Kontaktandmed:

Kerese 14, 20304 NarvaTel.: 35 60608Faks: 35 61911college@narva.ut.eehttp://www.narva.ut.ee

Tartu Ülikooli Narva Kolledz

November 2011

Kallis Tudeng!Ära karda oma probleemidest rääkida.

Kui Sul on küsimus, siis võid julgesti pöör-duda üliõpilasesinduse poole.

Kas Sul on olemas huvitavad ideed ja et-tepanekud? Ei tea kuidas neid ellu viia? Siis võid jällegi meie poole pöörduda. Üliõpila-sesindus on alati valmis Sulle appi tulema. Tudeng saab ju hästi teisest tudengist aru.

Ootame Sinu kirju! Meie e-posti aad-ress: sovet@narva.ut.ee. Me oleme alati valmis Sinuga suhtlema reedeti kell 16:00 ruumis nr 309.

Alma mater esmakursuslaste pilgu läbi

Oktoobri teisel poolel kü-lastasid Tartu Ülikooli Nar-va Kolledži esmakursuslased meie riigi kultuuri- ja teadus-keskust – Tartu linna.

Tartu sai oma populaarsuse Tartu Ülikoo-li tõttu, mis on üks vanimaid ülikoole Euroo-pas. Seega on linna elu põhjustatud erinevatest riikidest tulnud tudengitega. Esmakursuslas-te visiidi peaeesmärgiks oli tutvuda Tartu Üli-kooli elu, ajaloo ning raamatukoguga, kuhu on koondatud palju erinevaid raamatuid nii üli-õpilaste kui ka linna elanike jaoks. Peale selle oli neil võimalus teada saada edasistest õppi-misvõimalustest oma erialal.

Tudengitele räägiti huvitavat infot ülikoolist, peeti loeng ülikooli aulas ning korraldati ekskur-sioon muuseumis, mis asub ülikooli peahoones. Esmakursuslastel oli ka vaba aeg, et linnas ringi jalutada ning külastada raamatukogu, kus neile selgitati raamatute kasutamistingimusi. Päeva lõ-pus tutvusid tudengid linna ajaloo ning vaatamis-väärsustega. Pole kahtlust, et kõik esmakursusla-sed jäid selle õpetliku eksursiooniga rahule!

Julija Dikopavlenko, Veera NikolajevaNoorsootöö – I

Tõlkis Anton KotšerjaginHumanitaarained mitmekeelses

koolis - II

Ühel augustkuu päeval sain Saratovist teate, et neil ava-liku halduse instituudis kor-raldatakse üliõpilaskonve-rentsi. Eelmisel kevadel käi-sid mõned üliõpilased Sarato-vist Narva kolledži üliõpilas-konverentsil ja nüüd kutsu-ti osalema nende juurde. Ku-na võimalus sõita oli, siis sai mindud.

Kokku olin Venemaal nädal aega. Sellest nä-dalast neli päeva kulus sõitmisele. Bussiga St. Peterburgi ja sealt rongiga rohkem kui ööpäe-va pikkune sõit juba Saratovisse. Päris oma-pärane, pole kunagi rongiga nii pikka vahe-maad läbinud.

Viibisin Saratovis kokku kolm päeva. Osa-lejaid konverentsil oli peale Venemaa veel ka Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hollandist. Ise esi-nesin konverentsil ettekandega kohalike oma-valitsuste arengukavade koostamise ja avalik-kuse kaasamise teemal. Hollandi külaline aga tegi ettekande venekeelest kui võimalikust EL ametlikust keelest. Üheaegselt käis töö korra-ga kuues sektsioonis ja mina kuulsin veel et-tekandeid sellistel teemadel nagu kohalik üli-õpilasajaleht ja looduskaitse. Huvitav oli see, et vene tudengite seas oli populaarne poliiti-lise marketingi teema.

