi Sinaarsis gageba,
informaciis moZieba, interpretacia (argumentacia: hipoTezis
damdasturebeli informaciis moZieba da mizezad warmodgena).
zogadi Sinaarsis gagebaze amocanebis da informaciis moZiebaze amocanebis
Sefaseba xdeboda 1 an O0 quliT, sadac 1 niSnavda mocemuli amocanis
sworad Sesrulebas, xolo 0 ki araswor Sesrulebas.
interpretaciis (argumentaciis) davalebebis Sefaseba xdeboda Semdegnairad:
2 qula - teqstSi warmodgenili erTi ZiriTadi mizezis gamoyofa;
1 qula - meorexarisxovani mizezis gamoyofa;
0 qula - pozicia argumentis gareSe.
integracia
integraciuli nawili moicavda Semdegi saxis davalebebs: teqstSi
informaciis moZieba, rukaze informaciis moZieba, marSrutis ageba
konkretul obieqtebs Soris, mxareebze (aRmosavleTi, dasavleTi, samxreTi,
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
156
CrdiloeTi) orientacia, interpretacia (argumentacia) da interpretacia
(klasifikacia).
teqstSi da rukaze informaciis moZiebis Sefaseba xdeboda 1 an O0 quliT,
sadac 1 niSnavda mocemuli amocanis sworad Sesrulebas, xolo 0 ki
araswor Sesrulebas.
davalebebi marSutis agebaze fasdeboda 2 quliT. Tu moswavle
daasaxelebda im obietebs, romelic or konkretul punqts Soris
marSrutze mdebareobda, igi miiRebda 2 qulas. obieqtebis usistemod
CamoTvlis SemTxvevaSi ki 0-s.
mxareebze orientacia fasdeboda 2 quliT, Tu moswavle obieqtebs
Camowerda aRmosavleTidan dasavleTisaken igi miiRebda 2 qulas. obieqtebis
usistemod CamoTvlis SemTxvevaSi ki 0-s.
interpretacia (klasifikaciis) Sefaseba xdeboda swori pasuxebis odenobiT.
rac ufro met swor pasuxs scemda mowafe, miT ufro maRal qulas iRebda.
interpretacia (argumentaciis) Sefaseba xdeboda 4 quliani skaliT, sadac
1 – subieqturi STabeWdileba;
2 – erTi maxasiaTeblis gamoyofa da ganzogadeba;
3 – ori cnebis logikuri dakavSireba mizezSedegobrivad;
4 - sami cnebis dakavSireba mizezSedegobrivad.
Sedegebis analizi:
geografiis davalebebi
zogadad, geografiis davalebebi saSualoze metad gauWirdaT moswavleebs
(U=74.05);
erTjeradi informaciis moZiebaze davaleba Seasrula 149 moswavlem, aqedan
mxolod 81 moswavle iyo warmatebuli. SeiZleba iTqvas, rom informaciis
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
157
moZiebaze davaleba geografiaSi iyo saSualo sirTulis (sirTulis
koeficienti U=45.64), radganac mTeli moswavleebis mxolod 54,36%
SesZlo misi Sesruleba.
mravaljeradi informaciis moZiebaze davaleba Seasrula 136 moswavlem,
aqedan warmatebuli iyo mxolod 20 moswavle, anu 14.71 %. es miuTiTebs,
rom aRniSnuli davaleba sakmaod rTuli iyo (U= 85.29);
zogadi Sinaarsis gagebaze davaleba Seasrula 285 moswavlem, aqedan
mxolod 84 moswavlem anu mTeli moswavleebis 29.47 % ma Seasrula
warmatebiT. es davalebac sakmaod rTuli iyos maTTvis (U=70.53).
davaleba interpretaciaze (klasifikaciaze) 285 moswavlidan mxolod 15 ma
(5 %) gaakeTa warmatebiT. geografiis davalebebSi es davaleba yvelaze
rTuli iyo (U=94.74);
davaleba interpretaciaze (argumentaciaze) 285 moswavlidan mxolod 19 ma
(6.67 %) Seasrula warmatebiT. geografiis davalebebSi es davaleba
klasifikaciis davalebasTan erTad yvelaze rTuli iyo (U=93.33); ixileT
diagramebi #1 da #2;
diagrama #1 geografiis davalebebis Sesruleba moswavleebis mier
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
158
29,8
16,514
17,515,4
6,7
0
5
10
15
20
25
30
gamotova
araswori pasuxi
araswori subieqt
i
pozicia argumen
tis
gareSe
oricnebis kavS
iri
sami
cneb
is kavS
iri
diagrama #2: interpretacia (argumentacia) geografiaSi: davalebis
Sesrulebis doneebi
istoriis davalebebi
zogadad, istoriis davalebebi yvalaze naklebad gauWirdaT moswavleebs,
geografiis, samoqalaqo da integraciul davalebebTan SedarebiT (U=41.42);
zogadi Sinaarsis moZiebaze moswavleebs miecaT ori tipis davaleba. aqedan,
erTi davaleba moswavleebma Sesarules SedarebiT ufro warmatebulad,
vidre meore. warumateblobis mizezebi nawilobriv ganpirobebuli testis
SinaarsSi daSvebuli SecdomiT (erTi sityva aklda teqstis saTaurs);
I davaleba zogadi Sinaarsis gagebaze 36.84 % ma (285 dan 105 ma
moswavlem) gaakeTa warmatebiT (U=63.16), xolo meore davaleba Sinaarsis
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
159
gagebaze 80.54% (149 moswavlidan 120)-ma gaakeTa warmatebiT anu didma
umravlesobam. SeiZleba iTqvas, rom es ukanaskneli davaleba sakmaod
gauadvildaT moswavleebs (U=19.46);
erTjeradi informaciis moZiebaze davaleba 285 moswavlidan 174 moswavlem
Seasrula warmatebiT anu 61.05 % ma. am davalebis sirTulis koeficientia
U=38.95;
interpretaciaze davaleba saSualod gauWirdaT moswavleebs. kerZod, 136 i
moswavlidan 76 ma gaarTva warmatebiT Tavi am davalebis Sesrulebas anu
55.88 % ma. es davaleba SeiZleba maTTvis CaiTvalos, rogorc saSualo
sirTulis davaleba (U=44.12);
Sedarebaze davalebebi Zalian gauWirdaT moswavleebs. kerZod, mTeli
moswavleebis mxolod 3.16% ma SesZlo am davalebis warmatebiT Sesruleba
(285 moswavlidan mxolod 9 moswavlem). amdenad, SeiZleba iTqvas, rom es
davaleba iyo yvelaze rTuli (U=96.84); ixileT diagramebi: #3 da #4;
diagrama #3 istoriis davalebebis Sesruleba moswavleebis mier
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
160
diagrama #4: interpretacia (argumentacia) istoriaSi:
davalebis Sesrulebis doneebi
davalebebi samoqalaqo sferodan
zogadad, samoqalaqo sferodan mocemuli davalebebi saSualod gauWirdaT
moswavleebs (U=53.80);
samoqalaqo sferoSi mocemuli iyo zogadi Sinaarsis gagebaze ori davaleba.
orive davaleba moswavleebisaTvis aRmoCnda saSualo sirTulis (U=59.30;U=69.82). I SemTxvevaSi 285 moswavlidan 116-ma SesZlo am tipis amocanis
Sesruleba anu 40.70% ma, xolo meore SemTxvevaSi 285 moswavlidan 86-ma
SesZlo misi Sesruleba anu 30.18%-ma.
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
161
informaciis moZiebaze davalebebi istoriaSi moswavleebisaTvis yvelaze
ufro advili aRmoCnda (U=32.28). kerZod, mTeli moswavleebis 67.72% ma
warmatebiT SesZlo am tipis davalebis Sesruleba (285 moswavlidan 193-ma)
argumentacia-ze davalebebi Zalian gauWirdaT moswavleebs (U=97.54). 285 moswavlidan mxolod 7-ma SesZlo am tipis amocanis Sesruleba anu
2.46%ma. ixileT diagramebi: #5 da #6;
diagrama #5 samoqalaqo sferodan davalebebis Sesruleba moswavleebis
mier
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
162
28,1
6,7 6
10,9
18,2
13,3
9,16
1,80
5
10
15
20
25
30
gamo
tova
0 1 2 3 4 5 6 7
diagrama #6: interpretacia (argumentacia) samoqalaqo ganaTlebaSi:
davalebis Sesrulebis doneebi
integraciuli davalebebi
am davalebebSi gaerTianebuli iyo iseTi davalebebi, romelic moiTxovda
yvela zemoTdasaxelebuli sagnebidan sxvadsxva unar-Cvevebis da codnis
erTdroul gamoyenebas.
teqstSi informaciis moZiebaze davalebebi warmatebiT gaakeTa 38.30% ma
(141 moswavlidan 55ma). xolo rukaze informaciis moZieba warmatebiT
mxolod 27.37% ma gaakeTa (285 moswavlidan 77ma). SeiZleba iTqvas, rom
moswavleebs gacilebiT gauWirada^rukaze inforomaciis moZieba (U=72.98), vidre teqstSi informaciis moZieba (U=60.99).
moswavleebis 21.53% ma SesZlo or konkretul obieqts Soris marSrutis
ageba (144 dan 31 ma).
marSutis agebisgan gansxvavebiT moswavleebs mniSvnelovnad gauWirdaT
mxareebze orientaciis davalebis Sesruleba. mxolod 7,80%-ma daalaga
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
163
obieqtebi aRmosavleTidan dasavleTisaken (U=92.29). saSualoebs Soris
gansxvaveba aris statistikurad mniSvnelovani. es miuTiTebs, imaze rom
moswavleebisTvis mxare aris abstraqtuli cneba, romelic ar aris
dakavSirebuli konkretul SinaarsTan. axali saswavlo gegma iTvaliswinebs
dawyebiT klasebSi mosamzadebeli samuSaoebis Catarebas: aRmosavleT
dasavleTis konkretul niSnebTan da pirovnul gamocdilebasTan
dakavSirebas. aseTi winapirobis gareSe moswavle ver Zlevs mxareze
orientaciis davalebas.
integrirebul masalaze interpretaciis (argumentacia da klasifikacia)
davalebebis (U=97.22, U=98.29) Sesruleba aseve gauWirdaT moswavleebs.
argumentaciis davalebas 2.78% ma (144 moswavlidan 4-ma) da klasifikaciis
davalebas mxolod 1.42% ma gaarTva warmatebiT Tavi.
zogadad, SeiZleba iTqvas, rom integraciis davalebebi yvelaze metad
gauWirdaT moswavleebs (U=79.85); ixileT diagramebi: #7 da #8;
diagrama #7: integraciis davalebebis Sesruleba moswavleebis mier
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
164
38,3
11,35
29,08
14,89
5,67 2,8405
10152025303540
gamotova
araswori pa
suxi
subieqt
uri STabeWdil
eba
erTi maxasiaTebel
i
ori cneb
is kavS
iri
sami
cnebis
kavSiri
diagrama #8: interpretacia (argumentacia) integrirebulSi: davalebis
Sesrulebis doneebi
amrigad, sirTulis mixedviT yvelaze ufro rTuli aRmoCnda integraciuli
davalebebi, Semdeg geografiis, Semdeg samoqalaqo da bolos, istoriis
davalebebi. SeiZleba iTqvas, rom integraciuli davalebebi yvelaze metad
gauWirdaT moswavleebs. mxolod istoriis davalebebi aRmoCnda SedarebiT
martivi moswavleebisaTvis. es SeiZleba imiT iyos ganpirobebuli, rom
istoriis, geografiis da samoqalaqo ganaTlebis integrirebul
saxelmZRvanelos ZiriTadad aswavlidnen istorikosebi. aseve, ZiriTadi dro
eTmoboda swored istoriis gacnobas. maswavleblebis umravlesobam aRniSna,
rom geografiis swavlebisaTvis ar iyo sakmarisi saaTebi da moswavleebi
ver aswrebdnen programiT gaTvaliswinebuli Temebis swavlas (ixileT
mawavleblebis kvleva). aRmoCnda rom, moswavleebi ver axdenen maRal
SemecnebiTi kognituri procesebis dauflebas. imis miuxedavad, Tu romeli
sferodan iyo es davaleba, moswavleebs gauWirdaT iseTi davalebebis
Sesruleba, romelic moiTxovda maRali rigis kognituri unarebis
gamoyenebas (rogoricaa, argumentacia, Sedareba). es miuTiTebs imaze, rom
maT ara aqvT ra saTanadod gaTavisebuli ufro dabali donis unarebi, ver
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
165
axdenen maRal doneze asvlas, TavianTi unarebis transfers erTi sagnidan
meoreze.
diagrama #9: geografiis, istoriis, samoqalaqo ganaTlebis da
integraciuli davalebebis reitingi sirTulis mixedviT.
mniSvnelovani korelaciebi sxvadasxva sagnebis davlebebis Sesrulebas
Soris
aRmoCnda, rom elementaruli operaciebis (informaciis moZieba da zogadi
Sinaarsis gageba) Sesruleba istoriuli Sinaarsis teqstebze yvelaze
naklebad gauWirdaT moswavleebs (61%). Tumca, es ar aRmoCnda kavSirSi
analogiur operaciebTan sxva tipis teqstebze, rac imas niSnavs, rom
moswavleebma gaivarjiSes da ganimtkices es operaciebi mxolod istoriul
teqstebSi, magram ver axdenen mis gadatanas sxva Sinaarsebze (savaraudod
saxelmZRvanelos zegavlena);
samagierod, mniSvnelovani kavSirebi aRmoCnda geografiis da samoqalaqo
ganaTlebis elementarul operaciebs Soris. kerZod, samoqalaqo ganaTlebis
sferoSi davaleba informaciis moZiebaze dadebiT kavSirSia geografiis
sferodan msgavsi tipis davalebasTan (r=0,22, p < 0.05); es niSnavs imas,
rom moswavleebi, romlebic warmatebiT arTmeven Tavs informaciis moZiebaze
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
166
davalebas samoqalaqo sferoSi, geografiaSi SeuZliaT msgavsi tipis
davalebis warmatebiT Sesruleba. Tumca, aseTi moswavleebis raodenoba
sakmaod mcirea, daaxloebiT 30%; rac miuTiTebs imaze, rom es Sedegi aris
TavisTavadi da masze saswavlo procesis zegavlena minimaluria.
rTuli operaciebis daufleba uWirT moswavleebs, gansakuTrebiT es exeba
geografiul, samoqalaqo da integraciul masalas. moswavleebi, romlebic
warmatebiT arTmeven Tavs interpretaciis (argumentacia) integraciul
davalebas, isini warmatebiT arTmeven Tavs interpretaciis (klasifikacia)
davalebas geografiis sferodan (r=0,38, p < 0.01); interpretacia (Sedareba)
davalebas istoriidan (r=0,24, p < 0.05); da interpretaciis (argumentacia)
davalebas samoqalaqo sferodan (r=0,22, p < 0.05); aseTi moswavleebis
raodenoba daaxloebiT 3% s Seadgens. es miuTiTebs imaze, rom maRal
Sedegs moswavleebi mxolod TavianTi inteleqtualuri SesaZleblobebiT
aRweven da saswavlo procesis zegavlena aqac minimaluria.
informaciis moZieba rukaze - integraciuli davaleba dadebiTad
ukavSirdeba marSutis agebis davalebas (r=0,2, p < 0.05; r=0,19, p < 0.05);
informaciis moZiebas geografiaSi (r=0,25, p < 0.05), interpretacias
(klasifikacia) geografiaSi (r=0,23, p < 0.01); swori marSutis ageba – integraciuli davaleba aseve dadebiTad
ukavSirdeba geografiaSi zogadi Sinaarsis gagebas (r=0,21, p < 0.05),
geografiaSi interpretacias (klasifikacia) r=0,36, p < 0.01); Sedarebas
geografiaSi (r=0,28, p < 0.01); integraciis informaciis moZiebas rukaze
(r=0,2, p < 0.05) da marSutis agebis meore davalebas (integraciis
davaleba) r=0,78, p < 0.01); samoqalaqos interpretaciis davalebas (r=0,22, p < 0.05).
es kavSirebi imaze miuTiTebs, rom am unaris gavarjiSeba xdeba ZiriTadad
geografiaSi Teoriuli codnis dagrovebasTan erTad. xolo is faqti, rom
moswavleTa daaxloebiT 12% axerxebs swori (umoklesi) marSutis agebas,
SesaZloa mianiSnebs imaze, rom es Sedegi aseve ganpirobebulia moswavleTa
momzadebiT wina klasebSi da saxelmZRvanelos TaviseburebiT. I–VI klasamde
moswavleebs asakis Sesabamisad ar miewodebaT ZiriTadi geografiuli
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
167
cnebebi da ar aris aqcenti sivrceSi orientaciis unaris ganviTarebaze
(asakobrivi Taviseburebebis gaTvaliswinebiT), rac, TavisTavad, arTulebs
maRal klasebSi sivrciTi operaciebis Sesrulebas. aseve, meSvide klasis
saxelmZRvaneloSi naklebi aqcentia gakeTebuli unarebis ganviTarebaze da
metwilad dro eTmoba ZiriTadi geografiuli cnebebis moswavleebisaTvis
gacnobas. amitom unaris transferi ZiriTadad damokidebulia
maswavlebelze, ramdenad akeTebs igi aqcents swavlis swavlaze, saswavlo
procesis gacnobierebaze.
amrigad, rogorc zemoT mocemuli kavSirebi miuTiTebs, rac ufro rTuli
davalebaa Sesasrulebeli, miT ufro metad aris saWiro sxvadasxva sagnebSi
naswavli da dauflebuli unar-Cvevebis transferi. magaliTad,
integraciuli davalebis Sesruleba moiTxovs sxva sferoebidan miRebuli
dabali da maRali donis SemecnebiTi operaciebis gamoyenebas. aseve,
sxvadasxva sagnebSi mocemuli msgavsi tipis amocanebis Sesruleba moiTxovs
unarebis transfers erTi sagnidan meoreSi. rogorc miRebuli monacemebidan
Cans, moswavleebis mxolod mcire odenobas (3-5%) SeuZlia amis gakeTeba.
gansxvavebebi moswavleebis mier davalebebis SesrulebaSi sxvadasxva
skolebis mixedviT
am gansxvavebebis gamosavlenad gamoviyeneT dispersiuli analizis meTodi.
amiT SeaZlebeli gaxda, rom gvenaxa, Tu ramdenad statistikurad
mniSvnelovanad gansxvavdebian sxvadasxva skolis moswavleebi erTmaneTisgan.
samoqalaqos informaciis moZiebis davalebis Sesruleba
samoqalaqos informaciis moZiebis davalebis Sesruleba mniSvnelovnad
gansxvavdeba skolebis mixedviT (F=2,07, p<0.01); kerZod, 33, 68, 71, 75, 90 skolebis moswavleebi gacilebiT ukeT arTmeven Tavs am tipis amocanis
Sesrulebas, vidre 4, 54, 79, 81, 82 skolis moswavleebi.
