LXIII AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 20 (3026) Kolmapäev, 1. juuni 2011

Eestit esindavad aukonsulid kogunesid konverentsile

Tallinnas toimuval VI Eesti aukonsulite konverentsi raames külastasid aukonsulid maailma eri paigust ka Sten-bocki maja. Aukonsulid on asukohariigis ühiskondlikult kõrgel positsioonil olevad lugupeetud inimesed, kes soovivad oma teadmiste ja oskustega edendada Eesti ja asukohariigi vahelisi suhteid nii äri, kultuuri kui ka muudes valdkondades. Eesti aukonsulite taust on kirev, paljud neist on tegevad äris – ettevõtjate ja nõusta-jatena –, lisaks haridussfääris, õigusalal või kultuuri valdkonnas. Aukonsulid ei saa oma töö eest Eesti riigilt tasu. Foto: Stenbocki maja

Eestit oma kodumaal esin-davad aukonsulid kogunesid kuuendat korda kolmepäeva-sele konverentsile, et kohtuda siinsete riigijuhtidega ning luua tihedamaid omavahelisi kontakte.Eestil on kokku 139 aukon-

sulit 62 riigis, lähemate aas-tate jooksul loodetakse juur-de saada ligi paarkümmend aukonsulit aastas, vahendas “Aktuaalne kaamera”.Eesti aukonsul Algarves, Por-

tugalis Goncalo Martins Dias ütles, et teda kutsuti sellesse ametisse seitse aastat tagasi. “Sel ajal Eesti saatkond ja põh-japoolne konsul otsustasid, et oleks kasulik omada kedagi lõunas Algarves, kus ma elan,” selgitas ta.Eesti aukonsul Keenias Karin

Humal Ayal ütles, et eestlased ei tea sageli tema olemasolust midagi. “Mööda Aafrikat tuleb kü-

simusi, kuidas saada Eestisse, millist viisat vaja, mida on või-malik õppida. On ka neid, kes

kontrollivad üle, eriti just Ees-tist, et kas need ärikontaktid on autentsed. Need on sageli mujal Aafrikas, aga nad looda-vad, et saan neid aidata,” rää-kis Humal-Ayal.Eesti aukonsul Tais Virachia

Techavijit märkis, et Eesti on tuntud kui korruptsioonivaba maa ja Tai tahab sellest eesku-just õppida. “Mulle öeldi, et selle põhjus

on meie riigi suurus - 1,3-1,4 miljonit, kuid Tais elab 63 mil-jonit ning see on raskem. Aga loodame selle siiski saavutada. Eesti on eeskuju kui korruptsi-oonivaba riik. Nii kaua kui on korruptsioon valitsuses, näe- te ka inimesi tänaval,” nentis Techavijit.Ramiro Moreno Baldivieso,

kes on Eesti aukonsul Bolii-vias, tõi välja, et meie riikide eesmärgid on peaaegu sar-nased: parandada tervishoidu, elustandardeid ja muutuda arenenud riigiks.

ERR, 25.05

Õppepäevadel osalejad. Esireas vasakult paremale: Eva Õim, Winifred Oser, Tiiu Salasoo, Delaney Skerrett, Maret Oser-Tamm. Tagareas: Sirje Jõgi, Triin-Liis Härma, Inno Salasoo, Ingrid Kaupuzs, Reet Bergman, Airi Ilisson-Cruz, Aale Kask-Ong, Tiiu Rääbus, Rait Sool. Foto: Aune Vetik

Eesti keele õpetajate õppepäevad Sydneys28.-29. maini toimusid Sydneys eesti keele õpetajate õppe-

päevad. Kohale olid tulnud õpetajad üle Austraalia pea kõikidest keskustest: Brisbane, Melbourne, Hobart, Canberra, Perth ja Syd-ney. Õppepäevadest võttis osa 15 inimest. Õppepäevade korral-dajaks oli AESL eesti keele õpingute koordineerija Tiiu Salasoo.AESL esimehe Arvi Vainomäe tervitused andis edasi Sirje Jõgi

Melbournest. Arvi Vainomäe tundis heameelt, et eesti keele õpe on uuesti laiemat kõlapinda leidnud. “Aitäh, et võtsite vaevaks kokku tulla ja nõu pidada, kuidas jälle hakata õpetama eesti keelt nendele, kes sellest on huvitatud”. Kas aga sarnast täienduskooli süsteemi, mis 80ndatel aastatel vaikselt ära kadus, enam uuesti taastada saab, on Arvi Vainomäe arvates küsitav. “Ometi on meie kohuseks proovida seda teha ja mul on hea meel, et teil on kutsu-must seda teha”, lisab ta.Õppepäevade kava oli väga mahukas hõlmates eesti keele õpe-

tamise erinevaid metoodilisi võtteid kuni tunni kava koostamise ja näidistunnini välja. Õppepäevade programmi mahtusid nii luu-letuste lugemised, mängud, laulud kui ka viktoriinid.Koolitajateks - õpetajateks olid Eva Õim, Winifred Oser, Tiiu Sa-

lasoo, Inno Salasoo ja Sirje Jõgi.Meie Kodu

2 “MEIE KODU” 1. juuni 2011

Eestlaste rajatud linnake Baikali juures tähistab juubelit

Tänavu tähistab 30. sünni-päeva eestlaste poolt Baikali järve lähedale taigasse rajatud linnake Kitšera, mis teenib siiani truult Nõukogude liidu viimast hiigelprojekti - üle 3000 kilomeetri pikkust Bai-kali-Amuuri magistraali ehk BAMi.

1500 elanikuga Kitšerast õh-kub ka kolm kümnendit hiljem sama romantikat, mis ahvatles metsikusse taigasse tollaseid noori - raiuma peaaegu võima-tutesse tingimustesse raudset teerada Baikali järvest Amuu-ri jõeni, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Parim koht kogu BAMi peal on Kitšera. Rahvas on siin väga tark ja andekas. Siin segunesid 30 rahvust. See, mis siin sündis ning jätkab arenemist - ma ar-van, et te ei leia kogu maailmas sellele analoogi,” lausus Kitšera esinaine Natalja Golikova.

Kitšeras võib end tunda kui väikeses Eestis, ühes Tallinna tänava ning koduse arhitektuu-riga. Tänaseni on pidanud vastu ka ajutisena mõeldud barakid ehitajatele endile. Siiamaani meenutatakse eestlasi ja nende ehituskvaliteeti hea sõnaga.

“Nii nagu teie sugulased selle ehitasid, nii ta ka seisab. Hästi ehitasid, tublid, et nii kaua aas-taid püsis ja elas kõik üle,” kiitis Kitšera elanik Vassili.

Ehitaja Valentin Korotkevitš ütles, et ehitades tehti kõige- pealt vundament, nullkorrus ja kui algas telliste ladumine, ehi-tati peale kuppel, mille all laoti-gi. “Kohalikel naabritel, kes nen- des klimaatilistes tingimustes siin elavad, oli muidugi huvitav, mida need eestlased küll välja mõtlesid,” märkis ta.Krõbekülm ilm ja rappuv

maaImproviseerida tuli, sest tal-

vel 50 külmapügalani ulatuv temperatuur, soine maastik, hii-

gelkogused lund ja maavärinad moodustavad kombinatsiooni, mis võib parimagi tahtmise kor-ral inimesest üle olla.

“Ühiskondlikud hooned, nagu kaubanduskus ja kool olid ilma katusteta. Arvestati ilmselt ei tea mis ilmaga. Siis langes nen-dele aga tohutu kogus lund. Ke-vadel hakkas kõik sulama ning seda polnud võimalik ka maha ajada, sest kõik jäätus ja jälle sulas,” kirjeldas Kitšera esinaine Golikova.

Aga see oli tagantjärele pi-sidetail. Kitšeras elavad suure-malt jaolt need, kelle jaoks tun-dus Tallinstroi ehitatud linnake just kohana, kuhu jääda.

“Ei saa öelda, nagu oleks va-rem olnud parem või oleks pa-rem praegu. Ka toona oli väga hea. Elasime lõbusalt, ehitasime BAMi, millelegi lootsime. Põhi-mõtteliselt loodame ka praegu. Elame üldiselt hästi, pole just halb küla meil,” lausus kohalik elanik Olga Lvovskaja.

Linnas elava ajakirjani-ku Natalja Stefani sõnul elab seal inimesi Eestist, Leedust, Tšetšeeniast, Osseetiast, Ukrai-nast ja Valgevenest ning nad kõik moodustavad ühe rahva.Elu BAMil nõuab sitkustNannipunnidel tasuks siiski

eemale hoida. Elu BAMil pole muud kui Metsik Ida ja siinsete

inimeste sitkus lihtsalt häm-mastab. Kohalike sõnul rahul-dab elu seni, kuni tööl käia, kui aga pensionile jääda, siis sellest ära ei ela. Seepärast on tähtis, et tervis vastu peaks ja saaks sur-mani tööd teha.