Lisaks konverentsile sain veel kaks korda esi-neda kohalike tudengite ees, kes erialaselt õp-pisid laiemalt avalikku haldust ja kitsamalt ko-haliku omavalitsuse temaatikat. Mõlemad koh-tumised olid umbes 45 minuti pikkused ja mõ-lemal korral oli mul umbes 20 kuulaja ringis. Ühes loengus tuli rääkida natuke Eesti sot-siaalsfäärist, teisel juhul täidesaatvast võimust. Tudengid olid energilised, positiivselt meeles-tatud ja uudishimulikud, esitades päris palju küsimusi. Ma siis püüdsin neile nii hästi kui võimalik vastata, vastavalt sellele kuidas tead-

mised ja venekeele oskus lubasid. Lisaks sel-lele sai räägitud ka meie omast üliõpilaskon-verentsist ja loodan, et sealt on meile ka osa-lejaid tulemas.

Peab veel ütlema, et nii nagu ma asjadest aru sain, käib ka Vene kõrgharidusmaasi-kul reformimine, mille tulemusena kooli-de arvu vähendatakse. Nii on selle tulemu-sena alles hiljuti veel iseseisev „Поволжкая Академия Государственной Службы имени П. А. Столыпина“ muutunud osakeseks suu-remast masinavärgist nimega „Поволжкий Институт имени П.А. Столыпина филиал Ро с сийской Ака демии Нар одног о Хозяйства и Государственной службы при Президенте РФ“. Aga tudengid kutsuvad kooli lihtsalt PAGS. Instituudis, kus ma käi-sin, õpib pea 12 000 üliõpilast. Saratov ise aga on suur ülikoolilinn, seal on neid mitu. Tore on, et meie eelmise aasta konverentsi külalis-tel Saratovist läheb samuti kenasti. Kaks neist töötavad algajate õppejõududena, üks kirju-tab oma lõputööd.

Natuke sain ka linna näha ja Volga jõele pil-gu heita. Kesklinn näeb täitsa kena välja. Keset linna on pikk jalakäijate tänav nagu Tartus, mis on ääristatud erinevate äride, poodide ja söö-gikohtadega. Elamuseks oli ka Võidu pargi kü-lastamine, mis asub kõrgendikul ja kust avaneb linnale uhke panoraamvaade. Pargi teeb huvi-tavaks veel sinna rajatud rahvaste küla, kuhu on ehitatud majad rahvaste stiilis, keda Sara-tovi piirkonnas leidub. Nii mõnigi maja pole aga enam maja, vaid lossi nime väärt.

Tänan omalt poolt väga Katri Raiki, Tatjana Babanskajat, Alisa Lannot, ilma kelleta poleks see reis toimunud ja dokumendid ettevalmis-tatud. Tänan ka Aet Kiisalt ja Ingrit Zolotovi reisinõuannete eest.

Martin Järv, Narva Kolledži Üliõpilasesinduse

esindaja Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduses

Meie inimesed Saratovis!

Sektsioonis «Poliitiline kommunikatsioon»

osalejad tunnistustega

November 20112

Alo LõokeTartu Ülikooli Narva Kolledži õppederek-tor al. 20113 fakti enda kohta, mida ise-loomustavad Teid kolledži töötajana.

Mulle meeldib, kui mu töö on mulle nau-ding.Tahan iseendas ja enda kõrval näha aren-gut ja ambitsioonikust. Osata iseendale väl-jakutseid luua, kui tsiteerida klassikuid meie enda majast.

Mulle meeldib, kui asju tehakse hingega. Te-gijateks ikka inimesed, mitte raha. Me ei tohi olla treenitud šaakaliteks, vaid ka inimlik pool peab alles jääma.

Olen pigem andja, kui saaja. Ma ei oska öelda ei, pigem lendan ikka uutesse väljakut-setesse.

Töötajana ja niisama inimesena olen val-mis endast suutlikkuseni andma, et meie kesk-kond oleks mõnus nii tudengile kui ka tööta-jale. Kolledži töötajatelt ootan tudengikesk-sust, tudengitel palun jõuliselt sekkuda õppe-töö arendamise küsimustesse. Ja muidugi tu-leb seda ka nautida. Missugust raamatut Teie soo-viksite üliõpilastele lugemi-seks?