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
168
interpretaciis (argumentacia) integraciuli davalebis Sesruleba
interpretaciis (argumentacia) integraciuli davalebis Sesruleba aseve
mniSvnelovnad gansxvavdeba skolebis mixedviT (F=1,97, p<0.02); kerZod,
skola 4, 62, 64 is moswavleebi gacilebiT uaresad asruleben am tipis
davalebas, vidre 19 skolis moswavleebi;
informaciis moZieba rukaze integraciuli davalebis Sesruleba
informaciis moZieba rukaze integraciuli davalebis Sesruleba aseve
mniSvnelovnad gansxvavdeba skolebis mixedviT (F=2,48, p<0.01); kerZod,
skola 4, 12, 55, 62 is moswavleebi gacilebiT uaresad asruleben am tipis
davalebas, vidre 19, 65, 95 skolis moswavleebi;
marSutis ageba - integraciuli davalebis Sesruleba
marSutis ageba - integraciuli davalebis Sesruleba aseve mniSvnelovnad
gansxvavdeba skolebis mixedviT (F=1,97, p<0.02); kerZod, skola 4, 12, 55,
62, 64, 65, 68, 90 is moswavleebi gacilebiT uaresad asruleben am tipis
davalebas, vidre 54 skolis moswavleebi.
amrigad, mocemuli davalebis Sesrulebis mixedviT garkveuli skolebi
marTlac ufro uaryofiT Sedegebs iZlevian. es exeba rogorc elementarul,
aseve maRali donis SemecnebiTi operaciebis Semcvel davalebebs.
skolis
kodebi
informaciis
moZieba
samoqalaqo
interpretacia
argumentacia
integracia
infomaciis
moZieba
rukaze
integracia
marSutis
ageba
integracia
4
12
19
33
42
54
55
62
64
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
169
65
68
71
75
79
81
82
90
95
dabali Sedegebi maRali Sedegebi
Tumca es gansxvavebebi ar aris aRmoCnda damokidebuli maswavleblis
kvalifikaciis doneze. kerZod, maswavleblis kvalifikacia fasdeboda
trenerebis SefasebiT da "maswavleblis dRiurebis" analiziT. es
ukanaskneli iZleva imis SesaZleblobas, rom gairkves maswavleblis rogorc
sagnobrivi codna, aseve swavlebis Tanamedrove midgomebis codna. miRebuli
monacemebi miuTiTebs, rom maswavleblebs Soris ar aris mniSvnelovani
gansxvaveba kvalifikaciis mixedviT. amitom, moswavlis warmatebebi
sxvadasxva skolaSi ar aris damokidebuli maswavleblis kvalifikaciaze.
daskvna:
kvlevis Sedegebi gvaZlevs imis safuZvels, rom gavakeToT Semdegi daskvnebi:
a) moswavlis mier sxvadasxva saazrovno operaciebis dauflebasTan
dakavSirebiT:
moswavleebi ufro warmatebulebi arian elementaruli operaciebis
dauflebaSi (informaciis moZieba da zogadi Sinaarsis gageba)
istoriul Sinaarsebze operirebisas. es aris istoriis saxelmZRvanelos
damsaxureba. xolo rTuli operaciebis daufleba uWirT moswavleebs,
radganac ar arian sakmarisad momzadebulebi wina klasebSi.
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
170
b) saazrovno operaciebis kavSiri sagnis SinaarsTan
erT Sinaarsze gavarjiSebuli operaciebis warmatebiT gadatana-
ganvrcoba sxva sagansa da Sinaarsze SeZles mxolod calkeulma
moswavleebma, rac maTi individualuri damsaxurebaa da ara saswavlo
procesis (saxelmZRvanelo da maswavlebeli);
g) integracia: sami sxvadasxva saxis informaciis moZieba da
gaTvaliswineba saazrovno operaciebSi.
integraciis operaciebis waramatebiT Sesruleba SesZles mxolod
calkeulma moswavleebma. umravlesobisaTvis es davaleba Zalian rTuli
aRmoCnda, radgan maT ara aqvT ufro dabali ierarqiuli donis
operaciebi saTanadod ganvrcobil-gadatanili samive Sinaarsze, amitom
bunebrivad ferxdeba ufro rTuli operaciis Sesruleba.
saxelmZRvanelos da maswavleblis wvlili moswavlis mier
integrirebuli amocanebis gadaWraSi minimaluria. es gamowveulia imiT,
rom maswavleblebs ar SeuZliaT gaacnobieron integrirebuli swavlebis
problemebi. es gamoCnda maTi interviuebidan. cota winaaRmdegobrivia
maswavleblebis azri, romlis mixedviT maswavleblebis 56.7 %-s ar
gasWirvebia integrirebuli swavleba. 43.3 %-s ki gauWirda
integrirebuli swavleba. aqve unda aRvniSnoT, rom maswavleblebs,
romelTac ar gauWirdaT integrirebuli swavleba, principSi arc
miiCneven, rom isini aswavlidnen integrirebulad. aramed TiToeuli
maswavlebeli Tavis nawils aswavlida e.w. “integrirebuli
saxelmZRvanelodan”;
is maswavleblebi, romlebsac gauWirdaT integrirebuli swavleba,
miuTiTebdnen, rom maT ZiriTadad gauWirdaT erTi Temis sxvadasxva
sagnobriv WrilSi ganxilva (46.7%).
sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebi
171
maswavleblebisaTvis integracia niSnavs saganTa Soris Tematur kavSirs,
rac aris sakmaod rTuli amocana adamianis SemecnebiTi operaciebis
aqtivaciis TvalsazrisiT. am process xels uwyobs mis safuZvlad
mdebare elementaruli operaciebis transferi sxvadasxva Sinaarsebze,
romlis aucileblobac ar aris gacnobierebuli pedagogebisa da
saxelmZRvanelos avtorebis mier.
rekomendaciebi saxelmZRvanelos avtorebisaTvis:
1. jerovani yuradReba daeTmos elementaruli operaciebis gavarjiSebas
da gadatanas erTi Sinaarsidan meoreze.
2. swavlis swavlas miqces gansakuTrebuli yuradReba, raTa davexmaroT
moswavles saswavlo procesis gacnobierebaSi da dagegmvaSi.
3. maswavleblis wignSi gansakuTrebuli adgili daeTmos Tematuri
kavSirebis warmoCenas.
rekomendaciebi trening programisTvis:
1. Caematos treining-programaSi specialuri bloki, romelic
daexmareba maswavlebels transferis teqnikis aTvisebaSi.
2. gamaxvildes yuradReba Tematuri kavSirebis gamoyofisa da
interpretaciis teqnikis aTvisebaze.
fasilitatorebis kvleva
172
4.10. kvlevis dasaxeleba: fasilitatorebis kvleva
kvlevis mizani: sapilote skolebis maswavleblebis reitingebis dadgena
maTi fasilitatorebad (TanasworTa maswavleblebad) arCevis mizniT.
sakvlevi faqtorebi:
trenerebis mier maswavleblTa mimdinare Sefasebis Sefaseba;
trenerebis mier mawavlebelTa Semajamebeli Sefasebis Sefaseba;
maswavleblebis TanamSromlobis unaris Sefaseba;
simulaciuri davalebis efeqtianobis Sefaseba.
Catarebis dro: 2006 wlis ivlisi.
kvlevis meTodi: maswavleblis kiTxvari da simulaciuri TamaSis
dakvirveba.
kvlevis obieqti: kvlevaSi monawileoba miiRo I, VII da X klasis 434
maswavlebelma 95 sxvadasxva skolidan baTumis, zugdidis, quTaisis,
axalcixis, Tbilisis, goris da gurjaanis centrebidan. ix. qvemoT
mocemuli cxrilebi.
kvlevis Sedegebi:
maswavlebelTa gamocdileba
1. mimdinare Sefaseba
maswavleblebis mier yvelaze xSirad gamoyenebuli mimdinare Sefasebis
formebia sakuTar bloknotSi Canawerebi da maT mier Sedgenili cxrilebi,
da, aseve, Sefaseba sxvadasxva komponentebis mixedviT e.w “namcxvris
nawilebi”. Sefasebis yvelaze gavrcelebuli obieqtebia: prezentacia,
saSinao davaleba da jgufSi CarTuloba/aqtiuroba. gamokiTxuli
fasilitatorebis kvleva
173
maswavleblebis mier gamoyenebuli mimdinare Sefasebis formebi da obieqtebi
mocemulia qvemoT mocemul cxrilebSi #1 da #2:
cxrili #1:
gamoyenebuli mimdinare Sefasebis formebi sixSireebi
sakuTar bloknotSi Canawerebi 113
sakuTari Sedgenili cxrilebi 90
"namcxvris nawilebi" 85
cxrilebi (treningis da proeqtis) 72
dakvirveba 70
portfolio 66
TviT-Sefaseba 61
saskolo Jurnalebi 30
pirobiTi niSnebi 19
urTierTSefaseba 19
saxelmZRvaneloSi mocemuli formebi 17
dRiuris Canawerebi 3
cxrili #2:
mimdinare Sefasebis obieqtebi sixSireebi
prezentacia 137
saSinao davaleba 90
jgufSi CarTuloba/ aqtiuroba 73
weriTi davalebebi/namuSevrebi 65
azrovneba/msjeloba 49
kiTxvebze pasuxi 43
praqtikuli muSaoba 26
jgufuri muSaoba 24
damoukidebeli muSaoba 12
SemoqmedebiToba 8
Semajamebeli samuSaoebi 8
laparaki 4
cdebis Sesruleba 2
kiTxva 2
mosmena 1
fasilitatorebis kvleva
174
sagnobrivad da asakobrivad maswavleblebi iyeneben Sefasebis gansxavavebul
formebs, aseve is, Tu ra fasdeba, gansxvavebulia sagnebis mixedviT dawyebiT
da ufros klasebSi. sainteresoa, rom maTematikis maswavleblebma
gacilebiT iSviaTad Seafases moswavlis azrovneba/msjeloba, vidre
xelovnebis da musikis maswavleblebma.
qvemoT mocemulia mimdinare Sefasebebi sagnobrivad da sxvadasxva asakobriv
jgufebSi (ixileT qvemoT mocemuli cxrilebi):
mimdinare Sefaseba sagnobrivad
qarTuli
cxrili #3:
gamoyenebuli mimdinare Sefasebis formebi –
qarTuli ena sixSireebi
sakuTar bloknotSi Canawerebi 16
cxrilebi (treningis da proeqtis) 10
TviT-Sefaseba 10
dakvirveba 8
sakuTari Sedgenili cxrilebi 7
"namcxvris nawilebi" 6
portfolio 5
saskolo Jurnalebi 4
urTierTSefaseba 3
pirobiTi niSnebi 1
saxelmZRvaneloSi mocemuli formebi 1
cxrili #4:
mimdinare Sefasebis obieqtebi – qarTuli ena sixSireebi
weriTi davalebebi/namuSevrebi 12
prezentacia 9
azrovneba/msjeloba 6
saSinao davaleba 4
jgufSi CarTuloba/ aqtiuroba 4
jgufuri muSaoba 2
SemoqmedebiToba 2
kiTxvebze pasuxi 1
damoukidbeli muSaoba 1
fasilitatorebis kvleva
175
maTematika
cxrili #5: gamoyenebuli mimdinare Sefasebis
formebi: maTematika
sixSireebi
sakuTari Sedgenili cxrilebi 8
"namcxvris nawilebi" 8
sakuTar bloknotSi Canawerebi 7
portfolio 7
TviT-Sefaseba 7
cxrilebi (treningis da proeqtis) 4
dakvirveba 2
urTierTSefaseba 1
saxelmZRvaneloSi mocemuli formebi 1
cxrili #6: mimdinare Sefasebis obieqtebi:
maTematika
sixSireebi
saSinao davaleba 12
jgufSi CarTuloba/ aqtiuroba 8
prezentacia 7
damoukidebeli muSaoba 4
kiTxvebze pasuxi 3
weriTi davalebebi/namuSevrebi 2
azrovneba/msjeloba 2
jgufuri muSaoba 1
Semajamebeli samuSaoebi 1
fasilitatorebis kvleva
176
musika da xelovneba
cxrili #7
gamoyenebuli mimdinare Sefasebis formebi:
musika da xelovneba
sixSireebi
sakuTari Sedgenili cxrilebi 12
cxrilebi (treningis da proeqtis) 11
"namcxvris nawilebi" 10
dakvirveba 10
sakuTar bloknotSi Canawerebi 9
portfolio 8
TviT-Sefaseba 6
urTierTSefaseba 2
saskolo Jurnalebi 1
pirobiTi niSnebi 1
saxelmZRvaneloSi mocemuli formebi 1
cxrili #8:
mimdinare Sefasebis obieqtebi: musika da
xelovneba
sixSireebi
prezentacia 24
praqtikuli muSaoba 18
azrovneba/msjeloba 14
weriTi davalebebi/namuSevrebi 6
saSinao davaleba 2
jgufSi CarTuloba/ aqtiuroba 2
kiTxvebze pasuxi 4
damoukidbeli muSaoba 3
jgufuri muSaoba 2
SemoqmedebiToba 1
fasilitatorebis kvleva
177
istoria, geografia, samoqalaqo ganaTleba
cxrili #9: gamoyenebuli mimdinare Sefasebis
formebi: sazogadoebrivi mecnierebebi
sixSireebi
sakuTar bloknotSi Canawerebi 27
"namcxvris nawilebi" 22
cxrilebi (treningis da proeqtis) 16
sakuTari Sedgenili cxrilebi 14
portfolio 13
dakvirveba 12
saskolo Jurnalebi 10
TviT-Sefaseba 9
urTierTSefaseba 3
saxelmZRvaneloSi mocemuli formebi 3
pirobiTi niSnebi 1
cxrili #10 mimdinare Sefasebis obieqtebi:
sazogadoebrivi mecnierebebi
sixSireebi
prezentacia 33
jgufSi CarTuloba/ aqtiuroba 23
saSinao davaleba 22
weriTi davalebebi/namuSevrebi 14
azrovneba/msjeloba 12
kiTxvebze pasuxi 10
praqtikuli muSaoba 5
jgufuri muSaoba 5
SemoqmedebiToba 4
Semajamebeli samuSaoebi 2
damoukidebeli muSaoba 1
fasilitatorebis kvleva
178
fizika, qimia, biologia
cxrili #11: gamoyenebuli mimdinare Sefasebis
formebi: sabunebsimetyvelo mecnierebebi
sixSireebi
"namcxvris nawilebi" 22
cxrilebi (treningis da proeqtis) 19
sakuTar bloknotSi Canawerebi 18
sakuTari Sedgenili cxrilebi 17
dakvirveba 17
TviT-Sefaseba 14
portfolio 13
saxelmZRvaneloSi mocemuli formebi 6
urTierTSefaseba 4
saskolo Jurnalebi 3
dRiuris Canawerebi 2
pirobiTi niSnebi 1
cxrili #12: mimdinare Sefasebis obieqtebi:
sabunebsimetyvelo mecnierebebi
sixSireebi
prezentacia 39
saSinao davaleba 31
jgufSi CarTuloba/ aqtiuroba 27
kiTxvebze pasuxi 12
weriTi davalebebi/namuSevrebi 7
jgufuri muSaoba 6
azrovneba/msjeloba 5
Semajamebeli samuSaoebi 4
praqtikuli muSaoba 2
damoukidebeli muSaoba 2
cdebis Sesruleba 2
SemoqmedebiToba 1
fasilitatorebis kvleva
179
ucxo enebi
cxrili #13: gamoyenebuli mimdinare Sefasebis
formebi: ucxo ena
sixSireebi
sakuTar bloknotSi Canawerebi 27
sakuTari Sedgenili cxrilebi 27
portfolio 20
"namcxvris nawilebi" 15
dakvirveba 12
saskolo Jurnalebi 11
cxrilebi (treningis da proeqtis) 9
TviT-Sefaseba 7
saxelmZRvaneloSi mocemuli formebi 4
urTierTSefaseba 3
dRiuris Canawerebi 1
cxrili #14: mimdinare Sefasebis obieqtebi:
ucxo ena
sixSireebi
prezentacia 25
saSinao davaleba 18
weriTi davalebebi/namuSevrebi 18
jgufSi CarTuloba/ aqtiuroba 7
kiTxvebze pasuxi 7
azrovneba/msjeloba 6
jgufuri muSaoba 4
laparaki 4
kiTxva 2
praqtikuli muSaoba 1
mosmena 1
damoukidebeli muSaoba 1
Semajamebeli samuSaoebi 1
fasilitatorebis kvleva
180
mimdinare Sefaseba I da ufros klasebSi
I klasebSi
cxrili #15: gamoyenebuli mimdinare Sefasebis
formebi: I klasi
sixSireebi
pirobiTi niSnebi 15
dakvirveba 8
sakuTar bloknotSi Canawerebi 7
TviT-Sefaseba 7
sakuTari Sedgenili cxrilebi 6
urTierTSefaseba 3
saskolo Jurnalebi 1
cxrilebi (treningis da proeqtis) 1
cxrili #16: mimdinare Sefasebis obieqtebi: I
klasi
sixSireebi
weriTi davalebebi/namuSevrebi 6
kiTxvebze pasuxi 6
azrovneba/msjeloba 4
jgufuri muSaoba 4
jgufSi CarTuloba/ aqtiuroba 2
saSinao davaleba 1
ufrosklaselebSi (7-10)
cxrili #17: gamoyenebuli mimdinare Sefasebis
formebi: ufrosi klasebi
sixSireebi
sakuTar bloknotSi Canawerebi 106
"namcxvris nawilebi" 85
sakuTari Sedgenili cxrilebi 83
cxrilebi (treningis da proeqtis) 71
portfolio 65
dakvirveba 61
TviT-Sefaseba 53
saskolo Jurnalebi 29
saxelmZRvaneloSi mocemuli formebi 17
urTierTSefaseba 16
pirobiTi niSnebi 3
dRiuris Canawerebi 3
fasilitatorebis kvleva
181
cxrili #18: mimdinare Sefasebis obieqtebi:
ufrosi klasebi
sixSireebi
prezentacia 137
saSinao davaleba 89
jgufSi CarTuloba/ aqtiuroba 71
weriTi davalebebi/namuSevrebi 59
azrovneba/msjeloba 45
kiTxvebze pasuxi 37
praqtikuli muSaoba 26
jgufuri muSaoba 20
damoukidebeli muSaoba 12
SemoqmedebiToba 8
Semajamebeli samuSaoebi 8
laparaki 4
cdebis Sesruleba 2
kiTxva 2
mosmena 1
trenerebis mier maswavlebelTa mimdinare Sefasebis Sefaseba
maswavlebelTa umravlesobam (79.2%) warmoadgina maTi mimdinare Sefasebis
damadasturebeli dokumentacia. dokumentaciis ar warmodgenis mizezebi iyo
remonti, dokumentaciis dakargva an adgilze ar qona. damkvirvebelTa
Sefasebebi ufro maRali iyo im SemTxvevaSi, rodesac dokumentacia iyo
warmodgenili. ZiriTadad maswavlebelTa umravlesobam (74.5%) miiRo
maRali Sefasebebi.
