Eesti 19 Sajandi I Poolel Ppt

EESTI 19. SAJANDI EESTI 19. SAJANDI ALGUSESALGUSES

Koostaja Kristi PõdraKoostaja Kristi Põdra

20102010

Väike-Maarja GümnaasiumVäike-Maarja Gümnaasium

Balti kubermangud Venemaa Balti kubermangud Venemaa impeeriumi koosseisusimpeeriumi koosseisus

Balti kubermangud Venemaa Balti kubermangud Venemaa impeeriumi koosseisusimpeeriumi koosseisus

BALTI KUBERMAN-

GUD

EESTIMAA KUBERMANG

LIIVIMAA KUBERMANG

KURAMAA KUBERMANG

Asukoht: PÕHJA-EESTI

Keskus:TALLINN

Asukoht: PÕHJA-

LÄTIKeskus:

RIIA

Asukoht: LÄÄNE-

LÄTI

Keskus:MIITAVI

(JELGAVA)

•Ava tv lk 55 ül 1

Elu Balti kubermangusElu Balti kubermangus

19. sajandi esimesel poolel elanikkonna 19. sajandi esimesel poolel elanikkonna enamus lätlased ja eestlased.enamus lätlased ja eestlased.

Baltisakslaseid 5% rahvastikustBaltisakslaseid 5% rahvastikust Veel oli juute, venelasi, rootslasi...Veel oli juute, venelasi, rootslasi... Valdav osa elas maalValdav osa elas maal Linnades ülekaalus saksakeelne Linnades ülekaalus saksakeelne

elanikkondelanikkond Suurimad keskused: Riia, Jelgava ja Suurimad keskused: Riia, Jelgava ja

TallinnTallinn


Tsaarivõimu esindajad Baltimaades: Tsaarivõimu esindajad Baltimaades: kindralkuberner ja kindralkuberner ja kubermanguvalitsusedkubermanguvalitsused

Nikolai I ajal tugevnes keskvalitsuse Nikolai I ajal tugevnes keskvalitsuse surve eesmärgiga ühtlustada surve eesmärgiga ühtlustada impeeriumi äärealasid:impeeriumi äärealasid: Piirati luteri kiriku eesõigusi (jäi lubatud Piirati luteri kiriku eesõigusi (jäi lubatud

usulahuks)usulahuks) Ametlik riigiusk vene õigeuskAmetlik riigiusk vene õigeusk Ametlik asjaajamiskeel- vene keelAmetlik asjaajamiskeel- vene keel


BALTI ERIKORD- isegi tugevnes tänu BALTI ERIKORD- isegi tugevnes tänu rüütelkondade ja linnade rüütelkondade ja linnade omavalitsusele:omavalitsusele:

Baltisakslased olid mõjukatel kohtadelBaltisakslased olid mõjukatel kohtadel Enamik kindralkubernere sai kohalike Enamik kindralkubernere sai kohalike

aadlitega hästi läbiaadlitega hästi läbi


1801. aastal troonile tulnud 1801. aastal troonile tulnud Aleksander I plaanis teha Aleksander I plaanis teha impeeriumis põhjalikke uuendusi.impeeriumis põhjalikke uuendusi.

Eesmärgiks oli piiritleda seadustega Eesmärgiks oli piiritleda seadustega selgemaks mõisnike ja talupoegade selgemaks mõisnike ja talupoegade suhteidsuhteid

Pärisorjus oli nö “out”. Keiser ja tema Pärisorjus oli nö “out”. Keiser ja tema lähikondlased olid nõus kaotama lähikondlased olid nõus kaotama selle vähemalt ühel osal impeeriumilselle vähemalt ühel osal impeeriumil

Talurahvareformi eelTalurahvareformi eel

Vabameelsus + valgustuslikud ideed Vabameelsus + valgustuslikud ideed Euroopas + Napoleoni sõdadeaegsed Euroopas + Napoleoni sõdadeaegsed ümberkorraldused= Balti aadlite ümberkorraldused= Balti aadlite majandusliku olukorra halveneminemajandusliku olukorra halvenemine

Talupoeg polnud töötulemusest Talupoeg polnud töötulemusest huvitatudhuvitatud

Selle saavutamiseks tuli talupoegade Selle saavutamiseks tuli talupoegade elu parendada ja nad pärisorjusest elu parendada ja nad pärisorjusest vabastadavabastada