Eestist Kitšerasse läinud ehi-taja Albert Nersesjan ütles, et teda ahvatles sinna minema ainult romantika. “Kogu elu tahtsin seda. Praegu on siin muidugi raske, kogu raha läheb toidu peale, sest hinnad on meil hullumeelsed. Suurel maal on märksa kergem,” arvas ta.

Praeguste noorte jaoks on BAMi löökehitus juba üksnes ilus legend.

“Minu jaoks pole see mingi idee, vaid lihtsalt ehitus. Paljud inimesed, kes sellel töötasid, said raha ja autod. Minu jaoks pole selles midagi erilist. - Minu jaoks on see aga minu väike kodumaa. Olen siin kogu elu elanud. Siin on minu perekond, minu sõbrad,” rääkisid Kitšera noored Filipp Stefani ja Ksenja Nostratenko.

Pärast 1990ndate mõõnape-rioodi vuhisevad Kitšerast taas mööda rongid. BAM on hoo sis-se saanud ja kohalikud looda-vad, et koos rongidega hakkab linnake jälle kasvama.

ERR, 22.05

Foto: err

Tallinna vanalinna päevad avatakse imekauni armastuslooga

Tänavu 30. korda aset leidva-te Tallinna vannalinna päevade avatseremooniaks saab muu-sikal „Avatud südamega linn“, mis toob vaatajateni seni kaits-vate linnamüüride vahele unu-nenud imekauni muinasloo.

Vanalinna päevad algavad laupäeval kell 18 rongkäigu-ga Vabaduse väljakult Raekoja platsile ning sellele järgneva etendusega „Avatud südamega linn“.

Etendus kõneleb vaesest pe-rest pärit Margareetast, kes ar-mub rikkasse ja suursugusesse Hermanni ning nende keelatud armastusest saab nurgakivi Tal-linna Vanalinna müüridele.

Vanalinna päevade välja-paistvamad esinejad on ERSO, kammerorkester St-Peterburg Symphonieta, politsei- ja pii-rivalveorkester, Rein Rannap, ansambel Svjata Vatra, Türgi

ansambel Baba Zula, teatrid Ungarist ja Koreast ning Royal OperaJazz.

Rahvusvahelist mõõdet lisab päevadesse Noorsoo- ja Nuku-teatri korraldusel toimuv festi-val „Tallinn Treff“, kuhu jõuavad

näitetrupid paljudest riikidest.Vanalinna äevad kestavad 28.

maist 5. juunini ning sellesse aega mahub sadu kvaliteetseid kontserte, etendusi ja ettevõt-misi.

Delfi, 26.05

Foto: Ilmar Saabas/Delfi

Eesti moslemid pöördusid Liibanoni ja Süüria rahva poole

Eesti Islami Kogudus avaldas täna pöördumise Liibanoni ja Süüria rahvale, milles palub neil osutada kaasabi Liibanonis röövitud Eesti turistide vabastamiseks.

«Kaks kuud tagasi rööviti Liibanonis Eesti Vabariigist pärit turis-tid,» kirjutavad moslemikogukonna esindajad. «See kohutav akt ei saa olla millegagi õigustatud.»

Nad märgivad, et Eestis elab vaid 1,4 miljonit inimest, mistõttu on iga Eesti elanik oma kaasmaalaste jaoks lähedane. «Igal kinnihoita-val eestimaalasel on oma perekond, sõbrad ja tuttavad, kelle jaoks on kahtlemata kohutavalt raske iga uus teadmatuses olev päev,» kirjutavad moslemid.

Nad lisavad, et Eestis on erinevate kultuuride ja religioonide esindajatesse alati mõistvalt ja tolerantselt suhtutud. «Eesti islami koguduse liikmete hulka kuuluvad tatarlased, aserbaidžaanlased, kasahhid, usbekid ja teised, kes võivad üheskoos kinnitada, et riik on omalt poolt teinud ja tegemas kõike, et säilitada rahu ning pro-pageerida teineteise mõistmist oma elanike seas,» seisab pöördu-mises.

«Pöördume veelkord palvega teha kõik teist sõltuv, et vabastada Eestist pärit turistid, sest nemad on meile kõigile sama lähedased kui Teile Teie oma perekonna liikmed,» seisab kirja lõpus.

Pöördumisele on Eesti moslemite nimel alla kirjutanud mufti Il-dar Muhamedšin, Eesti islamikoguduse esimees Timur Seifullen ning aseesimees ja Eesti Aserbaidžaani kultuurikeskuse esimees Nijazi Gadžijev.

PM, 27.05

Riisalu tahab väljarännanud eestlased seadusega koju tuua

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu ütles, et värskelt avalikustatud Eestist väljarände andmed näitavad vajadust seaduse järele, mis motiveeriks eestlasi tagasi kodumaale pöördu-ma.

”Statistikaameti numbrid on konkreetsed ja arusaadavad, 2010. aastal lahkus Eestist 2500 inimest rohkem kui siia tuli,” selgitas Rii-salu, “see pole aga mingi esmakordne avastus ‒ juba alates taasise-seisvumisest on lahkunud Eestist igal aastal enam inimesi kui siia tuleb.”

“Mis veelgi hullem, tunnistatakse, et ilmselt on lahkunute num-ber tegelikult suurem ja tegelikult ka ei teata, palju Eesti kodanikke elab võõrsil, sest kellelgi pole täpset ülevaadet,” märkis Riisalu.

Riisalu sõnul on aeg vaadata uuesti üle eelmise aasta lõpus Keskerakonna poolt Riigikogus sisse antud Eesti kodanike kojutu-leku seaduse eelnõu. “Detsembrikuus hääletas koalitsiooni teerull selle algatuse maha, kuid arvan, et valitsuselgi oleks lõpuks aeg ha-kata mõtlema, miks Eestist järjekindlalt lahkutakse.”

“Presidendivalimistel pole siiani õiget teemat ja diskussiooni, aga palun, ma annan nüüd selle ‒ inimene, kes tehab presidendi ameti-kohta, peab käima välja plaani, kuidas peatada eestlaste väljavool kodumaalt ning tuua võõrsilolijad tagasi!” lõpetas Riisalu.

Delfi, 28.05

Suri Eesti esimene naislendur Möödunud esmaspäeval suri Ameerika Ühendriikides Connecti-

cuti osariigis East Killingly nime kandvas külas esimene Eestis kut-setunnistuse saanud naislendur Inna Roostfeld.

1914. aastal Narva-Jõesuus sündinud tüdruku lennuhuvi tärkas Tallinna linna tütarlaste kommertsgümnaasiumi viimases klassis.

1934. aastal asus ta tööle lennubaasi aviotöökotta ning järgmisel suvel pani end kirja lennukursustele.

Noor lenduriõpilane ei lasknud end heidutada ei sellest, et samal suvel hukkus lennuõnnetusel tema lennuohvitserist hea sõber, ega ka sellest, et tema enda esimene lend lõppes õppelennuki ni-nalikeeramisega maandumisel. 13. detsembril 1934. aastal, päev pärast suurt lumesadu sooritas ta aga edukalt oma eksamilennu, kusjuures ta polnud varem mitte kordagi õhku tõusnud masinal, millele olid alla pandud suusad.

1944. aastal põgenes Inna Roostfeld koos ema ja õega Saksa-maale, isa jäi aga Eestist lahkumisega hiljaks ning tema elutee kat-kes Gulagis. Inna Roostfeld omandas inseneridiplomi 1948. aastal Saksamaal ning siirdus järgmisel aastal USA-sse, kus töötas algul 14 tundi päevas kohaliku arsti peres teenija ning lapsehoidjana, seejärel aga majapidajana haiglas, kuni lõpuks pääses joonestajaks tekstiilimasinaid tootvasse vabrikusse. Inseneriametit pidas ta mit-metes erinevates firmades kuni oma 70-nda eluaastani. Pärast Eesti taasiseseisvumist kasutas temagi võimalust külastada oma kodu-maad ning kohtuda kunagiste lennukaaslastega.

Ameerikas olles abiellus ta Eestis kaptenipaberid saanud mere-mehe J. Lorentsiga ja kasvatas töö kõrvalt üles kaks last.

