Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 5 INFOLEHT...

AASTATKODUMAISE

EEST VÄLJAS

AASTATKODUMAISE

EEST VÄLJAS

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDU-UUDISED EUROOPAST

2017DETSEMBER

INFOLEHT5

Lihtsamad eeskirjad ja paind-likum lähenemisviis taga-vad, et ühine põllumajandus-poliitika (ÜPP) on tulemus-lik nii põllumajandustootja-te toetamisel kui ka ELi põl-lumajanduse kestliku aren-gu edendamisel. Algatusega nähakse liikmesriikidele ette suurem vabadus valida, kui-das ja kuhu investeerida ühi-se põllumajanduspoliitika raames neile antud toetusra-ha, et saavutada keskkonna, kliimamuutuse ja kestlikku-sega seotud ühised kaugele ulatuvad eesmärgid.

Põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Phil Hogan ütles: „29. no-vembril avaldatud teatisega taga-takse ühise põllumajanduspoliiti-ka selliste uute esile kerkivate ees-märkide täitmine nagu aruka ja klii-

mamuutustele vastupanuvõimeli-se põllumajandussektori toetamine, keskkonnakaitse ja kliimameetme-tega seotud vastutuste suurendami-ne ning maapiirkondade sotsiaalma-jandusliku olukorra parandamine. See muudatus kujutab endast olulist sammu ühise põllumajanduspoliiti-ka rakendamisel. Kui praegune süs-teem uue vastu välja vahetatakse, suureneb liikmesriikide ja piirkon-dade subsidiaarsus tuntavalt.“

Praegune kahesambaline struk-tuur säilib, kuid ELi tasandil kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks on võimalik lihtsamini ja paindliku-malt võtta üksikasjalikke meetmeid. ELi iga liikmesriik koostab eesmär-kide täitmiseks oma strateegiaka-va, mille komisjon seejärel heaks kiidab. Vastavuse asemel pööratak-se rohkem tähelepanu edusammu-de jälgimisele ja konkreetsete tu-lemuste saavutamiseks vajalike ra-

haliste vahendite kasutamisele. Ko-handatud lähenemisviisi kasutami-ne tüüplahenduse asemel tagab, et poliitikameetmed ja nende tegelik mõju on kohapealsetele rakendaja-tele arusaadavamad.

Põllumajandustootjaid toetatakse ka edaspidi otsetoetussüsteemi kau-du. Teatis ei mõjuta ELi tulevaste ra-haliste vahendite üle peetavate aru-telude tulemusi ega komisjoni ette-panekut järgmise mitmeaastase fi-nantsraamistiku kohta. See ei ole ammendav, kuid selles vaadeldakse mõningaid võimalusi, kuidas põllu-majandustootjaid õiglasemalt ja si-hipärasemalt toetada. Põllumajan-dust ja toidutootmist mõjutavad jät-kuvalt kliimamuutused ja loodusva-radega seotud piirangud. Tulevane ÜPP peaks sisaldama auahnemaid eesmärke, seda nii seoses ressursitõ-hususe, keskkonnahoiu kui ka klii-mameetmetega.

Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik: paindlik, õiglane ja säästev ühine põllumajanduspoliitika

2 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | DETSEMBER | 5/2017

3

1. UUS KONTEKST

ELi põllumajandussektoril ja maapiirkondadel on liidu heaolu ja tuleviku loomisel oluline roll. EL on oma põllumajandusega üks maailma juhtivaid toidutootjaid ja tagab toiduga kindlustatuse enam kui 500 miljonile Euroopa kodanikule. ELi põllumajandustootjad on ka olulised looduskeskkonna haldajad, kuna nende hoole all on pinnase, vee ja õhu loodusvarad ning elurikkus 48 protsendil ELi pindalast (metsandusettevõtjate arvele langeb veel 36 %) ning nad tagavad hädavajalike süsinikdioksiidi sidujate olemasolu ja taastuvallikate kättesaadavuse tööstus- ja energeetikasektorile. Samuti on nad nendest loodusvaradest otseselt sõltuvad. Põllumajandusest sõltub suur hulk töökohti nii sektori sees, kus leidub püsivat tööd 22 miljonile inimesele, kui ka toidusektoris laiemalt (põllumajanduse, toidutöötlemise ja nendega seotud jaemüügi ja teenuste valdkonnas on kokku umbes 44 miljonit töökohta). ELi maapiirkonnad on koduks 55 % liidu kodanikest1 ning moodustavad olulise tööhõive-, puhke- ja turismibaasi.

Joonis 1

1 See hõlmab peamiselt maapiirkondi ja keskmise asustusega piirkondi (vastavalt OECD määratlusele).

3

1. UUS KONTEKST

ELi põllumajandussektoril ja maapiirkondadel on liidu heaolu ja tuleviku loomisel oluline roll. EL on oma põllumajandusega üks maailma juhtivaid toidutootjaid ja tagab toiduga kindlustatuse enam kui 500 miljonile Euroopa kodanikule. ELi põllumajandustootjad on ka olulised looduskeskkonna haldajad, kuna nende hoole all on pinnase, vee ja õhu loodusvarad ning elurikkus 48 protsendil ELi pindalast (metsandusettevõtjate arvele langeb veel 36 %) ning nad tagavad hädavajalike süsinikdioksiidi sidujate olemasolu ja taastuvallikate kättesaadavuse tööstus- ja energeetikasektorile. Samuti on nad nendest loodusvaradest otseselt sõltuvad. Põllumajandusest sõltub suur hulk töökohti nii sektori sees, kus leidub püsivat tööd 22 miljonile inimesele, kui ka toidusektoris laiemalt (põllumajanduse, toidutöötlemise ja nendega seotud jaemüügi ja teenuste valdkonnas on kokku umbes 44 miljonit töökohta). ELi maapiirkonnad on koduks 55 % liidu kodanikest1 ning moodustavad olulise tööhõive-, puhke- ja turismibaasi.

Joonis 1

1 See hõlmab peamiselt maapiirkondi ja keskmise asustusega piirkondi (vastavalt OECD määratlusele).

PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

Muud ettepanekud:- soodustada nüüdisaegse tehno-

loogia kasutamist, et toetada põllumajandustootjaid kohapeal ja tagada läbipaistvam ja kind-lam turg;

- julgustada noori põllumajandus-tegevusega alustama, koordinee-rides tegevust liikmesriikide pä-devusega sellistes valdkondades nagu maa maksustamine, maa-kasutuse planeerimine ja oskuste arendamine;

- leida lahendus kodanike murede-le, mis on seotud kestliku põllu-majandustootmisega, sealhulgas tervise, toitumise, toidu raiska-mise ja loomade heaoluga;

- võtta sidusaid meetmeid, mis on kooskõlas üleilmsete meetmete-ga, eriti sellistes valdkondades nagu kaubandus, ränne ja kestlik areng;

- luua riskijuhtimist käsitlev ELi tasandi platvorm, et aidata põl-lumajandustootjatel paremini toime tulla kliimamuutustest tin-gitud ebakindluse, hindade kõi-kumise ja muude riskidega.

- Komisjon esitab asjakohased sea-dusandlikud ettepanekud teati-ses kirjeldatud eesmärkide jõus-tamiseks enne 2018. aasta suve

pärast mitmeaastase finantsraa-mistiku ettepanekut.

Euroopa Komisjoni teatises ÜPP tuleviku kohta nähakse vajadust ühtlustada põllumajanduse otsetoetusiEesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on positiivne, et Euroo-pa Komisjoni teatises käsitletakse ka ebavõrdsete otsetoetuste teemat.“Oleme kohtumistel Euroopa Komis-joni põllumajandusvoliniku Phil Ho-gani ja teiste poliitikakujundajatega ebavõrdsete konkurentsitingimus-te probleemi alati rõhutanud. Hea-meel on tõdeda, et see teema pälvib ka uue perioodi ettevalmistamisel tugevat poliitilist tähelepanu,” üt-les põllumajanduskoja juhatuse esi-mees Roomet Sõrmus.Teatises öeldakse, et “vähendada tu-leks liikmesriikide vahelisi erinevu-si seoses ÜPP raames antava toetu-sega. Ehkki tuleb tunnistada suhte-liste tööjõukulude ja maa hinna suu-ri erinevusi ning varieeruvat põllu-majanduslikku potentsiaali ELi eri piirkondades, seisavad kõik ELi põl-lumajandustootjad siiski silmitsi sarnaste probleemidega, mis on seo-tud turukõikumiste, keskkonna ja kliimaga.”

Sõrmuse sõnul võivad Eesti põllu-majanduse konkurentsivõimet kah-justada komisjoni teatises pakutud ettepanekud, mis käsitlevad võima-lust kehtestada otsetoetustele ko-hustuslik ettevõttepõhine piirmäär, vähendada toetust suurematele põl-lumajandustootjatele või keskendu-da ümberjaotavale toetusele. “Põllu-majanduspoliitika eesmärgiks peaks olema asjakohaseid meetmeid kasu-tades kõikide põllumajandustootja-te konkurentsivõime kindlustamine sõltumata ettevõtte suurusest, otse-toetuste ümberjaotamine seda ees-märki saavutada ei aita. Vastupidi, sellel võivad olla näiteks väga nega-tiivsed mõjud põllumaa rendihinda-dele,” rõhutas koja juht.Ühise põllumajanduspoliitika uut tulemustele orienteeritud arhitek-tuuri kommenteerides rõhutas Sõr-mus, et vajame tugevat ühist põllu-majanduspoliitikat, mis sätestaks ühised ja lihtsad reeglid ELis. Põl-lumajanduskoda tervitab komisjo-ni kava lihtsustada ühist põlluma-janduspoliitikat, samas vajab täien-davat analüüsi, kas komisjoni poolt pakutud uus keskkonnahüvede pakkumise mudel aitab sellele kaa-sa või muudab ÜPP veelgi keeruli-semaks.

35/2017 | DETSEMBER | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

Eesti ja Läti esindajad kohtusid Euroopa Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskisega29. novembril kohtusid Põl-lumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron, Brüsseli esindaja Ene Kär-ner ja Läti Põllumeeste Liidu asepresident Maira Dzelzka-leja-Burmistre Euroopa Ko-misjoni asepresidendi Valdis Dombrovskisega, et kõnele-da ühise põllumajanduspo-liitika tulevikust ning Balti riikide murekohtadest.

Peamiselt rahandusküsimuste eest vastutav volinik Dombrovskis näi-tas põhjalikke teadmisi Balti riikide muredest ja eesmärkidest põlluma-janduspoliitika vallas ning rõhutas kohe kohtumise alguses, et otsetoe-

tuste ühtlustamine peab jätkuma. EL järgmise perioodi eelarvest on hetkel veel vara rääkida, sest selle koostamine alles käib. Otsustamata on üldised eelarveküsimused, pole jõutud ka sektoriaalsete aruteludeni nagu ÜPP. Ametlikult avaldatakse EL mitmeaastase eelarve (Multian-nual Financial Framework, MFF) et-tepanekud 2018. aasta maikuus.

Brexiti jm EL eelarvet koormava-te teemade valguses väheneb EL eel-arve 10-13 %. Paraku on ÜPP ja üh-tekuuluvuspoliitika enim rahastata-vad eelarveread EL-s, seega eelar-ve vähendamise eesmärgi puhul on mõistetav, et esmalt soovitakse just neid kärpida. Tuleks leida mõistlik ja tasakaalustatud lähenemine. Tu-

lemused ei saa olla väga kiired, kuid need on vajalikud. On alust arvata, et vaatamata mitmesugustele kuu-lujuttudele jätkub ka ühtekuuluvus-poliitika rahastamine edaspidi, kuid on teadmata, millises mahus.

Volinik Dombrovskis oli teadlik ka Baltimaade ja Soome murest il-mastikukahjude pärast sel aastal ning sõnas, et selle üle arutelud jät-kuvad. Olukorraga ollakse kursis Komisjoni presidendi Junckeri tase-meni välja ning toimuvad arutelud, kuidas kahju kannatanuid aidata.

Volinik rõhutas, et edasine koos-töö ja vastastikune infovahetus põl-lumeeste esindajatega on teretulnud ning loodetavasti kohtutakse taas järgmise poolaasta jooksul.

4 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | DETSEMBER | 5/2017PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

Eesistumise võit: Omnibus- ehk koond määruse põllumajandus-küsimustes jõuti kokkuleppeleEuroparlament ja EL Nõukogu jõud-sid 12. oktoobril kokkuleppele nn Omnibus-määruse kinnitamise üle, mis sisaldab põllumajanduspoliitika reeglite lihtsustamist, tõhusamaid riskijuhtimismeetmeid ja tugevamat läbirääkimisjõudu põllumeestele. Kokkulepe on osa diskussioonist teh-niliste muudatuste kohta ÜPP reegli-tes, eesmärgiga teha põllumeeste elu lihtsamaks. Esimene kokkulepe, mi-da nähakse ka ÜPP vahekokkuvõt-tena, sillutab teed uuele EL eelar-veseadusele, mis hakkab kehtima 1. jaanuaril 2018. Kokkulepitud põllu-majanduse osa on ainult üks palju-dest Omnibus-määruses käsitletava-test valdkondadest (regionaalpoliiti-ka, tööstus, transport, eelarve ja eel-

arvekontroll), mille üle läbirääkimi-sed veel jätkuvad.

Kokkulepitud reeglitega lihtsusta-takse ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) mitmete tehniliste parandus-te tegemisega ÜPP-d reguleerivasse nelja määrusesse: otsetoetuste, maa-elu arengu, ühise turukorralduse ja horisontaalne määrus.

