Arvutimaailm 6/09

9 77 1021 936005

Luksuslik Dell Adamo – sülearvuti kolmetoalise korteri hinna eest

Kristi Hakkaja tüüris telemaatikafirma ülikiiresse kasvufaasi

Hind 39.90 Nr 6 (162), juuni 2009

Füüsik õpetab: kuidas ehitada toimivat ja odavat videosildaReportaaž: WiFi-orienteerujad jooksid sülearvutitega võsas

Suures võrdlustestis mobiilne internet linnas ja maal

MAKSUPETTURID HOIDKE ALT!Maksuameti infotehnoloogilised relvad leiavad üles

nii ümbrikupalga maksjate kui maksudest kõrvalehiilijate jäljed

Otsi meelepäraseid.Võrdle teistega.Vali parim.Loe, mida arvavadautost eksperdid.Küsi parimat pakkumist.

Kõike uutest ja kasutatudautodest näed aadressil

www.autoleht.ee

Enam kui 4200Eestis müüdavatUUT autot.

Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 3

juuni 2009

f o o k u s

Maksu-petturid, värisege!Kümne aasta eest polnud Maksu-ametil õiget kogemust isegi tulu-de elektroonilise deklareerimise vallas. Nüüd on võimalik IT abiga isegi ümbrikupalga maksjaid tabada. Lk 16

L A B O R

34 iCloud – kui arvuti on pilves36 Dell Adamo – luksarvuti

korteri hinnaga37 Aviary – kujunda üle veebi38 OpenOffice 3.1 – parem kui

varem ja ikka tasuta40 Õpetaja arvuti42 SSD – osta või mitte?

A R V A M U S6 Vastasseis: Kas 100 Mbit/s igasse

külla või mitte?8 Siim Vips veebitrendidest

U U D I S E D10 Verevahetus: ITLi etteotsa said

„noored ja vihased”13 Ülikoolid õpetavad küberkaitset14 Uus kõik-ühes lauaarvuti

F I R M A22 IsePankur.ee pürib Londoni börsile

R E P O R T A A Ž28 WiFi-orienteerumine ehk

sülearvutiga võsas

L A H E N D U S E D50 Kuidas ehitada videosilda?52 Plaatserverid aitavad53 Eestikeelne Epicor54 iPhone'i ärirakendused55 Doodle – lepime aja kokku

I N I M E S E D56 Kuidas kasuga kärpida?57 Kahemehe-digipolitseiprojekt59 Lapikute IT-triatlon60 Kristi Hakkaja juhib Oskando

kiirele tõusule

44 Arvutimaailma suures testis prooviti seekord hakkama saada vaid mobiilse internetiga.

43 LG Arena

Foto: Kalev lilleorg

4 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

Kontakt Liimi 1, 10621 TallinnTelefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post [email protected] Koduleht www.am.ee

Toimetuspeatoimetaja Kaido [email protected]

toimetaja Raigo [email protected]

keeletoimetaja Kairi [email protected]

kujundaja Holger [email protected]

Kaanepilt: iStocKphoto

Kaks tiigrihüpetEelmisel kuul tehti kaks tiigrihüpet IT vallas. Ühe hüppe tegi Elion, alustades oma tõe-näoliselt pikka hüpet ja tõmbas esimestesse Lasnamäe majadesse valguskaabli korte-riteni välja. Teine kargaja oli aga IT ja Tele-kommunikatsioonifirmade Liit, kus vahetus juhatus.

Mis neist kahest hüppest siis järeldada, kas seisak IT-maastikul hakkab läbi saama?

Nii ITLi uue juhatuse valimisel kui ka Elioni 100 Mbit/s interneti paigaldusel olid sütitavad kõned ja usk helges-se tulevikku, ehk tõesti jätkab sektor kriisiajal vastutuult purje-tamist, kuigi jaemüüjad kaaluvad sulgemisi ja telekomifirmades käivad kärped. Rääkimata riigitellimustest elatu-tavest ettevõtetest, kus on lausa kuivalejäämist täheldatud.

Kuid nagu ütles hiljuti Hannes Astok – head kriisi ei tasu lörri lasta. Ongi hea, et kriisi ajal hakatakse küladeni 100 Mbit/s internetti vedama, et uue tõusu ajaks tekiksid IT-eks-portijad ka mujalt kui Eesti suurtest linnadest, kus kiirete võrkude valik juba nii-gi kirju. ITL toetab samuti – uus juhatuse esimees Taavi Kotka lubas, et IT eksport tõmmatakse nüüd käima.

KAIDO EINAMApeatoimetaja

T O I M e T U S e K O L L e e G I U M

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

Valdo Kalm EMT juhatuse esimees

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Teet Jagomägi AS Regio juhatuse

esimees

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori

juht

Raigo Neudorf Arvutimaailm

Reklaam projektijuht Raimo Kõ[email protected] 661 6186

VäljaandjaPresshouse OÜTrükk Unipress

© Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

TellimineAjakirja tellimiseks:≥ helista 660 9797≥ saada e-kiri [email protected]≥ mine kodulehele www.telli.ee

Arvutimaailma tellimus maksab 369 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus.

toimetuse lehekülg


Kas 100 Mbit/s internetti tasub vedada igasse Eesti kolkakülla?

v õ i t j a j a k a o t a j a

∂ Jaan Pillesaare

loodud tarkvara-arendusettevõte Helmes ostis MicroLinkilt ma-jandustarkvara ja tarkvaraarenduse ärivaldkonnad ning laiendab oma haaret. Kokku liitub Helmesega ca 40 tarkvaraeksperti ja –konsultanti. Samuti saab Helmes endale tehingu tule-musena juurde mitmeid olulisi kliente.

