Auto&Tehnika, märts 2011

TEEMALEHT 31. MÄRTS 2011TEEMALEHT 31 MÄRTS 2011

AUTO JA TEHNIKA

Sama süsteemi on aastaid kasutanud

G4S-i rahaveo- ja patrullautod, mis

on kõrgendatud riskiga sõidukid.

„See on kõige kasutajasõbralikum ning

professionaalide poolt igati testitud auto-

valveteenus,“ sõnab G4S arendusosakon-

na juhataja Tarvi Hirv. „Täna pakume seda

ka oma klientidele, kelle süda on kindlasti

rahulikum, kui nende vara kaitseb 80

G4S-i ekipaaži üle Eesti.“

Tihtipeale aetakse omavahel segamini

terminid auto jälgimissüsteem ja

valveteenus, mis tähendavad siiski eri-

nevaid teenuseid: esimene võimaldab

vastava seadme abil jälgida auto liiku-

mist ja saada raporteid teekonna ning

tööajakasutuse kohta, teise puhul on

masin ööpäev ringi turvafirma kaitse all

nagu seni on turvatud ettevõtteid ning

kodusid. G4S Autovalve sisaldab mõle-

mat teenust – operatiivne reageerimi-

ne autost tulnud häiresignaalidele on

ühendatud läbi interneti sõiduki reaal-

ajas positsioneerimise ja sõitude ajaloo

vaatamisega.

„Kui auto alarmsüsteem registreerib

sissetungihäire või liikumise- ja mahu-

andurid annavad signaali juhtimiskes-

kusesse, positsioneerib seade sõiduki

asukoha ning meie operaator võtab

ühendust kliendiga, et saada teada

patrullekipaaži reageerimise vajalik-

kus. Kui klient tahab, et ekipaaž koha-

le sõidaks, saadetakse kõige lähemal

olev meeskond auto juurde,“ selgitab

Hirv. „Paanikanupu häire puhul sõidab

ekipaaž etteteatamata kohale ning

selgitab olukorda.“

Enamik autovalve nime all pakutavaid süsteeme võimaldavad vaid auto jälgimist ja sõidupäeviku pidamist, kuid ei kaitse

sõidukit reaalselt. Ainus reaalne autovalveteenus on turvafirma G4S-i täiustatud Autovalve, mis sisaldab lisaks auto

jälgimissüsteemile turvafirma patrullekipaaži reageerimist vandalismi või varguse puhul. Häiresignaali saab anda ka

autojuht, kellel on käeulatuses paanikanupp.

AUTOVALVE TEENUSEGA LIITUMISEKS VÕTKE ÜHENDUST G4S EESTI MÜÜGIOSAKONNAGA

TELEFONIL 651 1800, KLIENDITOE NUMBRIL 1911 VÕI KIRJUTADES AADRESSILE [email protected]

GPS-jälgimisseade võimaldab auto-

omanikul autot üle interneti reaalajas

positsioneerida ning maksuameti poolt

aktsepteeritavat sõidupäevikut pidada,

kus on kõik sõidud ja vahepeatused

kellaajaliselt ning aadressi täpsusega

kirjas. Lisaks saab teha oma marsruudist

kokkuvõtteid, pidada statistikat, kui pal-

ju kilomeetreid ollakse sõitnud, millise

kiirusega ning kui kaua on auto sõitnud

ning kui kaua ollakse näiteks ummikus

istunud. Kogu info auto liikumise kohta

säilitatakse aastaks, mis annab autooma-

nikule soovi korral suurepärase ülevaate

ka kuudetaguste sõitude kohta. Samuti

on G4S Autovalve abiks, kui on vaja leida

autot, mis on näiteks valesti parkimise

pärast teisaldatud.

Efektiivne valveteenus

teenistusautodele

„Sellist teenust ei paku Eestis ükski teine et-

tevõte,“ kinnitab Hirv. „Meie rõhk on valvel

ja reageerimisel ning meil pole kogu aja-

loo vältel ükski auto kaduma jäänud. Meie

valveteenus on vajalik neile, kes kardavad

sõiduki, aga ka isiku turvatunde pärast.

Hea on selline turvateenus ka murelikele

pereisadele-emadele, kes annavad võsu-

dele sõitmiseks autot – lihtne on kontrol-

lida, kus laps asub, mis kiirusel ta sõidab.

Selline asi distsiplineerib kõvasti.“

Kontrollifunktsioonide ja turvalisuse

kindlustamise vastu on eriti suurt huvi

üles näidanud ettevõtted, mis kasuta-

vad teenistusautosid – seda nii teede-

ehituses, logistikasektoris kui ka sõidu-,

avarii- ja tehnilist teenust osutavate

firmade seas, kelle veetav kaup, sead-

med või masinad on väga kallid. Kuna

GPS-seade võimaldab jälgida sõiduki

kütusenivoo andmeid, avastab G4S

võimaliku kütusevarguse kohe. Val-

vesüsteemi saab lisaks liikuvatele

masinatele panna ka seisva kauba või

seadme külge. G4S-i jälgimissüsteemi

eeliseks on seegi, et seadme energia-

tarbimus on väga väike ega koorma

auto akut.

Teenuse tellimine on lihtne: klient

helistab G4S-i numbril 1911 ja räägib

oma soovidest. Lepitakse kokku teenuse

üksikasjad ning seadme paigaldamise

aeg. Kogu protseduur on kliendile väga

mugav. Teenusega liitumiseks pole vaja

eraldi teenuse osutaja juurde tulla, sest

lepingut saab ka digitaalselt allkirjasta-

da. Klient peab vaid auto kokkulepitud

ajaks seadme paigaldaja juurde viima.

Kui seadmega peaks garantiiajal tek-

kima probleeme, saab enamikku vigu

parandada distantsilt.

G4S-i autovalveteenuse seade maksab

276 eurot, millele lisandub kuutasu

vastavalt teenusele alates 17,99 eurost.

Teenus toimib ka väljaspool Eestit. Auto-

valvesüsteemi saab võtta auto lisasead-

mena koos sõidukiga liisingusse.

Auto turvalisuse tagab valve, mitte sõidupäevik

G4S Autovalve iseteeninduskeskkonnas on sõidukite teekonda võimalik

mugavalt jälgida nii reaalajas kui ka tagantjärgi kasvõi terve aasta.

31. MÄRTS 2011AUTO JA TEHNIKA2

Noppeid uuenevast liiklusseadusest1. juulist hakkab kehtima uus liiklusseadus, mis toob mitmeid olulisi muudatusi. Uute nõuetega peavad olema kursis kõik liiklejad ja autojuhid.

Olulisi muudatusi on mitmeid ja nende kõigiga tutvumiseks peab igaüks varuma aega. Maanteeamet on laadinud oma kodulehele

praktilise voldiku, kust leiab kõik vajaliku muudatuste ja täienduste kohta. Toome siinkohal välja vaid mõned olulised muudatused.

Ühissõidukile tuleb teed andaÜhissõidukile teeandmise nõuet on uues liiklussea-

duses täpsustatud. Nimelt peab 1. juulist andma

teed D-kategooria ühissõidukile asulateel, mille

suurim lubatud kiirus on 50 km/h. Kui asulas on tee,

mille suurim lubatud kiirus on enam kui 50 km/h,

siis ühissõidukile teeandmise nõue ei kehti.

Ühistranspordi liiklust mõjutab ka säte, mis ko-

hustab vastassuunast lähenevat sõidukijuhti and-

ma teed trammiteel vasakpööret ootavale sõiduki-

le, kui sellele on lähenemas tramm.

Pimedas kanna alati helkuritKui seni tuli helkurit kanda vaid

kõnniteeta ja valgustamata teel

liikudes, milliseks üldjoontes

võis pidada maantee liiklus-

keskkonda, siis uus seadus

näeb ette pimedal ajal liigeldes

üldist helkuri kandmise kohus-

tust. See tähendab, et ka asulas

tuleb pimedal ajal helkurit kan-

da.

Vest selga!Uuenenud liiklusseadus nõuab, et pimedal ajal asu-

lavälisel teel B-, C-, D- või T-kategooria sõiduki pea-

tanud juht peab sõiduteele väljudes kandma nõue-

tele vastavat helkurvesti. Nõuetele vastava ohutus-

vesti tunneb ära sellel oleva märgistuse CE EN471

järgi.