Otsetoetused• aktiivne põllumajandustootja: va-

he tegemine aktiivsete ja mitteak-tiivsete põllumajandustootjate va-hel muutub valikuliseks ning see-tõttu ei pea liikmesriigid, kelle jaoks oli tegu ülemäärase haldus-koormusega, seda jätkama;

• püsirohumaa: praeguseid norme

muudetakse, et pakkuda liikmes-riikidele suuremat paindlikkust nõude rakendamisel;

• toetuste vähendamine: kokkulep-pega kinnitatakse liikmesriikide võimalus vaadata kord aastas lä-bi otsused, mis käsitlevad otsetoe-tuste vähendamist;

• kliimat ja keskkonda säästva-te põllumajandustavade kasuta-mine: ökoloogilise kasutusees-märgiga maana käsitatakse põl-lumajandusmaad, kus kasvata-takse selliseid sorte nagu siidpöö-ris (miscanthus) ja kaelus-vaigu-lill (silphium perfoliatum), samuti meetaimedele mõeldud kesa;

• noored põllumajandustootjad: noortele põllumajandustootjatele


antakse toetusi viieks aastaks ala-tes taotluse esitamisest, kui taot-lus esitati viie aasta jooksul põllu-majandusettevõtte asutamisest. Li-saks võivad liikmesriigid suurenda-da noorte põllumajandustootjate toetusi esimeses sambas kuni 50% kehtivate ülemmäärade piires;

• vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus: liikmesriigid saa-vad võimaluse vaadata kord aas-tas oma otsus läbi.

Ühine turukorraldus• väärtuse jaotamine: võimalust pi-

dada kollektiivseid läbirääkimisi väärtuse jaotamise tingimuste üle lepingutes laiendatakse ka muu-dele sektoritele peale suhkrusek-tori ning see muutub vabatahtli-kuks;

• tootjaorganisatsioonid: tootja-organisatsioonide vabatahtliku tunnustamisega seoses otsusta-sid institutsioonid säilitada prae-guse olukorra, st nõude, et nen-de majandustegevus oleks tegelik ja erandi tegemine on ette nähtud piimasektorile. Uue organisatsioo-nide kategooria (läbirääkimisor-ganisatsioonid) lisamise ettepanek lükati tagasi;

• tootjaorganisatsioonid ja konku-rentsieeskirjad: mõnda tootja-organisatsioonide eesõigust, nt tootmise kavandamine, tootmis-kulude optimeerimine, turule laskmine ja läbirääkimiste pida-mine liikmete nimel põllumajan-dustoodete tarnimise lepingute üle, mis juba eksisteerivad sellis-tes sektorites nagu oliiviõli, veise-liha ja põllukultuurid, laiendatak-se kõikidele sektoritele, et paran-dada põllumajandustootjate posit-siooni tarneahelas. Sellist laien-damist arvesse võttes otsustati li-sada tootjaorganisatsioone käsit-levale artiklile ka mõned kaitse-meetmed konkurentsi kindlusta-miseks;

• puu- ja köögivilja rakenduskavad, vein ja impordikvoodid: kokku-lepitud normidega nähakse ette lihtsustamine ja tehnilised paran-dused nimetatud valdkondades;

• kriisiohje: kriisiperioodidel toot-mise vabatahtliku vähendamise kava ettepanek jäeti välja ja see-ga lükati arutelu kõnealuse teema üle edasi 2020. aasta järgse ühi-

se põllumajanduspoliitika eelseis-vaks läbivaatamiseks.

Maaelu areng• sissetuleku stabiliseerimise va-

hend: samal ajal, kui üldise sisse-tuleku stabiliseerimise vahendi-ga seotud toetust antakse jätku-valt, kui põllumajandustootja sis-setulek väheneb rohkem kui 30% tema keskmisest aastasissetule-kust, on uue sektoripõhise vahen-di künnis 20%. Samamoodi tehak-se kindlustuslepingute puhul, mis katavad muu hulgas halbadest il-mastikutingimustest tulenevad kahjud, toetus kättesaadavaks ju-hul, kui hävinud on rohkem kui 20% põllumajandustootja keskmi-sest aastatoodangust;

• rahastamisvahendid: mitu muu-datust tehti normidesse, mida tu-leb järgida rahastamisvahendite puhul, et edendada nende kasuta-mist ja ühtlustada neid muude ELi struktuuri- ja investeerimisfondi-dega.

Horisontaalne määrus• kriisireserv: kuigi praegu kehti-

vaid norme ei muudetud, kohus-tus komisjon järgmise mitmeaas-tase finantsraamistiku ettevalmis-tamise raames esitatud avalduses vaatama läbi reservi toimimise, et võimaldada tõhusat ja õigeaegset sekkumist turukriisi ajal;

• 50/50 reegel: ettepanek kaota-da nn 50/50 reegel lükati tagasi. Liikmesriikide ja ELi eelarvest jät-katakse võrdselt finantstagajärge-de kandmist summade puhul, mis on normide eiramise tõttu kadu-ma läinud ja mida ei ole mõistliku tähtaja jooksul tagasi nõutud;

• finantsdistsipliin: lihtsustati keh-tivat korda, millega tagatakse, et ÜPP sätete alusel tehtud kulud ei ületa ELi eelarves sätestatud ülemmäärasid - seda haldab nüüd komisjon üksi.

Parlament ja Komisjon kiidavad koostöödEuroparlamendi põllumajandusko-mitee läbirääkimiste tiimi juht Paolo De Castro ütles tulemust kommen-teerides, et põllumehed saavad pare-mad vahendid reageerimaks turu vo-latiilusele ja keskkonnariskidele ning parendamaks oma positsiooni tar-

neahelas. See muudab EL põlluma-janduspoliitika ausamaks ja lihtsa-maks, paremini kohandatuks põllu-meeste vajadustele ja aitab paremini täita tarbija ootusi. Raportöör Albert Dess ütles, et liikmesriigid saavad ise otsustada, kas viis aastat või kauem kündmata maa kvalifitseerub püsiro-humaana või mitte.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja sõnas, et Komisjon on tänulik konst-ruktiivse koostöö eest ning määrus sisaldab palju kasulikke elemente, mis põhinevad Komisjoni senistele pingutustele lihtsustamise osas, eri-ti rohestamist, riskijuhtimist ja põl-lumeeste ühistegevust puudutav osa. Komisjon on siiski mures konkurent-siseaduse muutmise üle, milles nõu-kogu ja parlament leppisid kokku il-ma mõju-uuringut korraldamata. See viib juriidilise ja protseduurilise ebakindluseni, mis on ebasoovitav ja mille mõju ja järeltulem ei ole sel-ged, lisasid ametnikud.

Ka Põllumajanduse Erikomitee (SCA) kinnitas eelnenud kokkulep-ped, sillutades teed tehnilistele pa-randustele ÜPP määrustes, mis hak-kavad kehtima 1. jaanuaril 2018. a.

Copa-Cogeca kutsub üles Omnibus-määrust kiiresti ellu rakendamaCopa - Cogeca tervitas Europarla-mendi ja EL Nõukogu saavutatud kokkulepet, mis lihtsustab ÜPP-d, edendab põllumeeste läbirääkimis-võimet ning kindlustusskeeme kao-tuste kompenseerimiseks.

Copa - Cogeca peasekretär Pek-ka Pesonen ütles: “Tänan Europarla-menti, eriti saadikuid Paulo de Cast-rot ja Michel Dantini nende töö eest selle positiivse tulemuse saavutami-sel. Tänan ka Eesti eesistumist selle-le kokkuleppele jõudmise eest.”

Vähendamaks büroktaatiat ja jul-gustamaks kindlustusmeetmeid ka-sutusele võtma, tuleks kokku lepitud Omnibus-määrus ellu rakendada 1. jaanuarist 2018. “Poliitiline kokkule-pe Europarlamendi ja EL Nõukogu va-hel on positiivne samm. Et see oleks efektiivne, vajavad põllumehed nen-de meetmete rakendamist enne uue toetusperioodi algust. Julgustame EL institutsioone Omnibus-määrust osa-deks jagama ning kiiresti kinnitama ja rakendama juba kokku lepitud põl-lumajanduse osa,” sõnas Pesonen.

6 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | DETSEMBER | 5/2017KAUBANDUS

EL ja Jaapan viimistlevad majanduspartnerluslepingutEuroopa Komisjoni kauban-dusvolinik Cecilia Malmst-röm ja Jaapani välisminister Taro- Ko-no teatasid 8. det-sembril, et lõplikud arutelud ELi–Jaapani majanduspart-nerluslepingu üle on lõppe-nud edukalt.

Põhimõttelisele poliitilisele kokku-leppele jõuti 6. juulil 2017 toimunud ELi–Jaapani tippkohtumisel ning sel-lest ajast peale on läbirääkijad tege-lenud viimaste üksikasjadega, et vor-mistada lõplik juriidiline tekst. See etapp on nüüd läbi saanud.

Läbirääkimiste lõpuleviimine on oluline verstapost protsessis, mille tulemusena sõlmitakse suurim ka-hepoolne kaubandusleping, mille üle EL on kunagi läbirääkimisi pida-nud. Selle majanduspartnerluslepin-guga avanevad mõlemale poolele to-hutud turuvõimalused ning tugev-neb ELi ja Jaapani vaheline koostöö mitmes valdkonnas. Samuti kinnitab see säästva arengu nimel tehtavaid ühiseid jõupingutusi ja hõlmab esi-mest korda Pariisi kliimakokkulep-pega seotud kohustust.

Pärast kinnituse saamist protses-si lõpulejõudmise kohta 8. detsemb-ri varahommikul sõnas Jean-Clau-de Juncker peaminister Abega pee-tud telefonikõnes: „See leping näi-tab ELi tippvormi nii vormi kui ka si-

su poolest. EL ja Jaapan edastavad jõulise sõnumi avatud, ausa ja reeg-litel põhineva kaubanduse kaitseks. See leping sisaldab ühiseid väärtu-si ja põhimõtteid ning annab mõle-male poolele käegakatsutavat kasu, kaitstes samal ajal teineteise tundlik-ke valdkondi. Kooskõlas juulis võe-tud kohustusega lõpetasime arute-lud enne aasta lõppu. Järgnevalt tee-me kõik, mis vaja, et esitada leping Euroopa Parlamendile ja ELi liikmes-riikidele, et meie ettevõtted ja koda-nikud saaksid kasutada selle täielik-ku potentsiaali enne minu komisjoni ametiaja lõppu.“

Põllumajanduse ja maaelu aren-gu volinik Phil Hogan lausus: „See le-ping kujutab endast kõige olulisemat ja kaugele ulatuvamat tehingut, mis EL on eales põllumajanduslike toidu-ainete kaubanduses sõlminud. See annab meie põllumajanduslike toidu-ainete eksportijatele tohutu kasvuvõi-maluse väga suurel, arenenud ja ko-genud turul. Meil läks korda arenda-da välja meie ekspordiprofiiliga sobiv vabakaubanduslepingu näidis ja saa-vutada samas vastastikku kasulik le-ping meie partneriga. See näitab, et EL on juhtiv jõud maailmas ning keh-testab standardeid ülemaailmses kau-banduses ja selle eeskirjades. See on konkreetne näide sellest, kuidas EL rakendab üleilmastumist oma koda-nike hüvanguks. ELi põllumajandusli-

ke toiduainete eksport loob kvaliteet-seid töökohti, millest enamik asub maapiirkondades.“

Juulist alates toimunud arutelu-des keskenduti järgmistele lahtiseks jäänud tehnilistele küsimustele: ELi ja Jaapani kohustuste tasakaalusta-mine tariifide ja teenuste osas; ELi ja Jaapani geograafiliste tähiste kait-se sätete kokkuleppimine; lõplikule kokkuleppele jõudmine head regu-leerimistava ning regulatiivset koos-tööd ja läbipaistvust käsitlevate pea-tükkide osas; Pariisi kokkuleppe täit-misega seotud kohustuste tugevda-mine kaubanduse ja säästva arengu peatükis; mitme väiksema lahenda-mata jäänud küsimuse lahendamine lepingu eri osades.

Lepingu põhielemendidMajanduspartnerluslepinguga kõr-valdatakse suur osa Jaapanisse eks-portivate ELi äriühingute makstava-test tollimaksudest, mis ulatuvad aas-tas 1 miljardi euroni. Samuti kaota-takse mitmed pikaajalised õiguslikud tõkked. Lisaks avab leping ELi peami-sele põllumajanduslikule ekspordile pääsu 127 miljoni tarbijaga Jaapani turule ning suurendab ELi ekspordi-võimalusi mitmes valdkonnas.

Leping toob EList pärit põlluma-janduskaupade ekspordiga seoses kaasa eelkõige järgmise:• kaotatakse tollimaksud mitme

juustusordi puhul, näiteks Gou-da ja Cheddar (praegu 29,8%), ja veiniekspordi puhul (praegu kesk-miselt 15%);

• võimaldatakse ELil suurendada märkimisväärselt veiseliha ekspor-ti Jaapanisse, samas kui sealiha puhul muutub töödeldud sealiha-ga kauplemine tollimaksuvabaks ja värske sealihaga kauplemine peaaegu tollimaksuvabaks;

• tagatakse enam kui 200 kvaliteet-se Euroopa põllumajandustoo-te ehk geograafilise tähise kaitse Jaapanis ning ka valitud Jaapani geograafiliste tähiste kaitse ELis.

Lepingus on ka mahukas peatükk kaubanduse ja säästva arengu kohta; seatakse kõrged standardid tööjõu, ohutuse, keskkonna- ja tarbijakaitse-le; tugevdatakse ELi ja Jaapani tege-vust säästva arengu ja kliimamuutus-te valdkonnas ning tagatakse täieli-kult avalike teenuste osutamine.

© European Union , 2017 / Source: EC - Audiovisual Service / Photo: Etienne Ansotte

75/2017 | DETSEMBER | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast KAUBANDUS

“Karm” Brexit mõjub EL lihatööstustele laastavamalt kui Venemaa impordikeeld“Karmil” Brexitil on katast-roofiline mõju Euroopa liha-tööstustele, selgub hiljuti aval-datud Euroopa lihakauplejate liidu UECBV uuringust.