Üks e-riigi eeldus on see, et kõigil kodanikel on võrdsed võimalused ligipääsuks avalikele teenustele. Avalikud veebiteenused – nii nagu kõik veebiteenused – muutuvad aina andmemahukamaks. Nii, nagu vajame järjest võimsamat protsesso-rit ja suuremat kõvaketast, vajame ka kiiremat internetiühendust. Küsimus võib-olla ainult selles, millal on see otstarbekas välja ehitada.

Tänu majanduse äär-muslikult nõrgale seisu-le oleks praegu ideaalne aeg teha suuremahulisi infrastruktuuri arenda-mise projekte. Jätta ka-sutamata võimalik ELi poolne finantseerimine ja loomata täiendavad töökohad, mis projek-tiga seotud, oleks ru-mal. Miks mitte ehitada 100megabaidine ühen-dus igas se Eesti külla nüüd, kus ehitushinnad on lähenemas normaal-sele tasemele ja tööhõi-ve on problemaatiline. E-riigi lubadus on koda-nikele ju välja käidud.

1943. a arvas IBMi tegevjuht, et ilmas on nõudlust umbes viiele arvutile. Kui arvame, et lähitulevikus pole vaja igasse kodusse 100megabaidist inter-netti, võime eksida, nagu eksis T. Watson.

Üldjoontes võin ma küll öelda, et toetan selliste projektide puhul võrd-sust. Nimelt leian ma, et igal Eesti-maa elanikul peavad olema võrdsed võimalused sellise infrastruktuuri kasutamiseks.

Seega pole siin ka niinimetatud kolka-külade elanikud mingi erand. Võib-olla teeb mõnes sellises külakeses mõni ini-mene igapäevaselt tööd ja suhtleb tihedalt näiteks Jaapaniga. Seega, nagu ma ütlesin,

üldjoontes ma toetaksin seda – meie üsna hea infrastruktuuriga riigis ei tohiks olla elanike va-hel digilõhet.

Samas kerkib selle asja juures esile üks suur „aga”. Sest kui vaadata asja kaine pilguga, pea-me me ikkagi arvestama ka kogu projekti suurust ning endale aru andma, kui palju see kõik maks-ma läheb ja kui kaugele tasub ühendusi ikkagi vedada. Ehk siin kerkib esile ka tasuvuse küsi-mus. Sest päris pimesi ei saa ka tegutseda ning in-vesteerimisega pole mõ-tet lolliks minna. Praegu on projektile välja paku-tud 6 miljardit krooni ja

see on ikkagi väga-väga suur summa. Meie eesmärk peaks olema hakkama saada ikkagi vähemaga.

∆ Kolmandik Saaremaa

suurima interne-titeenuse pakku-ja Teetormaja klientidest jäi 20. mail viieks tunniks interne-tita, sest rott oli maa all optili-se kaabli läbi närinud. „Rott hüppas meile sülle, kui me katkise kaabli torust välja tõmbasime,” ütles Teetormaja esindaja.

Markus NisulaElisa Eesti juhatuse liige

Valdo KalmEesti Telekomi juhatuse esimees

jah ei

v a s t a s s e i s

nisula: e-riigi lubadus on ju

kodanikele välja käidud.

Kalm: Siin kerkib esile ka tasuvuse

küsimus.

arvamus


Tõnis HinnosaarAltex Marketingi partner

Gunnar Peipman Developers Team OÜ tegevjuht

Kaspar Loog KnowIT Estonia tegevjuht

Pling! on liialt nišikeskneveebikriitikute hinnangul on pling! suunatud liialt vaid elisa klientidele, mis jätab teiste mobiilivõrkude kasutajad eemale lahedamatest funktsioo-nidest (nt positsioneerimine). Üldiselt hinnati lehekülge aga positiivselt.

e k s p e r d i d h i n d a v a d

hinne kokku: 4-

Suurtele sotsiaalvõrgustikele Pling! kannale ei astu, sest kriitiline mass ka-sutajaid puudub. Leht on nišikeskne (ZEN), samuti piirab teenuse valikut Skype’i kaudu plingimise puudumine. Saidi ligipääsetavuse WCAG nõuetega vastavusse viimine parandaks sama-aegselt nõrka nähtavust otsimooto-rites: unikaalseid lehepealkirju koos ALT ja META elementidega peaks esmajärjekorras kasutama hakkama.

Pling! tundub olevat tasuline krants Twitteri ja Flickri elementidega. Lii-tumisel tuleb saata SMS ja tundub, et kogu teenus on ehitatud ZEN-kaardi kasutajatelt raha korjamiseks. Samas pean tunnistama, et ülesehituselt see lehekülg mulle meeldib. Liigset kära uuel leheküljel pole ja erinev info on kergesti haaratav. Samuti on navigat-sioon küllaltki lihtne. Disain on kesk-mine, kuid neutraalne.