Paremalt möödasõit on keelatudUues liiklusseaduses on muutunud möödasõidumanöövri tähendus. Liik-

lusseadus sätestab, et möödasõit on ühest või mitmest sõitvast sõidukist

ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. See tähendab, et möödasõit on

manööver, mis võib toimuda ka pärisuunavööndist väljumata.

Uuenenud liiklusseadus on täiendanud ka eessõitvast autost möödumist

reguleerivaid sätteid. Nüüdsest tohib eessõitvast sõidukist mööduda vaid

vasakult. See tähendab, et mitmerealisel teel ei tohi eessõitvast sõidukist

mööduda paremalt. Selline säte on liiklusseadusesse lisatud, et vähenda-

da ühtlases liiklusvoolus sõelumist ja agressiivset sõidustiili.

Üldisest liiklusvoolust aeglasemalt liikuv sõiduk peaks seega sõitma pa-

rempoolsel sõidurajal, et temast oleks võimalik mööduda vasakult. Erandi-

na võib paremalt mööduda tagasipööret või vasakpööret tegevast sõidu-

kist.

Turvavöö kinni ka taksojuhilKehtiva reeglistusega võrreldes laieneb turvavöö

kinnitamise kohustus ka taksojuhile, takso tagaist-

mel sõitjale ning sõiduõpetajale. Turvavöö saab lah-

ti olla vaid veekogule rajatud jääteel sõites ning

erandina, kui tööülesannete täitmine on seatud

peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit. Sa-

muti on turvavöö mittekasutamine erandina luba-

tud neil, kel kaasas arsti kirjalik otsus turvavöö ka-

sutamise vastunäidustuste kohta.

Oluliselt on täienenud ka lapse sõidutamist puu-

dutav. Kokkuvõtlikult võib öelda, et süles ei tohi last

sõidutada ühegi auto esiistmel ega sõiduauto taga-

istmel. Ainuke sõiduauto tagaistet puudutav erand

on alla kolmeaastase lapse sõidutamine takso taga-

istmel täiskasvanud sõitja süles tingimusel, et last

süles hoidev isik on turvavööga kinnitatud.

Täpsustused tulede kasutamise osasJuulist kehtima hakkav liiklus-

seadus reguleerib täpsemalt

ka tulede kasutamist seisval

sõidukil pimedal ajal.

Asulavälisel teel tuleb halva

nähtavuse korral või pimedal

ajal valgustamata teel peata-

tud või pargitud mootorsõidu-

kil ja selle haagisel lisaks ääre-

ja numbrituledele kasutada ka

ohutulesid. Seejuures ei tohi

sõidukil põleda lähi-, kaug- ega

udutuled.

Ka asulateel pargitud sõidu-

kil ei tohi põleda lähi-, kaug-

ega udutuled. Kui sõiduk aga

peatub asulatee vasakul tee-

poolel, siis peab selle juht lähi-

tuled välja lülitama.

Mobiiltelefoni ka-sutamine autosIgasuguste sõiduki juhtimist

häirivate tegevustega on roo-

lis keelatud tegeleda. Sellele

vaatamata on iga päev teel

kümneid kui mitte sadu inime-

si, kes teevad autorooli taga

näiteks telefonikõnesid. Mobii-

liga rääkides või sõnumit kirju-

tades-lugedes on aga tähele-

panu hajunud ja suureneb oht

põhjustada liiklusõnnetus.

Uues liiklusseaduses on

ühemõtteliselt keelatud mo-

biiltelefoni kasutamine ilma

käsi vabaks jätva vahendita.

Kehtiva reeglistikuga võrrel-

des laieneb telefoni kasutami-

se keeld ka asulavälistele tee-

dele.

Telefoniga rääkimiseks on

sõiduohutuse seisukohalt kind-

lasti kasulikum kõne ajaks au-

to peatada. Kui seda aga min-

gil põhjusel teha ei saa, siis tu-

leb kasutada vabakäeseadet.

Pöörde lõpetamisel anna teedKa pööret sooritava sõidukijuhi kohustust teed an-

da on uues liiklusseaduses täpsustatud. Üldjoon-

tes on see sarnane praegu kehtiva korraga, mis sä-

testab jalakäijale tee andmise.

Nimelt peab pööret sooritav sõidukijuht lisaks

jalakäijale andma teed ka jalgratturile, tasakaalulii-

kuri juhile ning pisimopeedi- ja mopeedijuhile, kes

ületavad sõiduteed, millele juht pöörab.

Erandiks on vaid juhtumid, kus teeandmise ko-

hustus on liikluskorraldusvahenditega reguleeri-

tud teisiti.

Samuti sätestab seadus, et jalgratturile ja tasa-

kaaluliikuri juhile tuleb pööret sooritades anda teed

ka juhul, kui ületatakse sõiduteed mööda ülekäigu-

rada.

Vähekaitstud liiklejate ohutuse tagamiseks

uuendati ka seadusesätet, mis nõuab reguleerima-

ta ülekäigurajale lähenedes autojuhilt kiiruse vä-

hendamist tagamaks ülekäigurajale astunud või

astumas jalakäija ohutust. Vajadusel peab autojuht

auto peatama, et võimaldada jalakäijal sõiduteed

ületada.

Nõuet on kehtiva reeglistikuga võrreldes täpsus-

tatud, kuna ülekäigurada on nüüd sõidukite liiklu-

seks ette nähtud tee osa.

Tutvu liiklusseaduse muudatustega aadressil www.mnt.ee/liiklusseadus2011

FO

TO

: L

IIS

TR

EIM

AN

N

FO

TO

: M

AR

GU

S A

NS

U

31. MÄRTS 2011 AUTO JA TEHNIKA 3

AUTO BILD kvaliteediuuring 2010

HYUNDAI ON KVALITEETSEIM AUTOMARK

TALLINN, Sõpruse pst. 18c, tel. 667 5511; TARTU, Ilmatsalu 28, tel. 742 4677; KURESSAARE, Kihelkonna mnt. 8a, tel. 452 4334; VILJANDI, Suur-Kaare 69, tel. 444 8866; HAAPSALU, Tallinna mnt.78, tel. 472 4010; RAKVERE, Narva 23c, tel. 327 0903; NARVA, Kerese 40g, tel. 356 9333; www.topauto.ee

AMSERV TÄHESAJU, Tähesaju tee 14, Tallinn, tel. 620 0940; AMSERV PÄRNU, Tallinna mnt 89a, Pärnu, tel. 445 5735; UUS! AMSERV TURU, Ringtee 32, Tartu, tel. 730 0673; www.amserv.ee

www.hyundai.ee

Hyundai i30 1,4 Classic 109 hj „Võtmed kätte“ pakett vaid 12 499 €

Sinu hinnavõit 1 811 € ja liisingmakse vaid 148 € kuus.

Pakett sisaldab ARK registreerimist, talverehve ja salongimatte.

SINU UUS PILKUPÜÜDEV

Stiilse pereauto Hyundai i30 elegantne disain ja mugav salong lausa kutsuvad sõitma.

Hyundai hoolitseb Sinu turvatunde eest - 6 turvapatja ja ABS + EBD on standardvarustuses.

Keskmine kombineeritud kütusekulu 5,8 l/100 km ja CO² heitmed 135 g/km Liisingu tingimused: sissemakse 15%, periood 60 kuud, intress 4,5%, jääkväärtus 25%

Tere tulemast kvaliteetsete autode maailma - ootame Sind proovisõidule Hyundai salongides üle Eesti!


OLIVER OJAMAATele2 tootearendaja

M obiiltelefonide maa-ilmas on aset leid-mas huvitav nihe. Varem me peami-

selt helistasime, et oma emot-sioone jagada ja tähtsaid teada-andeid edasi anda, kuid nüüd on mobiiltelefonid omandanud nii palju nutti ja tarkust, et he-listamine on emotsiooni jagami-sel tagaplaanile jäämas.

Usinalt on asutud kasutama just internetist väljakasvanud teenuseid. E-post, mis kunagi oli kasutatav vaid arvuti vahendu-sel, on nüüd praktiliselt iga nuti-telefoni omaniku taskusse koli-nud.