Delfi/militaar.ee, 28.05

3“MEIE KODU” 1. juuni 2011

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised

❖ Eesti abistab Liibüa relvas-tatud konfliktis kannatanuid. Välisministeerium eraldab Maa-ilma Toiduprogrammi kaudu Liibüa elanike olukorra leeven-damiseks 50 000 eurot. ❖ Setumaal, piiritaguses Pet-serimaa Gorodištše külas pü-hitseti Migulapäeval sisse uus kirik. Gorodištše on teisel pool Eesti-Vene piiri üks viimaseid külasid Piusa jõel enne selle suubumist Pihkva järve. Siinne rahvas käis vanasti Värska või Saatse kirikus.❖ Keskerakonna aseesimehe Enn Eesmaa sõnul otsustab par-tei presidendivalimistel oma kandidaadi väljapaneku juu-nikuisel volikogu istungil. ❖ Euroopa Liidu ja ÜRO diplo-maadid Liibanonis tegid täna ühisavalduse, milles kutsusid üles kaks kuud tagasi Zahles röövitud seitset eestlast kohe vabastama.❖ Baltikum on Euroopa orga-niseeritud kuritegevuse üks keskmeid. Läbi kirdekeskme, millesse kuuluvad Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa Kaliningra-di oblast, kulgeb eriti aktiivselt ebaseaduslike kaupade transiit endise NSV Liidu riikidesse ja sealt välja. Samuti on see sõlm-punkt rahvusvahelise mõjuga kuritegelike rühmituste baas.❖ Sularaharingluses on veel üle miljardi Eesti krooni, kuid see, millised pangakontorid hakkavad pärast juunikuud kroone eurode vastu vahetama, selgub juunis.❖ Olümpiavõitja Andrus Veer-palule osaks langenud dopin-gusüüdistuse ümberlükkamine on võimalik, kuna dopinguproo-vi võtmise metoodika jätab õhku vastuseta küsimusi, arvas vandeadvokaat Aivar Pilv.❖ Noor Eesti viiuldaja Mari Poll võitis III koha ja eripreemia prantsuse muusika parima esi-tuse eest pühapäeval lõppenud rahvusvahelisel viiuldajate konkursil Vibrarte Pariisis. Pree-miatega kaasnes auhinnaraha 4500 eurot. Konkursile kan-dideeris 162 osalejat 28 riigist, lõppvõistlusele valiti 27 viiulda-jat 15 maalt. Mari Poll oli ainus eestlane ning kuue finalisti hul-gas ainus naissoo esindaja.❖ Eelmisel nädalal Türgis toi-munud rahvusvahelisel kesk-konnaprojektide olümpiaadil INEPO saavutas Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi abi-turient Kristiina Kurg pronks-medali. Olümpiaadil osalevad 13-19-aastased õpilased oma keskkonnaalaste uurimispro-jektidega. Sellel aastal oli osa-lejaid kokku 118, esindatud oli 48 riiki. ❖ Keskmine palk tõusis I kvar-talis 4,5%, kuid ostujõud vähe-nes. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk tänavu I kvartalis 792 eurot.❖ Tarbijakaitseameti maikuu hinnavaatlusest selgus, et koh-vi ja suhkru hinnad on aastaga kõige rohkem tõusnud - umbes kaks korda.

❖ Kaia Kanepi (WTA 16) pääses Prantsusmaa lahtiste naisüksik-mängus kolmandasse ringi, kui alistas britt Heather Watsoni (WTA 117) 6:1, 6:3.❖ Tallinnast saab tuleval aastal Euroopa õiguse pealinn. FIDE president, Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Julia Laffran-que ütles, et 2012. aasta FIDE kongress otsustati korraldada Tallinnas ning see on Eestile suur au, sest tegu on esimese nii kõrgetasemelise õigusalase kongressiga, mis toimub Kesk- või Ida-Euroopa riigis.❖ Fidži politsei on kinni pi-danud eesti rahvusest kaluri Risto, keda kahtlustatakse rii-gireetmises süüdistatava kolo-neli saareriigist põgenema ai-tamises. Kolonel Tevita Marale pannakse süüks rahva mässule õhutamist ja 2006. aastal sõja-väelise riigipöördega võimu võtnud kliki kritiseerimist. ❖ Eestlane Risto Härmat, kes on Fidžil ootamatult võimu-võitluse keskmesse sattunud, kinnitab sõltumatu info edas-tamiseks loodud kohaliku blogi andmeil, et mitu asja on omava-hel segamini aetud ning tema riigireeturi põgenemisele kaasa aidanud ei ole.❖ Eestist lahkumine lõi mullu viimaste aastate rekordi. Kui viimastel aastatel on välisrän-ne üldiselt püsinud stabiilsena, siis eelmisel aastal suurenes väljaränne 15 protsenti ning sisseränne vähenes koguni 25 protsenti. Mullu immigreerus Eestisse 2810 ja lahkus 5294 inimest. Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse, on Soome, Venemaa, Saksamaa, Iirimaa ja USA.❖ Kuus kuud Afganistanis tee-ninud kaitseväelased tulevad NATO operatsioonilt koju koju. Eesti jalaväekompanii Estcoy-11 ja logistiline toetusüksus NSE-10 teenisid Afganistani lõunaosas rahutus Helmandi provintsis alates möödunud aasta novembrist. ❖ 2.- 3. juunil viibib Eestis ametlikul visiidil Tema Kõrgus Monaco vürst Albert II. Koh-tumistel arutatakse Eesti ja Monaco suhete tihendamise võimalusi. Samuti kõneldakse keskkonnakaitse teemadel ning aktuaalsetest välispoliitilistest küsimustest. ❖ Kesk-Euroopa riikide presi-dentide kohtumisel Varssavis on peateema viimase aja rahutus-test räsitud riikide tee demok- raatiani. ❖ Keila linn tähistab täna es-mamainimise 770. ja linnaks ni-metamise 73. aastapäeva Keila Päeva nime kandva rahvaüritu-se ja laadaga. ❖ Enamiku praegustest EELK vaimulikest koolitanud vanim eraülikool EELK Usuteaduse Instituut kaotab Eesti Kõrg-hariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu otsusega üli-kooli staatuse ja peab jätkama rakenduskõrgkoolina.(Allikas: ERR, 22.-28.05)

Kolmapäeval, 25. mail kirjutas Eesti suursaa-dik ÜRO juures Margus Kolga Saalomoni Saarte suursaadikuga ÜRO juures Collin D. Beckiga ning Tuvalu suursaadikuga ÜRO juures Afelee F. Pitaga alla ühiskommünikeedele, millega sõlmiti Eesti ja Saalomoni Saarte ning Eesti ja Tuvalu vahelised diplomaatilised suhted.

Pärast diplomaatiliste suhete sõlmimist rääkisid suursaadikud Euroopa Liidu ja Vaikse ookeani rii-kide koostöövõimalustest ning arengukoostööst. Suursaadikud tutvustasid oma riikide huvisid ÜROs. Lisaks räägiti kliimamuutustest, sealhulgas Vaikse ookeani saareriikide murest seoses ookea-ni veetaseme tõusuga ja sellega kaasnevast riigi territooriumi üleujutusohust.

Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Tuvalu ja Saalomoni Saartega

Saalomoni Saared on saareriik Okeaanias Me-laneesias, mis koosneb umbes tuhandest saarest. Riigi pindala on 27 556 km2 ning seal elab ligikau-du 539 000 inimest. Riigi pealinn on Honiara ning riigikeel on inglise keel. Saalomoni Saared iseseis-vusid 1978. aastal.

Tuvalu asub Vaikses ookeanis Polüneesias, Saa-lomoni saartest idas. Riigi pindala on 26 km2 ning seal elab üle 11 000 inimese. Riigi pealinn on Fu-nafuti ning riigikeeled tuvalu ja inglise keel. Kuni 1975. aastani oli Tuvalu tuntud Ellice’i saartena ning 1978. aastani oli see Suurbritannia koloonia.

VM, 26.05

Kaitsevägi saadab reservi pea 2500 sõdurit Kaitsevägi saadab alates homsest reservi ligi

kaks ja pool tuhat ajateenistuse läbinud kaitse- väelast.

Homme reservi minevatel ajateenijatel on täna viimane rivistus, kus ergutatakse tublimaid ja an-takse auastmeid.

Kaitseringkonnad ja väeosad korraldavad tee-nistuse lõpetamise puhul sõduritele erinevaid üri-tusi: Vahipataljonis esinevad täna kaitseväelastele ajateenijate ansambel Laul jätta! ning Orelipoiss, Kirde kaitseringkond korraldab pikniku, kus esi-neb ajateenijate ansambel ning sõdurid saavad laulda karaoket. Logistikapataljoni ajateenijad käisid vaatamas Eesti-Baskimaa jalgpallimatši.

Kirde kaitseringkonna Suurtükiväepataljonist, Pioneeripataljonist, Õhutõrjepataljonist ja Viru jalaväepataljonist läheb reservi ligi tuhat sõdu-rit, neist pooled lõpetavad teenistuse homme ja pooled järgmisel nädalal. Staabi- ja Sidepataljo-nis lõpetab teenistuse üle 150 ajateenija.