Uuring, mille tellis UECBV ja viis läbi Red Flag Consulting, analüüsib nn kar-mi Brexiti võimalikku mõju Euroopa li-hasektorile. Uuringu tulemuste koha-selt võib kokkuleppe mittesaavutami-ne (“no-deal”) viia järgmiste tulemus-teni: • Kaubanduse kokku kukkumine – EL

veiseliha ekspordi 84%-line langus Ühendkuningriikidesse;

• Hinnašokk – EL sealihatoodangu väärtus langeb 2,3 miljardit eurot ja veiselihatoodangu väärtus 2,4 mil-jardit eurot;

• Töökohtade kadumine – kaob vähe-malt 32 000 töökohta üle EL nii põl-lumajandusettevõtetes kui ka töötle-vas tööstuses ja jaekaubanduses .

Sellise stsenaariumi kohaselt kannatab lihasektor raskemate tagajärgede all kui teised sektorid ka järgmistel põh-justel: • Kõrgemad WTO tariifid kui teistes

sektorites;• Lisakulud veterinaarkontrollile, mis

lisanduvad kõikidele kaupadele ra-kenduvatele tollikontrollidele;

• Katkestused tarneahela toimimises ning kaos lühikese tarnetähtajaga värske liha tarnesüsteemides.

Põhjalik raport modelleerib karmi Bre-xiti mõju EL ja Ühendkuningriigi vahe-lisele kaubandusele, tuues välja stse-naariumi, mille kohaselt hinnabarjää-rid ning lisanduvad veterinaarkontrol-lid ja suurenenud transpordikulud vä-

hendavad kauplemist EL ja ÜK vahel. Veiselihakaubandus väheneb hinnan-guliselt kuni 84%, lambalihakauban-dus 76% ning sealihakaubandus 48% võrra. Lisakoguste liha jäämine EL si-seturule võib lühiajaliselt langetada veiseliha hinda 8.8% ja sealiha hinda 7.3% võrra. See hinnašokk võib lan-getada EL lihatoodangu väärtust: 2,4 miljardit € veiseliha ning 2,3 € miljar-dit eurot sealiha puhul. Kaotus läbib šokilainetena kogu sektorit ning kon-servatiivse hinnangu kohaselt võib EL-s tervikuna kaduda 32 000 töökohta.

Uuringu tulemusel leitakse, et kar-mil Brexitil on valdavalt negatiivne mõ-ju EL lihaturule, arvestades olulist kau-bandusvoogu EL ja ÜK vahel. Kuna Ühendkuningriigi turul valitseb peami-selt liha puudujääk, saab selle tagajär-gi tunda olema kõikjal EL-s. Uus turu-väljund on vaja leida tervele müriaadi-le erinevatele karkassi osadele - lihalõi-kudele ja -toodetele, mistõttu puudu-tab see kõiki EL liikmesriike, ka neid, kellel otsene kaubandus Ühendkuning-riigiga on olnud vähene. Karmi Brexi-ti poolt tekitatava šoki ulatus on mär-kimisväärselt suurem, kui oli Venemaa impordikeeld 2014. aastal ning alter-natiivsete turgude leidmine saab olema oluliselt raskem, rõhutatakse raportis.

Lisaks on oodata ulatuslikku kaas-aegse tarbija ootustele vastava värske liha tarnimise katkestusi keeruliste lo-gistikasüsteemide tõttu, mis põhjusta-vad lihasektorile edasisi kahjusid ning peletavad Ühendkuningriigi tarbijad värske liha ostmisest eemale.

Uuringus pakutakse siiski välja ka lahendusi katastroofi minimeerimi-seks. Soovitused on järgmised: • Õigeaegne ja piisavalt pikk ülemine-

kuperiood, et ettevõtted saaksid uu-te oludega kohaneda;

• Kaubandussuhted, mis tekitaksid võimalikult vähe lisakoormust, eriti VKE-dele, ning praeguste tingimuste säilitamine, kui vähegi võimalik;

• Seadusandluse järjepideva kooskõ-lastamise tagamine EL ja ÜK vahel ;

• Turu toetusmehhanismide raken-damine, sh turulepääsu parendami-seks, rahvusvaheliselt lihtsustatud transiitsüsteemid ning eluliselt vaja-likud investeeringud sadamateenus-tesse.

UECBV juhataja Philippe Borremans ütles raportit kommenteerides, et karm Brexit kujutab endast suurimat ohtu EL tootjatele, töötlejatele ja tarbi-jatele, millel on potentsiaalselt suurem negatiivne mõju kui Venemaa impor-dikeelul. Lõigates ära ühe suurima ja kõrgeima väärtusega lihaturu Euroo-pas, ähvardab Brexit katastroofi liha-tööstusele kogu EL-s. Halvima stsenaa-riumi korral, kui EL ja ÜK vahel ei sõl-mita mitte mingit kokkulepet, on mõ-ju sektorile laastav tänu lisanduvatele tollimaksudele, veterinaarkontrolli ta-sudele ja suurenenud tolli- ning trans-pordikontrollidele ja sellega seotud lo-gistilistele katkestustele.

Järeldused, millele uuringus jõu-takse, peegeldavad meie suurimaid hirme: karm Brexit saadab šokilane üle kogu EL lihasektori, hävitab töö-kohad, tõstab tarbijahindu ning laas-tab meie sektori väikeettevõtete oma-nike elatusvahendid. Kriisi ulatus on liiga suur, et seda ignoreerida; pa-lume poliitikategijatel tõsiselt järgi-da uuringus esitatud soovitusi ning kaitsta seda elujõulist ja tähtsat Eu-roopa toidusektorit, lisas ta.

Järgmised sammud8. detsembril avaldatud teadaanne tähendab, et EL ja Jaapan alustavad nüüd lepingu teksti juriidilist kontrol-li ehk toimub selle õiguslik läbivaata-mine. Kui see toiming on lõpetatud, tõlgitakse lepingu ingliskeelne tekst teistesse 23 ELi ametlikku keelde ja jaapani keelde.

Pärast seda esitab komisjon lepin-gu heakskiitmiseks Euroopa Parla-mendile ja ELi liikmesriikidele, pida-

des silmas eesmärki jõustada leping enne praeguse Euroopa Komisjoni ametiaja lõppu 2019. aastal.

Samal ajal jätkuvad läbirääkimi-sed investeeringute kaitse standar-dite ja investeeringute kaitse alaste vaidluste lahendamise üle. Mõlema poole kindel soov on saavutada või-malikult kiiresti vastastikune lähene-mine investeeringute kaitse läbirääki-mistel, võttes arvesse mõlema poole ühist pühendumist luua Euroopas ja

Jaapanis stabiilne ja turvaline inves-teerimiskeskkond.

EL ja Jaapan jätkavad koostööd strateegilise partnerluse lepingu va-rase sõlmimise nimel. Selle lepinguga tugevdatakse veelgi ELi–Jaapani su-het ja see annab meie tulevasele ühi-sele tegevusele strateegilise suuna ja järjepidevuse. Strateegilise partner-luse leping ja majanduspartnerlusle-ping kavatsetakse koos alla kirjutada 2018. aastal.


Nõukogu jõudis kokkuleppele uue mahetootmise määruse osas20. novembril kiitsid EL põl-lumajandus- ja kalandusmi-nistrite nõukogu esindajad heaks kokkuleppe mahepõl-lumajanduse uute eeskirja-de kohta. Sellega lihtsustak-se ja ühtlustatakse mitmeid mahetoidu tootmist regulee-rivaid eeskirju nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool liitu.

Nõukogu poolt heaks kiidetud kok-kulepe läheb Euroopa Parlamenti hääletamisele. Kui uued eeskirjad on vastu võetud, jõustuvad need 1. jaa-nuaril 2021. Tootjatele, ettevõtjatele ja kaubanduspartneritele on sellega antud piisavalt aega uue raamistiku-ga kohaneda.

Miks on mahepõllumajan-dussektori jaoks vaja uusi ees-kirju?

Paljud praegused eeskirjad on koostatud rohkem kui 20 aasta eest ja vajavad ajakohastamist, et neis ka-jastuksid ELi mahepõllumajandus-sektoris viimase kahe aastakümne jooksul aset leidnud olulised muu-tused. Mahetootmine on ELi põllu-majanduse üks kiiremini arenevaid sektoreid: mahepõllunduse jaoks ka-sutatava maa pindala suureneb li-gikaudu 400 000 hektarit aastas. ELi mahepõllumajanduslike toode-te turg on umbes 125% suurem kui kümme aastat tagasi ja selle väär-tus on ligikaudu 27 miljardit eurot. Praegu kehtivate eeskirjade ja eran-dite paljusus ei anna sellele Euroo-pa põllumajanduse äärmiselt tähtsa-le sektorile piisavalt kindlust ja ta-gatisi, kuid uue määruse lihtsam ja ühtlustatum lähenemisviis peaks ai-tama sellel sektoril veelgi kiiremini kasvada.

Milline on reformi paku-tav lisaväärtus ja mis sellega muutub?

Peamine edasiminek on see, et võetakse kasutusele üks ELi eeskir-jade kogum, mis hõlmab kogu ELi mahepõllumajandussektorit. Vanade eeskirjade kohaselt oli lubatud nn à la carte erandite süsteem, mõnikord ühe tootja tasandil. Uutes eeskirja-

des võetakse arvesse vajadust paind-likkuse järele, mis oli varem tagatud nimetatud eranditega. Jätkuvalt on lubatud nõuetekohaselt põhjendatud erandid, nagu mahepõllumajandus-liku koostisosa ajutine asendamine mittemahepõllumajanduslikuga ju-hul, kui varud on väiksed, kuid nüüd saavad need erandid olema ajaliselt piiratud, neid hinnatakse korrapära-selt ja kohaldatakse vajaduse korral kõigi tootjate suhtes, tagades kõiki-de võrdse kohtlemise. Samu eeskir-ju kohaldatakse kõikide mahetootja-te ja -toodete suhtes.

Ühtseid eeskirju hakatakse kohal-dama ka kolmandate riikide põllu-majandustootjatele, kes ekspordivad oma mahetooteid ELi turule. Nende eeskirjadega asendatakse praegu im-porditud mahetoidu suhtes kohalda-tavad rohkem kui 60 eri standardit, mida loetakse samaväärseks ELi ees-kirjadega. See toob kaasa kaubandu-se olulise paranemise, eelkõige see-läbi, et ELi ja kolmandate riikide et-tevõtjatele hakkavad kehtima võrd-sed tingimused.

Eeskirjade kohaldamisala on laiendatud, et hõlmata uusi tooteid, nagu sool, kork ja eeterlikud õlid. Et pakkuda tootjatele lisavõimalusi, on edaspidi võimalik lisada ka uusi too-teid vastavalt sektori arengule ja tar-bijate nõudmistele.

Uus määrus muudab põllumajan-dustootjate elu lihtsamaks. Näiteks saavad väiketalunikud nüüd valida rühmiti sertifitseerimise võimaluse, mis vähendab sertifitseerimiskulu-sid ja muudab lihtsamaks mahepõl-lumajanduse kavaga ühinemise.

Uusi võimalusi luuakse ka mahe-põllumajanduslike seemnete ja muu geneetiliselt mitmekesise taimse pal-jundusmaterjali uue turu avamise-ga. See suurendab elurikkust ja põl-lukultuuride kestlikkust ning soo-dustab innovatsiooni. Paraneb vas-tupanuvõime kahjuritele ja haigus-tele ning tähelepanu pööratakse pa-remale kohandumisele kohalike tin-gimustega.

Kas uued eeskirjad toovad mahetootjatele ja sertifitsee-

rimisasutustele kaasa roh-kem kontrolle ja suurema bü-rokraatia?

Vastupidi – uute eeskirjadega luuakse olukord, kus vajadus teha kontrolle tagamaks tarbijate usal-dus sektori vastu ning sellest tegevu-sest põllumajandustootjatele ja pä-devate asutustele tulenev koormus on tasakaalus. Kontrollid toimuvad liikmesriigi tasandil ja ette teatama-ta, mis tagab nende tõhususe. Stan-dardkorra kohaselt tehakse kontrol-le igal aastal, kuid uute eeskirjade-ga tunnistatakse, et väljakujunenud mahetootjate puhul ei ole see alati tingimata vajalik. Selliseid tootjaid, kellel ei esine kolme järjestikuse iga-aastase kontrolli jooksul rikkumisi, võivad riigi ametiasutused otsusta-da kontrollida ainult kord kahe aas-ta tagant. See vähendab bürokraa-tiat nii põllumajandustootjate kui ka riigiasutuste jaoks.

Kas mahetoidu tootmisel on lubatud kasutada pestitsiide?

Mahetootmise eeskirjad on vä-ga selged: sertifitseeritud tootjad ei tohi oma põllumajandussaadustes mingil juhul kasutada keelatud ai-neid, näiteks pestitsiide. Seda põhi-mõtet on järgitud alati ja see ei muu-tu ka uute eeskirjadega.

Küll aga sätestatakse uutes ees-kirjades ennetusmeetmed, mida tootjad peavad võtma selleks, et vä-hendada juhusliku saastumise riski pestitsiidide tõttu, mida kasutatak-se mahekultuuride kõrval kasvatata-vatel tavapärastel põllukultuuridel. Nende meetmete kontrollimise eest vastutavad riigi ametiasutused. Tar-bijad peaksid saama olla täiesti kind-lad, et ELi mahetoote logo kandva-te toodete tootmisel ei ole aktiivselt kasutatud pestitsiide ja et on võetud kasutusele kõik võimalikud ettevaa-tusabinõud, et vähendada pestitsii-dide juhusliku esinemise (väikest) riski.