Esimene soov on see, et ikka jõuaks raama-tuni. Ise olen ka natuke kaootiline või hüplik lugeja. Kord tuleb see soov jälle peale, siis jäl-le ununeb. Siis jälle avastan, et näe oleks ikka bussis/rongis/lennukis raamat kaasas olnud, siis ei peaks eesistuja kukalt või lihtsalt pilvi

vaatama. Ka pilvi tuleb vahel vaadata. Narva kolledži kollektiivis muidugi mitte-

lugemiseks kohta pole, sest juba Sinu esime-sel tööpäeval on üks teemadest loetav raamat või lambi olemasolu/mitteolemasolu voodi ko-hal, et ikka lugeda saaks.

Viimasena sattus mu nina Mihkel Muti raa-matu “Elu allikas” vahele. See oli nii eluline ja sisaldas meeletult kujundeid, et tundsin ennast ka Tartu üliõpilasena ja tundsin ennast justkui ülikooli peahoones olevat.

Kindlasti saab minust sage külaline meie raamatukogus. Missugune on Teie arvates ideaalne tudeng? Kas neid on?

Oskan vaid öelda mõne omaduse, mida mi-na tahan tudengis näha.

Kindlasti tahan näha, et tudeng pingutab. Õppimine on POP ja lihtsalt äraelamisega kaugele ei jõua. Olgem avatud teistele kultuu-ridele, keelele, keskkonnale, kaasüliõpilastele, narvakatele. Narvas õppides on võimalik saa-da uskumatut lai kultuuriline taust. Hea hari-dusega, mitmekeelse ja multikultuursena oled Sa kindlasti hinnatud. Ärgem üht või teist keelt kartke. Ja kui miski mure on, siis tasuks sellest ka rääkida. Kui on õppetööga seotud küsimus, siis tulge ja öelge kasvõi kohe mulle. Kindlas-ti leiame lahenduse. Õppimise ajal ei tohi ära unustada ka tudengielu. Teie elumoto

Ära kaota usku ega iseennast!

Anton Kotšerjagin, 20 aastat vanaAastal 2010 lõpetas Narva Humanitaargüm-naasiumiKolledžis alates 2010. aastastÕpib erialal ”Humanitaarained mitmekeel-ses koolis”, II kursus3 fakti endast:

Olen väga aktiivne inimene, tavaliselt ajab see mõnesid inimesi marru. Mulle meeldib täpsus ja konkreetsus ning tavaliselt nõuan seda ka teistelt inimestelt. Vaatamata mõne-de arvamusele olen väga sõbralik ja lahke ini-mene J.Mis on Sinu hobid, saavutused?

Hobidest on raske rääkida, kuna mingit kindlat hobit mul ei ole. Arvatavasti kuu-luvad nende hulka keelte õppimine ja vaba-tahtlikkus. Ma osalen hea meelega ürituste korraldamises, kuna saan aru, et see on kasu-lik nii minu kui ka teiste jaoks. Üritust kor-raldades saan ma kogemuse ning võimaluse tutvuda uute inimestega, nendega mõnusalt aega veeta. Kui ma õppisin koolis, siis osale-sin väitlustes ning loodan tulevikus panusta-da väitluste arengule ka Narva Kolledžis. Kui rääkida saavutustest, siis mainiksin seda, et kuulusin Narva Noorteparlamendi koossei-su. Praegu olen Narva kolledži üliõpilasesin-duse aseesimees ning kolledži tuutor.Sinu tudengielu Narva Kolled-žis, milline see on?

Päris tavaline tudengielu – midagi ei jõua te-ha, kuid suudan kõik lõpuni viia. Tudengi elu sõltub ainult tudengist enesest, kuivõrd edu-

kalt ta saab sisustada oma igapäevast elu eri-nevate huvitavate asjadega. Minu arvates, tu-leb minul see hästi välja. Sinu elumoto

Ära kunagi lase mööda juhust teha või öel-da midagi, mida sa õieti soovid! Mida sooviksid tudengitele?

Siin ma võiks soovida väga palju asju.

