E:\i kursus\keskaja kirjandus1

35
KESKAJA KIRJANDUS Keskaega uurides uurime oma lapsepõlve... Umberto Eco “Unistades keskajast”

description

Keskaja kirjandusest veidi materjali.

Transcript of E:\i kursus\keskaja kirjandus1

Page 1: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

KESKAJA KIRJANDUS

Keskaega uurides uurime oma lapsepõlve...Umberto Eco

“Unistades keskajast”

Page 2: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

Läänemaailma probleeme, mis kerkisid üles keskajal:

Uusaegsed keeled

Kaubanduslikud linnad

Kapitalistlik majandus

Uusaegne armee

Rikaste ja vaeste vaheline võitlus

Ketserlus kui ideoloogiline kõrvalekalle

Meie tänapäevane arusaam armastusest kui laastavast õnnetust õnnest

Page 3: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

LEIUTISED

TUULEVESKID

HOBUSERAUAD

HOBUSE JA HÄRJA JUHTRAKMED

JALUSED

LAEVA AHTRIS VEEALUNE TÜÜR (Ameerika avastamine!!)

Page 4: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

Veel leiutisi, mis pärinevad keskajast!

KOMPASS (Hiina)

ARAABLASTE MATEMAATIKASÜSTEEM

UUSAEGNE KALKULEERIMINE

KAHETULBALINE RAAMATUPIDAMINE

PÜSSIROHI

GUTENBERG (TRÜKIKUNST)

Page 5: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

VEEL KESKAJAST

Prillid

Mehhaanilised kangasteljed

Aurumasin

Page 6: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

Keskaja piirid??

Lääne-Rooma riigi langemisest 5. sajandil kuni renessansi alguseni 15. sajandil???

Tuhandeaastane ajavahemik ANTIIGI JA RENESSANSI vahel

Page 7: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

Keskaeg

Uute rahvaste ja kultuuride sünd

Nüüdisaja peamiste religioonide – kristluse, budismi, islami levik

Suurte vanade rahvaste geograafilised ümberpaiknemised

Ristisõjad

Kirikute ehitamine

Ülikoolide rajamine

Page 8: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

AJASTU VAIMSUS

Ristiusk e kristlus – uus märgisüsteem iseenda mõistmiseks, maailma tõlgendamiseks

RAHVA MÕTTEVIISIS KAKSIK-USK – KRISTLUS + RAHVAUSUND

Page 9: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

UUED ŽANRID JA VORMID PROOSAS

ROMAANRomaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süžeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg.Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.-20. sajandil.

Page 10: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

Romaanide liigitus

Romaani liigitatakse:ainestiku järgi

ajalooline romaanrüütliromaanarmastusromaanseiklusromaansõjaromaan ulmeromaan kriminaalromaan

kujutamisviisi järgi arenguromaanfilosoofiline romaanpublitsistlik romaan psühholoogiline romaan

Page 11: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

Romaanide liigitus:

mahu järgi lühiromaan

epopöa

vormi järgi värssromaan

kiriromaan

Romaan ülekantud tähenduses on armulugu.

Page 12: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

NOVELL

Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt.

Novelližanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio (16. juuni 1313 – 21. detsember 1375) .

Page 13: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

Tuntud novellimeistrid:

August Gailit Nikolai Gogol Franz Kafka August Mälk Edgar Allan Poe Anton Tšehhov Friedebert Tuglas Peet Vallak Arvo Valton

Page 14: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

UUED ŽANRID LÜÜRIKAS:

KANTSOON

SONETT

BALLAAD

MADRIGAL

ROMANSS

Page 15: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

UUED ŽANRID LÜROEEPIKAS:

UUT TÜÜPI KANGELASLAULUD

ALLEGOORILISED JA ÕPETLIKUD POEEMID

Page 16: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

UUED ŽANRID DRAAMAS:

MÜSTEERIUM

MIRAAKEL

MORALITEE

FARSS

Page 17: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

KIRIKLIKKU PÄRITOLU KIRJANDUSžANRID

VAIMULIK LUULE

PÜHAKUTE ELULOOD

PIIBLILUGUDE ÜMBERJUTUSTUSED

KULTUSDRAAMA

Page 18: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

Rüütliromaan

12. saj keskpaik Põhja- Prantsusmaal

Truväär – luuletaja – enamasti haritud linlane, suurfeodaali teenistuses – kutsuti ka menestrel (lad keeles ministerialis – eriülesannetega teener)

ROMAAN – algselt iga romaanikeelne teos (et eristada ladinakeelseist)

Page 19: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

Romaan

Algselt kroonikalaadne ning luulevormisTemaatika –

1. Isandate esivanemad, sõjakäigud, riikide rajamine

2. Antiiksed pärimused Trooja sõjast, Aleksander Suurest, Aeneasest

3. Nn bütsantsi romaan – kahe truu armastaja seiklused – aine pärit 2. ja 3. saj kreeka romaanidest

4. Nn bretooni romaanid – näiteks lugu Tristanist ja Isoldest

Page 20: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

Keskaja suurim romaanikirjanik

CHRETIEN (1135 – 1183)TROYES’ LINNAST

6 suurt värssromaani

“Lancelot”

“Yvain”

“Graali lugu”

Paneb aluse rüütlieepika kõige populaarsemale tsüklile legendaarsest brittide kuningast Arturist

Page 21: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

Kuningas Arturi õukond

12 ümarlaua rüütlit – kaaslasedAstus vastu anglosaksidele, langes ebavõrdses võitlusesImepärased legendid, võlurid ja haldjad, võitlused ja armuseiklusedArturi õukond – rüütlivooruste keskusSinna püüdlevad kõigi maade kõige vapramad rüütlid.Uhked peod ja turniirid, kõige kaunimad daamid, rüütlite imeteod nende auks