Komisjon hindab olukorda nel-ja aasta jooksul pärast uue määruse kohaldamise alguskuupäeva, st pä-rast 1. jaanuari 2021. See võimaldab põhjalikult analüüsida lubamatute


ainete sisalduse piirmääraga seotud riiklikke eeskirju ja tavasid ning an-da hinnangu selle valdkonna edasis-te sammude kohta.

Mida toovad uued eeskirjad kaasa imporditud mahetoode-te puhul?

Uus määrus ei hõlma mitte ai-nult ELi mahetooteid, vaid ka muu-dest riikidest ELi imporditud too-teid. Tunnustatud kontrolliasutus-te osas kehtivad uued eeskirjad üht-viisi nii ELis tegutsevatele tootjate-le kui ka kolmandate riikide tootja-tele, kes soovivad müüa oma tooteid Euroopa Liidu ühisel turul. Kui va-rem pidid kolmandate riikide tootjad järgima ELi eeskirjadega samaväär-seks loetud nõudeid, siis nüüd pea-vad nad järgima samu eeskirju nagu ELi tootjad. See tähendab ülemine-kut nõuete samaväärsuse põhimõt-telt nõuetele vastavuse põhimõtte-le. Nii luuakse võrdsed võimalused kõikidele tootjatele, kes võivad olla kindlad, et kõik nad on kohustatud järgima samu kõrgeid standardeid, andes ka tarbijatele kindlustunde, et kõik ELis müüdavad mahetooted, olenemata sellest, kas need on too-

detud ELis või mitte, vastavad sama-dele kvaliteedinõuetele.

Mis saab mahepõllumajan-duskokkulepetest, mille EL on teiste riikidega sõlminud?

Olemasolevad korrad või kok-kulepped tuleb vajaduse korral viia mõistliku aja jooksul kooskõlla uute eeskirjadega.

Olemasolevad nõuete samaväär-suse tunnustamised selliste kolman-date riikide puhul, mis on praegu väljaspool vastastikuse samaväärsu-se korra kohaldamisala, tuleb muu-ta vastastikusteks kaubanduslepin-guteks, et tagada ettevõtjatele kind-lam õigusraamistik. Viieaastase üle-minekuperioodiga tagatakse, et nii ELil kui ka tema partneritel on aega selliste vastastikku kasulike lepingu-te üle läbi rääkida.

Mida toovad uued eeskirjad kaasa kasvuhoones toimuva mahepõllumajandusliku toot-mise puhul?

Üks mahepõllumajandusliku toot-mise põhinõudeid on taimede toit-mine peamiselt mulla ökosüsteemi kaudu. Uue määrusega kinnitatakse seost mullaga kui aluspõhimõtet ja

selle kohaselt ei ole piiritletud pee-narde kasutamine kooskõlas mahe-põllumajanduse üldpõhimõtetega.

Uue määruse kohaselt võivad tootjad neis riikides, kus selline tava on mahepõllumajanduses juba luba-tud, siiski kasvuhoonete kasutamist jätkata, kuid teha seda piiratud aja jooksul, st 10 aastat. Komisjon esitab aruande piiritletud peenarde kasvu-hoones kasutamise kohta viie aasta jooksul pärast uue määruse kohal-damise alguskuupäeva ja võib selle-le vajaduse korral lisada seadusand-liku ettepaneku.

Kas eeskirjad kehtivad kõi-kide mahetoodete, sealhulgas töödeldud toodete suhtes?

Uut mahepõllumajandusliku toot-mise määrust kohaldatakse elusate ja töötlemata põllumajandustoode-te, sh seemnete ja muu taimse pal-jundusmaterjali ning töödeldud põl-lumajandustoodete suhtes, mida ka-sutatakse toiduna ja söödana. Töö-deldud tooted võib märgistada ma-hepõllumajanduslikuna vaid siis, kui vähemalt 95% põllumajanduslikest koostisosadest on mahepõllumajan-duslikud.


Kliimamuutuste leevendamise esialgne kokkulepe Euroopa Parlamendiga


Eesistujariik Eesti ja Euroo-pa Parlament jõudsid 14. det-sembril mitteametlikule kok-kuleppele maakasutust, maa-kasutuse muutust ja metsan-dust (LULUCF) käsitleva mää-ruse suhtes. Määruses sä-testatu aitab vähendada ELi kasvuhoonegaaside koguhei-det ajavahemikul 2021–2030 tänu maade ja metsade pare-male kaitsmisele ning majan-damisele koguEL-s. ELi suur-saadikud annavad esialgsele kokkuleppele oma hinnangu eesmärgiga kiita see heaks 20. detsembril 2017.

Üldiselt peavad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) mitte-kuuluvad sektorid andma omapool-se panuse heitkoguste vähendamis-se ning vähendama 2030. aastaks heitkoguseid 30% võrreldes 2005. aasta tasemetega.

Uue määrusega luuakse raamis-tik, mis tagab, et arvesse võetak-se asjaomase sektori heidet ja sel-le sidumist. See võimaldab ELil saa-vutada Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgi vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40%. EL saab nüüd kasutada vahendeid, mi-da tal on vaja Pariisi kliimaeesmär-kide saavutamiseks.

EL on reforminud oma heitko-gustega kauplemise süsteemi ja teeb tööd selle nimel, et kehtestada sidu-vad heitkoguste vähendamise ko-hustused. Kokkuleppe tulemusel ai-tavad loodusressursid samuti lee-vendada kliimamuutusi.

“Olen väga rahul tänaste tule-mustega ja loodan, et liikmesriigid saavad selle veel sel aastal kinnita-da. Kliimamuutustega võitlemine on olnud Eesti eesistumise priori-teet ning HKSi kokkuleppe, LULUC-Fi kokkuleppe ja jõupingutuste ja-gamist käsitleva nõukogu seisukoha vastuvõtmisega on meil õnnestunud saavutada rohkem, kui me julgesi-me loota,” ütles Eesti keskkonnami-nister Siim Kiisler.

Kokkuleppe tekstis nähakse LU-

LUCFi tegevuste jaoks ette tõhusad, kogu ELi hõlmavad arvestuseeskir-jad, mis on välja töötatud selleks, et tagada heite ja sidumise nõuete-kohane ja järjepidev arvestamine ajavahemikul 2021–2030. Kompro-missina ja võttes arvesse, et praegu puuduvad andmed märgalade koh-ta, muutub arvestamine nimetatud sektori puhul aastatel 2026–2030 kohustuslikuks, kui ei leita, et oleks asjakohane selle kohustuslik lisami-ne lükata viie aasta võrra edasi, ar-vesse võttes kogemusi, mis on saa-dud valitsustevahelise kliimamuu-tuste rühma (IPCC) poolt 2006. aas-tal kasvuhoonegaaside riiklike in-ventuuride kohta avaldatud suunis-tesse tehtud täiendusi kasutades.

Negatiivset saldot keelav eeskiri on jätkuvalt määruse nurgakivi. Te-gu on siduva kohustusega, mille pu-hul peavad kõik liikmesriigid taga-ma, et nende kõnealuse sektori ko-guheide on tasakaalus ega ületa CO2 sidumist. Metsastamine ja rii-kide metsade, põllumaade ja rohu-maade tõhusam järelevalve on näi-ted viisidest, kuidas veelgi rohkem siduda süsinikku.

Välja on töötatud uus ELi juhti-misprotsess, et määrata kindlaks riiklikud metsamajandamise võrd-lustasemed. Otsustati, et need võrd-lustasemed määratakse kindlaks va-rasema võrdlusperioodi 2000–2009 põhjal.

Uus määrus sisaldab esialgses et-tepanekus väljapakutud paindlik-kusmeetmeid, et aidata liikmesrii-kidel täita negatiivse saldo vältimi-se kohustust.

Liikmesriikide konkreetset olu-korda võetakse arvesse nõukogu esitatud uues majandatava metsa-maa paindlikkusmeetmes. See uus kompensatsioonimehhanism sisal-dab kuni 360 miljonit CO2-ekvi-valenttonni ja on kättesaadav kõi-kidele liikmesriikidele ajavahemi-kul 2021–2030. Kompensatsiooni-mehhanismi kasutamiseks peab ole-ma täidetud mitu ranget tingimust, et säilitada määruse keskkonnaees-märkidele vastavus. Kõige olulisem

neist on negatiivset saldot keela-va eeskirja täitmine kogu EL-is. Li-saks on ELi riikidel võimalik saada kompensatsiooni üksnes tingimu-sel, et nende metsad tekitavad endi-selt CO2 sidumist kuni varem kind-laks määratud koguses, mis on ar-vutatud iga liikmesriigi jaoks nen-de keskmise sidumise alusel ajava-hemikus 2000–2009.

Mõlemad kaasseadusandjad on leppinud kokku Soomele täienda-va 10 miljoni CO2-ekvivalenttonni suuruse kompensatsiooni andmises ajavahemikuks 2021–2030, et tun-nistada riigi eriolukorda kõnealuses sektoris.

Ajakava ja edasised sammudEuroopa Komisjon esitas 2016. aas-ta juulis kaks ettepanekut HKSi mit-tekuuluvate sektorite kohta: jõupin-gutuste jagamine ja LULUCF Euroo-pa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri järeldustes esitatud suuniste põhjal.

Arutelud nende ettepanekute üle nõukogus on toimunud paralleel-selt, sest need on omavahel mitmes aspektis seotud. Ettepanekud olid kolme keskkonnanõukogu istungi päevakorras, enne kui lepiti kokku läbirääkimise seisukohas: poliitili-ne mõttevahetus 17. oktoobril 2016, ülevaade olukorrast 19. detsembril 2016 ning eduaruanne 2017. aasta juunis.

Kaks teist kolmepool-set kohtumist (19. ok-toobril ja 22. novemb-ril 2017) panid aluse

tänaste läbirääkimiste lõpule viimiseks. Käes-oleva õigusakti ametlik vastuvõtmine toimub üksnes siis, kui leitak-se jõupingutuste jaga-mist käsitleva määruse suhtes kokkulepe, sest

need õigusaktid on omavahel seotud.


Valgusfoori-märgistuse plaan kohtab vastuseisuTänavu märtsis teatasid Coca-Cola Company, Mars, Monde-lez International, Nestlé, Pep-siCo ja Unilever, et hakka-vad välja töötama värvikoo-didega märgistust toiduai-nete pakenditele, mis aitaks edendada tervislikumat toi-tumist ja tasakaalukamat elu-stiili, et ohjeldada ülekaalu-lisust jm elustiili-haigusi. Ni-metatud firmad soovivad nä-ha EL-ülest ühtset toiduaine-te „valgusfoorimärgistust“, mis oleks kooskõlas EL toidu-märgistuse seadusandluse-ga, et vältida rahvuslike skee-mide poolt loodavaid takis-tusi ühisturul tegutsemiseks. „Valgusfoori-märgistuse“ tee-ma kerkis taas üles viimasel EL tervisliku toitumise, diee-di ja füüsilise liikumise plat-vormi koosolekul.

Copa-Cogeca on teravalt „valgus-foorimärgistuse“ vastu, see ajaks tarbijaid vaid segadusse ning ei ai-taks teha tervislikumaid ostuotsu-seid. Peasekretär Pekka Pesonen ütles, et EL on juba varem taga-si lükanud ettepanekud värvikoodi-del põhineva toidumärgistuse koh-ta. „Oleme sellise märgistuse vas-tu, kuna see keskendub ainult mõ-nedele toitainetele, mis piirab ja ig-noreerib põllumajandustoodete ül-dist toiteväärtust ning väärtuslik-kust meie toidulaual,“ ütles Pesonen. Põllumajandustooted on olulised eri-

nevate toitainete allikad ning need sisaldavad palju enamat kui vaid energiat, soola, suhkrut või rasva. „Kõik põllumajandustooted on olu-lisel kohal toitumissoovitustes ning neil on oma osa tasakaalustatud dieedis. Raske öelda, kas ka teised toidutooted sellist rolli mängivad,“ ütles Copa-Cogeca toidu töögrupi juht Annette Toft. „EL põllumehed ja ühistud soovivad aidata tarbijatel saada rohkem infot tasakaalustatud toitumise kohta. Vajame toetust, et lõpetada segadust tekitava info levi-tamine nagu seda on ülalnimetatud „valgusfoori-süsteem“, lisas ta.

Ka Euroopa Majandus- ja Sot-siaalkomitee detsembri alguses avaldatud raportis EL toidupoliiti-ka kohta märgitakse, et EL vajab mõistlikku toidupoliitikat ning toi-du tarka märgistamist, kuid „valgus-foorisüsteem“ ei ole tark. „Kui näi-teks banaan ja tükk juustu teenivad punase „fooritule“, siis on midagi valesti läinud,“ ütles raportöör Peter Schmidt ning kirjeldas rahvusvahe-liste korporatsioonide algatust nae-ruväärsena.

„Valgusfoori-märgistusel“ on ka pooldajaidToiduainete märgistamise punase, kollase ja rohelise „tulega“ vasta-valt nende soola-, suhkru- ja rasva-sisaldusele võeti 2013. aastal kasu-tusele Ühendkuningriigis. Märgis-tus on siiani vabatahtlik ning seda leidub umbes ühel kolmandikul ÜK-s müüdava toidu pakenditel. Kohali-

kud omavalitsused tegid möödunud aasta septembris valitsusele ettepa-neku muuta märgistussüsteem uni-versaalseks, sest praegune olukord on tarbijatele segadust tekitav.