Praegu aga soovin ainult kahte. Eelkõige, vir-guge ometi, unekotid! Palun, hakake mida-gi tegema! Ainult teist sõltub see, mis tun-dega te iga päev kolledži tulete! Ja teiseks, suhtuge positiivselt oma ellu ning hakake rohkem naerma, sest teie tudengielu peab olema kõige meeldejäävam aeg teie elus. Edu ja jaksu!

l Saame tuttavaks!

November 2011 3

Narva Kolledžis toimus vä-ga edukalt „Eesti inimaren-gu aruanne 2010/2011“ pre-sentatsioon. Sellest üritusest võtsid osa peamiselt tuden-gid, õpilased, koolide direk-torid, kohaliku omavalitsu-se ametnikud ning kõik need, kes olid oma kodumaa aren-gust huvitatud. Peakülalis-teks olid Marju Lauristin ja Peep Mühls. Tahaks rõhuta-da, et niisugune presentat-sioon toimub Narva Kolledžis juba teist korda.

Tutvustuse eesmärgiks on esitada külalistele ülevaatlikku infot Eestimaa arengust. Oli

võimalik saada endale raamatu Eesti arengust aastal 2011, mille peatoimetajaks on Marju Lauristin. Raamatut koostasid autorid nii Eestist, Lätist, kui ka Leedust.

Aruandes on esitatud analüüside tulemused, mis hõlmavad meie elu selliseid aspekte nagu elukvaliteet, demokraatia areng, haridus, rahvatervis, majandusareng, keelepoliitika ning inimeste hinnang riigi arengu kohta. Aruannet võib kindlasti peeta tähtsaks, kuna see oli tehtud analüüsi põhjal, mille käigus võrreldi kolme riiki näitajaid Euroopa Liidu näitajatega.

Pärast kahte presentatsiooni sai igaüks esitada küsimusi.

Almaz Rustamova Kohaliku omavalitsuse korraldus – III

Tõlkis: Anton Kotšerjagin

Eesti inimarengu aruannest

Koolivaheaeg — uute emotsioonide aeg Oktoobrikuus oli kõikidel Ees-timaa õpilastel vaheaeg. Nad kogusid jõudu ja entusias-mi selleks, et uues veerandis huviga õppida.

Tartu Ülikooli Narva kolledž otsustas korraldada õpilastele koolivaheajal nii meelelahutusliku kui ka arendava programmi. Narva kolledži üliõpilasesindus viis läbi «Mafi a» rollimängu turniiri, milles võtsid osa tudengid ja Narva koolide õpilased. Mängus oli kaks võitjat, nendeks osutusid Pähklimäe gümnaasiumi õpilased.

Samuti toimus Narva kolledžis lahtiste uste päev. Õpilaste jaoks korraldati loengud riigieksamiteks ettevalmistamisest, nimelt eesti keele teise keelena ja inglise keele eksamitest. Õpilastele räägiti eksamite struktuurist ja sellest, kuidas on vaja ette valmistuda. Eesti keele eksamist rääkis Natalja Vergun Narva linnavalitsuse kultuuriosakonnast, inglise keelest rääkis Narva kolledži õppejõud Olga Orehhova. Tudengite ja kolledži elust jutustas aga üliõpilasesindus.

Vaheaja lõppüritusena ootas õpilasi intellektuaalne mäng «Mis? Kus? Millal?». Osalejate jaoks olid ettevalmistatud küsimused erinevatest valdkondadest. Selles mängus oli igaühel võimalus näidata oma teadmisi ja meeskonnatöö oskust.

Nädala kokkuvõtteks võib öelda: isegi kui sa korraldad hästi üritusi, sõltub kõik siiski osalejatest ja nende arvust. Kutsun teid kõiki, nii õpilasi, kui ka meie kolledži tudengeid, olla aktiivsemad. Kõik mida planeeritakse ja korraldatakse meie haridusasutuses on ju tehtud eelkõige teie jaoks!

