Rahapoliitika ja Majandus - Eesti Pank...Rahapoliitika ja Majandus on neli korda aastas ilmuv Eesti...

RAHAPOLIITIKAJA MAJANDUS

4/2016

Eesti Pank

Rahapoliitika ja Majandus on neli korda aastas ilmuv Eesti Panga ülevaade, mis võtab kokku viimase

aja olulisemad sündmused maailma ja Eesti majanduses. Kahel korral, juunis ja detsembris, sisaldab

ülevaade ka Eesti majanduse prognoosi jooksva ja kahe järgmise kalendriaasta kohta.

Rahapoliitika ja Majanduse numbreid saab lugeda Eesti suuremates avalikes raamatukogudes ja Eesti Panga veebilehel http://www.eestipank.ee.

Tellimisinfo telefonil 668 0998, tellimused faksil 668 0954 või e-posti aadressil [email protected].

ISSN 1736-7859 trükisISSN 2504-6004 võrguväljaanneToimetanud Villu Känd ja Ragne RambiKüljendus ja kaas Urmas RaidmaTrükikoda Folger Art

http://www.eestipank.ee

SISUKORD

KOKKUVÕTE ....................................................................................................................................... 4

VÄLISKESKKOND ................................................................................................................................ 6

MAAILMAMAJANDUS ..................................................................................................................... 6

Taustinfo 1. Arenenud riikides esile kerkinud protektsionistlik

meeleolu on tekitanud finantsturgudel närvilisust ............................................................................. 6

EUROALA MAJANDUS ................................................................................................................. 10

Taustinfo 2. Euroala rahapoliitiline keskkond ...................................................................................11

EESTI PEAMISED KAUBANDUSPARTNERID ................................................................................ 13

EESTI MAJANDUSKONJUNKTUUR ................................................................................................... 16

MAJANDUSAKTIIVSUS ................................................................................................................. 16

SISENÕUDLUS ............................................................................................................................. 18

VÄLISTASAKAAL JA KONKURENTSIVÕIME .................................................................................. 19

TÖÖTURG ..................................................................................................................................... 21

HINNAD ........................................................................................................................................ 23

VALITSEMISSEKTORI RAHANDUS ............................................................................................... 24

PROGNOOS AASTATEKS 2016–2019 ............................................................................................... 26

RAHVUSVAHELINE MAJANDUSKESKKOND ................................................................................ 26

REAALNE MAJANDUSKASV ........................................................................................................ 27

Taustinfo 3. Potentsiaalse majanduskasvu hinnangute muutused .................................................. 30

Taustinfo 4. Majapidamiste säästukäitumine .................................................................................. 31

Taustinfo 5. Ekspordi konkurentsivõime ......................................................................................... 34

HINNAD ........................................................................................................................................ 36

Taustinfo 6. Aeglase alusinflatsiooni põhjused ............................................................................... 37

VALITSEMISSEKTORI RAHANDUS .............................................................................................. 39

PROGNOOSIGA SEOTUD RISKID ................................................................................................. 40

4

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

KOKKUVÕTE

Maailmamajandus on sel aastal kasvanud oodatust aeglasemalt ning samal ajal on suurenenud ka heitlikkus ja ebakindlus. Ebakindluse on põhjustanud varasemast ajast

edasi kandunud geopoliitilised probleemid

ja suurema protektsionismi suunas kalduvad

poliitilised valikud. Viimast ilmestavad nii

Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise

referendum kui ka novembrikuised presiden-

divalimised USAs. Turud reageerisid mõlemale

sündmusele närviliselt ja kuna pikemaajalisi

plaane teha on sellistes oludes keeruline, võib

see halvavalt mõjuda ka majanduskasvule.

Euroopas peetakse lähiajal valimisi nii Austrias,

Itaalias, Hispaanias, Hollandis, Prantsusmaal kui

ka Saksamaal ning nende tulemusest sõltub,

kuidas suudetakse edasi minna majanduskasvu

toetavate struktuursete reformide elluviimisega,

mis on seni edenenud visalt. Reformikavadega

edasiminek on muutunud järjest olulisemaks,

sest senine ekspansiivne rahapoliitika ei suuda

kompenseerida tegemata jäetud reforme.

Eesti majanduskasv kujuneb sel aastal krii-sijärgse perioodi aeglaseimaks. Kaubandus-

partnerite tagasihoidlik nõudlus on piiranud

töötleva tööstuse ja ekspordi kasvu-võimalusi,

kuid ennekõike on selleaastase nõrga majandus-

kasvu põhjustanud raskused põlevkivitööstuses

ja energeetikasektoris. Kasvu on aeglustanud ka

kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse kahane-

mine, ent valdava osa selle tegevusala toodan-

gust moodustab arvestusliku iseloomuga kaudne

üür, mis ei peegelda otseselt majanduse kasvu-

võimet. Järgmisel aastal elavdavad Eesti majan-

dust paranevad ekspordivõimalused ja valitse-

missektori investeeringud, kuid ka Euroopa Liidu

eesistujamaaks olemisega seotud lisakulutused.

Majanduse potentsiaalne kasv on kolmel eelmisel aastal aeglustunud vähenenud investeeringute tõttu. Varasemad hinnangud

Eesti majanduse potentsiaalsele kasvule olid 3%

lähedal, kuid kuna tootmisvahendeid on lisan-

dunud vähem, on potentsiaalne kasv langenud

alla 2,5%. See tähendab, et Euroopa Liidu kesk-

misele sissetulekule järele jõudmine, mis on

alates 2012. aastast peaaegu seiskunud, toimub

ka edaspidi märgatavalt aeglasemalt, kui vara-

semad hinnangud näitasid. Jõuliselt kerkinud

keskmine palk pole seejuures sissetulekutaseme

tõusu hindamiseks objektiivne näitaja, kuna see

on suures osas saanud tekkida sissetulekute

ümberjaotumisest ettevõtlus- ja palgatulu vahel.

Aeglase majanduskasvu ajal kiiret palga-kasvu selgitab tööjõumahukate tegevusalade parem käekäik. Suurem osa majanduskasvu

takistanud tegevusaladest (mäetööstus, energee-

tika, veondus, kinnisvarategevus) on kapitalima-

hukad ja kujundavad tööturgu suhteliselt vähem.

Samal ajal on tööjõumahukate tegevusalade

areng olnud kiirem ja nõudlus lisatööjõu järele on

põhjustanud palgakasvu lahknemise majandus-

kasvust. Sellele on lisandunud miinimumpalga ja

sektoripõhiste kokkulepete mõju, aga ka fakt, et

tööjõudu jääb Eestis järjest vähemaks.

Tööturul on märgata palgakulude kasvu leevenemist. Eri palgakasvunäitajad osutavad

tööjõukulude kasvu aeglustumisele. Palgatõusu

surve ettevaates siiski eriti ei vähene, sest

peamised palgasurvet põhjustavad tegurid –

sobiva tööjõu puudus ja rahvastiku kahanemine

– jäävad tööturu olukorda kujundama ka järg-

mistel aastatel. Sellest hoolimata jätkab tööjõu-

kulude kasv aeglustumist, sest ettevõtlussektori

võimalused töövõtjate läbirääkimistel tugevamale

positsioonile järele anda on piiratud.

Sel sügisel lõppes üle kahe aasta väldanud hinnalangusperiood ning inflatsioon kiireneb. Kuna palgakasv samal ajal aeglustub, jääb ka

jaemüügi ja eratarbimise kasv senisest aegla-

semaks. Majapidamiste säästumäär aga on

viimastel aastatel olnud kõrge ning säästud

suurenenud sedavõrd, et see annab võimaluse

vältida järsku tarbimisharjumuste muutust.

Valitsemissektori eelarve püsib järgmisel kolmel aastal tõenäoliselt puudujäägis. Käesolev prognoos sisaldab uue valitsuskoalit-

siooni poliitikameetmeid ulatuses, mis olid prog-

noosi koostamise hetkeks piisavalt üksikasjalikult

kirjeldatud, et nende mõju saaks arvestada. Kuigi

ebapiisava info tõttu välja jäänud jooksevkulude

ja -tulude mõju eelarvepositsioonile on neut-

raalne, võib riiklike investeeringute kava puudu-

jääki suurendada. Võrreldes varasemate prog-

noosidega ümbritseb valitsemissektori rahan-

duse väljavaadet suurem ebakindlus ja tegelik

5

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

tulem sõltub sellest, kuidas realiseeritakse koalit-

sioonileppes sätestatud lubadused.

Valitsuse lisastiimul võib mõneks ajaks majandust ergutada, kuid ekspansiivne eelarvepoliitika võib viia ka majanduse konkurentsi- ja kasvuvõime vähenemiseni. Eesti majanduskasvu pole eelnevatel aastatel

aeglustanud vähene sisenõudlus, vaid kesised

ekspordivõimalused. Juhul kui lisavahendid

suu-natakse niigi jõuliselt kasvanud sisenõud-

luse ergutamisse, võib see takistada tööjõu-

kulude kasvu normaliseerumist ja halvendada

konkurentsivõimet. Lisaks takistaks see majan-

dusstruktuuri muutumist ekspordipõhisemaks ja

töötajate liikumist pikemaajalise kasvu seisuko-

hast lootustandvamatesse harudesse. Samas on

majanduse konkurentsi- ja ekspordivõime para-

nemine järgmistel aastatel majanduse arengu ja

kasvu kiirenemise seisukohalt võtmetähtsusega.

6

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

Joonis 1. Ameerika Ühendriikide ja Euroopa aktsiaturgude volatiilsusindeksid

Märkus. Viimane vaatlus 18.11.2016.Allikas: Bloomberg.

10

15

20

25

30

35

40

01.2015 07.2015 01.2016 07.2016

VIX (Ameerika Ühendriigid)

V2X (Euroopa)

VÄLISKESKKOND

MAAILMAMAJANDUS

Maailmamajanduse kasvutempo on selle aasta teisel poolel jäänud aeglaseks. Selle

peamine põhjus on eelkõige arenenud riikide

majanduse loid kasv. Maailmamajanduse arengut

mõjutas sel aastal märkimisväärselt ebakindluse

suurenemine, mida põhjustasid lisaks geopoliitilis-

tele pingetele ka Ühendkuningriigi Euroopa Liidust

lahkumise (Brexit) heaks kiitmine rahvahääletusel

ning Donald Trumpi võit Ameerika Ühendriikide

novembrikuistel presidendivalimistel. Trumpi admi-

nistratsiooni täpsemad majanduspoliitika suunad

on suuresti veel ebaselged, kuid tema valimiskam-

paania käigus antud lubadused viitavad eelarvekulu-

tuste ja protektsionismi kasvule ning olemasolevate

kaubanduslepete ülevaatamisele. Pärast Brexiti-

otsust ja USA presidendivalimisi muutusid üleilmsed

finantsturud heitlikumaks (vt joonis 1 ja taustinfo 1).

Taustinfo 1. Arenenud riikides esile kerkinud protektsionistlik meeleolu on

tekitanud finantsturgudel närvilisust

Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise otsus ja rahvuslikke majanduspoliitilisi huvisid

esile tõstva Donald Trumpi valimine USA 45. presidendiks peegeldab ühiskonna muret globa-

liseerumise pärast – tunnet, et rahvusvaheline majanduskoostöö ja vabakaubanduslepingud

ei ole parandanud inimeste majanduslikku heaolu nii, nagu oodati. Selle tulemusena tekkinud

nn protektsionistliku majanduspoliitilise vaatega poliitilised jõud lubavad kaitsta riigi siseturgu

võõrtööjõu eest, väljuda Euroopa Liidu ühisturult, muuta vabakaubanduslepingute tingimusi ja

kehtestada väliskonkurentsi tõrjumiseks imporditollid.

Nagu USAs ja Ühendkuningriigis on protektsionismi pooldavate parteide toetus suurenenud ka

Mandri-Euroopas, kus 2017. aastal toimuvad Hollandi ja Saksamaa parlamendivalimised ning

Prantsusmaa presidendivalimised. Hollandi ja Prantsusmaa valimistel kandideerivad rahvus-

likud parteid lubavad kaitsta kodumaiseid ettevõtteid ja töökohti väliskonkurentsi eest. Sellele

ollakse nõus ohvriks tooma majanduse avatuse, rahvusvahelise koostöö ja Euroopa Liidu ühis-

turu liikmesuse. Viimase üle soovitakse korraldada referendum, nagu tehti Ühendkuningriigis.

Euroopa Liidu liikmesuse kohta soovivad rahvaküsitluse korraldada ka Itaalia opositsioonilised

erakonnad; korralised parlamendivalimised toimuvad seal 2018. aastal. Kõik need on näited

vastuolust neoliberaalset majanduspoliitilist kurssi ja suunamuutust pooldavate protektsio-

nistlike poliitiliste jõudude vahel, mis tekitab finantsturgudel närvilisust ning mis võib mõjutada

majandusaktiivsust ja piirata majanduspoliitiliste otsuste tegemist.

Nii Ühendkuningriigi referendumi kui ka USA presidendivalimiste lõpptulemus erines sellest,

mida enamik investoritest ootas, mistõttu suurenes finantsturgude heitlikkus. Näiteks siis,

kui saabusid USA presidendivalimiste esmased tulemused, langes USA 500 suurimat börsi-

ettevõtet hõlmav aktsiaindeks S&P500 5,5%. Juba 24 tundi pärast valimistulemuste teatavaks

saamist tõusis see aga eelnevast tasemest 1,4% kõrgemale (vt joonis T1.1). Valimistulemustele

7

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

reageerisid närviliselt ka võlakirjaturud: USA 10aastaste võlakirjade tulumäär kukkus esimestele

valimistulemustele reageerides 1,7%ni, aga juba kuus päeva hiljem tõusis tulumäär suurema

inflatsiooni ja majanduskasvu prognooside tulemusena 2,3%ni (vt joonis T1.2).

Olulised majanduspoliitilised suunamuutused võivad ka tarbijates ja ettevõtjates tekitada ebakind-

lust, mida veelgi võimendavad märkimisväärsed vara hindade muutused. Institutsionaalsete

kokkulepete võimalikud muutused – näiteks Euroopa ühisturult väljumine või piiravate välis-

kaubanduseeskirjade kehtestamine – sunnivad rahvusvaheliselt tegutsevaid ettevõtteid oma

äriplaanides nende riskidega arvestama, isegi kui nende täitumise tõenäosust hinnatakse väik-

seks. Eriti tundlikud on majandusliku ja poliitilise ebakindluse suhtes investeeringud, mida ette-

võtted võivad suuremate riskide tõttu vähendada või külmutada.

Poliitilised riskid mõjutavad ka poliitikakujundajate majanduspoliitilisi otsuseid. Majanduskasvu

suurendamiseks on vaja ellu viia reforme, sest Euroopa majanduskasvu piiravad eelkõige struk-

tuursed probleemid, eeskätt tööturu ja ettevõtluskeskkonna kitsaskohad. Leebe rahapoliitiline

keskkond on märkimisväärselt vähendanud valitsuste intressikulu, kuid struktuurireformide

tegemist pärsib kartus, et rahvas ei toeta reforme ning ümberkorraldused pöörduvad valitsuste

endi vastu. Tegevusetuse tulemusena võib ühiskonnas kinnistuda arvamus, et poliitikameetmed

ei ole tõhusad, ja väheneda võib poliitikakujundajate usaldusväärsus.

Joonis T1.1. Aktsiaturu liikumine pärast Ühendkuningriigi referendumit ja USA presidendivalimisi

Märkus. T + 1 on 24 tundi pärast sündmust, T + 2 on 48 tundi jne.Allikas: Bloomberg.

92%

94%

96%

98%

100%

102%

T=0

T+1

T+2

T+3

T+4

T+5

S&P500 (23.06-1.07.2016, 24.06 = 100%)S&P500 (8.11-16.11.2016, 9.11 = 100%)

Joonis T1.2. Võlakirjaturu tootlused pärast Ühendkuningriigi referendumit ja USA presidendivalimisi

Märkus. T + 1 on 24 tundi pärast sündmust, T + 2 on 48 tundi jne.Allikas: Bloomberg.

1,3%

1,7%

2,1%

2,5%

T=0

T+1

T+2

T+3

T+4

T+5

USA 10a võlakiri (23.06-1.07.2016)USA 10a võlakiri (8.11-16.11.2016)

Arenenud riikide majanduskasv on olnud oodatust aeglasem (vt tabel 1), seda nii riigisi-

seste struktuursete probleemide kui ka väliskesk-

konna šokkide (nõrk üleilmne nõudluskeskkond,

poliitilised ja geopoliitilised pinged ning Euroopas

ka Ühendkuningriigi Brexiti-otsus) tõttu. Inflatsioon

on olnud aeglane. Samal ajal hakkab taanduma

varasem toormete odavnemise mõju inflatsioo-

nile. Seega on viimastel kuudel kasvanud nii inflat-

sioon kui ka inflatsiooniootused. Siiski on inflat-

sioon jäänud arenenud riikides ka sel aastal alla-

poole keskpankade hinnastabiilsuse eesmärki ja

majanduskasvgi pole loodetud määral kiirenenud.

Üleilmne intressikeskkond on seetõttu endiselt

leebe ja näiteks Ühendkuningriigi ning Jaapani

keskpank on jätkanud rahapoliitika leevendamist

ning suurendanud varaoste.

Arenevates riikides on majanduskasv olnud ootuspäraselt kiirem kui arenenud riikides. Siiski esineb ka arenevate riikide puhul mitu

kasvu pärssivat tegurit nagu arenenud riikide

nõudluse aeglane taastumine, geopoliitilised

pinged ning toormeid eksportivate riikide majan-

duse kohandumine madalamate toorme hinda-

dega. Hiina majanduse aeglasem kasv piirab

8

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

sealset impordinõudlust ning avaldab omakorda

negatiivset mõju nii teiste arenevate riikide

kui ka maailmamajanduse kasvuväljavaatele.

Rahastamistingimused on arenevate riikide jaoks

viimase poolaasta jooksul mõnevõrra paranenud,

sest intressimäärad püsivad madalad ning Hiina

majandusega seotud ebakindlus on vähenenud.

Kasvudünaamika on riigiti siiski eriilmeline. Aasia

arenevates riikides, eeskätt Indias, aga ka Hiinas

on majanduskasv üleilmses võrdluses kiire, kuid

Ladina-Ameerika ja Aafrika arenevates riikides on

see varasemast aeglasem. Venemaa majandus-

langus kujuneb sellel aastal mõnevõrra väikse-

maks, kui eri institutsioonid aasta alguses ootasid.

Üleilmsed aktsiaturud olid viimastel kuudel üsna heitlikud. Aktsiaturge mõjutasid nii juhti-

vate keskpankade rahapoliitika kui ka mitme-

sugused poliitikasündmused. Enim langesid

Aasia ja ka Euroopa aktsiaindeksid (vt joonis 2).

Eelkõige Euroopa ja Aasia võlakirjaturge tabas

aga üsna tugev müügisurve ja võlakirjade intres-

simäärad tõusid. Euroala ääreriikide võla-kirjade

hinnavahed Saksamaa riigivõlakirja suhtes on

kasvanud, seda peamiselt pangandussektori

probleemide ning nii Itaalia kui ka Hispaania polii-

tilise ebakindluse tõttu.

Toormete hinnad olid kolmandas kvartalis valdavalt madalad, kuid viimastel kuudel on hakanud mitme tooraine hind kasvama. Novembris leppis OPEC esmakordselt viimaste

aastate jooksul kokku nafta toomismahtude

piiramises, mille tulemusel hind tõusis. OPECi

ja Venemaa naftatoodang on rekordtasemel

ning naftaturul püsib ülemäärane pakkumine.

Tööstustoormed on viimastel kuudel kallinenud,

eriti märgatavalt tõusis nende hind pärast USA

presidendivalimisi. Enim tõusis vase ja rauamaagi

hind. Hinnakasvu põhjusena nähakse potentsiaal-

seid lisainvesteeringuid sektorisse ning kindlust,

et Hiina majanduskasv jätkub. Väärismetallide

hinnad kasvasid samuti. Toidutoormete hinnad

Joonis 2. Suuremad aktsiaindeksid (03.01.2015 = 100%)


80%

90%

100%

110%

120%

130%

140%

150%

160%

01.2015 07.2015 01.2016 07.2016

S&P 500Nikkei 225SSE CSI 300Euro Stoxx 50MICEX

Joonis 3. Toormete hinnaindeksid ja nafta hind USA dollarites

Allikad: IMF, Bloomberg.