Paljud ei kujutaks vist enam ettegi, et nad ei saa suvalisel het-kel oma telefonist viimastele e-kirjadele pilku peale visata. See on saanud justkui igapäevase mobiilsuhtluse osaks. Eriti nei-le, kelle töö iseloom eeldab pal-ju elektroonilist suhtlemist, kuid mitte ainult. E-post on mi-dagi sellist, mida peaaegu iga-üks teab ja kasutab. Kuid e-post on vaid väike osa nutitelefonide pakutavatest võimalustest.

VÕIMALUSED SEIKLEMISEKS JA SPORTIMISEKSPositsioneerimine, asukoha määramine ja soovitud sihtkoh-ta juhatamine ehk navigatsioo-nivõimalused on need, mis on end jõudsalt taskuseadmetesse pressimas. Uut telefoni ostes kaaluvad juba päris paljud, kas ehk osta selline nutitelefon, mil-lel on sisseehitatud GPS-vastu-võtja ning tarkvara, et telefoni saaks kasutada kaasaskantava navigatsiooniseadmena.

Nokia on siiani oma OVI Maps nimelise tarkvaraga selles valdkonnas väga eesrindlik ol-nud, kuid analoogseid navigee-rimislahendusi pakuvad teised-ki telefonitootjad. Siinkohal tu-levad mängu varem eelkõige GPS-seadmeid tootnud Navigon, TomTom ja Garmin.

Matkasellidele on see kind-lasti elevust pakkuv võimalus: telefon on võimeline kõik mat-karajad kaardistama, et hiljem oleks arvutis või internetis jälg käidud radadest ja läbitud vahe-maadest.

Seda võimalust on hoogsalt hakanud kasutama just tervi-sesportlased, kes on avasta-nud, et just sellisel moel on hõl-bus arvet pidada läbitud kõn-ni-, jooksu- või suusakilomeet-rite kohta. Kuna paljud enam naljalt ilma telefonita kodust välja ei lähe, isegi mitte suusa-tama, siis miks mitte panna te-lefon taskus vahemaid mõõt-ma. Saad treeningu käigus kas või kohe läbitud kilomeetri ae-ga vaadata.

DOKUMENDIHALDUS TASKUS KAASASEdasijõudnud nutitelefonide ka-sutajad on avastanud mobiilse dokumendihalduse. Arvuti taga alustatud kirjatööd saab tänu nutitelefoni võimalustele jätka-ta näiteks mobiiltelefonis. Sa-muti ei pea sa dokumendi kallal üksi töötama, vaid saad seda luua ühiselt koos kolleegidega. Lihtne näide on kas või poeni-mekiri – päeva jooksul kirjutad üles vajaminevad kaubad, vahe-peal tuleb abikaasal pähe sinna midagi juurde lisada ning poo-di jõudes avad sama dokumen-di telefonis, kus on näha teie mõlema koostatud ühine ostu-list.

Sarnaselt dokumentide jagamisega on telefonist

võimalik vaadata grupika-lendreid. Näiteks töö juures osa-konnasisese töö või sõpruskon-naga ühiste ürituste organisee-rimiseks moodustatud grupika-lendrid. Telefoni vahendusel saad luua uusi kalendrikirjeid ning aktsepteerida koosoleku-kutseid. Täpselt nii nagu arvu-tis, ainult et palju mobiilsemalt, kiiremini ja mugavamalt.

MEELDEJÄÄVAD PILDID JAGAMISEKSUuema telefoniga tehtud pildid ei jää palju alla lihtsama digi-kaamera omadele, kuid neid ja-gada on võrreldes digikaamera-ga tunduvalt mugavam. Telefo-niga hetke püüdes on võimalus pilt otse telefonist kohe sõbrale või siis näiteks kogu Facebooki tutvusringkonnale edasi saata.

MMS, e-post ja in-tegreeritud sot-siaalmeedia kesk-kondade tugi on need, mis teevad emotsioonide jaga-mise vahetuks ja

lihtsaks. Sama lihtne nagu nutitelefo-

niga pildistamine on sellega ka filmimine. Uuemad telefonid suudavad lisaks küllalt heale pildistamisoskusele ka päris kõrge kvaliteediga klippe sal-vestada. Tehniliselt vastavad fil-miklipid uuemate telefonide pu-hul isegi HD-kvaliteedi nõuete-le.

Selliseid kannatab arvutist või suurel teleriekraanil vaada-ta. Videoklipi jagamine ja YouTube’i saatmine on maksi-maalselt kolme ekraanile vaju-tuse kaugusel.

Fotode tegemiseks ja jagamiseks on kõik nutitelefonid vajaliku tarkvaraga juba varustatud, kuid kui soovitakse fotosid tele-fonis ka töödelda, leiab nii mõ-negi tasuta ja tasulise program-mi, mis seda teha lubab.

Naljalt ei leia ka ühtegi uuemat telefoni, mis mp3-

muusikafaile ei mängiks. Muu-sika mängimise kõrval saavad uued telefonid edukalt hakka-ma ka filmide ja videote näita-misega. Selleks võivad olla nii telefoni laetud täispikad män-gufilmid kui ka YouTube’i kli-pid. Kes leiab, et telefoniekraan ei ole filmide vaatamiseks suu-rem asi, saab valida telefoni, mis on võimeline kuvama pilte ja videoid HDMI kaabliga või üle WiFi otse telekasse. Telefonist on saanud kaasaskantav multi-meediakeskus, mis on võimeli-ne laienema koduse televiisori ekraanile.

VANA HEA RAADIO UUES KUUES

Raadiosaadete kuulamisel on nutitelefon andnud vabamad käed. Kui siiani tuli saate taba-miseks end õigel ajal raadio ette sättida või käivitada telefoni me-nüüst raadio rakendus, siis nu-titelefon annab võimaluse saa-teid järelkuulata. Lae juba eetris olnud raadiosaade oma telefoni ning kuula täpselt siis, kui sul selleks sobiv hetk tekib. Loomu-likult peab seda raadiojaam või-maldama. Küll aga võimaldab taaskuulamine avastada sadu ja tuhandeid uusi raadiosaateid maailma eri nurkadest.

Nutitelefon on palju enam kui telefon

Vaata internetist lisaks:

• Google MyTracks (Android)

• RunKeeper (Android, iOS)

• Endomondo (Android, iOS)

• Cardiotrainer (Android, iOS)

• Nokia Sports Tracker (Symbian)


• Google Docs (Android, iOS)

• Dropbox (Android, iOS)

• Remember The Milk

(Android, iOS)


• Mail for Exchange (Symbian,

Android, iOS)

• Google Calendar


• PicSay (Android)

• Tiltshift (iOS)

Vaata lisaks:

• Google Listen (Android, iOS)

• BeyondPod (Android)

• Podcasting

MOBIIL-IDArvutikasutajatele, kes soovivad ID-kaardi lugejat kaasas kanda, on ID-kaart igati piisav lahen-

dus. Kohati isegi mugavam ja nutikam on aga Mobiil-ID. See on funktsionaalsuse poolest sa-

ma hea kui ID-kaart, ainult et ei pea kaardilugeja ja eraldi tarkvara paigaldamisega vaeva nä-

gema. Mobiil-ID puhul on telefon justkui ID-kaardi lugeja ning sinuga alati nagunii kaasas. Vä-

ga mugav kasutada ka välismaal, kus ID-kaardi kasutamiseks mõeldud kaardilugejat ei ole

just lihtne leida. Kui just ise kodust kaasa ei võta. Uuri mobiil-ID kasutamise võimalusi oma

operaatori käest.

Uue mobiiltelefoni otsingul jõutakse üha tihedamini nutitelefoni ostmise juurde. Järjest suurem arv müüdud telefonidest on võimsad

tänapäevased sidevahendid, mis võimaldavad kasutajal teha oluliselt enam operatsioone, kui varem võis ettegi kujutada.


