“Kolm musketäri”

Alexandre Dumas

Prantsuse kirjanik Alexandre Dumas (1803-1870)

• oli üsna viljakas draamakirjanik, kuid eriti populaarseks on ta saanud oma ajalooliste seiklusromaanidega.

• A. Dumas kujutab oma romaanides tähtsaid ajaloolisi sündmusi:

kodusõda katoliiklaste ja hugenottide vahel, Pärtliöö sündmusi («Kuninganna Margot»),

Richelieu valitsusaega («Kolm musketäri»), Fronde'i liikumist («Kakskümmend aastat hiljem»), Napoleoni 100 päeva ja teist restauratsiooni («Krahv Monte-

Cristo»).

• Kuigi Dumas kasutas üsna meelevaldselt fakte, on tema romaanid siiski väga köitvad. Seda eriti seetõttu, et tema kangelaste elu on väga sündmusterikas, täis kõikmõeldavaid seiklusi, kohtumisi, duelle, võite, hädaohte ja põnevaid intriige.

Dumas' populaarseim romaan tema ajalooliste seiklusromaanide seerias on

«Kolm musketäri».Põhiallikaks oli ühe vähetuntud autori 1701. a. Hollandis

ilmunud teos «Härra d'Artagnani, kuninglike musketäride esimese roodu

kaptenleitnandi memuaarid, mis sisaldavad hulgaliselt Louis Suure

valitsusaja era- ja salaasju».

Nii d'Artagnan kui ka tema kolm

sõpra, Athos, Porthos ja Aramis

on tõepoolest kunagi eksisteerinud.

On teada, et nad pärinesid

aadliperekondadest ja et nad

kõik olid musketärid.

“Kolm musketäri” Musketäridest saavad tollase

kauni, vapra ja kergemeelse

Prantsusmaa sümbolid, mis

maalivad silme ette kangelaste

tulipäise tahtekindluse, hoopleva

jõu, aristokraatliku melanhoolia,

galantse ja peene elegantsi

kui prantslaste neli peamist iseloomujoont.

Oma romaanis esitleb Alexandre Dumas lugejale nelja kangelast – d’Artagnani, Athost, Porthost ja Aramist – kui prantsuse hingelaadi tunnetust.

Prototüübid

Athos ja Aramis (Aramitz) olid musketärikapten de Tréville’i (Troisville’i) sugulased, Porthos (Porteau) aga d’Artagnani isa naaber.Ükski neist ei mänginud kangelase tegelikes seiklustes vähimatki rolli.

Peakangelase kolm sõpra, Athos, Porthos ja Aramis on tegelikult elanud mehed ja kõik pärit Bearni provintsist, nagu ka d’Artagnan.

Kõnesoleval ajal tegutses tõepoolestka Mileedi. Ta polnud küll häbimärgistatud, kuid täitis diplomaatilisi(sala)missioone ja osales intriigides.

Tõenäoliselt oli ta krahvinna Carlisle (Eestis juba aastaid militaar-inglise keelt õpetava lordi, krahv George Carlisle’i) kauge eellane.

D’Artagnan oli tõepoolest kardinal Giulio Mazarini (Richelieu) soosik ja salaülesannete täitja.

ATHOS

Dumas' teoste põhjal on

Athose täielikuks nimeks

Olivier d'Athos de la Fère, kelle eluaeg jääb

vahemikku umbes 1595–1661. "Kolmes musketäris“

on La Fère'i krahv Athos d´Artagnani ja veel kahe

musketäri, Aramise ja Porthose sõber. Athos on

seltskonnast kõige vanem ja tal on sünge minevik,

mis seob teda mileedi de Winteriga. Oma

minevikumured uputab ta tavaliselt alkoholi.

Teatud määral põhineb Athose tegelaskuju musketär Armand d´Athosel (umbes 1615–1643). Athos tapeti 1643.a 21.detsembril tänavavõitluses Pariisis ja on maetud äärelinna kalmistule. Tegelase nimi on võetud ilmselt Athos-Aspise valla järgi Lõuna-Prantsusmaal

Gaskoonias.

PORTHOS Isaac de Porthau

(ka Portau või Portaut;

sünd 30. jaanuar 1617 – surn 13.juuli 1712) oli Gascone´i must musketär 17. sajandi

Prantsusmaal nagu ka tema vend Jean. Ta

oli musketäride kapteni de Troisville´i ja

Armand d´Athose nõbu. Läks

haavatasaamise pärast 1635.a erru ja oli

Cascone´is relvalao ülem.

1642. lahkus ta musketäride kaardiväest.