Prantsusmaal sõlmisid käesoleva aasta oktoobris tervisekaitse-, põl-lumajandus- ja majandusministrid kokkuleppe vabatahtliku teavitus-skeemi „Nutri score“ kehtestamiseks. Selle skeemi järgi märgistataks kõik toiduained, ükskõik kas ühte või mi-tut koostisainet sisaldavat, tumero-helisest (parim) kuni punaseni (hal-vim) vastavalt „heade“ ja „halbade“ toitainete sisaldusele. Ühendkuning-riigile sarnast „valgusfooriskeemi“ katsetati varem Prantsusmaa super-marketites, kuid leiti, et „Nutri sco-re“ mõjutab prantsuse tarbija ostu-otsuseid rohkem, eriti madalama sis-setulekuga ostjate puhul. Märgistus on vabatahtlik; seni on lubanud sel-le kasutusele võtta kuus korporat-siooni (Auchan, Intermarché, Lec-lerc, Fleury Michon, Mc Cain, Da-none), kes panevad värvilised koo-did kõikidele oma bränditoodetele.EL tervise- ja tarbijakaitseorganisat-sioonid on samuti pigem „valgusfoo-rimärgistust“ pooldaval seisukohal, kuigi möönavad, et mõnikord võib sedavõrd lihtsustatud märgistamine segadust tekitada. Rahvuslikud mär-gistussüsteemid loovad takistusi rah-vusvahelisele kaubandusele – näi-teks kas Prantsusmaale eksportides tuleb hakata nüüd samuti tootepa-kenditel „Nutri score´i „ märgistust kasutama?

Brüsselis tutvustati Eesti toitu ja kultuuri6. detsembril toimus Brüsselis Eu-roopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees Eesti õhtu, kus tutvustati Eesti toitu ja kultuuri. Üritusest võttis osa ligi 300 inimest erinevatest ELi liikmesriiki-dest. Õhtu avasid komitee president Georges Dassis, Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar ning EPKK juhatuse esimees ja komitee liige Roomet Sõr-

mus. Eesti kultuuriõhtul võlusid kü-lalisi klassikalised Eesti jõulutoidud - verivorstid pohlamoosiga ja sea-praad, mille juurde pakkusime Põlt-samaa kanget sinepit, praekapsast ja kõrvitsasalatit. Laual olid ka teised Eesti delikatessid nagu näiteks ruk-kileib, vürtsikilud, pasteet, lepasuits-ujuust ja külmsuitsu põdrafilee. Des-

serdiks pakkusime kamavahtu Vana Tallinnaga ja Eesti komme. Komitees oli üleval ka Remo Savisaare suurepä-rane loodusfotode näitus ja Eestit tut-vustav digikuppel. Suur tänu kultuu-riõhtu toetajatele, kes aitasid katta peolaua: Põltsamaa Felix, Atria Ees-ti, Linnamäe Lihatööstus, DGM Shi-pping, Eesti Pagar, Liviko ja E-Piim.


Glüfosaadi-saaga jõudis lõpusirgele – kasutusluba pikeneb veel viieks aastaksPärast pikki ning pea patisei-su jõudnud läbirääkimisi kin-nitas EL liikmesriikide eks-pertidest koosnev apellat-sioonikomitee (mis koguneb juhul, kui Euroopa Komisjoni tavapärane komitee otsusele ei jõua) glüfosaadi kasutus-loa järgmiseks viieks aastaks.

Otsus kinnitati kvalifitseeritud häälte-enamusega – 18 liikmesriiki, sh Poo-la, Bulgaaria ja Rumeenia ning suure üllatusena Saksamaa, kes varem olid olnud erapooletud, hääletasid glü-fosaadi kasutusloa viieks aastaks pi-kendamise poolt, üheksa riiki olid sel-lele vastu ning vaid üks (Portugal) jäi erapooletuks.

„See hääletus näitas, et kui tõsiselt soovime, siis oleme võimelised jaga-ma ja aktsepteerima oma kollektiiv-set vastutust otsuste vastuvõtmisel,“ ütles EL tervisekaitsevolinik Vytenis Andriukaitis.

Euroopa Komisjon kinnitab otsu-se 15. novembril, enne praeguse glü-fosaadi kasutusloa kehtivuse lõppe-mist.

24. oktoobril toetas Europarla-ment glüfosaadil põhinevate herbit-siidide täielikku keelustamist 2022. aasta lõpuks ja kohest kasutamise pii-ramist. Parlament on vastu Euroopa Komisjoni ettepanekule pikendada vastuolulise herbitsiidi litsentsi veel 10 aastaks. Selle asemel soovivad parlamendiliikmed, et Euroopa Liit koostaks tegevuskava aine järkjärgu-liseks turult eemaldamiseks, alusta-des täieliku keelustamisega koduma-japidamistes. Samuti soovitakse ai-ne keelustamist põllumajanduses, kui vajalikuks umbrohutõrjeks piisab bio-loogilistest alternatiividest (st „integ-reeritud taimekaitsesüsteemidest“). Glüfosaadi kasutamine tuleks Euro-parlamendi hinnangul täielikult kee-lustada 15. detsembriks 2022.

Parlamendiliikmed leiavad, et ELi

regulatiivse ameti heakskiidu saami-seks läbi viidav teaduslik hindamine peaks põhinema üksnes sõltumatu-tel avaldatud uuringutel, mille on tel-linud pädevad ametiasutused ja mis on läbinud vastastikuse eksperdihin-nangu. Resolutsioonis lisatakse, et ELi vastavatele ametitele tuleks anda selleks piisavad vahendid.

Euroopa kodanikualgatus, milles nõutakse toimeaine keelustamist, on kogunud vähem kui aastaga rohkem kui miljon allkirja. Euroopa Parla-mendis toimus novembris sel teemal avalik kuulamine. Copa-Cogeca: glü-fosaadi kasutusloa pikendamine ai-nult 5 aastaks on pettumus

Copa-Cogeca peadirektori Pekka Pesoneni sõnul on apellatsioonikomi-tee otsuse vastuvõtmine küll positiiv-ne ses osas, et lõpetab põllumeeste ebakindluse tuleviku osas, kuid ainult viieaastane kasutusluba teaduslikult põhjendatud 15 aasta asemel ning riskianalüüside eiramine on suur pet-tumus. „Glüfosaadile andsid positiiv-se hinnangu nii Euroopa Toiduohtu-samet (EFSA) kui ka Euroopa Kemi-kaalide Agentuur (ECHA). Seega ei tohiks tekkida küsimustki toimeai-ne kasutusloa pikendamisest 15 aas-taks. Sellesarnased olulised otsused ei peaks põhinema emotsioonidel. Ju-hul, kui glüfosaadi kasutusluba ei pi-kendata terveks perioodiks, on kogu usaldus EL institutsioonide ja otsus-tajate vastu kaotatud,“ ütles Pesonen.

“Glüfosaat on laialdaselt kasuta-tav aktiivaine, mis aitab kaasa kasva-va elanikkonna toitmisele ning mul-la viljakuse säilimisele. Glüfosaadi kasutamisel on mitmeid keskkonna-le kasulikke aspekte, näiteks vähe-sem kündmine vähendab mulla ero-siooni, säilitab mulla viljakuse ning vähendab kasvuhoonegaaside heidet. On absurdne, et selle enim kasutata-va aktiivaine kasutusloa pikendami-ne on sattunud emotsioonide ja polii-tika ohvriks. Ilma glüfosaadi kasutus-võimaluseta asetatakse Euroopa põl-lumehed ebasoodsasse olukorda kon-kurentide vastu ning ühtlasi satub oh-tu kvaliteetse, ohutu ja mõistliku hin-naga toiduga varustamine,“ rõhutas Pesonen.

1 Returning to mechanical weed control would impact on lapwing, partridge and skylark nests destroying eggs and young chicks

8 25% increase in arable crop GHG emissions if glyphosate were no longer available

9 Without glyphosate 12 million tonnes of CO2e would be added to our atmosphere (equivalent to emissions from at least 2.5 million cars)

5 Glyphosate protects 20% of winter wheat and winter oilseed rape yield

6 Glyphosate use allows 15% more rapeseed and 17% more wheat to be produced

7 Losing glyphosate would mean 546,000 hectares more land would be needed to grow the same amount of food

3 Reintroducing ploughing into non-tillage fields can reduce soil organic matter by 4% in the first 1-6 months

4 49% more labour would be needed per hectare each year

2 Using glyphosate allows conservation tillage which protects soils. There are 53% more earthworms in no plough systems of cultivation

How #Glyphosate works for us allThe withdrawal of approval for glyphosate would entail serious

consequences for farmers and our environment

-4%

3.4 times the size of London

1 Returning to mechanical weed control would impact on lapwing, partridge and skylark nests destroying eggs and young chicks

8 25% increase in arable crop GHG emissions if glyphosate were no longer available

9 Without glyphosate 12 million tonnes of CO2e would be added to our atmosphere (equivalent to emissions from at least 2.5 million cars)

5 Glyphosate protects 20% of winter wheat and winter oilseed rape yield

6 Glyphosate use allows 15% more rapeseed and 17% more wheat to be produced

7 Losing glyphosate would mean 546,000 hectares more land would be needed to grow the same amount of food

3 Reintroducing ploughing into non-tillage fields can reduce soil organic matter by 4% in the first 1-6 months

4 49% more labour would be needed per hectare each year

2 Using glyphosate allows conservation tillage which protects soils. There are 53% more earthworms in no plough systems of cultivation

How #Glyphosate works for us allThe withdrawal of approval for glyphosate would entail serious

consequences for farmers and our environment

-4%

3.4 times the size of London


135/2017 | DETSEMBER | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast

Euroopa Komisjon toetab 1 miljardi euroga säästlikumat põllumajandust, toidu tootmist ja maaelu arengut Euroopa Komisjon avalikustas 27. oktoobril uue Horizon 2020 tööprogrammi, mille raames investeeritakse põllu-majanduse teadmussiirdesse ja innovatsioonitegevustesse 1 miljardit eurot. Eesmärgiga muuta põllumajandus veel-gi säästlikumaks, toit tervislikumaks ja mitmekesisemaks ning maapiirkonnad atraktiivsemateks töö- ja elukohtadeks suunab komisjon toetusraha uuringu- ja innovatsioonipro-jektidele, mis aitavad kaasa ökosüsteemi ja muldade kaits-misele, geneetiliste ressursside väärtustamisele ja kliima-muutusega kohanemisele. Projektid, mis edendavad uute te-gijate liitumist sektoriga ning veelgi paremini ühendatud, rohelisemat, ringmajanduse põhimõtteid järgivat väärtu-sahelat, mida toetab kaasajastatud poliitika, leiavad samuti toetust nimetatud rahastamiskava raames.

Horizon 2020 on EL uuringu- ja in-novatsioonitegevuse raamprog-ramm, mis katab aastaid 2018 - 2020. Põllumajanduse ja maaelu

arenguga seotud programmid on leitavad peamiselt pealkirja „Jät-kusuutlik toidutootmine“ ja „Maaelu taassünd“ (rural renaissance) all, li-

saks mõned võimalused ka „Infor-matsiooni- ja kommunikatsiooniteh-noloogia“ rubriigis.

Programmi teemad põhinevad EL pikaajalisele põllumajanduse uuringu- ja innovatsioonitegevuse strateegiale, mis avaldati 2016. a ning on ühes lii-nis tuleviku ÜPP eesmärkidega. See si-saldab muuhulgas nutikamat, vastu-panuvõimelisemat, keskkonnasäästli-kumat põllumajandust, julgustab noo-ri põllumajandusega tegelema ning tugevdab maapiirkondade sotsiaalma-janduslikku arengut.

1 miljard eurot põllumeestele juhtrolli andmiseks ning tulemuste kiirendamiseksAlates 2014. aastast on põllumajan-



duse uuringu- ja innovatsiooniprog-rammid põhinenud nö mitme osa-poolega lähenemisele, mille puhul põllumehed, teadlased jt huvitatud osapooled teevad koostööd lahen-damaks sektoris reaalselt ette tul-nud probleeme. Üle 60 mitme osa-lejaga programmi on praegu käimas, kaasates 17 temaatilist võrgustikku, mis näitab selgelt niisuguse lähene-mise edu.

Uus tööprogramm kahekordistab investeeringud Horizon 2020 mitme osapoolega projektidesse, ulatudes 7 aasta jooksul 180 projekti rahasta-miseni kokku 1 miljardi euroga. Põl-lumajandusvolinik Phil Hogani sõ-nul on see „seninägematu jõupingu-tus põllumeestele innovatsioonitege-vustes juhtrolli andmiseks.“

Ökosüsteemide hooliva kohtlemisega säästlik põllumajandus ja tervislikum toit Säästliku toidujulgeoleku teema-le pühendatakse 753 miljonit eurot ressursside säästlikuma kasutamise ja parema kvaliteediga toidu toot-mise arendamiseks, eriti ökosüstee-mide ja loodusressursside paremaks majandamiseks. Ökosüsteemide pa-rem majandamine võib aidata või-

delda taimekahjurite ja haigustega säästlikul viisil ning vähendada ke-mikaalide ja antibiootikumide kasu-tamist. See alajaotus sisaldab ka 75 miljoni eurost investeeringut mulda-de hooldamiseks, sealhulgas 40 mil-jonit eurot Euroopa ühisprogram-mile põllumajanduslikust mulda-de hooldusest kui kliimamuutuse-ga kohaneda aitavast tegurist. Seda programmi kavatsetakse rakendada koostöös üleilmse mullainvesteerin-gute initsiatiiviga. Lisaks muldadele investeerib tööprogramm 45 miljonit eurot keskkonna- ja kliimanutikates-se põllumajandussüsteemidesse ning 63 miljonit eurot tõuaretusse ja ge-neetiliste ressursside arendamiseks. Programm toetab ka rahvusvahelist ühistegevust, eriti Hiina ja Aafrikaga (112 miljonit eurot).