Logistikapataljonis lõpetab järgmisel nädalal teenistuse 139, Esimeses Jalaväebrigaadis 192 ning mereväes 75 tulevast reservväelast.

Lõuna kaitseringkond saadab juuni alguses re-servi pea 630 ning Vahipataljon üle 280 sõduri.

Postimees, 26.05

Ajateenijad. Foto: PM/Eesti Kaitsevägi

Ilves Obamale: meie õppetunnid ja edu annavad meile sõnaõiguse

Kesk-Euroopa riikide presidentide ja USA riigi-juhi Barack Obama kohtumisel rõhutas Eesti pre-sident Toomas Hendrik Ilves, et nii nagu demok- raatlik Euroopa vajab jätkuvalt USAd, vajavad Ühendriigid demokraatlikku Euroopat, kuid ainult siis, kui see on tugev ja julge Euroopa.

“Euroopa ja Ameerika Ühendriigid saavad nüüd liita oma oskused ja tahte, et aidata Põhja-Aaf-rikas ja Lähis-Idas ebademokraatlike režiimide vastu ülestõusnud rahvaid,” vahendas presidendi kantselei Ilvese öeldut eile õhtul Varssavis toimu-nud kohtumisel. “See on kaasaegne, 21. sajandile kohane Atlandi-ülene koostöö, ent ainult siis, kui üheks liidriks on siin tugev ja julge Euroopa.”

Ilves tõdes, et mitmetel Euroopa riikidel, kes 20 aastat tagasi vabastasid end võõra võimu rõhumi-se alt, on kogemus, kuidas muuta end demokraat-likuks, turumajanduslikuks õigusriigiks.

“Meie õppetunnid ja meie edu annavad meile sõnaõiguse,” sõnas president.

“Nii Euroopa demokraatlike riikide kui ka Amee-rika Ühendriikide huvides on, et maailmas oleks võimalikult palju demokraatlikke ja tugeva ma-jandusega, rahvusvaheliselt vastutustundlikke piirkondi. Nii näeme siin lisaks moraalsele kohu-sele ka praktilist vajadust toetada Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida muutustele pööranud rahvaid,” märkis riigipea.

Ent selle kõige eelduseks on nende rahvaste ja võimu võtnud või võtvate uute liidrite endi tahe ehitada demokraatlik ühiskond ning nende val-misolek selle nimel pingutada, vajadusel teha es-mapilgul ebapopulaarseid, kuid hilisema selguse kohaselt ainuõigeid otsuseid, rääkis Ilves.

“See on rahvusvahelise toetuse eeldus, mil-le puudumist või vähemalt nappust me näeme mõnedes Euroopa riikideski, kes küll sõnades rää-givad pühendumisest euroopalikele väärtustele, aga tegelikult on nende suhtes ükskõiksed või veel hullem, eiravad neid väärtusi,” sõnas riigi-pea.

ERR, 28.05

President Toomas Hendrik Ilves. Foto: Urmas Luik/PM

Head Meie Kodu lugejad! Kui Teil on elamusi, mida soovite teistega jagada, siis ootame teie

lugejakirju ja fotosid toimetuse e-posti aadressil: meiekodu@eestiselts.org

4 “MEIE KODU” 1. juuni 2011

What do you do for a living and what role does “Art” play in your life?

Occupation wise I am a fam-ily doctor and I work about 60% of the time at present but I am planning to slow down gradu-ally even more. My main inter-est lies in emotional trauma and particularly childhood memory. I do a little undergraduate teaching in that domain.

However perhaps I see my life, aside from my family whom I treasure, as a kind of a triangle. One side is formed by my work, another by my painting and the third by my writing. Thus each touches the other two. At times my major efforts are polarised on one aspect, at others on an-other.

What inspires you to paint?Painting wise I am essentially

a story teller: I like to paint series of paintings. Among them was a series called “This nearly was mine” as indeed it nearly was as we departed on the day that the gates to and from Estonia were to be closed for the next half a century. The exhibition depicted in paint and poetry my first return to the once war torn Estonia nearly sixty years later. It was later exhibited in Tallinn as “Peaaegu ka minu”. Among the other series have been “The Soul of New York”, and “Icy warm Iceland” where I shared my perceptions of life in these places but again mostly depicted through buildings.

The stories in the paintings

tend to tell of how people meet the negatives of life by con-verting them into challenges: Perhaps the bright colours, together with a cryptic title a method of engaging the view-er. Who would bother to walk up to a dreary grey, brown or purple image to find out what it is about!

In your last exhibition, ur-ban landscapes dominate as the main theme. What in-spirations do you draw from them? How do you see Mel-bourne?

Why pick buildings? They are more readily used for symbol-ism as they are manmade as are most of man’s misfortunes! The paintings can be adapted to emphasize something im-portant and irrelevances can be omitted or attenuated. Nature does not lend itself to that.

For this exhibition, buildings do predominate: The purpose of the exhibition was to launch my book called “The Soul of Mel-bourne”. Melbourne is mostly buildings. But the narrative gives the book a lot of depth as embroidered into it is the story of a refugee kid.

“Minu Melbourne” has many facets as you would see in the book: Since I grew up among the industrial culture (a term which I prefer to the “blue col-lar” which to me tends to have racist connotations) I have warmth for those people who work hard and long to give their children some of the op-

portunities which more affluent children take for granted.

You say that your perspec-tive on Melbourne is influ-enced by your childhood as a refugee. Is there anything else that shapes this percep-tion?

Yes,’ life is but a journey where all our experiences one day share a place’, to quote from my book. Many things have influenced my perception of Melbourne and indeed my world. When one has met life at its most precarious both physi-cally and materially the glitz of life becomes nebulous. One learns to treasure “those tiny, bright and shiny imperceptible specks which are readily missed to become part of the ultimate canvas”. As I wander around I tend to notice things which many would not notice: things such as the silvery moon light-ing the branches of barren win-ter trees which are dwarfed by the CBD vast monoliths.

Perhaps I learned this skill in my childhood world where lan-guage and trust barriers accen-tuated what one’s eyes needed to absorb, at that time for one’s safety. Such observations of wonderment can now occur in many settings both among ad-versity and prosperity.

While one remains focussed on this there is little time to re-flect on our warring factions or how to reconcile how one is to love and hate the same people: A legacy I inherited from my parents. Father was a German soldier passing through Estonia during World War II. When one’s mind is left free of wander one becomes acutely aware that to be born between warring cul-

tures is to be born into a vacu-um with no soil upon which to place one’s feet. How does one reconcile that without that ugly war one would not have been: That without it many, many others would have been.

My work as a clinician too has influenced my writing and painting themes. As I reflect on the forty plus years as a clinician I marvel at the fortitude of man-kind: I fondly admire our refu-gee cohort and at times grieve for those whose lives have been irreparably fractured. I real-ise that human warmth is the greatest commodity we can of-fer each other.

I relish the peaceful mountain sides; perhaps a legacy of my memories of Geislingen which was nestled in a valley. There is something magical about trees and the mist.

My perfect world is to wander about in the mist of the moun-tainside daydreaming about what to paint and write about in a way that meaningfully reach-es those around: Of course with the needed knowledge that my two treasured sons are OK.

Have you painted Estonian landscapes?

Once I retire I do have plans to paint the Estonian landscape: To date my trips to Estonia have been too truncated to spend time painting. Retirement will allow me the luxury of absorb-ing the landscape authentically and not painting it a la Austral-iana which is offensive to both terrains. Pühajärv kindlasti ootab mind!

Painting is something which has always been part of me: A twenty four hour day put con-straints on it for a few decades but even then as I reflect on my medical student days I suspect that I enjoyed the drawing bit more than learning what the drawings meant. I can’t say that I have any noble explanation for why I like painting or indeed why I do anything else.

You have a strong psycho-logical interest in memories

and oral history folklore that have inspired you to write...

My writing is not nearly as colourful: it has a psycho-philo-sophical bent and tends to be delving. It again explores the courage of people especially of children caught in mankind’s scrimmages. I tend to approach that more from the oral history format rather than interview format. As you can see from “When the Noise had Ended” I tend to like the material to be in first voice as it eliminates the risk of artefacts of my percep-tion which interview format might create.

At present I am working to-wards two other books about our people, again to be writ-ten about how things looked through the eyes of the young, but with the goal of sharing with the world the courage of our parents. The books are “Hats off to our Parents” which will be about the memories of the young about war-time Estonia and the journey to the camps, and the other will be about our memories of the first five years in our new lands.

Estonian backpackers who have recently arrived are enthusiastic and passionate about their travels to the other side of the world. How-ever, such sentiments are not felt by for those post war ar-rivals. Do you think this is due to the traumatic experi-ence of war?

