1/2018

Eesti eesistumine

2017

›› EUROOPA LIIDU KAITSEKOOSTÖÖ UUS HOOG

›› SCHENGENI LEPE, EUROOPA RAHUSÜMBOL

›› KUIDAS TÄITA TÖÖTUTELE NOORTELE ANTUD LUBADUSI?

›› PILK KULTUURIPÄRANDILE

Saavutused ja tipphetked

Eesistumine: töine pidupäev

Eesti eesistumise ajal peeti üle poole-teise tuhande ametliku ja mitteamet-liku kohtumise, Tallinnas toimunud üritustel osales u 34 000 inimest, meil käisid riigipead ja valitsusjuhid,

toimus hulk meeleolukaid sündmusi. 2017. a viima-sel päeval andis Eesti eesistumise teatepulga üle Bul-gaariale – korraldajate sõnul rahuliku südamega.

Saksamaa kantsler Angela Merkel.

Eesti Vabariigi president Kersti

Kaljulaid.

Suurbritannia peaminister Theresa May.

Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni üllatusvisiit Raeapteeki.

FOTOD AFP, SCANPIX, EU2017.EE

galerii eurokratt 2

Eurokratt võtab kokku Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistu-mise saavutused ja olulisemad teemad. Eesti eesistumine oli kindlasti õnnestumine nii korralduslikult kui ka sisuliselt. Suutsime Euroopa Liitu edasi viia mitmes valdkonnas, nagu sotsiaalpoliitika, keskkond, energeetika, rändepoliitika ja

siseturvalisus ning rahandus. Kui proovida loetleda eesistumise kolme kõige olulisemat saavutust, siis minu arvates on need Euroopa Liidu struktureeritud kaitsekoostöö käivitamine, kõikide vajalike otsuste tege-mine Pariisi kliimakokkuleppe elluviimiseks Euroopa Liidu poolt ning Euroopa riikide digitaalse pisikuga nakatamine, kokkuleppimine andmete vabas liikumises. Kõik need on saavutused, mis veel aasta varem tundusid kättesaamatud. Veel aasta tagasi oli Euroopa kohal palju tumedaid pilvi, Eesti eesistumise ajal ei puhkenud ühtegi uut kriisi ning varem alanud on hakanud taanduma – ränne on saadud kontrolli alla, Euroopa majandus kasvab, Brexiti läbirääkimised edenevad ja EL27 riiki on leppinud kokku ühise plaani edasiminekuks.

President Kersti Kaljulaid avaldas enne eesistumise algust lootust, et Eesti eesistumist jäädakse mäletama kui aega, mil negatiivsuse jää hakkas Euroopa Liidus sulama ning algas uus tõusulaine. Eesti andiski järgmisele eesistujale Bulgaariale üle heas vormis ning positiivselt tulevikku vaatava Euroopa Liidu. Loodan, et trend jääb vähemalt mõneks ajaks kestma.

Eesistumise lõpuga jõuab lõpule ka Eurokrati teekond. Käesolev Eurokrati 24. number jääb viimaseks. 11 aasta jooksul oli krati avalehel palju Euroopa-meelseid, aktiivseid ja Eestit edasi viivaid inimesi alates Gerli Padarist, Signe Kivist ja Reet Ausist Mikko Fritze, Kersti Kaljulaidi, Andrus Ansipi ning Siim ja Kaja Kallaseni. Need inimesed on oma lugude kaudu rääkinud sellest, kuidas nad näevad ja mõtestavad Euroopat ja kuidas sellega suhestuvad. See on loodetavasti aidanud ka lugejail Euroopat paremini mõista. Eks see on olnudki Eurokrati peamine eesmärk – avada Euroopa poliitikate tausta, rääkida peamistest arengutest ja analüüsida, miks on Euroopa Liitu kuulumine Eestile vajalik.

Euroopa asjadest räägitakse Eesti meedias palju, sageli kirglikult, aga ka asjalikult ning kui vaja, kriitiliselt. Tunneme praegu Euroopa Komisjoni Eesti esinduses, et eraldi rahastatavat ajakirja pole enam vaja välja anda.

Tänan Eurokrati tegijaid ja kõiki neid, kes on oma mõtteid ja lugusid 11 aasta jooksul jaganud. Tänan Eurokrati fänne ja lugejaid!

Elagu Euroopa!

eurokratt Euroopa Komisjoni Eesti esindus:Rävala 4, 10143 Tallinn, telefon 626 4400, comm-rep-tll@ec.europa.eu, www.euroopaliit.ee, facebook.com/euroopakomisjoniesindus, Twitter (@EuroopaKomisjon), https://blogs.ec.europa.eu/minueuroopa Teostus Menu Meedia Kaanefoto Evgeni Nikolajevski (EU2017.ee)Trükk Kroonpress Tiraaž 60 000Ajakirja tekstid ei kajasta Euroopa Liidu ametlikke seisukohti.

PÕHJ

AMAADE ÖKOMÄRGIS

541 787

Trükitoode

sisukord

juhtkiri3 eurokratt

4 EESISTUMINE 2017: saavutused ja tipphetked

10 Eesistumine arvudes

12 Euroopa Liidu kaitsekoostöö uus hoog

16 Schengeni lepe, Euroopa rahusümbol

14 Rändehalduse proovikivid

19 Idapartnerlus peab andma selget kasu Euroopa inimestele

22 Võitlus kliimamuutustega – Eesti eesistumise üks võite

24 Kuidas täita töötutele noortele antud lubadusi?

27 Euroopa majandus- ja rahaliit tugevamaks

30 Pilk kultuuripärandile

32 Tere, Annemarie!

Heas vormis Euroopa Liit

Keit Kasemets EUROOPA KOMISJONI EESTI ESINDUSE JUHT

TEKST KÄRT ANVELT, EESTI PÄEVALEHT FOTOD SCANPIX, EUROOPA KOMISJON, EU2017.EE

eesistumine eurokratt 4

Eesistumine 2017:

saavutused ja tipphetked

Eesistumise üks olulisemaid sünd-musi oli digitaalvaldkonna tippkoh-tumine Tallinnas. Fotol Saksamaa kantsler Angela Merkel, Prantsus-maa president Emmanuel Macron ja Austria kantsler Christian Kern.

eesistumine5 eurokratt

Eesti eesistumine on läbi. Nagu ikka, algab pärast pidu – väga töist pidu – argipäev. „Täpselt nii, eriti nüüd, jaanuari lõpus vaa-datuna,” tõdes Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maa-sikas. „Kõige olulisem on aga see, et oleme Euroopa Liidus nüüd tippu tõusnud, vähe-malt sama keeruline on aga seal püsimine ja taseme hoidmine. Põhiküsimus on, kuidas me taset hoiame, kuidas kasutame oma paranenud teadmisi, väga head sisse-töötatud võrgustikku, kuidas osaleme väga sisulistes ja suurtes debattides Euroopa Liidu tuleviku suurte küsimuste üle,” loet-les Maasikas.

Teiselt poolt – kas eesistumine võinuks olla veelgi bravuurikam? „Ma vastaksin Rein Taagepera sõnadega: ükski inimene või ühiskond, kes tuleb plaani-majandusest, ei usu planeerimisse.” Maasikase sõnul võiks seega pigem küsida, kui hästi oli Eesti valmis 30. juuniks. Ilmselt, kui ta selle küsimuse juba esitab, siis mitte täiesti valmis. „Aga siis, kui oli vaja teha – midagi pole öelda, – tehti hästi. Eestlase moodi. Siin on halgude hunnik ja sellest peab saama puuriit seal seina ääres. Võetakse ette ja tehakse ära. Suure pühen-dumisega,” kirjeldas Matti Maasikas.

Suurt pühendumist rõhutas Maasikas ka oma viimases sõnavõtus Euroopa Parlamendi ees, kus ta esmalt tänas parla-menti hea koostöö eest. Ning ütles seejärel: „Tegime nii, et kulmud kumasid töös, ja oleme väga rahul.“ Tõlkes sellest muidugi aru ei saadud, muigas Maasikas.

Samas möönab ta, et kui oleks võimalik kohe uuesti eesistuja olla, teeks ta mõne asja teisiti, peamiselt selleks, et olla veelgi paremini valmistunud.

Maasikase hinnangul võttis valitsus eesistumise teema pühendunult ette – kui asi läks päriselt käima, anti iga nädal kabi-netinõupidamisel ülevaade eesistumisest. „Muidugi, igal ministeeriumil oli natukene nagu oma eesistumine, aga kõik tegid seda 110-protsendise pühendumisega.”

Nagu öeldud, nüüd algas argipäev. Matti Maasikas küsib – kas ELi teemad jäävad nüüd Eesti poliitilistes prioritee-tides suurema tähelepanu alla? Kas me laseme nagu jalgrattasportlased jala sirgu või jätkame väga aktiivset aruteludes osalemist nii konkreetsete eelnõude kui ka suurte teemade, näiteks Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni tule-vaste ettepanekute üle? „Jumala eest, et me nüüd poolel teel seisma ei jääks,” soovib staažikas diplomaat.

Tipphetked digikohtumiselEesistumise tipphetkedest kõneldes ei saa Matti Maasikas kuidagi mööda digitipp-kohtumisest. „Digitaalne revolutsioon, digitaalne üleminek mõjutab meie ühis-konda igas eluvaldkonnas. Selle toomine Euroopa Liidu tippudeni oli väga vinge saavutus, ja just viis, kuidas seda tehti. Oli suur risk korraldada peaministritele ja

Matti Maasikas: Et me nüüd poolel teel seisma ei jääks!

Eesistumise kokkuvõtted

on tehtud ning Matti Maasikase

hinnangul on tehtud eelnõude tabelit vaadata

puhas rõõm. „See oli Eesti jaoks tõesti edukas

eesistumine,” on Maasikas rahul.

Eesti tõstis digitemaatika

tähtsust ja prominentsust, rõhutades veelgi

oma mainet, tuues esile oma

tugevusi.

eurokratt 6eesistumine

riigipeadele seminar. Peaministrid on üldi-selt väga hõivatud oma riigi juhtimisega: nad ei pea tavaliselt selliseid seminare ega aruta poolabstraktsetel teemadel, kus pole ees tekste ning kus ei pea kokkuleppele jõudma,” viitas Maasikas. Eks Euroopa Komisjon tahtnuks ka, et oleksime roh-kem rääkinud digituru eelnõudest. Aga – seminari vormis tippkohtumine läks korda. „Angela Merkelgi ütles detsembris toimunud ülemkogul, et Tallinna-tüüpi arutelu, kus istusime mugavates tugi-toolides ja rääkisime, keskel lillemeri, oli hea vorm,” viitas Maasikas. Eesti tõstis digitemaatika tähtsust ja prominentsust, rõhutades veelgi oma mainet, tuues esile oma tugevusi.

„Kahtlemata oli tipphetk ka lähetatud töötajate direktiivi heakskiitmine. See oli üks väheseid faile, väheseid kohti, kus minister pidi end ise täiega n-ö likku panema, et saavutada nõukogul tulemus. Jevgeni Ossinovski saavutas selle. Selle

eelnõuga tegi eesistuja oma tööd parimal viisil, just täpselt nii, nagu eesistuja peab tegema. Clyde Kull ja Kaja Tael tegid oma eelnõude ja teemadega suurepärast tööd ja pidasid läbirääkimisi, eriti pikka-deks kujunesid need Clyde’il. Lähetatud töötajate direktiiv oli üks neist kohtadest, kus lõppviimistlus nõukogus jäi ministrile.

Eesistuja tegi oma tööd ka selles mõttes hästi, et vajalik kvalifitseeritud häälte- enamus oleks juba varem kokku tulnud, aga pingutasime lõpuni, et poolthäälte arv oleks suurem,” tunnustas Maasikas.

Matti Maasika isiklik tipphetk ei olnud aga Londonist ümberpaigutatavate agen-tuuride asukohtade loosimine, vaid 13. septembril Europarlamendi saalis peetud Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri „Olukorrast Euroopa Liidus” kõnele järgnenud tema enda üles-astumine. Maasikas pidi Junckerile Euroopa Nõukogu liikmesriikide esinda-jana täissaali ees vastama. Vastata tuli kohe, nõukogu seisukohta tal ei olnud. Ei saanudki olla, sest liikmesriikidel ei saa olla seisukohta kõne suhtes, mille presi-dent on just pidanud. Seega pidi Maasikas esindama nõukogu seisukohta ilma läbi-rääkimisteta. „Ma pidin võtma vastutuse, ma võtsin selle ja see oli kõige vingem kogemus.”

Nii võtab riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats kokku möö-dunud poolaasta. „Näitasime end, nagu me oleme ja millisena end näha tahame – tööka, nutika, Euroopa-meelse ja prak-tilise meelelaadiga rahvana. Meil läks väga hästi. Aga ka foon oli meile soodne, eriti kui vaatame Prantsusmaa presidendivalimisi.”

Jäärats tõdes, et teemasid oli palju ja neist mõnda esile tõstes võib tekkida mulje, et kõrvale jäetud teemat justkui ei tähtsustataks. „Tähtsustan kõiki pingutusi ja saavutusi e-tervisest kuni Ida-Ukraina

konfliktirelvade Euroopasse jõudmise takistamiseni,” kinnitas Jäärats.

Andmete vaba liikumine „Kui räägime kolmest suurest teemast, siis kindlasti on üheks neist digimajandus, andmete vaba liikumine,” ütles Jäärats. Viimaste kümnendite jooksul pole põhi-vabadustele midagi lisatud. Jäärats viitas, et neli kuulsat Euroopa põhivabadust on kehtinud viimased 60 aastat – mäletata-vasti tähistasime mais Rooma lepingu 60. aastapäeva – ning vahepeal pole midagi nii

Klen Jäärats: Me ei taha muutuda kohaks, kus käiakse vaid varemeid vaatamasEestlased ei kartnud, võtsid eesistumise ette planeeritust varem ega peljanud olla omamoodi, tuues avakontserdile näiteks Metsatölli ja kiiksuga tantsulavastuse, viies Edward von Lõnguse tänavakunsti Euroopasse, korraldades üritused vanas elektrijaamas.

Kaja Tael

Edward von Lõnguse teos Kivikuningas Lembit Riigikantseleis.

7 eurokratt eesistumine

suurt juhtunud, kui mitte arvestada aastat 1985, mil pakutud 400 meedet siseturu loomiseks viisid rahaliidu ja Schengeni süsteemini.

„Seda tüüpi uuendustest pole palju tipptasemel räägitud, meie jaoks oli infoühiskonna ja andmete vaba liikumise teema väga suur teema. Digitehnoloogia areng kutsub üleüldse esile ühe suurima ühiskondliku muutuse,” ütles Jäärats.

Enne eesistumist konsulteeris Jäärats inimestega, kes on tegelenud kliimamuu-tustega kohanemisega. „Arutasime, et ehk on sarnaselt kliimamuutustega ka siin koht rääkida kohanemise strateegiast. Näeme pikaajalist olulist muutust: hari-duses, tööturul ja taristus. Kui me ei taha muutuda kohaks, kus käiakse vaatamas ainult varemeid endisest hiilgusest, siis tuleb ajaga kaasas käia. Digiteema ja andmete vaba liikumine on meie enda vaatenurgast väga suur muutus kontekstis,” selgitas Jäärats.