2. Semajamebeli Sefaseba
mimdinare Sefasebis msgavsad, Semajamebeli Sefasebis yvelaze gavrcelebuli
formebia: sakuTari Sedgenili cxrilebi da e. w. “namcxvris nawilebi”.
xolo yvelze gavrcelebuli Sefasebis aqtivobebia: testi, zepiri
prezentacia da weriTi prezentacia (ixileT cxrilebi #19 da #20).
fasilitatorebis kvleva
182
formebi
cxrili #19: Semajamebeli Sefasebis formebi sixSireebi
sakuTari Sedgenili cxrilebi 138
"namcxvris nawilebi" 41
rubrikebi 33
treiningis saxelmZRvanelodan amoRebuli
cxrilebi
30
proeqtis cxrilebi 9
binulis cxrilebi 3
portfolio 1
konceptualuri ruqebi 1
aqtivobebi
cxrili #20: Semajamebeli SefasebisTvis
aqtivobebi
sixSireebi
testi 93
zepiri prezentacia 54
weriTi prezentacia 49
sakontrolo 28
kiTxvebze pasuxi 19
proeqti 5
CarTuloba 5
saSinao davaleba 4
jgufuri muSaoba 1
qvemoT mocemul cxrilebSi ixileT Semajamebeli Sefasebebis ganawileba
sxvadasxva sagnobrivi jgufebis mixedviT da dabal da maRal klasebSi:
fasilitatorebis kvleva
183
Semajamebeli Sefasebebi sagnobrivad
qarTuli
cxrili #21: Semajamebeli Sefasebis formebi:
qarTuli ena
sixSireebi
sakuTari Sedgenili cxrilebi 18
"namcxvris nawilebi" 4
rubrikebi 3
treiningis saxelmZRvanelodan amoRebuli
cxrilebi
3
proeqtis cxrilebi 2
cxrili #22: aqtivobebi: qarTuli ena sixSireebi
testi 8
zepiri prezentacia 6
weriTi prezentacia 6
sakontrolo 5
kiTxvebze pasuxi 2
CarTuloba 1
maTematika
cxrili #23: Semajamebeli Sefasebis formebi:
maTematika
sixSireebi
sakuTari Sedgenili cxrilebi 11
rubrikebi 3
"namcxvris nawilebi" 2
treiningis saxelmZRvanelodan amoRebuli
cxrilebi
2
proeqtis cxrilebi 2
cxrili #24: aqtivobebi: maTematika sixSireebi
testi 6
sakontrolo 6
zepiri prezentacia 2
proeqti 2
CarTuloba 1
weriTi prezentacia 1
saSinao davaleba 1
jgufuri muSaoba 1
fasilitatorebis kvleva
184
musika, xelovneba
cxrili #25: Semajamebeli Sefasebis formebi:
musika da xelovneba
sixSireebi
sakuTari Sedgenili cxrilebi 14
treiningis saxelmZRvanelodan amoRebuli
cxrilebi
8
"namcxvris nawilebi" 6
rubrikebi 3
proeqtis cxrilebi 1
cxrili #26: aqtivobebi: musika da xelovneba sixSireebi
zepiri prezentacia 8
testi 7
weriTi prezentacia 7
kiTxvebze pasuxi 3
CarTuloba 2
saSinao davaleba 1
istoria, geografia, samoqalaqo
cxrili #27 Semajamebeli Sefasebis formebi:
sazogadoebrivi mecnierebebi
sixSireebi
sakuTari Sedgenili cxrilebi 31
"namcxvris nawilebi" 9
treiningis saxelmZRvanelodan amoRebuli
cxrilebi
7
rubrikebi 4
proeqtis cxrilebi 2
cxrili #28: aqtivobebi: sazogadoebrivi
mecnierebebi
sixSireebi
testi 23
zepiri prezentacia 18
weriTi prezentacia 14
kiTxvebze pasuxi 7
sakontrolo 2
proeqti 1
CarTuloba 1
fasilitatorebis kvleva
185
fizika, qimia, biologia
cxrili #29: Semajamebeli Sefasebis formebi:
sabunebismetyvelo mecnierebebi
sixSireebi
sakuTari Sedgenili cxrilebi 28
rubrikebi 13
"namcxvris nawilebi" 7
treiningis saxelmZRvanelodan amoRebuli
cxrilebi
4
proeqtis cxrilebi 1
binulis cxrilebi 1
konceptualuri ruqebi 1
cxrili #30: aqtivobebi: sabunebismetyvelo
mecnierebebi
sixSireebi
testi 25
weriTi prezentacia 10
zepiri prezentacia 8
sakontrolo 7
kiTxvebze pasuxi 3
proeqti 2
ucxo enebi
cxrili #31: Semajamebeli Sefasebis formebi:
ucxo enebi
sixSireebi
sakuTari Sedgenili cxrilebi 26
"namcxvris nawilebi" 12
rubrikebi 6
treiningis saxelmZRvanelodan amoRebuli
cxrilebi
6
proeqtis cxrilebi 1
binulis cxrilebi 1
portfolio 1
fasilitatorebis kvleva
186
cxrili #32: aqtivobebi: ucxo enebi sixSireebi
testi 21
zepiri prezentacia 12
weriTi prezentacia 11
sakontrolo 7
kiTxvebze pasuxi 4
saSinao davaleba 2
Semajamebeli Sefaseba I da ufros klasebSi
I klasebSi
cxrili #33: Semajamebeli Sefasebis formebi:
I klasi
sixSireebi
sakuTari Sedgenili cxrilebi 9
"namcxvris nawilebi" 1
rubrikebi 1
binulis cxrilebi 1
cxrili #34: Semajamebeli aqtivobebi: I klasi sixSireebi
testi 3
sakontrolo 1
ufros klasebSi (7-10)
cxrili #35: Semajamebeli Sefasebis formebi:
ufrosi klasebi
sixSireebi
sakuTari Sedgenili cxrilebi 129
"namcxvris nawilebi" 40
rubrikebi 32
treiningis saxelmZRvanelodan amoRebuli
cxrilebi
29
proeqtis cxrilebi 9
binulis cxrilebi 2
portfolio 1
konceptualuri ruqebi 1
fasilitatorebis kvleva
187
cxrili #36: Semajamebeli aqtivobebi: ufrosi
klasebi
sixSireebi
testi 90
zepiri prezentacia 54
weriTi prezentacia 49
sakontrolo 27
kiTxvebze pasuxi 19
proeqti 5
CarTuloba 5
saSinao davaleba 4
jgufuri muSaoba 1
trenerebis mier maswavlebelTa Semajamebeli Sefasebis Sefaseba
maswavlebelTa umravlesobam (68.2%) warmoadgina maTi Semajamebeli
Sefasebis damadasturebeli dokumentacia. dokumentaciis ar warmodgenis
mizezebi iyo remonti, dokumentaciis dakargva an adgilze ar qona.
damkvirvebelTa Sefasebebi ufro maRali iyo im SemTxvevaSi, rodesac
dokumentacia iyo warmodgenili.
sabolood unda aRiniSnos, rom damkvirveblebma ZiriTadad dadebiTi Sefase-
bebi misces maswavleblebis mier warmodgenil Semajamebel Sefasebebs
(73.3%).
3. maswavlebelTa TanamSromloba
maswavleblebis TanamSromloba umravleses SemTxvevaSi (70.7%) dadebiTad
Sefasda damkvirveblebis (trenerebis) mier.
maswavlebelTa gamocdilebis gaziarebis formebi
maswavleblebis mier simulaciuri davalebis Sesruleba damkvirveblebis
mier Sefasda Semdegnairad:
Sedgenili gegma Sefasda imis mixedviT, Tu ramdenad iyo realuri
(miRwevadi), msmenelze orientirebuli, pozitiuri, gansazRvruli (mkafio),
da gamarTlebuli.
aseve, maswavleblebs (jgufidan erTi waradgenda) moeTxovebodaT sakuTari
gegmis warmodgena leqciis, SemTxvevis an diskusiis formiT (TviTon
irCevdnen).
fasilitatorebis kvleva
188
leqciis Sefasebis kriteriumebad gamoiyo leqciis struqtura, informaciis
sicxade da dinamiuri Txroba.
SemTxveva Sefasda Semdegi kriteriumebiT: instruqciis sicxade, informaciis
sicxade da daskvnebis Sejameba.
xolo diskusia Sefasda Semdegi kriteriumebiT: miznis, Temisa da
mimarTulebis gansazRvra, drois limitis gansazRvra, Ria kiTxvebis dasma,
diskusiis marTva da daskvnebis Sejameba.
monacemebis damuSavebis Sedegad gamoikveTa, rom damkvirveblebi ZiriTadad
dadebiTad afasebdnen maswavleblebs.
314 maswavlebelma Seadgina gegma, romelic 76.8% is SemTxvevaSi iyo
realuri, 71.4 % is SemTxvevaSi iyo msmenelze orientirebuli, 78% is
SemTxvevaSi iyo pozitiuri, 67.7 % is SemTxvevaSi iyo gansazRvruli da
74.4% is SemTxvevaSi iyo gamarTlebuli.
gegmis warsadgenad ZiriTadad airCies leqciis forma (154 SemTxveva).
romelic Sefasda 65% is SemTxvevaSi, rogorc kargad struqturirebuli,
67.6% is SemTxvevaSi miwodebuli iyo cxadi informacia da 58,2 % is
SemTxvevaSi SenarCunebuli iyo dinamiuri Txroba.
63-ma maswavlebelma airCia diskusiis gza. maswavleblebis 74.4% is mier
diskusiaSi kargad iyo gansazRvruli mizani, Tema da mimarTuleba, 58 % is
SemTxvevaSi drois limiti iyo gansazRvruli, 66.2% is SemTxvevaSi
Seicavda Ria kiTxvebis dasmas, 54.4 % is SemTxvevaSi dikusia kargad iyo
warmarTuli da 64% is SemTxvevaSi daskvnebi iyo kargad Sejamebuli.
xolo SemTxvevis meTodis SerCeva moxda 56 maswavleblis mier da
warimarTa sxva meTodebTan SedarebiT ufro efeqturad. 82.2 % is
SemTxvevaSi instruqcia iyo cxadi, 83.3% is SemTxvevaSi informacia iyo
cxadad miwodebuli da 73.6 %-is SemTxvevaSi ki daskvnebi iyo kargad
Sejamebuli.
daskvna: mimdinare da Semajamebeli Sefasebis safuZvelze, aseve dakvirvebis
da sxva dokumnetaciis Sefasebis safuZvelze, dadginda fasilitatorebis
(TanasworTa maswavleblebis) reitingebi (1.25 minimaluri qula da 3.25 iyo
maqsimaluri qula); maswavleblebis daaxloebiT 20.5 %-ma miiRo Zalian
kargi Sefaseba, 51.6 %-ma kargi Sefaseba, 25.1 %-ma - saSualo Sefaseba da
2.1 %ma ki - susti Sefaseba.
mocemulma kvelvam gamoavlina mimdinare da Semajamebeli Sefasebebis
naklovanebebi da Sefasebis sistemis daxvewis saWiroeba.
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
189
5. danergvis kvleva: VII klasis moswavleTa Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
kvlevis dasaxeleba: VII klasis moswavleTa Sedegis Sefaseba mSobliur
enasa da literaturaSi erovnuli saswavlo gegmis danergvis pirvel
weliwads.
kvlevis mizani: mSobliur enasa da literaturaSi VII klasis
moswavleTa unar-Cvevebis dRevandeli mdgomareobis Sefaseba erovnuli
saswavlo gegmis (esg) gaTvaliswinebiT.
sakvlevi faqtorebi:mSobliuri enisa da literaturis eqspertTa mier SefasebisTvis SeirCa
standartis mimarTuleba - kkiTxva.
kvlevis miznebidan gamomdinare, kiTxvis mimarTulebiT standartSi
dadgenili indikatorebidan eqspertebTan muSaobis safuZvelze gamoiyo
moswavlis mier gamovlenili codnisa da unar-Cvevebis Sefasebis Semdegi
indikatorebi:
1. moswavles SeuZlia moiZios da amoicnos konkretuli informacia
teqstidan;
2. moswavles SeuZlia mTliani Sinaarsis gageba (ZiriTadi Tema, mTavari
personaJi, saTauri, mizani, auditoria);
3. moswavles SeuZlia teqstis analizi;
4. moswavles SeuZlia teqstis Sefaseba (sakuTari azris gamoxatva da misi
argumentireba).
kiTxvis unar-Cvevebis Sesafaseblad SeirCa 2 tipis teqsti: sainformacio
da mxatvruli (mcire moculobis moTxroba). momzadda testis ori
varianti, anu moculobis, leqsikis sirTulis, Tematikis TvalsazrisiT ori
erTgvarovani mxatvruli da sainformacio teqsti. (mxatvruli: r.
inaniSvilis “Citebis gamomzamTrebeli”, g. doCanaSvilis “mTis gadaRma”,
ori sainformacio teqsti mdinareebis Sesaxeb). moculobiTi da leqsikuri
sirTulis identurobis miRwevis mizniT teqstebi Semoklda da
adaptirebul iqna.
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
190
zemoT CamoTvlili oTxi indikatori SevadgineT esg-is moTxovnebis
gaTvaliswinebiT, kerZod:
I indikatori: mmoswavles SeuZlia moiZios da amoicnos konkretuli
informacia teqstidan - mxatvruli teqstis SemTxvevaSi gulisxmobda:
a). mxatvruli nawarmoebis calkeuli detalis Sinaarsobrivi informaciis
moZiebas da amocnobas,
b). mxatvruli enis, mxatvruli xerxebis meSveobiT (sxvadasxva enobrivi
saSualeba, tropuli metyveleba) gadmocemuli informaciis moZiebas da
amocnobas,
g). sityvis mniSvnelobis gagebas konteqstSi,
d). im mxatvruli informaciis moZiebas da amocnobas, romelic sasveni
niSnebis funqciaTa codnasa da xmarebis kanonzomierebebTan aris
dakavSirebuli (mag. xvdeba Tu vera moswavle, rom brWyalebSi Casmuli
sityvebi konkretul SemTxvevaSi personaJis fiqrebia da is mxolod im
SemTxvevaSi SeiZleba gaigos adekvaturad, Tu brWyalebis funqcia esmis),
e). sxvadasxva tipis teqstisTvis damaxasiaTebeli enobriv-stiluri
elementebis amocnobas. Cven mier SerCeul teqstebSi iyo uSemasmenlo
nominaluri winadadebebiT agebuli mxatvruli aRweris ramdenime
gamokveTili suraTi. amitom erT-erTi kiTxva swored am winadadebebis
moZiebas Seexeboda: „amoiwereT teqstidan yvela winadadeba, romlebSic ar
aris zmna-Semasmeneli. vimeorebT, am informaciis moZieba ufro
„maRali“^miznebisTvis gvainteresebda: Tu mxatvruli teqstis amgvar
enobriv qsovils „ver amCnevs“ moswavle, is verc imas gaigebs, ra aris
mxatvruli aRwera, ra saSualebebiT iqmneba igi da a.S.
I indikatori sainformacio teqstis SemTxvevaSi gulisxmobda:
a). zedapirze mocemuli informaciis moZiebas, teqstis calkeuli detalis
Sinaarsis gagebas,
b). teqstidan urTierTdakavSirebuli informaciis moZiebas.
II indikatori: mmoswavles SeuZlia teqstis mTliani Sinaarsis gageba
mxatvrul teqstSi am donis kiTxvebi Seexeboda:
a). dRevandel saskolo praqtikaSi mxatvrul teqstze muSaobis erTaderT
Tu ara, yvelaze metad gavrcelebuli formas, kerZod: nawarmoebis mTavar
Temis, nawarmoebis mTavari personaJis amocnobas (dasabuTebuli pasuxiT)
sainformacio teqstSi II donis kiTxvebi gulisxmobda:
a). sainformacio teqstis miznisa da auditoriis amocnobas,
b). sainformacio teqstis mTavari Temis gagebas,
g). sainformacio teqstis mTlianobiTi Sinaarsis gagebas (mTavari Temis
dayofa qveTemebad).
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
191
III indikatori: mmoswavles SeuZlia teqstis analizi.
mxatvrul teqstSi III indikatoris kiTxvebi gulisxmobda:
a). teqstSi dasmuli problemuri sakiTxis analizs mTliani teqstis
gaazrebis safuZvelze,
b). teqstSi dasmuli problemuri sakiTxis analogiis povnas da gaazrebas
sxva tipis teqstSi (moTxroba - andaza)
g) mxatvruli elementebiT Seqmnili, problemuri sakiTxisTvis
gansakuTrebiT mniSvnelovani fragmentis analizs.
sainformacio teqstis SemTxvevaSi III indikatori exeboda:
a). problemis analizs mTliani teqstis safuZvelze,
b). sainformacio teqstis struqturuli mxaris gaazrebas (abzacis funqcia,
Semajamebeli abzacis gaazreba).
IV indikatori: mmoswavles SeuZlia teqstis Sefaseba
mxatvrul teqstSi IV indikatoris kiTxvebi exeboda:
a). teqstSi dasmuli problemuri sakiTxis interpretacias sxvadasxva
kuTxiT
b) mTavari problemis gaazrebas konkretuli literaturuli konteqstidan
gamomdinare gamocdilebis, zneobriv-eTikuri poziciebis mixedviT,
g). personaJis daxasiaTebas,
sainformacio teqstSi IV indikatoris kiTxvebi gulisxmobda:
a). teqstis Sefasebas, teqstSi mocemuli informaciis dakavSirebas sakuTar
gamocdilebasTan,
b). teqstSi dasmuli problemis Sefasebas sxva saswavlo sagnebSi miRebul
codnaze dayrdnobiT,
g) teqstTan sakuTari damokidebulebis argumentireba.
Catarebis dro: 2007 wlis 17 inavari. testireba mimdinareobda 2
akademiuri saaTis ganmavlobaSi.
kvlevis meTodi: mSobliuri enisa da literaturis eqspertTa mier
specialurad SemuSavebuli testis ori varianti Ria da daxuruli
kiTxvebiT. testis aprobacia Catarda 99 moswavleze. ganisazRvra testis
sandooba ( =0,79) da testis unari, moaxdinos moswavleTa diferenciacia
codnisa da unar-Cvevebis mixedviT.
kvlevis obieqti: testireba Catarda saqarTvelos didi qalaqebSi
(q. TbilisSi, q. quTaisSi, q. baTumSi, q. zugdidSi, q. rusTavSi, q. gorSi da
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
192
q. foTSi) skolaTa SemTxveviTi SerCevis safuZvelze. testirebaSi
monawileoba miiRo me-7 klasis 820-ma moswavlem.
kvlevis Sedegebi: ganxorcielda kvlevis monacemTa fsiqometruli da SemdgomSi Tvisebrivi
analizi. esg-is calkeuli Sedegis an indikatoris mixedviT Sedgenili
testuri kiTxvebi daiyo oTx jgufad:
1. Sedegebi/indikatorebi, romelebic daZlia moswavleTa 75%-100%-ma;
2. Sedegebi/indikatorebi, romlebic daZlia moswavleTa 50%-75%-ma;
3. Sedegebi/indikatorebi, romlebic daZlia moswavleTa 25%-50%-ma;
4. Sedegebi/indikatorebi, romlebic daZlia moswavleTa 5%-25%-ma;
warmovadgenT testur kiTxvebs daZlevis xarisxis jgufis mixedviT.
1. Sedegebi/indikatorebi, romelebic daZlia moswavleTa 75-100 %-ma
rogorc mxatvruli teqstis, ise sainformacio teqstis kiTxvisas
moswavleebi advilad arTmeven Tavs I indikatoris - teqstidan konkretuli
informaciis moZieba da amocnoba - Sesatyvis kiTxvebs. gansakuTrebiT es
exeba teqstis zedapirze TvalsaCinod mocemul martiv informacias. sakiTxi
ufro gasagebi rom iyos, ganvixiloT konkretuli testuri kiTxvebis
magaliTebi.
daxuruli tipis kiTxvebi mxatvrul teqstSi:
a) ra aris, qalis azriT, namdvili gaWirveba?
b) ra SeSurda qorisa zuras?
am kiTxvebis pasuxebi teqstis zedapirze TvalsaCinod iyo mocemuli.
pasuxebi sworad amoicno moswavleTa 82%-ma (a varianti) da 86%-ma (b
varianti).
daxuruli tipis kiTxvebi sainformacio teqstSi:
a) sad uerTdeba erTmaneTs TeTri da cisferi nilosi?
b) romeli mdinarea yvelaze wyaluxvi?
g) dedamiwis zedapiris ra nawili uWiravs msoflio okeanis wyals?
am kiTxvebis pasuxebic teqstis zedapirze TvalsaCinod iyo mocemuli.
pasuxebi sworad amoicno moswavleTa 100%-ma (a varianti), 98%-ma (b
varianti) da 96%-ma (g varianti).