Veera Knjazeva, TÜ Narva Kolledži üliõpilasesindus

Inimene ei saa elada ning toimida ilma toe ning suht-lemiseta. Seega ei saa ükski organisatsioon toimida ilma vastastikuse abi ning koos-tööta. Oktoobris võttis Nar-va Kolledži üliõpilasesindus osa Tartu Ülikooli üliõpila-sesinduse poolt korraldatud seminarist. Koos meie esin-dajatega osalesid seminaril ning jagasid oma kogemusi nii Pärnu Kolledži kui ka Vil-jandi Kultuuriakadeemia üli-õpilasesindused.

Seminari esimesel päeval oli korraldatud väike loeng teemal „Õppimise kvaliteet“, mille pidas loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dotsent Mart Noorma. Hiljem arutati t ö ö r u h m a d e s k õ i k i d e k o l l e d ž i t e üliõpilasesinduste tööd. Kokkuvõtet tehes oli ilmselge, et üliõpilasesindustel on samasugused probleemid. Lisaks sellele rääkisid esindajad traditsioonilistest üritustest oma asutustes

ning jagasid oma nippe, kuidas kõike hästi korraldada. Teemal „Majandus ja areng“ esines ka Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse esimees Alo Lõoke.

Teisel päeval pakuti meile suurepärase võimaluse näha, kuidas toimub Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse koosolek, kuidas võetakse vastu otsuseid, kuidas toimub hääletamine ning kokkuvõte.

Lõppkokkuvõtteks tuleb märkida, et kõikide kolledžite esindused on üks suur pere. Seega on vaja aidata teineteist probleeme lahendamisel. Kõik üliõpilasesindused pooldasid kontakti loomist ning nõustusid, et tuleb pöörata rohkem tähelepanu õppimisprotsessi kvaliteedile.

Me tulime Narva tagasi suure teadmiste ja emotsioonide pagasiga. Toimunud seminar aitas meil aru saada sellest, mida meil õnnestus teha ning mis suunas peaks veel töötama paremate tulemuste saavutamiseks. Eelkõige on vaja soovi ning julgeid inimesi, kes saaksid aktiivselt osa võtta!

ÜliõpilasesindusTõlkis: Anton Kotšerjagin

Üliõpilasesindus iseenda, Tartu ja uue kogemuse kohta

November 20114

No

vem

bri

s Teid

oo

tab

:

02.11.11 Suitsutamisvaba päev08.11 Kinoõhtu 10.11 Debatt «Riigiasutused peaks asuma ka väljaspool

Tallinnat» 14.11.11 Kinoõhtu

14.11 – 18.1114.1115.1116.1117.1118.1118.11

Spordi nädalJalgpallPiljard

VõrkpallPaintball

Male ja SudokuPidu „Studioosuses”

14.11 – 20.11 Heategevuse päev Kodanikupäeva raames30.11.11 «Alias» turniir

Vabatahtlike ühen-dus «Sebra» kutsub kõiki huvilisi vanuses 15-26 aktiivselt osa võtta unustamatus, emotsionaalses pro-jektis «Foorumtea-ter»!

Foorumteater on loominguli-ne meetod. Sellel on väga lai ka-sutussfäär, alates noorte kuritege-vuse ennetamisest kuni ökoloogia temaatikani.

Foorumteatri põhieesmärk on näidata ühiskonnale, et parema tuleviku ehitamise jaoks on igat inimest vaja; seletada inimestele, et riigi sotsiaalne olukord sõltub väga tihti nendest endist.

Sellest põnevast projektist on osa võtnud ka Narva kolledži tu-dengid. Oktoobrikuu alguses kü-lastasid mõned aktiivsed noor-mehed ja neiud kahepäevast se-minari «Foorumteater», mis toi-mus Laagnas.

Etenduste tehnoloogia näeb et-te pealtvaatajate aktiivset osale-mist koos näitlejatega, üritades leida probleemidele alternatiiv-set lahendust, omandades sellega aktiivset isikliku initsiatiivi väl-jenduse oskust.