Kaitsekoostöö sünni juuresSuurimast potentsiaalist rääkides tõstis Jäärats esile aga kaitsekoostöö. Jäärats möönis, et kindlasti pole see just väga suur rõõmusõnum, kui räägitakse vajadusest panustada kaitsesse veelgi enam. „Teisalt on maailmas ja ELi sees toimuv – ameerik-laste fookus kipub mujale, britid lahkuvad EList, agressiivne Venemaa – pannud ini-mesed mõtlema suuremale pildile. Sellele, et Euroopa peab ise paremini hakkama saama. Ei saa öelda, et Eesti oleks seda teemat kogu aeg surunud, mingil hetkel olime isegi sabas sörkijad, aga ühel ajal tegime põhimõttelise muudatuse, et see on koht, kus tasuks rohkem teha. See sattus

heale ajale, kuna otsiti ka uusi positiivseid koostöökohti ja siin on alusleping selgelt alarakendatud,” tõdes Jäärats.

Euroopa vahendite investeerimine Euroopa kaitseks pole enam tabuteema, selleks luuakse lausa omaette fond. Sama tabu oli arengukoostöös, nüüd enam mitte. „Ka tulevases ELi eelarves on kait-sekulud suurema tähelepanu all, luuakse eraldi peadirektoraat ja ehk tekib lausa omaette kaitsevoliniku koht. Paberitel olnud tähelepanu muutub süstemaatilise-maks tegevuseks ning struktureeritud koostöö kaitsevaldkonnas ELis on küll täiendav, aga läheb mõneti kaugemalegi kui NATOs,” leidis Jäärats.

Näeme liikmesriikide kaupa, kuidas kaitseteemat võetakse järjest tõsisemalt. Jäärats viitas 2017. aasta lõpu uudisele Hispaaniast, kuidas valitsusel on plaan jõuda kaitsekulutustes 2%ni. „Näeme ka, et EL ja NATO, kes pole just eriti koostööd teinud, on hakanud seda tegema – igal aastal tekib kümneid projekte. Riigijuhid on kuulanud kodanikke, kelle mure on lisaks majanduse käekäigule olnud julge-olek ja turvalisus, nii et see on valdkond, kus lähiaastatel on näha veel suuremat arengut. Meil on olnud hea võimalus selle sünni juures olla ja seda otsustega toetada.”

Kokkulepped kliimavaldkonnasKolmanda, kõige suurema mõjuga otsu-sed tulevad Jääratsi sõnul aga hoopis kliimavaldkonnast ning kui nende raken-damiseni jõutakse, on need samas kül-lalt valusad. Oleme seadnud eesmärgiks vähendada CO2 heidet 80% aastaks 2050

ja sihtida, et planeedi temperatuur ei tõu-seks üle 1,5–2 kraadi keskmiselt. Selleks peame 2030. aastaks jõudma 40%ni ja sellega seotud kokkulepped me eesistu-misega saavutasimegi.

Varasemate otsuste mõju on Tallinnas ja Eestis ka näha – saastekvootide müügi tulemusel sõidavad meil „kvooditrammid” ja palju uusi busse, on elektriautode laadi-mistaristu, paljud hooned on soojustatud jpm. „Mõnel pool juba tehtud otsused loobuda fossiilkütustel töötavatest auto-dest või elektrijaamadest aastaks 2030 on ainult üks näide nende otsuste mõjust, aga ka hädavajalikust suunanäidust. Sarnased otsused seisavad ees ka Eestis. Need muutused on kindlasti väga olulise mõjuga paljudele elualadele ja selles valdkonnas sai tehtud ära väga suur ja tähtis töö.”

Et kogu see aeg kujunes pingeliseks, ei tulnud Jääratsi sõnul aga üllatusena – selleks oldi valmistunud. Suurt suvepuh-kust polnud kellelgi – näiteks digitippkoh-tumine tuli ette valmistada kolme kuuga, millele augustis lisandus veel õhtusöök, millest sai alguse nn Leaders Agenda. „See oli nähtamatu töö, mis kulmineerus poole-teiseks päevaks. Eks hea ürituse korralda-mise reegel ongi ilmselt see, et korralda üritus, kuhu sa tahad, et sind ennast kutsutakse.”

Jääratsi sõnul oli rõõm vaadata ka ministreid, kes algul tulid valitsusse oma teemadest rääkima, paber näpus, kuid ühel hetkel räägiti asjadest juba vabalt ja nii, nagu need tegelikult on. Sarnased väikesed, aga olulised emotsionaalsed hetked jäävad meelde, nagu Macroni tänu-kiri, andmete vaba liikumise kokkulepe viimases Coreperis, tippkohtumise päeva-lilledega ringi jalutavad tallinlased või tänuüritusel väljendunud siiras vendlus, mis katlas õlg õla kõrval töötanud inimeste vahel tekkis.

Mitme aasta pärast oleks Eesti uuesti valmis eesistumist korraldama, kui selleks varasem võimalus antaks? „Kui tsiteerida Piret Lillevälja, siis teeks kohe kaks tükki järjest, oleks 30 aastat rahu,” muigas Jäärats.

Näitasime end, nagu me oleme ja millisena end näha tahame – tööka, nutika, Euroopa-meelse ja praktilise meelelaadiga rahvana. Meil läks väga hästi.

eurokratt 8eesistumine

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni presi-dent Jean-Claude Juncker nime-tasid eesistumist suurepäraseks. Kas see oli ka teie hinnangul hiilgav?See tuletab mulle meelde, et iga kord, kui olümpiatuli kustub, tuleb ROKi president ja ütleb, et need olid kõige paremini kor-raldatud mängud eales. Ühelt poolt on Tuski ja Junckeri öeldus diplomaatilist viisakust, aga teiselt poolt on selles ka väga palju tõde. Ja kindlasti on tõde rohkem kui viisakust. Eesti sai oma tööga väga hästi hakkama. Eesti tõi eesistumise kuus kuud varasemaks, ettevalmistusi tuli oluliselt kiirendada. Aga varem tehtud ettevalmis-tused olid niivõrd põhjalikud, et see või-maldas eesistumist väga edukalt läbi viia ja kinnistada Eesti kui tugeva, tulevikule suunatud euroopaliku digiriigi mainet.

Ometi tundub mulle, et meie oma inimesed Eestis said eesistumise olulisusest palju vähem aru kui inimesed Brüsselis, Pariisis, Berliinis?Ma arvan, et Pariisis ja Berliinis eesistumisi nii väga ei jälgita, välja arvatud inimesed, kes sellega vahetult kokku puutuvad ja näe-vad, kuidas üks või teine eesistuja suudab probleeme lahendada või mitte. Kindlasti jälgitakse Brüsselis aga alati seda, kuidas eesistuja hakkama saab. Kõik, mida mina olen kuulnud, on kinnistanud mõtet, et

see oli hea eesistumine, tehti väga tõsist tööd ja väga palju justnimelt sellist tööd, mis igapäevaselt välja ei paista, aga mis on oluline heade tulemuste saavutamiseks.

Tundus, et eesistumine jäi eestlasele ehk liialt kaugeks.Eks seda võibki olla vahel raske seletada. Kui asjad liiguvad hästi, on väiksem huvi võrreldes sellega, kui juhtub mingi apsa-kas. Seega – kui probleeme ei ole, siis kuuled ka vähem eesistuja tegevusest. Paradoksaalne, eks ole? Eesistumine ei tähenda, et riik hakkab Euroopat juhtima oma suunas. Riik võtab teatepulga üle ja üritab selle võimalikult hästi järgmisele eesistujale üle anda. Loomulikult vürtsitab iga eesistuja seda oma eripäraga, kogemus-tega, oskustega, aga see pole see, et hak-kad mingisuguseid uusi suuri läbimurdeid

looma. Eriti veel väikeriik, kes on esimest korda eesistuja. Kõik tuleb panna õigesse perspektiivi – see latt, mis meile kujund-likult seati, ületati väga kõrgelt.Kui räägime Clyde Kullist ja Kaja Taelast, siis kas eesistumise järel võib öelda, et meie diplomaadid on tippude tipud? See oli meeskonnatöö ja meeskonnatöö viib sihile. Meeskonnatöö käis nii pealin-nas kui ka Brüsselis. Loomulikult, alati jäävad väga nähtavaks suursaadik ja tema asetäitja. Aga samamoodi mängisid väga olulist rolli inimesed pealinnas, kes seda protsessi juhtisid, olgu siis Matti Maasikas või Klen Jäärats. Tervikuna kõik need tuhat ja rohkem inimest, kes andsid oma panuse. Sul võivad olla tipptegijad eesotsas, aga kui meeskond on nõrk, siis ei jõua sa mitte kusagile välja.

Poliitikud said hakkama? Eesistumine oli tõsine küpsuseksam prae-gusele valitsusele ja nad said oma tööga väga hästi hakkama. Mitmed tugevad ministrid suutsid väga hästi nõukogusid juhatada. Enda valdkonna puhul toon eraldi välja Kadri Simsoni, kes juhatas juba esimest transpordinõukogu Malta eesistumise ajal. Simson esines ka Eestis eesistujana kolmel suurel üritusel, mida me transpordivaldkonnas Eestis korral-dasime – alati sisukalt ja säravalt. Ka sellistes suhteliselt keerulistes valdkon-dades, nagu näiteks siseküsimused, saime väga hästi hakkama. Peaminister esindas samuti Eestit väärikalt ja edukalt. Arvestades seda, kui lühikese ajaga pidi mitu valitsuse liiget end ette valmistama ja mitmel polnud varasemat valitsuskoge-must pea üldse ega oma valdkonna minist-ritest suhtevõrgustikku, mis teistel oli välja kujunenud – ma ei leia neile mitte midagi ette heita. Eesti sai edukalt hakkama.

Eks üks või teine apsakas tuli ikka ette, aga kindlasti on Eesti kinnistanud ees- istumisega oluliselt oma kuvandit kui euroopalikust digiriigist, mis käitub üles-andeid täites vastutustundega, väärikalt ja õiglaselt.

Hololei: Latt ületati

väga kõrgelt

Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei leiab, et eesotsas võivad küll olla tipptegijad, aga kui meeskond on nõrk, siis ei jõua mitte kusagile välja. Eesti meeskond oli ühtlaselt tugev.

Henrik Hololei ja Kadri Simson.

Eestis vaieldakse samamoodi, kuid otsus-tamise ahel on oluliselt lühem. „Aga seal tuleb läbi rääkida pealinnadega, eri riigid on seotud üldisemate kokkulepetega, on blokid. Ega ma ei kujutanud ette, kuidas see asi lõpuks laheneb,” tunnistas Ossinovski tagantjärele.

Ametnikud olid vaidlusaluse direktii-viga pikalt tööd teinud, kuid tööministrite kohtumisel 23. oktoobril Luksemburgis tõotas tulla pikk poliitiline tööpäev. Kuigi päevakorras oli ka muid punkte, mõtlesid kõik alates hommikust vaid ühele teemale.

Direktiiv viilude kaupa Leerid olid erinevalt seotud – Ida-Euroopa riigid olid valmis vastu tulema, kui saavad Lääne-Euroopalt midagi vastu. „Niinime-tatud lauaringi ajal hakkasid kõik kõigest rääkima – mulle ei meeldi see, mulle ei meeldi too. Asi hakkas puntraks kiskuma. Arutasime Clyde Kulliga asja ja tegin otsuse – nii, sõbrad, nüüd hakkame seda direktiivi viilude kaupa arutama. Kõigepealt võt-sime ette transpordiküsimuse. Pakkusime kompromisse. Aega läks neli-viis tundi, võtsime vaheaegu, arutasime uuesti. Pak-kusime uue sõnastuse, see hakkas juba sobima, diplomaadid ja ministrid helista-sid pealinnadesse,” meenutas Ossinovski.

Umbes kella 19-ks olid kokkulepped transpordi peatüki suhtes enam-vähem

olemas. Seejärel võeti ette lähetuse pikkus. „Esitasime eesistuja kompromissettepa-neku piiritleda pikaajalist lähetust 20 kuu asemel 18 kuuga ning küsisin, kas on keegi, kes ei saa seda mingil juhul toetada. Kümme sekundit vaikust. Clyde Kull ütles, et koputa ära, keegi vastu pole. Nõukogus ju hääletust pole, kõik on tunnetuse küsimus. See oli hetk, kus korraks tundus, et nüüd rammime jõuga läbi, sest keegi pole jõudnud ettepanekut lugeda. Aga sellest tulnuks palju tüli, meid olekski hakatud rammimises süüdistama,” selgitas Ossinovski. „Ootasime veel kümme sekundit ja siis läks lahti – ühed ütlesid, et liiga pikk, teised, et liiga lühike. Prantsusmaa esindaja tahtis pealinnaga rääkimiseks pausi. Kull ütles, et ära mingil juhul ametlikku pausi välja kuuluta, siis lähevad kõik toast välja helistama ja asi kukub kokku. Et las arutavad siinsamas toas.”

Helistati, arutati, joosti ühele ja teisele poole. Püüti midagi kokku leppida.

Prantsusmaa president Macronile oli oluline 12 kuud, mitmed teised ütlesid, et sobilik pole ka 18 kuud. Ossinovski otsis endiselt kompromissi. Jõuga ei tahtnud ta oma soovi läbi suruda, sest siis oleks n-ö pool Euroopa Liitu lõhki olnud. Taas tehti väike paus, Eesti läks kompromissi viimistlema. „Siis tegime väikese viguri: ütlesime, et olgu, 12 kuud pluss 12 kuud veel juurde ehk et prantslased saavad oma 12 kuud ja seda on siis võimalik 12 kuud pikendada. Mina ütlesin, et nii need asjad ei käi, et kui Macronil on midagi vaja, hakkavad teised tema pilli järgi tantsima.”

Väärikas kompromissSee lõi kõik pahviks – mis mõttes, sellisest kompromissist pole keegi kunagi rääkinud. Polnud tõesti, kuid tänu pakutud vääri-kale kompromissile saadi aru lahenduse vajalikkusest. Lepitigi kokku – prantslased saavad oma 12 kuud, edasine kuuekuuline pikendamine on aga juba automaatne, mis käib vaid vastava riigi teavituse kaudu. „Pange tähele, see on eesistuja viimane ettepanek,” hoiatas Ossinovski ruumis viibijaid.

Peaminister Jüri Ratas helistas ka ise Macronile, samuti Slovakkia peaminist-rile, ning veenis neid kokkuleppega nõus-tuma. Otsus sündis. „Võidu tõime koju meie,” tõdes Ossinovski. „Ma soovin väga tunnustada Clyde Kulli. Ta on vapustav professionaal. Neis kohtades, kus mina tahtsin kärsituna öelda, et mis me siin jaurame, vaatas tema üle saali pilguga, et ei-ei, anna veel kümme minutit, ma tunnen, me liigume lahenduse poole, siit võib midagi kooruda. Ja kooruski.”