Legendaarne töökindlus

Vaata kõiki Honda tooteid: www.honda.ee

Catwees: Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3300; Tartu, Narva mnt 3, tel 730 0385; Pärnu, Ehitajate tee 2, tel 447 6176

Agdeck-Auto: Jõhvi, Pargi 39, tel 332 1430; Narva, Võidu 19, tel 356 3311; Veho Eesti: Tallinn, Paldiski mnt 100, tel 617 7080

ML Autoservice: Saaremaa, Kudjape, Tallinna 88, tel 452 2550; LX Motors: Viljandi, Piiri 2, tel 435 5421

Redmoto: Tallinn, Männiku tee 104, tel 512 2877


KULDAR [email protected]

Õ ige pea tuleb naastrehvid asendada su-verehvidega. Rehvikaupmehed on asunud üksteise võidu pakkuma soodsa hinnaga rehve, et klient just tema valikust sobiva

leiaks. Peale omavahel võistlemise tuleb arvestada, et nii mõnigi rehviostja võrdleb kohalike firmade pa-kutavat internetis tegutsevate müüjate omaga.

Jürgo Nooni on üks neist paljudest, kes oma au-tole interneti vahendusel uued rehvid tellis. «Olen rehve ühe korra tellinud, kuid ka järgmised tellin kindlasti internetist – vahe siinsete rehvipakkujate-ga on küllaltki suur.» Jürgo tellis Saksamaa rehvi-kauplusest rehvid, mida siinsed kaupmehed pakku-sid peaaegu 30% kallimalt. «Mina ostsin neli rehvi, makstes ühe eest 54 eurot, siin küsiti 77 kuni 90 eu-rot.»

TELLIDES OLE TÄHELEPANELIK

Nagu teistegi kaupade ostmisega, tuleb internetis ka rehve valides olla tähelepanelik ja teha suhteliselt palju kodutööd. Mida suurem on rehvipood, seda tõenäolisem on leida odavaid, kuid suhteliselt tund-matute tootjate rehve. Soodsa hinna juures võivad need olla üldiselt head, kuid samas ei pruugi sobida Eesti kliimasse, kus suverehviga tuleb sõita teine-kord vaid viie plusskraadi juures. Seepärast paku-vad mitmed rehvimüüjad oma kodulehel ka sõltuma-tute testide tulemusi. Neid tasuks kindlasti lähemalt uurida.

Riskide vähendamiseks peaks rehvid tellima suu-remast ja tuntumast keskkonnast. Tundmatu pakku-ja hinnad võivad olla küll atraktiivsed, kuid veendu-da tuleb ka selles, kas kaupmees Eestisse rehvid ik-ka toob. «Kui tasuda kauba eest krediitkaardiga, soo-vitan kasutada virtuaalkrediitkaarti, kus on fiksee-ritud limiit,» ütleb Nooni.

Euroopa Liidust ostes tunned end turvaliselt

Euroopa Liidu piires tehtud ostude puhul saavad tarbijad ar-vestada kindlate reeglitega, sest kõigis Euroopa Liitu kuulu-vates riikides kehtib tarbijakaitse ühtne miinimumtase. Nii on ka kaupade ja teenuste kaugmüügi puhul vastu võetud ELi di-rektiiv, millega peab olema kohandatud iga ELi liikmesriigi seadusandlus. Liikmesriigid võivad oma tarbijatele anda veel-gi parema kaitse kui ELi direktiiv seda eeldab ja mõnes riigis ongi seda tehtud. Näiteks kehtib igas ELi riigis õigus interne-ti teel ostetud asjade tagastamisele vähemalt 7 päeva jooksul, kuid see aeg võib olla ka kuni 21 päeva.

MIDA TULEB INTERNETIS OSTLEMISEL KINDLASTI SILMAS PIDADA?

• Enne kauba tellimist tutvu tähelepanelikult tellimistingi-mustega.

• Kui info ei ole piisavalt ülevaatlik, esita oma küsimused ot-se klienditeenindajale. Võid paluda, et müüja annaks oluli-se suulise info (maksetingimused, kauba tagastamise või-malused, müügigarantii jms), mis internetipoe lehekülgedel puudub või tundub arusaamatu, kirjalikus vormis. See aitab lahendada hilisemaid võimalikke pretensioone.

• Kõige rohkem pööra tähelepanu sellele, kuidas ja millal peab kauba eest tasuma ja millised kulud (posti- või teenustasud) võivad lisanduda.

• Interneti vahendusel sooritatud ostude puhul on soovitav kõik ostuga seotud teave ning kirjavahetus (toote või teenu-se kirjeldus, vormistatud tellimus, kaupleja kinnitus tellimu-se kättesaamise kohta jms) välja printida ning alles hoida.

• Kontrolli, kes on teine tehingu osapool, sest on oluline, et te-hing sõlmitaks tarbija ja juriidilise isiku vahel, sest kahe era-isiku vahelistele tehingutele ei laiene tarbijakaitsereeglid.

ALLIKAS: EUROOPA LIIDU TARBIJA NÕUSTAMISKESKUSE KODULEHEKÜLG WWW.CONSUMER.EE.

Rehvid võib osta ka internetistInternetist kaupade ostmine pole uudis juba aastaid. Huvitavad trendid on aga sealgi – üheks

viimaseks võib pidada rehvide tellimist kodu- ja välismaiste netipoodide kaudu.

Internetist tellitud rehvid tuuakse küll tavaliselt ukse taha, kuid alla tuleb need lasta panna töökojas.

FO

TO

: C

OR

BIS

/SC

AN

PIX

Pakkumine kehtib 28.02 - 31.03.2011 või kuni kaupa jätkub.

OSTES NIKON D3100

VÕI D7000 SAAD

KINGITUSEKS KAASA:

Väärtus 299 €

- Kaamerakott

- Nikon School Intro: DSLR - 2,5 tundi

- Kontroll & Puhastus - 3 aastat

YOUR BEST DEALI AM **

* Olen sinu parim kingitus


REKLAAMTEKST

Saada üheks mootorrattaga, mis käitub laitmatult, nagu ta suudaks juhi mõtteid lugeda... Unustada rat-ta olemasolu ja lasta end lihtsalt edasi kanda... Su-persportrattad nagu Honda lipulaev CBR1000RR pakuvad põhjapanevaid sõiduomadusi, mis muuda-vad selle kogemuse võimalikuks.

Võistlusratas tagab veelgi teravama soorituse, spetsialiseerudes kõigi konkureerivate masinate võit-misele. Õhku läbistava gondli ja kummargil istuva juhiga võidusõiduratas on konstrueeritud kuni viim-se detailini selleks, et saavutada rajal eeskujulik sta-biilsus ja kontrollitud käitumine.

HÄSTI DISAINITUD SUPERSPORTRATTA VÕLUSupersportratta disain ei seisne ainult põhieesmär-gi ehk eeskujuliku soorituse saavutamises. Tema ku-ju lõikab tuult, peites endas jõudu, mis on valmis igal hetkel edasi sööstma. Supersportratas jätab tä-nu oma agressiivsele välimusele hoopis teistsuguse mulje kui roller või klassikaline mootorratas, mee-nutades pigem metslooma, kes varitseb oma saaki.

Juhi istumisasend aitab sellele ainult kaasa. Moo-torrattur nõjatub veidi kõverdatud seljaga ettepoo-le, hoides õrnalt kinni juhtrauast, mille käepidemed paiknevad madalal ja juhist üsna kaugel. Selles asen-dis saavad sõitja ja mootorratas üheks, luues tervik-liku kihutava silueti. Juhi poosist õhkub pinget juba rohelist tuld oodates. Mootorratturile, kes võngub selles asendis kogu ülejäänud maailma poole, tähen-dab supersportratas midagi hoopis enamat kui üht moodust sõidurõõmust osa saada. See on parim ene-seväljendusvahend.

Veel hiljuti said seda luksust endale lubada vaid tippklassi supersportrataste omanikud. Ometi ei võ-ta kõik motohuvilised alati ringrajal viimast ning paljudel on raske harjuda supersportratta võimsa mootori, kõrge istme ja madala juhtrauaga.

Seepärast tuli meile mõte luua CBR-seeria agres-siivse välimusega, kuid kasutajasõbralikum mootor-ratas, mis ei jäta teid ilma supersportratta valitsemi-se rõõmust. See masin on mõeldud nii neile, kes on supersportrattaid omal nahal kogenud, kui ka täies-ti uutele tulijatele.