Australian Estonians of the WW II cohort had a difficult be-ginning. In the culture of the time of our arrival, assimilation appeared to be defined as los-ing who one was and becoming another rather than respecting one another. Many of us lived as chameleons out of respect for the country that adopted us. Times have now changed, as my book shares: Today Aus-tralia treasures the diversity of culture that the arrival of our cohort pioneered. The time now is ripe to explore that powerful

Mai Maddisson: Our past and present are but one!Hiljuti Melbourne’i Victorian Arts Society’s näitusega üles astunud Mai Maddisson on tegev mitmel rindel. Hingelt kunstnik, erialalt arst ja huvist meie mälu vastu kirjanik. Me oleme need, kust me tuleme. Tema loomingus kohtuvad minevik ja olevik. Lahkumine kodumaalt, lapsepõlv Geislingeni põgenikelaagris ja asumine Austraaliasse. Hilisemas elus on see toitnud Mai huvi lapsepõlvemälestuste ja suulise pärandi vastu. Sellest, kuidas Mai Maddisson on mõtestanud oma elukogemust ja kuidas see on põimunud tema loomingus, loe lähemalt inglise keelsest intervjuust.

To page 7

5“MEIE KODU” 1. juuni 2011

Adelaide’i uudised

Estovision Pub Night goes National!We have had another Esto

Pub Night, but no doubt anyone with an interest in the Estonian Community would have heard of the attempt to make this a na-tional event. Well it happened! The Estonian Hon Consul Mr Aivo Takis from Sydney had the pleasure of meeting and having an informal discussion with the newly appointed Adelaide Esto-nian President, Ms Lea Rebane, in Australia’s first ever video link between Estonian Houses (or Eesti Majas) at the recent Eu-rovision parties held simultane-ously in Melbourne, Sydney and Adelaide.

The credit though must cer-tainly go to Gilles and Kaili Horner from Melbourne, who earlier this year at the Sõrve children’s summer camp dis-cussed their dream. This was to make an event that would be a fundraiser that would connect the nation’s Estonians. With our communities’ limited budgets, Gilles had to enrol the expertise of our Estonian IT specialists. Rein Kivivali, was immediately on board, and Aivo Takis and his team at Sydney Eesti Selts made Gilles’ dream a reality. The three major Estonian communities held a simultaneous Esto Eu-rovision Pub Night and held a live video Skype link before and after the television broadcast. This certainly has created and

rewritten Australian Estonian history. The very first Skype link between an event in Melbourne, Adelaide and Sydney witnessed an experiment in testing the limits of internet technology. There were no real formalities but the success of the connec-tion and the determination and desire of our IT experts will cer-tainly make this a regular occur-rence in the future.

The very first Eurovision Song contest was the brainchild of Marcel Bezencon back in 1956 and was designed to test the limits of live television broad-cast technology. Initially seven nations participated and now it has grown to over 40 coun-tries. We all remember Abba and Waterloo in the 1970s and of course the famous Estonian victory back in 2001 when Ta-nel Padar and Dave Benton put our music on the international stage. Estovision here in Aus-tralia was the brainchild of Ad-elaide’s Tom Sarapuu in 2009 and finally in 2011 Gilles and his team from Melbourne have suc-cessfully tested the limits of live internet broadcast technology to make this a national Austral-ian Estonian event!

Here in Adelaide we managed to entice our internationally acclaimed Master Chef back. Chef Greggory produced a dish combining the best of five Eu-

ropean Eurovision Nations all with a masterstroke. Firstly, the delicately salted, gently roasted Spanish Almonds gave an amazing appetiser. This was blended with hand raised An-gus Beef Meatballs with a spec-tacular tomato sauce from his Italian mother-in-law’s secrets. This had Hahndorf’s greatest German styled potato salad with the best of the British gen-tly steamed but firm new wave garden peas. The French Crosti-ni on the side had a Foie gras or Duck pâté that certainly came from a gourmet international source. The humble local Bakers Delight supplied a very soft but tasty bread roll.

Our clubrooms again were overwhelmed with the crowd extending out to the main hall. The Estonian representative is Getter Jaani who was born Feb-ruary 1993 in Tallinn. She was our most dynamic and strong-est hope for a victory for many years with her entry “Rockefel-ler Street”. Getter Jaani came to a stardom at the third season of “Eesti otsib superstaari”, an Estonian version of Pop Idol, where she finished 4th. This led her to the role of Sharpay Evans in “High School Musical” in Tallinn (2010). She has also tak-en part as herself in a popular TV series, called “Riigimehed”, aired on Estonian TV in 2010. Getter was born and raised in Tallinn where she continues her studies at the School of Fine Arts. Her phenomenal qualities are truly remarkable.

Our crowd here in Adelaide unfortunately experienced a few technical broadcast dif-ficulties with the main club-rooms surround sound system not working during the SBS broadcast. This allowed gen-eral discussion without over-bearing volume during other performances and forced Tom Sarapuu and his team to make a formal announcement; dim the lights and insist on peo-ple concentrating on the large screen television’s sound sys-tem to enjoy the performance. After the event the Estonian performance was replayed sev-eral times from a video record-ing through the more powerful system. Peter Strazds, President of the Latvian Association in the far corner eventually had a smile when he saw the rerun of the Latvian contestant. Mai Bell and her son, from Sydney were again welcomed here in Adelaide.

Those that stayed enjoyed a very late night rendition of “Tuljak“, again due to extreme pressure from Amy and Kristina. I will certainly promise not to do a final lift in the future! Again apologies…

Tom Sarapuu and his team certainly had to step up for this event. The usual suspects were helping behind the bar and serving and helping in the kitch-en. Of particular note was Peter Maasepp who is the regular su-pervisor of our industrial dish-washer. He had over 120 plates to pass through a short space of time and still found time to chat to many of his friends and fellow Estonian camp mem-bers from Melbourne and Syd-ney through the Skype link up. Thank you Peter, we are sure more of the big city Estonians will see the light and move to Adelaide.

Well the Esto Pub Night con-cept finally is here to stay! It has extended to other states and we here in Adelaide are putting the final contracts together with

our next evening. This will be another first for Australia here in Adelaide at Kalev on Jeffcott. We are having the very final dis-cussions with one of the most eminent Estonian bands from Australia they will be perform-ing at Kalev on Jeffcott in July. More details will be released in the next few weeks. Remember our motto, ‘drop in for ten min-utes or stay for a meal or come through after being somewhere else’. We have no formalities - just the opportunity to meet friendly Estonians. The July Esto pub night will definitely be the Esto Pub Night where you will meet all your old friends or your parents’ old friends. Drop through and support your ven-ue.

Richard Semenov

Meie Kodu vanemaid numbreid on võimalik lugeda ka internetis

http://www.eesti.org.au/estonian-news-meie-kodu/

6 “MEIE KODU” 1. juuni 2011

The last ambassadorAugust Torma, soldier, diplomat, spy

Tina TammanAmsterdam/New York, NY 2011.

XVII, 251 pp. (Illustrated) (On the Boundary of Two Worlds: Identity, Freedom, and Moral Imagination in the Baltics 29)ISBN: 978-90-420-3313-9 Paper €54,-/US$78,-ISBN: 978-90-420-3314-6 E-Book €54,-/US$78,-

Online info: http://www.rodopi.nl/senj.asp?BookId=BALTIC+29

Estonian ambassador August Torma had a protracted and unconventional relationship with the British Foreign Office. Ap-pointed to the Court of St James’s in 1934, Torma lost his gov-ernment in 1940 when the Soviet Union overran his country, but continued to live at the legation in London and visit the Foreign Office. Gradually, however, his diplomatic standing was eroded because of Soviet demands. For Torma there was the very real fear that Britain might recognise the Soviet occupation of his homeland and he continued to reiterate his faith in internation-al law in the hope that Estonia’s stolen independence would be restored one day. He died in 1971, twenty years before the country regained its lost freedom. This book is a biography of Torma who had a remarkable life: he assisted in the creation of the Estonian state in 1918‒20, worked for it during the inter-war period and struggled to keep its cause alive during and after the Second World War; it is also a study of the awkward relationship between the ambassador and the Foreign Office that lasted for more than three decades.

Väliseestlane, kas emigrant või põgenik? Hiljuti korraldati emakee-

le tähistamise koosviibimine Göteborgis, kus jagati ka välja huvitavat kirjalikku materjali, näiteks väljaanne konverentsist “Eesti keel ja kultuur maailmas III”.

Lugedes selles Tartu Ülikooli professor Birute Klaasi artiklit “Eesti keele arendamise stra-teegia (2004-2010) seeria II” reageerisin negatiivselt ühe, mitte ainult professor Klaasi poolt kasutatud, vaid avalikes arutlustes peamiselt Eestis tihti väga levinud väljendi vastu vä-liseestlaste kohta.