Investeeringud nooremasse, nutikamasse, rohelisemasse ja ringmajandusega seotud maapiirkonda „Maaelu renessansi“ osas pakutakse 263 miljonit eurot nutikamate, noo-remate, rohelisemate, ringmajandu-ses osalevate ja paremini ühendatud maakogukondade ja väärtusahela-te edendamiseks. Rõhuasetus on di-gitaalse transformatsiooni muutmi-

seks maapiirkondade elanike ja ko-gukondade jaoks reaalsuseks. Ligi-kaudu 100 miljonit eurot on pühen-datud digitehnoloogiate rakenda-miseks ja arendamiseks ning nende muutuste mõju uurimiseks, et val-mistuda ette tulevikuks.

Ligi 100 miljonit eurot investeeri-takse väärtusahelate innovatsiooniks, rõhuasetusega ringmajandusele/biomajndusele. See võib olla võima-lus uute ettevõtete ja tööstuste raja-miseks, mis parendavad maapiirkon-dade heaolu. 60 miljoni euroga ra-hastatakse projekte, mis aitavad mo-derniseerida nn põlvkondade uuen-damise poliitikaid (ehk meelitavad noori inimesi huvituma põllumajan-dusest ja äritegevusest maapiirkon-dades), suurendavad võimekust ko-handuda kliimamuutuse ja sotsiaal-majanduslike muutustega ning pare-mat keskkonnakaitset. Lõpetuseks in-vesteeritakse ka edasisse teabevahe-tusse ja innovatsioonisüsteemidesse.

Lisainfo: Horizon 2020 tööprog-ramm 2018-20 – Full Work prog-ramme- Chapter 9 (toit, põllumajan-dus, metsandus, merendus, bioma-jandus). Kuidas ja kus rahastamist taotleda? Osalejaportaal. EIP-AGRI Brošüür Horizon 2020 rahastamine 2018. aastal.

155/2017 | DETSEMBER | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast

Varssavis toimus 12 riigi põllumajandus-kodade kõrgetasemeline kohtumine6. detsembril toimus Varssavis kol-me mere piirkonna riikide põllu-majanduskodade esimene kohtumi-ne, millel arutati ELi põllumajan-duse tuleviku küsimusi. Kohtumi-sel osalesid põllumajanduskojad 12 Euroopa riigist, mis asuvad Lääne-mere, Musta mere ja Aadria mere ääres: Austria, Bulgaaria, Horvaa-tia, Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu, Poo-la, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Ungari. Kohtumisel toimus kaks arutelu, üks ÜPP tulevikust ja tei-ne jätkusuutlikust põllumajandu-sest. Peaettekandega „Eeldused ÜPP arenguks pärast aastat 2020“ esines Euroopa Komisjoni esinda-ja Mariusz Stefan Migas. Seejärel toimus arutelu, kus osalesid Eu-roopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komitee esimees Czeslaw Siekierski ja Poola põllu-majandusministeeriumi asekants-ler Ewa Lech. Järgnes arutelu jät-kusuutlikust põllumajandusest, kus osales teise hulgas ka Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen. 12 ELi riigi koostöö ELi poliitika ku-jundamisel on ka põllumajanduse valdkonnas võtmetähtsusega meie ühiste positsioonide kaitsmiseks ELi tasandil. Vaadeldes praeguse ÜPP sotsiaalseid ja keskkonnaala-seid mõjusid on näha, et reformitav

ÜPP peaks edendama toiduaine-tega kindlustatust ja jätkusuutlik-ku põllumajandust Euroopas viisil, mis ei kahjusta liikmesriikide õigu-si kaitsta ja aren-dada oma põllu-majanduspoliiti-kat lähtudes oma maa ja rahva va-jadustest. Koos-oleku lõpus all-kirjastati dek-laratsioon jät-kusuutlike põl-lumajandusta-vade edendami-se kohta meie riikides, et vä-hendada põllu-majanduse mõ-ju keskkonna-le, suurenda-des samal ajal p õ l lu m a j a n -dustoodangut, mis on vaja-lik ÜRO kest-va arengu tei-se eesmär-gi saavutami-seks ja põl-lu m aja ndu-se jätkusuut-likkuse taga-

miseks. Koda esindasid kohtumi-sel EPKK juhatuse liige Vahur Tõ-nissoo ja Brüsseli esinduse juht Ene Kärner.


16 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | DETSEMBER | 5/2017TERAVILI

EL teraviljatoodang taastub, kuid jääb allapoole keskmistTeraviljatoodang Euroopa Liidus eeldatavasti suureneb 2017/18. aastal 1,5% võrra võrreldes 2016/17. aastaga, jõudes 300 miljoni tonnini. Sellist tootmise ja kasvu ta-set võib pidada rahuldavaks, arvestades, et teravilja kas-vupind EL-s vähenes 1% võr-ra eelmise aastaga võrreldes. Viimase viie aasta keskmise-ga võrreldes aga jääb selle aasta toodang 1,6% allapoo-le, nagu selgub Euroopa Ko-misjoni hiljuti avaldatud lü-hiajalisest prognoosist.

2016/17. aastaks ennustati maailma teraviljatoodanguks enam kui 2100 miljonit tonni, mis on rekordsaak. 2017/18. aastal oodatakse 2000 miljoni tonnist toodangut ehk vähe-nemist 4% võrra, mistõttu on turul küllaldane pakkumine. Seetõttu on maailma ja EL teraviljahinnad mada-

lad ning eeldatavasti ka jäävad sel-liseks.

EL-s oodatakse pehme ni-su toodangu märgatavat kasvu: 2016/2017. aasta eeldatav toodang ulatub 140 miljoni tonnini, kasv 5%. EL durumnisu toodang peaks stabi-liseeruma 9 miljoni tonni piiril, od-ra toodang aga kergelt väheneb - 58 miljoni tonnini. Maisitoodang jääb juba kolmandat aastat järjest kesi-seks – 59 miljonit tonni ehk 8% väik-sem viimase viie aasta keskmisest.

EL teravilja laovaru eeldatavalt väheneb 4.2% - 2016/17. aastal (38,5 miljonit tonni) 2017/18 (36,9 miljonit tonni). Odra- ja nisuvarud pisut kasvavad, kuid teiste teravilja-de laovaru väheneb.

Kvaliteedi osas on 2017/18. aas-ta saak ilmastiku tingimuste tõttu väga erinev. Sagedane vihm Põhja-Euroopas vähendab nisu valgusisal-dust. Vastukaaluks Prantsusmaal on nisu valgusisaldus erakordselt kõr-

ge, mis peaks kasu tooma Euroopa nisu ekspordile.

EL nisu kaubandusbilanss 2016/17. aastal on 4% madalam kui viimase viie aasta keskmine, ulatu-des 18 miljoni tonnini tänu EL eks-pordi vähenemisele, mis on käesole-va aasta pettumust valmistanud ni-susaagi tulemus.

EL teraviljaeksport oodata-valt väheneb 38,1 miljonilt ton-nilt 2016/17.a. 37,8 miljoni tonnini aastal 2017/18. Teisalt planeeritak-se impordi suurenemist 7,6% võr-ra 19,3 miljonilt tonnilt 2016/17.a. 20,8 miljoni tonnini aastal 2017/18.Loe Euroopa Komisjoni lühiajalist prognoosi siit: https://ec.europa.eu/info/news/eu-cereal-production-ex-pected-recover-stay-below-average_en

Copa-Cogeca teravilja töögrupi president Max Schulman ütles, et käesoleva aasta teraviljasaak möö-dunud aastaga võrreldes EL-s tervi-

175/2017 | DETSEMBER | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast TERAVILI

kuna pisut suureneb, kuid paljudes maades on ilmastikutingimused ol-nud väga rasked. Hispaania ja Por-tugal ei ole kuude kaupa vihma näi-nud, samas Iirimaal ja Balti riiki-des on üleujutused. Oleme eriti mu-res teravilja kvaliteedi pärast Põhja-maades, kus koristus ei olnud veel oktoobriski vihmade tõttu lõpeta-tud. Lisaks on tootjad jätkuvalt su-rutud madalate hindade ja kõrgete tootmiskulude vahele.

Lisaks kliimamuutuse väljakutse-tele on tootjatel tõsine mure taime-kaitsevahendite (glüfosaat) võimali-ku keelamise ja taimekaitsevahen-dite ning väetiste kasutamise keelu pärast ökoloogilistel sihtaladel, mil-le tulemusega jääb järgmisel hooajal suurem hulk maad tootmisest välja, lisas Schulman.

Copa-Cogeca õlikultuuride töö-grupi president Arnaud Rousseau sõnul oodatakse EL õlikultuuride toodangu 2%-list suurenemist võr-reldes eelmise aastaga, mis vaata-mata ilmastikuoludele jõuab 32,4 miljoni tonnini. EL rapsiseemne too-dang kasvab 3.6%, jõudes 21,3 mil-joni tonnini, mis tagab korraliku val-gutaimede varu EL loomakasvataja-

tele. Rapsi kasvupinna suurenemine on seotud teraviljatootmise majan-dusliku atraktiivsuse vähenemisega ning madala hinnaga. Ekstreemsed ilmastikuolud on mõjutanud soja-tootmist, mille toodang ei ole suure-nenud vaatamata kasvupinna 5%-li-sele suurenemisele. Tootjatel on ka probleeme külviga liiga märja või liiga kuiva ilma tõttu, mis mõjutab järgmise aasta saaki.

Copa-Cogecal on heameel, et eu-rosaadikud ja DG AGRI on asunud pikaajalist valgukultuuride stratee-giat välja töötama. Sellel on otsene mõju toidujulgeolekule ja valguri-kaste kultuuride tootmisele. Kutsu-me kõiki tarneahela huvipooli üles aktiivselt selles töös osalema.

Balti riikides ja Soomes jäi 20% saagist põllule. Põllumajandusorganisat-sioonid pöördusid abipalve-ga Euroopa Komisjoni pooleEesti Põllumajandus-Kaubandusko-da koos põllumeeste esindusorgani-satsioonidega Lätist, Leedust, Soo-mest, Rootsist ja Taanist saatsid sel-lel nädalal Euroopa Komisjoni põl-lumajandusvolinikule Phil Hogani-

le kirja, milles avaldatakse sügavat muret meie piirkonnas ebasoodsate ilmaolude tõttu tekkinud keerulise olukorra pärast taimekasvatussekto-ris. Kirjas palutakse komisjonil leida võimalused ÜPP meetmete raames põllumeeste olukorra leevendami-seks ja kahjude kompenseerimiseks.

Olukord on eriti raske Balti riiki-des ja Soomes, kus hinnanguliselt 20% saagist jääb koristamata. Root-sis ja Taanis saab suurem osa tera-viljast, õli- ja valgukultuuridest ning köögiviljadest küll salve, kuid siiski on piisavalt suur hulk kahju kanna-tavaid põllumehi. Kõikides neis rii-kides on aga probleemne sügiskülv, mida jätkuvate vihmade tõttu ei ole võimalik teha, samuti võivad põllu-mehi ähvardada trahvid keskkonna-meetmete raames võetud kohustus-te mittetäitmise eest.

EPKK on varasemalt viljakoristu-sega seotud probleemidest kirjuta-nud Maaeluministeeriumile. Maae-luminister Tarmo Tamm tõstatas ni-metatud probleemid ka ELi tasandil, andes Euroopa Komisjoni põlluma-jandusvolinikule Phil Hoganile üle Eesti teraviljakasvatajate keerulist olukorda tutvustava kirja.


Euroopa Kontrollikoja uue aruande kohaselt ei ole tõe-näoline, et põllumajandus-tootjatele rohestamistava-de kasutamise eest makstav toetus parandaks oluliselt ühise põllumajanduspoliiti-ka keskkonnatoimet ja klii-manäitajaid. Audiitorid leid-sid, et uus toetus suurendas süsteemi keerukust ning tõi samas kaasa põllumajandus-tavade muutmise vaid um-bes viiel protsendil ELi põl-lumajandusmaast.

Rohestamistoetus on uut tüüpi otse-toetus, mis võeti kasutusele osana ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2013. aasta reformist. Selle eesmärk oli premeerida põllumajandustoot-jaid sellise positiivse keskkonnatoi-me eest, mille eest ei saa tasu turu kaudu. Tegemist on ainsa otsetoe-tusega, mille peamine eesmärk on keskkonnaalane.

Audiitorid uurisid, kas rohestamis-toetus aitas parandada ÜPP keskkon-natoimet ja kliimanäitajaid vastavalt ELi eesmärkidele. Küsitleti ametiasu-tusi viies liikmesriigis: Kreekas, His-paanias (Castilla ja León), Prantsus-maal (Akvitaania ja Nord-Pas-de-Ca-lais), Madalmaades ja Poolas.

„Rohestamistoetus on esmajoo-nes sissetulekutoetus“, ütles auditi eest vastutav Euroopa Kontrolliko-ja liige Samo Jereb. „Ei ole tõenäo-line, et see oma praegusel kujul ÜPP keskkonnatoimet ja kliimanäitajaid kuigivõrd parandada aitaks“.

Audiitorid leidsid, et Euroopa Ko-misjon ei olnud rohestamistoetu-se jaoks välja töötanud terviklikku sekkumisloogikat. Ka ei olnud ko-misjon seadnud rohestamistoetuse-le selgeid ja piisavalt ambitsiooni-kaid keskkonnaalaseid eesmärke. Lisaks ei ole rohestamistoetuse eel-arveeraldised põhjendatud poliiti-ka keskkonna- ja kliimaalaste ees-märkide saavutamisega. Leiti, et ro-

hestamistoetus ei too tõenäoliselt keskkonnale ja kliimale märkimis-väärset kasu, peamiselt seetõttu, et suurt osa toetust saanud tavadest oleks ka ilma toetuseta rakendatud. Audiitorite hinnangul aitas rohesta-mistoetus kaasa põllumajandustava-de muutmisele vaid umbes viie prot-sendi puhul kogu ELi põllumajan-dusmaast.

