Majandus Ja Linnad
-
Upload
sigrid-pirnipuu -
Category
Education
-
view
4.303 -
download
0
description
Transcript of Majandus Ja Linnad
Majandus ja linnadMajandus ja linnad
Sigrid PirnipuuSigrid Pirnipuu
Tallinna Sikupilli KeskkoolTallinna Sikupilli Keskkool
Mõisamajandus 19.sajandilMõisamajandus 19.sajandil
MõisMõis – põhiline majandusüksus – – põhiline majandusüksus – suurmajapidamine, mis toimis suurmajapidamine, mis toimis talupoegade tasuta ja sunniviisilisel talupoegade tasuta ja sunniviisilisel tööl.tööl.
Viljatootmine – viin (Vene kroonu, Viljatootmine – viin (Vene kroonu, maakõrtsid)maakõrtsid)
Praak – viinatootmise jääk, kasutati Praak – viinatootmise jääk, kasutati härgade nuumamiseks, kes hiljem härgade nuumamiseks, kes hiljem müüdi Peterburi turul.müüdi Peterburi turul.
Sõnnik Sõnnik
Mõisamajandus 19. sajandilMõisamajandus 19. sajandil
Mõisnike väljaminekud suurenesid – Mõisnike väljaminekud suurenesid – elustandardi muutumine (toretsevad elustandardi muutumine (toretsevad mõisahäärberid, pargid, kallid ja mõisahäärberid, pargid, kallid ja mitmekesised road, välismaised mitmekesised road, välismaised veinid, kallimad riided)veinid, kallimad riided)
Mõisamajanduses muutusi ei olnudMõisamajanduses muutusi ei olnud
Pirgu mõis Harjumaal 1820ndadPirgu mõis Harjumaal 1820ndad
Saku mõis Harjumaal 1830Saku mõis Harjumaal 1830
Alatskivi loss Tartumaal 1880-85Alatskivi loss Tartumaal 1880-85
Sangaste loss 1883Sangaste loss 1883
Mõisamajandus 19. sajandilMõisamajandus 19. sajandil
Raha püüti hankida:Raha püüti hankida: Võttes võlguVõttes võlgu Suurendades tootmist uute Suurendades tootmist uute
mõisapõldude rajamisega talupõldude mõisapõldude rajamisega talupõldude arveltarvelt
Talupoegade koormiste tõstmisegaTalupoegade koormiste tõstmisega
Mõisamajandus 19. sajandilMõisamajandus 19. sajandil
1820. aastate viljahindade langus 1820. aastate viljahindade langus maailmaturul kahandas mõisnike maailmaturul kahandas mõisnike sissetulekuidsissetulekuid
Majanduses hakati otsima uusi Majanduses hakati otsima uusi lahendusi – maaparandamine, lahendusi – maaparandamine, mitmeväljasüsteem, uued mitmeväljasüsteem, uued põllukultuurid.põllukultuurid.
Viina hakati tootma Viina hakati tootma kartulistkartulist, mis oli , mis oli viljast odavamviljast odavam
Kartul jõudis ka talupoja põllule ja Kartul jõudis ka talupoja põllule ja toidulaualetoidulauale
Mõisamajandus 19. sajandilMõisamajandus 19. sajandil
Uuenenud majandusolud viisid Uuenenud majandusolud viisid mõisiniku arusaamisele, et senine mõisiniku arusaamisele, et senine teoorjuslik majandamine ei ole teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline ning et vana konkurentsivõimeline ning et vana süsteemi püsimine võib kaasa tuua süsteemi püsimine võib kaasa tuua täieliku laostumise.täieliku laostumise.
Nõustuti talupoegadele suuremate Nõustuti talupoegadele suuremate õiguste andmisega, raharendile õiguste andmisega, raharendile üleminekugaüleminekuga
Talude iseseisvumineTalude iseseisvumine
19.saj talurahvaseadused jagasid 19.saj talurahvaseadused jagasid mõisnike maa 2: talu- ja mõisamaa.mõisnike maa 2: talu- ja mõisamaa.