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
193
moswavleTa umravlesobam mxatvrul teqstSi amoicno personaJebis
formaluri rolebi. amocanas Tavi garTva moswavleTa 90%-ma.
warmovadgenT kiTxvebs:
a) SeaerTe isrebiT:
biWi usayvedures Svilis saqcielis gamo
mamakaci Citebis gamozamTrebas apirebs
qali daRlili brundeba samsaxuridan
b) SeaerTe isrebiT:
giorgi I klasis moswavlea
zura ojaxis ufrosia
maia uvlis indaurebs
moswavleebis umravlesoba mxatvruli teqstis kiTxvisas arTmevs Tavs II
indikatoris iseT Sedegebs, rogoricaa mTavari personaJis dasaxeleba da
saTauris dakavSireba mTavari personaJis moqmedebebTan anu eqsplicitur
mocemulobasTan. ix. Sesabamisi kiTxvebi:
a) vin aris nawarmoebis mTavari personaJi?
b) Tqveni azriT, ratom hqvia moTxrobas `Citebis gamomzamTrebeli"/`mTis
gadaRma~?
nawarmoebis mTavari personaJis dasaxeleba SeZlo moswavleTa 80%-
ma, 83%-ma ki saTauri daukavSira mTavari personaJis moqmedebebs anu
teqstis eqsplicitur mocemulobas.
moswavleebis umravlesoba sainformacio teqstis kiTxvisas arTmevs Tavs
II indikatoris iseT Sedegs, rogoricaa teqstis miznisa da auditoriis
amocnoba. Sdr. rrogor fiqrobT, ra mizniT aris dawerili es teqsti da
visTvis aris is gankuTvnili?
a) teqstis mizania, gasagebad da sainteresod mouTxros mkiTxvels
nilosis orgzis adidebis mizezis Sesaxeb da is yvela dainteresebuli
adamianisaTvis aris gankuTvnili;
b) teqstis mizania, gaacnos mkiTxvels nilosis Sesaxeb axali
gamokvlevis Sedegebi da is am dargSi moRvawe mecnierebisaTvis aris
gankuTvnili;
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
194
g) teqstis mizania, gaafrTxilos mkiTxveli im saSiSroebis Taobaze,
romelic adidebul nilosze naviT mogzaurobas axlavs Tan da is
turistebisa da mogzaurebisaTvis aris gankuTvnili;
d) teqstis mizania, gaacnos mkiTxvels axali informacia nilosis
adidebis Sesaxeb da is gazeTis sainformacio gverdisaTvis aris
gankuTvnili.
swori pasuxis gacema, kerZod, teqstis miznisa da auditoriis
amocnoba, SeZlo moswavleebis 79%-ma.
mxatvruli teqstis kiTxvisas moswavleebis umravlesoba Tavs arTmevs
teqstSi warmodgenili konkretuli problemis analizs moTxrobis
zedapirze eqspliciturad arsebul informaciaze dayrdnobiT. es Sedegi
gamovlinda Semdegi saxis Ria testur kiTxvebSi:
ratom miiwevda mTis mwvervalisken zura?
moTxrobis zedapirze eqspliciturad arsebul informaciaze
dayrdnobiT am tipis kiTxvebs pasuxs scems moswavleTa saSualod 85%.
2. Sedegebi/indikatorebi, romlebic daZlia moswavleTa 50-75 %-ma
I indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeboda mxatvruli
teqstis kiTxvisas sityvis mniSvnelobis amocnobas gansxvavebul
konteqstSi. ganvixiloT konkretuli testuri kiTxvebi:
a) `Cemi Svilebis xelSi me yvelafersa var gamorCeuli, naTesavebsac
da mokeTeebsac”... ras niSnavs aq sityva gamorCeuli?
b) `zuram wre gaarRvia da Zirs daixeda”.
romel wrezea saubari am fragmentSi?
am kiTxvaze sworad gasca pasuxi moswavleTa 50%-ma (a varianti) da
58%-ma (b varianti)..
I indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeboda mxatvruli
teqstis kiTxvisas sasveni niSnebis funqciebis amocnobas:
SemoxazeT, ra SemTxvevaSi unda wavikiTxoT CamonaTvali ufro xangrZlivi
pauziT:
1. ras eZaxi namdvil gaWirvebas _ SimSils? sikvdils? usaxlkarobas?
fexSiSvela siaruls?
2. ras eZaxi namdvil gaWirvebas _ SimSils, sikvdils, usaxlkarobas,
fexSiSvela siaruls?
kiTxvas swori pasuxi gasca testirebul moswavleTa 52%-ma.
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
195
I indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeboda sainformacio
teqstis kiTxvisas zedapirze mocemuli informaciis moZiebas,
teqstis calkeuli detalis Sinaarsis gagebas:
a) romeli nilosis saTave aRmoaCines ufro adre? cisferi Tu TeTri
nilosis? (Ria tipis kiTxva)
b) ras qmnis mdinare Tavis SenakadebTan erTad?
a) kalapots b) SesarTavs g) mdinaris sistemas d) deltas
am tipis kiTxvebs sworad pasuxobs moswavleTa saSualod 65%.II indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeboda sainformacio
teqstis kiTxvisas mTavari Temis gagebas:
nilosis ra saidumlozea saubari teqstSi?
a) mdinaris RvTaebriv warmoSobaze;
b) nilosis yovelwliur ritmul adidebaze;
g) Sua zafxulSi nilosis adidebis gamocanaze.
d) nilosis noyieri Slamis saidumloze;
am tipis kiTxvas sworad pasuxobs moswavleTa saSualod 54%.
II indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeboda sainformacio
teqstis kiTxvisas teqstis miznisa da auditoriis gagebas:
rogor fiqrobT, ra mizniT aris dawerili es teqsti da visTvis aris is
gankuTvnili?
am tipis kiTxvis pasuxad teqstis mxolod erT-erT komponents
(umeteswilad auditorias) sworad gaiazrebs da asaxelebs moswavleTa
saSualod 57 rac Seexeba srul pasuxs, anu teqstis auditoriasTan erTad
miznis dasaxelebasac, am amocanas moswavleTa mxolod mcire raodenoba
arTmevs Tavs. am sakiTxs qvemoT ganvixilavT.
III indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeboda mxatvruli
teqstis kiTxvisas dasmuli problemis analogiis moZebnas sxva
tipis teqstSi (andazaSi):
romeli gamoTqma SeiZleba gamoiyenos dedam, roca mamas sayvedurobs?
a) kargi Svili dedis gulis vardiao;
b) rasac dasTes, imas moimkio
g) frTxilis deda ar tiriso.
am tipis kiTxvebs sworad pasuxobs moswavleTa saSualod 61%.
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
196
IV indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeboda mxatvruli
teqstis kiTxvisas mTavari problemis gaazrebas konkretuli
literaturuli konteqstidan gamomdinare gamocdilebis, zneobriv-
eTikuri poziciebis mixedviT:
Tqveni azriT, rogor unda gadaiWras konfliqti zurasa da mamamiss Soris,
ra unda moimoqmedos TiToeulma maTganma amisaTvis? ganmarteT Tqveni
pasuxi.
am tipis kiTxvas argumentirebuli pasuxi gasca moswavleTa saSualod 61%-
ma.
IV indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeboda sainformacio
teqstis Sefasebas, teqstSi mocemuli informaciis dakavSirebas
sakuTar gamocdilebasTan:
daaarsebdnen Tu ara Zvel droSi did qalaqs im adgilas, sadac mdinare ar
iyo? pasuxi daasabuTeT.
am tipis kiTxvas argumentirebuli pasuxi gasca moswavleTa saSualod
57%-ma.
IV indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeboda sainformacio
teqstTan sakuTari damokidebulebis argumentirebas:
ratom aris /ar aris saintereso es teqsti TqvenTvis? pasuxi daasabuTeT.
am tipis kiTxvas argumentirebuli pasuxi gasca moswavleTa saSualod
73%-ma.
3. Sedegebi/indikatorebi, romlebic daZlia moswavleTa 25-50 %-ma
Sedegebis/indikatorebis am jgufSi aRmoCnda Semdegi kiTxvebi:
I indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeba mxatvrul teqstSi
warmosaxuli suraTebis moZiebas:
moiZieT teqstSi suraTebi, romelTac zura warmosaxvaSi xedavs.
amoiwereT.
am kiTxvis daZlevas axerxebs moswavleTa 45%.
II indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeba nawarmoebis
mTavari Temis amocnobas:
ra aris moTxrobis mTavari Tema?
a) erTi ojaxis problemebi;
b) erTi ojaxis saintereso istoria;
g) saqarTveloSi Citebis gamozamTrebis problema;
d) uweso bavSvis ambavi.
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
197
am tipis kiTxvis daZlevas axerxebs moswavleTa saSualod 43%.
II indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeba mxatvruli
nawarmoebis mTavari personaJis amocnobas dasabuTebuli pasuxiT:
vin aris nawarmoebis mTavari personaJi? ratom fiqrobT ase?
aRmoCnda, rom mTavari personaJis dasabuTebul amocnobas axerxebs
moswavleTa mxolod 36%, maSin, roca mTavari personaJis mxolod
dasaxelebas Tavs arTmevs moswavleTa 80% (ix. gv. 5).
II indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeba mxatvruli
nawarmoebis saTauris gagebas nawarmoebis arsis safuZvelze:
rogor gesmiT moTxrobis saTauri? imsjeleT.
aRmoCnda, rom saTauris gagebas nawarmoebis arsis safuZvelze axerxebs
moswavleTa mxolod 26%, maSin, roca saTauris dakavSirebas teqstSi
eqsplicitur mocemulobasTan Tavs arTmevs moswavleTa 83% (ix. gv. 5).
II indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeba sainformacio
teqstis mTliani Sinaarsis gagebas (mTavari Temis dayofa
qveTemebad):
ramden nawilad SeiZleba daiyos teqsti Sinaarsis mixedviT?
a) sam nawilad. pirvelSi saubaria imaze, Tu rogor scemdnen niloss
Tayvans, meoreSi - mis adidebaze, mesameSi - nilosis sargeblianobaze
egviptisTvis;
b) Sinaarsis mixedviT teqstis nawilebad dayofa SeuZlebelia;
g) or nawilad. pirveli nawili erTgvari Sesavalia, sadac nilosis
saidumlozea saubari, meore nawilSi ki moTxrobilia, Tu ra aris am
gamocanis mizezi;
d) oTx nawilad. pirvelSi saubaria nilosis saidumloze, meoreSi _ am
saidumlos amoxsnis Taobaze, mesameSi - nilosis saSiS Tvisebebze,
meoTxeSi _ egviptis cxovrebaze.
aRmoCnda, rom sainformacio teqstis mTavari Temis dayofas qveTemebad
axerxebs moswavleTa mxolod 31%.
III indikatoris Sesatyvisi kiTxva exeba mxatvrul teqstSi dasmuli
problemuri sakiTxis analizs mTliani teqstis gaazrebis
safuZvelze. am Sedegis misaRwevad dasmuli iyo Semdegi saxis Ria
kiTxva:
rogor fiqrobT, mxolod bavSvis cudad swavlaa qalis qmarTan
kamaTis mizezi? imsjeleT.
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
198
aRmoCnda, rom mxatvrul teqstSi dasmuli problemuri sakiTxis analizs
mTliani teqstis gaazrebis safuZvelze axerxebs moswavleTa 45%.
III indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeboda sainformacio
teqstSi dasmuli problemuri sakiTxis interpretacias sxvadasxva
kuTxiT:
ratom diddeba nilosi orjer zafxulsa da Semodgomaze?
a) nilosis saTaveebi sxvadasxva mTebSi mdebareobs, sadac wvimebi
sxvadasxva dros modis;
b) mTebSi, saidanac nilosis saTave iwyeba, wvimiani sezoni weliwadSi
orjer icis;
g) nilosis erTi saTave tba viqtoriaSi Caedineba da wylis dineba iq
ferxdeba;
d) nilosis ori Senakadi, cisferi da TeTri nilosi, sxvadasxva
sigrZisaa, amitom wvimebis sezonis dros adidebuli wyali TeTri da
cisferi nilosis saSualebiT sxvadasxva dros aRwevs egviptemde.
aRmoCnda, rom sainformacio teqstSi dasmuli problemuri sakiTxis
interpretacias sxvadasxva kuTxiT axerxebs moswavleTa saSualod 45%.
IV indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeboda mxatvruli
nawarmoebis mTavari personaJis daxasiaTebas:
mokled daaxasiaTeT mTavari personaJi.
teqstSi eqspliciturad mocemul informaciaze dayrdnobiT nawarmoebis
mTavari personaJi daaxasiaTa moswavleTa 34%-ma, rac Seexeba personaJis
daxasiaTebas teqstis gaazrebaze dayrdnobiT, es amocana gacilebiT naklebma
(19%) moswavlem daZlia. am sakiTxs qvemoT ganvixilavT.
4. Sedegebi/indikatorebi, romlebic daZlia moswavleTa 5-25 %-ma
Sedegebis/indikatorebis am jgufSi aRmoCnda Semdegi kiTxvebi:
I indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeba mxatvrul teqstSi
uzmno winadadebebis moZiebas:
amoiwereT teqstidan yvela winadadeba, romelSic ar aris zmna-Semasmeneli.
am davalebas Tavs arTmevs moswavleTa mxolod 7%.
I indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeba mxatvrul teqstSi
brWyalebSi Casmuli sityvis mniSvnelobis amocnobas:
moiZieT teqstSi brWyalebSi Casmuli winadadebebi da ganmarteT, ratom
aris aq gamoyenebuli es sasveni niSani... ras gadmoscemen es winadadebebi?
1. `ra aris iqiT, im mTis gadaRma?~
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
199
2. `iqneb xorci Wamos~...
am kiTxvas swor pasuxs scems moswavleTa mxolod 19%.
I indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeba sainformacio
teqstidan urTierTdakavSirebuli informaciis moZiebas:
daalageT TanamimdevrobiT nilosis monakveTebi saTavidan SesarTavamde.
a) tba viqtoria;
b) nilosi;
g) kagera;
d) TeTri nilosi.
am kiTxvaze pasuxis gacemas axerxebs moswavleTa mxolod 13%.
II indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeboda sainformacio
teqstis kiTxvisas teqstis miznisa da auditoriis gagebas:
rogor fiqrobT, ra mizniT aris dawerili es teqsti da visTvis aris is
gankuTvnili?
am kiTxvaze srul pasuxs (miznisa da auditoriis dasaxeleba) scems
moswavleTa mxolod 17%. erT-erT komponents amoicnobs gacilebiT meti
(57%).
III indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeboda mxatvruli
teqstis kiTxvisas mxatvruli elementebiT Seqmnili, problemuri
sakiTxisTvis gansakuTrebiT mniSvnelovani fragmentis analizs:
waikiTxeT fragmenti teqstidan: `yvelas unda, rom TeTri, fafuki xelebi
hqondes. mamakacebs, dReSi sam kilo xorcsa da aT boTl Rvinos
nTqaven, TeTri xelebi undaT, TeTri xelebi da TeTri telefoni.
nuTu vera xedavT, rom muclebi mogveqca Tavze?~.
rogor gesmiT es fragmenti? gadmoeciT Tqveni sityvebiT.
an
waikiTxeT fragmenti teqstidan:
`irgvliv bevri ram ucnobi iyo.
- mama, imas ra hqvia?
- ra hqvia da mWadi!
- cisartyelaa, Svilo, - etyoda deda.
mamas aRarafers ekiTxeboda.~.
rogor gesmiT es fragmenti? gadmoeciT Tqveni sityvebiT.
aRmoCnda, rom moswavleTa mxolod mcire nawili axerxebs mxatvruli
elementebiT Seqmnili fragmentis analizs: moswavleTa mxolod 19%
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
200
arTmevs Tavs fragmentis calkeuli nawilis analizs, kidev ufro
mcire raodenoba (14%) - mTeli fragmentis analizs.
IV indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeboda sainformacio
teqstis struqturuli mxaris gaazrebas (abzacis funqcia,
Semajamebeli abzacis gaazreba):
moZebneT da amoiwereT abzaci, romelSic Sejamebulia, ra dadginda
nilosis saTaveebis Taobaze misi Senakadebis kvlevis Sedegad.
an
teqstSi moZebneT da amoiwereT abzaci, romelSic Sejamebulia wylis
brunvis meqanizmi.
am kiTxvasac moswavleTa mxolod 19% arTmevs Tavs.
IV indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeboda mxatvruli
teqstSi dasmuli problemuri sakiTxis interpretacias sxvadasxva
kuTxiT:
ratom ar Caeria mama dedasa da Svils Soris momxdar dapirispirebaSi?
ganmarteT Tqveni pasuxi.
am kiTxvaze argumentirebuli pasuxis gacemas axerxebs moswavleTa
mxolod 22%.
IV indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeboda mxatvruli
nawarmoebis mTavari personaJis daxasiaTebas:
mokled daaxasiaTeT mTavari personaJi.
personaJis daxasiaTebas teqstis Sinarsis gazrebis safuZvelze axerxebs
moswavleTa mxolod 19%, maSin roca teqstSi eqspliciturad mocemul
informaciaze dayrdnobiT nawarmoebis mTavari personaJi daaxasiaTa
moswavleTa 34%-ma (ix. gv.8).
IV indikatoris Sesatyvisi kiTxva, romelic exeboda sainformacio
teqstSi dasmuli problemis Sefasebas sxva saswavlo sagnebSi miRebul
codnaze dayrdnobiT:
SeiZleba Tu ara, teqstidan gamovitanoT daskvna, rom samxreT amerikaSi
mdinareebi ufro wyaluxvia, vidre CrdiloeT afrikaSi? pasuxi daasabuTeT.
am kiTxvas Tavi gaarTva moswavleTa mxolod 16%-ma.