Ossinovski: Võidu tõime

koju meie!

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski jaoks oli lähetatud

töötajate direktiivi vastuvõtmise protsess kui üks suur ja

muljetavaldav rahvusvahelise diplomaatia küpsuseksam.

Tänu pakutud väärikale kompromissile saadi aru lahenduse vajalikkusest.

Clyde Kull

9 eurokratt eesistumine

faktid

Planeeritud eelarve perioodiks 2014–2018 oli 74,9 MILJONIT EUROT, lisaks 4 miljonit eurot Tallinna digitaalvaldkonna tipp-kohtumise jaoks.

Eeldatav ülejääk on vähemalt 7 MILJONIT EUROT, mis kantakse tagasi riigieelarvesse.

Sideisikuid oli 100.

Töörühmade juhte/asejuhte oli 343.

Kokku osales Tallinnas toimunud üritustel ca 34 000 INIMEST, kel-lest 27 000 olid väliskülalised, sh välisajakirjanikud.

Tallinna digitaalvaldkonna tipp-kohtumine tõi Eestisse 27 LIIKMESRIIGI RIIGIPEAD ja valitsusjuhid, tippkohtumine toi-mus 25 liidri osavõtul.

Brüsselis toimus kokku 1228 TÖÖRÜHMADE KOHTUMIST, 31 ministrite nõukogu kohtumist, 56 alaliste esindajate kohtumist (COREPER) ning 137 kolmepool-set kohtumist.

Ametliku telepildi tootja oli ERR, mille materjalidest tehti kokku 2813 TELELUGU.

Tallinnas toimunud üritustest olid 4 kõige kõrgema kategooria üri-tused (digitaalvaldkonna tipp-kohtumine, majandus- ja rahan-dusministrite kohtumine ehk ECOFIN, kaitse- ja välisministrite kohtumised ehk GYMNICH ning justiits- ja siseministrite kohtu-mine ehk JHA).

Tallinnas toimus 275 üritust: 1 tippkohtumine, 10 ministrite mitteametlikku kohtumist, 10 kõrgetasemelist konverentsi, ca 20 visiiti, 226 eksperttaseme kohtumist ja 8 parlamentaarset üritust (sh 2 parlamentaarset üritust, mis toimuvad aastal 2018).

Üritustest oli kõige kallim Tallinna DIGITAALVALDKONNA TIPPKOHTUMINE, mille kulud jäid alla prognoositud eelarve (4 miljoni euro asemel ca 3,4 miljonit eurot).

Eesistumine oli suur sektoriteülene koostööprojekt. Riigikantseleil oli 110 PARTNERIT, kellega sõlmiti kokku 126 lepingut.

Eesistumisega oli seotud 1300 INIMEST, kellest ligi 1000 töötasid avalikus sektoris juba varem ning nende tööülesannetele lisandu-sid eesistumisega seotud ülesan-ded. Ajutiselt palgati juurde 330 inimest.

Kõikidest töötajatest olid 33% mehed ja 67% naised.

ERR tootis kokku 400 tundi ülekandeid, millest 42 olid otseülekandena televisioonis. Kõige enam jälgiti otseülekandeid Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumise ajal – kokku 94 402 vaatajat.

eurokratt 10

Eesistumine arvudes

11 eurokratt faktid

EESTI EUROOPA LIIDU NÕUKOGU EESISTUMISE KORRALDUS-MEESKONNA JUHT PIRET LILLEVÄLI: 

Eesti esimene Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine on lõppenud ning võime selle korraldusega kindlasti rahule jääda. Eesistumisega oli seotud 1300 inimest ja igaüks neist andis hindamatu panuse ees-istumise õnnestumiseks.

Eestis korraldatud üritustel oli väga oluline ja vastutusrikas roll täita side- isikutel, kes olid kõrgetasemeliste küla-liste saatjaks nende Eestis viibimise ajal saabumisest kuni lahkumiseni. Sageli tähendas see neile töötunde varaval-gest öötundideni. Sideisikute ülesanne oli hoida oma külalisi kursis ürituse prog-rammiga, korraldada nende transporti ja kohtumisi. Lühidalt öeldes olid sideisikud need inimesed, kellest olenes see, kuidas meie külalised end siin tundsid. Nemad olid külalise jaoks Eesti “nägu”. See-tõttu oli äärmiselt oluline teha värbami-sel õige valik ja mul on hea meel, et meie personalitöötajad suutsid 800 kandidee-rija seast valida välja need 100, tänu kel-lele saime külalistelt väga palju positiiv-set tagasisidet ja häid sõnu. Sideisikute hulgas oli nii tudengeid kui ka kogenud ja professionaalseid ametnikke, samuti eelneva sarnase kogemusega inimesi (konverentside korraldajaid, tõlke, giide). Üks meie eesmärke oli, et külalisi saatvad sideisikud räägiksid võimalusel külalis-tega nende emakeeles. Eesistumise side- isikud valdasid Euroopa Liidu 24 keelest 18 keelt. Külalise emakeele valdamine oli väga oluline aspekt, kuna võimaldas neid väga soojalt ja eriliselt vastu võtta, mida hindasid eriti väiksemate keelte kõne-lejad. See on kahtlemata asi, mille üle võime uhkust tunda. Tänan kõiki tublisid inimesi, kes panustasid väga suure osa oma ajast selleks, et eesistumine õnnes-tuks. Sideisikute kohta võib lausa öelda, et nad olid kirss tordil, andes edukalt kul-genud eesistumisele viimase lihvi.

Sideisikud – Eesti nägu eesistumisel

Politsei tegi juulis ja septembris kokku 50 000 töötundi.

Tippkohtumisel oli rakkes ca 800 POLITSEINIKKU, kellest 250 tulid kokku üle Eesti.

Veebileht eu2017.ee avanes 29. mail 2017. Sellest ajast on veebi-lehte külastatud pisut üle 420 000 KORRA, klikkide arv on olnud üle miljoni ehk 1 002 230. Enim külas-tusi on Eestist (121 887), järgnevad Belgia (69 438), Saksamaa (25 983), Ühendkuningriik (21 995) ja Prantsusmaa (20 212).

275 ÜRITUSEST 18 ürituse raa-mes käidi Tallinnast väljas.

Põllumajandus- ja kalandus- ministrid külastasid KOLGA-KÜLA RAHVAMAJA, Viru raba ja Vihula mõisa.

Kaitseministeeriumi kutsel külas-tasid Tapal 1. jalaväebrigaadi ja seal teenivaid liitlasvägesid Prantsusmaa president EMMA-NUEL MACRON, Ühendkuning-riigi peaminister THERESA MAY, Prantsusmaa kaitseminister FLORENCE PARLY ja NATO peasekretär JENS STOLTEN-BERG. Lisaks külastas liitlasväge-sid ka Suurbritannia välisminister BORIS JOHNSON.

Kultuurikatlas toimus juulist oktoobrini 36 üritust ning novembris ja detsembris kokku 6 üritust. Üürikulu Kultuurikatlale oli 873 500 eurot pluss käibemaks.

Kultuuriministeerium viis Tartus läbi mitu konverentsi, sh avati Tartus Euroopa spordinädal.

Eesti tuntuse tõstmiseks viidi külalisi erinevatesse kohtadesse üle Eesti. Keskkonnaministrid käisid Paukjärve ääres. Lisaks viidi külalised Kõnnu-Suursoo rappa, Oandu matkarajale, Käsmu suitsusauna ja Jägala joale.

Fakte välis- programmist Eesti eesistumise ajal• toimus üle 100 ürituse,• programm jõudis enam

kui 40 linna,• kaasati üle 30 part-

neri Eestist, lisaks välispartnerid,

• varuti umbes 1500 lennu- ja laevapiletit.

eurokratt 12kaitsekoostöö

Sellepärast, et britid langeta-sid euroreferendumil otsuse Euroopa Liidust lahkuda. Ent Ühendkuningriik oli olnud põhimõtteliselt vastu igasugu-

sele Euroopa Liidu süvendatud koostööle, eriti kaitsevaldkonnas, peljates dubleeri-mist NATOga. Tõsi, juba 1998. aastal olid toonane Briti peaminister Tony Blair ja Prantsusmaa president Jacques Chirac kirjutanud alla St. Malo deklaratsioonile, millega Euroopa Liit pidanuks kaitse-koostööd suurendama. Ent juhtus väga vähe – Euroopa Liidus loodi küll näiteks lahingugrupid, kuid tegelikkuses neid ei kasutatud.

Külma sõja lõpp tähendas muu hulgas, et Euroopa Liidu liikmesriikide kaitseku-lutused vähenesid. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse mõttepaber eelmisest aastast toob välja, et viimastel aastatel on liikmesriikide kaitsekulutused küll suurenenud, ent sellele eelnes pikk kaitsekulutuste langus. Nii kasvasid aastail 2015–2016 ELi riikide kaitsekulu-tused 2,5 protsenti, ent alates Lissaboni lepingu jõustumisest 2009. aastal kuni 2016. aastani kahanesid kaitsekulutused üldse üheksa protsenti. Mõttepaber nendib, et kui EL27 (v.a Taani) oleks jõudnud NATO soovitatava kahe protsen-dini SKPst 2015. aastal, oleks nende kait-

sekulutused kokku 200 miljardit eurot kasvanud 45 protsenti ehk 89 miljardi euro võrra.

Vajadus koostööksTeatavasti on Euroopa Liidu liikmesrii-kide igasugused kulutused seotud sisepo-liitika ja valimistega. Ei ole olnud kuigi populaarne rääkida kaitsekulutuste kas-vust, kui majanduse kehv olukord ja rah-vastiku üldine vananemine sunnib raha

Euroopa Liidu KAITSEKOOSTÖÖ

uus hoog23. juunit 2016 võib teatud mööndustega pidada kuupäevaks,

mil Euroopa kaitsekoostöö sai sisse uue hoo. Miks?

Pärast Brexiti referendumit

tundis Euroopa Liit vajadust

rõhutada koostööd,

vältimaks Brexitikordumist teistes

riikides.

TEKST: ERKKI BAHOVSKI, Diplomaatia peatoimetajaFOTOD: SCANPIX

13 eurokratt kaitsekoostöö

paigutama mujale. Siiski on Venemaa käitumine Ukrainas ja USA presidendi Donald Trumpi vihjed, nagu maksaks USA NATOs liiga palju ja Euroopa riigid liiga vähe, pannud Euroopa Liidu riike kaitsekulutusi tõstma.

Niisiis tundis Euroopa Liit pärast Brexiti referendumit üleüldse vajadust rõhutada koostööd, vältimaks Brexiti kordumist teistes riikides. Pikalt hingit-senud kaitsekoostöö sai sisse uue hoo. 2016. aastal nägi ilmavalgust ühenduse uus globaalne strateegia, mis sillutas samuti teed süvendatud kaitsekoostööks.

Juba 2009. aastal jõustunud Lissaboni leping nägi ette ka süvendatud kaitsekoos-tööd, kuid eelviidatud poliitilistel põhjustel jäi see koostöö idanema. Nüüd, pärast Brexiti otsust kõlasid üleskutsed lausa Euroopa armee moodustamiseks. Euroopa armee eeldab aga, et riigid annaksid oma suveräänsust ära samapalju või rohkemgi kui näiteks ühise põlluma-janduspoliitika puhul. Ent seda ei juhtu, sest välis- ja kaitsepoliitika on jätkuvalt liikmesriikide pädevuses. Samuti viitab Lissaboni lepingu paragrahvi 42 lõige 1 sellele, et ühenduse sõjaline tegevus võib toimuda üksnes väljaspool ühenduse terri-tooriumi – armee üks ülesandeid on aga olnud oma riigi või liidu territooriumi kaitsmine.

PESCO kaks tasanditELi kaitsekoostöö tähendab nn PESCO loomist. PESCO (Permanent Structured Cooperation) ehk alaline struktureeritud koostöö on liikmesriikide vabatahtlik oma-vaheline sõjaline koostöö. PESCO peaks tekitama Euroopa Liidust tõsiseltvõetava julgeolekupartneri maailmas – teata-

vasti on maailma suurim majandusjõud Euroopa Liit olnud küllalt väeti pakkuma maailmas sõjalisi lahendusi, peamiselt on selle eest hoolitsenud USA ning regionaal-selt ka Venemaa, Hiina, Saudi Araabia jt riigid. Julgeolek ja sõjalise jõu kasutamine muutub seda olulisemaks, kui arvestada Euroopa Liitu tabanud rändekriisi.

PESCOl on kaks tasandit. Esimene neist on Euroopa Liidu Nõukogu tasemel ning puudutab üldisi poliitilisi suuniseid ja otsuste tegemist, kaasa arvatud hinnang, kas liikmesriigid on täitnud oma kohustusi. Sel tasemel võivad hääletada üksnes PESCO liikmed, otsus peab langema konsensuslikult, välja arvatud juhud, mis puudutavad struktuuris olemise peatamist või uute liikmete vastu-võttu. Need otsused tehakse kvalifitsee-ritud häälteenamusega.

Teine tasand on projektid. See tähendab, et PESCO efektiivsust hinna-takse projektide järgi, mida see arendab.

Eelmisel aastal liikus Euroopa Liit jõudsalt PESCO elluviimise suunas. 2017. aasta septembris esitasid liikmesriigid üldiste kohustuste nimekirja. Sama aasta novembris kirjutasid 23 riiki alla PESCO märgukirjale ning detsembris kiitis ELi Nõukogu heaks PESCO asutamise ning ka 17 esimest PESCO koostööprojekti. Üks neist projektidest hõlmab näiteks sõjaliste vahendite piiriületamise lihtsustamist. (NB! Kõik ELi riigid pole PESCO liikmed – selge märk selle vabatahtlikkusest.)

PESCOga on seotud ka iga-aastane koordineeritud kaitseülevaatus (CARD), mida hakkab juhtima Euroopa Kaitsefond. CARD monitoorib Euroopa Liidu liikmes-riikide kaitsekulutuste plaani, mis tähendab uute koostöövõimaluste leid-

PESCO ja kolmandad riigidSel aastal vaadatakse üle ka PESCO võimalused teha koos-tööd kolmandate riikidega. Ses plaanis on oluline, missugune hakkab olema PESCO vahe-kord Ühendkuningriigiga. On ju viimane teatanud, et soo-vib säilitada võimalikult läheda-sed suhted Euroopa Liiduga. Ühendkuningriik on praeguses Euroopa Liidus üks suurimaid sõjalisi jõude Prantsusmaa kõr-val ja oleks igati kasulik Ühend-kuningriigi jätkamine PESCOs mingil moel. Ent Ühendkuning-riigi edasine suhe Euroopa Lii-duga sõltub ikkagi peetavatest lahkumiskõnelustest.