0

20

40

60

80

100

120

2013 2014 2015 2016

tööstustoormed, indeks: jaanuar 2013 = 100toidutoormed, indeks: jaanuar 2013 = 100nafta, USA dollarit barreli kohta

Tabel 1. SKP kasv eri majanduspiirkondades aastatel 2006–2016 (muutus, %)*

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 II kv 2016 III kv 2016

Maailmamajandus 5,4 4,2 3,4 3,3 3,4 3,1 3,1

Arenenud riigid 3,1 1,7 1,2 1,1 1,8 1,9 1,6

Arenevad riigid ja arengumaad 7,5 6,3 5,2 5,0 4,6 4,0 4,2

Euroala 2,1 1,6 -0,9 -0,3 0,9 1,7 1,6 (0,3) 1,6 (0,3) 1,7

Ameerika Ühendriigid 2,5 1,6 2,2 1,5 2,4 2,4 1,3 (0,6) 1,6 (0,8) 1,6

Hiina 10,6 9,5 7,8 7,7 7,3 6,9 6,7 (1,9) 6,7 (1,8) 6,6

Jaapan 4,7 -0,5 1,7 1,4 0,0 0,5 0,7 (0,2) 0,9 (0,5) 0,5

Ühendkuningriik 1,5 2,0 1,2 2,2 2,9 2,2 2,1 (0,7) 2,3 (0,5) 1,8

* SKP on esitatud püsivhindades, sulgudes on toodud kvartalikasv võrreldes sama aasta eelmise kvartaliga, 2016 on WEO prognoos.Allikad: IMF World Economic Outlook Update (oktoober 2016), Eurostat, riikide statistikaametid.

9

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

kerkisid selle aasta kolmandas kvartalis suuresti

halbade ilmastikuolude tõttu (vt joonis 3).

Ameerika Ühendriikide majanduskasv kol-mandas kvartalis kiirenes. Kasv oli kooskõlas

turuootustega ning ulatus kvartali võrdluses

0,8%ni (aasta võrdluses 1,6%ni). Teises kvar-

talis oli SKP kasv kvartali võrdluses 0,4%. Enim

panustasid kolmandas kvartalis kasvu eratarbi-

mine, netoeksport ja investeeringud. Eksport on

välisnõudluse toel kasvanud ja väliskaubandus-

puudujääk on kahanenud. USA tööstustoodang

kasvas selle aasta kolmandas kvartalis aasta

võrdluses esimest korda pärast 2015. aasta

kolmandat kvartalit. Peale selle tugevnes uute

tellimuste toel oktoobrikuine Markiti töötleva

tööstuse ostujuhtide aktiivsusindeks1. Ka tarbi-

jate kindlustunde indeks2 tugevnes, kuna tarbi-

jate hinnangul on majanduse kasvuväljavaade

paranenud ja tööturu olukord on hea. Töötuse

määr püsib madal, 5% juures, ja palgakasv on

kiirenenud. Inflatsioon kiirenes oktoobris aasta

võrdluses 1,6%ni, mis on kiireim hindade kasv

alates 2014. aasta oktoobrist. Seda mõjutas

peamiselt eluaseme- ja energiakulude kasv.

Ka USA inflatsiooniootused on viimastel kuudel

selgelt tõusnud ja föderaalreservi avaturukomitee

(FOMC) liikmete sõnavõtud viitavad rahapoliitilise

intressimäära peatsele tõusule.

Jaapani majandus taastub tagasihoidlikus tempos. Majanduskasv kiirenes kolmandas kvar-

talis teise kvartali 0,2%lt kvartali võrdluses 0,5%ni

ja aasta võrdluses 0,9%ni. Kasvu toetasid eksport

ning avaliku ja erasektori investeeringud. Eksport

kasvas kolmandas kvartalis 2%, seda suuresti

elektroonikatööstuse ekspordimahu kasvu toel.

Jaapani väliskaubandusbilanss on muutunud

positiivseks, kuna impordimaht on nõrga sise-

nõudluse tõttu kahanenud. Tööstustoodang on

viimastel kuudel kasvanud ja novembrikuise ette-

võtete küsitluse3 andmetel on töötleva tööstuse

ettevõtete kindlustunne tänu suuremale müügi-

mahule paranenud. Töötus püsib Jaapanis väike,

3% ümber, kuid edaspidi võib probleemiks kuju-

neda tööjõunappus. Jaapani valitsus avalikustas

augustis järjekordse, 28 triljoni jeeni suuruse

1 Markit U.S. Manufacturing PMI.

2 Surveys of Consumers, University of Michigan.

3 Reuters Tankan.

majanduskasvu toetamise paketi. Sellele vaata-

mata on inflatsioon Jaapanis aeglane, ulatudes

oktoobris aasta võrdluses värske toidu kalline-

mise tõttu 0,1%ni. Majandusaktiivsuse ja rahas-

tamistingimuste parandamiseks võttis Jaapani

keskpank septembris kasutusele uue rahapolii-

tika raamistiku, mille tuum on lühi- ja pikaajaliste

intressimäärade kontrollimine.

Ühendkuningriigi majanduskasv aeglustus kolmandas kvartalis teise kvartaliga võrreldes. Esialgse hinnangu järgi aeglustus

majanduse kasvukiirus teise kvartali 0,7%lt

kolmandas kvartalis 0,5%ni. Aasta võrdluses

kiirenes SKP kasv siiski 2,3%ni. Ühendkuningriigi

majandus on pärast Brexiti-referendumit olnud

vastupidavam kui esmalt arvati. Majanduskasv

tugines kolmandas kvartalis teenindussektorile,

tööstuse, ehituse ja põllumajanduse toodang

aga vähenes. Tarbijate ja ettevõtjate kindlus-

tunne on pärast referendumile järgnenud madal-

punkti paranenud. Majapidamiste kulutused

on kasvanud ja eluasemeturul pole negatiivseid

muutusi toimunud. Investeeringud on aga vähe-

nenud. Kodumajapidamised reageerivad muutus-

tele majanduses tavaliselt viitajaga, mistõttu võib

tarbimise kasv siiski veel aeglustuda. Naelsterlingi

kurss USA dollarisse ja eurosse on aga pärast

referendumit nõrgenenud ligi 17%. Ettevaates võib

see kiirendada ekspordi kasvu. Ühendkuningriigi

Euroopa Liidust lahkumise protseduuri ja aja

suhtes on veel palju ebaselgust ning see pärsib

majandusaktiivsust. Seetõttu on eri institut-

sioonid oma pikemaid majanduskasvuprognoose

ka kärpinud. Tarbijahinnad kasvasid oktoobris

aasta võrdluses 0,9%, kuna mootorikütuse hind

ja eluasemekulutused tõusid. Inflatsiooniootused

on lühemas ettevaates kasvanud. Inglise Pank on

pärast Brexiti referendumit mitmel korral rahapo-

liitikat lõdvendanud: kärpinud baasintressimäära

0,25%ni, suurendanud varaostumahtu ja uuen-

danud laenupakkumist toetavaid meetmeid.

Hiina majanduse järkjärguline aeglustumine on olnud ootuspärane. Majandus on kasvanud

aasta võrdluses 6,7% kõigis kolmes kvartalis.

Tarbimise panus kasvu püsib märkimisväärne ja

10

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

seda ilmestab ka tugev jaemüügi kasv. Valitsuse

stimuleerimispoliitika tõttu kasvasid märkimis-

väärselt avaliku sektori taristuinvesteeringud.

Tööstustoodangu kasv on viimastel kuudel

püsinud 6,1% juures. Kooskõlas Hiina majan-

duse struktuurimuudatustega tööstussektori roll

edaspidi nõrgeneb ja investeeringud vähenevad,

kuid teenuste kasv püsib tugev ning tarbimine

suureneb. Hiina väliskaubanduse ülejääk on endi-

selt suur. Oktoobris 2,1%ni kiirenenud inflatsiooni

vedasid peamiselt kallinenud toiduained. Hiina

keskpanga rahapoliitika püsib leebe. Viimastel

kuudel on veidi suurenenud valuuta väljavool

Hiinast, mille põhjus on kapitalikontrollide vähe-

nemine ja asjaolu, et Hiina valuutat kasutatakse

rahvusvaheliselt rohkem. Rahvusvahelised insti-

tutsioonid peavad Hiina majanduse murekohaks

ka võlakoormuse kiiret kasvu.

EUROALA MAJANDUS

Euroala majanduskasv jätkus mõõdukas tempos ka selle aasta kolmandas kvartalis. Eurostati kiirhinnangu põhjal püsis SKP reaal-

kasv kolmandas kvartalis nagu ka teises kvar-

talis aasta võrdluses 1,7% ning kvartali võrdluses

0,3%. Selline kasvutempo oli ootuspärane ning

kooskõlas euroala viimaste kuude majandus-

aktiivsuse näitajatega. Kuigi SKP struktuuri ei ole

veel avaldatud, on tõenäoline, et majanduskasvu

panustas endiselt enim sisenõudlus. Siiski jäi era-

tarbimise kasvutempo ja panus majanduskasvu

teises ja ilmselt ka kolmandas kvartalis eelmise

aastaga võrreldes tagasihoidlikumaks. Sellele

viitab nii jaemüügi aeglasem kasv kui ka jaemüü-

gisektori aktiivsusindeksite mõningane langus.

Netoekspordi panus majanduse aastakasvu

oli eelmise aasta lõpus ja selle aasta esimesel

poolel negatiivne. Väliskaubandusstatistikale

tuginedes võib eeldada, et netoekspordi panus

majanduskasvu ei suurenenud ka kolmandas

kvartalis eriti.

Investeeringute kasv kujunes Eurostati täpsustatud statistika põhjal teises kvartalis suuremaks, kui varem hinnati. Investeeringud

kasvasid esimese kvartaliga võrreldes 1,1% ja

aasta võrdluses 3,7%. Investeeringute kasvu

toetab soodne intressikeskkond, laenutingi-

muste paranemine (vt taustinfo 2) ning ajalooli-

sest keskmisest kõrgemal püsiv tootmisvõim-

suse rakendatuse tase (vt joonis 4). Kolmandas

kvartalis investeeringute kasv tõenäoliselt üldise

ebakindluse suurenemine tõttu mõnevõrra

aeglustus, millele aitas muu hulgas kaasa Brexiti

hääletustulemuse mõju.

Euroala tööturu olukord paraneb järk-järgult, kuid töötuse määr on siiski kõrge, 10% juures. Pärast kriisi, alates 2013. aasta teisest poolest,

on hõive kasv euroalal olnud kvartalist kvartalisse

positiivne ning selle aasta esimesel poolaastal

kiirenes kasv 0,4%ni (vt joonis 5). Aasta võrd-

luses kasvas hõive teises kvartalis 1,4%. Selle

aasta teises kvartalis oli hõivatute arv ikka veel

pisut väiksem kui kriisieelsel ajal. Palgakasv püsis

euroalal tagasihoidlik. Teise kvartali andmetel

aeglustus tööjõukulude aastakasv eelmise kvar-

tali 1,6%lt 1%ni. Ettevõtete küsitluse tulemuste

põhjal märkimisväärset palgakasvu kiirenemist

Joonis 4. Euroala investeeringud

Allikad: Eurostat, Euroopa Komisjon.

60%

65%

70%

75%

80%

85%

90%

80

85

90

95

100

105

2008 2010 2012 2014 2016

investeeringud põhivarasse (I kv 2008 = 100) (vasak telg)

tootmisvõimsuse rakendatuse tase (parem telg)

Joonis 5. Euroala hõive ja tööpuudus

Allikas: Eurostat.

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

96

97

98

99

100

101

102

2008 2010 2012 2014 2016

tööpuudus (parem telg)hõive (I kv 2008 = 100) (vasak telg)

11

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

lähiajal ei oodata. Palgasurvet pärsib kõrge

töötuse määr ja aeglane inflatsioon.

Nafta hinna languse mõju osalise taandu-mise toel on euroala inflatsioon kiirenenud, oktoobris oli see 0,5%. Kui energia hind langes

aasta võrdluses kolmandas kvartalis keskmiselt

pisut üle 5%, siis oktoobris aeglustus hinna-

langus juba 0,9%ni. Toiduainete hinna kasv on

viimastel kuudel aeglustunud. Kuigi aeglustumine

oli ootuspärane, oli see mõnevõrra suurem, kui

esialgu oodati. Jättes kõrvale inflatsiooni volatiil-

semad komponendid, st energia ja toiduainete

hinna, püsis alusinflatsioon viimastel kuudel taga-

sihoidlik, 0,8% juures (vt joonis 6).

Inflatsiooniootused on viimastel kuudel tõusnud. Tarbijate baromeeteruuringu põhjal

olid järgmise 12 kuu hinnaootused septembris

ja oktoobris taas kõrgemad kui suve teisel

poolel, kui need üldise ebakindluse suurene-

mise tõttu mõnevõrra langesid. Pikaajalised

inflatsiooniootused püsivad professionaalsete

prognoosijate küsitluse põhjal stabiilselt 1,8%

juures. Finantsturuinstrumentides kajastuvad

inflatsiooniootused, mis langesid suve teisel

poolel rekordmadalale tasemele, olid novembri

keskpaigaks kerkinud taas pea 30 baaspunkti

võrra. Inflatsiooniga seotud vahetustehingu-

test tuletatud inflatsiooniootus viie aasta pärast

järgmiseks viieks aastaks jõudis 1,6% lähedale.

Võrreldes aasta algusega jäi see siiski umbes

10 baaspunkti võrra madalamaks.

Joonis 6. Euroala inflatsioon

Allikas: Eurostat.

-1%

0%

1%

2%

3%

2012 2013 2014 2015 2016

inflatsioon kokkualusinflatsioon

Taustinfo 2. Euroala rahapoliitiline keskkond

Eurosüsteemi rahapoliitika eesmärk on säili-

tada euroala hinnastabiilsus. Hinnastabiilsust

määratleb Euroopa Keskpanga nõukogu kui

euroala keskmise aja inflatsiooni, mis on alla

2%, kuid selle lähedal. Eurosüsteemi eksper-

tide 2016. aasta detsembris tehtud majandus-

prognoosi kohaselt jääb hinnatõus euroalal lähi-

ajal veel aeglaseks, kuid kiireneb 2019. aastal

1,7%ni.4 Hinnakasvu hoogustumist toetavad

rahapoliitika meetmed ja oodatav majandusak-

tiivsuse taastumine.

Euroopa Keskpanga nõukogu hoidis ka 2016.

aasta neljandas kvartalis rahapoliitilised intres-

simäärad majandus- ja rahaliidu kõigi aegade

madalaimal tasemel: põhiliste refinantseerimis-

operatsioonide intressimäär on 0,00%, laena-

mise püsivõimaluse intressimäär 0,25% ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär –0,40% (vt

joonis T2.1).

4 Euroopa Keskpanga pressikonverents 8. detsembril 2016.

Joonis T2.1. Eurosüsteemi rahapoliitilised intressimäärad ja EONIA

Märkus. Viimane vaatlus 30.11.2016.Allikas: Euroopa Keskpank.

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

2008 2010 2012 2014 2016

Euroopa Keskpanga baasintressimäärEONIA ehk üleöölaenamise intressimäärhoiustamise püsivõimaluse intressimäärlaenamise püsivõimaluse intressimäär

https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2016/html/pr161208.et.html

12

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

Joonis T2.2. Eurosüsteemi laiendatud varaostukava portfelli maht

Märkus. Viimane vaatlus 25.11.2016.Allikas: Euroopa Keskpank.

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

101112 1 2 3 4 5 6 7 8 9 101112 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1011

2014 2015 2016

mld

eur

od

es

avaliku sektori võlakirjade ostudkaetud võlakirjade ostudettevõtete võlakirjade ostudvaraga tagatud väärtpaberite ostud

Eurosüsteemi rahapoliitiliste meetmete pakett

on mitmekesine ja mahukas. Selle eesmärk

on toetada madalate intressimäärade perioodil

veelgi ulatuslikumalt hinnastabiilsuse eesmärgi

saavutamist ja rahapoliitika ülekandekanalite

toimimist, leevendades rahastamistingimusi ja

elavdades laenupakkumist. Detsembrikuisel

Euroopa Keskpanga koosolekul otsustati, et

laiendatud varaostukava5 igakuiste varaostude

maht on 2017. aasta märtsini 80 miljardit eurot

ja 2017. aasta aprillist detsembrini 60 miljardit

eurot. Samuti otsustati muuta veel mitmeid tehni-

lisi detaile6. Oste plaanitakse teha 2017. aasta

lõpuni või vajaduse korral kauem ehk seni, kuni

nähakse inflatsioonis püsivat korrektsiooni, mis

on kooskõlas eurosüsteemi inflatsioonieesmär-

giga. Euroopa Keskpanga nõukogu on rõhu-

tanud valmisolekut varaostukava mahtu suurendada ja/või selle kestust pikendada, et säilitada

toetav rahapoliitiline kurss ning tulla toime jätkusuutlikku majanduskasvu ning inflatsiooni ohus-

tavate riskidega. Eri meetmete oodatav mõju euroala majandusele ja inflatsioonile avaldub raha-

poliitika viitajaga ülekandumise tõttu keskpika aja jooksul.

Varaostude ja suunatud pikaajaliste laenude7 tulemusel oli eurosüsteemi konsolideeritud bilansi

maht novembri lõpul 3,6 triljonit eurot ehk 75% suurem kui 2014. aasta sügisel. 2014. aasta

sügisel alustatud kaetud võlakirjade ostude portfelli maht oli 2016. aasta 25. novembri seisuga

202 miljardit eurot ja varaga tagatud väärtpaberite portfelli maht 22 miljardit eurot. 2015. aasta

märtsis alanud avaliku sektori võlakirjade ostukava raames soetatud väärtpaberiportfelli maht oli

1,2 triljonit eurot, millest Eesti Panga ostud moodustasid 2016. aasta oktoobri lõpu seisuga 2,9

miljardit eurot. Ettevõtete võlakirju on eurosüsteem alates selle aasta juunist soetanud 46 miljardi

euro eest (vt joonis T2.2). Pikaajaliste suunatud laenude teises etapis on eurosüsteem andnud

euroala krediidiasutustele laenu kogumahus 444 miljardit eurot ( juunis 399 miljardit eurot,

septembris 45 miljardit eurot). Kõik finantsasutused ei ole siiski pidanud vajalikuks ülisoodsat

laenumeedet kasutada, kuna ka muud rahastamisvõimalused on piisavad.

Euroala rahapakkumise aastakasv püsis 2016. aasta kolmandas kvartalis stabiilne ning seda

toetas eelkõige eurosüsteemi laiaulatuslik leevendusmeetmete pakett. Laia rahaagregaadi

(M3) kvartali keskmine aastakasv oli 5% ja kitsama näitaja (M1) aastakasv 8,6%. Oktoobris olid

vastavad näitajad 4,4% ja 7,9%. Reaalsektori hoiuste jäägi aastakasvu puhul oli märgata, et ette-

võtete näitaja kahanes ühe protsendipunkti võrra. Madalate intressimäärade keskkonnas on ka

reaalsektori tähtajaliste hoiuste intressimäärad madalad, 0,3% lähedal. Reaalsektori laenujäägi

5 Ingl expanded asset purchase programme, APP. Ostukava koosneb neljast osast: kaetud võlakirjade (CBPP3), varaga-tagatud väärtpaberite (ABSPP), avaliku sektori võlakirjade (PSPP) ja ettevõtete võlakirjade (CSPP) portfell.

6 Alates 2. jaanuarist 2017 on võimalik PSPP raames osta ka selliseid võlakirju, mille tähtajani on jäänud vähemalt üks aasta (varem kaks aastat) ja võlainstrumente, mille tootlus tähtajani on ostuhetkel allpool Euroopa Keskpanga hoiustamise püsivõi-maluse intressimäära (hetkel kehtiv -0,40%). Samal ajal kui tehakse netovaraoste, reinvesteeritakse ostukava raames soetatud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed. PSPP võlakirjade väljalaenamisel aktsepteeritakse edaspidi tagatisvarana ka sularaha.

