EESTI LINNAD KESKAJAL

Muinasajal ei olnud linnu Eestis, aga olid …

Muinasajal ei olnud linnu Eestis, aga olid linnused.

Keskajal oli Eestis 9 linna.

Need on … (õpik lk 67)

Kirjuta välja

• Linnad

• Elanike arv

• Kelle territoorium

Tallinn

Rakvere

Narva

Paide

Viljandi

Uus-Pärnu

Vana-Pärnu

Haapsalu

Tartu

Tallinn - 5000

Rakvere - <500

Narva – 500 -

Paide - <500

Viljandi - 1000

Uus-Pärnu - 1000

Vana-Pärnu - <500

Haapsalu - 500

Tartu - 5000

Tallinn – 5000 – Taani → Saksa Ordu

Rakvere - <500 - Taani → Saksa Ordu

Narva – 500 - Taani → Saksa Ordu

Paide - <500 – Saksa Ordu

Viljandi – 1000 – Saksa Ordu

Uus-Pärnu – 1000 - Saksa Ordu

Vana-Pärnu - <500 – Saare-Lääne piiskop

Haapsalu – 500 – Saare-Lääne piiskop

Tartu – 5000 – Tartu piiskop

Tallinn – 5000 – Taani → Saksa Ordu (1248)

Rakvere - <500 - Taani → Saksa Ordu (1302)

Narva – 500 - Taani → Saksa Ordu (1345)

Paide - <500 – Saksa Ordu (1291)

Viljandi – 1000 – Saksa Ordu (1283)

Uus-Pärnu – 1000 - Saksa Ordu (1318)

Vana-Pärnu - <500 – Saare-Lääne piiskop (1251)

Haapsalu – 500 – Saare-Lääne piiskop (1279)

Tartu – 5000 – Tartu piiskop (1262)

Kuhu rajati linnu?

1) Linnuste asemel

2) Kauplemiseks sobivad kohad

Kauplema - торговать

Rajama – строить

Linna valitsemine

Raad (om. rae) – linnavalitsus

Rae suurus sõltus linna suurusest.

Liikmed: raehärrad ja bürgermeistrid (ратманы и бургомистры).

Tavaliselt olid nad kaupmehed.

Linna elanikud• Kaupmehed (sakslased)

• Käsitöölised (sakslased)

• Lihttöölised (kohalikud)

Keeled: alamsaksa, eesti, läti, liivi, vene

Esialgu võisid eestlased kolida maalt linna.

Hiljem hakkasid mõisnikud seda takistama.

Linnad olid kaubanduse ja käsitöö keskused.

Kaubandus: Eestil on mugav asukoht.

Hansa Liit – Euroopa linnade kaubanduslik liit.

Hansalinnad Eestis: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi.

Käsitöö oli orienteeritud siseturule, sest kaubad ei olnud konkurentsivõimelised.

TV lk 34-35 h 1,2,4,5