Mis on PESCO?PESCO (Permanent Structured Cooperation) ehk alaline struk-tureeritud koostöö on liikmes-riikide vabatahtlik omavaheline sõjaline koostöö.

mist. See tähendab põhimõtteliselt ka liigse kulutamise vähenemist – on selge, et kui mõned liikmesriigid teevad sama-suguse relvahanke, on odavam seda teha koos.

Eesti huvidEesti on seni olnud PESCOst huvitatud. Kaitseminister Jüri Luik on intervjuus rõhutanud (Delfi, 11.12.2017), et PESCO on koostöövorm, mis annab signaali nii ELi riikidele kui ka Venemaale, et EL on ühisest kaitsetegevusest huvitatud. Teise külje pealt tõi Luik ära asjaolu, et Eesti kaitsetööstus võib PESCOst võita.

„On veel mitmeid teisi projekte, mida me analüüsime ja mis on seotud näiteks küberkaitsega, sidega, robootikaga, väga paljude teiste uute tehnoloogiatega. See on väga kasulik ka Eesti kaitsetööstusele, sest Eesti kaitsetööstusfirmad on valdavalt oma fookuse asetanud just moodsatele tehnoloogiatele. Väikeste firmade puhul on ka loomulik, et nende eelis on just moodsas, paindlikus tehnoloogilises lähe-nemises,” oli Luik optimistlik. ★

Tapa: ajateenijad harjutamas CV90 lahingumasinate ja Scoutspataljoni kaitseväelastega.

eurokratt 14ränne

Ühtlasi olime (ja oleme endi-selt) silmitsi nüüdisaja ühe suurima inimkauban-duse lainega üle Euroopa piiride. Suuremahulisus

ja illegaalsus muudavad migratsiooni ühiskondliku turvalisuse ning julgeoleku teemaks ja tõstavad selle poliitilise agenda tippu.

Eesti sai Euroopa Liidu eesistumise justiits- ja siseküsimuste valdkonnas seega ülesandeks läheneda rändeproblee-midele terviklikult, mis tähendas tegele-mist nii ebaseadusliku rände algpõhjuste, tõkestamise kui ka tagajärgedega, sh taga-sisaatmise tõhustamisega. Enamik Euroopa Liidu liikmesriike saab aru, et leidmata nendes probleemides ühiseid, praktikas töötavaid lahendusi, on ohus isikute vaba liikumine kui Euroopa Liidu üks alusväärtustest. Mida vabam on piiri-ülene liikumine, seda tihedamad peavad olema ka illegaalset rännet ning piiriülest kuritegevust tõkestavad „võrgusilmad”.

Rändekriis tõstis fookusesse Euroopa Liidu sise- ja välisjulgeoleku tiheda

seotuse, mistõttu terrorismivastase võit-luse eksperte on hakatud lähetama Euroopa Liidu välisdelegatsioonide juurde olulisemates massrände lähte- ja tran-siitriikides. Oluline on tagada Euroopa Liidu sisejulgeoleku agentuuride ja välis-teenistuse pidev infovahetus ning koostöö, tuvastamaks lähteriikides kohapeal radi-kaliseerumist ning ekstremistlikke siir-deid Euroopasse. Terrorismivastase võit-luse koostöö tingimuste lisamine Euroopa Liidu väliskoostöö meetmetesse ja välisabi vahendite kasutamise kontrolli paranda-mine, sh vajadusel sanktsioonide raken-damine peaks saama Euroopa Liidu resoluutsemaks tegevusloogikaks riikide suhtes, kes vajalikku koostööd ei tee.

Kaalukad sammud eesistumise ajalRändekriisis rebenenud Euroopa Liidu välispiirihalduse ulatuslikum remont on käimas. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019 kohaselt on Schengeni ala tõrgeteta toimimine üks meie prioriteete, tagamaks nii isikute vaba liikumine kui ka

Rändehalduse proovikivid

2015. aastal Euroopa Liidu

suunas vallandunud rändekriis tõi paari aasta jooksul kaasa

üle 2,5 miljoni varjupaigataotluse

ja pani tõsiselt proovile senini

toiminud rändehalduse.

TEKST: RAMON LOIK, julgeolekuekspert

FOTO: SHUTTERSTOCK

kõrge turvalisuse tase. See on ambitsioo-nikas eesmärk, kuid Eesti eesistumise ajal tegime selles suunas mitu kaalukat sammu.

Esiteks tõi Eesti Euroopa Liidu agen-dasse prioriteedina saavutada ühtne ja toimiv tagasisaatmispoliitika. Seejuures toonitame, et Euroopa Liit peaks koostöö puhul kolmandate riikidega olema seni-sest tunduvalt nõudlikum ja konkreetsem kolmandate nende suhtes, kes põhjenda-matult ei võta tagasi oma kodanikke või ei täida tagasivõtulepingut. Ühtlasi peavad tagasisaatmismenetlus ning rahvusvahe-lise kaitse menetlus toimima koos, mis lühidalt tähendab, et taotluse rahulda-mata jätmisel tuleb samas käivitada ka tagasisaatmismenetlus.

Teiseks, välispiiride valvamise agen-tuuri Frontex mandaadi tugevdamine ja lisaressursi võimaldamine on samuti olulised sammud parema piirihalduse tagamiseks. Seda eesmärki toetab ka Frontexi sideohvitseride lähetamine Euroopa Liidu liikmesriikidesse kiirema ja sujuvama koostöö tagamiseks.

Kolmandaks, kokku on lepitud uute IT-süsteemide loomises, nagu riiki sise-nemise-väljumise süsteem (Entry-Exit) ning Euroopa Liidu reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS). Analüüsi ja koordinee-rimisvõimekuste tõstmisse hakkab samuti panustama sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane Euroopa keskus. Läbirääkimistel Euroopa Parlamendiga on Euroopa Varjupaiga-agentuuri määrus ja varjupaigataotlejate sõrmejäljesüsteemi Eurodac arendamine.

Eesti jõuline digiagenda toetab taga-

sisaatmise eesmärgil andmeanalüüsi parendamist Euroopa Liidu infosüstee-mides, nagu SIS, Eurodac, ETIAS jt. Samuti tuleb toetada viisainfosüsteemi arendust, millega kantakse välismaalase reisidokumendi koopia infosüsteemi ja tagasivõtutaotluste ning sissesõidukeel-dude andmete sisestamist Schengeni infosüsteemi, võimaldamaks liikmesrii-kidel tagasisaatmisotsuseid reaalselt vastastikku kontrollida ning tunnustada.

Tugevam piiride kaitseEesistujana tegi Eesti muuhulgas ettepa-neku kehtestada Euroopa Liidu maismaa välispiiri valve standard, tugevdamaks pii-ripunktide vahelise ala valvamist ja toe-tamaks ühetaolist välispiiride kaitsmise suutlikkust. Võtmeküsimus on seejuures piirihaldussüsteemi parema integreerituse tagamine, sh uute tehnoloogiate kasutu-selevõtu ja andmebaaside koostalitus-võime (ristkasutuse) arendamine kesksete infosüsteemide omavahelise andmevahe-tuse võimaldamiseks. Selleks tugevdati Eesti eesistumise ajal olulise sammuna eu–

LISA (nn IT-agentuuri) mandaati. Samuti on oluline EUROSURi arendamine ning käivituvale Euroopa piiri- ja rannikuvalve ametile suurema tegevusulatuse andmine välispiirihalduse ning tagasisaatmise vald-konnas.

Euroopa Liidu siseturvalisuse ja õigus-kaitse koostöö parendamise meetmetes kulgeb väga tundliku närvivõrgustikuna usaldusliku infovahetuse olulisus. Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse tugevdamine nõuab analüüsivõi-mekuste tõstmist, samuti operatsioonilise planeerimissuutlikkuse arendamist, sh eriti ühisoperatsioonide kavandamise ning luureinfo vahetamise läbi vastava keskuse (IntCen). Viimane lisandab pers-pektiivis Euroopa Liidu tasandi analüüsi-keskuste juurdepääsu vajaduse ka liikmes-riikide poolt kogutavatele digitaal- tõenditele. See omakorda tõstatab, lisaks uutele õiguslikele ja tehnoloogilistele väljakutsetele, järgmise laine andmekaitse alaseid debatte. Vajalik on leida õiglane ja toimiv tasakaal julgeoleku ning privaat-suskaitse vahel. ★

Mida vabam on piiriüleneliikumine, seda tihedamad peavad olema ka illegaalset rännet ning piiriülest kuritegevust tõkestavad “võrgusilmad”.

ränne15 eurokratt

eurokratt 16Schengen 10

Eesti ja kümme aastat Schengenit – kuid ikka püsib filosoofiline küsimus, kas Schengeni lepet on vaja.Schengeni lepe on Euroopa toimimise ja Euroopast arusaamise alustala. Kui küsida inimestelt, mis neile eelkõige Euroopaga seostub, siis on vastus lihtne: vaba liikumine liikmesriikide vahel. Schengeni ala elanik kasutab vaba liiku-mise võimalust keskmiselt 3,5 korda aastas – see on kokku 1,4 miljardit liiku-mist aastas. Oleme sellega nii ära harjunud ja teistsugust elu ei kujuta ettegi. Vabalt liikudes ei mõtle me, et tegelikult see tähendabki Schengeni lepet. Schengeni lepe on nii poliitiliselt, majan-duslikult kui ka kultuuriliselt ülioluline pööre pärast sajandeid konflikte praeguse Euroopa Liidu territooriumil. Schengeni lepet võib pidada Euroopa rahusümbo-

liks. Leppe tulevik sõltub suuresti aga sellest, millal ja mis määral lepivad Euroopa liidrid kokku Euroopa solidaar-suse ja vastutuse küsimuses.

Schengeni tervis pole praegu ilmselt kõige parem. Oli aegu, mil arvati, et enam paremaks minna ei saagi, nüüd on aga lisandunud kõhklejaid. Tõsi. Kahjuks on Schengeni tervis praegu tiba kehv. Kindlasti on see 2015. aasta plahvatusliku rändekriisi tulem, mille lained Euroopa sees ja massilised liiku-mised ühest riigist teise tõstatasid kohati sisepiiride valvamise vajaduse, kuid kriisi põhjus oli eelkõige ikkagi välispiiride võimetus seista vastu rändesurvele. Võib öelda ka, et Schengeni sisepiiride valva-mist kasutatakse ära n-ö ajutise egiidi all liikmesriikidevaheliseks poliitiliseks pingestamiseks ja mõjutamiseks.

Siseminister Andres Anvelt

rõhutab: „Schengen vajab kodanike ja

piiride kaitseks uusi tehnoloogiaid

ja moodsaid andmebaase.”

TEKST: SIRJE MAASIKAMÄEFOTOD: REUTERS,

SHUTTERSTOCK, RAIGO PAJULA

SCHENGENI LEPE,

Euroopa rahusümbol

Luksemburg, Schengen. Monument Schengeni

lepingu auks, mis sümboliseerib inimeste vaba

liikumist Euroopa Liidu riikides.

17 eurokratt

Te peate silmas......näiteks seda, et Euroopa riigid on valmis erinevalt panustama rändekriisi lahenda-misse. Me teame, et solidaarsuse küsi-mused on jõudnud lausa Euroopa kohtuni, eriti mis puudutab pagulaste ümberpai-gutamist. Samuti on probleem nende (pagulaste – toim.) teisene liikumine ühest riigist teise. Riikidel on väga erinev tagasisaatmise võimekus. Kõik need asja-olud on ajendiks ajutiste piirikontrollide kehtestamiseks riikide vahel, et näiteks mõjutada sellega teist riiki reageerima samaväärselt.

Eriti teravalt näeme seda Saksamaa-Ungari-Austria piirkonnas, kus alles mõni kuu tagasi autoga sõites olin tunnistajaks tundidepikkustele järjekordadele piiridel. Visegrádi riigid on end rändekriisis posit-sioneerinud kindlasti teistmoodi kui ülejäänud Euroopa.

Ajutise piirikontrolli taaskehtesta-mised on pidevalt päevakorras ka Euroopa

Liidu siseministrite nõukogudel. See küsimus mõjutab otseselt Euroopa sisetu-rismi, mis panebki poliitikud kompro-missi otsima. Samas mõistavad kõik, et Schengeni kadumine oleks kolossaalne kulu meie rahandusele, majandusele, poliitilistele suhetele.

Teeme puust ja punaselt selgeks – palju see maksaks? Üks on puhas kulu, dokumentide kontroll jms. Eestis on piirikontroll ajutiselt taas-kehtestatud kahel korral: NATO välismi-nistrite tippkohtumisel Tallinnas ja USA presidendi Barack Obama külaskäigu ajaks. Piirikontrolli taaskehtestamine maksab ligikaudu 100 000 eurot päevas ja kuna seda ei tehta kunagi vaid üheks päevaks, on reaalne kulu kuni pool miljonit eurot.

Teine asi on majanduskäive. Schengeni sulgemine läheks meile Euroopas maksma 7 miljardit eurot aastas.

Eesti harjutab piirisulgemist kogu aeg. Olukord on ärev. Politsei viis alles hiljuti läbi õppuse, mängides läbi, kui kiiresti on võimalik seda rakendada, milliseid jõude on vaja jne. Õppus oli edukas ja tõestas veelkord, et meie valitud suund piirivalve ja politsei ühendamisele on olnud väga õige. See annab meie väikesele riigile võimalusi liigutada ressursse piirile kiiresti ja operatiivselt ning kasutada inimressurssi paindlikult.

Üks asi on mõnepäevane ajutine piiri-kontroll, teine asi aga piirikontrolli ajutine taaskehtestamine Schengeni alas, kui see kestab väga kaua aega, isegi aastaid. Ütlesin oktoobris Luxembourgis toimunud Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel, et Schengeni alas peab piiri ajutine sulgemine olema väga hästi põhjendatud otsus. Tegemist on kõige äärmuslikuma meetmega, kui ükski teine meede liikmesriigi siseturvalisuse taga-misel ei tööta ja piirikontrolli möödapääs-matust suudetakse tõestada ka oma part-neritele ja naaberriikidele. Samuti tuleb välispiiride kaitse viia paremale tasemele. Eesmärk on hoida toimimas meie kõige suuremat väärtust Euroopa Liidus – vaba-dust liikuda. Piiri sulgemisel võtab iga riik endale vastutuse ka teiste riikide ja nende kodanike ees ning oma tegevust peab naaberriikidega koordineerima.

Schengen 10

Piiride sulgemine – äärmuslik sammPiiride sulgemine on hädaolukor-raks. Ma ei näe mingisugust vaja-dust piiride sulgemiseks. Muidugi peab selleks alati valmis olema – selleks korraldamegi õppuseid –, aga kindlasti on see kõige äär-muslikum samm. Euroopas võe-tud suund on väga selge – ühtne välispoliitika nende riikide suhtes, kust tulevad põgenike hordid, tei-seks panustamine ühtsesse piiri-valveagentuuri Frontex. Oluline on Euroopa Liidu varjupaiga agen-tuuri EUAA (endine EASO) uue mandaadi väljatöötamine, mis sai Eesti eesistumise ajal prioriteediks ja kus ka Eesti eesistumise ajal saa-vutati väga palju poliitilisi kokku-leppeid ja kompromisse. Samuti paljude teiste ühtsete poliitikate ja aktide välja töötamine just rände- kriisi leevendamiseks tulevikus.