7 Ingl targeted longer-term refinancing operation, TLTRO. Krediidiasutustele antav laen on mõeldud reaalsektorile edasi laenamiseks (v.a eluasemelaenude jaoks). Esimeses etapis (2014. aasta septembrist kuni 2016. aasta juunini) pakkus euro-süsteem laenu EKP kehtiva baasintressimääraga kord kvartalis. Teises etapis (2016. aasta juunist kuni 2017. aasta märtsini) pakutakse kord kvartalis nelja aasta pikkust laenu. Kui panga reaalsektori laenuportfell 2016. aasta veebruarist kuni 2018. aasta jaanuarini kasvab, kohaldatakse TLTRO-II raames saadud laenule soodusintressimäära, mis on parimal juhul operat-siooni hetkel kehtinud EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäär. Vaata lähemalt EKP majandusülevaade 3/2016, lk 24–28.

13

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

aastakasv on alates 2015. aasta teisest poolest

kiirenenud. Eluasemelaenude jäägi kasv on

viimased pool aastat olnud püsivalt 2% ning

ettevõtete laenude jääk on hakanud pärast

2012. aasta algusest kestnud vähenemist taas

vähehaaval suurenema, kuigi kolmandas kvar-

talis püsis see muutumatu, 1,9%. Ka laenude

intressimäärad püsivad ajaloolises võrdluses

rekordmadalal tasemel ning viimastes kvarta-

lites on langenud eriti ettevõtete laenude intres-

simäärad. Euroala probleemsete riikide ja teiste

liikmesriikide intresside erinevused on viimase

aasta jooksul märgatavalt vähenenud. Taolised

muutused viitavad sellele, et rahapoliitika meet-

metel on olnud erasektori laenukanalile posi-

tiivne mõju. Värskeim euroala pankade laenute-

gevuse küsitlus näitab, et reaalsektori laenutin-

gimused on veelgi leevenenud8 ja laenunõudlus kasvab. Euroala krediidiasutuste ootus lähiajaks

näeb ette mõnevõrra karmistuvaid ettevõtete laenutingimusi, kuid laenunõudluse kasv püsib

kõigis laenukategooriates toetav. Sellele on kaasa aidanud ka rahapoliitika meetmed, mis on

vähendanud pankade rahastamiskulusid. Samuti nendivad pangad, et laenupakkumist on elav-

danud ka konkurentsi tugevnemine ja madalamad riskihinnangud. Madalate intresside keskkond

ja laenumarginaalide vähenemine aga pärsivad samal ajal pankade kasumlikkust ning piiravad

seetõttu laenutingimuste leevenemist.

Lühiajalised rahaturu intressimäärad on euroala leebe rahapoliitika toel alanenud kõigi aegade

madalaimale tasemele ja on negatiivsed. Finantsinstrumentides kajastuvad lühiajaliste intres-

simäärade ootused on püsinud tagasihoidlikud ja see mõjutab ka pikaajalisi intressimäärasid.

EONIA9 on septembrist novembrini olnud üsna stabiilselt vahemikus –0,33% kuni –0,35%,

püsides vaid natuke kõrgemal hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast. 3 kuu, 6 kuu ja 12 kuu

EURIBOR10 oli novembri lõpul vastavalt –0,31%, –0,22% ja –0,08% ning on septembri lõpuga

võrreldes püsinud samal tasemel (vt joonis T2.3). Rahaturu tulukõvera kuju iseloomustav 1 kuu

ja 12 kuu EURIBORi vahe on 30 baaspunkti nagu septembriski.

8 Vt https://www.ecb.europa.eu/stats/money/surveys/lend/html/index.en.html. Küsitluses tõlgendatakse laenutingimuste muutust erinevusena nende pankade osatähtsuse (netomäära) vahel, kes märkisid, et on laenutingimusi (nt marginaale, taga-tisi) kas karmistanud või leevendanud. Negatiivse netomäära korral on suurem osa pankadest tingimusi leevendanud.

9 Euroala pankadevahelise üleöölaenamise intressimäär, ingl Euro Overnight Index Average.

10 Üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär, ingl Euro Interbank Offered Rate.

Joonis T2.3. Euroala rahaturu intressimäärad


-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

2008 2010 2012 2014 2016

3 kuu EURIBOR6 kuu EURIBOR12 kuu EURIBOR

EESTI PEAMISED KAUBANDUSPARTNERID

Eesti kaubanduspartnerite majandusolukord viimase poole aastaga paremuse poole ei liikunud. Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite

majanduskasv põhineb suuresti kodumaisel nõud-

lusel. Nagu Eestis nii tugineb ka Lätis ja Leedus

majandus kodumajapidamiste tarbimisele, kuid

muret tekitab väliskaubanduse väike aktiivsus.

Ühtlasi piirab Balti riikide majandus-aktiivsust

Euroopa Liidu abifondide vähene kasutamine, mis

pärsib investeeringuid ja ehitussektorit. Rootsi

majanduse käekäik on tänu keskpanga toeta-

vale rahapoliitikale ja krooni nõrgenenud vahe-

tuskursile hea ning ka Soome majandus taastub.

Põhjanaabrite majandusele annab jõulist lisa-

hoogu ehitussektor. Kuigi Venemaa majan-

duslangus taandub üha, on idanaabri majan-

dusaktiivsus siiski võrdlemisi väike ning see

mõjutab otseselt nii Eesti kui ka meie pea-

miste kaubanduspartnerite väliskaubandust ja

tööstustoodangut.

https://www.ecb.europa.eu/stats/money/surveys/lend/html/index.en.html

14

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

Läti majanduse aastakasv on viimase kuue aasta väikseim. Täpsustatud andmetel kasvas

majandus kolmandas kvartalis aasta võrdluses

vaid 0,3% (vt joonis 7) ja kvartali võrdluses

hooajaliselt tasandatuna 0,2%. Majanduskasvu

peamised vedajad olid tööstus- ja teenindus-

sektor. Samal ajal süvenes ehitussektori vähe-

nemine kolmandas kvartalis aasta võrdluses

22%ni ning ka investeeringud püsisid muu hulgas

Euroopa Liidu abifondide vähese kasutamise

tõttu endiselt languses. Lisaks aeglustus märga-

tavalt jaekaubanduse aastakasv, mis oli veel

aasta esimesel poolel tugev. Ekspordi aastakasv

oli kolmandas kvartalis nullilähedane (vt joonis 8)

ning ka esimese üheksa kuuga kaupade välja-

vedu aasta võrdluses vähenes. Töötleva töös-

tuse aastakasvu panustasid kolmandas kvartalis

peamiselt puidu-, metalli- ja elektroonikatööstus.

Tööturu olukord püsib stabiilne: kuigi kvar-

tali võrdluses jäid tööhõive määr ja tööpuudus

kolmandas kvartalis eelmise kvartali tasemele,

aastataguse perioodiga võrreldes tööhõive

paranes ning ka tööpuudus jätkas taandumist

(vt joonis 9). Oktoobris kiirenes aastane hinna-

kasv peamiselt teenuste kallinemise toel 1%ni

(vt joonis 10).

Leedu majandus jahtub. Majanduse aastakasv

vähenes täpsustatud andmetel kolmandas kvar-

talis 1,7%ni. Lisaks aeglustus eelmise kvartaliga

võrreldes 0,1%ni kolmanda kvartali hooajaliselt

tasandatud SKP kasv. Majanduskasv tugineb

peamiselt kodumajapidamiste sissetuleku suure-

nemisele ja eratarbimisele. Jaekaubandus oli

tugev ka kolmandas kvartalis ning kasvas aasta

võrdluses 6,5%. Muu hulgas miinimumpalga

tõusu toel on palgakasv edasi kiirenenud, kuid

tootlikkuse kasv ei ole sellele järele jõudnud.

Euroopa Liidu abifondide vähese kasutamise

tulemusel on märkimisväärselt vähenenud avaliku

sektori investeeringud ja peamiselt seetõttu on

ka ehitussektor languses. Kuigi eksport teises

ja kolmandas kvartalis aasta võrdluses vähenes,

kajastas see nafta hinna odavnemist ning kui

mineraalsed tooted välja jätta, siis kaupade

väljavedu eelmise aastaga võrreldes suurenes.

Energiatooteid mitte arvestades on ka töötlev

tööstus üha kasvanud. Tööturu olukord paranes

kolmandas kvartalis edasi: tööhõive määr tõusis

ning tööpuudus oli väiksem kui eelmisel aastal.

Teenused on pidevalt kallinenud ning septembris-

oktoobris kallinesid aasta võrdluses ka kaubad.

Selle tulemusel kerkis Leedu inflatsioonimäär

Joonis 8. Kaubanduspartnerite aastane ekspordikasv eurodes

Allikas: Reuters.

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

2012 2013 2014 2015 2016

LätiSoomeRootsiLeeduVenemaa

Joonis 9. Kaubanduspartnerite tööpuuduse määr

Allikad: Eurostat, OECD.

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

2012 2013 2014 2015 2016


Joonis 7. Kaubanduspartnerite SKP aastane muutus

Allikas: Eurostat.

-6%

-3%

0%

3%

6%

9%

12%

2011 2012 2013 2014 2015 2016


15

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

oktoobris 0,9%ni.

Soome majanduse aeglane taastumine toe- tub ehitussektorile. Esialgsetel andmetel

kiirenes majanduskasv kolmandas kvartalis

1,6%ni. Majandus kasvas kolmandas kvartalis

hooajaliselt tasandatuna märgatavalt ka kvar-

tali arvestuses. Majanduskasv põhineb peami-

selt kodumaisel nõudlusel. Märkimisväärselt on

suurenenud ehitussektori investeeringud, kuid ka

kodumajapidamiste tarbimine kasvab aeglaselt

edasi. Samuti on tööstussektori käekäik viimasel

poolaastal silmanähtavalt paranenud. Suvekuudel

kasvas palju turbatootmine, kuid viimastel

kuudel on ka töötleva tööstuse toodangumaht

peamiselt metalli-, keemia- ja elektroonika-

tööstuse toel suurenenud. Väliskaubandus püsib

siiski nõrk: kaubaekspordi väärtus vähenes

aasta võrdluses nii septembris kui ka 2016.

aasta esimese üheksa kuu kokkuvõttes. Soome

ekspordi kulukonkurentsivõimet võib lähiajal

parandada suvel ametiühingute ja valitsuse vahel

sõlmitud konkurentsivõimepakt, mis külmutab

palgad ja vähendab tööjõu ühikukulu. Tööturu

olukord paraneb: tööpuudus kolmandas kvartalis

vähenes, samal ajal kasvas tööhõives osalejate

arv. Hinnasurve on väike ning tarbijahindade

aastakasv kiirenes oktoobris muu hulgas sõiduki-

maksu ja raviteenuste hinnatõusu toel 0,5%ni.

Aeglustumisest hoolimata püsib Rootsi majanduskasv keskpanga leebe rahapolii-tika toel tugev. Kolmandas kvartalis kasvas

majandus eelmise aasta sama perioodiga

võrreldes 2,8%. Kolmanda kvartali hooajaliselt

tasandatud SKP kasvas kvartali võrdluses 0,5%.

Majanduskasvu peamised vedajad on investee-

ringud ja kodumajapidamiste tarbimine. Kuigi

ekspordiväärtus oli septembris ja oktoobris

viimase aasta suurimaid, on eelnevatel kuudel

kaupade väljavedu nõrgast Rootsi kroonist

hoolimata aasta võrdluses vähenenud. Samal

ajal on kaubandus- ja teenindussektor kasvu

hoidnud ning ka töötleva tööstuse toodangu

maht suurenes aasta võrdluses esimese üheksa

kuuga tänu auto-, metalli- ja elektroonikatööstu-

sele. Lisaks jätkab kiirenemist ehitussektori kasv,

sest Rootsi keskpanga rahapoliitika soodustab

märkimisväärselt kodumajapidamiste elamu-

investeeringuid. Tarbijahindade aastakasv

kiirenes oktoobris viimase nelja aasta kõrgeimale,

1,2% tasemele. Sellest hoolimata teatas Rootsi

keskpank 2% inflatsioonieesmärgi täitmise edasi-

lükkumisest ning jättis novembri alguses baasint-

ressimääraks –0,50%. Ühtlasi hoiatas keskpank,

et madalate intressimäärade ja kodumajapida-

miste suure võlakoormusega kaasnevaid riske

tuleb ohjata makrojärelevalve ja eelarvepoliitika

meetmetega.

Venemaa majandusaktiivsus paraneb järk-järgult edasi. Kiirhinnangu kohaselt taandus

majanduslangus kolmandas kvartalis aasta võrd-

luses 0,4%ni. Majandusaktiivsuse paranemist

toetab peamiselt tööstussektor, mis on viimasel

poolaastal kuu võrdluses muu hulgas toidu- ja

keemiatööstuse toel stabiilselt kasvanud. Samal

ajal on aeglustunud mäetööstuse kasv, mis aasta

esimesel poolel toornafta tootmise toel jõuliselt

suurenes. Ka väliskaubandusaktiivsus suureneb:

ekspordi vähenemine taandus septembris aasta

võrdluses 3%ni, mis on viimase kahe aasta parim

tulemus. Siiski on endiselt järsus languses inves-

teeringud ja ehitussektor ning ka eratarbimine

püsib tarbijate kehva ostujõu tõttu nõrk. Kuigi reaal-

palgad on viimastel kuudel valdavalt kasvanud,

kodumajapidamiste reaalselt kasutatav tulu

väheneb. Nafta hind on viimastel kuudel püsinud

võrdlemisi stabiilne ning sellest tulenevalt on ka

Vene rubla kursi volatiilsus vähenenud. Oktoobris

taandus tarbijahindade aastane tõus 6,1%ni, kuid

kuu võrdluses on hinnad stabiilselt kallinenud.

Venemaa keskpank langetas septembris baas-

intressina kasutatava ühe nädala repomäära

10%ni, kuid oktoobris jäeti baasintress samale

tasemele, sest inflatsioonisurve ei ole märgatavalt

leevenenud.

Joonis 10. Kaubanduspartnerite inflatsioon

Allikas: Eurostat.

0%

3%

6%

9%

12%

15%

18%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

2012 2013 2014 2015 2016

Läti (vasak telg)Soome (vasak telg)Rootsi (vasak telg)Leedu (vasak telg)Venemaa (parem telg)

16

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

EESTI MAJANDUSKONJUNKTUURMAJANDUSAKTIIVSUS

Eesti majandus kasvas statistikaameti kiir-hinnangul 2016. aasta kolmandas kvartalis aasta võrdluses 1,1% ja kvartali võrdluses 0,2%, mis tähendab annualiseeritult ligikaudu

0,8% majanduskasvu (vt joonis 11).

Majanduskasv on seni toetunud valdavalt sisenõudlusele, kuid kolmandas kvartalis see muutus ja kasv oli pigem ekspordipõhine. Kvartali jooksul vähenes põlevkivisektori nega-

tiivne mõju majanduskasvule ning tööstussek-

tori kasv tänu sellele kiirenes, mis peegeldub ka

ekspordi kasvus. Sisenõudluse tegurid liikusid

aga vastassuunaliselt: jaemüügi kasv osutab

endiselt tugevale eratarbimisele, investeerin-

gute lühiajalised andmed aga olid kehvad. Kuigi

esialgsed andmed näitavad, et majanduskasv

oli tegevusalati laiapõhjaline, võis kolmandas

kvartalis majanduskasvu pidurdada põllumajan-

dussektor, kus teraviljasaak oli kolmandiku võrra

väiksem kui aasta tagasi.

Kolmandas kvartalis leidis tööstussektoris aset pöördepunkt: juulis asendus tööstustoo-

dangu üle aasta kestnud vähenemine kasvuga

(vt joonis 12). Tööstussektori tugevnemise taga

olid põlevkiviga seotud harud, mis on eelmistes

kvartalites tööstustoodangu kasvu pidurdanud.

Juulis suurenes elektrienergiasektori toodang

kuu võrdluses 20%; kütteõlide tootmine kasvas

augustis kuuga 20% ja septembris peaaegu 60%.

Oktoobris küll õlitööstuse toodang kuu võrdluses

vähenes, kuid tootmismaht oli endiselt suurem kui

suvekuudel. Põlevkivisektori tugevnemist soosis

ressursitasude vähendamine ja nafta hinna tõus.

Tööstustoodang kasvas kolmandas kvartalis nii

aasta kui ka kvartali võrdluses veidi üle 3%.

Pööret tööstussektoris iseloomustavad ka kolmanda kvartali kasumite andmed. Kui

varasemates kvartalites pidurdasid kasumi-

kasvu peamiselt põlevkivisektori ettevõtted,

siis kolmandas kvartalis oli kõige suurem

negatiivne mõju kasumile hoopis info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia sektoril (vt

joonis 13). Kõige suuremat positiivset mõju

avaldasid kasumile vahendusega tegelevad

Joonis 11. SKP kasv

Allikas: statistikaamet.

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

keskmine aastakasv

kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

annualiseeritud kvartalikasv

Joonis 12. Tööstustoodangu aastane muutus

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

-8

-4

0

4

8

2012 2013 2014 2015 2016

mäetööstus ppenergia ppõlitööstus ppmuu ppkokku %

Joonis 13. Tegevusalade panus kasumi kasvu 2016. aasta kolmandas kvartalis

tegevusalad kokku

ülejäänud harud

elektroonikaseadmete tootmine

telekommunikatsioon

põllumajandus ja jahindus

ehitus

maismaatransport

laondus ja veondust abistavadtegevusalad

hulgikaubandus, v.amootorsõidukid

protsendipunkti-10 -5 0 5 10 15


17

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

harud nagu hulgikaubandus, maismaaveondus

ning laondus ja veonduse abitegevusalad.

2016. aasta kolmandas kvartalis oli ettevõtete

kasum 4% väiksem kui aasta varem.

Ettevõtjate optimism majanduse edasise käekäigu suhtes tugevnes kolmandas kvar-talis. Majapidamiste ja ettevõtete ootused

paranesid kolmanda kvartali jooksul ning ootu-

seid kombineeriv majandususaldusindeks on

ületanud ajaloolist keskmist alates juunikuust (vt

joonis 14). Töötleva tööstuse toodangu ootused

kerkisid augustis ja püsisid selle lähedasel

tasemel ka septembris ja oktoobris. Septembris

ja oktoobris tugevnesid tööstus- ja ehitusette-

võtete hinnangud viimase kvartali toodangule.

Ehitussektori puhul paranes hinnang viimaste

kuude toodangu kohta kõige enam rajatiste

ehitamisele spetsialiseerunud ettevõtetes.

Eesti viimaste aastate aeglane majanduskasv peegeldab kesist potentsiaalset kasvu ning harupõhiseid probleeme. Eesti majanduskasv

on viimastel aastatel tulnud peamiselt hõive ja

tööturul osalemise määra tõusust (vt joonis 15),

kuid tootlikkuse kasv on olnud väike nii kapitali

kui ka kogutootlikkuse11 aeglase kasvu tõttu.

Selle üks põhjus on olnud probleemid kapitalima-

hukates harudes nagu energeetika ja transport.

Hõive määr võib olla kõrge ka seetõttu, et ette-

võtted on majanduskasvu kiirenemise ootuses

palganud uut tööjõudu või pole olemasolevat

koondanud. Väliskeskkonna kesise kasvu taustal

pole aga toodang suurenenud. 2016. aasta

potentsiaalse majanduskasvu hinnang ületab

tegelikku majanduskasvu, kuid see põhineb

eeldusel, et sissetulekutaseme ühtlustumine

Euroopa Liidus jätkub ja tootlikkuse kasv tule-

vikus kiireneb. Tootlikkuse seni väike kasv viitab

väga aeglasele potentsiaalsele majanduskasvule.

Eesti majanduse maht on 2016. aastal jäänud alla potentsiaali (vt joonis 16), kuid SKP lõhe

ehk erinevus tegeliku ja potentsiaalse SKP vahel

on väike. Negatiivsele SKP lõhele osutab endi-

selt aeglane tarbija- ja tootjahindade inflatsioon.

Samal ajal ületavad hõive ning tööstusettevõtete

tootmisvõimsuse rakendatus oma hinnangulist

11 Kogutootlikkuse (ingl total factor productivity, TFP) all on silmas peetud seda osa SKP muutusest, mida ei selgita tööjõu ega kapitali muutused.

Joonis 14. Majandususaldusindeks ja kindlustunne eri sektorites

Allikas: Euroopa Komisjon.