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
201
* * *
testirebis Sedegad moswavleTa mier miRweuli Sedegebi daiyo oTx
jgufad miRwevis oTxi safexuris mixedviT:
1. saSualoze dabali safexurze aRmoCnda moswavleTa 25%
2. saSualo safexurze aRmoCnda moswavleTa 22%
3. saSualoze maRal safexurze aRmoCnda moswavleTa 28%
4. maRal safexurze aRmoCnda moswavleTa 25%
miRwevis TiToeul doneze Sedegebi warmodgenilia Cven mier SerCeuli
Sefasebis oTxi indikatoris mixedviT, rogorc mxatvruli, ise
sainformacio teqstebisTvis.
miRwevis saSualoze dabali done
I indikatori - moswavles SeuZlia moiZios da amoicnos konkretuli
informacia teqstidan.
a. mxatvruli
miRwevis am doneze myofma moswavleebma SedarebiT ukeT ician punqtuaciis
elementarul niSanTa xmarebis kanonzomierebani da ukeT amoicnoben teqstSi
maT funqcias (29%), SedarebiT iolad arTmeven Tavs sityvis mniSvnelobis
gagebas konteqstSi (17%): am doneze ufro problemuria ararealuri,
warmosaxviTi suraTebis amocnoba teqstidan (15%): am doneze dauZleveli
aRmoCnda konkretul teqstSi gamoyenebuli aRweris asagebad mniSvnelovani
sintaqsuri konstruqciis amocnoba (mag. uzmno winadadebebis); aseve ver
amoicnes is enobrivi saSualebebi, romelTa meSveobiT personaJis gancdebi,
fiqrebi da a. S. gadmoicema teqstSi.
b. sainformacio
am doneze myofi moswavleebi SedarebiT iolad axerxeben teqstis zedapirze
eqspliciturad mocemuli informaciis amocnobas (37%), magram ufro
problemuria teqstidan urTierTdakavSirebuli informaciis amocnoba (13%)
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
202
II indikatori - mmoswavles SeuZlia teqstis mTliani Sinaarsis gageba
a. mxatvruli
am indikatoris farglebSi moswavleebi SedarebiT iolad arTeven Tavs
doneze teqstis mTliani Sinaarsis gagebas amocnobis, dasaxelebis doneze
(35%), magram mxolod 8% axerxebs dasabuTebuli pasuxis gacemas.
SedarebiT dabalia monacemi nawarmoebis mTavari Temis amocnobasTan
dakavSirebul kiTxvaSi (22%), roca ubralod mTavari Temis dasaxelebas
vTxovT. magram roca vTxovT gaiazron saTauri mTavar TemasTan mimarTebiT,
Sedegi Zalian dabalia (6%).
b. sainformacio
am indikatoris farglebSi moswavleebi SedarebiT ukeT arTmeven Tavs
sainformacio teqstis mTavari Temis amocnobas (29%), ufro dabali
monacemi gviCvena kiTxvam, romelic sainformacio teqstis dayofas exeboda
Sinaarsobriv nawilebad (18%); rac Seexeba kiTxvas sainformacio teqstis
miznisa da auditoriis Sesaxeb, orives amocnobas mxolod 4% axerxebs,
erT-erTs amoicnobs 16%.
III indikatori - moswavles SeuZlia teqstis analizi.
a. mxatvruli
am indikatoris farglebSi yvelaze ukeT Zleven moswavleebi mxatvruli
teqstis analizs analogiis meSveobiT (47%). gacilebiT rTulia teqstSi
dasmuli problemuri sakiTxis analizi mTliani teqstis gaazrebis
safuZvelze (17%). yvelaze dabali monacemi gviCvena mxatvruli
elementebiT Seqmnili mniSvnelovani fragmentis analizis Sesaxeb kiTxvam
(4%).
b. sainformacio
am indikatoris farglebSi moswavleebi SedarebiT iolad arTmeven Tavs
problemis analizs mTliani teqstis safuZvelze (24%), magram Zalian
uWirT sainformacio teqstis struqturuli mxaris gaazreba, kerZod,
Semajamebeli abzacis funqciis gansazRvras mxolod 6% axerxebs.
IV indikatori - moswavles SeuZlia teqstis Sefaseba
a. mxatvruli
am indikatoris farglebSi moswavleebi ukeT arTmeven Tavs mTavar
problemis gaazrebas cxovrebiseuli gamocdilebis, zneobriv-eTikuri
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
203
poziciebis mixedviT (34%), uWirT teqstSi dasmuli problemuri sakiTxis
interpretacia sxvadasxva kuTxiT (10%). am donis moswavleTa 11% axerxebs
personaJis daxasiaTebas teqstSi mocemuli informaciis mixedviT,
dauZlevelia am doneze mTavari personaJis mxatvruli saxis siRrmiseuli
gaazreba.
b. sainformacio
am indikatoris farglebSi moswavleebi ukeT arTmeven Tavs teqstTan
sakuTari damokidebulebis gamoxatvas, argumentirebas (32%), teqstis
Sefasebas, teqstSi mocemuli informaciis dakavSirebas sakuTar
gamocdilebasTan axarxebs moswavleTa 24%. gansakuTrebiT gauWirdaT
moswavleebs am doneze teqstSi dasmuli problemis Sefaseba sxva saswavlo
sagnebSi miRebul codnaze dayrdnobiT (3%).
miRwevis saSualo done
I indikatori - moswavles SeuZlia moiZios da amoicnos konkretuli
informacia teqstidan.
a. mxatvruli
miRwevis saSualo doneze myofi moswavleTa TiTqmis naxevari (44%)
amoicnobs teqstSi punqtuaciis elementarul niSanTa funqciebs, aseve
naxevari (47%) amoicnobs sityvis mniSvnelobas konteqstis
gaTvaliswinebiT. am doneze miRwevis saSualoze dabal donesTan SedarebiT
gaumjobesebulia ararealuri, warmosaxviTi suraTebis amocnoba teqstidan
(28%); am donezec problemuri rCeba mniSvnelovani sintaqsuri
konstruqciisa da im enobrivi saSualebebis amocnoba, romelTa meSveobiT
personaJis gancdebi, fiqrebi da a. S. gadmoicema teqstSi, Tumca, saSualoze
dabali donisgan gansxvavebiT, am kiTxvebis daZlevas mainc axerxebs
moswavleTa mcire nawili (4%).
b. sainformacio
moswavleTa naxevarze meti (61%) axerxebs teqstis zedapirze
eqspliciturad mocemuli informaciis amocnobas, problemur sakiTxad
rCeba teqstidan urTierTdakavSirebuli informaciis amocnoba, Tumca
miRwevis saSualoze dabal donesTan SedarebiT moswavleebi aseT amocanas
ukeT arTmeven Tavs (32%).
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
204
II indikatori - mmoswavles SeuZlia teqstis mTliani Sinaarsis gageba
a. mxatvruli
am doneze mkveTri zrda SeiniSneba mTliani Sinaarsis gagebasTan
dakavSirebul kiTxvaSi rogorc amocnobis, dasaxelebis (Sdr. 50%), aseve
pasuxis dasabuTebis TvalsazrisiT (20%). moswavleTa 31% Tavs arTmevs
nawarmoebis mTavar TemasTan dakavSirebul kiTxvas, magram isev problemuri
rCeba (10%) saTauris gaazreba mTavar TemasTan mimarTebiT anu saTauris
gaazrebulad dakavSireba teqstTan.
b. sainformacio
moswavleTa naxevarze meti (51%) amoicnobs sainformacio teqstis mTavar
Temas. aSkara progresi SeiniSneba sainformacio teqstis miznisa da
auditoriis amocnobaSi: orives Amoicnobs moswavleTa 14%, erT-erTs _
41%. isev dabali monacemi aCvena kiTxvam sainformacio teqstis Sinaarsobriv
nawilebad dayofasTan dakavSirebiT (22%).
III indikatori - moswavles SeuZlia teqstis analizi.
a. mxatvruli
am indikatoris farglebSi moswavleTa naxevarze meti (52%) axerxebs
mxatvruli teqstis analizs analogiis meSveobiT. mkveTri zrda SeiniSneba
rogorc teqstSi dasmuli problemuri sakiTxis (40%), aseve mxatvruli
fragmentis analizis Sesaxeb kiTxvaSi (26%).
b. sainformacio
moswavleTa 29% axerxebs problemis analizs mTliani teqstis safuZvelze;
isev problemuria sainformacio teqstis struqturuli mxaris gaazreba,
kerZod, Semajamebeli abzacis funqciis gansazRvras moswavleTa mxolod
15% axerxebs.
IV indikatori - moswavles SeuZlia teqstis Sefaseba
a. mxatvruli
am indikatoris farglebSi moswavleTa naxevarze meti arTevs Tavs mTavari
problemis gaazrebas cxovrebiseuli gamocdilebis, zneobriv-eTikuri
poziciebis mixedviT (55%), isev uWirT teqstSi dasmuli problemuri
sakiTxis interpretacia sxvadasxva kuTxiT (13%). mkveTri zrda SeiniSneba
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
205
personaJis daxasiaTebasTan dakavSirebuli kiTxvis daZlevaSi, rogorc
teqstSi mocemuli informaciis mixedviT (32%), aseve mTavari personaJis
mxatvruli saxis siRrmiseul gaazrebaSi. Tu wina doneze dauZleveli iyo
es kiTxva, axla moswavleTa 7% axerxebs.
b. sainformacio
miRwevis am doneze orjer maRali monacemi aCvena kiTxvebma, romelebic
exeboda a) teqstTan sakuTari damokidebulebis gamoxatvas, argumentirebas
(70%), b) teqstis Sefasebas, teqstSi mocemuli informaciis dakavSirebas
sakuTar gamocdilebasTan (49%). Tumca gaizarda, magram am doneze mainc
uWirT moswavleebs teqstSi dasmuli problemis Sefaseba sxva saswavlo
sagnebSi miRebul codnaze dayrdnobiT (12%).
miRwevis saSualoze maRali done
I indikatori - moswavles SeuZlia moiZios da amoicnos konkretuli
informacia teqstidan.
a. mxatvruli
miRwevis saSualoze maRali done aCvena moswavleTa 28%-ma. maTi
umetesoba (64%) amoicnobs teqstSi punqtuaciis elementarul niSanTa
funqciebs, kidev ufro meti moswavle (67%) amoicnobs sityvis
mniSvnelobas konteqstis gaTvaliswinebiT. sagrZnoblad gaumjobesda
warmosaxviTi suraTebis amocnoba teqstidan (53%). am donezec
problemuri rCeba mniSvnelovani sintaqsuri konstruqciisa da im enobrivi
saSualebebis amocnoba, romelTa meSveobiT personaJis gancdebi, fiqrebi da
a. S. gadmoicema teqstSi, Tumca saSualo donesTan SedarebiT am kiTxvebs
orjer meti moswavle Zlevs. (9%).
b. sainformacio
moswavleTa didi nawili (69%) axerxebs teqstis zedapirze
eqspliciturad mocemuli informaciis amocnobas, TiTqmis naxevari
amoicnobs teqstidan urTierTdakavSirebul informacias (46%).
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
206
II indikatori - mmoswavles SeuZlia teqstis mTliani Sinaarsis gageba
a. mxatvruli
am doneze mkveTri zrda SeiniSneba mTliani Sinaarsis gagebasTan
dakavSirebul kiTxvaSi, gansakuTrebiT pasuxis dasabuTebis TvalsazrisiT
(44%).
nawarmoebis mTavar TemasTan dakavSirebul kiTxvas 48% Zlevs, SedarebiT
naklebia im moswavleTa raodenoba (31%), romlebic axerxeben saTauris
gaazrebas mTavar TemasTan mimarTebiT anu saTauris gaazrebulad
dakavSirebas teqstTan.
b. sainformacio
moswavleTa 63% amoicnobs sainformacio teqstis mTavar Temas. garkveuli
progresi SeiniSneba sainformacio teqstis miznisa da auditoris
amocnobaSi: orives Aamoicnobs moswavleTa 19%, erT-erTs _ 49%.moswavleTa mesamedi (35%) Zlevs kiTxvas sainformacio teqstis
Sinaarsobriv nawilebad dayofasTan dakavSirebiT.
III indikatori - moswavles SeuZlia teqstis analizi.'
a. mxatvruli
am indikatoris farglebSi moswavleTa naxevarze meti (62%) axerxebs
mxatvruli teqstis analizs analogiis meSveobiT. zrda SeiniSneba rogorc
teqstSi dasmuli problemuri sakiTxis (50%), aseve mxatvruli
fragmentis analizis Sesaxeb kiTxvaSic (32%).
b. sainformacio
moswavleTa 42% axerxebs problemis analizs mTliani teqstis safuZvelze;
isev problemuria sainformacio teqstis struqturuli mxaris gaazreba,
Tumca saSualosTan SedarebiT miRwevis am doneze Semajamebeli abzacis
funqciis gansazRvras axerxebs orjer meti moswavle (29%).
IV indikatori - moswavles SeuZlia teqstis Sefaseba
a. mxatvruli
am indikatoris farglebSi moswavleTa 67% arTevs Tavs mTavari problemis
gaazrebas cxovrebiseuli gamocdilebis, zneobriv-eTikuri poziciebis
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
207
mixedviT, moswavleTa erTi meoTxedi axerxebs teqstSi dasmuli
problemuri sakiTxis interpretacias sxvadasxva kuTxiT (24%). mkveTri
zrda SeiniSneba personaJis daxasiaTebasTan dakavSirebuli kiTxvis
daZlevaSi, gansakuTrebiT mTavari personaJis mxatvruli saxis siRrmiseul
gaazrebaSi. Tu wina doneze mxolod 7% axerxebda am kiTxvis daZlevas,
axla monacemi gaizarda 23%-mde.
b. sainformacio
miRwevis am doneze moswavleTa 89% axerxebs teqstTan sakuTari
damokidebulebis gamoxatvas, argumentirebas. mkveTri zrda SeiniSneba im
kiTxvis daZlevaSi, romelic exeba teqstis Sefasebas, teqstSi mocemuli
informaciis dakavSirebas sakuTar gamocdilebasTan (73%). isev
problemuria kiTxva sxva saswavlo sagnebSi miRebul codnaze dayrdnobiT
teqstSi dasmuli problemis SefasebasTan dakavSirebiT (14%).
miRwevis maRali done
I indikatori - moswavles SeuZlia moiZios da amoicnos konkretuli
informacia teqstidan.
a. mxatvruli
am doneze myofi moswavleebis umravlesoba (72%) amoicnobs teqstSi
punqtuaciis elementarul niSanTa funqciebs, kidev ufro meti moswavle
(83%) amoicnobs sityvis mniSvnelobas konteqstis gaTvaliswinebiT.
sagrZnoblad gaumjobesda warmosaxviTi suraTebis amocnoba teqstidan
(74%). am donezec problemuri rCeba mniSvnelovani sintaqsuri
konstruqciisa da im enobrivi saSualebebis amocnoba, romelTa meSveobiT
personaJis gancdebi, fiqrebi da a. S. gadmoicema teqstSi, Tumca wina
donesTan SedarebiT monacemebi TiTqmis oTxjer gaizarda (35%).
b. sainformacio
moswavleTa umravlesoba (89%) Tavs arTmevs teqstis zedapirze
eqspliciturad mocemuli informaciis amocnobas; teqstidan
urTierTdakavSirebul informacias amoicnobs moswavleTa 64%.
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
208
II indikatori - mmoswavles SeuZlia teqstis mTliani Sinaarsis gageba
a. mxatvruli
am doneze mTliani Sinaarsis gagebasTan dakavSirebul kiTxvas sworad
pasuxobs moswavleTa 97%, maT Soris 69% axerxebs pasuxis dasabuTebas.
nawarmoebis mTavar TemasTan dakavSirebul kiTxvas pasuxobs moswavleTa
69%. moswavleTa naxevarze meti gaiazrebs saTaurs mTavar TemasTan
mimarTebiT (54%).
b. sainformacio
moswavleTa 69% amoicnobs sainformacio teqstis mTavar Temas. SesamCnevia
progresi sainformacio teqstis miznisa da auditoris amocnobaSi: orives
amoicnobs moswavleTa 32%, erT-erTs _ 51%. moswavleTa TiTqmis naxevari
(48%) Zlevs kiTxvas sainformacio teqstis Sinaarsobriv nawilebad
dayofasTan dakavSirebiT.
III indikatori - moswavles SeuZlia teqstis analizi.
a. mxatvruli
am indikatoris farglebSi moswavleTa umravlesoba (81%) axerxebs
mxatvruli teqstis analizs analogiis meSveobiT. SesamCnevi zrda
SeiniSneba teqstSi dasmuli problemuri sakiTxis (50%) gadawyvetasTan
dakavSirebul kiTxvaSi; miRwevis am doneze gansakuTrebiT TvalSisacemia im
moswavleTa raodenobis zrda, romlebic Zleven mxatvruli fragmentis
analizTan dakavSirebul kiTxvas (63%).
b. sainformacio
miRwevis am doneze winasTan SedarebiT saxeze gvaqvs mkveTri zrda rogorc
mTliani teqstis safuZvelze problemis analizTan (68%), aseve
sainformacio teqstis struqturuli mxaris gaazrebasTan dakavSirebul
kiTxvaSi (42%), Tumca es ukanaskneli garkveulwilad mainc problemuri
rCeba.
IV indikatori - moswavles SeuZlia teqstis Sefaseba
a. mxatvruli
am doneze myof moswavleTa umravlesoba (87%) arTmevs Tavs mTavari
problemis gaazrebas cxovrebiseuli gamocdilebis, zneobriv-eTikuri
poziciebis mixedviT, moswavleTa 38% axerxebs teqstSi dasmuli
problemuri sakiTxis interpretacias sxvadasxva kuTxiT. am doneze
winasTan SedarebiT kidev ufro mkveTri zrda SeiniSneba mTavari personaJis
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
209
mxatvruli saxis siRrmiseul gaazrebaSi. Tu wina doneze moswavleTa
mxolod 23% axerxebda am kiTxvis daZlevas, axla monacemi gaizarda 43%-
mde.
b. sainformacio
miRwevis am doneze TiTqmis yvela moswavle axerxebs teqstTan sakuTari
damokidebulebis gamoxatvas, argumentirebas (96%). zrda SeiniSneba im
kiTxvis daZlevaSi, romelic exeba teqstis Sefasebas, teqstSi mocemuli
informaciis dakavSirebas sakuTar gamocdilebasTan. aseT kiTxvas Tavs
arTmevs moswavleTa 85%. moswavleTa erTi mesamedi scems pasuxs kiTxvas,
romelic exeba teqstSi dasmuli problemis Sefasebas sxva saswavlo
sagnebSi miRebul codnaze dayrdnobiT (33%).
moswavleTa skalirebuli qulebi
moswavleTa Sedegebi Sefasda skalirebuli qulebis saSualebiTac.
moswavlis mier miRebuli maqsimaluri qulaa 76, xolo minimaluri qulaa
26. moswavleTa umravlesobam miiRo qula 53, xolo yvela moswavlis mier
miRebuli qulaTa saSualo ariTmetikuli ki 50-is tolia.
testSi miRebuli qulebis mixedviT dadginda moswavleTa reitingebi
rogorc klasTan, aseve mTel SerCevasTan mimarTebiT. aseTi Sefaseba
saSualebas mogvcems SevadaroT moswavleTa dRevandeli Sedegi momaval
miRwevebs da SevafasoT progresi.
sociologiuri monacemebi
kvlevis Sedegebis statistikuri analizis safuZvelze gaanalizda
sxvadasxva faqtorTa zegavlena moswavlis Sedegze. kerZod, gamovyaviT
Sedegi faqtorebi: moswavlis sqesi, saxelmZRvanelo, pedagogi, skola,
klasSi bavSvebis raodenoba.
am sakiTxis gasarkvevad mivmarTeT dispersiul analizs (ANOVA). gTavazobT miRebul Sedegebs.
aRmoCnda, rom moswavlis Sedegi damokidebulia moswavlis sqesze.
amasTan, gogonebisa da biWebis Sedegebi mniSvnelovnad gansxvavdeba
erTmaneTisgan. kerZod, gogonebis Sedegi bevrad ufro ukeTesia, vidre _
biWebisa (F=34,423, p=0.000; t=5,867, T.x.=818; p=0.000). es mosalodnelic
iyo, radgan aseTi Sedegebi asakobrivi ganviTarebis sqesobrivi
TaviseburebebiT aixsneba.