Andres Anvelt

Eesti Vabariigi siseminister Andres Anvelti sõnul on Schengeni lepe liitnud poliitiliselt, geograafiliselt ja majandus-likult suurema osa Euroopast.

eurokratt 18Schengen 10

Usute te, et Euroopa suudab kokku leppida ning Schengen ei kao? Usun kindlasti. Tuleb arvestada, et Eestil oli suur roll nii eesistumise ajal kui ka tulevikus, sest me oleme seisnud ja hoolit-senud selle eest, et viia kõigi Euroopa liid-riteni ja inimesteni sõnum, et Euroopa, sealhulgas Schengen, vajab piiride ja meie kodanike kaitseks uusi tehnoloogiaid ja moodsaid andmebaase, mis omavahel suhestuvad, mille andmeid saab ristkasu-tada ja mis oleks hea tööriist korravalvu-ritele – olgu Eestis või Prantsusmaal.

Andmebaaside suhtes on liikmesrii-giti esitatud vastakaid arvamusi,

viidatakse isikuandmete kaitsele. Jah, see on levinud küsimus. Siiski, küsimus pole niivõrd täiesti uutes andme-baasides. Järgmiste aastate jooksul lisandub Entry-Exit-süsteem (sisse- ja väljasõidusüsteem –toim.), mille suhtes jõuti Eesti eesistumise ajal poliitilise kokkuleppeni. Samuti viisavaba sisene-mise loa süsteem ETIAS, mis on analoog USA ESTA-le. Lisanduvad ka Schengeni infosüsteemi uue põlvkonna andme-baasid. Ja kindlasti PNR (lennureisijate broneeringuinfosüsteem – toim.). Kõigi nende puhul on oluline, kuidas kaitsta isikuandmeid, aga tähtis on ka see, et andmebaasid omavahel suhestuksid, et

oleks võimalik teha ristotsinguid, välista-maks näiteks 2016. aasta detsembris Saksamaal toimunud terrorirünnakut, kus veok sõitis jõuluturul rahva sekka. Veoki juht oli tagaotsitav terrorist, kes oli mööda Euroopat liikunud eri identiteetide all ja sai tegutseda korrakaitsjate nina all.

Seega, isikuandmed on muidugi tähtsal kohal, aga meie sõnum on olnud kogu aeg see, et moodsad andmebaasid annavad palju suurema kaitse isikuand-metele kui n-ö perfokaartidel kartoteegid. Oleme seda tõestanud meie e-politsei baasil oma kolleegidele.

Minu kolleegid on olnud vaimustuses Eesti arengutest ja võimalusest näiteks e-politseis teha korraga päring 23e, sh ka rahvusvahelisse kartoteeki, mis jõuab iga politsei töömasinasse tänaval, kontoris või autos. ★

Schengeni ala elanik kasutab vaba liikumise võimalust keskmiselt 3,5 korda aastas – see on kokku 1,4 miljardit liikumist aastas.

21. detsembril 2017 möödus 10 aastat sellest, kui Eesti sai osaks Schengeni õigusruumist. Sünd-must tähistati nii Tal-linna lennujaamas kui endises Läti–Eesti II piiripunktis. Pidustus-tel osalesid ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Läti Vabariigi president Raimonds Vējonis.

19 eurokratt idapartnerlus

Kuigi seda avalikkuses palju küsiti, ei selgunud 24. novembri kokkusaamisel, millal võiksid euroliidu kuus partnerriiki loota

täisliikmeks saamist või vähemalt kuulda vastavaid otsuseid. See aga ei tähenda, et ühelt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmes-riikide ning teiselt poolt Armeenia, Aser-baidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina suhetes ei toimu süvenemist ning et sel kõigel poleks käegakatsutavaid tulemusi.

Tavaelanike huvides„Idapartnerlus on eelkõige partnerlus ini-meste vahel,” tõdes kohtumisjärgsel pres-sikonverentsil Euroopa Komisjoni presi-dent Jean-Claude Juncker. „Selle mõte on lähendada meie ühiskondi omavahel.”

2009. aastal käivitatud idapartnerlus on üks Euroopa Liidu naabruspoliitika mõõtmetest. Selle raames süvendatakse suhteid kuue kunagisse Nõukogude Liitu kuulunud Euroopa riigiga, kellest vähe-malt mõne liikumine Euroopa Liidu täis-liikmelisuse poole võib olla küll tulevikus mõeldav, ent tõenäoliselt pole lähema aja küsimus. Sellel on mitu põhjust: nende riikide enda valmisolek, Euroopa Liidus tekkinud „laienemisväsimus” pärast 2004. ja 2007. aasta laienemisi – hiljem, 2013. aasta keskel, on liitunud üksnes Horvaatia. Samuti keerulised geopoliitilised valikud: kuue idapartnerlusriigi seas on nii neid, kelle lõimumine Euroopa suunal on koduses poliitikas üldiselt heakskiidu pälvinud (näiteks Gruusia, Ukraina), aga

Idapartnerlus

TEKST: ARGO IDEON, MAALEHT FOTOD: REUTERS, EUROOPA KOMISJON

Eesti eesistumisajal Brüsselis toimunud viies idapartnerluse tippkohtumine ei olnud laienemiskohtumine. Selle asemel

keskendusid osalised väiksematele sammudele, mis annavad konkreetset kasu meie riikide elanikele.

peab andma selget kasu Euroopa inimestele

Idapartnerluse raames süvendatakse suhteid kuuekunagisse Nõukogude Liitu kuulunud Euroopa riigiga.

Gruusia peaminister Giorgi Kvirikašvili (vasakul) ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk idapartnerluse tippkohtumisel Brüsselis.

eurokratt 20idapartnerlus

ka neid, kelle senised valikud on olnud selgelt lõimumise poole Venemaa ja SRÜ riikidega (Valgevene), ning neidki, kes üritavad leida tasakaalu mõlema suuna vahel (Armeenia).

Novembrikuu tippkohtumine paistiski silma ka sellega, et kedagi ei seatud „võta või jäta”-valiku ette. Ka tippkohtumise deklaratsioonis on tunnustatud seda, et ELi ja partnerite koostöö sügavus sõltub kummagi soovidest ja vajadustest ning samuti reformide tempost ja sisust.

Tippkohtumise eelsel päeval Brüsselis viibinud Eesti presidendilt Kersti Kaljulaidilt küsisid partnerriikide ajakir-janikud korduvalt Venemaa kohta ning Kaljulaid rõhutas neile, et idapartnerlus ei tegele Venemaaga. See, et idapartner-luse algatus on justkui suunatud Venemaa vastu, on üks teema kohta käibivatest müütidest, millel on muidugi ka omad reaalelulised juured. Eelkõige selle tõttu, mis toimus 2013.–2014. aastal Ukrainaga.

Tugev lepinguline põhiMäletatavasti oli 2013. aastal arutelu all Ukraina ja Euroopa Liidu vahelise assot-siatsioonilepingu sõlmimine, millest Viktor Janukovõtši juhitud Ukraina aga ootamatult loobus, ning tookord Vilniu-ses toimunud idapartnerluse tippkohtu-misel toimunud intensiivsed kõnelused ei nihutanud seda asja paigalt. Janukovõtši otsusega sügavalt rahulolematu Ukraina kodanikuühiskond korraldas seejärel Mai-dani meeleavaldused, mis viisid võimuva-hetuseni, Venemaa aga kasutas keerulist olukorda ära Krimmi annekteerimiseks ja Ida-Ukrainas puhkes Moskva mahitatud relvakonflikt, mis pole siiani lahenenud.

Tänaseks on Ukraina ja Euroopa Liidu vahel assotsiatsioonileping sõlmitud ning nüüd on küsimus juba selles, kuidas selle antud võimalused meie riike omavahel lähendada reaalse sisuga täita ja ellu rakendada. Brüsseli tippkohtumise järel oli Ukraina president Petro Porošenko optimistlik ning pidas oluliseks nii tipp-kohtumise deklaratsiooni jõudnud Ukraina lõimumisperspektiivi äramärki-mist kui ka majanduslikku integratsiooni – Ukrainale on oluline ligipääs nii Euroopa Liidu digitaalsele turule kui ka ühtsele energiaturule.

Väga heaks näiteks sellest, et idapart-nerlusriikidel on võimalik luua Euroopa Liiduga tihedamaid suhteid ka ilma Venemaa ja ELi vahel ühest valikut tege-mata, on tippkohtumise serval sõlmitud Euroopa Liidu ja Armeenia vaheline laia- ulatuslik ja laiendatud partnerlusleping (The Comprehensive & Enhanced Partnership Agreement – CEPA).

Ukraina president Petro Porošenko (vasakult teine), Euroopa Komisjoni pre-

sident Jean-Claude Juncker (paremal)ja Euroopa Komisjoni laienemisvolinik

Johannes Hahn (paremalt teine).

Ukraina president Petro Porošenko, Eesti Vabariigi pea-minister Jüri Ratas ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.

21 eurokratt idapartnerlus

Varasemalt käisid ELi ja Armeenia vahel kõnelused assotsiatsioonileppe sõlmimi-seks, mis oleks tähendanud ka vabakau-bandust. 2013. aastal aga Armeenia loobus juba ettevalmistatud lepingu sõlmimisest ning tegi otsuse liituda Venemaa juhitud Euraasia majandusliiduga. Nüüd sõlmitud partnerlusleping ei näe ette sedavõrd tihedat lõimumist kui eelnevalt plaanis, kuid sellest hoolimata on tegemist põhja-liku ja sisuka dokumendiga, mis aitab kaasa nii majandus- kui ka poliitilisele koostööle.

Ettevõtjate uued võimalusedEuroopa Liit on Armeenia jaoks oluline eksporditurg, millele langeb umbes 22% riigi kaubavahetusest. Leping annab pare-

mad võimalused Armeenia ettevõtetele oma kaupu ja teenuseid Euroopa Liidu liikmesriikides müüa ning tekitab sood-sama investeerimiskliima, et Euroopa fir-mad võiksid Armeeniasse rahapaigutusi teha. Näiteks on võimalik osaleda mõlema poole riiklikel hangetel, pakkuda konsul-tatsiooni-, finants- ja transporditeenuseid jm. Ettevõtete jaoks on olulised intellek-tuaalse omandi kaitse, ausa konkurentsi põhimõtete järgimine ning Armeenia töö-tajate parem kohtlemine.

Aserbaidžaaniga euroliidul sarnast uut lepingut praegu ette näidata ei ole, ehkki kõnelused selleks on käinud ning juba 1999. aastal sõlmitud koostöö- ja partner-luslepe toimib. Omaette küsimus on Armeenia ja Aserbaidžaani omavahelised komplitseeritud suhted, mis aeg-ajalt jätavad oma pitseri ka kummagi Euroopa-suhetele. Ka Brüsseli tippkohtumisel oli viimasena lahtine kohtumise deklarat-siooni selle osa sõnastus, mis puudutas partnerite territooriumil olevaid konflikte ja Euroopa Liidu rolli nende lahendamisel. Teatavasti on Armeenia-Aserbaidžaani suhete sõlmküsimuseks Mägi-Karabahhi n-ö külmutatud konflikti saatus. Lõpuks aga saadi teksti selline variant, millele kumbki oli valmis oma heakskiidu andma.

Sellistest nüanssidest hoolimata mõistsid kõik osalised, et olulised on ikkagi need sammud, mis inimestele tege-likult kasu toovad. Gruusia, Moldova ja nüüd ka Ukraina kodanike viisavabadus (puudutab biomeetriliste reisidokumen-tide omanikke) Euroopa Liidu liikmesrii-kidega on üks sellistest asjadest, mis nendes riikides pea kedagi külmaks ei jäta. See on olnud aastatepikkuse visa töö tulemus, et meie inimeste vaba liikumine on sel viisil hõlpsamaks muudetud.

20 eesmärki 2020. aastaksBrüsseli tippkohtumise üks olulisemaid tulemusi oli kokku lepitud 20 eesmärgiga aastaks 2020. See dokument sisaldab hulgaliselt samme, mis peavad inimeste igapäevaelu paremaks muutma: sh ette-võtjate toetamine ja kohalikus vääringus laenude andmine, transpordiinvesteerin-gute tegemine, mobiilside rändlustasude vähendamine ja palju muud.

Idapartnerlus ei tähenda kaugeltki seda, et mõneaastase vahega kohtuvad riigijuhid, teevad ühispilte ning raportee-rivad kodus, kui õnnestunult oma riigi huve taas kord Brüsselis kaitsta õnnestus. Suuresti on eesmärkide saavutamisele kaasatud ka vabakonda, mille näiteks on ka mullu oktoobris Tallinnas toimunud idapartnerluse kodanikuühiskonna foorum ja konverents. Eesti korraldas ka e-partnerluse konverentsi, mis tutvustas idariikidele e-valitsemist ja avatud valit-semise hüvesid laiemalt.

Idapartnerluse viienda tippkohtumise lõpuks jäi kõlama, et kui mõni riik kuuest partnerist seda soovib, võib ta oma Euroopa-suunalises liikumises olla veelgi põhjalikum, produktiivsem, kiirem. Need oleksid aga teised läbirääkimised, teised nõuded ja teised kokkulepped.Ajakirjaniku sõidukulud Brüsseli tipp-kohtumisele kattis Euroopa Komisjon. ★

Novembrikuu tippkohtumine paistis silma ka

sellega, et kedagi ei seatud „võta

või jäta”-valiku ette.

kliimamuutused

Reedel, 13. oktoobril 2017 jõudis Eesti ajakirja-nike postkastidesse Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tiimilt järje-

kordne pressiteade pealkirjaga „Euroopa Liit astus järjekordse sammu lähemale Pariisi kliimaleppe täitmisele”. Kaks päeva enne kohalikke valimisi ei pälvinud sellised pressiteated Eesti ajakirjanike silmis väga palju tähelepanu.

Kuid uudis tähendas, et 28 Euroopa riigi keskkonnaministeeriumite esindajad

olid jõudnud lausa kahe kliimaeelnõuga kokkuleppeni – kohustuste jagamise määrusega ja maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse eelnõuga. Tegemist on kahega kolmest olulisest eelnõust, millega pannakse paika, kuidas terve Euroopa jõuab oma seatud eesmär-kideni Pariisi kliimaleppe suhtes.

2015. aasta detsembrikuus Pariisis 195 maailma riigi poolt alla kirjutatud kliima-lepe on selline, kus kõik riigid panevad endale ise eesmärgid, kuidas nad kavat-sevad hakata vähendama oma emissioone.

Iga riik otsustas ise, milliseid mehhanisme nad kavatsevad rakendada, et eesmärki-deni jõuda. Euroopa puhul aga ei olnud tegemist enam 28 eri riigiga, vaid sellele kirjutati alla ühiselt: meie (st Euroopa liit) vähendame aastaks 2030 oma süsiniku- emissioone 40% võrra (võrreldes 1990. aastaga).