TALURAHVA REFORMIDTALURAHVA REFORMID

1802- võetakse vastu esimene 1802- võetakse vastu esimene TALURAHVASEADUS (“Iggaüks...”):TALURAHVASEADUS (“Iggaüks...”): Talupojad saavad õiguse omada Talupojad saavad õiguse omada

vallasvaravallasvara Talupoeg saab talukoha põlise Talupoeg saab talukoha põlise

kasutamisõiguse kui kõik koormised ja kasutamisõiguse kui kõik koormised ja maksud on mõisa heaks makstud.maksud on mõisa heaks makstud.


1804- määratakse kindlaks eesti ja 1804- määratakse kindlaks eesti ja läti talupoegade koormiseläti talupoegade koormise Piiratakse mõisnike kodukariõigust Piiratakse mõisnike kodukariõigust

(Täielikult kaob see 1865)(Täielikult kaob see 1865)

Kodukariõigus- mõisniku õigus kohtuta Kodukariõigus- mõisniku õigus kohtuta karistada oma talupoegi ihunuhtluse või karistada oma talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestigalühiajalise arestiga


1816- talupoegade vabastamine 1816- talupoegade vabastamine pärisorjusest. Kuramaal 1817; pärisorjusest. Kuramaal 1817; Liivimaal 1819:Liivimaal 1819: Talupoeg polnud enam mõisniku omand- Talupoeg polnud enam mõisniku omand-

ta oli nüüd talurahvaseisusesta oli nüüd talurahvaseisuses Vabastatud talupoeg sai perekonnanime Vabastatud talupoeg sai perekonnanime

(priinimi)(priinimi) Maa jäi siiski mõisnikule. Talupoeg pidi Maa jäi siiski mõisnikule. Talupoeg pidi

seda nn vaba kokkuleppe alusel rentima seda nn vaba kokkuleppe alusel rentima ja tasuma selle eest teorendiga.ja tasuma selle eest teorendiga.


Talurahvareformide ajastu jõudis Talurahvareformide ajastu jõudis lõpule järgmiste seadustega lõpule järgmiste seadustega (Eestimaal 1856, Liivimaal (Eestimaal 1856, Liivimaal 1849/täiendati 1860):1849/täiendati 1860): Algas üleminek teorendilt raharendileAlgas üleminek teorendilt raharendile Talupojad said päriseksosta oma taluTalupojad said päriseksosta oma talu


Tänu reformidele pandi alus Tänu reformidele pandi alus MÕTLEVALE PEREMEHE kujunemiseleMÕTLEVALE PEREMEHE kujunemisele

TALURAHVA OMAVALITSUSTALURAHVA OMAVALITSUS

19. sajandi alguseni- mõis. Mõisa- ja ka 19. sajandi alguseni- mõis. Mõisa- ja ka külamaa oli kohtupiirkonnaks.külamaa oli kohtupiirkonnaks.

Esimeste talurahvaseadustega hakkasid Esimeste talurahvaseadustega hakkasid mõisa kõrvale tekkima talurahva kui mõisa kõrvale tekkima talurahva kui seisuse enda omavalitsus- seisuse enda omavalitsus- VALLAKOGUKOND. Loodi VALLAKOHTUD. VALLAKOGUKOND. Loodi VALLAKOHTUD.

Omavalitsuse otsused jõustusid siiski alles Omavalitsuse otsused jõustusid siiski alles pärast mõisniku kinnitamist. (1866- pärast mõisniku kinnitamist. (1866- vallareform mõisniku kontrolli alt vallareform mõisniku kontrolli alt vabanemine)vabanemine)

TALURAHVA OMAVALITSUSTALURAHVA OMAVALITSUS

Tekkis ühisvastutus talupoegadele:Tekkis ühisvastutus talupoegadele: Magasivilja varumineMagasivilja varumine VaestehoolekanneVaestehoolekanne

Magasiait- koht, kuhu andis iga aasta teatud Magasiait- koht, kuhu andis iga aasta teatud viljakoguse. Hädaajal sai sealt talupoeg siis viljakoguse. Hädaajal sai sealt talupoeg siis nn laenu võtta.nn laenu võtta.