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
210
moswavlis Sedegi, damokidebulia skolaze, romelSic moswavle
swavlobs. amasTan, moswavleTa Sedegebi sxvadasxva skolebSi mniSvnelovnad
gansxvavdeba erTmaneTisgan. (F=10,119, p=0.000; t=-2,334, T.x.=809; p=0.02).garda amisa, moswavlis Sedegi damokidebulia pedagogze (F=4,065,
p=0.000; t=-1,362, T.x.=779; p=0.176). dadginda, rom rom moswavlis Sedegis
variaciis erT-erTi mniSvnelovani mizezi pedagogia.
aRmoCnda, rom moswavlis Sedegi ar aris damokidebuli im
saxelmZRvaneloze (“sulakauris” da “rodonaias”), romliTac moswavleebi
swavloben, (F=2,373, p=0.124; t=1,541, T.x.=818; p=0.124). es mosalodnelic
iyo, radgan, erTi mxriv, orive saxelmZRvanelo Seqmnilia esg-s
gaTvaliswinebiT da, meore mxriv, testireba Catarda 1 trimestris gavlis
Semdeg, rac saxelmZRvaneloebis faqtoris gaTvaliswinebisTvis, vfiqrobT,
sakmarisi ar aris (da arc yofila kvlevis mizani).
aRsaniSnavia, rom gamovlinda moswavlis Sedegis damokidebuleba
gakveTilze moswavleTa raodenobaze. moswavleTa Sedegebi mniSvnelovnad
gansxvavdeba mcirericxovan da mravalricxovan klasebSi, kerZod, 20 da
nakleb moswavliani klasebis moswavleTa saSualo Sedegi gacilebiT
ukeTesia, vidre 20-ze met moswavliani klasebis moswavleTa saSualo
Sedegi (F=3,63, p=0.05; t=1,905, T.x.=818; p=0.05).
daskvna: amgvarad, esg-is calkeuli Sedegis an indikatoris mixedviT
Sedgenili testuri kiTxvebis analizma daZlevis xarixis mixedviT gviCvena,
rom
VII klasis moswavleTa umravlesoba (75%-100%) Zlevs esg-s Semdeg
Sedegebs/indikatorebs:
a) mxatvruli teqstis kiTxvisas:
teqstis zedapirze TvalsaCinod mocemuli martivi informaciis
amocnoba da moZieba;
moTxrobis personaJebis formaluri rolebis amocnoba;
moTxrobis saTauris dakavSireba mTavari personaJis teqstSi
mocemul moqmedebebTan;
mTavari personaJis dasaxeleba;
moTxrobis zedapirze eqspliciturad arsebuli informaciis
analizi.
b) sainformacio teqstis kiTxvisas:
teqstis zedapirze TvalsaCinod mocemuli martivi informaciis
amocnoba da moZieba;
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
211
teqstis mizanisa da auditoriis amocnoba;
VII klasis moswavleTa naxevarze meti (50%-75%) Zlevs esg-s Semdeg
Sedegebs/indikatorebs:
a) mxatvruli teqstis kiTxvisas:
sityvis mniSvnelobis amocnoba gansxvavebul konteqstSi;
sasveni niSnebis funqciebis amocnoba;
mxatvruli teqstis kiTxvisas dasmuli problemis analogiis
moZebna sxva tipis teqstSi (andazaSi);
mxatvruli teqstis kiTxvisas mTavari problemis gaazreba
konkretuli literaturuli konteqstidan gamomdinare
gamocdilebis, zneobriv-eTikuri poziciebis mixedviT.
b) sainformacio teqstis kiTxvisas:
teqstis zedapirze mocemuli informaciis moZieba, teqstis
calkeuli detalis Sinaarsis gageba.
mTavari Temis gageba;
teqstis auditoriis amocnoba;
teqstis Sefaseba, teqstSi mocemuli informaciis dakavSireba
sakuTar gamocdilebasTan;
teqstTan sakuTari damokidebulebis argumentireba.
VII klasis moswavleebs uWirT (Zlevs mxolod 25%-50%) esg-s Semdegi
Sedegebi/indikatorebis daZleva
a) mxatvruli teqstis kiTxvisas:
mxatvruli warmosaxviT Seqmnili suraTebis moZieba;
nawarmoebis mTavari Temis amocnoba;
nawarmoebis mTavari personaJis amocnoba dasabuTebuli pasuxiT;
nawarmoebis saTauris gageba nawarmoebis arsis safuZvelze;
nawarmoebis mTavari personaJis daxasiaTeba teqstSi eqspliciturad
mocemul informaciaze dayrdnobiT;
mxatvrul teqstSi dasmuli problemuri sakiTxis analizi mTliani
teqstis gaazrebis safuZvelze;
b) sainformacio teqstis kiTxvisas:
teqstis, rogorc calkeuli Sinaarsobrivi nawilebis erTobliobis
gageba, (anu mTavari Temis dayofa qveTemebad);
teqstSi dasmuli problemuri sakiTxis interpretacia sxvadasxva
kuTxiT.
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
212
moswavleebs Zalian uWirT (mxolod 5%-25% arTmevs Tavs) esg-s Semdegi
Sedegebi/indikatorebis daZleva
a) mxatvruli teqstis kiTxvisas:
Txrobis ama Tu im formisTvis damaxasiaTebeli morfologiur-
sintaqsuri konstruqciebis moZieba (uzmno winadadebebi);
brWyalebis funqciuri datvirTvis gageba teqstSi;
mxatvruli elementebiT Seqmnili, problemuri sakiTxisTvis
gansakuTrebiT mniSvnelovani fragmentis analizi;
teqstSi dasmuli problemuri sakiTxis interpretacia sxvadasxva
kuTxiT;
nawarmoebis mTavari personaJis daxasiaTeba teqstis Sinaarsis
gaazrebis safuZvelze.
b) sainformacio teqstis kiTxvisas:
teqstidan urTierTdakavSirebuli informaciis moZieba;
teqstidan orive mTavari maxasiaTeblis (mizani, auditoria)
amocnoba;
teqstis struqturuli mxaris gaazreba (abzacis funqcia,
Semajamebeli abzacis gaazreba);
masalis skalirebam moswavleTa miRwevis oTxi safexuris mixedviT
aCvena, rom miRwevis saSualoze dabali maCvenebeli hqonda moswavleTa 25%-
s, saSualo _ 22%-s, saSualoze maRali _ 28%-s, maRali _ 25%-s.
miuxedavad imisa, rom saSualoze maRali da maRali maCvenebeli aqvs
moswavleTa naxevarze mets (53%), rigi indikatorebisa yvela doneze, maT
Soris maRalzec, problemuria.
warmovadgenT kiTxvebs, romelTa daZlevas maRal donezec ki 70%-ze
meti ver axerxebs:
mxatvruli teqstis SemTxvevaSi:
a). uSemasmenlo nominaluri winadadebebiT agebuli mxatvruli aRweris
gamokveTili suraTis moZieba (Zlevs "Zlier" moswavleTa 22%).
b). im mxatvruli informaciis moZieba da amocnoba, romelic sasveni
niSnebis funqciaTa codnasa da xmarebis kanonzomierebebTan aris
dakavSirebuli; mag. brWyalebSi Casmuli sityvebi, romlebic personaJis
fiqrebia da es fragmenti mxolod im SemTxvevaSi SeiZleba gaigos
adekvaturad, Tu brWyalebis funqcia esmis (Zlevs "Zlier" moswavleTa
49%);
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
213
g) nawarmoebis mTavari Temis, nawarmoebis mTavari personaJis amocnoba
dasabuTebuli pasuxiT (Zlevs "Zlier" moswavleTa 69%).
d) nawarmoebis saTauris gaazreba mTlian Sinaarsze dayrdnobiT (Zlevs
"Zlier" moswavleTa 54%);
e) teqstSi dasmuli problemuri sakiTxis analizi mTliani teqstis
gaazrebis safuZvelze (Zlevs "Zlier" moswavleTa 69%);
v) mxatvruli elementebiT Seqmnili, problemuri sakiTxisTvis
gansakuTrebiT mniSvnelovani fragmentis analizi (Zlevs "Zlier"
moswavleTa 30-33%);
z) teqstSi dasmuli problemuri sakiTxis interpretacia sxvadasxva
kuTxiT (Zlevs "Zlier" moswavleTa 38%);
T) personaJis daxasiaTeba eqsplicituri da implicituri informaciis
safuZvelze (Zlevs "Zlier" moswavleTa Sesabamisad 46% da 43%).
sainformacio teqstis SemTxvevaSi:
a). teqstidan urTierTdakavSirebuli informaciis moZieba (Zlevs "Zlier"
moswavleTa 64%).
b). miznisa da auditoriis amocnoba (erT-erT komponents Zlevs "Zlier"
moswavleTa 51%, orives _ 32%);
g). teqstis mTavari Temis gageba (Zlevs "Zlier" moswavleTa 69%);
d) teqstis, rogorc calkeuli Sinaarsobrivi nawilebis erTobliobis
gageba, mTavari Temis dayofa qveTemebad (Zlevs "Zlier" moswavleTa 48%);
e) sainformacio teqstis struqturuli mxaris gaazreba (abzacis funqcia,
Semajamebeli abzacis gaazreba) (Zlevs "Zlier" moswavleTa 42%).
v). teqstSi dasmuli problemis Sefaseba sxva saswavlo sagnebSi miRebul
codnaze dayrdnobiT (Zlevs "Zlier" moswavleTa 33%).
zogadi daskvnebi da rekomendaciebi:
a. mxatvruli teqsti
rogorc vnaxeT, miRwevis TiTqmis yvela doneze moswavleebs uWirT
mxatvruli teqstis gaazrebasa da analizTan dakavSirebuli operaciebi:
sxvadasxva enobrivi saSualebebiT, tropuli, saxeobrivi metyvelebiT
gadmocemuli mxatvruli informaciis amocnoba, Sesabamisad, gaanalizeba;
uWirT ama Tu im metyvelebis tipisTvis damaxasiaTebeli konstruqciebis
amocnoba, maTi modelirebisa da funqcionirebis kanonzomierebaTa SemCneva.
teqstis problemuri analizis, Sefasebis, gamocdilebasTan misi
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
214
dakavSirebis magier isini cdiloben, teqstSi zedapirze mocemuli
informacia gaaanalizon, Seafason.
Cveni kvlevis erT-erTi mizanic swored swavlebis am etapze esg-sTan
mimarTebiT sirTuleebis danaxva, maTi gamomwvevi mizezebis Zieba da, aqedan
gamomdinare, saxelmZRvanelos avtorebisa Tu maswavleblebisTvis
rekomendaciebis micema iyo. mxatvruli teqstebis Seswavla da analizi
mSobliuri literaturis aqamdel saswavlo procesSi erTaderTi Tu ara,
yvelaze masStaburi iyo (literaturaSi mxolod mxatvruli teqstebi
iswavleboda), mosalodneli iyo, rom mxatvrul teqstTan dakavSirebuli
kiTxvebi ufro ioli unda yofiliyo dasaZlevad. kvlevebis Sedegad
miRebuli suraTi ki, rogorc vnaxeT, sxva rames gveubneba. marTalia,
moswavleebi SedarebiT iolad arTmeven Tavs mxatvruli teqstis formalur
analizs (mTavari Temis, mTavari personaJis dasaxelebas da mis daxasiaTebas
teqstSi eqspliciturad mocemuli informaciis safuZvelze), magram uWirT
mxatvruli teqstis siRrmiseuli analizi, mxatvruli elementebiT
gadmocemuli informaciis moZieba, Sesabamisad analizi, Sefaseba. anu,
mxatvrul teqsts isini aRiqvamen, rogorc oden zedapirze mocemuli
informaciis gadmocemis saSualebas da ara sxvadasxva enobrivi da
gamomxatvelobiTi saSualebebiT, xedvis sxvadasxva kuTxiT danaxul
mxatvrul, warmosaxviT realobas.
am kvlevam gviCvena, rom Cveni konceptebi da orientirebi standartTan
dakavSirebiT, (literatura unda iswavlebodes, rogorc enis gamovlinebis
erT-erTi sfero, kerZod, esTetikuri, da misi swavleba swored am
esTetikuri, mxatvruli sinamdvilis amocnobis, aRqmis, analizisa da
Sefasebis unarze unda iyos orientirebuli da ara Sinaarsze), swori iyo.
aqamde moqmedi saswavlo gegma aso-bgeridan dawyebuli pirobiT-
daTmobiTi winadadebis CaTvliT yvelafers moicavda da moswavle
srulyofili lingvisturi kompetenciiT unda Sesuliyo umaRles
saswavlebelSi. SesaZloa, maT marTlac ician esa Tu is gramatikuli wesi
(mag. ra aris Se,masmeneli, zmna), magram kvlevam aCvena, rom maT Zalian
uWirT, praqtikulad teqstSi amoicnon „nacnobi gramatikuli wesi“
praqtikuli, funqciuri datvirTviT. esg-Si Cven ZiriTadi aqcenti
gadavitaneT enis gamovlinebis sferoebsa da praqtikuli, funqciuri
gramatikis sakiTxebze (formidan Sinaarsisken), raTa normatuli gramatikis
elementebi funqciuri gramatikis WrilSi mivawodoT moswavleebs da
gramatika swored teqstebis modelirebaSi daexmaros moswavles. kvleva
aCvenebs, rom orientacia normatuli gramatikidan funqciuri gramatikisken
swori nabijia.
Sedegis Sefaseba mSobliur enasa da literaturaSi
215
b. sainformacio teqsti
aqamde sainformacio, miznobrivi, weriTi da zepiri komunikaciis
teqstebi saerTod ar iswavleboda am saganSi. aqedan gamomdinare, bunebrivia,
rom Cven mier SerCeul sakvlev (sainformacio) teqstSi zedapirze
mocemuli TvalsaCino informaciis moZiebis garda, sxva operaciebi
(sainformacio teqstis struqtura, teqstSi urTierTkavSirebis danaxva,
mizani da auditoria da a. S.) met-naklebad problemuria. cxadia, es
marto qarTulis swavlebis problema ar aris. moswavles nebismieri sxva
sagnis gageba gauWirdeba, roca sainformacio, kidev ufro metad
msjelobiTi teqstebis analizi da modelireba uWirs. kvlevam daadastura,
rom swori iyo esg-Si enis komunikaciuri aspeqtebis Semotana da
esTetikurisa (mxatvruli literatura) da sainformacios (lingvisturi
aspeqtebi) gverdiT mesame sagnobrivi mimarTulebis (komunikacia, ritorika)
Semotana.
g. kvlevam daadastura, agreTve, skolis kulturis, pedagogis
kvlalifikaciisa da klasSi moswavleTa mcire raodenobis kontrolis
mniSvnelovani gavlena swavlebis Sedegebze.
kvlevis Sedegebi yuradsaRebia rogorc saxelmZRvaneloebis avtorebisa
da pedagogebisTvis, aseve zogadad saswavlo procesis srulyofisTvis.
216
6. ZiriTadi daskvnebi
1. mmaswavleblebis da moswavleebis sawyisi molodinebis Seswavla:
maswavleblebis da moswavleebis did umravlesobas dadebiTi
molodinebi aqvT zogadsaganmanaTleblo skolis reformis mimarT.
kerZod, isini darwmunebulebi arian, rom axali reformiT bevri
sasikeTo cvlilebebi moxdeba, kerZod, gaumjobesdeba
saxelmZRvaneloebi, gaizrdeba moswavleebis saswavlo motivacia,
gaizrdeba skolis avtoriteti da a. S.
2. maswavleblebis sawyisi mdgomareobis Seswavlam gamoavlina:
maswavleblebis umravlesobas bolo wlebis ganmavlobaSi ara aqvs
miRebuli Semdgomi profesiuli ganaTleba.
xelfasi araa maswavleblebisTvis Semosavlis ZiriTadi wyaro.
maswavlebelTa mxolod mcire raodenobas aqvs Tanamedrove
teqnikuri saSualebebis (kompiuteri, laboratoria) gamoyenebis
saSualeba.
klasSi moswavleTa raodenobis zrda iwvevs damatebiT problemebs
axali masalis aTvisebis mxriv.
moswavlisadmi individualuri midgoma arc ise farTod aris
gamoyenebuli VII-X klasis maswavleblebis mier.
moswavleebis Sefasebis yvelaze xSirad gamoyenebuli sistemaa
sakontrolo, sazepiro da weriTi saSinao davalebis Semowmeba.
3. gakveTilze dakvirvebis kvlevam gamoavlina:
I, VII da X klasis maswavleblebis swavlebis yvelaze
gavrcelebuli meTodia: didaqtikuri meTodi, sadac informaciis
miwodeba xdeba dialogis formiT, miwodebuli informacia aris
naTeli da pasuxobs kiTxvebs: ra, ratom, da sad? (amas
adasturebs respondentTa samive jgufis: maswavleblebis,
damkvirveblebis da moswavleebis pasuxebi). Tumca, damkvirveblebis
mixedviT, maswavleblebi saSualo efeqtianobiT iyeneben
didaqtikur meTods.
meTodebis gamoyenebis Sedareba Tveebis mixedviT (axali saswavlo
gegmis danergvis dawyebidan mesame, xuT, eqvs da rva TveSi)
miuTiTebs, rom maswavleblebis mier "monologis meTodis"
217
gamoyeneba (tradiciuli leqcia, rodesac informaciis gadacema
xdeba monologis da ara dialogis formiT) mniSvnelovnad
mcirdeba. es gansxvaveba statistikurad sandoa. es SeiZleba
aixsnas maswavleblis mier specialuri momzadebis (treningis)
gavliT. danergvis merve TveSi maswavleblebi ukve acnobiereben,
rom monologi ar aris swavlebis efeqturi meTodi da,
Sesabamisad, amcireben mis gamoyenebas.
moswavlis transferis unar-Cvevis ganviTarebis xelSesawyobad,
maswavleblebi ufro metad axdenen Sidasagnobriv kavSirebsa da
naklebad gamoyenebiT sferoze da saganTaSoris kavSirebze
apelirebas. es maCvenebeli gansxvavdeba Tveebis mixedviT.
Sidasagnobrivi kavSirebis dafiqsireba danergvis merve TveSi
ufro metad xdeba, vidre mesame-meeqvse Tveebis CaTvliT. es
ukanaskneli Sedegi SesaZlebelia ganpirobebulia imiT, rom
maswavlebelTa profesionalizmi TandaTanobiT izrdeba.
unda aRiniSnos, rom dakvirvebis dasawyisSi anu mesame Tves
dakvirvebis Sedegebis mixedviT moswavleTa azrovnebis aqtivacia
ufro iSviaTad xdeboda, vidre Semdgomi dakvirvebis etapebze –
merve TveSi. es SesaZloa gamowveulia imiT, rom TandaTanobiT
mcirdeba maswavleblis mier monologis meTodis gamoyeneba.
azrovnebis aqtivaciis maRal maCveneblebze miuTiTebs Tavad
moswavleebis TviTSefasebebic. monacemebi aseve miuTiTebs, rom
gakveTilze gamoyenebuli meTodebidan azrovnebis aqtivaciis maRal
dones ganapirobebs sokratuli meTodi (problemuri SekiTxvebis
dasma...) da damoukidebeli samuSao.
gakveTilis procesSi moswavleebis destruqciuli reaqcia
naklebad SeimCneva. monacemebi miuTiTebs, rom maswavleblebs
ZiriTadad pozitiuri gamoxmaureba aqvT moswavleTa reaqciebze,
Tumca konstruqciuli gamoxmaurebis wili (rac xels uwyobs
swavlis swavlas) mainc arasakmarisia.
damkvirveblebi saerTo jamSi kmayofilni arian maswavleblebis
mier Catarebuli gakeTilis sxvadasxva aspeqtebiT: kerZod,
sivrcis da samuSaos organizeba, aqtivobebis organizeba,
gakveTilis droSi ganawileba, moswavlisTvis gankuTvnili
instruqciebis sicxade, maswavleblis keTilganwyobili
damokidebulebis gamovlena moswavleebis mimarT (maT Soris
Tvalis kontaqti), saxelmZRZRvanelos da TvalsaCinoebis
gamoyeneba da a. S. maswavleblebic aseve dadebiTad afaseben
sakuTar gakveTils.