Keerulised kokkuleppedPärast ratifitseerimist oli vaja vaid jõuda liikmesriikide hulgas kokkuleppele, kui-das selle protsendini jõuda. Arvestades,

eurokratt 22

Võitlus kliimamuutustega –

Eesti eesistumise üheks suuremaks töövõiduks loevad eri osapooled kliimavaldkonna kokkuleppeid, mis seavad kursi Pariisi kliimalepete täitmisele.

EESTI EESISTUMISE ÜKS VÕITE

TEKST: LAURI TANKLER FOTO ARNO MIKKOR

kliimamuutused

et Euroopa Liit on niivõrd mitmekesine, ei olnud see väga lihtne ülesanne. Näi-teks sellesama maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (ingliskeelse akro-nüümiga lühendatud LULUCF) puhul on Rootsi, Soome ja Eesti metsarikkad riigid, kellel on väga suur roll kogu Euroopa süsi-niku sidujatena, Küprosel on aga metsa väga vähe. Seega mõjutab iga muutus metsanduses Küprost väga vähe, seevastu Soomet väga palju.

Sama vahe on rikkamate ja vaesemate Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ener-giatööstuses. Näiteks Poolas toodetakse siiani suur hulk elektrist söest, Eestis põlevkivist (mõlemad on väga suured süsi-nikuemiteerijad), Hollandis ja Suur-britannias suletakse viimased kivisöe- elektrijaamad lähikümnendil. Kuidas on nii erinevate tööstuste ja harjumuste taustal võimalik leida 28 riigi seas mingi-suguseid kokkuleppeid?

See ongi ehk Eesti üks suurimaid saavutusi. Eesti suursaadik Euroopa liidu juures Clyde Kull (kes tegeles teema-dega, mida Brüsseli keeles sildistatakse Coreper 1 teemaploki alla) ütles Eesti eesistumist kokkuvõtvale pressilõunale saadetud videokõnes, et asi sai tehtud. „Teine kõige suuremaid ja raskemaid ning ka majandusliku mõjuga valdkondi oli kliima- ja energiakokkulepe. Siin me saavutasime ka kokkulepped parlamen-diga poliitilisel tasandil heitekvoodikau-banduses ehk ETS-kokkuleppe, sama lennunduses ja nüüd ka metsamajanda-mise ja põllumajandusest tulenevate saas-tete ehk LULUCF suhtes,” ütles ta. „Ehk kõik need kokkulepped, mis on vajalikud Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavuta-miseks aastaks 2030, mille alusel liikmes-riigid saavad järgmiseks aastaks alustada oma riiklike kavade koostamisega.”

Kompromiss metsamajandamisesSeesama LULUCF oli ka Eesti jaoks tege-likult natuke keeruline küsimus. Eesti metsad on keskkonnaministeeriumi sõnul tegelikult sellises seisus, et meie lähitulevik oleks võinud tuua meile palju halbu uudi-seid. Hoolimata sellest, et metsad on alati süsiniku sidujad, võib Eesti metsamajan-damine paberi peal osutuda süsinikuheite jaoks probleemseks.

Direktiivi järgi määratakse nullpunkt, kui palju me metsa on ajalooliselt raiutud, ning kui Eesti soovib sellest rohkem metsa raiuda, peame raiemahtude suurendami-seks kvooti juurde ostma või tegema teisi metsa- ja maakasutuse mõistes keskkon-nasäästlikke tegusid: suurendama metsade pindala, ehitama puidust rohkem

mööblit, nikerdama mänguasju, soosima energiavõsa istutamist vms.

Eesti metsad on aga keskkonnaminis-teeriumi andmetel jõudnud praeguseks vananevasse faasi, mis toob kaasa küpsete metsade suuremad raied. „Metsad on alati heitgaaside sidujad,” ütles keskkonnami-nisteeriumi metsaosakonna nõunik Kadi Kõiv intervjuus Eesti Päevalehele sel suvel. „Eestil on 2,2 miljonit hektarit metsa ja kui me kõik raieküpse metsa praegu ära raiuksime, tuleb ikkagi nooremat metsa nii palju peale, et metsad jäävad kogu aeg sidujaks.”

Probleem on selles, et lähiaastatel peaks Eesti metsamajandamise põhimõ-tetele tuginedes raiuma rohkem, kui null-punktiks võetud aastad 2000–2009. Eesti ei saanud eesistumise ajal oma seisukohta kaitsta, õnneks tulid kompromisskokku-leppes mängu teiste metsarikaste riikide huvid. Soome sai kvooti juurde, metsari-kastel riikidel arvestatakse pikaajalisemat metsaraietasakaalu. Põhjamaised metsad, mis aitavad aastasadade jooksul metsi vähendanud riikide süsinikuheidet tasa-kaalustada, ei ole enam kliimapoliitika murelasteks Pariisi kliimaleppe rakenda-misel.

Kasvuhoonegaasidega kaupleminePariisi kliimaleppe üheks olulisemaks komponendiks Euroopa Liidus on aga kas-vuhoonegaasidega kauplemise reform. See süsteem oli paigas pikalt, kuid ei töötanud väga hästi, sest kõiksuguste erandite hulk oli tekitanud olukorra, kus süsiniku ühiku hind oli liiga madal – saastajad said rahu-likult odavalt edasi saastata, ostes endale saasteühikuid lihtsalt juurde. Eesmärk oli teha kivisöest ja põlevkivist elektri- ja soo-jatootmine niivõrd kalliks, et tootjad otsus-taksid investeerida uutesse puhtamatesse tehnoloogiatesse.

Euroopa Komisjon soovis süsteemi muuta juba 2014. aastal, 2015. aasta juulis pakkus nõukogu välja oma versiooni. Kaks

ja pool aastat hiljem, 9. novembril jõudsid liikmesriigid Eesti eestvedamisel kokku-leppeni. Kasvuhoonegaaside hulk järjest väheneb, mis tähendab, et nende hind peaks järjest kasvama, mis omakorda peaks tekitama tootjatele soovi uusi tehno-loogiaid arendada.

Kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemi kõrval oli vaja jõuda kokkulep-pele ka nendes valdkondades, mis jäävad energiatootmisest välja – põllumajandus, transport, jäätmekäitlus jne. Eesti peab nendes valdkondades oma emissioone vähendama 13%, samal ajal kui mõned

rikkamad riigid pidid jõudma kuni 40% emissioonide vähendamiseni aastaks 2030. See kokkulepe tuli koos metsanduse ja maakasutuse lepinguga oktoobris.

Seega nüüd on Euroopa Liidu liikmes-riikide seas kokkulepe kõigis kolmes oluli-semas valdkonnas: kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemis, selle süsteemi välises nn jagatud kohustuste süsteemis ja LULUCF-süsteemis.

Eesti riigikantselei Euroopa asjade direktor Klen Jäärats oli selle saavutuse suhtes tagasihoidlik. Ta nimetas klii-mavaldkonna kokkuleppeid lihtsalt asjaks, mis oli vaja ära teha. „Tööülesanne oli kokku leppida kliimaleppe rakendamine ja numbriliselt on see küllaltki lihtsasti väljendatav: aastaks 2050 on meil vaja vähendada 80% emissioone, aastaks 2030 40%,” ütles ta.

Poliitikaväljaande Politico Euroopa versioon oli natuke vähem tagasihoidlik: nende hinnangul said kõik olulised asjad tehtud (sealhulgas viimasel hetkel ka jäät-mete direktiivi pakett, mis vajaks täiesti omaette artiklit). Meile anti üheksa punkti kümnest ja tõdeti, et „keskkonnateemadel oli jäänud niivõrd vähe teha, et Eesti eesis-tumine jättis ära aasta viimase keskkon-naministrite kohtumise”. Keskkonna-ministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp kinnitas, et nii tõesti läks. ★

23 eurokratt

Põhjamaised metsad, mis aitavad aastasadade jooksul metsi

vähendanud riikide süsinikuheidet tasakaalustada, ei ole enam

kliimapoliitika murelasteks Pariisi kliimaleppe rakendamisel.

TEKST: LAURI TANKLER FOTO ARNO MIKKOR

eurokratt 24noored

Aastaks 2013 oli tööta ligi veerand kõigist Euroopa noortest ja suurem osa neist olid nn NEET-noo-red, kes ei õpi, tööta ega

osale praktikal. Pärast kriisi on töötuse hulk küll tublisti vähenenud, kuid uurin-gud näitavad, et tööturule sisenemine on noortele endiselt raske. Kõige enam kimbutab tööpuudus põhiharidusega või madalama haridustasemega noori, kes põhjendavad tööturult kõrvalejäämist sageli oskuste puudumisega. Ent ka kõrg-haridusega Euroopa noortest on üle 10% töötud. Noorte tööpuudust uurinud TLÜ teadurite Margarita Kazjulja ja Eve-Liis Roosmaa sõnul tajuvad noored sageli nõiaringi, et töökoha saamist tõkes-tab varasema töökogemuse puudumine.

Viimastel aastatel on noorte tööpuu-duse südameasjaks võtnud ka Euroopa Liit. „Ma ei saa ega kavatse leppida sellega, et Euroopa on koht, kus noored ei leia tööd,” lubas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorrast, tunnis-tades samas, et probleemi lahendusest ollakse veel kaugel. Juba 2013. aastal kiitsid Euroopa valitsusjuhid heaks komis-joni ettepaneku noortegarantii kohta, millega liikmesriigid võtsid põhimõttelise kohustuse tagada kuni 25aastastele noor-tele nelja kuu jooksul pärast koolist lahku-mist või töökoha kaotamist uus võimalus edasi õppida, töötada või leida praktika-koht. Sama eesmärk on sisse kirjutatud ka mullu novembris Göteborgi tippkohtu-misel kõigi liikmesriikide allkirjastatud

Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõ-tetesse. EL toetab noortegarantiiga seotud projekte peamiselt Euroopa sotsiaalfondi kaudu, ülejäänu on liikmesriikide kätes.

Utoopiline plaan?Paraku näitab tööpuuduse statistika, et paljudele Euroopa noortele jäävad kätte-saamatuks nii töö- kui ka praktikakohad. Kriitikud on nimetanud noortegarantii sõnastust liiga utoopiliseks: Euroopa kont-rollikoja mulluse raporti autorite sõnul ei tohiks poliitikasuunajad tekitada lootusi, mida pole võimalik täita. Komisjon aga rõhutab, et peamine vastutus noortele antud lubaduste eest lasub liikmesriikidel, kes lubadustele ühiselt alla kirjutasid. „ELi eelarve moodustab Euroopa sotsiaalkulu-tustest vaid 0,3% ja ülejäänud on riikide

TEKST: KAAREL KRESSA, Eesti Päevalehe ajakirjanikFOTOD: SHUTTERSTOCK

Viimane majanduskriis kasvatas tööpuudust kõikjal Euroopas, ent eriti laastavalt mõjus see noorte võimalustele tööd leida. Mida on noorte heaks teinud Euroopa Liit?

Kuidas täita töötutele noortele antud lubadusi?

25 eurokratt noored

valitsuste käes,” meenutas Juncker mullu ELi tulevikku puudutavat „valget paberit” tutvustades. Samas on komisjoni arvates noorte tööpuuduse senise languse (2013. aastal 23,7%, nüüd 18,7%) taga ka ELi poliitika ja noortegarantii projektid, mille raames on töö- või praktikakoha leidnud juba 10 miljonit Euroopa noort.

Abiprogramm noorteleEuroopa Ülemkogu on heaks kiinud ka noorte tööhõive algatuse nimelise abiprog-rammi, mis peaks aitama noortegarantiid reaalsuseks saamisele lähemale. Algatus on suunatud kõige suurematele abivajajatele ehk NEET-noortele, kes elavad Euroopa Liidu kõige suurema noorte tööpuudusega piirkondades. Esialgu tähendas see riike, kus 2012. aastal oli üle veerandi noortest

töötud, ent mullu laiendasid Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament komis-joni ettepanekul programmi ka riikidele, kus noorte tööpuudus oli alles 2016. aastaks veerandini tõusnud. Samuti anti programmile 2,4 miljardit eurot juurde, mis tähendab, et programmil on aastail 2014–2020 kasutada 8,8 miljardit eurot. Sellega toetatakse NEET-noorte õpipoisi- ja kutseõpet, praktikat ja töölesuunamist.

Euroopa Solidaarsuskorpus kuni 30aastasteleLaiemalt kogu Euroopa noortele on suuna-tud Euroopa Liidu värske algatus Euroopa Solidaarsuskorpus, mis jätkab Euroopa vabatahtliku teenistuse 1996. aastal ala-nud traditsiooni. Vabatahtlike tööd on läbi aastate rahastatud erinevatest ELi prog-rammidest, viimased neli aastat on see toi-munud Erasmus+ programmi kaudu. Soli-daarsuskorpusega loodaks esimest korda programm, mis tooks noortele pakutavad võimalused ühe katuse alla. Liikmesriigid on oma õnnistuse solidaarsuskorpusele juba andnud, veebruaris hakkab seda aru-tama europarlament. Kui kõik institutsioo-nid omavahel kokkuleppele jõuvad, hakkab korpus tööle juba tänavuse aasta teises pooles ja hõlmab lisaks vabatahtlikutööle ka ametialast praktikat.

Kui üldiselt tähistatakse terminiga „noored” 15–25aastaseid inimesi, siis soli-daarsuskorpuses saab osaleda 18–30aastaselt ja kandideerida juba 17aastaselt. Korpusega liitunud suuna-takse kas vabatahtlikule tööle, praktika- või õpipoisiõppekohale või töökohale. Osaleda saab 2–12 kuud.

Sihtasutuse Archimedes noorteagen-tuuri juht Reet Kost selgitab, et vabataht-like puhul tagatakse organisatsioonile nende vastuvõtmiseks toetus ning prog-rammist kaetakse sisuliselt ka vabataht-like reisi- ja elamiskulud ning taskuraha. „Praktikaprojektide puhul tasub palga

Noortegarantii EestisEestis tegeleb noortegarantiile sisu andmisega eelkõige töötukassa programm „Minu esimene töö-koht”, mis aitab töökogemuseta noortel leida ametit, maksab kuni 50% osalevate noorte töötasust ja hüvitab osaleja kohta kuni 2500 euro ulatuses tööalase koolituse kulu. 2020. aastani on selleks eral-datud 18,9 miljonit eurot.

Kõige enamkimbutabtööpuudus

põhiharidusegavõi madalama

haridustasemeganoori, kes

põhjendavadtööturult

kõrvalejäämistsageli oskustepuudumisega.

eurokratt 26noored

Allikas: Eurostat

vastuvõttev organisatsioon ja see peab vastama kohalikus riigis vastavatele palga-tingimustele,” märkis Kost.