Supersportratastel on reeglina alumiiniumraam ja mitmesilindriline mootor, mis tõstavad oluliselt ka nende hinda. Pakkudes endiselt rahuldavat soo-

ritust, pidi meie uus mootorratas vahetama need pii-savalt jäiga terasraami ja ühesilindrilise DOHC-moo-tori vastu, mille potentsiaali suudab iga juht maksi-maalselt ära kasutada. Seda silmas pidades hakkasi-me me CBR250R-i välja töötama.

DISAIN, MIS PAELUB MOOTORRATTUREID ÜLE KOGU MAAILMADisainiprotsessi avalöögina palusime oma maailma eri paigus tegutsevatelt uurimis- ja arenduskeskus-telt selle tulevikumootorratta eskiise. Lootsime saa-da vihjeid, millist tüüpi disain pakuks supersportrat-taga kaasnevat rõõmu igas vanuses mees- ja naisjuh-tidele üle kogu maailma.

Euroopast, supersportratta sünnipaigast, saime me visandi puhtakujulisest supersportrattast, mis on valmis võistlusradu vallutama. Joonisel kujutatud di-sain maalis üsna täpse pildi ka tulevase CBR250R-i riistvarast, mis muudab selle mootorratta kitsastel mägiteedel märksa nobedamaks kui suurema töö-mahuga rattad.

Eskiisil, mis tuli Aasiast, kus on normiks igapäe-vasõidu-mootorrattad, on aga kujutatud uudset ja mõnevõrra ebatavalist disaini, mis meenutab esma-klassilist sportmatkaratast. See visand põhineb unis-tusel omada ja juhtida sportmootorratast.

Eri regioonid lähenesid disainile erinevalt, kuid kõik eskiisid sisaldasid palju enamat kui nende loo-jate ootusi sooritusele. Nad nägid oma vaimusilmas stiilselt mootorratta seljas istuvat juhti, tema uhkust ratta üle ja muid tegureid, mis muudavad supers-portratta nii nauditavaks. Seepärast osutusid need visandid meile äärmiselt väärtuslikuks, võimaldades meil kindlaks määrata mootorratta isiksuse ja siir-duda järgmisse disainietappi.

PÜÜDLUSED DISAINI POOLE, MIS MUUDAKS IGAPÄEVASÕITU NAUDITAVAKSSupersportratta disaini vaieldamatuks eeltingimu-seks on pakkuda igaühele intuitiivsel tasandil nau-dingut, mis kaasneb sportliku sõiduga. Lisaks selle-le tuleb mootorratta disain mitmetahuliseks muuta, et see väljendaks eri olukordades erinevaid omadu-si ning et juht saaks oma ratta üle kaua uhkust tun-da, väsimata kordagi selle välimusest.

Võistlusratta äärmiselt längus istumisasend, mil-lest on kurvides palju abi, sunnib sõitjat oma selga

väga madalal hoidma. CBR250R-i puhul nõjatub juht ettepoole veidi sportlikumas poosis kui klassi-kalisel mootorrattal. See asend võimaldab juhtimi-sest rõõmu tunda, andes sõitjale ka hoogsa välimu-se. Mootorrattur ei pea end ettepoole kallutades pin-ges hoidma, nagu ringrajal kümnendiksekundeid võites. Pigem võimaldavad CBR250 mõõdud nii väi-kest kui suurt kasvu sõitjatel ilma mööndusteta mu-gavat ja sportlikku sõitu nautida, muutes selle ideaal-seks globaalseks mudeliks.

GONDLI DETAILID TEEVAD KOOSTÖÖD, LUUES ERINEVAID ILMEIDKavandades gondlit, mootorratta disaini ühte täht-saimat elementi, püüavad Honda disainerid saavu-tada kuju, mis meenutab juba esmapilgul Hondat. Meie mootorrataste nii mõnigi detail näeb hea väl-ja, kuid me disainime neid alati tööomadustest läh-tudes, mitte ilu pärast. Tänu sellele põhimõttele so-bibki CBR250R visuaalselt kokku kõigi ülejäänud CBR-seeria mudelitega.

Pole kellelegi saladuseks, et kerget asja on liht-sam liikuma panna kui rasket. Kuna kergus on soo-rituse seisukohast hädavajalik mis tahes motospor-dis, on see ka sportvarustuse disaini lahutamatu osa. Seepärast ei konstrueerinud me CBR250R-i gondlit ühes tükis, vaid osade kombinatsioonina, milles igal detailil on oma funktsioon. Üheskoos moodustavad need osad kompaktse terviku, mis paistab silma oma sportmootorrattale iseloomuliku vilka välimusega. Selline mitmekihiline disain annab CBR250R-ile palju erinevaid ilmeid, aga ka põneva stiili, mis teki-tab emotsioone igal vaatlusel.

Meie mootorratta muutmine äärmiselt aerodü-naamiliseks, et võita aega võistlusrajal või tuisata 200-kilomeetrise tunnikiirusega mööda Saksamaa kiirteid, polnud meie ainus eesmärk. Et juhile saaks osaks meeldiv tuuleiil, mis parandab kiiru-setunnetust, uurisime me tuuletunnelis, kuidas mõjutab tuul mootorratast ja sõitja ülakeha, ning kasutasime neid andmeid disaini täiustamiseks. Gondli külgedel asuvad kanalid lasevad õhul läbi gondli puhuda, vähendades ratta kallutamisel õhu-takistust ja parandades suunamuutustel juhitavust. Meie eesmärk on suurendada igal viisil sõidurõõ-mu ning lasta juhil oma mootorratast täiel rinnal nautida.

Gondli keskosa iseloomustavad lihtsad vormid ja sujuvus. Selle gondliosa ülesanne on kaitsta sõit-jat tuule eest, et tema alakehale ei avalduks liigne koormus. Funktsionaalne gondli alaosa suunab õhu mootorile ja summutile, et stabiliseerida nende töö-omadusi. Traditsiooniline lähenemisviis näeks gond-li kesk- ja alaosa ühe tervikuna, kuid nende lahuta-mine võimaldab spetsiifilisemaid funktsioone ja tõe-liselt silmapaistvat välimust.

VÄRV KUI ENESEVÄLJENDUSCBR250R-i värvitoonidele pöörasime me veel roh-kem tähelepanu kui varasemate mudelite puhul. Kui-gi disaini põhielemendid on samad, astume me sam-mu võrra edasi ja pakume kahte erinevat värvilahen-dust, mis paeluvad maailma eri regioone. Euroop-lastele, keda köidab eelmistelt CBR-idelt päritud ag-ressiivsus, on meil pakkuda sportlik trikoloor. Aasia mootorratturitele, kes soovivad rõhutada sportratta omaniku staatust, pakume me monokroomset la-hendust. Mõlemal juhul annab silmapaistev värvka-te igale sõitjale piisavalt võimalusi eneseväljendu-seks.

ET VÕIMALIKULT PALJUD SAAKSID SUPERS-PORTRATTAST RÕÕMU TUNDAHonda on ehitanud aastate jooksul palju mootorrat-taid, kuid me unusta neid kunagi rõõmuküllaseks muuta. Meie supersportrattad sümboliseerivad meel-tülendavat sooritust ning me oleme väga rõõmsad, et tänu CBR250R-ile suudame me pakkuda kogu maailma juhtidele supersportratta reibastavaid sõi-duomadusi ja agressiivset kena disaini ning seda kõi-ke mõistliku hinnaga.

CBR250R on väljatöötatud eelkõige Euroopa ja Ameerika jaoks, kus supersportrattad on ammu kan-da kinnitanud, aga ka Aasia jaoks, kus paljud on ha-kanud sportmootorratta olemusest aru saama.

CBR250R sobib nii meestele kui naistele, nii ve-teranidele, kes on kokku puutunud paljude erineva-te mootorratastega, kui ka neile, kes motomaailma-ga alles tutvuvad. See ratas sobib suurepäraselt lin-nasõiduks, maanteedel matkamiseks ja sportlikuks kurvivõtmiseks käänulistel teedel. Me oleme veen-dunud, et kuhu iganes te ka ei sõida, pakub CBR250 teile suurt naudingut ning te saate pikkade aastate jooksul tema üle uhkust tunda.