218
rogorc damkvirvebelTa, aseve maswavlebelTa pasuxebi miuTiTebs,
rom klasis umetesi nawili avlens dadebiT emociebs da
keTilganwyobilia maswavleblis mimarT.
4. ppirvelklaselTa kvlevis Sedegebis mixedviT:
dadasturda, rom I klaseli moswavlis saswavlo motivaciaze
zemoqmedebs sxvadasxva faqtorebi: moswavlis saskolo mzaoba,
moswavlis unarebi, moswavlis mier saskolo warmatebis gancda,
swavlis Cvevebi, saskolo urTierTobebi da sxva. Tumca,
moswavlis motivacia yovelTvis ar aisaxeba mis saswavlo
Sedegebze.
moswavlis saskolo mzaobis blokidan mxolod moswavlis asaki
aRmoCnda kavSirSi moswavlis motivaciasTan. es Sedegi miuTiTebs
imaze, rom skolaSi moswavlis adreul asakSi (5 wlis) Seyvana,
ar aris rekomendirebuli, radgan SesaZloa, rom asakobrivi
moumwifeblobis gamo moswavlem dakargos swavlisadmi interesi.
xolo moswavlis winasaskolo momzadeba baRSi, ojaxSi an skolis
mosamzadebel jgufSi da mSoblis subieqturi Sefaseba imis
Sesaxeb, Tu ramdenad mzad iyo moswavle skolaSi Sesvlisas ar
aris kavSirSi motivaciasTan.
aRmoCnda, rom moswavleebs, romelTac maswavleblebis azriT
kargad aqvT ganviTarebuli verbaluri, TviTmarTvis (moZraobis
kontrolis unari), kiTxvis, weris da ariTmetikis unarebi,
gamoirCevian ufro maRali saswavlo motivaciiT.
aRmoCnda, maswavlebeli ar muSaobs motoruli, socialuri da
sivrciTi unarebis ganviTarebaze. aseve, mSobelsac uWirs igive
unarebis Sefaseba. Sesabamisad, arc mSobeli da arc maswavlebeli
ver exmarebian moswavleebs am unarebis ganviTarebaSi.
aRmoCnda, rom moswavlis saskolo warmateba-warumateblobis
gancda dadebiTad ukavSirdeba mis saswavlo motivacias. kerZod,
moswavle, romlisTvisac sulerTi araa, Tu ra Sedegebs miiRebs
skolaSi da ramdenad warmatebuli iqneba, mas maRali saskolo
motivacia aqvs.
aRmoCnda, rom moswavles, romelsac ganviTarebuli aqvs swavlis
swavlis Cvevebi anu SeuZlia sakuTari namuSevris Sefaseba da
sakuTar Secdomebze swavla, ufro maRali saswavlo motivacia
aqvs. moswavlis mier usafuZvlod sakuTari Tavis Semowmeba ki
219
piriqiT, ufro aqveiTebs moswavlis motivacias, radganc igi sul
SfoTvis mdgomareobaSia, rom ar dauSvas Secdoma da amaSi Zalzed
bevr dros da energias xarjavs, rac Sedegad gvaZlevs mis mier
saswavlo procesisadmi uaryofiT damokidebulebis ganviTarebas.
aseTi moswavle skolas da saswavlo process aRiqvams, rogorc
misi SfoTvis wyaros. zedmet daZabulobas ki misTvis
warumatebloba moaqvs.
mniSvnelovani kavSiri aRmoCnda moswavlis maswavlebelTan
urTierTobis xasiaTsa da moswavlis motivacias Soris. es
miuTiTebs imaze, rom moswavle gansakuTrebiT mgrZnobiarea
maswavleblis mimarT, kerZod, mas rac ufro uadvildeba
maswavlebelTan urTierToba anu rac ufro dadebiTi
damokidebuleba aqvs mis mimarT, miT ufro maRali motivacia
uyalibdeba zogadad skolis mimarT.
moswavle-maswavleblis dadebiTi urTierTobis CamoyalibebaSi
gansakuTrebuli wvlili Tavad maswavlebels miuZRvis.
gamovlinda, rom wignierebisadmi ojaxis zogadi damokidebulebis
kavSiri moswavlis motivaciasTan; kerZod, rac ufro maRalia
ojaxis zogadi wignierebis maCvnebeli, miT ufro maRalia
moswavlis saskolo motivacia.
motivacia dadebiT kavSirSi aRmoCnda moswavlis saswavlo
datvirTvasTan (igulisxmeba davalebebze daxarjuli dro da
naklebi daZabuloba davalebebis Sesrulebisas). SegviZlia
davaskvnaT, rom moswavle Tu daZabulobis gareSe audis saswavlo
datvirTvas, maSin misi saskolo motivacia iqneba maRali.
moswavlis mier gakveTilebis gacdenis sixSire ukavSirdeba
moswavlis motivacias; kerZod, rac ufro xSirad acdens moswavle
gakveTilebs, miT ufro dabalia misi motivacia da piriqiT, rac
ufro xSirad eswreba moswavle gakveTilebs miT ufro maRalia
misi saskolo motivacia. rogorc Cans, gakveTilebis xSiri gacdena
arRvevs moswavlis saskolo reJims, rac Sedegad gvaZlevs imas,
rom moswavles ufro uZneldeba saskolo procesSi aqtiuri da
bunebrivi CarTva.
dadasturda, rom moswavlis swavlis Cvevebi da saswavlo
datvirTva moswavlis motivaciis gavliT zemoqmedebs moswavlis
saswavlo Sedegebze (kiTxvis teqnika da fonematuri sinTezi).
220
5. ufrosklaselebis motivaciis Tvisebrivi kvleva:
aRmoCnda, rom jerjerobiT skola ver akmayofilebs moswavleebis
interesebs, romelic sakmaod mravalferovania da moicavs
sxvadasxva SemecnebiT, sportul Tu xelovnebis sferoebs.
moswavlis skolisadmi motivaciis amaRlebisaTvis mniSvnelovani
xelSemwyobi faqtoria Tavad sagnis maswavlebelis mimarT
dadebiTi damokidebuleba. Tumca, roca sagani rTulia,
moswavleebis interesi sagnisadmi sustdeba. moswavleebis mier
dasaxelebuli SesaZlo Carevebi, riTac SesaZlebeli iqneba
swavlisadmi interesis aRdgena aris swavlebis meTodebis Secvla,
kerZod, axali masalis gasagebi eniT axsna, TvalsaCinoebis
gamoyeneba, moswavleebisadmi individualuri midgoma, jgufuri da
sxva Tanamedrove meTodebis gamoyeneba.
maswavleblebis mier gamoyenebuli fizikuri Zaladoba,
moswavleebis mxridan uaryofiTad aRiqmeba da iwvevs moswavleTa
motivaciis daqveiTebas.
sagulisxmoa, rom moswavleebs surT momTxovni maswavleblis
yola, magram akritikeben zedmet simkacres.
moswavleebs surT, rom maswavleblebma Secvalon maTTan
midgomis meTodebi da izrunon maT mimarT obieqturi da
samarTliani urTierTobis Camoyalibebaze;
6. skolis kulturis kvlevis mixedviT:
monacemebi (XII-X klasebi) adasturebs im mosazrebas, rom
dadebiTi saklaso garemo xels uwyobs moswavlis mier sakuTari
Tavis bednierad Sefasebas. moswavleebs, romlebic swavloben
megobrul da Sekrul klasSi, ufro metad ainteresebT skolaSi
siaruli da aqvT saswavlo motivacia. piriqiT, rodesac
moswavleebi swavloben dacalkevebul da aramegobrul klasSi,
skolaSi siarulisa da swavlis survili klebulobs.
aRmoCnda, rom maswavleblis moswavlisadmi damokidebuleba, misi
urTierTobis stili, klasis marTvis stili, (urTierTgageba,
simkacre) zegavlenas axdens skolis garemos gansazRvraze.
maswavlebeli, romelic moswavleebis mier aRiqmeba, rogorc
mkacri da usamarTlo (yovelgvari garkvevis gareSe adanaSaulebs
221
moswavles, amcirebs moswavles, mSoblebs ibarebs, direqtorTan
Civis da a.S.) uaryofiT zegavlenas axdens dadebiTi saklaso
garemos Camoyalibebaze; xolo maswavlebeli, romelic cdilobs,
miiRos samarTliani gadawyvetileba da arkvevs moswavlis
braleulobas (arkvevs ramdenad aris moswavle damnaSave, iZleva
rCevas da a.S) dadebiT zegavlenas axdens saklaso garemoze.
aRmoCnda, rom klasSi konkretuli RonisZiebebis xSiri Catareba
xels uwyobs dadebiTi saskolo garemos Camoyalibebas. rogorc
Cans, RonisZiebebze moswavleebs aqvT saSualeba ufro
daumegobrdnen erTmaneTs da ganaviTaron araformaluri
urTierTobebi. aseve, aRmoCnda, rom RonisZiebebi, xels uwyobs
klasis Sekrulobas (klasi araa danawevrebuli da moswavleebi
erTmaneTTan megobroben) da piriqiT, iq sadac ar tardeba msgavsi
RonisZiebebi ufro dabalia klasis Sekruloba.
kvlevis Sedegebis analizi miuTiTebs, rom ojaxi erT-erT
mniSvnelovan rols TamaSobs dadebiTi saskolo garemos
Camoyalibebaze. kerZod, mSoblebi, romlebic interesdebian Tavisi
Svilis TanaklaselebTan urTierTobiT, xSirad dadian skolaSi
da interesdebian moswavlis swavliT, xels uwyoben moswavlis
dadebiTi saskolo garemos Camoyalibebas. amasTan, sainteresoa,
rom es exeba ufro metad im SemTxvevebs, rodesac orive mSobeli
aris aqtiuri da Tanabrad monawileobs moswavlis saskolo
cxovrebaSi.
aseve, moswavlis dadebiTi saskolo garemos SeqmnaSi kritikulia
mSoblebis damokidebuleba skolis da maswavleblebis mimarT.
mSoblis ndoba skolis da maswavleblis mimarT dadebiTad
aisaxeba saskolo garemoze (maT Svilebs aqvT ufro Sekruli da
megobruli klasi).
saskolo Rirebulebebis kvlevisas gamoikveTa Semdegi: Cvens mier
gamokiTxul skolebis moswavleebSi ar aris saswavlo
Rirebulebebi (akademiuri warmatebebi) wamyvani. Tumca,
gamoikveTa, rom gogonebis mier ufro metad xdeba am
Rirebulebebis mowoneba.
disciplinis aspeqtSi, moswavleebSi ufro metadaa arasaskolo
garemosTan dakavSirebuli discipinaruli normebi mniSvnelovani,
vidre saskolo garemosTan dakavSirebuli normebi.
urTierTobebis aspeqtSi moswavleTa jgufebSi damkvidebuli
normebia: megobris erTguleba, pirovnuli Rirsebis grZnobisadmi
222
pativiscema da TviTpativiscema, jgufis saidumloebebis Senaxva
da pativiscema, Tanatolis daxmareba.
Cvens mier Seswavlil skolebSi ufro metad sWarbobs
arasaswavlo Rirebulebebisadmi daqvemdebareba, rogoricaa
pirovnul urTierTobebze da SromiT saqmianobasTan
dakavSirebuli aspeqtebze aqcentis gadatana.
rogorc gamokveTa, XII-X klasebis moswavleebis umravlesobas
Camoyalibebuli aqvT pirovnuli TviTcnobiereba, anu sakuTar
Tavze amyareben imedebs, rac maT aqtiur mdgomareobaSi ayenebs.
skolis direqtorebis kvlevam aCvena, rom direqtorTa
umravlesobas aqvs avtoritaruli marTvis stili, anu maT
miaCniaT rom skolis erTpirovnuli marTva aris Zalzed
efeqturi an sakmaod efeqturi.
kvlevis Sedegebi miuTiTebs, rom gamokiTxuli direqtorebis
umravlesobis azriT, maswavlebelTa umetesoba dainteresebulia
skolis reformiT da mxolod mcire nawils ar ainteresebs da
ar surs masSi monawileoba.
7. sazogadoebrivi mecnierebebis integrirebuli swavlebis problemebis
kvleva:
integraciuli operaciebis waramatebiT Sesruleba (davaleba,
romelic moiTxovda geografiuli, istoriuli da samoqalaqo
ganaTlebis codnis integracias) SesZles mxolod calkeulma
moswavleebma. umravlesobisaTvis es davaleba Zalian rTuli
aRmoCnda, radgan maT ara aqvT ufro dabali ierarqiuli donis
operaciebi saTanadod ganvrcobil-gadatanili samive Sinaarsze,
amitom bunebrivad ferxdeba ufro rTuli operaciis Sesruleba.
maswavleblebs uWirT integrirebuli swavlebis problemebis
gacnobiereba: kerZod, ra aris codnisa da unarebis transferi,
rogor unda moxdes igi, ra aris sagnobrivi da saganTaSorisi
kavSirebi, ra aris saazrovno operaciebs Soris kavSirebi da a.S.
maswavleblebis TiTqmis naxevars gauWirda integrirebuli
swavleba. aqve unda aRvniSnoT, rom maswavleblebs, romelTac ar
gauWirdaT integrirebuli swavleba, principSi arc miiCneven, rom
isini aswavlidnen integrirebulad. aramed TiToeuli
maswavlebeli Tavis nawils aswavlida e.w. “integrirebuli
saxelmZRvanelodan”;
223
im maswavleblebs, romlebsac gauWirdaT integrirebuli
swavleba, miuTiTebdnen, rom maT ZiriTadad gauWirdaT erTi
Temis sxvadasxva sagnobriv WrilSi ganxilva.
maswavleblebi nakleb yuradRebas uTmoben saazrovno operaciebis
transfers sxvadasxva Sinaarsebze.
8. kvleva: "VII klasis moswavleTa Sedegis Sefaseba mSobliur enaSi
erovnuli saswavlo gegmis danergvis pirvel weliwads"
a. mxatvruli teqsti
miRwevis TiTqmis yvela doneze moswavleebs uWirT mxatvruli teqstis
gaazrebasa da analizTan dakavSirebuli operaciebi: sxvadasxva enobrivi
saSualebebiT gadmocemuli mxatvruli informaciis amocnoba, Sesabamisad,
gaanalizeba; uWirT ama Tu im metyvelebis tipisTvis damaxasiaTebeli
konstruqciebis amocnoba, maTi modelirebisa da funqcionirebis
kanonzomierebaTa SemCneva.
moswavleebi SedarebiT iolad arTmeven Tavs mxatvruli teqstis
formalur analizs (mTavari Temis, mTavari personaJis dasaxelebas da mis
daxasiaTebas teqstSi eqspliciturad mocemuli informaciis safuZvelze),
magram uWirT mxatvruli teqstis siRrmiseuli analizi, mxatvruli
elementebiT gadmocemuli informaciis moZieba, Sesabamisad analizi,
Sefaseba. anu, mxatvrul teqsts isini aRiqvamen, rogorc oden informaciis
gadmocemis saSualebas da ara sxvadasxva enobrivi da gamomxatvelobiTi
saSualebebiT, xedvis sxvadasxva kuTxiT danaxul mxatvrul, warmosaxviT
realobas.
moswavleebs Zalian uWirT teqstSi amoicnon „nacnobi gramatikuli
wesi“ praqtikuli, funqciuri datvirTviT.
b. sainformacio teqsti
sakvlev (sainformacio) teqstSi zedapirze mocemuli TvalsaCino
informaciis moZiebis garda, sxva operaciebi (sainformacio teqstis
struqtura, teqstSi urTierTkavSirebis danaxva, mizani da auditoria da
a. S.) met-naklebad problemuria.
kvlevam agreTve daadastura skolis kulturis, pedagogis
kvlalifikaciisa da klasSi moswavleTa mcire raodenobis kontrolis
mniSvnelovani gavlena swavlebis Sedegebze.
224
7. ZiriTadi rekomendaciebi
dawyebiT klasebSi
1. saswavlo Sedegze gavlenis gasazrdelad sasurvelia saxel-
mZRvaneloebSi da swavlebisas gaizardos winasaanbano periodis wili;
2. sasurvelia winasaanbano periodSi meti yuradReba daeTmos iseTi
sabaziso unarebis ganviTarebas, rogoricaa sivrciTi warmodgenebi da
natifi motorika.
3. sasurvelia, leqsikuri maragis gamdidrebas daeTmos jerovani
yuradReba da Tanmimdevrulad moxdes nacnobi sityvebis Semotana
sakiTxav masalad da ara mravaljer gameorebis Sedegad gazepirebuli
teqstis wakiTxva;
4. sasurvelia, metakurikulums anu swavlis swavlas - saswavlo qcevis
gacnobierebas, dagegmvasa da Cvevad formirebas meti yuradReba daeTmos,
radgan pirvelklaselebTanac ki, romelTac swavla mxolod 4 Tvis
dawyebuli aqvT, saswavlo qcevis damoukideblad warmarTva da
sakuTari Secdomebis aRmoCena axdens mniSvnelovan zegavlenas maT
saswavlo Sedegebze da swavlis motivaciaze.
zogadad swavlebisas
5. sasurvelia saxelmZRvaneloebis avtorebma imuSavon moswavlis
saazrovno unarebis - codna, gageba, gamoyeneba, analizi, sinTezi da
Sefaseba Tanamimdevrulad (asakTan SesabamisobaSi) ganviTarebaze.
6. swavlis swavlas miqces gansakuTrebuli yuradReba, raTa davexmaroT
moswavles saswavlo procesis gacnobierebaSi da dagegmvaSi.
225
integrirebuli swavlebisas
7. sasurvelia jerovani yuradReba daeTmos elementaruli operaciebis
gavarjiSebas da gadatanas erTi Sinaarsidan meoreze.
8. maswavleblis wignSi gansakuTrebuli adgili daeTmos Tematuri
kavSirebis warmoCenas.
9. Caematos maswavleblebis treining programaSi specialuri bloki,
romelic daexmareba maswavlebels transferis teqnikis aTvisebaSi.
10. gamaxvildes yuradReba Tematuri kavSirebis gamoyofisa da
interpretaciis teqnikis aTvisebaze.
VII klasSi qarTulis swavlebisas
a. mxatvruli teqsti
11. mizanSewonilia, saswavlo procesSi meti yuradReba daeTmos
mxatvruli teqstis siRrmiseul analizs: nawarmoebis enobriv-
gamomxatvelobiT saSualebebze muSaobas, saxeobrivi metyvelebis,
mxatvruli xerxebis, saxe-simboloebis gagebasa da interpretacias. es
moswavleebs daexmareba aRiqvan mxatvruli literatura, ara rogorc
oden zedapirze mocemuli informacia, aramed rogorc sxvadasxva
enobrivi da gamomxatvelobiTi saSualebebiT, sxvadasxva kuTxiT
danaxuli mxatvruli, warmosaxviTi realoba. mxatvruli literaturis
swavleba esTetikuri, mxatvruli sinamdvilis amocnobis, aRqmis,
analizisa da Sefasebis unarze unda iyos orientirebuli da ara
mxolod Sinaarsze, teqstSi eqspliciturad mocemuli informaciis
gagebasa da damaxsovrebaze.