Elisa kasutajatele tehtud suhtluspor-taal hoiab kahjuks teiste mobiilivõr-kude kasutajad lahedamatest funkt-sioonidest (nt positsioneerimine) eemal. Segadusseajavalt on menüüsse peidetud toimingud, mis peaksid hoo-pis keskselt nähtaval olema. Üks selli-ne on näiteks kommuuniga liitumine. Ehk sihtgrupile on portaal kohale jõudnud. Idee on hea copy, teostust on mitte-Elisa kliendil raske hinnata.

3Leht on nišikeskne 4Ülesehituselt

lehekülg meeldib 4-Idee on hea copy

Elisa tõi aprilli lõpus turule noortele suunatud uue suhtluskeskkonna Pling!, mis ettevõtte teatel hakkab võistlema seniste populaarsemate suhtluskeskkondadega nagu Orkut, Twitter ja Rate.ee.

k u u t s i t a a t

Head kriisi ei tasu lörri lasta.»Informaatikanõukogu liikme Hannes Astoki seisukoht IKT-sektori ekspordi arengukava tutvustamisel.


Veebilahenduste trendid muutuvad nii kiiresti, et aasta tagasi populaarne koduleht võib juba praegu ajale jalgu jääda. Kõige kiiremad tuuled puhu-vad just disainis. Rahulikum on see-eest sisuhalduses ja kodulehe tehnili-ses pooles, kus trende saab pikemalt ette ennustada ja suuremaid muutu-seid viiakse lahendustesse sisse ikkagi pikema aja tagant.

Kui rääkida moest, siis praegu võiks nimetada trendikaks kombode kasutamist. See tähendab, et xHTML väljund on seotud flash-animatsioo-nide ning AJAXiga. Otsast lõpuni animeeritud kodulehed pole enam kõige trendikamad, sest nende ka-sutamisloogika ning käitumine pole just kasutajasõbralikud. Komboleh-tede kasutamisel saab flashi ka välja lülitada, mis omakorda võimaldab ka probleemita lehitsemist mobiilsete seadmetega, mis flashi veel ei toeta. Samuti on väga oluline, et loodav leht töötaks harmooniliselt erinevate ot-singumootoritega ning oleks neile lei-tav. Üleni flashi kasutaval lehel võib see aga takistuseks saada.

Kodulehtede kujunduspool sõltub palju vajadustest ning siin on viima-se aja trendiks lihtsa ülesehitusega ning kasutajamugavusele rõhuvad

Viimase aja veebitrendid: lihtsus on jälle moesModera tegevjuht Siim Vips arvab, et veebitrendides ja -disainis puhuvad sama kiired moetuuled kui mujalgi. Kui sisuhaldust tehakse ümber har-vem, siis veebi välimust tuleb muuta nagu kevadsuvist rõivakollektsiooni.

lahendused. Samas on näiteks au-totööstusega seotud veebides palju näha flashi ülekasutamist ning äär-miselt raskesti ligipääsetavaid saite.

Kuid ikkagi oleneb lõpptulem pigem sihtgrupist, valdkonnast ja eesmär-gist – kas müüakse toodet, teenust või emotsiooni. Kindlasti peab info ole-ma pidevas arengus, sisu muutuma lähtudes otsingumootori optimeeri-misnõuetest ning külastajate klienti-deks muutmise protsessi vajadustest tulenevalt. Mida värskem on infor-matsioon ja uuenduslikum veebileht, seda suuremat usaldust tekitab see ka külastajas.

Toon siinkohal näite meie enda

Siim VipsModera tegevjuht

Global Gathering on Eestis tehtud rahvusvaheline veebileht, mis püüab järgida viimase aja veebimoode ja suundumusi.

Viimase aja trend on

lihtsa ülesehi-tusega mugavad lahendused.»

arvamus


tööst. Modera ehitas kaks aastat ta-gasi põhjaliku kodulehe Briti artistile Jamiroquaile. Praegu on see interneti ajaarvestuse kohaselt juba vanane-nud, kuid loomise ajal oli tegu väga uuendusliku lahendusega – lehekülg oli seotud sotsiaalvõrgustike, CRMi ning foorumiga. Et Jamiroquai fänne ja kodulehe külastajaid on arvuliselt samas järgus kui Eestis elanikke, siis on tegu väga huvitava töökogemuse-ga. Käesoleva aasta jooksul tuleb aga

hakata seda lehte värskendama ja li-same sinna nüüdisaegsemad võima-lused.

Üks viimane suurem projekt on ol-nud rahvusvahelise muusikafestivali Global Gathering portaali loomine. Portaal jagab informatsiooni ja pakub festivali fännidele mitmekesist vali-kut multimeediat, suhtlusvõimalusi, sotsiaalvõrgustikega liitumist ja ka suunatud reklaami. Global Gathering on üks paremaid näiteid, kuidas hak-kavad lähiaja veebid välja nägema. Suur osa lahendustest on veebikülas-tajale nähtamatud ja peituvad kodu-lehte jooksutavas tehnilises mootoris, kuid juba võimalused lehel annavad uuenduste mastaapidest aimu.