92

96

100

104

108

-8

-4

0

4

8

2012 2013 2014 2015 2016

tarbijad (vasak telg)tööstus (vasak telg)teenindus (vasak telg)ehitus ja jaekaubandus (vasak telg)majandususaldusindeks (parem telg)

Joonis 15. Panused majanduskasvu


-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

2006 2008 2010 2012 2014 2016

tööealine rahvastik ppaktiivsus pphõivatute osakaal majanduslikult aktiivsetest pptootlikkus ppSKP %

Joonis 16. Panused SKP lõhesse


-15

-10

-5

0

5

10

15

2006 2008 2010 2012 2014 2016I pa

muu tööturu lõhe pptööpuudus pprakendatuse tase pptootlikkuse lõhe ppSKP lõhe %

18

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

tasakaalutaset. Negatiivse SKP lõhe allikas on

tootlikkuse lõhe, mis tuleneb sellest, et kiirema

majanduskasvu ootuses pole ettevõtted tegeli-

kult aeglasest majanduskasvust hoolimata hõivet

vähendanud.

SISENÕUDLUS

Palkade kiire kasvu jätkumine, kõrge hõive määr ja suurem kindlustunne on parandanud nii kodumajapidamiste võimalusi kui ka valmisolekut tarbimiskulutusi suurendada. Tarbijate kindlustunne on aasta vältel järjest

kasvanud ning tõusis kolmandas kvartalis kõrge-

male tasemele kui aasta varem samal ajal (vt joonis

17). Paranenud on nii ootused oma pere kui ka riigi

majandusliku käekäigu suhtes. Statistikaameti

andmed viitavad sellele, et kolmandas kvartalis

suurendati eelkõige vaba aja teenustega seotud

kulutusi ning jaekaubandusettevõtete müügi-

tulu mahu aastane kasv veidi aeglustus. Näiteks

ööbis kolmandas kvartalis Eesti majutusasu-

tustes puhkust veetes 8% rohkem Eesti elanikke

kui aasta tagasi. Ka konjunktuuriinstituudi baro-

meeteruuringu andmetel oli nõudlus majutus- ja

toitlustusteenuste järele selle aasta kolmandas

kvartalis suurem kui aasta varem. Palkade kasv

ja suurenenud kindlustunne on parandanud ka

kodumajapidamiste võimalusi ja valmisolekut

tarbimise, eelkõige auto ostmise jaoks laenu

võtta. Teiselt poolt on kasvanud sissetulekud

võimaldanud paljudel kodumaja-pidamiste

suurendada peale tarbimise ka sääste. Nii kodu-

majapidamiste tarbimislaenud kui ka hoiused on

2016. aasta vältel kasvanud suhteliselt ühtlases

tempos: kolmandas kvartalis suurenesid need

aasta võrdluses ligikaudu 7% ehk ületasid pisut

kasutatava tulu kasvu.

Nii maksu- ja tolliameti kui ka ettevõtlus-statistika andmetel olid ettevõtete inves-teeringud kolmandas kvartalis väiksemad kui aasta tagasi (vt joonis 18). Ka masinate ja

seadmete impordi andmed viitavad sellele, et

pärast investeerimisaktiivsuse väikest suure-

nemist aasta esimesel poolel peatus ettevõtete

investeeringute kasv kolmandas kvartalis taas.

Investeerimisaktiivsuse vähenemine on üllatav,

sest nii tööstus- kui ka ehitussektori ettevõtete

hinnang oma käekäigule ja tellimuste portfel-

lile on juba viimased poolteist aastat järjepanu

paranenud, mis peaks mõjuma ettevõtete inves-

teerimishuvile positiivselt. Eestis tegutsevatest

pankadest laenamine on püsinud 2016. aastal

märkimisväärne (vt joonis 19). Kui kolmandas

kvartalis laenujäägi aastakasv pisut aeglustus,

siis oktoobris kiirenes see taas ligikaudu 8%ni.

Osaliselt on kodumaiste pangalaenude kiire kasv

2016. aastal tulenenud sellest, et nendega on

asendatud varasemat välismaalt laenamist. Selle

tulemusena on välismaalt võetud laenude jääk

vähenenud ja ettevõtete koguvõlg oli teises kvar-

talis ligikaudu aastatagusel tasemel.

Kolmandas kvartalis oli eluasemeturg aktiivne. Korteriomandina müüdud eluruumide

ostu-müügitehingute arvu aastakasv kiirenes

6%ni ja keskmise tehinguhinna kasv 8%ni

Joonis 17. Jaekaubandusettevõtete müügitulu maht

* Kvartali keskmine.Allikad: statistikaamet, Euroopa Komisjon.

-16

-14

-12

-10

-8

-6

-4

-2

0

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2013 2014 2015 2016

müügitulu mahu aastakasv* (vasak telg)

tarbijate kindlustunde indeks (parem telg)

Joonis 18. Käibemaksukohustuslaste investeeringud põhivarasse, aastakasv

Allikas: maksu- ja tolliamet.

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

2012 2013 2014 2015 2016

19

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

(vt joonis 20). Kasvu kiirenemise taga oli suuresti

asjaolu, et valmis palju uusi kallimaid eluruume.

Oktoobris ja novembris vähenes nii tehingute

arvu kui ka keskmise hinna kasv, olles keskmi-

selt vastavalt 2% ja 6%. Tehingute arvu ja hinna

kasvu tõttu on suurenenud ka eluasemelaenude

võtmine ja eluasemelaenude jäägi aastakasv

ulatus oktoobri lõpus 5%ni. Kuigi eluasemelae-

nude intressimarginaalid on 2016. aastal tõusnud

ligikaudu 0,2 protsendipunkti, on kinnisvara tänu

väga madalale baasintressimäärale ja kiirele

palgakasvule suhteliselt taskukohane.

VÄLISTASAKAAL JA KONKURENTSIVÕIME

Välisnõudlus on ekspordi sihtriigiti eripalge-line. Kaubanduspartnerite teises kvartalis hüppe-

liselt kiirenenud impordinõudluse kasv jätkus

kolmandas kvartalis küll aeglasemas tempos,

kuid jäi siiski selgelt positiivseks. Välisnõudluse

kasv oli esimese üheksa kuu jooksul ligikaudu

2% ning kasvu on vedanud Rootsi, Soome ja

Läti. Paraku liigub Eesti kaubaeksport Lätti

vähenemise suunas ning muutust ei toonud ka

kolmas kvartal. Kokkuvõttes on esimese üheksa

kuu jooksul eksport kasvanud kiiremini kui välis-

nõudlus ehk Eesti on oma kaubanduspartnerite

juures turuosa juurde võitnud.

Kaupade ja teenuste väljaveo kasv kiirenes kolmandas kvartalis. Nii teenuste kui ka

kaupade eksport kasvas eraldi võetuna üle 6%

ning mõlemal juhul on kasv terve aasta jooksul

olnud üsna laiapõhjaline. Esimese üheksa kuu

kokkuvõttes on kaupade ja teenuste väljavedu

aasta võrdluses suurenenud rohkem kui 3%.

Venemaa negatiivne mõju kaupade väljaveo kasvule on neutraliseerunud. Kui eelnevatel

aastatel on Venemaa majanduslangus ning

nende kehtestatud embargo Euroopa Liidust

pärit kaupade impordile mõjunud Eesti ekspordi

kasvule negatiivselt, siis tänavu sellist mõju enam

näha ei ole (vt joonis 21). Eksport Venemaale on

stabiliseerunud mõnevõrra madalamal tasemel

kui mõni aasta tagasi ja moodustas kolmandas

kvartalis ligikaudu 7% kaupade ekspordist.

Kaubaekspordi kasvu veab Eesti päritolu kaupade

eksport eesotsas masinate ja seadmete ning

puidu- ja mööblisektori toodanguga. Kolmandas

kvartalis kasvas taas ka reeksport, mis on viimase

Joonis 19. Laenujäägi aastakasv

Allikas: Eesti Pank.

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2013 2014 2015 2016

ettevõtete laenudeluasemelaenudmuud majapidamiste laenudlaenujääk kokku

Joonis 20. Korteritehingud

Allikad: maa-amet, statistikaamet.

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

5 000

5 500

6 000

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

2008 2010 2012 2014 2016

taskukohasus ehk ruutmeetri hinna ja keskmise palga suhe (vasak telg)

ruutmeetri keskmine hind (tuhandetes eurodes, vasak telg)

tehingute arv (parem telg)

Joonis 21. Dekomponeeritud kaubaekspordi kasv


-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

2012 2013 2014 2015 2016 I-III kv

mineraalkütused, sh põlevkivitooted ppkommunikatsioonitooted jms ppeksport Venemaale ppülejäänud turud ja tooted ppkaubaekspordi kasv %

20

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

kolme ja poole aasta jooksul pigem kahanenud.

Mineraalsete toodete väljavedu, mis on viimaste

aastate jooksul olnud üks peamine Eesti ekspor-

dikasvu pidur, kasvas kolmandas kvartalis ligi-

kaudu 13%. Esimese üheksa kuu kokkuvõttes on

mineraalsete toodete eksport olnud siiski 20%

väiksem kui aasta varem.

Teenuste ekspordi laiapõhjaline kasv jätkus ka kolmandas kvartalis. Teenuste väljavedu

suurenes pea kõikide olulisemate teenuseliikide

arvestuses. Endiselt väheneb aga veoteenuste

eksport, mis peegeldab peamiselt sektori struktuu-

rimuutust. Transiitvedude maht on kokku kuivanud

ning selle taastumist ei ole niipea oodata.

Konkurentsinäitajad on vastakad. Kiire palga-

kasv jätkus, kuigi tootlikkus oli väike. Tööjõu

ühikukulude abil arvutatud reaalne efektiivne

vahetuskurss kallines teises kvartalis aasta vara-

semaga võrreldes 6,2% (enim euroala riikide

seas). Samal ajal oli tööjõu ühikukulude kasv

eksportivas sektoris ligikaudu kolmandiku võrra

aeglasem kui Eestis keskmiselt. Nominaalne

efektiivne vahetuskurss tõusis kolmandas kvar-

talis aasta võrdluses ligikaudu 1,5%, kuid jäi

kvartali võrdluses enam-vähem samale tasemele

(vt joonis 22). Töötleva tööstuse ekspordihinnain-

deks pööras kolmandas kvartalis kasvule, samal

ajal kui impordihinnad veel langesid. See iseloo-

mustab kaubandustingimuste paranemist.

Tööstusbaromeetri küsitluse põhjal hindasid ettevõtjad, et nende konkurentsipositsioon on viimase kolme kuu jooksul paranenud nii Euroopa Liidu turul kui ka Eestis. Hinnangud

konkurentsivõime paranemisele on viimases

kahes kvartalis olnud seejuures paremad kui

pärast kriisi keskmiselt. Konkurentsivõime para-

nemist Euroopa Liidu välistel turgudel näeb

märksa vähem ettevõtjaid ning see on selgelt

seotud jätkuvate raskustega Venemaa-suunalises

majandustegevuses.

Jooksevkonto ülejääk oli kolmandas kvar-talis kiirhinnangu alusel 241 miljonit eurot ehk u 5,5% sama perioodi SKPst, mis on ligi-

kaudu kolmandiku võrra suurem kui eelmise

aasta samal perioodil (vt joonis 23). Ekspordi kiire

kasv kergitas kaupade ja teenuste konto ülejäägi

kõrgemale kui aasta varem ja see peegeldus ka

suuremas jooksevkonto ülejäägis. Tulude kontol

eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes

suuri muutusi ei olnud. Otseinvesteeringute voog

riiki oli küll positiivne, kuid nii reinvesteeritud tulu,

aktsiakapitali kui ka võlainstrumentidesse paigu-

tatud otseinvesteeringute netomaht oli väiksem

kui aasta varem. Finantskonto andmete ning SKP

esmase hinnangu põhjal paranes rahvusvaheline

netoinvesteerimispositsioon 2 protsendipunkti

võrra ning jõudis –38%ni SKPst.

Joonis 22. Euro vahetuskursi ja NEERi muutus 2012. aasta algusega võrreldes

Allikad: Reuters, Eesti Pank.

-60%

-30%

0%

30%

60%

90%

120%

-8%

-4%

0%

4%

8%

12%

16%

2012 2013 2014 2015 2016

Eesti NEER kaubanduspartnerite suhtes (vasak telg)EUR/SEK vahetuskurss (vasak telg)EUR/RUB vahetuskurss (parem telg)

Joonis 23. Jooksevkonto


-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

suht

ena

SK

Pss

e

esmane tuluteisene tuluteenusedkaubadjooksevkonto saldo

21

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

Joonis 24. Tööjõu ühikukulu kasv


-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2008 2010 2012 2014 2016

nominaalnereaalne

TÖÖTURG

Tööjõu hind kasvas 2016. aasta jooksul kiire-mini kui töötajate loodud lisandväärtus, kuid eelmise aastaga võrreldes nende kasvu-määrade erinevus vähenes. Palgakasvule

avaldab survet tugev nõudlus tööjõu järele ning

vaba tööjõu vähesus turul, millele viitab hõive

kõrge määr ning suhteliselt väike tööpuudus.

Tööjõunõudluse surve kolmandas kvartalis siiski

vähenes. Lisaks sellele kujundab palgakasvuoo-

tusi mitme aasta jooksul ligikaudu 10% tõstetud

miinimumpalk ning kiire palgatõus avalikus

sektoris. Samal ajal peaks palgasurvet leeven-

dama tööjõupakkumine, mis on kasvanud tänu

tööjõus osalemise suurenemisele.

2016. aastal kasvas tööjõu ühikukulu kiires tempos (vt joonis 24). Pikas vaates käib palga-

kasv käsikäes tööviljakuse suurenemisega, kuid

lühemas vaates võivad muutused majanduses

jõuda tööturu näitajatesse viitajaga. Tööviljakuse

kahanemisele 2015. aastal järgnes palgafondi

kasvu aeglustumine 2016. aastal. Samal ajal

aga pööras kasvule tööviljakus, mis suurenes

2016. aasta esimese kolme kvartaliga 0,8%.

2016. aastal toimunud paranemisest hoolimata

on tööviljakuse kasv siiski pikemaajalise keskmi-

sega võrreldes väike. Seda on tõenäoliselt tagasi

hoidnud kesise tootlikkusega töökohtade juurde-

loomine teenuste sektoris, kuid ka töökohtade

säilitamine ootuses, et välisnõudlus taastub.

Enamik indikaatoreid näitas, et palgakasv 2016. aasta jooksul aeglustus. Keskmise

brutokuupalga kasv vähenes esimese poolaasta

7,8%lt kolmandas kvartalis 7,1%ni. Palgakasvu

aeglustumise on tinginud peamiselt avalik sektor.

Maksu- ja tolliameti andmete järgi aeglustus

keskmise deklareeritud palga kasv teise kvartali

6,2%lt kolmandas kvartalis 5,4%ni (vt joonis 25)

ning ka see andmeallikas näitas valitsemis-

sektoris tugevamat aeglustumist kui äriregistri

ettevõtetes.

Tööjõu nõudluse kasv pidurdus tööstussek-toris ja see peaks palgasurvet leevendama. Tööjõu-uuringu andmetel kasvas hõivatute arv

2016. aasta esimesel poolel pea 2%, kuid kahanes

aasta kolmandas kvartalis 1,2%. Eestis asuvate

ettevõtete ja asutuste töötajate arv vähenes 1,5%

ehk veidi rohkem kui koguhõive, sest välismaal

töötavate Eesti elanike arv suurenes teist kvartalit

järjest. Siiski kehtib tööjõunõudluse vähenemise

väide vaid tööstussektori kohta, seda eelkõige

põlevkivisektori mõjul, kus on madala energia

hinna ja Venemaa-suunalise väliskaubanduse

kahanemise tõttu rasked ajad. Teenindussektoris

samal ajal hõive ei kahanenud (vt joonis 26).

Deklareeritud palgaväljamakse saajate arv oli aga

maksu- ja tolliameti andmetel sama nagu aasta

varem, sealjuures ei muutunud palgasaajate arv

märkimisväärselt ei äriregistris registreeritud

ettevõtetes ega ka valitsusasutustes.

Koguhõive kahanemisest hoolimata kasvas tänu teenindussektorile vabade töökohtade määr. Vabade töökohtade arv kasvas 2016. aasta

Joonis 25. Keskmise palga aastane muutus

Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet.

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

keskmine palgaväljamaksekeskmine brutokuupalkreaalpalk

22

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

kolmandas kvartalis 24,6% ning vakantsi määr

tõusis 2%ni. Kooskõlas hõiveandmetega kasvas

vabade töökohtade arv peamiselt erasektorisse

kuuluvatel teeninduse tegevusaladel (vt joonis

27), kuid veidi ka tööstus-sektoris. Peale vakantsi

määra suurenes ka tööjõu liikumine: 2016. aasta

esimesel poolel kasvas tööle võetud inimeste arv

pärast ligi aastast kahanemist viiendiku võrra

ning sama palju suurenes ka enda algatusel töölt

lahkunute arv. Viimane viitab sellele, et inimesed

vahetasid varasemast rohkem töökohti.

Suurema tööjõupakkumise ja samal ajal veidi väiksema hõive tagajärjel on vaba tööjõu hulk kasvanud. Kolmandas kvartalis oli töötuse

määr 7,5% ehk võrreldes aasta esimese poolega

ligikaudu ühe protsendipunkti võrra kõrgem

(vt joonis 28). Töötute arv suurenes aasta võrd-

luses 45%, kuid seda 2015. aasta kolmanda kvar-

tali erakordselt madala taseme suhtes. Pikaajaliste

töötute osakaal ulatus 32%ni, olles Eesti vara-

semat kogemust arvestades väga väike. Erinevalt

tööjõu-uuringul põhinevast töötute arvu hinnan-

gust kasvas registreeritud töötute arv kolmandas

kvartalis vähe, aasta võrdluses vaid 3%, sest

suurenes osalise töövõimega registreeritud töötute

hulk. Nimetatud riskirühma arvestamata kahanes

registreeritud töötute arv aasta võrdluses 3,6%.

Viimastel aastatel on tööjõupakkumise kasv aidanud palgasurvet leevendada; ilma selleta oleks palgakasv kujunenud veelgi tugevamaks. Tänu kõrgemale osalemismäärale

suurenes tööjõu hulk majanduses kolmandas

kvartalis 1,2%. Tööjõus osalemise määr

15–74aastaste hulgas ulatus kolmandas kvartalis

71,9%ni ja tõusis aasta varasemaga võrreldes

ühe protsendipunkti võrra (vt joonis 29). Kui

aasta esimesel poolel kasvas osalemine peami-

selt tänu 50aastaste ja vanemate vanuserühmale,

siis kolmandas kvartalis andsid suurima panuse

kasvu keskmises tööeas ehk 25–49aastased

mehed. Vähenes õpingute, pensioniea ja tervise

tõttu mitteaktiivsete inimeste arv, kuid rohkem

oli pereliikmete ja laste eest hoolitsemise tõttu

mitteaktiivseid. Osalemise kasvu ei saa pidada

töövõimereformi otseseks mõjuks, kuid kaudselt

mõjutas see inimeste otsuseid kindlasti.

Pikas perspektiivis määrab tööjõupakku-mise ära tööealiste inimeste arv Eestis.

Joonis 26. Hõive aastane muutus (tööjõu-uuring)


-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

hõive kokkuteenindussektortööstussektor

Joonis 27. Vakantsi määr (hooajaliselt tasandatud)


0%

1%

2%

3%

4%

5%

2008 2010 2012 2014 2016

tööstussektorteenindussektor, avalikteenindussektor, era

Joonis 28. Tööpuudus

Allikad: statistikaamet, töötukassa, Eesti Pank.

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

registreeritud töötuse määrtöötuse määr (hooajaliselt tasandatud)loomuliku tööpuuduse määr

23

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

2015. aastal suurenes rahvaarv 0,2%, kuigi muidu

oli see alates taasiseseisvumisest alati kaha-

nenud. Tööealiste ehk 15–74aastaste inimeste arv

vähenes 2015. aastal 0,16%. Rahvaarvu muutusse

andis positiivse panuse välisränne (inimesi tuli

Eestisse rohkem kui lahkus), milles oli esimest

korda lisaks registreeritud rändele arvesse võetud

ka registreerimata rännet. Rändesaldo paranemist

2015. aastal näitab ka Soome statistikaameti aval-

datud rändestatistika. Loomulik iive oli 2015. aastal

endiselt negatiivne, sest surmade arv ületas ka

siis sündide arvu, kuid erinevus on aasta-aastalt

vähenenud. Kolme esimese kvartali surmade ja

sündide andmete põhjal paraneb loomulik iive ka

2016. aastal.