Samuti leiti, et poliitika tulemu-sed ei õigusta tõenäoliselt seda, et rohestamistoetus suurendab ÜPP keerukust. Osaliselt tuleneb see rohestamistoetuse ja ÜPP muude keskkonnanõuete vahelisest kattu-misest.

Audiitorid soovitavad komisjonil ÜPP järgmise reformi raames välja töötada tervikliku sekkumisloogika ÜPP panuse jaoks ELi keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide täitmisel. Ettepaneku koostamisel peaks ko-misjon juhinduma järgmistest põhi-mõtetest: • põllumajandusettevõtjad peak-

sid saama ÜPP toetusi ainult ju-hul, kui nad täidavad peamisi keskkonnanõudeid. Nõuete mitte-täitmise eest kohaldatavad karis-tused peaksid olema piisavad, et mõjuda hoiatavalt;

• keskkonna- ja kliimaalaste vaja-duste täitmiseks mõeldud põllu-majandusprogrammid peaksid hõlmama tulemuseesmärke ning rahastamist vastavalt kantud ku-ludele ja saamatajäänud tulude-le seoses selliste tavade rakenda-misega, mis ületavad ettenähtud keskkonnaalaseid nõudeid;

• kui liikmesriikidele antakse ÜPP rakendamisel valikuvõimalus, peaksid nad tõendama, et nende valitud lähenemisviis on poliiti-kaeesmärkide saavutamiseks tu-lemuslik ja tõhus.

TaustainfoEL kulutab uuele rohestamistoetu-sele 12 miljardit eurot aastas, mis moodustab 30 % kõikidest ÜPP ot-

setoetustest ja peaaegu 8 % ELi ko-gueelarvest. Põllumajandustootja-tele tähendab see keskmiselt 80 eu-ro suurust määra hektari kohta aas-tas. Kui rohestamistoetus kasutusele võeti, suunasid Euroopa Parlament ja nõukogu selleks vajalikud vahen-did ümber teistest otsetoetustest. Seetõttu on ÜPP otsetoetuste eelar-ve püsinud suhteliselt stabiilne.

Rohestamistoetust rakendatakse koostöös liikmesriikidega – Euroopa Komisjon säilitab üldvastutuse ELi eelarve täitmise eest, kuid delegee-rib teatud rakendusülesanded liik-mesriikidele.

Eriaruanne nr 21/2017: „Rohes-tamistoetus: keerukam sissetuleku-toetuste kava ei ole veel keskkonna-alaselt tulemuslik“ on kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil (eca.europa.eu) ELi 23 keeles.

Copa-Cogeca kutsub üles rohestamismeetmeid tõhusamaks muutmaKommenteerides vastilmunud Eu-roopa Kontrollikoja raportit ütles Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pe-sonen, et tähtis on ÜPP rohestamis-meetmeid lihtsustada, kuna põllu-mehed on bürokraatiaga ülekoor-matud. 2016. aastal oli 77% EL põl-lumajandusmaast seotud ühe või enama rohestamise kohustusega. Rohestamismeetmed peaksid ole-ma efektiivsemad ning lihtsamad rakendada, nii et põllumeeste selle-kohasel tegevusel oleks tulemus. Va-jame teaduspõhist lähenemist, mis kombineeriks rahvusvahelisi klii-maeesmärke ja keskkonnakaitse alaseid ambitsioone ning samas ar-vestaks ka rahvusvaheliste kauban-duslepingute mõju ja tunnustaks Eu-roopa kõrgeid tootmisstandardeid. EL põllumehed sooviksid näha tõ-husaid ja lihtsaid rohestamismeet-meid, mis tagavad neile tasu tehtava töö eest. Ainuüksi turult ei ole või-malik saada tasu avalike ja kesk-konnateenuste pakkumise eest.

Euroopa Kontrollikoda: rohestamistoetus ei ole keskkonnaalaselt tulemuslik

195/2017 | DETSEMBER | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast PIIMANDUS

EDA aastakoosolekul arutati piimanduse päevakajalisi teemasid

Oktoobri algul toimus Stock-holmis Euroopa piimatööt-lejate liidu EDA aastakonve-rents, kus traditsiooniliselt anti ülevaade sektoris toi-muvast ning olulisematest poliitilistest, majanduslikest ja ühiskondlikest teemadest, millel sektorile mõju.

Rahvusvaheline kaubandusEL kaubandusvolinik Cecilia Malmström märkis, et hiljuti sõl-mitud EL kahepoolsed kaubandus-lepingud Kanada ja Jaapaniga ava-vad uusi võimalusi EL kvaliteetsete-le piimatoodetele ning ootame suu-re huviga edasisi arenguid Vietna-mi ja Singapuriga. Lepingu sõlmi-misel Mercosuri maadega ja Mehhi-koga on tehtud edasiminekuid ning loodame heale koostööle ka Tšiili, Indoneesia, Filipiinide, Malaisia ja Taiga, ütles Malmström. Mis puutub

kaubandusläbirääkimistesse Uus-Meremaaga, siis tuleb tagada, et EL „tundlike toodete“ küsimust läbirää-kimistel tõsiselt arvestataks. Me ei karda konkurentsi Uus-Meremaaga, kuid vajame võrdseid konkurentsi-tingimusi, eriti Hiina ja Lõuna-Aa-sia turgudel, kellega Uus-Meremaa on juba sõlminud vabakaubandusle-pingud.

Kohalviibijad väljendasid vabakau-banduslepingu sõlmimise üle Uus-Meremaaga siiski äärmist ettevaatlik-kust. Komisjonilt oodatakse tasakaa-lustatud lähenemist ka geograafilis-te päritolutähiste osas – viimased ei peaks dikteerima läbirääkimiste tule-musi. EDA presidendi MIchel Nalet´ sõnul on põllumajandusvolinik Phil Hogani ärivisiidid aidanud ekspordi õitsengule kaasa. Tänase seisuga on EL piimaeksport rekordtasemel, kuid meil on siiski veel potentsiaali edasi-seks kasvuks, lisas ta.

ÜPP tulevikKonverentsi osas pealkirja all „Üle-ilmse piimanduse kohalikud juu-red“ tõdeti, et tuleviku ÜPP peami-seks eesmärgiks peab olema konku-rentsivõimeline, jätkusuutlik ja in-novatiivne põllumajandus. Tarnea-hela parema toimimise ja Euroopa Komisjoni avaliku arvamuse valgu-ses leiti, et Komisjon peaks ebaau-sate kaubandustavade maksumust küsima rahvuslikelt konkurentsi-ametitelt. Rohkem turu läbipaist-vust viiks hinnavõrdluseni ja ma-dalamate hindadeni. Läbipaistvust kuritarvitatakse, see töötab tuge-vama osapoole huvides, kuid mit-te põllumeeste huvides, kuigi Ko-misjon just seda soovib. Riskijuhti-mismeetmete arutelu peaks toimu-ma eraldi põllumeestega ja tööstus-tega, viimased ei peaks põllumees-te asjadesse sekkuma. Turumeet-metest peaks eraladustamistoetus

Rootsi põllumajandusministeeriumi kantsler Elisabeth Bakteman kõnelemas EDA aastakoosolekul

20 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | DETSEMBER | 5/2017PIIMANDUS

olema turvavõrgustikuna kasutusel kogu aasta vältel.

Piimatoodete imagoNenditi, et piimanduse imago vajab kaitset, positiivsete lugude jutusta-mist. Tuleb tagada, et infomaterjali-des ei ole ainult piimanduse vastane ja vegan-teema esindatud. Et prob-leem on päevakorral, näitas näiteks augustikuus Ühendkuningriigis toi-munud „Maailma taimepiima päev“, mille peamine sõnum oli „Parem loomadele, parem inimeste tervise-le, parem planeedile“. Üritus ei saa-nud ajakirjanduselt liigset tähelepa-nu, mõnevõrra oli kajastamist sot-siaalmeedias. Vastukaaluks korral-das ÜK organisatsioon NFU piiman-duse teemapäeva koos videokam-paaniaga „Uhke piimatootmise üle“. Oktoobris toimus ühine kampaania koos aiandusega tootmiskohtadel ja ka digitaalselt . Leiti, et ametiasu-tused ei peaks veganite tegevusele reageerima, muidu saab see liigset kõlapinda. Siiski on vaja parandada loomade heaolu ja ressursside kasu-tamist. Võimalik, et piima tervislik-kuse jutt on tarbija ära tüüdanud ja peaks rääkima midagi muud.

Prantsusmaal loodi spetsiaalne juriidiline töögrupp toidu märgis-tamise võltsingutega võitlemiseks. Tehti tarbijauuring, mis näitas, et tarbija on segadusse aetud taimse-te toodetega, mida müüakse kui pii-matoodet. ÜK-s väidavad kontser-nid, et kasutavad küll taimerasva, aga teavitavad tarbijat, et seda too-det võib tarbida kui piimatoodet. Sellise tegevuse vastu püütakse või-delda, kuid ametiasutustel ei ole pii-saval ressurssi. Vajalik on vahetada selleteemalisi kogemusi. Hispaanias töötatakse selle nimel, et piimatoo-ted oleksid poes taimerasva-toode-test eraldi.

Piima päritolumärgistusest EDA hinnangul on tegu „nakkushai-gusega“ Euroopas. Koostamisel on juhised vabatahtliku päritolumär-gistuse jaoks. Komisjoni raport va-batahtlikust päritolumärgistusest on piisav tarbijate teavitamiseks. Prantsusmaal on käimas pilootpro-jekt kaheaastase prooviperioodiga kohustuslikust märgistamisest. Nad peavad järgmise aasta lõpuks teavi-tama tulemustest, sh mõjust ühistu-

rule. Seda peavad tegema ka teised maad samadel tingimustel. Komis-jonil polnud võimalik keelduda. Te-gu on väga poliitilise teemaga. Tu-lekul on turustusstandardite hinda-mine, vaadeldakse kõiki osapooli ja tehakse kokkuvõte, pärast saavad institutsioonid vajadusel võtta meet-meid. Kas märgistus on väärtuslik, kas EL tasandil, kas kõikidele too-detele, kas on teisi võimalusi teemat käsitleda. Aasta lõpus kuulutatakse välja hange, seejärel kulub 2-3 kuud väljavalimiseks ja uuringuks 10-11 kuud. 2018 lõpuks peaks olema fak-tid kasutusle võtta. Piimasektoris on lihtsam, sest enamus standardeid on juba olemas CMO raames.

(Tervise)klauslid toodetel: vegan-tööstuse vastu kasutada väiteid mit-te-piimatoodete pakenditel. Veganid on väga osavad noori mõjutama. Eu-roopa Kohus kinnitas Komisjoni lä-henemise, samuti on antud soovitu-si riikidele. Võib-olla peaks teistele toodetele teistsugused klauslid leid-ma, mitte ainult vastu olema. Prae-gu on vara veel seda otsustada, kuid peab valmis olema ning kokku lep-pima, mida me ei ole kindlasti val-mis kaotama ja kus saame järele an-da. Võib-olla on taimetoodetele uute reeglite tegemine ohtlik, see annab neile hoogu juurde. Parem on piima-sektorit klauslite reeglitest mitte ee-maldada (nagu veinisektor), lihtsam on olla kaasatud, eriti kui tahetakse uusi standardeid (juust) kehtestada.

Vegan-tööstus kasutab väärtus-põhiseid kampaaniaid, mitte fakte. Nende vastu ei saa faktidega, tuleb samuti kasutada väärtusi. Komisjon ei saa palju teha, roll selles osas on organisatsioonidel.

Toodete ümberkujundamine toiteväärtuse parandamiseksEuroopa toiduainetööstuse liit FoodDrinkEurope soovib EL inimes-te kaloritarbimist vähendada 10% võrra aastaks 2020. Loodud on eral-di veebileht https://www.eatand-livewell.eu/. EDA ei ole seni üldse kaasatud olnud. Näiteks Rootsi asu-tused on hakanud mõtlema vaba-tahtlikule toodete ümberkujunda-misele koostöös organisatsioonide ja tööstusega, konkreetsete tegevuste-ni jõutakse ehk järgmisel aastal. His-paanias vaadatakse üle igapäevaselt tarbitavaid tooteid, et nende suhk-

rusisaldust vähendada 5-10% võr-ra. Saksamaal on valitsus avaldanud eesmärgid jogurtile ja kohupiima-toodetele suhkru vähendamiseks, te-raviljatoodetele küllastunud rasvade ja suhkru, mõnedel muudel puhku-del soolasisalduse vähendamiseks. Maiustused on välja jäetud väitega, et tarbija on niigi teadlik nende kah-julikkusest. Ka Prantsusmaal räägi-takse sel teemal, kuid pole veel sel-ge, kuidas ja mis. Võib-olla tuleb toi-teväärtuse paranadamine kõne alla nende toodete puhul, millel nt suhk-rusisaldus on keskmisest kõrgem.

Piimatootmine ja keskkondSessioonil pealkirjaga „Jätkusuut-lik piimandus: väljakutsed ja ärivõi-malused“ räägiti muuhulgas piima-tootmise mõjust mullaviljakusele ja elurikkuse hindamisest farmi tasan-dil. Näitena toodi käimasolev Euro-Dairy projekt, kuhu on kaasatud 14 liikmesriiki. Elurikkuse hindami-se meetod peab olema lihtne kasu-tada, teaduspõhine, kaudsete indi-kaatoritega (mitte nt liblikad väljal), võrreldav regiooniti, mitte farmi ta-sandil. Võimaldab teha otsuseid, mi-da nt puu mahavõtmine kaasa toob. Meetod annab ülevaate farmi olu-korrast. Tulemusena, 1 ha farm loob 1,2 km2 elurikkuse ala. Arvestab ai-nult farmis olemasolevat, mitte väl-jastpoolt tulevat, nt sisseostetavat sööta.