Olen täiesti veendunud, et kodu-lehte hakatakse üha enam siduma ka ettevõtte äriprotsessidega. Kui varem oli koduleht pigem staatiline visiitkaart, mis elas internetis oma elu, siis nüüd on see ühendatud ühtse platvormi kaudu kliendihaldustark-vara, intraneti, blogi ja teiste vajalike infosüsteemidega. Kodulehest saab ettevõtte jaoks mitmekesisem värav internetti, mille kaudu saab ellu viia turundus-, suhtekorraldus- ja müügi-tegevusi. See on vääramatu trend, mis jätkub kindlasti ka tulevikus.

i g a k u u m a t e i l e k i r j u t a n

Olen paaris viimases Arvutimaailma numbris kirjeldanud huvitavaid ja nutikaid ideid, mis on innovatsiooniaasta ürituste raames esile kerkinud. Jätkame ka sel korral nende tutvusta-mist.

Üks huvitav mõte, mis hiljuti esile kerkis, on automaatne tulekahju-signalisatsiooni süsteem. See tea vitab interneti kaudu omanikku ja pääs-teameti häirekeskust ob jektil tekkinud tulekahjust või seadme enda rik-kest. Intelligentsed süsteemid võimaldavad monitoorida info liikumist ja kasutaja saab süs teemi kaughallata, kontrollides seadmete toimimist, tehes kaughooldust ja diagnostikat.

Süs teemiga saab liita teisigi tegevusi, näiteks ava da ukse turva- ja päästeekipaažidele. Hiljem on või malik veenduda, millal ja millise ukse kaudu siseneti ja väljuti. Süsteemiga saab ühendada muudki, näiteks ventilatsiooni-, turva-, video- ja helisüsteeme, millelt on oluline saada reaalajas tagasi sidet ja säilitada kogu infoliiklus andmebaasis, kust on võimalik teha hiljem väljavõtteid.

Omanäoline on ka üks militaarvaldkonna lahendus. Eesti tehnoloogiafirma ELI lahingusimulaator on sõjalist arvuti-mängu meenutav toode, mille arendamisel põimuvad mehaa-nika, elektroonika ja tarkvaraarendus. See võimal-dab sõduritele rahulikult ja tubastes tingimustes selgitada laskmise algtõdesid. Videoprojektori abil kuvatakse seinale maastik, kus vastavalt eelsi-sestatud legendile hakkavad liikuma tankid või muud sõjamasinad. Erinevalt arvutimängust ei kasutata aga laskmiseks mitte hiirt, vaid päris ehtsat tulirelva.

Samas on kiiduväärt algatustega silma paist-nud mitmed inimesed, kes ei karda oma ideid ka laiemale avalikkusele tutvustada.

Erkki Laidinen kirjutab, et keegi hea inimene võiks välja mõelda kamamasina, mis oleks umbes nagu kohvimasin. Seda kannataks siis igasse kodus-se ja toitlustuskohta paigaldada. Pakendis oleks aga kaasas viljaterad, herned ja muud vajalikud koos-tisained, millest masin jahvataks kamasegu ja segaks näiteks jogurtiga.

Märt Liviku idee puudutab aga Tootearenduse koostöökeskuse loomist, sest Eestis on palju väikeseid ettevõtteid, kellel pole piisavalt vahendeid ja võimalusi tegeleda tootearenduse ja innovatsiooniga.

Veiko Loik leiab aga, et mobiiltelefonidel võiks kaamera asemel hoopis alkoholomeeter sisse ehita-tud olla. On ju mobiil pea igal inimesel, kuid alkoho-lomeetrit ei hakka paljud omale eraldi soetama või on see hoopis kuskil teises kohas, kui teda vaja oleks.

Urmas Kõivinnovatsiooniaasta juht

Innovaatilised ideed on põnevad ja nutikad

SUUR osa lahendustest

on veebikülasta-jale nähtamatud ja peituvad kodu-lehte jooksutavas mootoris.»


uudised

3 Step IT Euroopa pari-mate tööandjate seas Kontoriseadmete rendi- ja haldusfirma 3 Step IT on üks paremaid tööandjaid Euroo-pas, selgus üleeuroopalisest uuringust „100 parimat töökohta Euroopas”. 16 Euroopa riiki ja 1350 ettevõtet hõlmanud uuringus saavutas 3 Step IT 33. koha. Tänavu on 3 Step ITd ka koduturul Soomes tunnustatud hea tööandja tiitliga ning valitud parimate tööandjate edetabelis kolmandale kohale.

1,3 mld krooniEesti suurim arvete käsitleja Itella Information koostöös Swedbanki ja majandustarkvarafirmaga Han-saWorld on loonud ettevõtete e-arvete konsortsiumi, mille abiga saab ettevõtete vahelise arvelduse Eestis muuta täisdigitaalseks ja paberivabaks.

Itella Informationi prognoosi järgi säästaksid Eesti riik ja ettevõtted täielikule e-arveldusele üle minnes kuni 1,3 miljardit krooni aastas.

5 aasta pärast liiguvad pooled arved e-arvetena.