Talude rentimine ja müümine rajas Talude rentimine ja müümine rajas teed teed kasumajandusele – kasumajandusele – määravaks said turusuhted määravaks said turusuhted (pakkumine-nõudmine, raha)(pakkumine-nõudmine, raha)
Ettevõtlikkuse olulisusEttevõtlikkuse olulisus
Talude iseseisvumineTalude iseseisvumine Talude päriseksostmine algas Talude päriseksostmine algas
1850.aastatel Lõuna-Eestis. 1850.aastatel Lõuna-Eestis. Talupojad said raha eelkõige Talupojad said raha eelkõige
linakasvatusest.linakasvatusest. Enamasti osteti talu välja järk-järgult Enamasti osteti talu välja järk-järgult
mõisnikule võlga tagasi makstes.mõisnikule võlga tagasi makstes. Põhja-Eestis algas talude massiline Põhja-Eestis algas talude massiline
päriseksmüümine 1860.-70.aastatel, päriseksmüümine 1860.-70.aastatel, Saaremaal 20. sajandi algul.Saaremaal 20. sajandi algul.
Talude iseseisvumineTalude iseseisvumine
19. saj lõpuks oli päriseks ostetud Lõuna-19. saj lõpuks oli päriseks ostetud Lõuna-Eestis u 80% ja Põhja-Eestis 50% taludest.Eestis u 80% ja Põhja-Eestis 50% taludest.
See pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike See pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste – peremeeste – väikepõllumeeste väikepõllumeeste väljakujunemisele Eesti külas.väljakujunemisele Eesti külas.
MaatarahvasMaatarahvas – talupojad, kellel polnud – talupojad, kellel polnud maad, kes teenisid elatist palgatöölistena maad, kes teenisid elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes ning ka mõisates, taludes, vabrikutes ning ka käsitöö või kaubandusega.käsitöö või kaubandusega.
Talude iseseisvumineTalude iseseisvumine
Talupoegade jõukuse kasv – muudatused Talupoegade jõukuse kasv – muudatused ka nende ka nende elulaadis elulaadis ((kriuksuga kriuksuga saapad ja saapad ja ülikond, petrooleumlamp)ülikond, petrooleumlamp)
Peamiseks põllumajandusharuks kujunes Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatuspiimakarjakasvatus
Tähelepanu pöörati ka uuemate Tähelepanu pöörati ka uuemate suundumuste kasutuselevõtule suundumuste kasutuselevõtule põllumajanduses – info põllumajanduses – info põllumajandusseltsidest, ajalehtedest põllumajandusseltsidest, ajalehtedest jms.jms.
Laevandus ja meresõitLaevandus ja meresõit
19. saj arenes kiiresti laevandus ning 19. saj arenes kiiresti laevandus ning paadikaubanduspaadikaubandus
Laevaehituskeskused: Häädemeeste Laevaehituskeskused: Häädemeeste rannik, põhjarannik, eriti Lahemaa.rannik, põhjarannik, eriti Lahemaa.
Purjelaevad enamasti rannasõitudeksPurjelaevad enamasti rannasõitudeks Kaupa transporditi Riiga, Peterburi jmKaupa transporditi Riiga, Peterburi jm Tihe laevaliiklus Soome ja Rootsi vahelTihe laevaliiklus Soome ja Rootsi vahel Salakaubandus Salakaubandus
Laevajuhtide koolitamineLaevajuhtide koolitamine
Rannikkusõidul said hakkama nn Rannikkusõidul said hakkama nn metsakaptenid – rannamärkide abil metsakaptenid – rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid.orienteeruvad kaptenid.
1864.a. rajati Heinaste merekool1864.a. rajati Heinaste merekool.. Seilati ka kaugetel meredel ja Seilati ka kaugetel meredel ja
ookeanidel. ookeanidel. Laevandusest kujunes eestlaste Laevandusest kujunes eestlaste
jaoks oluline majandusharu.jaoks oluline majandusharu.
TööstusTööstus
Eeldused tööstuslikuks pöördeks – Eeldused tööstuslikuks pöördeks – aurumasinate kasutuselevõttmisegaaurumasinate kasutuselevõttmisega
Eesti ala tööstuslik areng seotud Eesti ala tööstuslik areng seotud ülevenemaalise turugaülevenemaalise turuga
Vabrikutootmine sai alguse Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest...villatöötlemisest...