VÄLJARÄNDAMISLIIKUMINEVÄLJARÄNDAMISLIIKUMINE

1840. aastate 1840. aastate algus- VILJAIKALDUS algus- VILJAIKALDUS JA NÄLG.JA NÄLG.

Baltsisakslasest Baltsisakslasest mõisinik kole paha! mõisinik kole paha!

VENEMAA kui VENEMAA kui imedemaa.imedemaa.

ISAKE KEISER kui ISAKE KEISER kui kõigi murede kõigi murede lahendaja.lahendaja.

USUVAHETUSLIIKUMINEUSUVAHETUSLIIKUMINE

1845- usuvahetusliikumine.1845- usuvahetusliikumine. Paari aastaga läks vene õigeusku ~60 000 Paari aastaga läks vene õigeusku ~60 000

eesti talupoega.eesti talupoega. Äkki saab maad ja ehk ka teokohustusest priiksÄkki saab maad ja ehk ka teokohustusest priiks

PETTUMUSPETTUMUS Talupoeg soovib taas usku vahetada, aga Talupoeg soovib taas usku vahetada, aga

kubermanguvõimud ei luba seda, sest see kubermanguvõimud ei luba seda, sest see on vahend:on vahend: impeeriumi äärealade venestamiseks impeeriumi äärealade venestamiseks Balti erikorra murendamiseks.Balti erikorra murendamiseks.

KULTUURKULTUUR

Eestis ja Lätis: Eestis ja Lätis: baltisaksa kõrgkultuur: seotud baltisaksa kõrgkultuur: seotud

Saksamaa suundumustegaSaksamaa suundumustega Talupojakultuur: hakkas rohkem Talupojakultuur: hakkas rohkem

euroopalikumaks kirjakultuuriks euroopalikumaks kirjakultuuriks muutumamuutuma

HARIDUSHARIDUS TARTU ÜLIKOOL taasavati 1802: TARTU ÜLIKOOL taasavati 1802:

kohalik haritlaskond hakkas kohalik haritlaskond hakkas kasvama, baltisakslaste ja kasvama, baltisakslaste ja välismaalaste sekka pääses ka mõni välismaalaste sekka pääses ka mõni üksik lätlane ja eestlane.üksik lätlane ja eestlane.

Gümnaasiumid (kubermangudesse)Gümnaasiumid (kubermangudesse) Kreiskoolid (maakonnalinnades)Kreiskoolid (maakonnalinnades) Talurahva jaoks enne vallakool ja siis Talurahva jaoks enne vallakool ja siis

kihelkonnakool ( 19 saj. III veerand)kihelkonnakool ( 19 saj. III veerand)

Joonistus Fr. Schlatri järele :Tartu Ülikool aastal 1845

VAIMUELU ELAVNEMINEVAIMUELU ELAVNEMINE

Baltisakslaste haritlastel oli huvi Baltisakslaste haritlastel oli huvi eestlaste ja lätlaste keele ja kultuuri eestlaste ja lätlaste keele ja kultuuri vastu:vastu: avaldasid ilukirjandust (ilmalikku);avaldasid ilukirjandust (ilmalikku); avaldasid ajalehti;avaldasid ajalehti;

““Tarto maa rahwa Näddali-Leht”Tarto maa rahwa Näddali-Leht” 18061806 Tartu-murdesTartu-murdes

asutasid seltse;asutasid seltse; Tegid koostööd Eesti soost haritlastega (neid Tegid koostööd Eesti soost haritlastega (neid

oli vähe, peamiselt rahvakoolide õpetajadoli vähe, peamiselt rahvakoolide õpetajad

Liiwlandi Marahwa Säedus. Liiwlandi Marahwa Säedus. Eddimänne jaggo.Eddimänne jaggo.Tarto-linan 1820.Tarto-linan 1820. lõunaeesti lõunaeesti keeles.keeles.

Liiwlandi Marahwa Säedus. Liiwlandi Marahwa Säedus. Teine ramat Tarto-linan 1820.Teine ramat Tarto-linan 1820.

Liiwlandi Marahwa Säedus. Liiwlandi Marahwa Säedus. Kolmas jaggo.Kolmas jaggo.

Eesti 19 Sajandi I Poolel Ppt

Education

Transcript of Eesti 19 Sajandi I Poolel Ppt