Prof. Klaas kirjutab lk. 66 muuseas: “Seoses Teise maail-masõjaga Eestist emigreerunud põlvkond on kadumas…”

Kahtlemata on sõnade valik tähtis kui arvamuste ja väärtus-te väljendaja ning assotsiatsi-oonide ja emotsioonide ärataja. Mis emotsioone ja assotsiatsi-oone äratab sõna “emigreeru-mine” kui arutame väliseest-laste ettevõtmisi seoses Teise maailmasõjaga? Kas kõne all oli “emigreerumine” või oleks mõni teine sõna “õiglasem”? Kui tuua näiteid teistest sama-

sugustest dramaatilistest sünd-mustest, võib küsida, kas poola-kate rahvavool Rumeeniasse ja sealt edasi selleks, et pääseda puna ja saksa sõjavägede eest Teise maailmasõja ajal oli emi-gratsioon või põgenemine? Või kuidas nimetada rahvamasside voolu Ida-Preisimaalt läände punavägede eest? Või kas saks-lane idas, kes kaevas ennast müüri alt läände oli emigrant või põgenik?

Teatud määral võiks ju väita, et toimingud olid vabataht-likud. Oli ju teoreetiliselt või-malus mitte kaevata ennast läände, kuid kas see muudab klassifitseerimist emigratsioon või põgenemine? Huvitav on ka, kuidas nimetasid Rootsi ame-tivõimud eestlasi, kes saabusid Rootsi Teise maailmasõja ajal? Kas emigrantideks, umbes nii nagu nimetati Rootsist Ameeri-ka Ühend-riikidesse üleeelmisel sajandil välja rännanud roots-lasi? Rootsi riik oli Teise maail-masõja lõpus Nõukogude Liidu suhtes väga sõbralik ja taktitun-deline. Kuid Rootsi Välismaa-laste Komisjon, kes kindlasti oli teadlik sõnavaliku tähtsusest, nimetas oma juhtnöörides eest-

lasi põgenikeks ja Rootsi riik an-dis neile poliitilise varjupaiga, mida vaevalt oleks antud emi-grantidele.

Minu arvates peaks klassifit-seerima sõna tõsises mõttes “põgenemiseks” eestlaste ette-võtmisi, kes tihti oma eluga riskides ja hirmuga jätsid Tei-se maailmasõja keerises vas-tumeelselt maha oma kodud selleks, et läände pääseda pu-navõimu eest, millest olid õuds-ed kogemused ja mälestused. Paljuid oleks ka peale kojutu-lekut kindlasti oodanud Siber või vangilaager, näiteks eesti soomepoisse, kes olid sõdinud punaarmee vastu ja kes vangi-laagri asemel valisid vaba maa-ilma. Miks nimetada seda kui ”emigreerumine”, mis äratab hoopis teisi assotsiatsioone? Või kas tõesti “nõukaajal” või-mude poolt õhutatud moonutis väliseestlaste kohta on täna-päevani nii sisse juurdunud, et ikka veel pole õiget ettekuju-tust mispärast ja millistes tingi-mustes väliseestlane tegi oma valiku Teise maailmasõja ajal?

Jaagup Perem,Rootsi EPL/Vaba Eesti Sõna

TELLIMISKAMPAANIASOOVITADES Meie Kodu oma sugulastele ja sõpradele või tulles Meie Kodu UUEKS TELLIJAKS osaled Meie Kodu LOTERIIS. Võitudeks on tehtud tellimuse KAHEKORDISTAMINE ilma lisatasuta, st mida rohkem alguses maksid, seda rohkem saad tasuta. Loteriis osalevad nii soovitajad (kellel on kehtiv Meie Kodu tellimus) kui uued tellijad. Mõlemal on võimalus võita!Iga kümne osaleja vahel loositakse välja üks võit, iga kahekümne osaleja vahel 2 võitu ... iga 100 osaleja vahel 10 võitu jne.

OSALE LOTERIIS JA VÕIDA MEIE KODU TASUTA TELLIMUSPIKENDUS!

UUS TELLIJAEES -JA PEREKONNANIMI ....................................................................................................................................................AADRESS ................................................................................EMAIL .....................................................................................TELEFON ...............................................................................SOOVITAJA (ees- ja perekonnanimi) ................................................................................................. allkiri ................................

Soovin tellida lehte: 1 aastaks ($ 99.00) 6 kuuks ($ 55.00) 3 kuuks ($ 33.00) Tasumine ülekandega: Meie Kodu, Commonwealth Bank, A/c No 00902413, BSB 06 2017rahakaardi või tšekiga: MEIE KODU PO Box 147 Darlinghurst NSW 1300

Tasu laekumise tähtaeg on 30.06.2011Tellimuskupong saatke MEIE KODU postiaadressile või faksile: (02) 9281 2887E-mail: meiekodu@eestiselts.orgTelefon: (02) 9212 2113

Meie kodu - traditsioon, mille jätkumine sõltub Sinust!

Legendaarne purjelaev „Krusenstern“ naaseb Tallinna Merepäevadeks Eestisse

Euroopa kultuuripealinna aasta südasuve suursündmuse, 15.‒17. juulini toimuvate Tal-linna Merepäevade väärikaim külaline on neljamastiline park-laev „Krusenstern“. Pärast 20 aastat eemalolekut jõuab „Kru-senstern“ oma kunagisse kodu-sadamasse Tallinna tagasi.

Idee kutsuda „Krusenstern“ oma endisesse kodusadamasse sündis vahetult pärast esimesi Tallinna Merepäevi 2008. aas-tal. Pärast mitu aastat kestnud läbirääkimisi sõlmisid SA Tallinn 2011 ning „Krusensterni“ prae-gune omanik, Venemaa Kala-laevastiku Balti Riiklik Akadee-mia 2011. aasta alguses lepingu kunagise parklaeva, nüüdse uu-rimis- ja õppelaeva naasmiseks Tallinna.

85 aasta eest, 1926. aastal Hamburgi reederfirma Ferdi-nand Laeisz tellimusel Joh.C. Tecklenborgi laevatehases ehi-tatud teraskere ja mastidega purjelaev kandis valmides nime „Padua“. Enne Teise maailmasõ-ja puhkemist sooritas laev 15 pikka purjeretke Austraalia ja Tšiili vahel, neist kõige kiirem oli 1938‒1939 kapten Richard Wendti juhtimisel püstitatud rekord Hamburgist Tšiili kaudu Austraaliasse ja tagasi Hambur-gi 8 kuu ja 23 päevaga.

Teise maailmasõja aastatel jäi laeva kodusadamaks ikka Hamburg ning teda kasutati li-gisõidus kui kaubapargast ning õnneks ei saanud „Padua“ ka sõjategevuses märkimisväärselt

kahjustada. 12. jaanuaril 1946. aastal läks laev sõjareparatsi-oonina üle Nõukogude Liidu sõjalaevastikule, hakkas kand-ma nime „Krusenstern“ ja lae-va kodusadamaks sai Riia. Uus nimi anti Eestis Hagudi mõisas sündinud Adam Johann von Krusensterni (1770‒1846) auks, kelle juhtimisel sooritati Vene esimene ümbermaailmareis laevadega „Nadežda“ ja „Neva“ aastatel 1803‒1806.

1959‒1961 läbis laev kapi-taalse moderniseerimise ja re-mondi, mille käigus muudeti see nii uurimis- kui ka õppe-laevaks. Järgmine suurem mo-derniseerimine toimus aastatel 1968‒1972. Eesti Kalatööstuse peadirektori Hugo Maide init-siatiivil sai aastast 1981 laeva uueks kodusadamaks Tallinn ning pikkade purjetamiste va-hel seisis laev Paljassaare sada-mas. Kümne aasta pärast, 29. mail 1991 anti laev Kaliningra-di kõrgemale mereinseneride

koolile. Kaliningrad on tänini laeva kodusadam.

15.‒17. juulini 2011 Tallinna kolmes sadamas, Admiralitee-di basseinis, Lennusadamas ja Peetri sadamas toimuvad Tallin-na Merepäevad on Euroopa kul-tuuripealinna aasta suve suurim tasuta perepidu. Kolmeks päe- vaks täitub Tallinna merepiir ja -pind tiheda ja lõbusa kul-tuuriprogrammiga ‒ kõlavad eksklusiivsed mereteemalised kontserdid heade Eesti muusi-kute esituses, kaubeldakse me-reandidega, avatud on ajaloo-liste laevade seltsi, politsei- ja piirivalveameti ning veeteede ameti laevad, sadamate vahel sõidavad väikelaevad. Lisaks saab publik osa spetsiaalsest regatist Tallinn Race, kus peale 49erite ja optimistide hakkavad tänavu võistlema kahepaadid RS Fevad. Tallinna Merepäeva-del toimub ka Muhu väina rega-ti lõpetamine.