...järjest suurenev nõudlus kalevi järele......järjest suurenev nõudlus kalevi järele... ...vajas hiiglaslik sõjavägi, ametnikkond....vajas hiiglaslik sõjavägi, ametnikkond.
TööstusTööstus Kalevivabrikud – Narva, Sinti, KärdlasseKalevivabrikud – Narva, Sinti, Kärdlasse Kalevitööstuse kiire areng soodustas Kalevitööstuse kiire areng soodustas
meriinolammaste kasvatamistmeriinolammaste kasvatamist Suurim tööstusettevõte – 1858.a. Narva Suurim tööstusettevõte – 1858.a. Narva
rajatud rajatud Kreenholmi ManufaktuurKreenholmi Manufaktuur Vabrikus kasutati ära Narva jõe koskede Vabrikus kasutati ära Narva jõe koskede
vee-energia, töödeldi puuvilla, mida veeti vee-energia, töödeldi puuvilla, mida veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest.sisse Ameerikast ja Egiptusest.
Toodang – kedratud puuvill – saadeti Toodang – kedratud puuvill – saadeti Venemaa riidevabrikutesse.Venemaa riidevabrikutesse.
Narva – Eesti kõige olulisem tööstuskeskus.Narva – Eesti kõige olulisem tööstuskeskus.
Kreenholmi manufaktuurKreenholmi manufaktuur
TööstusTööstus
Masina- ja metallitööstus – Tallinnas.Masina- ja metallitööstus – Tallinnas. Balti puuvillamanufaktuur – Tallinna.Balti puuvillamanufaktuur – Tallinna. 20. saj alguseks muutus Tallinn 20. saj alguseks muutus Tallinn
peamiseks tööstuslinnaks. peamiseks tööstuslinnaks. Eesti oli ka paberitootmiskeskus – Eesti oli ka paberitootmiskeskus –
19.saj lõpul toodeti Eestis ligi 70% 19.saj lõpul toodeti Eestis ligi 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberistpaberist
TööstusTööstus Narva ja Tallinna kõrval rajati Narva ja Tallinna kõrval rajati
tööstusettevõtteid ka väiksematesse tööstusettevõtteid ka väiksematesse linnadesselinnadesse
Kundas, Aseris – tsemenditehasedKundas, Aseris – tsemenditehased Üle Eesti tellise- ja lubjatehased, villa-, Üle Eesti tellise- ja lubjatehased, villa-,
jahu- ja saeveskid.jahu- ja saeveskid. 20. saj alguseks oli Eestis juba üle 27 000 20. saj alguseks oli Eestis juba üle 27 000
vabrikutöölise (4x rohkem, kui pool saj vabrikutöölise (4x rohkem, kui pool saj tagasi)tagasi)
Tööstust paisutati lähtudes Vene Tööstust paisutati lähtudes Vene impeeriumi huvidestimpeeriumi huvidest
Kunda tsemenditehasKunda tsemenditehas
RaudteedRaudteed
1870.a. Paldiski-Tallinn-Narva-1870.a. Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburg e Balti raudtee.Peterburg e Balti raudtee.