36,4 miljonitGartneri uuringufirma värskeima raporti järgi kasvab nutitelefonide müük suure hooga. Uuringu järgi langes mobiilide müük 2008. aasta I kvartalist alates 8,6%, jää-des pidama 269,1 miljoni ühiku juurde selle aasta I kvartalis. Sa-mal ajal kasvas aga nutikate mo-biilide ehk nutitelefonide müük, kasv oli koguni 12,7 protsenti, jõudes 36,4 miljoni ühikuni.

Verevahetus: ITLi etteotsa said „noored ja vihased”itli juhatuse valimistel võidutses noorem gene-ratsioon eesotsas Taavi Kotka ja Sten Tamkivi-ga. Juba on seatud ka esimesed eesmärgid.

nähtavaks tegema.”Praegu koostab ITLi uus juha-

tus liidu tegevuskava, mida on kavas esitleda 18. juunil. Ettevõtetevaheli-se koostöö parandamine ja ekspor-di edendamine on teemad, mis seal äramainimist leiavad. Lisaks on liidu jaoks jätkuvalt ülioluline prioriteet IKT-sektori hariduskvaliteedi paren-damine: sisse tuleb tuua rohkem vä-lisõppejõude, laiendada erialade vali-kut, parandada täiendõppe võimalusi jne.

„Need noored, kes teevad prae-gu valiku IKT sektori kasuks, ei pea kindlasti järgnevatel aastatel erialava-likut kahetsema,” on Kotka kindel.

„Lisaks sai sektor ka mitmesa-ja miljonilise rahasüsti tehnoloogia arenduskeskuste rahastamiseks, mis-tõttu loodame ka uute tehnoloogiate ja toodete väljatöötamise teemade tähtsuse kasvu oma liikmete tegemis-tes.”

Samas on ITLi aadressil kostnud kahtlusi, et vana juhtkonna tehtud sammud polnud tänaste kitsaskohta-

ellujäämiseks on vaja otsida

uusi võimalusi.»

ITLi värske president Taavi Kotka on juba EPLi vahendusel öelnud, et 2011. aastaks peab ITLi ekspordikäive kas-vama vähemalt kaks korda, kahe mil-jardi kroonini. Kotka sõnul on selleks praegu parim aeg.

„Koduturul on tellimusi vähem ja ellujäämiseks on vaja otsida uusi või-malusi. Sektoris on olemas väga head tehnilised oskused, oleme tööd teha armastav rahvas, vajadusel saab ka-sutada EASi toetusvahendeid, olemas on edukad eeskujud – mida veel vaja? Anname tuld!”

Kotka sõnul ongi praegu kõige krii-tilisema tähtsusega küsimus see, kas kohalikel IKT-sektori ettevõtetel on huvi senisest mugavustsoonist välja murda. Teisalt peab selgeks tegema, milliste tegevustega saab ITL selles osas oma liikmetele kõige rohkem ka-suks olla.

Kotka kinnitusel on üksikute et-tevõtete üritused väljaspool Eestit olnud edukad ja nüüd on nad valmis oma kogemusi jagama. Ka on hakatud aru saama, et maailmas läbi löömiseks peab milleski olema väga hea.

„Samas ei saa hea olla kõiges ning liites kokku igaühe parimad kom-petentsid, on lõpptulemus edukam. Üksi kapis nokitsedes jäädki kappi nokitsema. Peame ennast üksteisele

Nokia lipulaev jõuab Eestisse sel kuul Nokia teatas, et nende lipulae-vaks nimetatav N97 tuleb juuni jooksul müügile kokku 75 riigis, sealhulgas ka Eestis. Täiskla-viatuuri, 3,5tollise puuteekraani ja Ovi teenustega telefon on esimene Nokia mobiil, mille ek-raanil olevaid asju saab kasutaja täielikult ise seada, lisades või eemaldades seal vidinaid.


Microsoft avab innovaatilise kooli programmiMicrosoft Eesti kutsub üles Eesti koole osalema rahvusvahelises programmis „Innovaatiline kool”. Programmi raames toimuvad koolitused maailma juhtivate spet-sialistide juhendamisel, pakkudes koolile võimaluse rakendada 21. sajandi õpetamise põhimõtteid.

Verevahetus: ITLi etteotsa said „noored ja vihased”

de lahendamiseks kuigi efektiivsed ja vaja oligi verevahetust, ehk „noorte ja vihaste” põlvkonna esilekerkimist.

„Kindlasti ei tohi väita, et ITL oli stagnatsioonis,” märgib Kotka. „ Hästi toimis operaatorite nõukoda, popu-lariseeriti IT-haridust, tehti aktiivset koostööd teiste alaliitudega jne. Mit-med toona algatatud projektid kan-duvad üle ka uue juhatuse tegevus-plaani. Lisaks tuleb mõista, et ITL on

IT ja Telekommunikatsiooni Liit ning näiteks eksport on nii mõnegi teleko-miettevõtte jaoks selgelt vähem tähtis teema.”

Samas on ka hiljuti tutvustatud IKT-sektori ekspordi arengukavas ühe punktina välja toodud ITLi või-mekuse tõstmine, mis justkui viitaks samuti lahjaks jäänud töötulemuste-le.