Antud projekti raames on või-

malik käsitleda järgmisi teemasid: teiste kultuuride vastu tolerantsu-se kujundamine; konfl iktid peres, õpetajatega või vanematega; HIV/AIDS ennetamine, perevägivald ja palju muud.

Selle projekti läbiviimine osutus võimalikuks tänu Euroopa Liidu, Euroopa kolmandate riikide ko-danike integratsiooni fondi, Kul-

tuuriministeeriumi ning Integrat-siooni ja migratsiooni sihtasutuse «Meie inimesed» toetusele.

Projekti lisainfot saab vaadata koduleheküljel: www.3ebra.ee

Vabatahtlike ühenduse «Seb-ra» informatsioonil

Vitali Kiselev,Noorsootöö – I

Foorumteater — interaktiivne rühmatöö meetod

Narva Muuseum näitab keelt

Ajalehe toimetusToimetaja: Jana KondrašovaAutorid: Veera Knjazeva, Mihhail Panšin, Oksana Rikkinen

Eesti keele korrektor: Martin JärvTõlkijad: Anton Kotšerjagin, Anna Garanina, Olga Andreitšuk, Ksenia JankevitšKüljendaja: Ruslan Džurgenov

Küsimused-vastused

Mis dokumendid on vaja esi-tada majandusliku toetuse saa-miseks?

Õppetoetuste taotlemise, mää-ramise ja maksmise tingimused ja kord http://www.ut.ee/et/op-pimine/uliopilasele/toetused/op-petoetus#2

Natalia Kravtšenko,TÜNK

õppekorralduse spetsialist

Kuhu, või kelle poole tuleb pöörduda kui tudengil tekki-vad probleemid mingi aine või õppejõuga?

Esimesena võiks ikka sellesama õppejõuga rääkida ja koos lahen-dust otsida. Kui aga on probleem suurem, siis võiks pöörduda prog-rammijuhi poole. Abiks on kind-lasti ka õppekorraldusspetsialis-tid. Alati võib ka õppedirektori poole pöörduda. Mure korral tu-leks kindlasti reageerida, et lahen-dus leida. Olen kindel , et kolledžis on kõik valmis Sind ära kuulama ja aitama lahendust leida.

Alo Lõoke,TÜNK õppedirektor

„Millised on eesti keele murded? Kuidas kõlab eesti keel sakslase ja venelase suust? Millisel viisil ja mis vahendite abil on keelt eri ae-gadel üles tähendatud, milliste va-hendite abil säilitud?“ – vastuseid nendele ja mõnele muule küsimu-sele oli võimalik saada näituselt „Muuseum näitab keelt“.

17. oktoobril külastas Narva Kolledži üliõpilaste rühm aine „Eesti keele foneetika“ raames Narva muu-seumi selleks, et leida vastused ülalpool mainitud kü-simustele. Näitus oli korraldatud Eesti Rahva Muuseu-mi poolt, Haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Keele Sihtasutuse ning Eesti Kultuurkapitali toetusel.

Tuleb mainida, et näitus oli mõeldud mitte ainult

nö „keele spetsialistide“ jaoks, kuid ka eesti keele õp-pijate, eesti keelest huvitatud inimeste jaoks. Kuna keel on pidevalt arenev süsteem, siis tuleb seda ar-vestada. Näitusel oli võimalik kuulda erinevaid eesti keele murdeid ning ka seda, kuidas sakslane ja vene-lane räägivad eesti keelt. Peale selle oli huvitav jälgida eesti keele arengut läbi aegade. Näitus oli meie mee-lest väga interaktiivne – suured kuvarid, puutetundli-kud ekraanid, mis võimaldasid natuke mängida ning koostada oma eestikeelseid sõnu teatud reeglite jär-gi. Lisaks sai proovida kirjutada sule ja tindiga ning viipekeele aabitsa abil koostada oma nime.

See oli väga põnev näitus, mis eristub teistest muu-seumi näitustest. Tahaksime öelda „Aitäh!“ kolledži juhtkonnale ning meie õppejõule Sirje Annikule selle suurepärase ning põneva ekskursiooni eest.

Humanitaarainede üliõpilased