Page 22: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

Rüütliromaanide kompositsiooniline skeem

Mingi tühine põhjus, daami tuju või omavaheline vaidlus, lihtsalt juhus või seiklushimu sunnib rüütlit Arturi õukonnast lahkumaPiiramatul hulgal kõikvõimalikke seiklusi – kahevõitlused kuulsate või tundmatute rüütlite, hiiglaste, lohede või kohutavate kiskjatega, sattumine igasuguste nõiduste kütkeisse, kohtumised salapäraste losside veelgi salapärasemate emandatega jneKui rüütel on daami tujud ja tõotused täitnud või oma vaprust tõestanud, tohib ta kuningas Arturi õukonda tagasi pöörduda.Avatud skeem – iga truväär võib täiendada ja muutaSeetõttu palju variante, eellugusid kangelaste esivanemate tegudest, järellugusid nende poegade seiklustest.

Page 23: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

RÜÜTLIROMAANIDELE OMANE

AVATUD-iga truväär võis muutaArutlused kurtuaasse armastuse, feodaalkohustuste, abielu üleEsines psühholoogilist analüüsiAnti käitumisjuhendeidPeegeldasid tolleaegset eluKirjanduslik väljamõeldis (fantaasia) muutus omaette väärtuseksRomaan omandas tänini püsinud tähenduse – väljamõeldud lugu

Page 24: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

LINNAKIRJANDUS

OLUSTIK – linnades mitmeid vabadusi ja eesõigusi, mida maal polnudLinnad olid kultuuri- ja hariduskeskusedJuhtival kohal Põhja- Prantsusmaa ja Flandria linnadPariis – 1200 ülikoolHaridus lõi kirikust lahku

Page 25: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

ESIMESED LINNAKIRJANIKUD

SKOLAARID JA KLEERIKUD (HARITLASED)Rändasid, otsides paremaid tingimusiLõid ladinakeelseid laule, parodeerisid piiblit ja jumalateenistustÜlistasid maiseid rõõmeHeitsid nalja igavese elu üleAntiikluule motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest, käesoleva hetke nautimisestNeid nimetati VAGANTIDEKS (vagant – ld k hulgus) e GOLJAARIDEKS

Page 26: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

SUURIM KESKAJA LÜÜRIK - FRANCOIS VILLON

1431 – 1463

Orb

Õppis Pariisi ülikoolis kunstide magistriks

Sattus kurjategijate ja hulguste kampa

2 korda mõisteti surma röövimiste ja tapmise pärast

Pagendati korduvalt Pariisist

Page 27: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

VILLONI LOOMING

Luuletused koondas raamatutesse “Väike testament” ja “Suur testament”Ranged keskaegsed vormid – rondood, ballaadidTEMAATIKA: inimhinge lõhestatus, elu ja surm, kaduvus ja igavik, ilu ja inetus, patt ja usklikkusVahel tõsine ja pidulik, vahel küüniline ja rõve

Page 28: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

LINNAKIRJANDUS - EEPIKA

Lühivormid – satiirilise või anekdootliku sisuga värssjutustused – prantsuse FABLIOO, saksa ŠVANKNeed on rahvasuus liikunud Traditsioonilised naljandid ja õpetlikud lood.Peateemad – naiste truudusetus, kirikumeeste liiderlikkus ja rahaahnusInglismaal kujunesid välja Robin Hoodi lood –mõisnikuga tülis metsas redutav vaba talupoeg

Page 29: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

“NARRIKIRJANDUS”

TÄHISTAB KESKAJA LÕPPU

Pärast trükikunsti leiutamist levis “narrikirjandus” laialdaselt odavate rahvaraamatutena

Meieni on jõudnud “Kilplaste lood” Fr. R. Kreutzwaldi muganduses

Page 30: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

“REBASEROMAAN”

Kõige populaarsem keskaja tegelane – Reinuvader Rebane (Kreutzwald tõlkis ja mugandas ka eesti keelde)

30 värssjutustusest koosnev loomaeepos

Vanadest loomajuttudest tekkis allegooriline (mõistukõneline) satiir feodaalühiskonna kohta

Page 31: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

“ROOSIROMAAN” – GUILLAME DE LORRIS, JEAN DE MEUNG

13. sajAllegooriline teos22 000 värssiDidaktiline e õpetlik kirjandusTraktaat (uurimus, teaduslik teos) armastusestKeskaja menukaim kirjandusteosEluaabits

Page 32: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

DRAAMA (näitekirjandus)

Kõrgtase 14. – 15. saj

Kreeka ja rooma näitekunsti eeskujud hävinenud

Lähtepunkt jumalateenistus, et selgitada lihtrahvale ladinakeelseid tekste

Page 33: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

ŽANRID (LIIGID)

LITURGILINE DRAAMA – lihtsad dialoogid Piibli ainetelMÜSTEERIUM – piibliaineline draama, piibli aine vaba kasutusMIRAAKEL – PÜHAKUTE IMETEOD (neitsi Maarja), ilmalikum ja dramaatilisemMORALITEE – õpetlik, moraliseeriv näidend

Page 34: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

KOOMILINE TEATER

FARSS – jämekoomiline lühinäidend

ITAALIAS tekkis improviseeritud rahvateater COMMEDIA DELL’ARTE, milles osalesid elukutselised näitlejad

NARRIMÄNG e SOTII (pr k sot- loll), milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuningaid, paavsti.

Page 35: E:\i kursus\keskaja kirjandus1

ETENDUSED

KOGU linnarahva ühine üritus päeva ajal lageda taeva all

Ehitati lava ja dekoratsioonid

SIMULTAANLAVA – 3 TEGEVUSPAIKA – taevas, maa ja põrgu