Taavi Kotka sõnul viidatakse selle

all jällegi üleüldisele IT-firmade va-helise koostöö puudulikkusele, et ITL oleks võinud teha siin rohkem.

„Minu seisukoht selles küsimuses on, et iga asi vajab aega. Ei ole või-malik üleöö muutuda kogu sektoris konkurentidest koostööpartneriteks. Kindlasti ei suuda ka uus juhatus seda koostöö probleemi nende kahe valit-semisaasta jooksul lõpuni ära lahen-dada.” Arvutimaailm

Arengufond investeerib uude e-ärisse 9,6 miljonit Arengufond teatas 9,6 miljoni krooni suurusest investeeringust e-rõivakaubanduse ja robootika ühendajasse Massi Milianosse.

Investeeringu tulemusena käivitatakse esmalt testlahendus juhtivas rahvusvahelises interne-tikaupluses juba sel suvel. Robotmannekeeni e-rõivakaubanduse teenistusse rakendamise eestvedaja on Massi Miliano juht ja Netikuller.ee asutaja Heikki Haldre (pildil). Eesti teadlaste robotmannekeeni tehniline lahendus on kaitsmisel patendina USAs ja teistes arenenud riikides. Aren-gufondi teatel võib just Massi Miliano arvuti abil kuju muutev mannekeen olla efektiivsuse ja kasvu võti interneti rõivakaubanduses.

14. mail toimus ITLi uue juhatuse valimine. Pildil on (vasakult) Dateli juht Urmas Kõlli, Microsoft Eesti juht Rain Laane, Webmedia juht Taavi Kotka ning Microlinki juht Enn Saar. Neist kolm esimesena mainitut on ka vastvalitud juhatuse liikmed. Foto: StaniSlav MošKov


K a l e n d e r

Androidi veel ei tule HTC telefoni-de maaletooja RR Advising & Trading teatas, et lähiajal pole HTCl plaanis Balti riike ja isegi Soomet oma Android-opsüsteemiga telefonidega va-rustada. Loode-tavasti mõtlevad suured tootjad siiski ümber ja Linuxi baasil Google’i opsüs-teemiga telefonid ka siiakanti pais-kavad. Ilmselt see juhtub siiski veel sel aastal, vaatamata HTC otsusele, sest Androidi panevad oma uutesse mudelitesse pea kõik suuremad tootjad.

Elisa avas Tartumaal UMTS900 leviala

16.06IT-juhtide teabepäevMajandus- ja kommunikat-siooniministeeriumi aatriumis toimuval üritusel tulevad arutamisele järgmised teemad: struktuurivahendite kasutamine 2009-2010; rakendusplaani 2010-2011 koostamisest; vaba-varaline kontoritarkvara ja tur-valisus; valitsusasutuste ülesed projektid (eurole üleminek, registripõhine rahvaloendus, e-arveldus); kasutajakeskne veeb jpm.

18.06ITLi tegevuskava tutvustamine18. juunil tutvustab Eesti Info-tehnoloogia ja Telekommuni-katsiooni Liidu (ITL) uus juhatus eesotsas liidu värske presidendi Taavi Kotkaga (pildil) ITLi uut tegevuskava, kirjutas Eesti Päevaleht.

06.2009Seminar „Arendusprotsessi parimad praktikad”Riigi Infosüsteemide Arendus-keskuse (RIA) eestvedamisel toimub juunis Tallinnas (kuu-päev täpsustamisel) seminar Arendusprotsessi parimad prak-tikad, mis on suunatud avaliku sektori IT-juhtidele ning nende arenduspartneritele. Üritus toi-mub programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” raames. Lähem info: RIA

Uues levialas saab kasutada kiire kolman-da põlvkonna mobiilse andmeside teenuseid.

UMTS900 on 3G võrku-dele sarnane tehnoloogia, mis kasutab andmesideks GSM-võrkude kandesage-dust 900 MHz ja on parema leviga kui traditsiooniline 3G võrk. UMTS900 võr-gud Eesti maakondadesse

rajanud Elisa on kolmas operaator Euroopas, kes on selle tehnoloogia kasutuse-le võtnud.

Seni on olnud umbes aasta jooksul avatud Eesti esimene UMTS900 võrk Paide ja Mäo kandis. And-mesideühenduse jaoks lä-heb vaja spetsiaalset mode-mit või mobiili.

Arvutimaailm

USAs kasutavad internetti ka osad kodutud

HPlt uus tur-vatarkvaraHP pakub äri-klassi sülearvu-titele jälgimis- ja andmete taas-tamise teenust, millega saab arvuti varguse või kadumise korral kaitsta andmeid ja hiljem ka arvuti üles leida. Teenus sobib nii väikefirmadele kui ka suurtele ettevõtetele.

a r v u t i m a a i l m

1 GPS saab konkurendi?

Venemaa globaalset satel-liitnavigatsioonisüsteemi GLONASS positsioneeri-takse GPSi konkurendina. GLONASSi edendatakse Venemaal aktiivselt, kuid selle toega seadmeid on veel väga vähe. Mio C725 on juhtiva rahvusvahelise navigatsioonikaubamärgi esimene tarbetoode, mis toetab Venemaa satelliit-navigatsioonisüsteemi GLONASS. Firma kavatseb alustada Venemaa satel-liitnavigatsioonisüsteemi GLONASS toega autona-vigaatorite Mio müüki veel käesoleva aasta lõpus.