HINNAD

Tarbijahindade 2014. aastal alanud mõõdukas langus jätkus kogu selle aasta esimesel poolel. Hinnalangus oli kiireim maikuus. Kolmandas

kvartalis hakkas hinnatase aasta võrdluses

tõusma, sest energia varasema odavnemise

mõju taandus (vt joonis 30). Samal ajal kandus

tarbijahindadesse täiel määral üle aasta alguses

jõustunud maksumuudatuste mõju. Septembriks

kiirenes tarbijahinnaindeksi aastakasv seetõttu

1%ni, kuid maksumõju arvestamata jäi hinnakasv

siiski nulli lähedusse.

Energia kallinemine lõpetas kolmandas kvar-talis deflatsiooni. Jaanuaris algas maailmaturul

nafta hinna tõusuperiood: aasta algusest on

toornafta hinnatase tõusnud 60%. Väga madala

hinnataseme tõttu see aasta esimesel poolel

Eesti inflatsiooni ei kiirendanud. Mootorikütuste

hind jätkas aasta võrdluses langemist septemb-

rikuuni, kuid oktoobris tõusis hinnatase juba

7%. Soojusenergia ja maagaas odavnesid veel

ka kolmandas kvartalis, sest nende hindadesse

kandub nafta kallinemine pikema viitajaga.

Elektri hind oli tänavu samuti kõrgem kui mitmel

varasemal aastal; aasta esimese kolme kvartali

jooksul tõusis see 6%.

Toiduainete hinnatõus kiirenes kogu esimese poolaasta vältel järjepidevalt ning kolmandas kvartalis ulatus see 2,5%ni. Toiduainete kalli-

nemise taga oli peamiselt alkoholi ja tubakatoo-

dete hinnatõus kõrgemate aktsiisimäärade tõttu,

mis kandus jaehindadesse üle mitme kuu pikkuse

viitajaga. Aktsiisitõusude kogumõju toiduai-

nete hinnakasvule ulatus ligi 2 protsendipunk-

tini. Toidukaupade inflatsioon maksude mõju

arvestamata hakkas kolmandas kvartalis samuti

kiirenema. Põllumajandustoormete hinnalangus

Euroopa ühisturul on eelduste kohaselt möödas,

kuid turg on endiselt madalseisus. Töödeldud

toiduainetest odavnevad aasta võrdluses ikka

veel piimatooted, kuna nende ülepakkumine on

kõige suurem. Toiduainete hindades põhjustavad

tavapäraselt heitlikkust puu- ja köögiviljad – nii ka

tänavu. Nende kaupade kuised hinnamuutused,

mis tulenevad hooajalistest teguritest, erinesid

märgatavalt eelmise aasta omadest. Töötlemata

toiduainete inflatsioon kõikus seetõttu esimese

kolme kvartali jooksul suurtes piirides, ulatudes

–2%st kuni 3%ni.

Joonis 29. Tööjõupakkumine


58%

60%

62%

64%

66%

68%

70%

72%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

tööealiste arvu aastane muutus (vasak telg)tööjõu aastane muutus (vasak telg)tööjõus osalemise määr (parem telg)

Joonis 30. Tarbijahinnaindeksi aastane muutus


- 2

- 1

0

1

2

3

4

2013 2014 2015 2016

toit ppenergia ppalusinflatsioon ppkokku %

24

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

Alusinflatsioon aeglustus aasta esimese kolme kvartali jooksul, kuid oli heitlikum kui varasematel aastatel. Alusinflatsiooni

struktuuris on pidurdunud teenuste inflatsioon

(vt joonis 31). Kolmandas kvartalis odavnesid

eelkõige imporditavad teenused, sh puhkuse-

reisid ja lennupiletid, mis viitab nafta odavne-

mise järelmõjule. Juba rohkem kui aasta vältel on

teenuste hinna heitlikkust põhjustanud lennupi-

letite hinnad, mille taga võivad muu hulgas olla

Estonian Airi pankrot ja turuosade ümberjagami-

sest tingitud ajutised allahindlused. Hinnatõusu

võimalus on muutunud ahtamaks ka nende ette-

võtete jaoks, kes pakuvad teenuseid siseturul.

Tööstuskaupade inflatsioon on juba mitu aastat püsinud aeglane, tänavu umbes 0,5%. Eesti peamised kaubanduspartnerid on euroala

riigid, kust imporditavad tarbekaubad on sel aastal

valdavalt odavnenud. Kuna euro kurss püsis kogu

esimese poolaasta võrdlemisi stabiilne, ei põhjus-

tanud see enam lisahinnasurvet ka väljastpoolt

euroala imporditavatele kaupadele.

VALITSEMISSEKTORI RAHANDUS

Valitsemissektori tuludes ja kuludes on sel aastal toimunud mitu arengut, mida ei osatud eelarves ette näha. Juba aasta alguses otsustas

valitsus vähendada energeetikasektori tootmis-

kulusid ning loobus dividenditulust. Nende meet-

mete mõju eelarvele avaldub eelkõige aasta teisel

poolel. Hoolimata mittemaksulise tulu kahanemi-

sest aasta teisel poolel liigub Eesti valitsemissek-

tori eelarvepositsioon 2016. aastal siiski ülejäägi

poole ning seda tänu vähenenud investeeringu-

tele ja kiiresti kasvanud maksutulule.

Investeeringud vähenesid 2016. aasta esimesel poolaastal eelmise aasta sama ajaga võrreldes 20,9% ning kuiste andmete põhjal jätkus kahanemine ka kolmandas kvartalis. Põhjusena on toodud nii ajutist madal-

seisu Euroopa Liidu vahendite kasutamises kui

ka kohalike omavalitsuste investeerimisplaanide

edasilükkumist. Tõukefondid mõjutavad valit-

suse investeeringuid küll palju, moodustades ligi

viiendiku selle sektori koguinvesteeringutest, kuid

kahanenud kapitalisiirded ei selgita kogu vähe-

nemist ning investeeringute vähenemine on siiski

olnud laiemapõhjaline (vt joonis 32).

Kuna investeeringud on kahanenud üsna järsult, jääb selle varju valitsemissektori mitme muu kuluartikli kiire kasv. Rahaliste

sotsiaaltoetuste kasv aeglustus esimesel pool-

aastal 7,5%ni, kuid ületas sellega märkimisväär-

selt majanduskasvu, ning kuiste andmete põhjal

jätkus kasv samas tempos ka kolmandas kvartalis.

Suurima panuse sotsiaalsiirete kasvu on andnud

lastetoetused, mida mõjutab nii toetussummade

suurendamine kui ka keskmise vanemahüvitise

kasv. Samuti on aeglustunud valitsemissektori

tööjõukulude aastakasv, mis jäi esimesel pool-

aastal 6,5% juurde. Palgafondi kasvu on aidanud

pidurdada töötajate arvu vähenemine riigisek-

toris, kuid maksu- ja tolliameti andmetel on valit-

susasutuste keskmise palgamakse kasv eelmise

aastaga võrreldes aeglustunud ning aeglustus ka

kolmandas kvartalis edasi.

Joonis 31. Alusinflatsioon ja selle komponendid


-1%

0%

1%

2%

3%

4%

2013 2014 2015 2016

teenuste hinnadtööstuskaupade hinnadalusinflatsioon

Joonis 32. Valitsemissektori investeeringud rahastamisallika järgi


-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

2012 2013 2014 2015 2016

investeerimistoetused ppmuu ppinvesteeringute aastakasv %

25

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

Maksulaekumine on aasta jooksul olnud aktsiisikaupade varude tõttu hüplik, kuid tänu palgatulu ja eratarbimise jõulisele kasvule on maksukoormus suhtena SKPsse siiski pidevalt suurenenud. Kooskõlas palgamaksete

kasvuga laekus esimese kümne kuuga riigieelar-

vesse 6,5% rohkem sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku

tulumaksu kui samal ajal 2015. aastal. Arvestamata

tulumaksu juurde- ja tagasi-maksetest tingitud

kõikumisega on tööjõumaksude laekumine olnud

eri kuudel üsna stabiilne. Ka tarbimismaksud on

2016. aasta riigieelarve tulude kasvu panustanud

positiivselt (kümne kuuga suurenesid need 10,6%),

kuid eri kuudel on laekumine olnud aktsiisivarude

tõttu ebaühtlane. Nii kütuse-, tubaka- kui ka

alkoholiaktsiisi laekumist mõjutab kõrgem

aktsiisimäär, kuid kui esimese kahe tavapärased

deklareerimiskogused on praeguseks taastunud,

siis alkoholi puhul jäävad deklareeritavad kogused

eelmiste aastate tasemele alla. Hoolimata kasu-

mite vähenemisest kasvasid esimese kolme kvar-

tali kokkuvõttes erasektori dividendimaksed ning

ühes sellega juriidilise isiku tulumaks. Oktoobris

aga vähenes maksulaekumine aasta võrdluses 6%

just seetõttu, et 2015. aasta erakorraliselt suure

dividendimakse mõju taandus aastakasvust (vt

joonis 33).

Joonis 33. Maksude laekumine riigieelarvesse

Allikas: maksu- ja tolliamet.

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

35

2013 2014 2015 2016

ettevõtte tulumaks ja muu ppaktsiisid ppkäibemaks pptööjõumaksud ppmaksutulu aastakasv %

26

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

PROGNOOS AASTATEKS 2016–2019Eesti Panga prognoos valmib rahapoliitika ja majandusuuringute ning finantsstabiilsuse osakonna

ekspertide koostöös. Eesti Panga prognoos on osa euroala keskpankade ja Euroopa Keskpanga

ühisest euroala prognoosist, mille tegemisel lähtutakse väliskeskkonna edasise arengu ühtsetest

eeldustest. Väliskeskkonna eeldused kätkevad euroala rahaturu intressimäärasid, euro vahetuskurssi

ja toorme hindu. Teiste euroala keskpankade samal ajal valmivad majandusprognoosid on Eesti

kaubanduspartnerite nõudluse ja hindade arengu eelduseks. Käesoleva prognoosi väliseelduste ja

Eesti majandusnäitajate puhul on kasutatud informatsiooni, mis oli kättesaadav seisuga 24. november

2016. Eesti Panga prognoosi koostamisel on kasutatud Eesti Pangas välja töötatud Eesti majanduse

makromudelit EMMA, mida uuendatakse ja täiendatakse regulaarselt.

RAHVUSVAHELINE MAJANDUSKESKKOND

Maailmamajanduse kasvukiirus jääb sel aastal aeglasemaks, kui varem prognoositi. Selle põhjus on suuresti arenenud riikide oodatust

aeglasem majanduskasv, mis on osaliselt tingitud

riigisisestest struktuursetest probleemidest,

aga ka väliskeskkonna šokkidest. Suuremate

arenenud majanduste nagu USA, euroala ja

Jaapani kasvuväljavaadet on eri prognoosides

valdavalt alandatud. IMFi WEO12 andmetel jääb

majanduskasv neis piirkondades sellel aastal

vahemikku 0,5–1,9% ja inflatsioon jääb allapoole

keskpankade hinnastabiilsuse 2% eesmärki.

Arenevate riikide majanduskasv tugevneb IMFi

viimase prognoosi kohaselt sel aastal 4,2%ni.

Tegemist on pöördepunktiga, kuna arenevate

riikide majanduskasvu koondnäitaja on viimasel

viiel aastal järjest aeglustunud.

Alates 2017. aastast maailmamajanduse kasvutempo kiireneb, kuid jääb aeglasemaks kui viimasel kümnel aastal keskmiselt. Selle

eelduseks on, et arenevate riikide majandus

kasvab endiselt kiiresti. Oluline on seejuures,

et Hiina majanduskasv jätkub järjekindlalt ja

mullistusteta ning globaalne nõudluskeskkond

paraneb. Ettevaates oodatakse eri institutsioonide

12 IMFi WEO, oktoober 2016.

prognoosides, et globaalne intressikeskkond

jääb veel pikalt madalaks, mis peaks toetama

majanduskasvu kiirenemist. Inflatsioon hakkab

ettevaates koos majanduskasvuga kiirenema,

kuid on väga tõenäoline, et arenenud riikides ei

jõua see keskpankade sihttaseme lähedale siiski

enne prognoosiperioodi lõppu.

Euroala majanduskasv jätkub pisut aegla-semas tempos, kui juuniprognoosis oodati. Tagasihoidlikum kasv on tingitud kesisemast

välisnõudlusest, millesse panustab Brexiti poolt

hääletamise mõju. Ühendkuningriigi Euroopa

Liidust lahkumise otsus mõjutab euroala majan-

dust peamiselt tagasihoidlikuma ekspordikasvu

kaudu. Euroopa Keskpanga septembrikuise

hinnangu kohaselt on Brexiti mõjul euroala

välisnõudlus 2018. aastani kumulatiivselt 1,3%

väiksem. Euroala sisenõudlust soodustavad

samal ajal madalad intressimäärad, tööturu

olukorra paranemine ning suhteliselt madalal

püsiv nafta hind. Eelduste kohaselt jääb 3 kuu

EURIBOR lähiaastatel negatiivseks (vt tabel 2).

Reaalsektori paranenud finantsolukord, mis on

saavutatud tänu finantsvõimenduse vähenda-

misele, toetab ettevaates samuti sisenõudlust.

Paranevad kasvuväljavaated, soodsad laenu-

tingimused ning tootmisvõimsuse rakendatuse

Tabel 2. Prognoosi välismajanduse eeldused

2016. aasta juuniprognoos

2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018

Välisnõudluse kasv (%)* 2,0 2,5 3,5 3,4 2,4 3,8 3,9

Nafta hind (USA dollarit barreli kohta) 43,1 49,3 52,6 54,6 43,4 49,1 51,3

Intressimäär (3 kuu EURIBOR %) -0,26 -0,27 -0,18 -0,01 -0,25 -0,3 -0,25

USD/EUR vahetuskurss 1,11 1,09 1,09 1,09 1,3 1,14 1,14

* Eesti kaubanduspartnerite kaalutud impordi kasv.Allikas: Euroopa Keskpank.

27

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

kõrge tase toetavad investeeringute kasvu.

Tänu nafta hinna negatiivse mõju taandumisele

kiireneb inflatsioon järgmisel aastal märgatavalt.

Majandusaktiivsuse ja hõive suurenemisega

kaasnev palgakasv toetab samuti nii tootja- kui

ka tarbijahindade tõusu. Euroala inflatsioon

peaks 2019. aastaks kiirenema 1,7%ni.

Eesti peamiste kaubanduspartnerite majan-duskasvu väljavaadet survestab väliskesk-konna suurenenud ebakindlus. Peamine

negatiivne mõju tuleneb Ühendkuningriigi refe-

rendumile järgnenud üleilmsest suurenenud

ebakindlusest ning maailmamajanduse väikse-

mast kasvust, mis omakorda vähendab Euroopa

majandusaktiivsust. Kuigi Brexiti otsene mõju

Eestile oleks eri hinnangute kohaselt tagasi-

hoidlik, mõjutab see negatiivselt nii euroala kui

ka selle kaubanduspartnerite välisnõudlust.

Seetõttu on Eesti peamiste ekspordipartnerite

majandusväljavaade halvem, kui juunis oodati.

Rootsi majanduskasv aeglustub järgmisel aastal

märgatavalt ning taandub Rootsi keskpanga

novembrikuisel hinnangul selle aasta 3,3%lt

2017. aastal 2,0%ni. Ka Läti ja Leedu majandus

kasvab järgmistel aastatel aeglasemalt, kui juunis

prognoositi. Euroopa Komisjoni sügisprognoosi

andmetel kiireneb Läti ja Leedu majanduskasv

2018. aastal 3% lähedale. Nagu Eestis nii tekitab

ka Lätis ja Leedus muret tootlikkuse kasvu ületav

palgakasv, mis kahandab konkurentsivõimet ega

ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Soome majandus

taastub, kuid lähiaastatel jääb majanduse kasvu-

tempo aeglaseks. Venemaa majanduslangus

taandub ning Venemaa keskpanga hinnangul

võib järgmisel aastal oodata kuni 1% kasvu, kuid

seda eeldusel, et nafta hind on vähemalt 40 USA

dollarit barreli kohta. Kaubanduspartnerite kind-

lustunne on viimasel poolaastal valdavalt siiski

paranenud.

Toormete hinnad püsivad madalad. Võrreldes

juuniprognoosiga on prognoosihorisondil nafta

hind siiski pisut kõrgem ja ulatub 2019. aastal

keskmiselt 54,6 USA dollarini barreli kohta.

Ühtlasi on OPECi ja Venemaa naftatoodang

rekordtasemel ning naftaturul esineb endiselt

ülemäärane pakkumine. Samas leppisid OPECi

liikmesriigid novembri lõpus kokku naftatootmise

kärpimises ning ka Venemaa nõustus vähemalt

esialgu naftatootmist vähendama. Pakkumist

võib langetada ka naftasektorisse tehtavate

investeeringute vähenemisest tingitud naftapak-

kumise kokkutõmbumine ning sellest tulenev

naftatootmise kahanemine. Toidutoorme hinnad

kerkisid kolmandas kvartalis viimase pooleteise

aasta kõrgeimale tasemele. Selle peapõhjus

oli halb ilm, mis mõjutas kogu maailma suure-

mate tootmispiirkondade põllumajandust. Siiski

on ilma mõju toiduainete hindadele lühiajaline

ning toidutoorme hinnakasv jääb lähiettevaates

vaoshoituks.

REAALNE MAJANDUSKASV

Eesti majanduskasvuks kujuneb 2016. aastal 1%, mis on aeglasem kui 2015. aastal. 2017. aastal kiireneb kasv 2,6%ni, toetudes suuresti avaliku sektori investeeringute ja teiste kulutuste kasvule. Samal ajal tugevneb

järk-järgult välisnõudlus ning suurenevad ette-

võtete investeeringud, mida on seni tagasi

hoidnud nõrk välisnõudlus ja vaba tootmisvõim-

suse olemasolu. 2018. ja 2019. aastal kasvab

majandus prognoosi järgi vastavalt 3% ja 2,9%;

kasvu kiirenemine põhineb valdavalt ettevõtete

investeeringutel ja ekspordil (vt joonis 34).

Ettevõtete investeeringute kasvu taastumise võimalused on prognoosiperioodil varasemast veidi paremad. Pärast kolm aastat kestnud ette-

võtete investeeringute vähenemist on 2016. aastal

oodata ettevõtete investeeringute 1,9% suurene-

mist. Seni on ettevõtete investeeringuid nega-

tiivselt mõjutanud nõrk välisnõudlus, mis muutis

ettevõtete ekspordiväljavaated ebakindlaks, ja

Joonis 34. Panused majanduskasvu


-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

netoeksport ppvalitsemissektori investeeringud ja tarbimine ppmuu pperasektori investeeringud pperatarbimine ppSKP kasv %

prognoos

28

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

suuremahuliste investeeringute lõppemine ener-

geetikasektoris. Prognoosiperioodi jooksul on

oodata välisnõudluse paranemist ning investee-

ringute rahastamisvõimalusi toetavad hea ligi-

pääs pangalaenudele, teiste laenuandjate tege-

vusmahtude suurenemine, soodne intressikesk-

kond, kasumite kasvu taastumine ja Euroopa

Liidu uus eelarveperiood. Ettevõtete investee-

ringute kasvu kiirenemisest hoolimata jääb ette-

võtete investeeringute suhe SKPsse ajaloolises

võrdluses madalaks. Ettevõtete investeeringute

kasvu mõjul kiireneb 2016. aastal peatunud ette-

võtete võla kasv 2018. ja 2019. aastal ligikaudu

5%ni ning jääb seega endiselt veidi väiksemaks

kui nominaalse SKP kasv. Tänu heale ligipääsule

kodumaistele pangalaenudele suureneb võlako-

hustuste hulgas mõnevõrra Eestist tegutsevatest

pankadest võetud laenude osakaal, mille kasv

ulatub kuni 7%ni.

Valitsemissektor kujundab prognoosipe-rioodil lühiajalist majanduskasvu märkimis-väärselt, mis võib põhjustada teenuste- ja ehitussektori ajutise ülekuumenemise. Avaliku

sektori investeeringute edasilükkamine 2016.

aastal võrreldes prognoosiga ning kohalikud vali-

mised 2017. aasta sügisel toovad 2017. aastal

kaasa valitsemissektori investeeringute järsu

kasvu. Euroopa Liidu eesistumisest tulenev

valitsemissektori kulutuste suurenemine 2017.

aastal ja vähenemine 2018. aastal avaldavad

samuti SKP dünaamikale märkimisväärset mõju.