Mitmepoolne kasuVõimalike tegevusalade hulk on lai, ent kõik korpuse projektid peavad puudutama sotsiaalseid valdkondi, näiteks haridus, tervishoid, maaelu edendamine, toiduabi, elamuehitus, pagulaste abistamine või keskkonnakaitse. Noorteagentuuri juhi sõnul on kasu mitmepoolne. „Üks on ühis-kondlik kasu, millesse noor konkreetse tegevuse kaudu panustab,” ütles Kost. „Teine on kasu noorele, kes saab oma oskusi ja teadmisi rakendada. Osalevad organisatsioonid saavad mõistagi juurde töökäsi ja ideid, et probleeme kiiremini

ja tõhusamalt lahendada. Väga paljudes sellistes valdkondades tegutsevad aktiivselt MTÜd, kellel on tihti probleeme vabataht-like värbamisega.” Jaanuaris oli solidaar-suskorpuse andmebaasi registreerunud 42 000 noort, kellest 271 on pärit Eestist. Euroopa Komisjoni eesmärgi järgi peaks korpusega 2020. aastaks liituma 100 000 noort.

Ühtlasi tegeleb komisjon sellisele tööle kehtivate kvaliteedinõuete täpsustami-sega. Komisjon on teinud nõukogule ette-paneku luua õpipoisiõppele ühtne Euroopa raamistik, mis tagaks, et noored saaksid sellest tulevases tööelus kindlasti ka kasu. Samuti tahetakse panna paika nõuded õpipoiste tasustamisele, sotsiaal-kaitsele, tervise- ja ohutusnõuetele ja riik-

likule toele, mida ettevõtted saavad õpipoiste värbamiseks.

Senine statistika on julgustav. „Üldjuhul asub kolmest õpipoisiõppes osalenust kaks õppe järel kohe tööle,” tõdes tööhõive- ja sotsiaalvolinik Marianne Thyssen oktoobris. Edukamates liikmesriikides on ametiõppimise järel tööd alustanute määr aga ligi 90%. Suurem võiks olla ka õpipoisiõppes osale-jate arv – Euroopas kasutab sellist õppe-võimalust vaid umbes 3,7 miljonit inimest, samal ajal kui ülikoolide õppurite arv on umbes 20 miljonit. Noortegarantii projek-tide kaudu on selliseid kohti loodud 390 000, uue algatusega ErasmusPro tahetakse kahe aastaga juurde tekitada veel 50 000 kohta. ★

Noorte tööpuudus Euroopas (november 2017)

Kreeka 45,6%

Bulgaaria 15,8%

Küpros 29,1%

Hispaania 42,7% Itaalia

39,9%

Horvaatia 30,4%

Portugal 27%

Prantsusmaa 23,8%

Slovakkia 20,2%

Rumeenia 20,4 %

Ungari 11,7%

Austria 10,2%

Tšehhi 10,1%

Belgia 18,2%

Luksemburg 18,1%

Soome 20,2%

Rootsi 17,9%

Läti 16,6%

Iirimaa 14,8%

Poola 15,8%

Leedu 14,7%

Eesti 13,4%

Sloveenia 14,1%

Taani 13,3%

Saksamaa 6,9%

Ühendkuningriik 12,5%

Norra 11%

Holland 10,3%

Malta 12,5%

Island 6,5%

EUROOPA LIIT 18,2%

27 eurokratt majandus

Ometi – kriis ei hüüa tul-les ja seetõttu tegeletakse Euroopa majandus- ja rahaliidu tugevdamisega, et võimalikeks majan-

dusšokkideks tulevikus paremini valmis olla. Igal juhul paremini kui kümme aastat tagasi.

„Praegused uuendused Euroopa majandus- ja rahanduselus tulenevad paljuski viimase majanduskriisi õppetun-didest,” nendib Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson. Alates 2007. aastast Euroopa Komisjonis töötades on ta lähedalt näinud nii kriisi mõjusid kui ka tegevusi selle tagajärgede pehmendamiseks.

„2008. aastal alanud kriis näitas väga

selgelt kätte Euroopa majandus- ja rahan-dussüsteemi kitsaskohad. Mitmega neist tegeleti kohe, näiteks võeti aastail 2010–2012 vastu hulk otsuseid, et rahandussüs-teemi paremaks muuta. Sealhulgas näiteks euroalariikide kohustus saata oma riigieel-arve eelnõu igal aastal enne vastuvõtmist Euroopa Komisjonile hindamiseks, et tagada selle vastavus Euroopas kokkule-pitud eelarvereeglitele. Aga see ei tähenda, et kõik sai valmis,” annab Katrin Höövelson aimu sellest, miks Euroopa majandus- ja rahaliidu arendamine on praegu üks kõige olulisematest teemadest.

Ta meenutab Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junckerit, kes ütles, et katust on kõige parem parandada siis, kui päike paistab. Nii esitaski Euroopa

Komisjon 2017. aasta detsembris kava ELi majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks. „Püüame auke katuses parandada ja seetõttu sisaldab Euroopa majandus- ja rahaliidu lõpuleviimise kava ettepane-kuid, mille eesmärk on pehmendada või suisa ennetada järgmiste kriiside mõju Euroopa riikide majandusele, tööturule ja inimestele,” kirjeldab Katrin Höövelson. Tugev majandus- ja rahaliit Euroopas tähendab meile kõigile rohkem töökohti, investeeringuid, suuremat majandus-kasvu ja stabiilsemat rahandussüsteemi.

Millised augud katuses lappimist vajavad? Majandusnõunik selgitab, et ettepanekuid on palju, kuid üks olulisemaid neist on näi-

Euroopa MAJANDUS- ja RAHALIIT tugevamaksEuroopa, sh Eesti majanduses on praegu viimase kümne aasta parim aeg. Riikide majandused kasvavad ja suuri ohumärke prestiižsed analüüsimajad lähemate aastate kasvule ei näe.

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA FOTOD: SCANPIX, SHUTTERSTOCK

eurokratt 28

teks plaan luua Euroopa Valuutafond, mille vundamendiks saaks praegune Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM). ESM loodi pärast majandus- ja finantskriisi, et anda rahalist abi raskustesse sattunud euroala riikidele ja sellega toetada nende kiiremat kriisist väljumist, tagades samas euroalal finantsstabiilsuse. Ka Euroopa Valuuta-fondi ülesanne oleks raskustesse sattunud riikidele finantsabi andmine. Lisaks sellele pakuks Euroopa Valuutafond praegusele üleeuroopalisele pangandussektori krii-silahendusfondile täiendavat garantiid. „See suurendab usaldust pangandussek-tori vastu. Mõte on ka selles, et raha pan-kade päästmiseks ei tuleks maksumaksja taskust, vaid pankadelt endilt,” selgitab Katrin Höövelson.

Üks inimene saab kolm ametitTeine suurem ettepanek majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks on Euroopa majandus- ja rahandusministri ameti-koha loomine. Kuigi esmapilgul võib jääda mulje, et jälle tahetakse üks kõrgepalgaline ametikoht juurde teha, pole see tegelikult nii. Praegu vastutab majandus- ja raha-asjade eest Euroopa Liidus kolm inimest: eurogrupi esimees Jeroen Dijsselb-loem, Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle hoole all on finantsstabiilsuse tagamine ning volinik Pierre Moskovici, kes vastutab rahan-dus- ja maksuküsimuste eest. Edaspidi koonduksid need vastutusalad ühe ini-mese ehk majandus- ja rahandusministri kätte. Tulevane minister oleks üks Euroopa Komisjoni asepresidentidest ning samal ajal ka eurogrupi juht.

Ametikohtade struktuuri muutmine on tore küll, kuid kuidas see tavalist inimest Itaalias, Soomes või Eestis mõjutab? „Inimesed heidavad Euroopa Liidule sageli ette seda, et paljud asjad on liiga keerulised. See on üks samm selgema

majandus

Eestist ei saa netomaksjatPraegu saab Eesti iga Euroopa Liidu kassasse sissemakstud euro eest vastu 4 eurot. Eestis on aeg-ajalt räägitud hirmust, et pärast 2020. aastat peab Eesti Euroopa Liidu ühiskassasse hakkama maksma rohkem, kui ise vastu saab. Katrin Höövelson kummu-tab selle arvamuse ja selgitab, et võime saada küll senisest vähem raha, kuid summa jääb ikkagi suu-remaks, kui Eesti ise ELi eelarvesse maksab.

Selleks, et aru saada, millis-tel alustel riikidele nn euroraha jagatakse, teeme väikese taga-sipõike ajalukku. „Euroopa Liidu üks aluspõhimõtteid on solidaar-sus ja koondumine, sest nii saame olla tugevad. Kett on aga täpselt nii tugev, kui tugev on selle kõige nõrgem lüli. Et liidu riikide majan-duslik tase oleks võimalikult sar-nane, ongi vaja jõukamatel riikidel vaesemaid järele aidata. Selleks on loodud ühtekuuluvuspoliitika, mille raames nn eurorahasid jagatakse,” kirjeldab Katrin Höövelson ja sel-gitab, et raha ümberjagamisel on oluline kriteerium sisemajanduse koguprodukt (SKP).

Need riigid, kelle SKP on üle 90% ELi keskmise, on nn rikkad rii-gid ehk nn netomaksjad, kes kõige rohkem panustavad. Kõige roh-kem raha saavad vähem arenenud piirkonnad, kelle SKP on väiksem kui 75% ELi keskmisest – Eesti on praegusel finantsperioodil veel nende riikide seas. Riigid, kelle SKP on 75–90% ELi keskmisest, on nn üleminekuriigid ja nende hulka jõuab pärast 2020. aastat ilmselt ka Eesti.

Ka rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt muutub Eesti 2021. aastal algaval finantspe-rioodil eeldatavalt vähem arene-nud piirkonnast üleminekupiirkon-naks, kuna Eesti SKP näitaja ületab 75% ELi keskmisest. „See aga ei tähenda, et Eestist saab ühtlasi netomaksja. Kui sel perioodil saab Eesti n-ö ELi liikmemaksu maks-tes 1 euro vastu 4 eurot, siis 2021+ perioodil eeldatavalt 1 euro vastu 3 eurot,” kirjutab rahandusminis-teeriumi riigieelarve osakonna nõunik Rando Härginen ministee-riumi blogis.

2008. aastal alanud kriis näitas väga selgeltkätte Euroopa majandus- ja rahandussüsteemi kitsaskohad.

29 eurokratt

ja läbipaistvama rahandus- ja eelarvepo-liitika suunas. Ka rahanduspoliitika halda-mine muutub efektiivsemaks ja kokku-võttes kasutame maksumaksja raha paremini,” toob Katrin Höövelson välja.

Investeerida tuleb ka raskel ajal Kolmas suur eesmärk majandus- ja raha-liidu tugevdamiseks puudutab investee-ringute soodustamist. Praegu on olemas nn Junckeri fond ehk Euroopa investee-rimiskava, mida Euroopa Komisjon koos Euroopa Investeerimispangaga ellu viib ja millest on Katrin Höövelsoni sõnul saanud Euroopa majanduse investeerimismootor. Ka Eesti ettevõtted on sealt laenu saanud: näiteks osa Tallinna Lennujaama laienda-misesse investeeritud rahast tuli Junckeri fondist, samuti on pankade ja Kredexi kaudu sealt investeerimislaenu saanud paljud väikeettevõtted.

„Uus ettepanek on investeeringutoe-tuste skeemi loomine raskustesse sattunud riikidele, et aidata neil majanduskriisi korral kiiremini jalule saada. Paraku on nii, et majanduslanguse olukorras suure-nevad riigi sotsiaalkulutused ja vähenevad

tulud ning sageli kärbitakse esimeses järjekorras investeeringuid. Kuid inves-teeringute vähendamine vaid pikendab majanduse agooniat ega toeta majanduse kasvule pöördumist,” põhjendab Höövelson, miks rasketel aegadel peaks riikidele ja ettevõtjatele investeeringuteks tuge pakkuma.

Rohkem ülesandeid, vähem rahaKahe aasta pärast lõpeb Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperiood ning Euroopa riigid on suure küsimuse ees, kuidas uueks perioodiks eelarvet koostada, kui meid ootab ees Brexit ehk Ühendkuningriigi lahkumine ning laual on uued rahastust vajavad teemad, nagu näiteks migratsioo-niküsimus ja Euroopa ühine kaitsevõime. „Uued valdkonnad vajavad täiendavat raha, samas on rahakott väiksem,” võtab Katrin Höövelson asja tabavalt kokku. „See on arutelu küsimus, milliseid tege-vusi peaks ELi eelarvest rahastama, kui suured peaksid riikide sissemaksed ELi eelarvesse olema, kas ELi eelarve võiks olla suurem kui 1% (liidu kogurikkusest – toim), nagu see praegu on. See aga eeldaks riikidelt praegusest suuremaid sissemak-seid,” nendib Höövelson, et mõtlemise ja analüüsimise ainest jagub küllaga.

Kaua mõelda pole aga aega, sest juba tänavu mais peab Euroopa Komisjon välja tulema esimese ettepanekuga uue eelar-veperioodi kohta, et liikmesriigid ja Euroopa Parlament saaksid seda arutama hakata. Optimistliku plaani järgi võiks otsus sündida 2019. aasta suveks, kuid see eeldab, et Ühendkuningriigiga on lahutuse nüanssides kokku lepitud. ★

majandus

HUVITAV TEADA• Euro on kasutusel 19 liikmesrii-

gis, kus on kokku üle 338 miljoni elaniku.

• Eurooplaste toetus eurole on alates 2004. aastast kõrgeimal tasemel: 74% eurooplastest toetab eurot. Seitsmes riigis on toetus eurole 80% või rohkem. Need riigid on Eesti, Slovakkia, Belgia, Saksamaa, Hispaania, Iiri-maa ja Sloveenia.

• Ilmselt on järgmine euroalaga lii-tuja Bulgaaria. Millal see juhtub, on keeruline ennustada.

• Tänavu 15. jaanuaril jõudis euro kurss dollari suhtes viimase kahe aasta maksimumini: ühe euro eest tuli välja käia 1,23 dollarit.

Allikad: Eurobaromeetri uuring, detsember 2017; Euroopa Komis-joni koduleht; Eesti Pank; Katrin Höövelson.

Madrid 2013. Inimesed protestivad eelarvekärbete ja majanduskriisi vastu. Euroopa investeerimis-

kavast ehk nn Junckeri fon-dist on saanud Euroopa

majanduse investeerimis-mootor. Ka osa Tallinna Len-

nujaama laiendamisesse investeeritud rahast tuli

sellest fondist.

kultuuripärandiaasta

Kas teadsid, et seto lauluemalt Anne Vabarnalt on kirja pandud rohkem kui 150 000 värssi, samas kui Homerose eeposes „Ilias” on umbes 15 700 värssi? Oma vanavanaema pärimuse on maailma lavalauda-dele eredalt särama viinud aga meie tuntud pärimus-

muusik Jalmar Vabarna. Kultuuripärand ei ole ainult minevikust pärit mälestus, see on ka meie tuleviku tugisammas.

Tänavu on kogu Euroopas erilise tähelepanu alla võetud just noored – et meil jätkuks pärandi edasikandjaid ning et nad teadvus-taksid kultuuripärandi rikkust. Pärand saab olla ka tänapäevane, trendikas, inspireeriv, meid eriliseks muutev ja kaasahaarav.