2 Kodutud ja in-ternet

Nagu enamik San Francisco elanikke, on ka Charles Pitts internetiga sinapeal. Ta on 37aastane mees, kellel olemas nii Facebooki, MySpace’i kui ka Twitteri kontod.

Lisaks juhib ta ühte internetifoorumit, loeb

uudised


Ülikoolid õpetavad küberkaitsetTTÜ ja TÜ hakkavad üheskoos koolitama tipptasemel küberkait-se, tarkvaratehnika ning jätkusuutliku energeetika spetsia-liste.

3. juunil kirjutasid Tal-linna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool alla kolmele koostöölepingule rahvus-vaheliste ühisõppekavade käivitamiseks magistri-õppes. Koostööd tehakse

tarkvaratehnika, küber-kaitse ning materjalide ja protsesside jätkusuutliku energeetika magistrite koo-litamisel. Kõik nimetatud õppekavad on rahvusvahe-lised ning õppekeeleks on inglise keel.

Oodatud on tudengid nii Eestist kui ka välismaalt. Õpinguid neil aladel saab alustada juba sel sügisel. Magistrantidele antakse õpetust mõlemas ülikoolis

ning lõpetajad saavad TTÜ ja TÜ ühise diplomi. Näi-teks küberkaitse magistri-õpe toetub Eesti tippspet-sialistidele, kes tegelevad reaalsete küberkaitseprob-leemidega pankades, te-lekommunikatsioonfir-mades, riigiasutustes ja kaitseväes.

Õppekava raames te-hakse koostööd ka NATO küberkaitsekeskuse spet-sialistidega.

USAs kasutavad internetti ka osad kodutud

Tallinna Tehnikaülikool

interneti vahendusel uudiseid ja suhtleb e-posti teel oma sõpradega. Ko-danik Pittsi olukorra teeb aga keeruliseks see, et ta elab maanteesilla all, ega omagi muud elukohta. See on kõige ehedam näide sellest, kuidas on internet mõjutanud ühiskonna erinevaid kihte. Kui Charles

Pitts paari aasta eest oma korterist välja tõsteti, soetas ta endale Toshiba sülearvu-ti. Netti pääseb mees aga kas internetikohvikutes või teistes avalikes netipunkti-des. Praegu peab aga San Francisco kodutu uue süle-arvuti ostmise plaani, mille loodab soetada vähem kui 200 dollari eest.

3 Eesti edu eesku-juks

21. mail kohtusid Slovee-nias SRÜ ja Ida-Euroopa rii-kide sidevaldkonna esinda-jad. Eestist oli kohal Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan (pildil), kes andis oma ettekandes ülevaate Eesti edusammudest info-ühiskonna edendamisel. „Peame seda nii iseenesest mõistetavaks, et kasutame e-kooli lahendust, osale-me e-valimistel ja esitame tuludeklaratsiooni interne-tis. See on valdkond, kus me oleme eeskujuks väga paljudele riikidele,” märkis Reiljan.

4 Intelilt uued protsessorid

Intel teatas Aasia IT-messil oma uute protsessorite ja kiibistike väljatulemisest, mis toetavad odava hinnaga üliõhukeste sülearvutite turuletulemist. Uued Inteli ülimadalpingelised prot-sessorid kaaluvad vähe, on pisikesed, tarbivad eel-käijatest tunduvalt vähem energiat ja on hinna poolest sarnased keskmistele turul valitsevatele protsessori-kiibistikele. Intel peab uusi kiibistikke ja protsessoreid teerajajateks interneti viimi-seks uutesse (väiksemates-se) seadmetesse.


Reaalteaduste õpetajatele loodi eripreemiaMai lõpus allkirjastasid Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu ja Skype reaalteaduste eripreemia asutamis-lepingu.

Algatuse eesmärk on tunnustada silmapaistvaid reaalteaduste õpetajaid ja õppejõude. Iga-aastaselt välja antav 60 000krooni-ne eripreemia on mõeldud klassikalisi täppisteadusi, aga ka näiteks arvutitea-

dust, bioinformaatikat või geenitehnoloogiat õpetava-tele inimestele nii koolides kui ka ülikoolides.

„Targad ettevõtted teki-vad teadmiste baasilt. Skype on seni toetanud nii õpilasi, tudengeid kui ka haridus-organisatsioone, kuid nüüd tunnustame esimest korda inimesi, kes teadmiste ja-gamisega tegelevad,” ütles Skype Eesti juht Sten Tam-kivi (pildil).

Et toetus jõuaks võima-likult õigesse kohta, kutsub Tamkivi üles koole ja õpilasi kandidaate välja pakkuma reaalalade õpetajatest, kes teadmiste jagamisel palju väärtuslikku on andnud.

Kandideerimise koh-ta saab lisainfot Vabariigi Presidendi Kultuurira-hastust või kodulehelt www.president.ee.

Eripreemia annab ok-toobris üle president.