Honda C BR2 50R


KULDAR [email protected]

D rifting, mis tähendab auto meelega külglibi-semisse ajamist ja see-järel raja läbimist ilma

autot kordagi sirgu laskmata, ei pärine nagu oodata võiks täna-vatelt. Driftingu juured on võist-lusrajal ning on tihedalt seotud jaapanlase Kunimitsu Takahas-higa. «Ta leiutas stiili, kuidas lä-bida kurve külg ees,» teab Krist-jan rääkida. Võidusõitjana ei ka-sutanud ta seda stiili lihtsalt publiku hullutamiseks, vaid ik-ka eesmärgil kiiremini sõita. Stiil õigustas end, Jaapani turismiau-tode sarjas teenis ta 1970ndatel unikaalse sõidustiiliga mitmeid meistritiitleid. Läks aga aasta-kümneid, kui driftist, driftingust või driftimisest, kuidas kellelegi rohkem meeldib, sai spordiala.

Esimesed drifti võistlused väljaspool Jaapanit peeti 1996-ndal aastal Californias, kus kor-raldajateks ikkagi jaapanlased. Sealt edasi on aga spordiala plahvatuslikult arenenud ning on lisaks Jaapanile väga popu-laarne Põhja-Ameerikas, Euroo-pas ja Austraalias.

EESTISKI KOGUB FÄNNE

«Mina, Marko Opmann ja Eduard Vahemets olime esime-sed,» ütleb Kristjan uhkelt, kui uurida driftingu sündi Eestis. Pea seitse aastat tagasi tekkinud huvi driftingu vastu viis Kristja-ni esmalt Lätti ja Soome, kus spordiala samuti kasvamas. «Esimesed võistlused Lätis läk-sid hästi, ei jäänudki viima-seks,» ütleb ta. Enne esimeste siinsete võistluste korraldamist 2008. aastal käisidki Eesti drifti-huvilised lõuna- ja põhjanaabri-te juures kogemusi hankimas.

«Praegu on garaažides ligi 30 autot, neist pro-klassi ehk spetsiaalseid võistlusautosid seitse,» räägib Kristjan. «Eelmi-sel aastal võistles 19 Eesti sõit-jat, seega võib sel aastal osaleda juba oluliselt rohkem.»

Driftingu võistlusi peetak-segi kahes klassis – nn tänava-klass ja pro-klass. «Esimesse kuuluvad autod on tänavakõlb-likud, kuid väikesed modifikat-sioonid tuleb autole siiski teha – eriti puudutab see turvava-rustust, mis peab nõuetele vas-tama,» ütleb Kristjan Salmre, lisades, et driftingut sõidetak-se tagasillaveoliste autodega. «Kui auto on väga kerge, siis piisab ka 200-250 hobujõust, kuid mida raskem auto, seda rohkem jõudu on vaja,» räägib Kristjan. Samas ei taga võimas auto veel edu. «Autost oleneb 25%, tehnikast 25% ja trennist ülejäänu. Muidugi on parem sõita, kui auto on võimsam, keerab rohkem, kuid kõige olu-lisem on, et juht peab oskama sõita.»

Pro-klassi auto on aga juba hoopis midagi muud kui tänava-legaalne driftiauto. «See on ring rajaauto edasiarendus, teh-niliselt väga spetsiifiline,» tõ-deb ta, lisades, et pro-klassi au-tosid müüakse käest kätte alates 6000 eurost. «Mina müüksin oma auto kuskil 13 000 euroga, kuid ei saaks kunagi tagasi se-da raha ja aega, mis sinna autos-se tegelikult pandud on.»

VÕISTELDAKSE NII KIIRUSELE KUI STIILIPUNKTIDELEDriftimine on kindlasti publiku-le väga vaatemänguline ala. Seepärast on võistlused toonud ka aina enam publikut. «Alla paari tuhande pealtvaataja po-

le kunagi olnud,» tunneb Krist-jan uhkust.

Publiku hulgas võidab ala populaarsust tänu show-ele-mentidele. Tänavaklassiautod lähevad rajale üksi ja ülesan-deks on läbida rada etteantud trajektoori järgides. «Hinnatak-se kurvi sisenemise ja raja läbi-mise kiirust, auto nurka, sõidu-joont ja lisaks veel 10 punktiga show'd,» loetleb ta. Hindajaid on kolm, kellest üks hindab ra-ja läbimise kiirust, jälgides, et kiirus oleks ühtlane (et ei pidur-dataks liiga palju). Teine kohtu-nik hindab sõidujoont ehk seda, kui täpselt järgib võistleja hin-daja poolt ette antud sõidujoont. «Jälgitakse näiteks seda, kui kaugelt auto esimese või tagu-mise otsaga raja ääres olevast kurikast möödub.» Kolmas koh-tunik hindab sõidunurka, ehk siis juht peab rada läbides hoid-ma autot võimalikult suure nur-ga all. Lisaks hinnatakse ka poolevahetuse sujuvust või siis kohtuniku nõutud poolevahetu-se teravust.

Veel annavad kohtunikud show-punkte, kus oma roll on kaasaelaval publikul – jälgitak-se, kuidas võistleja stiil publiku-le meeldib ja kuidas kaasa ela-ma paneb. Mõneti võib seda võr-relda näiteks rulluisu-, ratta- või rulavõistlustega. «On ka neid, kes võrdlevad sujuvat drifti ja iluuisutamist, kuid viimane po-le siiski ekstreemspordiala,» naerab Kristjan.

Kui tänavaklassis on rajal korraga üks auto, siis pro-klas-sis kaks. «Sõidetakse teineteise järel, kurvides lausa kõrvuti, jä-litav auto peab sõitma võimali-kult sarnaselt eessõitva autoga, samas pugedes teisele autole võimalikult külje alla,» seletab Kristjan. Tandemist esimene au-

to peab sõitma rada võimalikult täpselt, samas üritama puua kinni nurk, et tagumine auto oleks sunnitud hoo maha võtma ja sirgeks laskma. Seetõttu kao-tab tagumine auto punkte.

Tandemites tehakse kaks sõitu, nii et mõlemad autojuhid saavad olla nii eessõitja kui jäli-taja rollis. Punkte antakse sõidu tulemuse järgi kaalu põhimõttel 10 punkti süsteemis. Kui juhid on võrdsed ja võitjat ei suudeta välja selgitada, siis tuleb «one more time» ehk siis uus sõit, ku-ni üks võistlejatest eksib ja saab rohkem punkte.

TÄISVÄÄRTUSLIK SPORDIALA

Eemaltvaatajale võib tunduda, et driftimine on autohuligaani-de pärusmaa, kus seatakse oh-tu nii ennast kui ümbruskonnas viibijaid. «Kindlasti pole see nii,» sõnab Kristjan, lisades, et Eesti Drifti Liit propageerib spordiala, kus on kõige olulise-mal kohal turvalisus. Ka polit-seiga on driftijatel hea läbisaa-mine.

«Tegelesin enne kiirendus-võistlustega ja tean, et sellesse suhtus politsei palju kurjemalt,» möönab ta. «Turvalisus on mei-le väga tähtis. Turvaalad on suu-red ja publiku ohutus kõige olu-lisem. Samuti on tähtsal kohal sõitjate turvalisus – just seepä-rast esitatakse autodele ka tur-valisuse osas korralikud nõud-mised.»

Nagu autospordialadega ik-ka, siis drifting pole odav lõbu. «Ühe võistlusega võib minna isegi neli ringi rehve,» ütleb ta. Lisaks kütus, mida kulub Krist-jani autol keskeltläbi 50-60 liit-rit ühe võistlus- või trennipäeva kohta. Uusi rehve kalli hinna tõttu palju alla ei raatsita pan-

na, seepärast võisteldakse tihti kasutatud rehvidega. «Uute reh-videga on aga hoopis teine tera, esimesed 4 mm rehvil on kõige magusam,» märgib kogenud driftija. Eks siingi aitavad palju sponsorid, kuid niivõrd uue spordiala juurde on neid raske tuua. «Sponsoreid on vähe, kui-gi huvi on aasta-aastalt kasva-nud,» räägib Kristjan. «On ka helistatud ise ja küsitud, kas saaks kuidagi kaasa lüüa või ai-data.»