Delfi

Foto: Delfi.ee

7“MEIE KODU” 1. juuni 2011

Meie Kodu üksiknumbrid on müügil Sydneys * Meie Kodu toimetuses

* Eesti Maja kohvikus neljapäeviti kella 15.00-21.00

VIIDO VEERG Tammsaare ja Eurovisioon

Eurovisiooni lauluvõistlus on nüüdseks jälle seljataga. Sel aastal jäin ma finaali vaadates magama. Mul panid pea ringi käima tohutud välkuvad tu-led taustal ja kogu kisa ja kära, mis ekraanilt tuppa paiskus. Kuulun vist selle vanusegrupi hulka, kellele niisugune möll enam midagi ei paku. Kogu see digiajastu ja digimaailm, kuhu kuuluvad ka Skype, arvutimän-gud, facebook jms. on minust puutumatult mööda läinud. Ma mäletan, kuidas ma 1950-nda-te aastate lõpul ja 1960-ndate algul teismeliseeas lukustasin end tundideks väiksesse tuppa muusikaplaatide kuulamiseks, et mitte segada oma vanemaid. Tänagi võin neid laule laulda, sest nad on mulle nii tugevalt mällu sööbinud. Aga „Rockfel-ler Streeti“ ei suudaks ma isegi mitte siis järele ümiseda, kui sellest sõltuks mu elu, nii nagu ei meenu mulle midagi eelmise aasta Eurovisiooni võidulau-lust. Muidugi ei saanud tookord minu vanemad minust ja minu muusikalisest maitsest aru, nii nagu ei mõistnud mina, miks nemad minu lemmikmuusi-kast midagi ei pea. Korrastatud ühiskond pole kunagi sallinud isiksusi. Digimaailm muudab ka kõik oma kasutajad sõltuvaiks

programmidest. L. Siimiskeri ja A. Palmi raa-

matus „A. H. Tammsaare. Pil-dikroonika eluteest ja -tööst“ (Tallinn, 1978) on kirjas, et kui mujal maailmas domineeris taludes juba selline majandus-süsteem, mis põhines rahal ja kaubavahetusel, siis Tammsaa-re lapsepõlvekodus elati ikka rohkem naturaalmajanduse põhimõttel. Kõike vajaminevat tehti ise oma kätega. Tulevase kirjaniku isa võis ise maja val-mis ehitada, teha pottsepatöid, valmistada hobusele rakmed, voolida puust tarbeesemeid ‒ lusikaid või kulpe, punuda kor-ve jms. Tammsaare ema ketras lõnga ja õmbles perele riided. Tammsaare mäletas, et eriti osav oli ema olnud õmblustöös ja kudumises.

Tammsaare ‒ kodanikunime-ga Hansen ‒ sai kodust kaasa oma vaimsed huvid. Tema emal olid kunstikalduvused, ta armas-tas muusikat ja andis need an-ded edasi ka oma lastele. Koos lauldi ja musitseeriti. Tema isa oli oma aja kohta haritud mees, kes oli lõpetanud vallakooli ja oskas ka saksa keelt.

Hansenite talus loeti Sakalat ja Virulast. Seal oli väike raama-tukogugi, kus oli peale vaimu-

liku kirjanduse ka ilmalikku lu-gemisvara. Kirjanik Tammsaare mäletab, et päev muutus eriti õnnelikuks siis, kui isa võttis väl-ja Kreutzwaldi raamatu „Maail-ma ja mõnda, mis seal sees lei-da on“ ja luges seda ette.

Ma mäletan oma lapsepõl-veajast USA-s, et kõigi meie tut-tavate perekondades oli kodus klaver. See oli eesti kodus sama vajalik, nagu olid raamatud ja kunstiteosed. Mulle meenub ka see, et lapsepõlves kogusin ma koomikseid, mida mu vanemad pidasid mõttetuks rämpsuks. Tänapäeval on need aga muu-tunud klassikaks.

Kui kaua suudaksid tänapäe- va lapsed olla ilma elektrita? Televiisor on kaasaegse pere-konna elu keskpunktis kamina-tule asemel. Ja isegi seda vähest koosolemise aega raisatakse hoopis telefonide peale, mille-ga saab teha kõike, ainult len-nata nad veel ei oska.

Elu eesmärki on raske tabada ja otsustada, mis on tähtis ja mis mitte. Ilmselt on õigus buda filosoofil, kes ütles, et elu ei ole mõistatus, mida peab lahenda-ma, vaid mäng, mida peab nau-tima.

Viido Polikarpus

Johannes Metsla 95

Johannes Metsla celebrated his 95th birthday with family and friends at The Flying Knife restaurant, in Semaphore. His actual birthday was 17 May.In Estonia, Johannes was a pilot with the Estonian airforce. He

was perhaps born to fly as taking off into the sky was his great passion. Here in Adelaide he was very involved in his second great passion ‒ singing. One of the founding members of the Adelaide Estonian Choir, he was significant in the development of the group. He would drive to many people’s homes, with fellow choir members in tow, to scout for members. Due to his deep strong voice, his fellow choir members dubbed him as ’Mr Bass’, present-ing him with a figurine with the same name. Their first perform-ances were in other venues, even before the Adelaide community had an Estonian House. Johannes was often found at Estonian House; at events and also

in a work capacity. Whenever repairs or renovations needed do-ing, he would always be on hand. He could take his hand to most trades, skills which amazed his mono-trade colleagues at work. He would proudly advise them that being Estonian meant you had more than just one skill. Talent has been evident throughout his life and his signature

song in the Adelaide Estonian Men’s Choir was ’Lauluke’. This was perhaps their first vinyl single. And indeed, his voice carries melodically to this day as he still sings every Christmas for his presents with style.In earlier days, Johannes was also a keen folk dancer. His part-

ners were Vivi Rohtla and Tiiu Hoile who he still holds in high regard. Other key talented people from the Adelaide Estonian community that he enjoyed friendships and performances with were Rutt Auväärt, Lembit Härm, Karl Kald and the original choir master, Udo Reeps. When he had the chance to give of his talents, he truly came alive and he cherished these other performers with whom he could share this.We wish the happiest year for Johannes’s 95th. Ta elagu!

Virgats, juuni 2011

Ühendatud Balti Komitee korraldusel

KÜÜDITAMISE 70. AASTAPÄEVAMÄLESTUSAKTUS

PÜHAPÄEVAL, 12. JUUNIL 2011 kell 14.00Sydney Läti Majas, 32 Parnell St. Strathfield

Aktusekõne: Dr Gunars Nagels, läti interneti ajalehe „Latvietis” toimetaja Melbourne’is

Kavas: eesti ansambel „Lõke”, läti ansambel „Jaunais Vejss”, leedu segakoor „Daina” ja solistid

Balti kunstinäitus, väljapanekud ja vastuvõtt

Kõik teretulnud!

journey which our people have traversed. Some may see it as wallowing but to me it symbol-ises the recapitulation of a jour-ney which may give courage to other refugees who will travel in our shoes.

Much has been written about emotional trauma: perhaps it has been somewhat skewed. It is difficult to know how this happens. Perhaps the most im-portant assets anyone can have are human warmth, and a sense of belonging and relevance. Perhaps we dig too deep into the ghoulish dungeons and forget that the trauma may be in the present and not in the past. Sharing of reminiscences is a privilege of increasing age.

Many of our folk are remote from each other and thus de-prived of the privilege of shar-ing accounts of the time when they met their greatest chal-lenges.

Elective immigration and trav-el are vastly different to flight from terror and distress. For the former there is a preconceived notion of new worlds to be met and experienced: There is time to plan and select the itinerary be it for months or a lifetime. There is the choice of saying goodbye or at least ‘auf wieder-sehen’ to Estonia. They have the secure choice of staying in con-tact with their families in Esto-nia. And let us not forget there is in Oz an existing network of their forefathers from the WW II cohort to point them in the

Mai Maddisson: Our past and present are but one!

right direction.Our people had no opportu-

nity to say goodbye and many have not have had the oppor-tunity to return and say hello. They were cast to wander into the wilderness not knowing whether there would be a home or if they would even be alive to need one. They forfeited many loved ones and lost many on the trek. Time heals and helps people reconcile but at times one lifetime is not enough to achieve this mammoth task.

What other projects are you currently involved in?

I am very much involved with the War Child Studies project in UK. Currently I am focussing on the long term outcomes of childhood refugees.

To ensure some balance of perception of life I am working on a book in a similar vein to the “Soul of Melbourne”. It will be about the Australian Out-back: Perhaps with some focus on how the Kooris have become lost in their own wilderness.