Majandusprognoosi põhinäitajad on esitatud

tabelis 3.

Tabel 3. Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*

Erinevus juuniprognoosist

2015 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018

SKP jooksevhindades (mld eurodes) 20,25 20,78 21,73 22,98 24,25 -0,51 -0,69 -0,69

SKP püsivhindades** 1,4 1,0 2,6 3,0 2,9 -0,8 -0,3 0,0

Eratarbimine*** 4,7 3,4 2,7 3,1 2,8 0,8 0,0 -0,1

Valitsemissektori tarbimine 3,4 -0,4 2,4 0,9 1,6 -0,8 1,7 0,2

Kapitali kogumahutus põhivarasse -3,3 0,2 4,1 3,2 4,1 -2,8 0,4 -1,7

Eksport -0,6 3,6 3,4 3,9 4,0 1,3 -0,4 -0,2

Import -1,4 5,0 3,1 3,7 4,0 1,5 -0,3 -0,6

SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst) 0,3 -0,9 -0,4 0,2 0,7 -0,2 -0,1 0,3

Tarbijahinnaindeks -0,5 0,2 2,8 2,4 2,0 0,2 0,1 0,2

Alusinflatsioon 0,9 0,7 0,9 1,3 1,2 -0,3 -0,3 0,0

Teenused 2,0 1,1 1,9 2,6 2,4 -0,5 -0,2 0,2

Tööstuskaubad -0,2 0,2 -0,1 0,0 0,1 -0,2 -0,5 -0,2

Energia -7,0 -4,0 5,8 3,4 1,7 -0,3 0,8 1,8

Toiduained, sh alkohol ja tubakas 1,1 2,2 5,7 5,1 4,1 1,2 0,8 0,3

Ühtlustatud tarbijahinnaindeks 0,1 0,9 2,9 2,7 2,3 0,3 0,0 0,1

SKP deflaator 1,0 1,6 2,0 2,7 2,6 -0,4 -0,3 0,1

Töötuse määr (% tööjõust) 6,2 6,8 8,2 9,8 10,2 0,9 0,7 0,4

Hõive**** 2,9 0,4 -0,6 -0,4 0,2 0,9 -0,4 0,0

Keskmine brutokuupalk 5,9 7,3 5,0 5,0 5,3 2,4 0,0 0,0

Tööjõu ühikukulu 7,2 5,3 2,4 1,6 2,6 1,9 1,0 0,4

SKP töötaja kohta püsivhindades -1,4 0,6 3,2 3,4 2,7 -1,8 0,1 0,1

Erasektori laenujääk Eestis tegutsevates pankades 4,9 6,5 6,1 5,9 5,6 1,1 1,0 0,5

Erasektori laenujääk Eestis tegutsevates pankades aasta lõpus (% SKPst) 79,1 82,1 83,2 83,3 83,4 2,7 4,0 4,2

Jooksevkonto saldo (% SKPst) 2,2 2,2 1,5 1,7 1,8 0,8 0,5 0,5

Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst)***** 0,1 0,3 -0,4 -0,4 -0,3 0,3 -0,2 -0,2

Valitsemissektori eelarve tsükliline komponent (% SKPst) 0,6 0,7 0,3 0,2 0,3 0,0 0,0 0,1

Ajutised meetmed (% SKPst) -0,6 -0,3 -0,4 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0

Valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal (% SKPst) 0,2 -0,1 -0,3 -0,5 -0,5 0,3 -0,3 -0,3

* Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, juhul kui pole märgitud teisiti. ** SKP ja selle komponendid on esitatud ahelda-tud väärtustena. *** Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone. **** Hõlmab residendist tootmisüksusi. ***** Valitsemissektori tulude ja kulude prognoos võtab arvesse nende meetmete mõju, mis olid prognoosi koostamise hetkeks piisava detailsusega teada. Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

29

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

Eesti majanduse kasvuvõime on kümme-konna aastaga märkimisväärselt vähenenud ja majanduskasv ei jõua ka prognoosi-perioodil endisele tasemele. Selle taga on

pakkumispoolsed põhjused: rahvastiku vanane-

mine, mis vähendab tööjõupakkumist, madalam

investeerimismäär ning aeglane kogutootlikkuse

kasv. Eesti ja Euroopa rikkamate riikide vahe-

lise tehnoloogilise vahe vähenemine on teinud

uue tehnoloogia kasutuselevõtu keerulisemaks.

Majanduskasvu tugevdaks palga ja tootlikkuse

lõhe vähenemine, mis aitaks kaasa ettevõtete

kasumlikkuse ja investeeringute taastumisele.

Viimasel paaril aastal on Eesti majanduse kasvuvõimet pidurdanud ettevõtete inves-teerimis määra langus. Investeeringute osakaal

SKPs on jäänud väiksemaks, kui oodati ning

seetõttu on potentsiaalse majanduskasvu hinnan-

guid allapoole korrigeeritud (vt ka taustinfo 3).

Majanduse maht jääb prognoosiperioodi alguses oma potentsiaalsele tasemele veidi alla, kuid erinevus tegeliku SKP ja potent-siaalse SKP vahel väheneb prognoosi-perioodi jooksul. Viimaste aastate aeglase

majanduskasvu taga on olnud nii nõudlus-

poolsed põhjused, näiteks nõrk välisnõudlus,

kui ka pakkumispoolsed põhjused, näiteks toot-

miskapitali aeglane kasv ja sektoripõhised šokid

põlevkivitööstuses, transiidisektoris ja mujal.

Majanduskasvu märgatav kiirenemine eeldab

potentsiaalse majanduskasvu tugevnemist.

Kõrge hõive määr ja kasvavad palgad on suurendanud kodumajapidamiste kindlus-tunnet ja tarbimisvõimekust. Palkade kiire

kasvu kõrval on hinnad tõusnud 2016. aastal

endiselt vähe, mis on hoogustanud reaalse

kasutatava tulu kasvu. Nagu eelmistel aastatel

ei suunanud kodumajapidamised ka sel aastal

kogu kasutatava tulu kasvu tarbimisse, vaid

suurendasid säästmist. Eratarbimine kasvab

2016. aastal 3,3% ning kodumajapidamiste ja

neid teenindavate kasumitaotluseta institutsioo-

nide säästumäär ehk säästu suhe kasutatavasse

tulusse kerkib 10%ni.

Eratarbimise kasv 2017. aastal aeglustub, kuid kiireneb 2018. aastal taas (vt joonis 35).

Aeglustuv palgakasv ja kiirenev hinnatõus

pidurdavad 2017. aastal kodumajapidamiste

reaalse sissetuleku kasvu. Kuigi kodumajapi-

damised alandavad veidi säästumäära, pärsib

sissetulekute kasvu aeglustumine eratarbimise

suurenemist. 2018. aastaks plaanitav tulumak-

susüsteemi muutus kiirendab ühekordselt kodu-

majapidamiste kasutatava tulu kasvu. Seetõttu

kiireneb 2018. aastal ka eratarbimise kasv.

Kodumajapidamiste säästumäär järgnevatel

aastatel küll veidi alaneb, ent jääb ajaloolises

võrdluses siiski kõrgeks (vt taustinfo 4). Eelnevast

tulenevalt aeglustub kodumajapidamiste hoiuste

kasv lähiaastatel ligikaudu 6%ni, jäädes siiski

pisut kiiremaks kui nende võlakohustuste kasv.

Prognoosiperioodil jätkub eluasemeinves-teeringute kasv kodumajapidamiste sissetu-lekute kasvuga samas tempos. 2016. aastal

suurenevad eluruumidesse tehtud investee-

ringud 12%. Nõudlust uute eluasemete järele

ning investeerimist olemasoleva kinnisvara

rekonstrueerimisse toetavad kodumajapidamiste

suurenenud säästud ning madalad intressi-

määrad. Eluhoonetele väljastatud ehituslubade

mahu kasv on olnud sel aastal sama kiire kui

eelmisel aastal, seega ei tohiks uute eluruu-

mide pakkumise vähesus nõudluse püsimisel

eluasemeinvesteeringute kasvule takistuseks

saada. Kinnisvarainvesteeringute ja hindade liig-

kiiret kasvu piirab suhteliselt nõrk pankadeva-

heline konkurents selles segmendis ja pankade

konservatiivsed laenutingimused. Kinnisvara

hindade kasv on ka lähiaastatel ostu-müügite-

hingute struktuuri muutustest tulenevalt heitlik,

kuid jääb prognoosiperioodil ligikaudu võrdseks

Joonis 35. Eratarbimine


0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2011 2013 2015 2017 2019

eratarbimise reaalkasvkodumajapidamiste kasutatava tulu reaalkasvkodumajapidamiste säästumäär

prognoos

30

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

nominaalse sissetuleku kasvuga, mis tähendab,

et kodumajapidamiste kinnisvara ostuvõime ei

vähene. Seni aga on eluasemeturu aktiivsust

suurendanud 25–34aastaste elanike arvu kasv,

sest selles vanuserühmas soetatakse enamasti

oma esimene eluase. Kuid juba prognoosiperioodi

lõpus võib selles vanuses elanike arv väheneda,

mis piirab ka eluasemeinvesteeringute kasvu.

Taustinfo 3. Potentsiaalse majanduskasvu hinnangute muutused

Majanduskasvu aeglustumisega samal ajal on vähenenud Eesti Panga hinnangud potentsiaal-

sele majanduskasvule. Kui 2014. aasta detsembris ootas Eesti Panga majandusprognoos

2016. aastaks pea 3% potentsiaalset majanduskasvu, siis käesolevas prognoosis oodatakse

vaid 2,2% kasvu. Joonis T3.1 illustreerib potentsiaalse majanduskasvu hinnanguid 2016.–2019.

aasta kohta varasemate prognoosikordade alusel. Rombid näitavad potentsiaalse majandus-

kasvu hinnangut konkreetsele aastale alates 2014. aasta detsembriprognoosist kuni käesoleva,

2016. aasta detsembriprognoosini. Tulbad selgitavad potentsiaalse majanduskasvu hinnangu

muutuse allikaid võrreldes 2014. aasta detsembris avaldatud prognoosiga.

Potentsiaalse majanduskasvu hinnangud on viimase kahe aasta jooksul tehtud prognoosides

süstemaatiliselt vähenenud ja selle peamine põhjus on oodatust väiksem kapitali kasv, mis

tuleneb osaliselt investeeringute statistika muutusest, kapitali aegrea arvutusmetoodika täius-

tamisest, aga ka prognoositust väiksematest investeeringutest. Investeeringute madalseisu

põhjuseks omakorda on olnud nõudluse suurenemisega seotud ebakindlus, aga ka ettevõtete

kasumlikkuse vähenemine, mis seostub majanduse kui terviku tasandil palgasurvega. Viimane

toob kaasa tööjõukulu suurema osakaalu lisandväärtuses ja viib teiste riikide kogemuse põhjal

aeglasema majanduskasvuni. Vähenenud kasumlikkuse tingimustes investeerivad ettevõtted

vähem ja see pidurdab tootmispotentsiaali kasvu. Eesti ettevõtete praegune investeeringutase

katab küll amortisatsiooni, kuid majanduskasvu toetavat uut tootmispotentsiaali luuakse vähem

kui varasematel aastatel. Hinnang tööjõu panusele potentsiaalsesse majanduskasvu on küll

iga prognoosikorraga suurenenud, kuid seda tasakaalustab kogutootlikkuse aeglasem kasv:

tööjõupakkumine on kasvanud eeskätt keskmisest väiksema tootlikkusega tööjõu arvelt.

Eesti Pank on prognoosinud, et järgmistel aastatel potentsiaalne majanduskasv kiireneb. Selle taga

on asjaolu, et 2008. ja 2009. aasta majanduskriisile järgnenud aeglast majanduskasvu on osaliselt

peetud kriisiarmiks. Kui Eesti sellest paraneb, siis potentsiaalne majanduskasv kiireneb ning sisse-

tulekutase jätkab ühtlustumist Lääne-Euroopa omaga, kuigi varem arvatust aeglasemas tempos.

Joonis T3.1. Potentsiaalse majanduskasvu hinnangute muutused prognooside lõikes


1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

det

sem

ber

201

4

juun

i 201

5

det

sem

ber

201

5

juun

i 201

6

det

sem

ber

201

6

det

sem

ber

201

4

juun

i 201

5

det

sem

ber

201

5

juun

i 201

6

det

sem

ber

201

6

det

sem

ber

201

4

juun

i 201

5

det

sem

ber

201

5

juun

i 201

6

det

sem

ber

201

6

det

sem

ber

201

4

juun

i 201

5

det

sem

ber

201

5

juun

i 201

6

det

sem

ber

201

6

kogutootlikkus kapital tööjõud potentsiaalse majanduskasvu hinnang

2016 2017 2018 2019

31

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

Taustinfo 4. Majapidamiste säästukäitumine

Majapidamiste säästmis- ja tarbimisotsustel on märkimisväärne mõju riigi majanduse käekäigule.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused moodustavad üle poole Eesti sisenõudlusest, mistõttu

avaldavad muutused kodumajapidamiste säästmis- ja tarbimiskalduvuses otsest mõju majandus-

kasvule, võimendades või mahendades kogutoodangu kasvu kõikumisi. Lisaks on kodumajapida-

miste sääst kapitali- ja elamuinvesteeringute peamine kodumaine rahastamisallikas.

Rahvamajanduse arvepidamise statistikas leitakse kodumajapidamiste agregeeritud sääst nende

kasutatava kogutulu ja lõpptarbimiskulutuste vahena, millele liidetakse kodumajapidamiste

pensionifondide eraldiste netoväärtuse muutus. Kodumajapidamiste säästmiskalduvuse muutust

ajas kirjeldab säästu ja kasutatava tulu suhe ehk säästumäär. Säästumäär on positiivne, kui kasu-

tatav tulu on tarbimiskulutustest suurem, ning säästumäär tõuseb, kui kodumajapidamiste kasu-

tatav tulu kasvab tarbimiskulutustest kiiremini. Statistikaameti andmete alusel on Eesti kodumaja-

pidamiste säästumäär olnud viimase kaheksa aasta jooksul üsna kõrge (vt joonis T4.1).

Kodumajapidamiste säästmiskäitumise muutuseid võib selgitada mitme teooriaga. Näiteks

võivad nad majanduslikult ebakindlal ajal, kui risk tööd kaotada on märkimisväärne, suuren-

dada säästmist, et kasvatada oma toimetulekutagavara. Lisaks võivad säästmiskäitumist mõju-

tada kodumajapidamiste jõukuse muutused. Kui finantsvarade või kinnisvara hinnad langevad,

väheneb ka kodumajapidamiste rikkus ning säästumäär tõuseb, sest kodumajapidamised

soovivad säästude abil endist jõukust taastada. Säästmiskäitumist võivad mõjutada ka laenu-

tingimuste muutused. Kui laenud muutuvad kodumajapidamistele kallimaks või kui neid on

keerukam saada (näiteks nõuab pank eluasemelaenu taotlejalt suuremat omaosalust), võib see

ajendada kodumajapidamisi rohkem säästma.

Majanduskriisiga kaasnes kodumajapidamiste jõukuse vähenemine, mis võib olla üks põhjus, miks

Eesti kodumajapidamiste säästumäär on madalale langenud tööpuuduse tasemest ning koduma-

japidamiste kindlustunde paranemisest hoolimata püsinud viimastel aastatel üsna kõrge. Reaalsed

ehk tarbijahindade muutusega korrigeeritud kinnisvara hinnad polnud 2015. aasta lõpuks veel

2007. aasta tasemele tagasi tõusnud, mis ühtlasi tähendab, et ka kodumajapidamiste kinnisvaras

mõõdetava vara väärtus jäi veel veidi väiksemaks kui 2007. aastal. Kõrge säästumäär võib seega

olla seotud kodumajapidamiste sooviga oma endist jõukuse taset kiiremini taastada.

Joonis T4.1. Majapidamiste ja KTKTIde säästumäär

* Prognoos.Märkus: KTKTId - kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid.Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10 000

11 000

12 000

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016*

mln

eur

odes

säästumäär (parem telg) kasutatav tulu (vasak telg) lõpptarbimiskulutused (vasak telg)

32

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

Lisaks võib kõrge säästumäär viidata sellele, et Eesti kodumajapidamiste säästmiskäitumises

on toimunud nihe ning nad soovivadki nüüd varasemast rohkem säästa. Kui 1998.–2009. aastal

tõi töötuks jäämise riski vähenemine kaasa kodumajapidamiste säästumäära languse, siis

alates 2010. aastast on säästumäär jäänud keskmisest väiksemale tööpuuduse suurenemise

riskile vaatamata üsna kõrgeks (vt joonis T4.2). Eesti kodumajapidamiste säästmiskalduvuse

muutusele viitavad ka EMORi Eesti leibkondade finantskäitumise uuringust saadud andmed.

Üha suurem osa Eesti elanikest peab säästmist oluliseks ning aasta-aastalt on suurenenud

nende leibkondade osakaal, kes säästavad igaks juhuks ehk selleks, et kindlustada toime-

tulekuvaru (vt joonis T4.3).

Kuigi kodumajapidamiste agregeeritud säästumäär on viimastel aastatel püsinud keskmiselt 8%

lähedal, leidub kodumajapidamisi eraldi vaadeldes alati nii leibkondi, kes laenavad, et suuren-

dada tarbimist, kui ka neid, kes säästavad, et maksta tagasi laene või rahastada elamuinves-

teeringuid. Eesti leibkondade finantskäitumise uuringu andmetel on säästudega perede osakaal

suurenenud 66%ni (võrdluseks: 2012. aastal oli see 53%). Viimase paari aasta jooksul on sääs-

tudega leibkondade osakaal enim suurenenud keskmise sissetulekuga perede hulgas, kuid

pisut ka väiksema sissetulekuga leibkondade seas, mis viitab sellele, et kasvanud on perede

võimalused säästa. Suurenenud võimalused raha kõrvale panna koos muutunud säästmiskal-

duvusega on põhjus, miks paranevast majanduskeskkonnast hoolimata jääb Eesti kodumajapi-

damiste säästumäär kõrgeks ka lähiaastatel.

Joonis T4.2. Majapidamiste hinnang töötute arvu muutumisele ja säästumäär

* Vastuste saldo, hooajaliselt tasandatud.Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet.

-8%

-4%

0%

4%

8%

12%

-40 -20 0 20 40 60 80

maj

apid

amis

te ja

KT

KT

Ide

sääs

tmis

mää

r

hinnang töötute arvu muutumisele järgneva 12 kuu jooksul, kvartali keskmine*

1998-20092010-2015

Joonis T4.3. Eesti leibkondade säästmiskäitumine

Allikas: TNS EMORi Eesti leibkondade finantskäitumise uuring.

20

30

40

50

60

70

80

78

79

80

81

82

83

84

85

86

87

88

2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016

% s

ääst

e om

avat

est

leib

kond

ades

t

% le

ibko

ndad

est

peab säästmist oluliseks (vasak telg)säästmine igaks juhuks (parem telg)

Valitsemissektori investeeringute kasv jääb prognoosiperioodil üsna hüplikuks. 2016. aas-

tal vähenevad valitsemissektori investeeringud

eelmise aastaga võrreldes 16,5%. 2017. aastal

toetavad valitsemissektori investeeringute kas-

vu tõukefondide toetuste kasutuselevõtt ja

Riigi Kinnisvara ASi suuremahulised projektid.

2018. aastal jääb valitsemissektori investeerin-

gute maht 2017. aasta omaga samale tasemele

ning investeeringute suurenemist on oodata taas

2019. aastal.

Hinnapõhise konkurentsivõime kahanemine pidurdub. Võrdluses peamiste kaubanduspart-

neritega on reaalne tööjõu ühikukulu viimasel

ajal Eestis kiiremini kasvanud ja see on ohus-

tanud Eesti ettevõtete hinnakonkurentsivõimet.

Prognoos näeb ette, et tootlikkuse kasv kiireneb

ja palgakasv aeglustub ning nende koosmõjul

aeglustub ka tööjõu ühikukulude kasv. 2017. aastal

kaubandustingimused halvenevad, kuid edas-

pidi kasvavad ekspordihinnad impordihindadest

kiiremini.