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED TULEKULSel aastal esimest korda toimu-vad Eesti meistrivõistlused too-vad võistlema lisaks kohalikele ka välismaalasi. «Esimesel eta-pil on kindlasti kohal soomla-sed ja lätlased, kuna sel ajal neil endal võistlusi pole,» lubab Kristjan. Soomlastega võtavad pro-klassis mõõtu viis kuni ka-heksa eestlast. «Tänavaklassis võistleb sellel hooajal umbes 20-25 võistlejat,» usub ta.

Eesti Drifti Liit kutsub publi-kut igale võistlusele kaasa ela-ma, hooaja avapauk tehakse vä-ga suurejooneliselt Tallinnas Ülemiste keskuse parklas 13.-14. mail. Tänu paigaldatavatele tri-büünidele on publikul suurepä-rane ülevaade spordivõistlusest, mis aasta-aastalt aina rohkem publikut ja võistlejaid kohale toob.

Uus ja populaarsust koguv autospordiala: driftimine«Driftimine sai alguse Jaapanist, kuid on väga populaarne üle maailma,» ütleb selle uudse ja vaatajaid paeluva spordiala

«maaletooja» Kristjan Salmre. Kristjan Salmre ja Marko Opmanni juhitav Eesti Drifti Liit on ala propageerinud paar

aastat. Sel aastal jõutakse esimest korda ka Eesti meistrivõistlusteni.

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED:

13.-14.05.2011 – Ülemiste Keskus, Tallinn

04.06.2011 – Audru ringrada, Pärnu

01.-02.07.2011 – Kiltsi lennuväli, Haapsalu

05.-06.08.2011 – Rapla kardirada

Eesti üks tuntumaid driftijaid Kristjan Klemets.

FO

TO

: T

AR

MO

TO

MS

ON

Tänava-

klassis

võistel-

dakse

veidi

modifitsee-

ritud tava-

autodega.

Siinsetel

võistlustel

saab näha

ka külalisi

välismaalt.


FIESTA

FIESTA

FIESTA

FIESTA

KUGA

KUGA

KUGA

KUGA

FOCUS

FOCUS

FOCUS

FOCUS

FOCUS

FOCUS

FOCUS

S-MAX

FIESTA

FIESTA

GRAND C-MAX

GRAND C-MAX

MONDEO

MONDEO

MONDEO

MONDEO

KUGA

KUGA

MONDEO

MONDEO

FUSION

FUSION

Autovahetuskuu!APRILLIS VAHETA VANA AUTO UUE FORDI VASTU

Müü oma vana auto Info-Autole

Maksame tema väärtusele 1300 — 3500 € peale

Too oma vana auto Info-Auto Tallinna, Tartu või Pärnu esindusse. Võtame vastu kõik autod margist sõltumata!

Hindame ta ära ja lisame tema väärtusele 1300 — 3500 € juurde. Edaspidi naudid igat hetke oma uue Fordi roolis.

Sooduspakkumine vana auto vahetamisel uue Fordi vastu kehtib aprilli lõpuni. Pakkumise tingimustega tutvu

aadressil www.ford.ee või küsi lisainfot Info-Auto esindustest.

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 [email protected] TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 [email protected] TARTU Turu 27 tel. 737 1890 [email protected] PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 [email protected]

Pildid on illustratiivsed. Pakkumine kehtib 01.04.2011 kuni 30.04.2011

facebook.com/infoautoford

Info-Autowww.infoauto.ee

GALAXY

GALAXY

GALAXY

KA

KA

KA

KA

KA

S-MAX

S-MAX

S-MAX

S-MAX

KA

KA

KA

KA

GALAXY

GALAXY

GALAXY

GALAXY

GALAXY

GALAXY

FIESTA

FIESTA

FIESTA

FIESTA

FOCUS

FOCUS

FOCUS

FOCUS

FIESTA

FIESTA

FIESTA

FIESTA

FIESTA

FIESTA

KUGA

KUGA

KUGA

KUGA

MONDEO

MONDEO

MONDEO

MONDEO

MONDEO

MONDEO

MONDEO

MONDEO

MONDEO

MONDEO

KA

KA

KA

KA

C-MAX

C-MAX

C-MAX

C-MAX

FUSION

FUSION

FUSION

FUSION

FUSION

GRAND C-MAX

GRAND C-MAX

GRAND C-MAX

GRAND C-MAX

FUSION

FUSION

FUSION

FUSION

KUGA

KUGA

KUGA

KUGA

KUGA

FOCUS

FOCUS

FOCUS

FOCUS

MONDEO

MONDEO

MONDEO

MONDEOMONDEO

FIESTA

FIESTA

FIESTA

FIESTA

FIESTA

FIESTA

FIESTA

FIESTA

FIESTA

FIESTA

FIESTA

FIESTA

FIESTA

KA

KA

KA

KA

MONDEO

MONDEO

MONDEO

MONDEO

MONDEO

C-MAX

C-MAX

C-MAX

C-MAX

20 340 EEK 54 763 EEK


MEELIS PILLER

«P rofi- ja tarbija-kaamerat eris-tab eelkõige see, milline on

kaamera sensor,» räägib Nikoni esindaja Rene Mitt. «Profikaa-meral on Canoni terminoloogia järgi täiskaader ja tarbijakaame-ral poolkaader, Nikonil on vas-tavateks terminiteks DX ja FX.»

FX-sensor on sama suur kui oli ning endiselt on filmi kaader 36 mm, DX-kaader aga on väik-sem. «Profid, kellel võimalusi ja vahendeid, töötavad FX-iga ning ostavad sinna juurde ka sobi-vaid objektiive.»

Seega on esimene oluline asi meeles pidada, et kaamera korpusele saaks valitud õige objektiiv. Kui täiskaadriga kaa-merale panna ette väiksema kaadriga kaamerale mõeldud objektiiv – sama tootja erineva-te kaameratüüpide objektiivid sobivad tavaliselt kõikidele kaameratele – siis tulemuseks on see, et kuigi objektiiv mak-sis mitu korda vähem, jääb osa kaadrist katmata ning pilt tuleb väiksem kui kaamera tegelikult võimaldaks. Vastupidi – suure-le kaadrile mõeldud objektiivi kasutamine väikse kaadriga kaamera ees pole lihtsalt ren-taabel.

MÕTLE, MILLISEID PILTE SOOVID TEHA

«Soovitus oleks, et ära osta kal-limat objektiivi kui on kaamera kere,» räägib Mitt.

Enne kaamera ostmist peaks põhjalikult läbi mõtlema, mida pildistada tahetakse. Ehk kaa-mera ja objektiivid võiksid olla valitud nii, et fotograafiavald-kond, millega huviline kõige rohkem tegeleb, õnnestuks kõi-ge paremini.

Kuna pildistamistingimused on erinevad, siis näiteks ei ole parimat tulemust võimalik saa-vutada näiteks portreeobjektii-viga sport pildistades, või makro objektiiviga maastikuvõtteid te-hes. Ka siseruumides ja foto-stuudios pildistamiseks on ole-mas oma objektiiv.

Esimeseks probleemiks, mil-le ette peegelkaamera valimisel tavaliselt satutakse, on suur hulk erinevaid tehnilisi and-meid. Ühest – ehk kaadri suuru-sest, me juba rääkisime.

Megapikslid – nende arv näi-tab maksimaalset foto suurust. Mida suurem number, seda suu-rem kaader. Seega, kui soovitak-se õnnestunud fotodest suuri väl-jatrükke, on hea valida suurema megapikslite arvuga kaamera. Siiski tasub meeles pidada, et suur megapikslite arv ei tähenda automaatselt paremat kvalitee-ti.

ISO – nii nagu ISO näitab fil-milindi valgustundlikkust, näi-

tab ISO digikaameral sensori valgustundlikkust. Mida suure-ma tundlikkuse peale kaamera reguleerida, seda vähem valgus-tatud ruumis me pilte teha saa-me. Samas aga kahandab suu-rem tundlikkus pildi kvaliteeti, muutes selle teralisemaks.

Pildi stabilisaator – see funkt-sioon on kasulik ebamugavates tingimustes fotografeerimiseks – kui näiteks tuleb kaamerat kaua aega samas asendis hoida ja käed ära väsivad ning värisema

kipuvad, siis stabilisaator hoiab ära värinast tekkiva hägususe.

Fotoaparaadi sensor kipub objektiivide vahetamise käigus tolmuseks minema. Selleks pu-huks on osal kaameratel tolmu eemaldamise funktsioon. Loo-mulikult saab kaamerat puhas-tada ka käsitsi.