How do you find time?A seventy two hour day would

definitely help!

Aale Kask-Ong

Books by Mai Maddisson2011 Soul of Melbourne2009 When The Noise Had Ended

From page 4

Melbourne Victorian Arts Society’s näituse avamine 18.mail 2011.

8“MEIE KODU” 1. juuni 2011

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys

Consulate of the Republic of EstoniaAddress: 40 Nicholson St, Balmain East, NSW 2041

Office hrs 10am-4pm, Mon-Thu (Mon-Wed phone & email only)

Visiting hrs Thu, 10am-4pm Closed Fri-Sun and holidays

tel. (02)8014 8999, fax 8079 6886 email: sydney@estonianconsul.org

EELK SYDNEY JAANI KOGUDUSPühapäeval, 5. juunil kell 11.00 sõna-jumalateenistus kirikusaalis, teenib dr Inno Salasoo. Teenistusele järgneb koh-vilaud.Pühapaeval, 12. juunil kell 11.00 sõnaju-malateenistus Thirlmere küla saalis. Pühapäeval, 19. juunil kell 11.00 armu-lauaga jumalateenistus kirikusaalis, järgneb kohvilaud.Pühapäeval, 26. juunil kell 11.00 armu-lauaga jumalateenistus Thirlmere küla saalis.Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: meelis.rosma@gmail.comÕpetaja kodunt äraolemise puhul palu- takse jätta teade automaatvastajale.

Õpetaja Meelis Rosma

EELK ADELAIDE’i KOGUDUSKüüditamise mälestuse jumalateenistus on pühapäeval, 12. juunil läti kirikus kell 15.00. Teenib õpetaja Andres Palm. Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006 EELK MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUSJumalateenistus pühapäeval, 5. juunil kell 14.00 St. John kirikus. Teenivad õpe-taja Meelis Rosma ja õpetaja Phil Haar.Järgmine jumalateenistus on pühapäe-val, 3. juulil kell 14.00 St. John kirikus, teenib õp. Phil Haar. Peale jumalateenis-tust kohvilaud Eesti Majas. Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

Koguduse juhatus

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.30-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel 9412 4540. Uued lauljad teretulnud.Neljapäevased klubiõhtud Eesti Majas:Igal neljapäeval Eesti majas avatud koh-vik. Pakutakse eestipäraseid suupisteid ja sooja sööki. Uksed avatud kella kolmest üheksani. Tule ise ja võta sõber ka kaasa! Kohviku külastajale TASUTA wifi. SES liik-metele soodushinnad.Laupäeval, 4. juunil:SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek kell 10.00 Eesti Majas. Kavas Haapsalu salli kudumine ja heegeldamine.Neljapäeval, 9. juunil:SESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas. Kavas video ”Soome-Ugri kadunud jõe-äärne rahvas - komid”.Neljapäeval, 9. juunil:Eesti Sõjaveteranide Liidu korraline kuu koosolek Sydney Eesti Seltsi maja klubi-ruumis algusega kell 12.30 pl. Juhatus loodab heaarvulist osavõttu.Pühapäeval, 12. juunil:Ühendatud Balti Komitee korraldusel küüditamisaastapäeva mälestusaktus kell 14.00 Sydney Läti Majas, 32 Parnell St. Strathfield. Kavas koorid, solistid j.m. Kõik teretulnud.Pühapäeval 19. juunil:Võidupüha Kontsert - Aktus toimub Thirl-mere Küla saalis kell 14.00. Kõik Tere-tulnud!

Reedel, 24. juunil:The next Eesti Cafe at Eesti Maja 6:00pm - 11:00pm. It will be a Thai style din-ner.There will be some entertainment on the night as well. Please book early. Mick Nelson 0428 645128 or micknelson1@bigpond.com

THIRLMERE

Neljapäeviti: Käsitöö Klubi kokkutulek kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.Pühapäeval, 19. juunil:Võidupüha Kontsert - Aktus toimub Thirlmere Küla saalis kell 14.00. Kõik Teretulnud!

CANBERRA

Laupäeval, 18. juunil: Küüditamiste mälestamine kell 14.00 Austria Klubis, Mawsonis. Aktusekõneleja, Gabrielius Zemkalnis.

MELBOURNE

Kolmapäeviti:Eesti keele klassid Eesti Majas kell 18.00. Info Rait Sool, tel. 0405 913 122 või e-mail: raitsool@gmail.comKolmapäeviti:Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Ees-ti Majas. Info Hilja Toom tel. (03) 9398 1321 või Marje Tõnisson tel. (03) 9873 1198.Laupäeval, 4. juunil: Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas. Neljapäeval, 9. juunil:Seenioride klubi kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas. Pühapäeval, 12. juunil:Videofilmi pealelõuna kell 13.00 Eesti Majas. Pühapäeval, 23. juunil :Seenioride klubi kokkutulek kell 13.00

Eesti Majas. Pühapäeval, 26. juunil :Võidupüha ‒ Jaanipidu kell 15.00 Eesti Majas. Laupäeval, 2. juulil: Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.

ADELAIDE

Esmaspäeval, 6. juunil:Sõjaveteranide klubi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 6. juunil:AES Naisringi töökoosolek kell 13.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 8. juunil:Pensionäride klubi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Laupäeval, 11. juunil:Pärjapanek küüditatute mälestuseks kell 14.00 Migration Museum.Pühapäeval, 12.juunil:Mälestusjumalateenistus kell 15.00 läti kirikus, Wayville.Kolmapäeval, 22. juunil: Pensionäride kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.

PERTH

Laupäeval, 25. juunil: Kõik jaanitulele! Kell 4 - 10pm, 48 Ed-ward Street, Kenwick. Info ja registreeri-mine: http://oznetstudio.com.au/eesti.Küsimuste korral võta ühendust:ecrew11@gmail.com, tel. 044 981 7037.Üritus on tasuline.

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst 2010

NSW, AustraliaABN 81 348 495 339

Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@eestiselts.orgTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113 Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 Vastutav väljaandja: Aivo TakisPeatoimetaja: Aune VetikReporter-toimetaja: Aale Kask-Ong Toimetuse ametnikud: Kadri Stamos Koidula MuttikKüljendus: Aune VetikToimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukoh- tadega. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korri-geerida.Toimetus on avatud: kolmapäeval kell 12.00 ‒ 16.00 neljapäeval kell 12.00 ‒ 16.00

TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $99.00 Kuueks kuuks $55.00Kolmeks kuuks $33.00

Toetustellimine:üheks aastaks alates $120.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:Euroopa, USA ja Kanada: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $100.00; 6 kuud $60.00Aadressi muudatused $3.30

KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $5.50Kuulutuste miinimumhind $15.40Foto või logo lisamine:Foto - $10.00; logo - $5.00Leinakuulutuste miinimumhind $44.00Üksiknumbri hind: $2.50

TASUMINE •ülekandegaMeie Kodu, Commonwealth Bank, A/c No 00902413, BSB 06 2017•tšeki või rahakaardiga: Meie Kodu, PO Box 147, Darlinghurst, NSW 1300Printed by Torch Publishing Company Pty Ltd - 47 Allingham St., Condell Park. ABN 46 008 462 404.

Eesti Arhiiv Austraalias on suletud kolm nädalat: 22.juunist kuni 6.juulini

13. juulist oleme taas avatud igal kolmapäeval kella 10-15.00

RISTSÕNAD nr 2476

PAREMALE: 1. Üks täppisteadustest 9. K.A. Hindrey ajalooline romaan, 5, 2, 610. Lugupidamine12. Kala14. Taevasaadik15. Hurmav19. Varandus20. Osa skeletist22. Rootsi kirjanik, 5, 824. Oslo endine nimi

ALLA: 2. Haava jälg 3. Eritis 4. Arvelaud 5. Tõestatav väide, juhtmõte 6. Võmmi ja varga romaan 7. Õllelisand 8. Riik Lõuna-Ameerikas11. Kontrollija13. Kehavõõras ese või aine16. Heinavõrk17. Hästi lahti18. Laulu “Õrn ööbik” sõnade autor21. Paha lõhn23. Peksis

LAHENDUS NR 2475

PAREMALE: 1. Kalev ja Linda 8. Eesel 9. Rosolje10. Sandaal11. Imik13. Eraldi15. Pedant17. Elts18. Põldpüü21. Tilluke22. Isand23. Ristikheinad

ALLA: 1. Keeks 2. Lisan 3. Viljandi 4. Aprill 5. Issi 6. Dilemma 7. Leuko- tsüüdid12. Pealmine14. Antilli16. Apteek17. Esto19. Plaan20. Ruut

1 2 3 4 5 6

7 8

9

10 11 12

13

14 15

16 17 18

19 20

21

22 23

24