Tapa-Tartu-Valga-RiiaTapa-Tartu-Valga-Riia Valga-Võru-PihkvaValga-Võru-Pihkva 20.saj algul Tallinn-Haapsalu20.saj algul Tallinn-Haapsalu Laiarööpmelise raudtee kõrval ehitati Laiarööpmelise raudtee kõrval ehitati
erakapitaliga ka mitu kitsarööpalist erakapitaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini (raudteeliini (Pärnu-Valga, Mõisaküla-Pärnu-Valga, Mõisaküla-Viljandi-Tallinn, Türi-Paide-TamsaluViljandi-Tallinn, Türi-Paide-Tamsalu))
Vedur, millega avati Vedur, millega avati regulaarrongiliiklus Eesti raudteelregulaarrongiliiklus Eesti raudteel
Eesti raudteel 1870/80ndatel Eesti raudteel 1870/80ndatel sõitnud vedursõitnud vedur
Raudteed ja kaubanduse arengRaudteed ja kaubanduse areng Raudteevõrgu väljaehitamine: Raudteevõrgu väljaehitamine:
Ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa Ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti aladegasisekubermangudega ning Läti aladega
Kiirendas uute tööstusettevõttete ja asulate rajamistKiirendas uute tööstusettevõttete ja asulate rajamist Kaubavahetusvõimalused suurenesidKaubavahetusvõimalused suurenesid Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu transiitveosedTallinna ja Paldiski sadamate kaudu transiitveosed Sisekaubanduse kiirem arengSisekaubanduse kiirem areng
Tallinn – oluline sisseveosadamTallinn – oluline sisseveosadam Pärnu - väljaveosadamPärnu - väljaveosadam
Tallinna sadam 1885Tallinna sadam 1885
LinnastumineLinnastumine
Põhjused: Põhjused: Tööstuse kiire kasvTööstuse kiire kasv Ühiskonna sotsiaalne kihistumineÜhiskonna sotsiaalne kihistumine Kaubalis-rahaliste suhete arengKaubalis-rahaliste suhete areng
1862.a. Eesti linnades 62 000 inimest1862.a. Eesti linnades 62 000 inimest 19. saj lõpul linnades 181 000 inimest19. saj lõpul linnades 181 000 inimest Iga 5 Eesti elanik oli linlane.Iga 5 Eesti elanik oli linlane. 20. saj alguseks Eestis 12 linna20. saj alguseks Eestis 12 linna
LinnastumineLinnastumine
Suurimad linnad: Tallinn, Tartu, Suurimad linnad: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga.Narva, Pärnu, Valga.
Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevid: Sindi, Tapa, ümber kujunenud alevid: Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi, Otepää.Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi, Otepää.
Linnaelanike hulgas saavutasid Linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased.ülekaalu eestlased.
LinnastumineLinnastumine
1877.a. hakkas Baltikumis kehtima 1877.a. hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadusVene linnaseadus
Linna juhtis valimiste teel Linna juhtis valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsus.valitud linnavalitsus.
Linnavalitsuse eesotsas linnapea.Linnavalitsuse eesotsas linnapea. Valimistel kehtis varanduslik tsensus.Valimistel kehtis varanduslik tsensus.
LinnastumineLinnastumine Ettevõtlikumad linlased püüdlesid Ettevõtlikumad linlased püüdlesid
paremale majanduslikule järjeleparemale majanduslikule järjele Tasapisi kasvas ka eestlastest Tasapisi kasvas ka eestlastest
haritlaste ning ametnike arvharitlaste ning ametnike arv Õiguslikult eestlased endiselt Õiguslikult eestlased endiselt
teisejärgulised – linnavalitsemine jäi teisejärgulised – linnavalitsemine jäi veel sakslaste kätte.veel sakslaste kätte.
Linnades valitses saksa keel, kombed Linnades valitses saksa keel, kombed ja meelsusja meelsus
KadakasakslasedKadakasakslased
Küsimused:Küsimused:
Mis võimaldas mõisnike elustandardi Mis võimaldas mõisnike elustandardi muutumist 19. sajandi alguses?muutumist 19. sajandi alguses?
Mis muutus mõisamajanduses 19. Mis muutus mõisamajanduses 19. sajandil. Miks oli neid muutusi vaja?sajandil. Miks oli neid muutusi vaja?
Analüüsige muutusi ühiskonnas Analüüsige muutusi ühiskonnas seoses talude päriseksmüümisega. seoses talude päriseksmüümisega. Mis muutus mõisnike, mis Mis muutus mõisnike, mis talupoegade elus?talupoegade elus?
Küsimused:Küsimused:
Kuivõrd oluline tegevusala oli Kuivõrd oluline tegevusala oli eestlaste jaoks meresõit?eestlaste jaoks meresõit?
Mil moel mõjutasid raudteed Mil moel mõjutasid raudteed tööstuse, kaubanduse arengut ja tööstuse, kaubanduse arengut ja asustuse kujunemist?asustuse kujunemist?
Leidke seoseid linnastumise ja Leidke seoseid linnastumise ja majandusarengu vahel. majandusarengu vahel.