33

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

Eksport kasvab prognoosiperioodil kiire-mini kui välisnõudlus. Eesti välisnõudluse kasv

kiireneb 2016. aasta 2,0%lt 2019. aastal 3,4%ni

(vt joonis 36). Välisnõudluse kasvu kiirenemine

on ligikaudu aasta edasi lükkunud, seetõttu on ka

ekspordi kasv prognoosiperioodi alguses tagasi-

hoidlikum, kui juunis prognoositi. Lisaks taga-

sihoidlikule välisnõudlusele pärsivad ekspordi

kiiremat kasvu mineraalsete toodete ekspordi

jätkuv madalseis ning transiitkaubanduse ulatus-

likust vähenemisest tingitud muutused veotee-

nuste sektoris. Ülejäänud kaubarühmade ja teenu-

seliikide puhul pole põhjust eeldada, et varasem

kasvutrend muutub. Netoekspordi panus SKP

kasvu on 2016. aastal kergelt negatiivne ning

kerkib sealt järgnevatel aastatel pisut üle nulli.

Ekspordiprognoosi selgitamiseks on taustinfos 5

kirjeldatud ekspordi konkurentsivõimet.

Jooksevkonto ülejääk väheneb marginaal-selt. Investeeringute osakaal (koos varudega)

SKPs ei muutu prognoosiperioodil märkimis-

väärselt. Samal ajal kahaneb säästude osakaal

peamiselt erasäästude osakaalu vähenemise

tõttu. Seega on jooksevkonto ülejääk prognoosi-

aastatel veidi väiksem kui 2015.–2016. aastal.

Ülejäägis jooksevkonto annab alust oodata,

et rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni

paranemine jätkub.

Varasemate kvartalite majanduskasvu aeglustumise mõju kandub prognoosi-perioodil edasi tööturu näitajatesse ja palgakasvu aeglustumine jätkub. Palgakasv

aeglustub prognoosi järgi siiski vaid mõõdukalt:

keskmise brutokuupalga kasv jääb 5% lähedale,

sest sest seda toetab mitu tegurit (vt joonis 37).

Palgakasvu survestab ehitussektoris suurenev

nõudlus tööjõu järele, mis tekib valitsemissektori

investeeringute kasvu tõttu. Mõju kandub edasi

ka töötlevasse tööstusesse, sest suureneb nii

vajadus ehitusmaterjalide järele kui ka konkurents

tööjõu pärast tööturu selles segmendis. Lisaks

võib esile tuua edasist kiiret miinimumpalga tõusu

ja plaanitavat palgakasvu hariduses. Samal ajal

peaks palgasurvet leevendama tööjõu maksu-

koormuse vähenemine, mis kasvatab suure osa

palgatöötajate netopalka.

Erinevus palkade ja tootlikkuse kasvu vahel väheneb ja tööjõu ühikukulu kahaneb

prognoosiperioodi teisel poolel vähesel määral. Tootlikkuse kasv kiireneb tänu sellele,

et välisnõudluse taastumisel ei pea ettevõtted

töötajaid juurde värbama tellimuste mahu suure-

nemisega samal määral.

Tööjõunõudluse surve annab prognoosi-perioodil järele ja hõive kahaneb veidi 2017.–2018. aastal tööjõu kõrge hinnataseme ja nõrga majandusaktiivsuse mõjul (vt joonis 38).

Kerkinud palgatase ja kahanenud kasumid

sunnivad ettevõtjaid kasumlikkust taastama

tööprotsesside tõhustamise abil olemasole-

vate töötajatega. Kvalifitseeritud tööjõu nappus

tähendab omakorda, et kasvuvõimalused tööta-

jate arvu suurendamise kaudu on piiratud. Siiski

on erakordseid tegureid, mis tööjõu nõudlust

ajutiselt suurendavad.

Joonis 36. Kaubanduspartnerite nõudluse kasv

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank, Eesti Pank.

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Venemaa ppLäti ppLeedu ppSoome ppRootsi ppmuud ppkokku %

prognoos

Joonis 37. Palgatõus ja tootlikkuse kasv


-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2011 2013 2015 2017 2019

keskmine brutokuupalknominaalne SKP töötaja kohta

prognoos

34

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

Üks erakorraline tegur, mis mõjutab prog-noosiperioodil peamiselt valitsemissektori hõivet ja palgakasvu, on Eesti Euroopa Liidu eesistumise periood 2017. aasta teisel poolel. Eesistumise ajaks murdub valitsemissektori hõive

kahanemise trend, kuigi otseselt eesistumiseks

plaanitakse ajutisi töötajaid juurde värvata vaid 350.

Eesistumine mõjutab mõningal määral ka erasek-

tori tööjõunõudlust, kuna eesistumise ajal suureneb

nõudlus majutus- ja toitlustusteenuste järele.

Tänu tõukefondidest rahastatavatele taristu-projektidele on tööjõunõudluse kasvu oodata ka ehitussektoris ja ehitusmaterjale tootvas töötlevas tööstuses. Samuti võib teenindussek-

tori tööjõuvajadust suurendada töövõimereform,

sest töötukassa ostab sisse rohkem aktiivseid

tööturumeetmeid ja need teenused on tööjõuma-

hukad. Prognoosiperioodi lõpus hakkab avaliku

sektori hõivet mõjutama haldusreform – väljas-

pool uusi omavalitsuskeskuseid tööjõunõudlus

tõenäoliselt väheneb.

Tööjõupakkumine majanduses suureneb, sest tööjõus osalemise kasvu mõju ületab tööea-lise elanikkonna kahanemise oma. Tööjõus

osalemise aktiivsuse suurenemise tingivad

peamiselt sotsiaalkindlustussüsteemi reformid,

eelkõige töövõimereform, aga ka pensioniea

tõus alates 2017. aastast (nii meeste kui ka naiste

puhul kolme kuu võrra aastas). Töövõimereform

kergitab tööjõus osalemise määra 2019. aastaks

rohkem kui kolm protsendipunkti, kuid selle tege-

likku mõju kahandab suur risk, et uued tööturule

sisenejad on vähemalt esialgu struktuurselt

töötud. Samuti on tõenäoline, et osalise töövõi-

mega töötajad soovivad töötada vähem tunde

kui keskmine töötaja. Tööjõus osalemist hakkab

lisaks mõjutama alates 2018. aastast jõustuv

tulumaksureform, mille tulemusel väheneb tööjõu

maksukoormus.

Tööealine elanikkond kahaneb prognoosi-aastatel peamiselt tänu loomulikele rahvas-tikuprotsessidele, kuid aeglustuvas tempos. Tööealiseks saavad suuremad sünnipõlvkonnad

ja samal ajal väljuvad tööeast II maailmasõja ajal

sündinud väikesearvulised sünnipõlvkonnad.

Prognoosis eeldatakse, et tööealiste suremus

jätkab kahanemist ning rändesaldo kujuneb

negatiivseks, kuid kahaneb.

Joonis 38. Hõive ja tööjõu kasv


-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

2011 2013 2015 2017 2019

hõive residendist tootmisüksustestööjõud

prognoos

Taustinfo 5. Ekspordi konkurentsivõime

Riigi ekspordivõimet saab iseloomustada nii hinnapõhise kui ka mittehinnapõhise konkurent-

sivõime seisukohast. Kumbagi vaatenurka on üksikute näitajate põhjal keeruline ammendavalt

iseloomustada, kuid mõlema koondmõju on võimalik mõõta ekspordi turuosa muutuse kaudu.

Seejuures näitab Eesti lähimineviku kogemus, et konkurentsivõime hindamisel on otstarbekas

jaotada eksport väiksemateks (toote)rühmadeks.

Majandusliku mõju seisukohast võib kaubaekspordi jagada kaheks: kohalikku päritolu kaupade

eksport, mille valmistamisel luuakse suurem osa lisandväärtusest riigis sees, ning nn reeksport,

mille puhul Eesti omaniku roll võib piirduda vaid vahendamisega. Viimasel on majandusaktiiv-

susele väiksem mõju. Statistikaamet eristab Eesti päritolu kaupade eksporti, mis moodustab

umbes 70% kogu kaubaväljaveost. Arvesse läheb kaup, mis on Eestis toodetud või töödeldud.

Eesti päritolu eksport on viimaste aastate jooksul kasvanud kiiremini (või vähenenud aeglasemalt)

kui kogu kaubaeksport. See ilmestab fakti, et kaubaekspordi vähenemise taga on seni olnud

35

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

peamiselt reeksport. Viimase pooleteise aasta

andmete põhjal tuleb selgelt välja, et kaubarüh-

mades, kus Eesti päritolu ekspordi osakaal on

suurem, on ka ekspordi kasv olnud suurem (vt

joonis T5.1). Ekspordi kasvu pidurdab endiselt

kõige rohkem mineraalsete toodete väljavedu,

mis nafta madalast hinnast tingituna ei ole küün-

dinud endise tasemeni. Eesti päritolu ekspordi

osakaal kogu kaubaekspordis on viimase

nelja aasta jooksul suurenenud rohkem kui 10

protsendipunkti võrra, mis tähendab, et Eesti

majanduse ja kaubavahetuse sõltuvus kaupade

läbiveost riigist on vähenenud. Kaubaeksport

on liikunud vähem heitlikuma struktuuri poole.

Statistikaameti andmetele pakuvad alternatiivi

Eesti Panga koostatud andmed alusekspordi

kohta, mille moodustavad vähemalt 50% kodu-

maise lisandväärtussisaldusega eksporditavad tooted.13 Aluseksport moodustab kogu kauba-

ekspordist ligikaudu 40% ning on viimastel aastatel kasvanud stabiilselt ligikaudu 1% aastas

(vt joonis T5.2). Alusekspordi kasv säilis ka 2014.–2015. aastal, kui teistes jaotustes eksport

vähenes. See näitab, et suurema kohaliku lisandväärtusega kaupade ekspordi konkurentsi-

võime püsis tugev ka neil aastatel, kui välisnõudluse kasv pidurdus nulli lähedale ning majandust

tabas mitu välistest teguritest põhjustatud tagasilööki.

Ekspordi kasvu võrdlus kaubanduspartnerite impordinõudluse kasvuga näitab, et Eesti eksport

on üldiselt suutnud oma turuosa kaubanduspartnerite juures viimasel kümnel aastal kasvatada,

kuid viimasel paaril aastal on turuosa vähem juurde võidetud (vt joonis T5.3). Veel selgub, et kui

jätta kõrvale viimastel aastatel väliste tegurite tõttu vähenenud mineraalsete toodete eksport

ja Venemaa-suunaline väljavedu, siis oli ülejäänud toodete (ligikaudu 85% kogu kaubaekspor-

dist) turuosa võit märksa suurem. 2017.–2019. aastaks prognoositud ekspordi turuosa muut nii

13 Vt täpsemalt „Alusekspordi aegrea väljatöötamine“, Kroon ja Majandus, 3/4 2009, lk 41–52: http://www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/Arhiiv/kroon_majandus/2009/_3.pdf.

Joonis T5.1. Ekspordi kasvu ja päritoluriigi seos


metallid

min tooted

keemiatekstiil

puit, paber

toidukaubad masinad ja seadmed

transpordivahendid

mööbel jms

muu

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

-20% -10% 0% 10% 20%

Ees

ti p

ärito

lu e

ksp

ord

i osa

kaal

keskmine ekspordi kasv 2015-2016 III kv, a/a

Joonis T5.2. Alusekspordi kasv


-5%

0%

5%

10%

15%

20%

2012 2013 2014 2015 2016 I-III kv

kogu kaubaeksportEesti päritolu kaubaeksportaluseksport

Joonis T5.3. Turuosa muut


-4

-2

0

2

4

6

8

2005

-200

8

2011

-201

5

2013

-201

5

2014

-201

6

2017

-201

9

pro

tsen

dip

unkt

ides

kaubadteenusedkaubad v.a min tooted, Venemaakogu eksport

prognoos

http://www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/Arhiiv/kroon_majandus/2009/_3.pdf

http://www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/Arhiiv/kroon_majandus/2009/_3.pdf

36

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

HINNAD

Nii sise- kui ka väliskeskkonna majandusolud on prognoosiperioodil hinnakasvuks sood-samad kui sel aastal. Ligi kaks aastat kestnud

deflatsioon lõppes tänavu, kuid aasta keskmine

hinnakasv jääb nulli lähedusse. 2017. aastal

kiireneb inflatsioon 2,8%ni; selle taga on peami-

selt energiakaupade aasta võrdluses kõrgem

hinnatase, aga ka kaudsete maksude tõus.

Prognoosihorisondi teisel poolel aeglustub inflat-

sioon järk-järgult ja ulatub 2019. aastal 2%ni, sest

toormete kallinemise mõju leeveneb. Hinnakasvu

kiirenemise põhjustavad lisaks impordihindadele

ka sisemajanduslikud tegurid. Kuna majandus-

kasv prognoosiperioodil kiireneb, saavad ette-

võtted lihtsamini hindu tõsta. Aeglustub aga

palgakasv, mis vähendab kulude kasvust tule-

nevat survet tarbijahindadele.

2016. aasta viimastel kuudel veab hinna-kasvu energia hindade kallinemine. Toornafta

hind on tõusnud alates aasta algusest ning selle

kallinemise järelmõjud kiirendavad hinnakasvu

kogu 2017. aasta esimese poole vältel (vt joonis

39). Viitajaga kandub nafta kallinemise mõju ka

soojusenergia hindadesse, mis on praegu tarbija-

korvi struktuuris peamine deflatsiooniallikas.

Maailmaturul on toormete hulgas peale nafta

tõusnud teisel poolaastal ka toiduainete hinna-

tase. Euroala keskpankade ühiste prognoosieel-

duste kohaselt jätkub toidutoorme laiapõhjaline

hinnakasv ka 2017. aastal. 2018. aasta esimesel

poolel energia hinnakasv aeglustub, sest ka nafta

hind tõuseb vähem.

Joonis 39. Energia hinnakasv

Allikad: statistikaamet, Bloomberg, Eesti Pank.

-100%

-50%

0%

50%

100%

150%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

energia tarbijahinnad (vasak telg)toornafta hind (parem telg)

prognoos

2012 2014 20162010 20182008

kaupade kui ka teenuste puhul on pigem väike. Prognoos lähtub eeldusest, et jätkub varasem

suundumus ning turuosa juurdekasvu kiirus väheneb. Lisaks tuleb arvestada, et Eesti kauban-

duspartnerite impordinõudlus on jäänud viimase viie aasta jooksul stabiilselt kesisemaks kui

üleilmne kaubavahetuse kasv. See tähendab, et isegi kui Eesti võidab kaubanduspartnerite

turgudel turuosa juurde, võib meie turuosa üleilmses kaubavahetuses siiski väheneda.

Kokkuvõttes võib öelda, et väikese riigi ekspordi kasv sõltub suuresti välisnõudlusest ehk sellest,

kuidas areneb partnerriikide majandus. Eesti eksport on üldiselt suutnud kasvada veidi kiiremini

kui välisnõudlus, kuid see vahe on viimastel aastatel kahanenud. See võib tähendada väikest

konkurentsivõime kaotust, millele viitavad ka erinevad hinnanäitajad. Samal ajal võib väita, et

Eesti majanduse jaoks suurema lisandväärtusega kohaliku toodangu ekspordi konkurentsivõime

on tugevam kui reekspordi oma.

Joonis 40. Maksutõusud ja reguleeritud hinnad

pro

tsen

dip

unkt

ides


- 0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018

maksude panus hinnatõusureguleeritud hindade panus hinnatõusu

prognoos

37

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

Kõrgemad maksumäärad põhjustavad prog-noosiperioodil märkimisväärse osa hinnakas-vust. Uus valitsuskoalitsioon on teada andnud, et

tõstab kaudseid makse plaanitust varem ja eelda-

tust kiiremas tempos. Lisanduda võivad ka maksu-

meetmed, mida selles prognoosis pole piisava info

puudusel arvestatud. 2017. aastal tõuseb hinna-

tase maksumõju tõttu oodatavasti 0,8–1 protsen-

dipunkti, kuid seejärel maksude panus väheneb.

2018. aastal tasakaalustab diislikütuse aktsiisi

tõusu ärajäämine osaliselt gaasiaktsiisi tõusu mõju

tarbijahindadele (vt ka joonis 40).

Alusinflatsioon kiireneb prognoosiperioodil aeglases tempos (vt joonis 41). Väliskeskkonna

inflatsioonimäär on olnud madal juba pikemat

aega ning peamised prognoosikeskused on

oma majanduskasvu ja inflatsiooniprognoose

aeglasemaks muutnud. Tööstuskaupade hinna-

kasv püsib prognoosiperioodil alla 1% – selle

taga on impordihinnad (v.a energiakaubad).

Majanduskasvu kiirenemine küll soodustab lähi-

aastatel inflatsiooni, kuid hinnakasvu ja sisema-

janduslike aktiivsusnäitajate seosed on viimastel

aastatel nõrgenenud (vt lähemalt taustinfo 6).

Teenuste inflatsioonist taandub mitme ühekordse

ja ajutise teguri, sh tasuta teenuste kehtestamise

mõju, mistõttu on teenuste hinnakasv tõenäoliselt

kiirem kui mitmel varasemal aastal.

Mitu aastat kestnud deflatsiooni tingimustes on nii tarbijate kui ka ettevõtete inflatsioo-niootused langenud madalseisu. Viimastel

kuudel on ootustes siiski olnud märgata muutusi.

Madala inflatsioonimäära ootus soosib säästmist,

aga pärsib investeerimist. Liiga aeglane hinna-

kasv on kahjulik ettevõtetele, sest see suurendab

nende reaalset võlakoormust ja vähendab kasu-

meid, aga halvendab ka riigi eelarvetasakaalu.

Eesti pikemaajaline hinnaootus, mis põhineb

majandusanalüütikute inflatsiooniprognoosidel

(nn konsensusprognoos), püsib 2% lähedal.

Joonis 41. Tarbijahinnaindeksi ja selle komponentide muutus


-2

0

2

4

6

8

10

12

2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019

energia ppalusinflatsioon pptoit ppTHI kokku %

prognoos

Taustinfo 6. Aeglase alusinflatsiooni põhjused

Majandusaktiivsuse ja inflatsiooni vaheline seos on rahapoliitika jaoks väga tähtis, sest suurem

majandusaktiivsus toob eeldatavasti kaasa kiirema inflatsiooni ja vastupidi. Selle seose kehtivus

on tõhusa rahapoliitika tegemise peamine eeldus. Järgneva analüüsi eesmärk on hinnata,

millised tegurid on viimastel aastatel Eesti alusinflatsiooni aeglustanud. Lisaks on aeglase hinna-

kasvu tõttu oluline välja selgitada, kas majandusaktiivsuse ja hinnakasvu seos on nõrgenenud

või mitte. Kui mitte, siis tuleb väike inflatsioon kirjutada peamiselt välismaiste tegurite, sh toorai-

nete hinnalanguse arvele.

Eesti alusinflatsioon (tööstuskaubad ja teenused) on viimastel aastatel olnud aeglane, mõnel kuul

on selle määr langenud nulli lähedale. Selle taga on mitme teguri koosmõju. Ühest küljest on

majandusaktiivsuse suurenemine nii meil kui ka euroalal ajas järjest edasi lükkunud. Samuti on

tagasihoidlikuks jäänud impordihindade kasv, sest toorainete hinnatase on maailmaturul endi-

selt madal. Avatud majanduse tingimustes on inflatsioon üha üleilmsem nähtus ning riikide inflat-

siooniareng on muutunud ühesugusemaks. Teisalt on Eesti alusinflatsiooni pidurdanud tasuta

teenuste rakendamine, näiteks kõrgharidusreform ja Tallinna tasuta ühistransport. Lisaks tuleb

inflatsioonistatistikas arvestada kvaliteedimuutustega seotud statistiliste eripäradega. Nimelt

on viimase viie aasta jooksul Eestis toimunud sideteenuste hinnalangus olnud üks Euroopa

38

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

Liidu kiiremaid. Lisaks tekitab järjepidevalt

hinnalangust kasutatud autode odavnemine,

kuid see on Eesti hinnastatistika põhjal olnud

samuti üks Euroopa Liidu järsemaid. Isegi kui

need ühekordsed ja statistilised tegurid kõrvale

jätta, ei saa eirata asjaolu, et alusinflatsioon on

viimastel aastatel aeglustunud (vt joonis T6.1).