Ehk see saab olla üks vahend, mil-lega mõõta ÜPP tõhusust. Saab olla ka põllumajandusettevõtte brändin-gu osa, nt külvata mingit spetsiaal-set taime, et piima kvaliteeti paran-dada ja seda siis turundada.

Teiseks esitati küsimus, kuidas piimafarmid aitavad kaasa ökosüs-teemi-teenuste pakkumisele? Rohu-maa ja süsiniku neeldumine. Püsi- ja ajutised rohumaad on võtmetähtsu-sega, sest vähendavad taimekahju-reid, haigusi, umbrohtu; toitainete kaotuse riski, seovad lämmastikku, taimede kasvatamine tolmeldajate jaoks, suurendab asendustaimede saaki, mullaviljakuse tõstmine, klii-mamuutusega kohanemine. 0,5 -1 % kõrgem süsiniku neeldumine toi-mub neis farmides, kus on rohumaa.

Oluline on rõhutada farmeri rol-li ökosüsteemide teenuste pakku-misel! Põllumees peaks saama selle eest rahalist kasu.

215/2017 | DETSEMBER | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast KAUBANDUS

Europarlament koostas juhised kaubandusläbirääkimisteks Uus-Meremaa ja Austraaliaga• Uued võimalused EL ettevõtetele,

eriline tähelepanu VKE-dele • EL põllumeeste ja tarbijate huvide

kaitse • Eraldi kokkulepped kaubanduse ja

investeeringute kohta

Kaubandusläbirääkimised Austraalia ja Uus-Meremaaga peaksid kesken-duma EL majandusedule kaasaaita-misele, sealjuures kaitstes põllumees-te ja tarbijate huve, öeldakse 26. ok-toobril vastu võetud Europarlamendi resolutsioonis.

EL on alustamas vabakaubandus-läbirääkimisi kahe ülalnimetatud maaga, mille eesmärk on edendada kaupade ja teenuste kaubandust ning investeeringuid. Europarlamendi saa-dikud pakkusid välja rea ettepane-kuid, mida EL Nõukogu ja Komisjon kõnelustel arvesse peaksid võtma.

Peamised ettepanekud:• EL ettevõtetele tuleks pakkuda uu-

si võimalusi sõlmida lepinguid rii-

giasutustega; • Mõned põllumajandustooted vaja-

vad erikohtlemist, näiteks kvooti-de, üleminekuperioodi või kaitse-klauslite kehtestamist. Kõige tund-likumad tooted tuleb läbirääkimis-telt välja jätta;

• Mitte ükski tingimus ei vabasta EL valitsusi tervisekaitse, toiduohutu-se või keskkonnakaitse alase sea-dusandluse täitmisest, samuti ei tohi nõuda avalike teenuste erasta-mist;

• EL tarbijakaitse standardid peavad säilima;

• Eraldi peatükk tuleb pühenda-da väikeettevõtetele ärivõimaluste loomiseks;

• Eraldi kokkulepped tuleb sõlmi-da kaubanduse ja investeeringute kohta ning seda mõlema kauban-duspartneriga.

Resolutsioon kaubandusläbirääkimis-test Austraaliaga kinnitati 452 poolt- ja 126 vastuhäälega, 25 saadikut jäid

erapooletuks. Uus-Meremaad puudu-tav resolutsioon sai 440 poolt- ja 122 vastuhäält ning 27 erapooletut saadi-kut.

Raportöör Daniel Caspary (EPP, Saksamaa) ütles: “Kui teisel pool maakera on protektsionism tõusu-teel, siis EL kaubandusalane tegevus on asjakohane: kaubandusläbirääki-mised Austraalia ja Uus-Meremaaga toovad meid üksteisele lähemale ja loovad võimalusi uutele töökohtade-le ning kasvule.“

Edasised sammudEL Nõukogu kinnitab läbirääkimis-te mandaadi eeldatavalt novembris, mis võimaldab Komisjonil läbirääki-misi alustada juba enne aasta lõppu. Läbirääkimiste tulemused peab kinni-tama Europarlament. Saadikute dele-gatsioon külastab lähiajal nii Austraa-liat kui ka Uus-Meremaad, et arutle-da teemade üle, mis võivad edaspidi läbirääkimisi takistada.

Mõningaid fakte: EL-Aus t raa l ia praeguseidma-jandus- ja kau-bandussuhteid reguleerib 2008. a. sõlmitud part-nerluse raamle-ping. Uus-Me-remaaga sõlmi-ti partnerlusle-ping käesoleval aastal. Austraa-lia ekspordib EL-i peamiselt mine-raale ja põlluma-jandustooteid, EL Austraalias-se aga tööstus-kaupu. Uus-Me-remaa ekspordib EL-i põllumajan-dustooteid, EL Uus-Meremaale taaskord tööstus-kaupu.

22 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | DETSEMBER | 5/2017INNOVATSIOON

Brüsselis anti üle Cogeca innovatsiooniauhinnadMaaeluministeeriumi kants-ler Illar Lemetti andis 29. novembril Brüsselis Euroo-pa Parlamendis Euroopa Lii-du eesistujariigi esindajana üle Euroopa Põllumajandus-ühistute Katusorganisatsioo-ni (Cogeca) innovatsiooniau-hinnad.

Illar Lemetti ütles auhindade üleand-mistseremoonial, et põllumajandus ja toiduainetööstus on Euroopas majan-dusharu, mis sarnaselt paljude teiste valdkondadega peab panustama in-novatsioonile ja nutikatele digilahen-dustele, et tihedas konkurentsis ajaga sammu pidada.

„Tark põllumajandus, nutikad la-hendused ja uued tehnoloogiad on tänapäeva põllumajanduse olulised märksõnad,“ rõhutas kantsler.

Mitmesuguseid põllumajandussek-torile mõeldud digilahendusi on väl-ja töötatud kõigis Euroopa Liidu rii-kides. Automatiseeritud on seire- ja andmekogumissüsteeme, digilahen-dustele toetuvad paljud farmitehno-loogiad ja täppisviljelus. Väljatööta-misel olevad lahendused toovad en-daga kaasa olulisi muudatusi põllu-majandussektoris.

Kantsler tutvustas oma kõnes ka Eesti edusamme põllumajandussek-torile spetsiifiliste e-lahenduste aren-damisel. Lisaks vahetult tootmisega seotud e-lahendustele on kasutusel ka sellised, mis aitavad lihtsustada nii toetuste taotlemist kui ka toetustega seotud nõuete kontrolli. „Nii näiteks kasutame ja arendame Eestis satelliit-side infosüsteemi, mille abil kontrolli-da rohumaade niitmist ja karjatamist. Süsteemi peamine eesmärk on aidata vähendada kohapealsete kontrollide arvu ja neid kontrolle paremini sihita-da,“ tõi kantsler näite.

Lemetti märkis, et kuigi ÜPP prae-gusel finantsperioodil saab innovat-siooni ja koostöö edendamiseks kasu-tada mitmeid erinevaid toetusmeet-meid, tuleb sellele valdkonnale pöö-rata erilist tähelepanu ka ühise põllu-majanduspoliitika reformi kontekstis.

Auhinnatseremoonial esitleti inno-vatsiooni parimaid näiteid ühistulise tegevuse, lihatootmise, piimanduse, taimekasvatuse ja metsanduse vald-kondadest.Cogeca innovatsiooniauhindu anti välja viis: kaks auhinda läks Soome, üks Hispaaniasse, üks Itaaliasse ja üks Iirimaale. Lähemalt Cogeca kodulehe-küljelt: http://www.copa-cogeca.eu.

Tänavused auhinnasaajad:

Toiduainete töötlemine: Soome lihatöötlemise ühistu LSo Osuuskunta omega-3 seali-ha projekti eest.Innovatiivne ärimudel: Iiri-maa piimaühistu Glanbia põllu-meeste rahaliseks toetamiseks loodud MilkFlexFundi loomise eest.

Infotehnoloogia ja digi-taliseerimine: Soome met-sandusühistu Metsäliitto elekt-roonilise metsamajandustee-nuse eest ning Hispaania ühis-tu DCoop põllumajandustoode-te täieliku jälgitavuse süsteemi loomise eest .

Ühistute innovatiivne juh-timine ja teenused liikme-tele: Itaalia piima- ja metsan-dusühistule AgriAmbiente Mu-gello Societa Cooperativa tee-nuste loomise eest, mis on mär-kimisväärselt parendanud ühis-tu kasumit.

235/2017 | DETSEMBER | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast ÜHISTEGEVUS

Rootslased moodustasid sektoriülese ühistute esindusorganisatsiooniAastatel 2006 - 2014 viis Rootsi töö-andjate organisatsioon KFO läbi pi-lootprojekti, milles osalesid mitmed ühistuorganisatsioonid. Selle loogi-lise jätkuna moodustati käesoleva aasta maikuus uus organisatsioon „Co-operatives Sweden“, mille asu-tajaliikmeteks on Rootsi Põllumees-te Liit LRF, Rootsi Tarbijate Ühistu KF, Rootsi Tööandjate Liit KFO ning Rootsi Elamuühistute Liit HSB (va-hemärkusena olgu öeldud, et ühis-tulisi panku Rootsis ei ole). Ülalni-metatud neli organisatsiooni määra-vad liikmed juhatusse ja rahastavad tegevusi, kusjuures LRF katab 50% kuludest ja ülejäänud kolm 50%. Teised Rootsis tegutsevad ühistud ja nende organisatsioonid on oodatud liituma toetajaliikme staatuses.

Üheskoos pakuvad 100 suurimat Rootsi ühistut tööd ligi 100 tuhan-dele inimesele ning tekitavad käivet 400 miljardit Rootsi krooni aastas. Seega on neil võtmeroll Rootsi äri-ühingute hulgas. Sellele vaatama-ta on ühistulisel ärimudelil vana-moodne image. Co-operatives Swe-den kavatseb seda kuvandit muuta.

Uue organisatsiooni eesmärk on edendada ühistulist ärimudelit, edendada ja toetada selleteemalisi arvamusavaldusi ühiskonnas ning esindada liikmete huve teemadel, mis mõjutab nende äritegevust. Tei-sisõnu - tuua ühistute tegutsemis-tingimused poliitilisse päevakorda ning tugevdada nende konkurent-sivõimet ja ärivõimalusi. Kuigi Swe-dish Co-operatives eesmärgid on kahtlemata poliitilised, on organi-satsioon poliitiliselt iseseisev. Orga-nisatsioon korraldab seminare, koo-litusi ja debatte, avaldab raporteid ja tellib uurimusi. Nimetatud tege-vustes osalemine on tasuline, mitte liikmemaksu eest, selline lähenemi-ne on seni huviliste heakskiidu leid-nud. Konkreetsed tegevused ja ra-hastamine on praegu kokku lepitud järgmiseks kolmeks aastaks, seejä-rel vaadatakse need uuesti läbi.

Strateegia on töötatud välja kol-me valdkonna jaoks: lobby-tege-vus, kommunikatsioon ning hari-dus ja kogemuste vahetamine. Kom-

munikatsiooni osas on käimas tut-vustuskampaania, samuti arenda-takse veebikeskkonda ning suhtlust kõigis kaasaegsetes sotsiaalmee-dia kanalites; antakse välja uudis-kirja, faktilehti, avaldatakse rapor-teid ja uuringutulemusi, arendatak-se koostööd teiste organisatsiooni-dega. Sihtgrupp on ka ärialane aja-kirjandus, kes tavapäraselt ignoree-rib ühistuid. Lobby-tegevuse osas on eesmärk luua pan-poliitiline ühistu-te-teemaline võrgustik Rootsi par-lamendis, mis on seni leidnud po-sitiivset vastukaja Rootsi poliitiku-te poolt. Tehakse koostööd Rootsi Justiitsministeeriumiga eesmärgi-ga töötada välja uus organisatsioone puudutav seadusandlus. Hariduse edendamise osas korraldatakse stra-teegilise juhtimise koolitusi ühistu-te juhatuste liikmetele, tegeletak-

se ühistute juhtimise hea tava välja töötamisega, toimuvad temaatilised seminarid. Lisaks arendatakse ühis-tute juhtide koostöövõrgustikku, õp-pereise, õpetatakse digitaalseid os-kusi.

Rootsi põllumajandusorganisat-sioon LRF peab uue organisatsioo-ni loomist märkimisväärseks sam-muks: see on esimene kord Rootsi ajaloos, kui ühe laua taha tulevad tootjad ja tarbijad, kes lisaks muu-dele vastuoludele on tavapäraselt ka vastandlike poliitiliste vaadetega ja erineva parteilise kuuluvusega. Organisatsiooni mobiilisõbrali-kud veebilehed (rootsikeelsed): htt-ps://svenskkooperation.se/, htt-ps://twitter.com/svekoop, https://www.facebook.com/svenskkoope-ration. Olemas on ka Youtube i ja LinkedIn i kanalid.

https://svenskkooperation.se/

https://svenskkooperation.se/

https://twitter.com/svekoop

https://twitter.com/svekoop

https://www.facebook.com/svenskkooperation



24 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | DETSEMBER | 5/2017ÜHISTEGEVUS

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA

J. Vilmsi 53g10147 Tallinn

Telefon: 600 9349Faks: 600 9350

E-post: [email protected]://www.epkk.ee

Lehe väljaandmist toetab:

Edukat ja

sisukat koostööd

uueks aastaks!

Karjaõnne,

viljaõnne,

metsakasvu,

head ilma ja jaksu

kõigil töödel!

Euroopa Maaelu ArenguPõllumajandusfond:

Euroopa investeeringudmaapiirkondadesse

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 5 INFOLEHT...

Documents

Transcript of Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 5 INFOLEHT...