226
12. mizanSewonilia, maswavlebelma ZiriTadi aqcenti gadaitanos enis
gamovlinebis sferoebsa da praqtikuli, funqciuri gramatikis
sakiTxebze (formidan Sinaarsisken), raTa normatuli gramatikis
elementebi funqciuri gramatikis WrilSi mivawodoT moswavleebs da
gramatika swored teqstebis modelirebaSi daexmaros maT.
b. sainformacio teqsti
13. am sagnis swavlebisas, mxatvruli teqstebis gverdiT, gansakuTrebuli
yuradReba unda mieqces sainformacio da msjelobiTi xasiaTis,
miznobrivi, weriTi da zepiri komunikaciis teqstebs, maTi gagebis,
analizisa da SefasebisTvis mniSvnelovani operaciebisa da unar-Cvevebis
dauflebas. es erTnairad mniSvnelovania rogorc qarTulis, aseve sxva
sagnebis swavlebisas. moswavles nebismieri sxva sagnis gageba
gauWirdeba, Tu am tipis teqstebis analizi da modelireba uWirs.
aseve mniSvnelovania yuradReba mieqces enis komunikaciur aspeqtebs da
igi esTetikurisa (mxatvruli literatura) da informaciulis (codna
enis Sesaxeb) gverdiT damkvidrdes saswavlo procesSi.
14. zemoTqmulidan gamomdinare, mizanSewonilia saswavlo procesSi
gansakuTrebuli yuradReba daeTmos sxvadasxva tipis aramxatvruli
teqstis analizisa da modelirebisaTvis aucilebeli ligvisturi
kompetenciis dauflebas, sintaqsuri konstruqciebisa da stiluri
maxasiaTeblebis analizs da, saerTod, enobrivi movlenebis gaazrebas
funqcionirebis TvalsazrisiT.
227
8. mokle daskvnebi da rekomendaciebi inglisur enaze
The National Curriculum and Assessment Center (NCAC)
The Main Conclusions and Recommendations:
Piloting Study 2005-2006
1. Research into initial expectations held by teachers and students revealed the following:
The vast majority of teachers and students holds positive expectations in relation to school reform. They believe that the reform will bring many positive changes. Namely, it will improve manuals, increase students’ motivation to study, will make the school more prestigious, etc.
2. Research into teachers’ initial expectations showed the following:
Most teachers have not received later professional education. Salary is not the main source of teachers’ income. They have other additional sources of income as well. Only small number of teachers has the opportunity to use modern equipment and facilities (computers, laboratory). Increased number of students in the classroom causes additional problems related to acquisition of the new material. According to the preliminary research individual approach to teaching is not very actively used by teachers in VII-X grades. The most common teaching method is the use of the same material with the students at different levels and asking them to do the assignment at a different pace.The most common evaluation system applied to students is the checking of tests, as well as of oral and written home work which is done on a daily basis.
228
3. Observations held during the lesson showed the following:
The most common teaching method used in grades I, VII and X is the didactic method, which implies the provision of information in the form of monologue. Information provided is clear and answers the following questions: What, Where and Why. (This is confirmed by all the three groups of respondents – responses given by students, teachers and observers.) However, according to observers, the use of the didactic method by teachers is moderately effective.
Comparison of the utilization of methods by months (the third, fifth, sixth and eighth months of the implementation of the new curriculum in piloting schools) indicates that the use of the monologue method (traditional lecture, which implies the transmission of information through monologue rather than dialogue) is considerably decreasing. The difference is statistically significant. This could be explained by the fact that teachers attend special trainings. In the eighth month of the implementation they already realize that monologue is not an effective teaching method and, consequently, start to use it less actively.
To encourage the development of transfer skills with students, teachers more emphasize intra-disciplinary relations, rather than inter-disciplinary relations or the application of the given material. Teachers’ ability to encourage student’s transfer skills manifests differently by months. In the eighth month of implementation (in April), intra-disciplinary relations are better identified compared to the period from November to February. This result indicates that teachers’ have become more professional.
It has to be noted that at the beginning of observation or in the third month of the implementation, students’ high level thinking activity was not stimulated as much as in a later observation period - in the eighth month of the implementation. This might be caused by the fact that teachers started to less frequently apply the monologue method. Activation of the high level thinking is also indicated by students’ self-evaluations. The findings also show that out of the methods used during the lesson, the Socratic method and independent work stimulate the thinking process most.
Students’ destructive reaction is less observed during the lesson. Findings indicate that teachers mainly positively respond to students’ reactions, although according to observers, the share of constructive responses, which assist learning how to learn, is not yet large enough.
229
On the whole, observers are satisfied with the management style used by teachers, which implies space and work arrangement, organizing teacher and student’s activity, lesson planning in terms of time, clarity of instructions given to students, manifestation of the teacher’s benevolence to students (including eye contact), utilization of manuals and visual material, etc. Teachers also positively evaluate their lessons.
It is interesting to note that according to both observers and teachers, most students in the class manifest positive emotions and hold a positive attitude towards the teacher.
4. Findings obtained with first grade students revealed the following:
Different factors have an impact on the student’s learning motivation. These are the student’s readiness to go to school, his/her abilities, experience of success related to school achievements, learning skills, school relationships, etc. However, the student’s learning motivation is not always reflected in his/her results.
In the bloc of the questions for school related readiness, only the student’s age is related to the student’s motivation. This outcome suggests that it is not recommended to take children to school at a very young age (at the age of 5), since due to insufficient biological maturity the student might lose interest in learning. At the same time, the student’s preschool preparation in kindergarten, family or school preparatory classes as well as the parent’s subjective evaluation of her child’s readiness to go to school, are unrelated to motivation.
It turned out that the students who have well developed verbal, self - control (movement control), reading, writing and arithmetical skills, are characterized with high learning motivation.
It turned out, that teachers do not work on the development of motor, social or spatial abilities because they are not able to assess the child on these parameters. The parents also find it difficult to assess these abilities. Consequently, neither parents, nor teachers help the students to develop these abilities.
It turned out that that the student’s experience of school related success or failure (the parent’s ability to identify the school related success or failure
230
experienced by her child) positively relates to the student’s motivation. In particular, the student who takes seriously his school achievements and success has high school motivation.
The students who have well developed skills of learning how to learn or can assess his/her own work and learn from one’s own mistakes have higher learning motivation. On the other hand, when a student inappropriately checks himself, this reduces the student’ s motivation since the student experiences permanent anxiety when trying not to make a mistake. This takes a lot of his time and energy, which results in a negative attitude towards the learning process. Such a student perceives the school and the learning process as a source of anxiety and too much tension brings failure instead of success.
Significant correlation has been recorded between the type of teacher-student relationship and the student’s motivation. This points to the fact that at the beginning of school life, the student is especially sensitive to teachers. In particular, the easier it is to relate to the teacher or the more positive his attitude towards the teacher is, the higher school related motivation will be.
It has to be taken into consideration that the teacher makes important contribution into the development of positive teacher-student relationship.
The family’s general attitude towards education is related to the student’s motivation: the higher the family’s erudition/education is, the higher the student’s school motivation will be.
Motivation positively correlates with the student’s work load which is measured by the time spent on homework and the easiness of coping with assignments without any tension. We can conclude that if the student does assignments without any tension, his learning motivation will be high.
The student’s health or the frequency of attending lessons correlates with learning motivation or the more frequently the student misses lessons the lower his motivation is and vice versa; i.e. the more frequently he attends lessons the higher his school motivation is. It seems that rare attendance of lessons disturbs the student’s school regime as a result of which it becomes more difficult for students to get involved in the learning process in a spontaneous and natural way.
231
The student’s learning skills and the amount of material, determined by the teaching plan (curriculum and meta - curriculum) determine the results of learning process (reading technique and phonematic synthesis) via motivation, whereas other factors (the so - called learning environment factors) are not important in terms of learning outcomes.
5. Research into the motivation of high grade students:
It has turned out that school is not yet able to meet the student’s interests that are quite wide and cover different areas, like sport, art, etc.
It is interesting to note that a positive attitude towards the teacher largely contributes to school related motivation; however, when the subject is difficult the student’s motivation to learn the subject decreases. The students named the potential means of intervention that can increase interest in learning. These include the change of teaching methods, which implies the explanation of new material in an easily understandable language, using visual material, individual approach to students, using group methods and other modern methods.
The physical violence used by teachers as one of the disciplinary methods is negatively perceived by students and reduces the students’ motivation.
It is also worth noting that students want to have demanding teachers, but they criticize violence and excessive strictness. That is why the students want the teachers to change their approach to them and try to develop positive relations with students, be more impartial and fair. As for manuals, in some cases students perceive them as deficient - too complicated or too simplified, containing insufficient information, lacking diversity and not being able to develop general skills. They reduce students’ interest.
This kind of qualitative research revealed the main reasons interfering with the student’s active involvement into the learning process. It is necessary to take these reasons into consideration and plan the learning process in an effective way.
6. Research into school culture:
Findings obtained from X - XII grade students confirm that a positive atmosphere in the classroom helps students to perceive themselves as happy people. The students who think that their class is friendly and
232
coherent also think that they are lucky to study in the given school and the given class. Students from a friendly and coherent class are more motivated to attend lessons and learn. On the other hand, students from non-friendly and incoherent classes are less motivated to attend school lessons or learn.
Teachers’ attitude towards students, his/her relationship style as well as class management style (mutual understanding, strictness) influence school atmosphere. The teacher, who is perceived by students as strict and unfair (who blames the student without looking into the matter, humiliates the student, tells him to bring parents to school, complains to the head master, etc), has a negative impact on the class atmosphere. Contrary to this, the teacher who tries to take a fair decision and find out how guilty the student is, who gives advice, etc., creates a positive atmosphere in the class.
Organizing class events/activities contributes to the creation of positive atmosphere. It seems that when attending events, the students have a better opportunity to make friends with each other and develop informal relations. It also turned out that events and activities make the class more coherent. The classes that do not organize activities, the coherence level is not so high.
Analysis of research results suggests that family is one of the most important factors contributing to the formation of school environment/atmosphere. Parents who are interested in the relationship of their children with their classmates, their children’s achievements and often visit the school contribute to the formation of a positive school environment. This applies more to the cases where both parents are active and equally participate in school life. Also, the parents’ positive attitude to the school and school teachers is critical for the creation of the student’s positive school environment. Parents’ trust in the school and teachers has a positive effect on school environment (their children’s class is friendly and coherent). Naturally, parents’ values and attitudes influence students and this might have a certain impact on the student school relationships. Also, with the parents’ help, teachers organize more class activities, which, in its turn, contributes to the creation of a positive school atmosphere.
Research into school values showed the following: Among the interviewed students school values are not leading values, and, therefore, they are not interiorized values at the group level. However, it turned out that girls like these values more than boys.
233
The disciplinary norms related to non-school environment are better interiorized by students than school related norms.
Relationship related norms are mainly elaborated at the group level. Here are the examples of interiorized relationship related norms: being loyal to friends, respecting the person’s dignity and self-respect, keeping secret the group’s confidential information and respecting such confidentiality, helping peers.
We can conclude that in the schools covered by the present research the values unrelated to learning are more important; i.e. the emphasis is made on interpersonal relations and working activity.
It is clear that X- XII grade students have already developed self-awareness or rely on themselves, which makes them active. This is a precondition for being an active, self-actualized person in the future.
Another interesting finding concerns the head masters of the schools in question. Research shows that most head masters use authoritarian management style or they believe that such a management style is very effective or quite effective. This might be impeding reform to a certain extent. Research findings also suggest the following:
The majority of interviewed head masters believe that most teachers show interest in school reform and only a very small number of teachers does not show any interest and is not willing to participate in it. This sounds quite optimistic.
7. Research into integrative teaching of social sciences:
The majority of students were unable to perform integrative tasks that require usage of knowledge and skills from the different social science subjects such as Geography, Civics and History. It may be caused by the lack of transfer skills developed during the teaching of integrative subject. Low level thinking operations as well as high level thinking operations are not well expanded from one content to another.
Teachers have difficulties to be aware of problems related to integrative teaching: what is knowledge and skill transfer, how it could be accomplished, etc.
234
As research revealed, in fact, teachers have not thought that they were teaching in the integrative way as mostly they were teaching only their own part (subject) from the “integrative social science manual”;
Research reveled that teachers are mostly aware of the problems related to the content transfer (to make connections between what student study in different areas: something from another subject matter of out of school lives). “Skill transfer” problems are not even noticed by teachers.
Recommendations:
In the elementary classes:
It is important to enhance pre-vocabulary period in the manual and to pay more attention to the development of spatial and motor skills.
The step by step approach should be used in development of lexical material in the manual.
it is desirable to pay more attention to meta - curriculum (becoming aware of learning behavior, its planning, formation of learning skills), since even with I grade students, who have started learning for 4 months only, independent implementation of learning behavior and discovery of one’s own mistakes has an important impact on the students’ achievements.
In general teaching:
Manuals should consider the importance of thinking skills development – (knowledge, understanding, application, analyzing, synthesis and evaluation) in accordance to the student’s age.
To focus on importance of teaching of “learning to learn” skills in order to help student to monitor and plan own thinking process.
In integrative teaching:
To exercise transfer of elementary operations from one content to another.
235
In the manuals thematic connections should be highlighted.
In teachers’ training program special bloc should be devoted to the teaching of the transfer techniques.
Implementation Study:"Assessment of VIIth graders' attainment in relation to the national curriculum
standards in Georgian Language and Literature" 2007
In general, VIIth graders can deal better with questions related to literary texts than with questions related to Informational texts.
Literary Text:
1. Students can easily retrieve information that is explicitly stated in the text (roles), however they find it difficult to retrieve such information that is in deeper layers and expressed in literary meanings. The most difficult is to find information that is related to the structure of the language (sentences without verb, etc.).
2. The half of the students can understand “the word in the context”. 3. The majority of the students can understand who is the main actor of the story,
but have difficulties to make argument on their conclusion. 4. The majority of the students have difficulties to understand the main idea of
the story (even when it is offered in multiple choice format); 5. Students have difficulties to understand the “title” of the story (to connect it to
the main idea of the story). The majority of students can connect the title to the main activities of the main actor of the story.
6. Students have difficulties to analyze the text independently, especially to analyze the fragment, where the content is expressed by literary meanings.
7. Students have difficulties to evaluate the text: to express own opinion regarding the problem stated in the story.
236
8. Students have difficulties to analyze the typological characteristics of the main actor.
Informational Text:
1. The majority of students can easily retrieve concrete information from the text, but have difficulties to retrieve information that is located in the different parts of the text and requires to make connection;
2. Students can understand the auditory of the text, but have difficulties to understand the purpose.
3. Students have difficulties to understand the structure of the text 4. Students have difficulties to analyze (to make causal inferences, summarizing
paragraph)5. Majority of students can assess the text successfully based on the explicitly
stated information, but have difficulties to make conclusions based on integration of the content of the text with own experience;
Sociological Data:
1. Score on the test is related to the sex of the child. Girls have higher scores than boys.
2. Score on the test is related to the teacher and school of the student. 3. Score on the test is not related to the author of the curriculum. 4. Score on the test is related to the number of children studying in the
classroom. In the case when there are 20 and less children in the classroom students mean scores on the test are higher than in the case when there are more than 20 children in the classroom.
237
9. gamoyenebuli literatura
1. erovnuli saswavlo gegma, meore redaqcia (2006);
2. Sefasebisa da gamocdebi erovnuli centri (2004). saxelmwifo
Sefaseba qarTul enaSi, I-IV klasebi, mopovebulia veb-saiTidan:
http://www.naec.ge/;
3. Atkin, M., Black, P., and Coffey, J. (2005) Classroom Assessment and the National Science Education Standards: A Guide for Teaching and Learning by National Research Council;
4. Bandura, A. (1997). Self-efficacy: The exercise of control. New York: Freeman;
5. Brophy, J., and T. L. Good. (1986). Teacher Behavior and Student Achievement. In Handbook of Research on Teaching, edited by M.Wittrock. New York: MacMillan;
6. Burstein, L., L. M. McDonnell, J. Van Winkle, T. Ormseth, J. Mirocha, and G. Guitton.(1995). Validating National Curriculum Indicators. Santa Monica, CA: RAND Corporation;
7. Deal, T. E., and K. D. Peterson. (1998). Shaping School Culture: The Heart of Leadership. San Francisco: CA: Jossey-Bass;
8. George, D and Mallery, P. SPSS for Windows Step-by-Step: A Simple Guide and Reference, 14.0 update (7th Edition); New York: the Guilford Press;
9. Henke, R. R., X. Chen, and G. Goldman. (1999). What Happens in Classrooms?
Instructional Practices in Elementary and Secondary Schools, 1994–95 (NCES
1999–348).U.S. Department of Education,National Center for Education Statistics.
Washington, DC: U.S. Government Printing Office;
10. Millman, J. (Ed). (1997) Grading teachers, grading school. Is students achievement a valid evaluation measure? Thousands Oaks: Corwin press;
11. Myers, D.J. (2000). Social Psychology, NY: McGraw -Hill, Inc;
12. OECD - Organization for Economic Co-operation and Development (1999) Measuring student knowledge and skills. A new framework for assessment. Paris: OECD;
13. OECD- Organization for Economic Co-operation and Development. (2006) Assessing Scientific, Reading and Mathematical Literacy, Framework for PISA;
238
14. Resnick, L. (1987). Learning to think. Washington, DC: National Academy press;
15. Reynolds, C., Livingston, R., Willson, V., (2005), Measurement and Assessment in Education. NY: The Free Press;
16. Robinson, C. (2002)., Real World Research, Second Edition, UK: Blackwell Publishers
17. Sanders, W. L., and J. C. Rivers. (1996). Cumulative and Residual Effects of Teachers on Future Student Academic Achievement. Knoxville, TN: University of Tennessee Value-Added Research and Assessment Center;
18. Sheerens, J. & Bosker, R. (1997). The foundations of Educational effectiveness. London: Pergamon;
19. Smith, T. M., B. A. Young, Y. Bae, S. P. Choy, and N. Alsalam. (1997). TheCondition of Education 1997 (NCES 97–388).U.S. Department of Education,National Center for Education Statistics.Washington, DC: U.S. Government Printing Office;
20. Perkins, D. (1995). Smart schools: better thinking and learning for every child, NY: The Free Press;
21. Rotberg, I. C. (1998). Interpretation of International Test Score Comparisons. Science, 280: 1030–1031;
22. U.S. Department of Education, National Center for Education Statistics, Special Study Panel on Education Indicators for the National Center for Education Statistics.
(1991). Education Counts (NCES 91–634) Washington, DC: U.S. Government Printing Office;
23. US Department of Education, Office of Educational Research and Improvement (2000); Statistical Analysis report - Monitoring school quality: An Indicators Report. (NCES 2001–030), Washington, DC: U.S. Government Printing Office;
24. Wirt, J., T. Snyder, J. Sable, S. P. Choy, Y. Bae, J. Stennett, A. Gruner, and M. Perie. (1998). The Condition of Education 1998 (NCES 97–388). U.S. Department of Education, National Center for Education Statistics. Washington, DC: U.S. Government Printing Office.