Kultuuripärandist saab inspiratsiooni, et tõusta tähena maailma-lavadele, nagu näiteks ansambel Trad.Attack!. Elamusi saab pakkuda, kasutades Eesti toidupärandit, ning inspireerituna maastikest ja must-ritest saab luua ihaldusväärset moekunstis.

Kultuuripärandiaasta Eesti sündmuste kavast leiab palju haaravat – seminaridest digipärandi kogumise aktsioonideni, folgilahvkast sanditamistraditsioonideni, militaarpärandimatkadest muinasjutu-õhtuteni.

Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärk on julgustada inimesi tutvuma Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga, väärtustama selle eripära ning märkama kultuu-ripärandi rolli ühiskonnas laiemalt.

Euroopa kultuuripärandiaasta tegevusi koordineerib Eestis Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga. Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie sõnul on aasta mõte innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit. „Aasta sündmused ja ettevõtmised on suunatud tänasesse päeva ja praegustele kultuurikandjatele, sest ainult nii saab minevik tähenduse ja uue kasutuse,” ütles Raie. „Eesti ja Euroopa ajalugu on rikkalik, inspireeriv ja kaasahaarav alus meie tänastele tegevustele igas valdkonnas,” rõhutas Raie.Loe rohkem: www.parandiaasta.eeFacebookis: https://www.facebook.com/kultuuriparandiaasta/ ★

PILK kultuuripärandile2018. aastal pööravad kõik Euroopa riigid oma pilgud kultuuripärandile – algas Euroopa kultuuripärandiaasta. Erilise tähelepanu all on noored – et jätkuks pärandi edasikandjaid ning et nad teadvustaksid kultuuripärandi rikkust.

TEKST: ANNELA LAANEOTS, Euroopa kultuuripärandiaasta Eestis projektijuht

Kogume tähenduslikke lugusid!Kutsume noori ja lapsi üles salvestama (filmima või helisalvestama) oma vanavanemalt üht (või enamat) tähenduslikku lugu või laulu. Meie lapsepõlve ilmes-tab sageli mõni vanavanema korduvalt räägitud lugu. Vahel meeldis jutt rääkijale nii, et ta jutustas seda alatasa uuesti ja uuesti. Samuti võib eluks ajaks meelde jääda vanavanema laul, olgu see lauldud magama jäämiseks, naljatamiseks või lihtsalt jõude-hetke mööda saatmiseks. Eesmärk on koguda igalt vanavanemalt või mõnelt teiselt vanemalt sugulaselt üks lugu või laul. Vanavanemalt kuuldud lugu võib ka ise ümber jutustada või laulda.

Jakob Hurda hullust ideest, üleskutsest koguda kokku eesti rahvapärimus, möödub 2018. aastal 130 aastat. Juba 2014. aastal tõstatas Valdur Mikita küsimuse, kuidas ühendada Eesti digitaalne ressurss põliskultuuriga. Pärandikogumisaktsioon on otsene samm, kuidas tuua edukalt tänapäeva ja noorteni igaühe kodus elav pärimuskultuur.

Salvestusi võib teha 2018. aasta kevadest sügi-seni ning neid saab hakata saatma Eesti Rahvaluule Arhiivi spetsiaalse mobiilirakenduse kaudu.

eurokratt 30

kultuuripärandiaasta

Looming, kultuur ja pärandEuroopa kultuuripärandiaasta avati 7. det-sembril 2017 Milanos Euroopa kultuurifoo-rumil, kus kõneles ka Eesti kultuuriminis-ter Indrek Saar. Tema sõnul ei ole Euroopa pelgalt majandus ja ühtne turg, vaid sama-võrra meie looming, kultuur ja pärand. „Kultuur on endiselt meie olemise alustala, meie identiteedi ja kuuluvustunde kujun-daja ning mängib olulist rolli sidusa ja kaa-sava ühiskonna ehitamisel,” ütles minister.

Euroopa kultuuripärandiaasta leiab aset märgilisel aastal, mil tähistame Eesti Vaba-riigi sajandat sünnipäeva. Minister Saar too-nitas Milanos samuti, et praegu on võtme-ülesanne tagada parem digitaalne ligipääs kultuurile, teisalt tuleb tõhusamalt kaasata publikut kultuuri loomisesse, talletamisesse ja kasutamisse. „Euroopa kultuuripäran-diaasta aitab veelgi paremini teadvustada publiku kaasamise olulisust, et meie kul-tuur ja pärand oleksid jätkuvalt vitaalsed ja kõnetavad,” rõhutas Saar.

Tuhanded sündmused Euroopas• Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärk on innustada inimesi avas-

tama ja uurima Euroopa kultuuripärandit ning tugevdada ühisesse Euroopa ruumi kuulumise tunnet.

• 2018. aastal keskendutakse järgmisele: kultuuripärandi väärtus ühiskonna jaoks, kultuuripärandi väärtus majanduse jaoks, kultuuripärandi olulisus Euroopa kultuuridiplomaatia seisukohast, kultuurpärandi kaitsmine tulevaste põlvkondade jaoks.• Kultuuripärandil on Euroopas ka oluline majanduslik tähtsus.

Kultuuripärandi valdkonnas töötab üle 300 000 inimese ja sellega on vahetult seotud ligi 7,8 miljonit töökohta, näiteks turismi- ja ehi-tussektoris. Lisaks on kultuuripärandil positiivne mõju ühiskonnale, kuna see aitab parandada elukvaliteeti, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kultuuridevahelist dialoogi.

• 2018. aastal korraldatakse kogu Euroopas tuhandeid algatusi ja pidustusi. Kümne peamise algatuse eesmärk on tagada, et kultuuri- pärandiaasta mõju avalduks ka pärast 2018. aastat. Neid alga-tusi korraldab Euroopa Komisjon koostöös peamiste partneritega (Euroopa Nõukogu, UNESCO, teised Euroopa organisatsioonid), et aidata võimalikult palju kaasa nelja peamise eesmärgi saavutami-sele: pühendumine, kestlikkus, kaitse ja innovatsioon.

31 eurokratt

eurokratt 32kiri koju

FOTOD HEIKI LAAN, ERAKOGU

Tervitused Sulle sedakorda Tallinnast! Oleme hetkel veel siin, kuigi tegelikult on aeg jõudmas taas sin-namaale, et peab hakkama

kohvreid pakkima, et mõneks ajaks meie teise koju kolida. Lapsed ootavad juba kannatamatult kohtumist sealsete sõp-rade ja sugulastega ning vanavanemad, et saaks taas sagedamini oma lapselapsi näha. Nagu näed, siis jätkame endiselt oma kahe (kodu)maa vahel jagatud elu. Kuigi see tundub mõnikord väsitav ja kulu-kas, on sellest tänaseks ometi kujunenud mõnes mõttes rutiin, ilma milleta me vist oma elukorraldust enam ette kujutada ei oskakski – umbes iga poole aasta tagant ühest kodust teise asuda, suund vastavalt kas põhjast lõunasse või lõunast põhja.

Kui aus olla, siis on taoline Eesti ja mõne muu Euroopa riigi vahel „jõlku-mine” osa minu elust tegelikult juba pea viieteist aastat ja oluliselt kauem kui Danieliga kohtusin – pärast ülikooli lõpetamist olen vahelduva eduga Eestist eemal elanud kokku enam kui poole sellest ajast. Alguses seoses õpingutega, hiljem juba seoses tööga ning lõpuks eraeluga. Selle aja jooksul on mult palju kordi küsitud, et kus siis mu kodu on ehk kus ma end kõige kodusemalt tunnen. Naljaga pooleks olen enamasti vastanud, et seal, kus on parasjagu mu seljakott või kohver ja raamatud. Kuigi ega see päris vale olegi – olen küll Eestis sündinud ja kasvanud ning kõigi oma äraolekute jooksul või nende vahel Eestiga tihedalt seotuks jäänud ning nii on see endiselt mu jaoks kodu number üks. Kuid ajapikku on neid kohti, mida (tol hetkel) koduks pidasin, kogunenud juba päris mitu. Mida kauem ühes paigas elutsed, seda tuttavamaks ja harjumuspärasemaks ning ühtlasi kodu-semaks see muutub. Ja noh, mida kauem ühes kohas olla, seda rohkem koguneb ka raamatuid riiulisse ning asju, mis kohv-risse enam ära mahtuda ei taha ning seega selle koha koduks pidamist veelgi enam kinnistavad.

Miks siis? Kaua veel?Kuigi enamik mu tuttavaid ja sõpru on meie sellise elukorraldusega juba harjunud (leppinud?), tuleb mul endiselt aeg-ajalt aru anda, et miks siis või kaua veel? Ega mul väga selget vastust kummalegi

küsimusele ei ole. Kindlasti ei olnud see algusest peale nii planeeritud, vaid pigem oludest tulenevalt kujunenud (ajutine) „lahendus”. On ka neid, kes on veen-dunud, et selle taga on meie suutmatus ühe koha kasuks otsustada. Võib-olla tõesti … Kuigi ma nimetaks seda sellisel juhul pigem soovimatuseks, sest hooli-mata kõigist taolise elukorraldusega kaas-nevatest väljakutsetest on sellel ka oma võlu ja positiivne pool, eriti laste ja meie kummagi (päritolu)perekonna jaoks, kes üksteist tänu sellele oluliselt paremini

tunnevad. Tõtt-öelda on aeg-ajalt päris hea siinsest elust veidi „välja astuda” ning tänu sellele pisut teise pilguga vaadata seda, mida pikalt siin olles enam sageli ei märka ega taju. Jah, esimene lumevaba talv Amsterdamis on endiselt meeles, nii nagu ka ilma jaanitule ja -peota jaanipäev. Samas ei tähenda Eestist eemal elamine, et kohalikud tavad kindlasti ununevad või soiku jäävad – kes neist ikka väga puudust tunneb, võib alati üles otsida kohalikud eestlased (ei ole veel näinud kohta, kus neid ei oleks) ning tavaliselt ükski

Tere, Annemarie!

Minu doktoritöö juhendaja oli veendunud, et kõige õigem koht,kuhu minna, on Eesti.

33 eurokratt kiri koju

FOTOD HEIKI LAAN, ERAKOGUolulistest sündmustest tähistamata ei jää.

Tegelikult võiks ju mõelda ka mõne kolmanda maa peale, kus meil mõlemal tegevust oleks – eks ole see ju perekonnale lisaks just meie töö, mis meid mõlemaid oma maaga endiselt tihedalt seob – ning nii võiksime ka paiksemaks jääda. Samas on mul tunne, et siis oleks meil ühe maa asemel kolm, mille vahel end lõpuks jagama peaksime … Teisalt, kui ma oleksin tahtnud kuskil mujal paikseks jääda, siis oleksin võinud seda ka juba ammu teha.

Tagasi Eestisse?!Kui ma Hollandis doktorantuuri lõppedes otsustasin Eestisse tagasi tulla, vaatas minu kaasdoktorant, kes oli oma vanema-tega Hollandisse pagenud Albaaniast, kuid meie kohtumise ajaks elanud seal juba pea poole oma elust, mind kui kuutõbist ning oli surmveendunud, et ma teen nalja. Tagasi Eestisse?! Miks ometi?! Normaalne inimene jääks kas Hollandisse või liiguks sealt muusse „arenenud riiki”.

Minu doktoritöö juhendaja oli, vastu-pidi, veendunud, et kõige õigem koht, kuhu minna, on Eesti, seda ennekõike just mu eriala ning tööd silmas pidades. Kui tõesti mõelda kõigile neile rahvusvahelis-tele projektidele, milles olen osalenud, siis sageli just eksperdina Eesti teemal, sest kohalikuna on mul oluliselt lihtsam tajuda nii siinset konteksti kui ka maa eripärasid. Teisalt tuleb tunnistada, et alati ei aita siinse elu mõistmist ka päritolu või koha-peal elamine.

Tegelen praegu ühe projektiga, mis uurib leibkondade ajakasutust, ning meenub, kuidas püüdsime ühes analüüsis

seletada majapidamistöö-dele kuluva aja (üsnagi ebavõrdset) jagunemist partnerite vahel Eestis. Eri maade puhul on neid must-reid seletatud näiteks pere-konna praktiliste valikutega (näiteks peresisene naiste ja meeste spetsialiseerumine vastavalt kodustele ja palga-tööle), ressurssidega (näiteks suurem sissetulek või kõrgem positsioon annab parema positsiooni end rutiinsetest majapidamistöödest „vabaks osta”), soorollidega (näiteks traditsiooniliselt meeste ja naiste tööd) või süütundega (näiteks kõrgemalt haritud või kõrgemal positsioonil naised kompenseerivad oma traditsioonilisest rollist kõrvalekaldumist aktiivsema osalemisega majapidamis-töödes) jne. Ometi ei õnnestunud olemas-olevate andmetega meie olukorda ära seletada, vähemalt mitte paremini kui et „nii see lihtsalt on”. Siinkohal meenub ühel konverentsil minu ees istunud Itaalia kolleegi kommentaar pärast mu ette-kannet – Eesti on alati täiesti seletamatu! Nii et võta siis kinni, mis seda siinset elu paremini mõista aitab, kas siin või hoopis siit eemal olemine.

Iga kord, kui üle Euroopa lendan, mõtlen, et millal me taas kord kohtume, mu hea sõber. Ma loodan, et varsti. Olgu see siis Eestis, Hispaanias, Hollandis, Saksamaal, Poolas või mõnel kuuendal või seitsmendal maal. Euroopa on ju tegeli-kult väike! ★

Hoolimata kõigist taolise elukorraldusega kaasnevatest väljakutsetest on sellel ka oma võlu ja positiivne pool.

Kadri TähtKadri Täht on sotsioloog, kes töötab Tallinna Ülikoolis õppe-jõu ja vanemteadurina. Tema üks uurimisteemasid on leib-kondade ajakasutus ning ta on Eesti teadusagentuuri rahas-tatud uurimisprojekti „Minu aeg, sinu aeg, meie aeg. Leib-kondade ajakasutus – valik või paratamatus” vastutav täitja.

Kadri abikaasa Daniel Gabaldón Estevan töötab õppejõuna Valencia Ülikoolis. Neil on 3 last: Olivia (7), Otto (5), Nora (9 k).

eurokratt 34ristsõna

Saada vastus aadressil Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Rävala 4, 10143 Tallinn või comm-rep-tll@ec.europa.eu.Õigesti vastanute vahel loositakse välja Euroopa Liiduga seotud meeneid.

35 eurokratt galerii

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas.

Euroopa Ülemkogu

eesistuja Donald Tusk.

Iseliikuva bussiga Kultuurikatlasse.

Pakirobotid tehnoloogianäitusel.

Kreeka pea-

minister Aléxis

Tsípras.

Politsei tegi juulis ja septembris kokku 50 000 töötundi.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron

Raekoja platsil.

Head 100. sünnipäeva, Eesti!