Aeglast alusinflatsiooni võivad põhjustada

erisugused reaalmajanduslikud tegurid. Selles

taustinfos analüüsitakse alusinflatsiooni seost

järgnevate aktiivsusnäitajatega: SKP reaalkasv,

eri prognoosikeskuste SKP lõhe hinnangud,

tootmisvõimsuse rakendatuse tase, tööpuu-

duse aastakasv ja tööpuuduse lõhe hinnangud,

reaalpalga kasvu näitajad eri andmeallikate

põhjal, reaalne tööjõu ühikukulu ning selle

tegurid, sh SKP deflaator ja tootlikkus. Kehtivaid seoseid on hinnatud Phillipsi kõvera tüüpi

mudelite abil. Tavaliselt kasutatakse neis võrrandites ka impordihindu, milleks praegusel juhul

on valitud impordi deflaator.

Alusinflatsiooni ja eri aktiivsusnäitajate regressioone on hinnatud järgneval kujul:

Täpsemini on Eesti alusinflatsiooni 2012. aastal alanud aeglustumist ennustanud keskmise

reaalpalga kasv ja reaalse palgafondi kasv töötaja kohta, aga ka SKP deflaator. Palgakasv oli

kriisist väljumise aastatel küllaltki vaevaline ning on ka praegu märgatavalt aeglasem kui majan-

dusbuumi ajal. SKP deflaator, kuigi nominaalne näitaja, on sisemajanduse hinnaindeksite hulgas

kesksel kohal ja seetõttu on ka selle tugev seos alusinflatsiooniga ootuspärane.

SKP ja tööturu aktiivsusnäitajate põhjal tehtud

alusinflatsiooni rekursiivsed prognoosid viitasid

tegelikkusest kiirema hinnakasvu võimalusele.

Majanduskasvu taastumine ja negatiivse SKP

lõhe koondumine oli pärast sügavat majandus-

kriisi suhteliselt kiire. Alusinflatsiooniga on pare-

mini kooskõlas olnud nende prognoosikeskuste

SKP lõhe hinnangud, mis on olnud sügavamad.

Ka mitme tööpuudusenäitaja põhjal oleks alus-

inflatsioongi pidanud viimastel aastatel olema

kiirem ( joonis T6.2), sest hõive on kasvanud

kiiresti ja tööpuudus on vähenenud. Üks põhjus

võib muu hulgas olla aktiivsusmäära tõus ja

väiksem hulk pikaajalisi töötuid, kelle side

tööturuga ja ettevõtete palga- või hinnakujun-

dusega on võrdlemisi nõrk.

Alusinflatsiooni ja eri aktiivsusnäitajate regressioone on hinnatud järgneval kujul:

= + ∙ + ∙ + ∙ +

kus on alusinflatsioon (hooajaliselt tasandatud ja annualiseeritud kvartalikasv), on

majandusaktiivsuse näitajad ning

on impordi deflaatori aastakasv.

Joonis T6.1. Alusinflatsioon

Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

-4%

0%

4%

8%

12%

16%

2006 2008 2010 2012 2014 2016

alusinflatsioonalusinflatsioon (v.a administratiivsed hinnad)alusinflatsioon (v.a administratiivsed hinnad, side, autod)

Joonis T6.2. Alusinflatsiooni prognoosid IV kvartali horisondil

Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

0%

1%

2%

3%

4%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

aktiivsusnäitajate tingimuslikud prognoosidalusinflatsioon

39

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

Joonis T6.3. Phillipsi kõvera tõus

Allikas: Eesti PankS

KP

lõhe

reaa

lne

pal

gaf

ond

töö

taja

ko

hta

kesk

min

e re

aalp

alk

SK

P a

asta

kasv

töö

puu

dus

- 0,1

0,0

0,1

0,2

0,3

2001-20112001-2016

Majandusteooriast lähtudes mõjutavad inflat-

siooni eelkõige ettevõtete reaalsed piirkulud.

Empiirilistes uurimistöödes on piirkulude lähen-

diks sageli valitud palgafondi osakaal SKPs.

Kuna reaalne tööjõu ühikukulu on viimastel

aastatel kasvanud kiiresti, aga alusinflatsioon

püsib aeglane, viitab see võimalusele, et ette-

võtete hinnalisand on vähenenud, mida toetab

ka kasumimarginaalide vähenemine. Samal ajal

pole tööjõu ühikukulude statistiline seos alus-

inflatsiooniga olnud tugev ja prognoosivõime

jääb mitmele teisele aktiivsusnäitajale alla. Üks

põhjus võib olla see, et tööjõu ühikukulu on

sünteetiline näitaja, kus akumuleeruvad rahva-

majanduse arvepidamise, hinnastatistika ja

tööturustatistika mõõtmisvead.

Kriisile eelnenud ja järgnenud aega võrreldes järeldub, et seos alusinflatsiooni ja peamiste aktiiv-

susnäitajate vahel on viimastel aastatel nõrgenenud. Seda näitab Phillipsi kõvera võrrandites

hinnatud tõusunurga β muutus ( joonis T6.3). Enim on viimastel aastatel vähenenud SKP lõhe

ja tööpuuduse eeldatav mõju alusinflatsioonile. Seda tasakaalustav impordi deflaatori kordaja γ on regressioonimudelites aga kasvanud ning väliskeskkonna hinnaarengu võimalik mõju Eesti

inflatsioonile on seega suurem. Samasuguse tulemuseni on jõutud USA andmete põhjal, kuid

euroala riikide vahel on siiski erinevusi.

VALITSEMISSEKTORI RAHANDUS

Valitsemissektori tulude ja kulude arengut mõjutab järgnevatel aastatel uue valitsuse eelarvepoliitika, mis on osaliselt prognoosi juba kaasatud. Prognoosi koostamise ajaks oli

avaldatud koalitsioonileppe tekst ning sellega

kaasnenud esialgne hinnang tuludele ja kulu-

dele, kuid paljud meetmed olid üldsõnalised või

alles planeerimisjärgus. Kuna poliitikaeeldusena

saame arvestada vaid nende plaanidega, mille

puhul on prognoosimiseks piisavalt informat-

siooni, jäid suurematest meetmetest välja näiteks

ettevõtete tulumaksu langetamine, autode regist-

reerimise tasu ning erisoodustuse muutmine,

finantsasutuste maks ja magusamaks, kulude

poolel mitu palgatõusu ning siirded omavalitsus-

tele. Siiski oli võimalik arvestada muutustega tulu-

ja sotsiaalmaksu süsteemis, aktsiisimäärades ja

ajastamises ning lisanduvate põllumajandus- ja

peretoetustega. Kokkuvõttes on prognoosis arvestatud uute meetmete otsene mõju eelar-vepositsioonile 2016., 2018. ja 2019. aastal

14 See hinnang põhineb koalitsiooni avaldatud esialgsel katteallikate tabelil.

vastavalt –0,3%, –0,2% ja –0,4% SKPst ning 2017. aastal on see neutraalne.

Prognoosist välja jäänud jooksevkulude ja -tulude koondmõju eelarvepositsioonile on suuresti neutraalne14, kuid lisanduv inves-teerimiskava suurendaks eelarvepuudujääki märkimisväärselt. Kui eeldada, et viimase

mahuks kujuneb umbes 300 miljonit eurot ning

see jaotub ühtlaselt 2018.–2020. aastale, ulatuks

selle mõju igal aastal ligi 0,5%ni SKPst. See võib

ka tähendada riigieelarve baasseaduse muut-

mist, kuna praegu on seadusega keelatud koos-

tada eelarve, mis on struktuurses puudujäägis.

2017. aastal toetab eelarvepoliitika majandus-kasvu kulude kiire kasvuga. Valitsemissektori

eelarve langeb järgmisel aastal puudujääki,

mis Eesti Panga prognoosi kohaselt ulatub

0,4%ni SKPst. Planeeritud kiire investeeringu-

kasv tuleneb Euroopa Liidu uue eelarveperioodi

vahendite kasutuselevõtust, millele lisanduvad

Riigi Kinnisvara ASi suurprojektid ja kohalike

40

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

omavalitsuste valimiste mõju. Lisaks kasvavad

sotsiaaltoetused – kõige suurem mõju on pere-

toetuste suurendamisel – ja valitsuse lõpptarbi-

mine, mida mõjutavad Euroopa Liidu eesistumi-

sega seotud lisakulud.

Valitsemissektori eelarve jääb prognoosi kohaselt 2019. aastani puudujääki, sest ehkki investeeringutest ja eesistumisest tulenev kulusurve 2018. aastal väheneb, kahaneb samal ajal ka maksukoormus (vt joonis 42).

Maksukoormust kahandab tööturu kohanemine,

mille tulemusel väheneb palgafondi osakaal

SKPs. Lisaks sellele nihutatakse maksukoor-

must kiirema kasvuga maksubaasilt aeglasema

kasvuga baasile, mis samuti pärsib maksutulu

kasvu. Maksumeetmete otsene koondmõju eelar-

vele on hoopis positiivne – tööjõu maksukoormus

väheneb 2018. aastal tänu uuele tulumaksu-

süsteemile, mis suurendab maksuvaba tulu ja

teeb piirmaksumäära astmelisemaks, kuid eelarve

tuludes kompenseerivad seda teise pensioni-

samba lisamaksete lõpetamine ning planeeritud

aktsiisitõusud. Kulude kasvu juhib prognoosi-

perioodi teisel poolel eeldus, et poliitika ei

muutu15.

Järgnevatel aastatel kasvab aktsiisi osakaal maksutulus, mis võib piirata automaatsete stabilisaatorite rolli majanduses. Praegu

prognoosi kaasatud meetmete tulemusel tõuseb

aktsiisi osakaal maksutulus 2019. aastaks üle 15%.

Aktsiisi puhul on maksubaasiks soetatud kogus

ühikutes ning hinna areng tulu suurust ei mõjuta,

mis tähendab, et ilma aktsiisitõusuta jääb maksu-

tulu kasv üldisest nominaalsest majanduskasvust

aeglasemaks. Seda võimendab aktsiisikaupade

negatiivne hinna-elastsus – aktsiisi üks eesmärk

ongi vähendada tarbimist. Teiseks ei reageeri

aktsiis majandusšokkidele niivõrd palju nagu näi-

teks käibe- või tööjõumaksud. Kogu koalitsiooni-

paketi mõju võib seda tegurit siiski vähendada,

sest rakendatav muutus tulumaksusüsteemis

suurendab maksuelastsust SKP suhtes.

Valitsuse võlakoormus prognoosiaastatel suureneb, sest jooksva puudujäägi ning planeeritud kapitalisüstide rahastamiseks on

15 Sellest tulenevalt tekib ka lahknemine rahandusministeeriumi prognoosist ja eelarvestrateegiast, mis näeb ette mitme kuluartikli jõulist kärpimist või kasvu piiramist. Eesti Panga prognoosis saame arvesse võtta vaid meetmeid, mis on piisava üksikasjalikkusega teada ning tõenäolised.

vaja lisavahendeid. Keskvalitsus kavatseb juba

järgmisel aastal rahastada negatiivset rahavoogu

osaliselt laenu abil. Ka järgnevatel aastatel kasvab

valitsemissektori võlg puudujäägi rahastamise

tõttu. Lisaks sellele suurendab prognoosi-perioodil

võlakoormust riigiettevõtete aktsiakapitali kasvata-

mine, millest enamik on planeeritud 2018. aastaks.

Seejuures tuleb arvestada, et uue valitsuse plaanid

võivad võlakoormust veelgi suurendada.

PROGNOOSIGA SEOTUD RISKID

Majanduskasvuga on seotud mitu riski, mis võivad seda aeglustada. Peale juba varase-

mast edasi kandunud geopoliitiliste probleemide

on mitmes riigis valimistega seoses kasvanud

poliitiline ebakindlus. Pärast USA presidendiva-

limisi on ebakindlus maailmamajanduse kasvu-

väljavaadete suhtes kasvanud, sest kaubandus-

suhted võivad liikuda suurema protektsionismi

suunas. Ka mitmes Euroopa riigis eelseisvad vali-

mised on suurendanud ebakindlust, sest nende

tulemused võivad ohtu seada majanduskasvu

elavdavate reformide elluviimise, mis on seni

niigi edenenud visalt. Eesti jaoks tähendaks see

oodatust halvemaid ekspordivõimalusi ja aegla-

semat majanduskasvu.

Välisturgude arengust sõltumata võib Eesti ekspordi kasvu prognoositust negatiivsemas suunas väärata tööjõukulude kasvust tingitud hinnapõhise konkurentsivõime halvenemine.

Joonis 42. Valitsemissektori eelarvepositsioon


-2%

-1%

0%

1%

2%

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

tsükliline komponentajutised meetmedstruktuurne eelarvepositsioonnominaalne eelarvepositsioon

prognoos

suht

ena

SK

Pss

e

41

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

Teiste tootmissisendite, näiteks energia oota-

matult järsk hinnatõus võib senisest tööjõuku-

lude kasvust põhjustatud konkurentsipositsiooni

halvenemist veelgi võimendada. Madalate intres-

simäärade, väikese investeerimisaktiivsuse ja

odava energia perioodil jõuliselt kasvanud palga-

kulusid on tööjõunappusega majanduses raske

allapoole korrigeerida ja see võib ahendada

paljude ettevõtete tegevusvõimalusi.

Ülekuumenemismärkidega Rootsi kinnis-varaturg on sarnaselt poole aasta taguse ajaga Eesti majanduse jaoks problemaatiline. Kui Rootsi kinnisvaraturul toimuks hinnalangus ja

sealne siseturg tõmbuks kokku, kahjustaks see

Eesti ekspordisektorit. Lisaks asuksid siinsed

pangad selle stsenaariumi korral tõenäoliselt laenu-

pakkumist piirama, mis investeeringute ja tarbimise

vähenemise kaudu aeglustaks majanduskasvu.

Eesti majandusprognoos eeldab tööjõu toot-likkuse kasvu kiirenemist, sest siis kiireneb ka majanduskasv. Viimastel aastatel kiratsenud

tootlikkuse kasvule peaks tõuke andma varem

vähenenud töötundide suurenemine, hõivepõ-

hise majanduskasvu ammendumine, kapitalima-

hukate tegevusalade majanduskasvu aeglustava

mõju lõppemine, uus investeerimistsükkel ja

rahvusvahelise majanduskeskkonna paranemine.

Kui need eeldused ei osutu piisavaks, siis võib

tootlikkuse ja majanduse kasv kujuneda prog-

noositust aeglasemaks.

Inflatsiooni jääb ettevaates mõjutama nafta hind maailmaturul, mis on seni osutunud väga heitlikuks ning on erinenud tulevikutehingute põhjal eeldatud hinnast. Energia hinna aren-

gule lisab määramatust võimalik jaotuskulude

suurenemine, mis võib puudutada nii gaasi- kui

ka elektritarne hinda. Viimastel aastatel vähe-

nenud ettevõtete kasumimarginaal on olnud

puhver palgakulude kasvu ja mitteinflatsioonilise

keskkonna vahel. Ei saa välistada, et kui majan-

duskasv kiireneb ja ebakindlus väheneb, otsus-

tavad ettevõtted hakata prognoositust jõulisemalt

kasumimarginaale ja kasumlikkust taastama.

Inflatsiooni kiirendav risk peitub võimaluses, et

alkohol kallineb rohkem kui rakendamist ootavate

aktsiisimäärade põhjal võiks eeldada, nii nagu

juhtus pärast eelmist aktsiisitõusu.

Käesolevat prognoosi võib muuta uue valit-suskoalitsiooni plaanide elluviimine. Seni

avaldatud meetmete põhjal hinnates on tõenäo-

line, et valitsuse eelarvepoliitika kujuneb järgne-

vatel aastatel ekspansiivsemaks, kui Eesti Panga

detsembriprognoosis eeldatakse. Prognoosist

välja jäetud meetmete hulgas on mitu tuluallikat,

mille teostumine pole veel kindel või mille rahaline

maht võib olla ülehinnatud. Eelnevale lisaks võib

eelarvet ekspansiivsemaks teha ja eelarve tasa-

kaalu halvendada koostamist ootav investeeri-

miskava. 2017. aasta prognoosiga seondub risk,

et järgmise aasta riigieelarvesse ei jõuta vajalikke

muudatusi teha. See puudutab eelkõige otsuseid,

mis eeldavad olemasolevate seaduste muutmist,

ning mille ajakavaga kaasnevad seetõttu juriidi-

lised piirangud. Maksumuudatuste edasilükku-

mine mõjutaks lisaks eelarvepositsioonile ka järg-

mise aasta majanduskasvu ja inflatsiooni.

Ekspansiivne eelarvepoliitika võib lühi-kest aega majanduskasvu kiirendada, kuid pikemas perspektiivis sõltuks majandus-kasvu kiirenemine lisainvesteeringute toot-likkusest. Kuna palgasurve on Eestis juba suur,

tekiks oht, et valitsuse lisastiimul vähendab Eesti

ettevõtete konkurentsivõimet ning pärsib ettevõt-

lussektori investeeringuid.

Eri institutsioonide koostatud prognoosid kahe järgmise aasta majanduskasvu kohta erinevad üksteisest võrdlemisi vähe. 2017.

aasta kasv jääb vahemikku 2,2%–2,6% ning

2018. aasta kasv vahemikku 2,5%–3,0%. Eesti

Panga prognoos neiks aastaiks on kõrgei-

mate seas, kuid see on osaliselt põhjustatud

erinevast kasvudünaamikast, sest selle aasta

majanduskasvu prognoos on uute andmete

laekumise valguses 1,0%ga kõige aeglasem.

Tarbijahinnaindeksi inflatsiooni väljavaadetes on

erinevused suuremad: prognoosid järgmiseks

aastaks jäävad 2,1% ja 2,8% vahele. Osa erine-

vusest langeb heitlike toorme hindade arvele,

kuid rolli mängib ka see, et varasemates prog-

noosides pole arvestatud uue valitsuskoalitsiooni

maksupaketiga. 2018. aasta tarbijahinnaindeksi

kasvuprognoosid koonduvad väiksemasse vahe-

mikku umbes 2,5% juures (vt tabel 4).

42

RA

HA

PO

LIIT

IKA

JA

MA

JAN

DU

S 4

/201

6

Tabel 4. Võrdlus teiste institutsioonide prognoosidega

SKP reaalkasv % Tarbijahindade muutus %

2015 2016 2017 2018 2019 2015 2016 2017 2018 2019

Eesti Pank 1,4 1,0 2,6 3,0 2,9 -0,5 (0,1*)

0,2 (0,9*)

2,8 (2,9*)

2,4 (2,7*)

2,0 (2,3*)

Rahandusministeerium 1,4 1,3 2,5 3,0 2,8 -0,5 (0,1*)

0,2 (0,9*)

2,7 (2,9*)

2,7 (2,9*)

2,6 (2,7*)

Euroopa Komisjon 1,4 1,1 2,3 2,6 0,1* 0,8* 2,6* 2,7*

IMF 1,1 1,5 2,5 2,9 3,1 0,1* 0,5* 1,4* 1,8* 2,0*

OECD 1,5 1,1 2,4 2,9 0,1* 0,8* 2,3* 2,6*

Consensus Economics 1,4 1,4 2,4 -0,5 0,3 2,1

SEB 1,4 1,3 2,2 2,8 0,1* 0,7* 2,4* 2,8*

Swedbank 1,5 1,3 2,4 2,5 -0,5 0,1 2,6 2,4

Nordea 1,1 1,7 2,6 2,7 -0,5 0,2 2,6 2,3

* Ühtlustatud tarbijahinnaindeks.Allikad: Eesti Panga detsembriprognoos 13.12.2016; rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 15.09.2016; European Com-mission. Economic Forecast. Autumn 2016. 09.11.2016; IMF, WEO, October 2016, 04.10.2016; OECD, Economic Outlook, November 2016, 28.11.2016; Eastern Europe Consensus Forecasts, November 2016; SEB, Nordic Outlook, November 2016, 22.11.2016; Swedbanki majandusülevaade 17.11.2016; Nordea majandusprognoos, 06.09.2016.

Rahapoliitika ja Majandus - Eesti Pank...Rahapoliitika ja Majandus on neli korda aastas ilmuv Eesti...

Documents

Transcript of Rahapoliitika ja Majandus - Eesti Pank...Rahapoliitika ja Majandus on neli korda aastas ilmuv Eesti...