Erru minnes Porthos abiellus ja tal oli kaks poega: Arnaud ja Jean. Pärast isa surma 1654 võttis ta üle parlamendisekretäri koha Béarnis. Isaac de Porthau suri 95. eluaastal 1712.a juulis ja on maetud Chapelle du Saint-Sacrement´i Saint-Martinis.

Dumas pidas Porthose kuju luues silmas oma isa.

Dumas raamatukangelasena sureb Porthos esimesena.

ARAMIS

Henri, Seigneur d'Aramitz (sünd 1620 – surn 1655 või 1674) oli Gasconi abee, hugenot ja kuningliku kaardiväe must musketär 17.sajandi Prantsusmaal. Henri d'Aramitzi onu oli musketärikapten de Tréville (Troisville), kes kutsus. Ka Henry isa Charles d'Aramitz teenis kuni oma isa surmani Pariisis kuninglikus kaardiväes.

Henry Aramitz abiellus

Jeanne de Béarn-Bonnasse´iga

16. veebruaril 1650 ja tal oli kaks

poega (Clement ja Amant) ja üks

tütar. Pärast isa surma1648

lahkus ta kuninga kaardiväest ja

võttis üle abbé kohustused

Béarnis. Tema surma aeg pole

teada ja pakutud on 1674 või

1655.

Charles Ogier de Batz de Castelmore, tuntud kui d'Artagnan

D'Artagnan sündis 1611.a Edela-Prantsusmaal Lupiacis Castelmore`i lossis Bertrand de Batzi (de Baatz) peres.

Lupiac

Fotod autori erakogust

Fotod autori erakogust

Castelmore`i loss ja mälestustahvel Lupiacis

Fotod autori erakogust

Mõisauksed, mis alati on jäänud soovijaile suletuks, sedapuhku siiski avanesid ja de Batzi pärija ning Castelmore`i omanik andis loa erakorraliseks lühivisiidiks. Fotod autori erakogust

Mõisasse pole kunagi uudistajaid lubatud ja kogu maja

ilmutab lagunemise, kuid ka iidse

ajastu hõngu.

Fotod autori erakogust

Tõeline sajandite muutumismäng toimus lossi köögis

Fotod autori erakogust

Ainukordne võimalus – hoida käes ehtsat d`Artagnani mõõka, mis jõudis kodumõisa tema surmapaigast Maastrichtist Fotod autori erakogust

Tulipäine noor gaskooni aadlik d’Artagnan lahkub isakodust, varustatuna kolme kingitusega, milleks on viisteist eküüd, kollakat värvi setukas ning kiri musketäride kaptenile härra de Tréville’ile.

Fotod autori erakogust

Lisaks kingitustele on d’Artagnanil kaasa võtta gaskoonlase ülemäärane uhkus, meeletu soov saada kuninga musketäriks ning äärmine tulipäisus, isegi mõtlematu vaprus, mis viib ta ühest peadpööritavast seiklusest teise.

D’Artagnan liitus kahekümneaastaselt

kuninglike musketäridega. Tema kaaslasteks

said musketärid Athos, Porthos ja Aramis. Ta

teenis kuningas Lous XIII ja määrati 1658. a-l

Louis XIV poolt musketäride kapteniks.

Charles de Batz de Castlemore d’Artagnan langes 25. juunil 1673. aastal Maastrichti piiramisel

Prantsuse-Hollandi sõja ajal. Prantsuse ajaloolase Odile Bordazi sõnul maeti Dumas

romaanist tuntud musketär hukkumiskohast mõned kilomeetrid eemal olevasse

Püha Peetri ja Pauli kirikusse Wolderis

Põrguväravad Maactrichtis

dArtagnani kiri 1672

Surm tabas musketäride kaptenit dArtagnan`i Maastrichti piiramisel Põrguväravate juures oma musketäride eesotsas tormijooksule minnes 1673.a

D’Artagnan andus ülima püüdlikkusega teenistusele,

tahtis teha karjääri, kuid ajastu rohkearvulistes

õukonnaintriigides – isegi talle antud politseilik-

vangivalvurlike ülesannete täitmisel – jäi musketär üdini

aumeheks ega määrinud oma käsi ega au.

Loe: A. Dumas “Kolm musketäri”

J.-C. Petitfils “Tõeline d’Artagnan”

Kasutatud materjal: A. Dumas “Kolm musketäri”,

A. Maurois’ romaani “Kolm Dumas’d”

http://en.wikipedia.org/wiki/D'Artagnan_Romances

dingogames.com, cafleurebon.com

http://en.wikipedia.org/wiki/Charles_de_Batz-Castelmore_d'Artagnan

timemarcheson.wordpress.com