Klassikalise peegelkaamera puhul, tulenevalt selle konst-ruktsioonist, kaamera taga asu-valt ekraanilt kadreerida ei saa. Uutel kaameratel on aga ena-

masti nn Live View funktsioon, mis võimaldab ka reaalajas pil-distatavat objekti kaamera ek-raanilt näha.

Autofookus – kaamera foo-kustab end iseseisvalt. Viimasel ajal on tendents, et mida uuem mudel, seda suurem hulk punk-te, mille abil pilti teravustatak-se. Autofookus on eriti mugav kiirete spordialade või miks mit-te ka lindude pildistamisel, kus nii mõnigi kord võib jääda ilma heast fotost, sest käsitsi nii kii-

resti kui tarvis oleks olnud, rea-geerida ei jõua.

JPG ja RAW – fotofailide for-maadid. Esimene neist on kõ-vasti kokkupakitud, teine aga si-saldab kogu informatsiooni, mi-da kaamera suutis momendist välja pigistada. Professionaal-sed fotograafid pildistavad kõik RAW-formaadile. Kui juhusli-kult peaks olema pildistamise ajal valgusbalanss valesti mää-ratud, on RAW-formaadis faili puhul võimalik see hiljem ilma kvaliteedis kaotamata õigeks panna.

PANE EELARVE KRIITILISELT PAIKA

Üks asi, mis ilmselt ka põhjali-kult läbi mõelda tuleks, on see, kui palju ollakse parajasti val-mis raha kulutama. Nikoni täis-kaadriga tippkaamera D3x, ideaalne stuudios pildistami-seks, maksab 7400 eurot, sood-saim täiskaadriga Nikoni pee-gelkaamera D700 aga on roh-kem kui poole odavam, makstes 2550 eurot.

Poolkaader-kaamerad, mis on sobilikud enamikule tavatar-bijatest, maksavad aga veelgi vähem.

Canoni kaamerate puhul võib arvestada enam-vähem sar-nase hinnaklassiga. Nii profes-sionaalide kui amatöörfotograa-fide valikus ongi tavaliselt eel-kõige nimetatud kahe tootja kaamerad, kusjuures mõlemal on omad tulihingelised poolda-jad.

Kui aga huvi olulisemalt eksklusiivsemate kaamerate vastu, siis Leica täiskaadriga kaamera M9, mis ei ole peegel-kaamera, maksab üle 5430 eu-ro ning Leica kõige kallim pee-gelkaamera maksab tervelt 22 100 eurot. Tõsi – selle raha eest on ka megapiksleid nii palju, et trüki või majasuurune foto. 37 megapikslit on samaväärne omaaegsete lai- ja keskformaa-tfilmile pildistanud kaamerate-ga.

Kuid nagu öeldud, siis pee-gelkaamerat ostes ei pea arves-tama ilmtingimata tuhandetes-se eurodesse ulatuva väljamine-kuga.

Et peegelkaamerad on tava-liselt kompaktkaameratest suu-remad, on oluline ka seda vaa-data, kuidas kaamera käes istub – mõnele meeldib suur ja raske kaamera, mõnele jälle väiksem ja kergem.

Viimasel ajal on peegelkaa-merate juures populaarseks saa-nud videofunktsioon. Seega võiks mõelda, kas on tarvis fo-tokaga vahel ka videoklippe te-ha ning valida kaamera selle jär-gi. Aga alati tasub nõu pidada professionaalidega, kogenud fo-tograafidest sõpradega ning tut-vuda internetist leitava materja-liga.

Peegelkaamera süvendab fotohuviFotograafia on muutunud mainstream’iks ning tõenäoliselt on igal vähegi aktiivsel inimesel

olemas seadeldis, millega ta aeg-ajalt pilte teeb. Varem või hiljem tekib aga huvi teha veidi

paremaid pilte ja siis veel paremaid. Nii jõutaksegi lõpuks peegelkaamerateni.

NASA loobus James Cameroni 3D kaameratest3D filmiga «Avatar» kuulsaks saa-

nud režissöör James Cameron töö-

tas koos NASAga välja kaks 3D kaa-

merat, mida oli plaanis kasutada

eelseisval missioonil Marsile. Nüüd

teatas Ühendriikide kosmoseagen-

tuur, et loobub kahe kõrgresolut-

sioonis 3D kaamera edasisest aren-

damisest ja kasutamisest.

NASA esindaja sõnul lõpetati

kaamerate arendamine, sest sel-

leks polnud lihtsalt aega ja kaa-

meraid ei oleks enne missiooni al-

gust jõutud piisavalt testida.

Oscariga pärjatud Cameron

püüdis pikalt veenda NASA juhtiv-

töötajaid, et agentuuri Marsile

saadetav kulgur võiks kasutada

senise kaamera asemel paremat.

Samas on agantuur ise veendu-

nud, et Curiosity-nimelisel kulgu-

ril on juba praegu piisavalt kvali-

teetne kaamera, mis lubab mis-

sioonile seatud eesmärgid täita.

Adobe Photoshop Express 2.0 iPadileTarkvaratootja Adobe avaldas nä-

dalapäevad tagasi uue versiooni

tahvelarvutile iPad ja nutitelefo-

nile iPhone loodud pilditöötlus-

programmist Adobe Photoshop

Express.

Tasuta levitatav programm või-

maldab kõige elementaarsemaid

pilditöötlusvõimalusi, nagu foto-

de suuruse muutmine, lõikamine,

fotode keeramine, efektide ja filt-

rite lisamine.

Nüüd on võimalik Photoshop

Expressile osta ka lisapakett, mis

avardab toote kasutusvõimalusi

veelgi. Adobe Camera Packi nime

kandev lisafunktsioonide kogu

pakub muu hulgas digimüra ee-

maldamise võimalust, taimeriga

pildistamist. Siiski peaks teadma,

et kuigi iPad 2 sisaldab kaamerat,

siis sellega pildistamist Adobe

Photoshop Express 2.0 ei toeta.

Amazon avas Androidi kaupluseMaailma suurimaid jaekauplusi

Amazon sisenes hiljuti nutitelefo-

nide rakenduste turule, kui asus

oma kaupluses müüma Androidi

rakendusi. Esialgu vaid Ühendrii-

kides avatud kauplus pälvib tähe-

lepanu innovatiivsusega. Nimelt

on võimalik rakendust enne ost-

mist proovida veebilehitsejas ku-

vatava virtuaalse telefoni abil.

Arvutikasutaja käsutuses ei ole

seejuures mitte telefonirakendu-

se kohandatud variant, vaid täis-

väärtuslik virtuaalne Android-sea-

de. Läbi selle saab paigaldada ja

eemaldada rakendusi, kuulata

muusikat või surfata isegi interne-

tis, kasutades selleks Androidi

veebilehitsejat.

Praegu on Amazon Test Drive

mõeldud rakenduste demonst-

reerimiseks, samas annab see ai-

mu, kuidas virtualiseeritud And-

roid-seade töötab.

Google avab muusikateenuse?Netiportaal Cnet usub, et Google on

õige pea avamas oma muusikatee-

nust. Cneti allikate sõnul kasutavad

Google’i töötajad teenust, mis tä-

hendab, et õige pea on see valmis

laiema üldsuse ette jõudmiseks.

Vihjeid selle kohta, et Google tõe-

poolest muusikavaldkonnas tegut-

seb, on tulnud pika aja jooksul. Vii-

mati anti sellest mõista aasta algul

peetud Mobile World Congress’il.

Nimelt teatas Motorola mobiiliük-

suse juht Sanjay Jha, et ettevõtte

tahvelarvuti Xoom, mis teadupä-

rast kasutab Google’i arendatud

Android operatsioonisüsteemi,

hakkab õige pea pakkuma kasuta-

jatele muusika- ja videoteenuseid.

LÜHIDALT

Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp

[email protected] | 666 2258

Reklaami projektijuht: Marko Kross

[email protected] | 666 2186

Küljendus ja makett: Andrus Rebane Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a,

Tallinn | tel 666 2202 | faks 666 23 01

Auto&Tehnika, märts 2011

Documents

Transcript of Auto&Tehnika, märts 2011