MSI uus suund – kõik ühes it messil computex taipei teatas MSi, et muutub rohelisemaks ja kesken-dub kõik-ühes ruumi- ja energiasäästlikele lauaarvutitele. See tähendab, et arvuti ja monitor hakkavad valdavalt olema ühes kestas.

Skype Eesti juht Sten Tamkivi

u u s j a v a n a d

MSI NetOn AP1900 Lenovo IdeaCentre A600

Asus Eee Top

hind

ekraan

paari lausega

AMi hinnang

ca 6700 kr ca 11 000 kr 8830 kr

18,5tolline 21,5tolline 15,6tolline, puutetundlik

tasub võtta kontoriarvutiks

kisub pigem kodutehnikaks

veidi väike ja lahja

Kui tavalised arvutid tarbivad 250 W, siis see vaid 50 W. Keskmiste pa-rameetritega: 2 GB mälu ja 250 GB kõvaketast.

Skype’i toru, kiirendu-sega pult ja õhus töötav hiir ajavad hinna üles. Kuid suur ekraan on seda hinda väärt.

Asuse pluss on ekraan, kuid see on väike. See-eest on ekraan puute-tundlik.

uudised


a m 1 0 a a s t a t t a g a s i

Elisa lange-tab hinduElisa langetab 1. juulist helista-mise ja sõnu-mite saatmise rändlushindasid Eurocall alal.

Elisa juhatuse liikme Andrus Hiiepuu (pildil) sõnul langevad väljahelistamise ja vastuvõetud kõnede hinnad 55 senti ja sõnu-mite saatmise hinnad koguni mitme krooni võrra.

„Hispaa-nia operaatori Telefonica võrgus langeb SMSi saatmise hind näiteks kolm krooni ja 82 senti. Varem oli hind viis krooni ja 82 senti.

Tallinna Ülikoolis saab Apple’it õppida

Netipoe klient jääb nälgaAM proovis kümne aasta eest, kuidas tuleks internetiühenduse ja krediitkaardiga varustatud inimene toime, kui tal oleks või-malik kasutada vaid netipoodide teenuseid. Ruttu jõuti tõdemu-sele, et netikaubamajade klient jääb sõna otseses mõttes nälga. Selgus, et ainuüksi tellitud söö-gi-joogi kohaletoimetamisega kulub neli päeva.

Tagasivaade Tiigrihüppele1999. aasta mais toimus Tiig-rihüppe aastakonverents, kus tõdeti, et aastaks 2000 seatud eesmärk – igas koolis vähemalt üks arvuti iga 20 õpilase kohta on paljudes maakondades juba käeulatuses. Kõige paremini oli varustatud Hiiumaa, kus iga arvuti kohta oli 17 õpilast.

Suur skannerite testAMi toimetus testis 13 tavali-sele arvutikasutajale mõeldud skannerit. Olukord oli soodne: skannerite kvaliteet oli viimasel ajal tõusnud, hinnad samal ajal langenud. Testijate üllatuseks selgus, et saada olnud laiatar-beskannerite hulgas polnud pea mingit seost nende hinna ja töö kiiruse ning kvaliteedi vahel.

Tallinna Ülikool avas Apple’i koolituskeskuse.

Keskuses hakatakse kooli tama õpetajaid ja teisi huvilisi, kes tahavad Apple’i platvormiga end kurssi viia. Koolituskeskuses on ka-heksa Apple’i lauaarvutit õpilastele ja üks õpetaja-le. Nende abil saab õppi-da iLife’i, iWorki ja hulka spetsiifilisemaid program-

me. Koolituskeskus asub kitsas katusekambris, aga 2011. aastal on plaanis see kolida Tallinna Ülikooli siis valmivasse uude korpusse Narva maantee ääres, kus keskus saab suuremad ja moodsamad ruumid.

Apple'i koolitusi haka-takse läbi viima juunis ja osad õpetajad on juba Maci usku viidud.

Uudne energialabor

Alcatel-Lucent avas oma Pariisi lähistel asuvas arenduskeskuses alternatiivenergiajaama, kus hakatakse katsetama ja välja töötama energiava-rustuse lahendusi suurtele telekomiseadmetele ja siderajatistele, mis asuvad kohtades, kus pole elektrivarustust.

Suur tunnustus MicroLinkileMicroLink on Baltimaade esi-mene Microsofti majutusteenuste kuldpartner. Microsofti läbi-viidud uuringu tulemusena oma klientide hulgas tunnistati Micro-Link Baltimaades parimaks andme-te majutusteenu-se pakkujaks.


Maksuamet: IT aitab leida maksupettureidKümne aasta eest polnud Maksuametil õiget kogemust isegi tulude elektroonilise deklareerimise vallas. nüüd on võimalik it abil aga isegi ümbrikupalga maksjaid tabada.

Veel mõni aasta tagasi ilmestas tuludeklaratsioonide esitamise viimaseid päevi Maksuameti teenindussaalides korralik rahvamass ja tunglemine. Nüüd esitab ligi 91 protsenti maksumaksjaid oma tuludeklaratsiooni e-maksuameti vahendusel. Foto: liiS treiMann / poStiMeeS

fookus


40 miljonit kroonion sel aastal Maksu- ja Tolliameti IT-arenduse eelarve. Täpselt sama palju sai SEB Eestis selle aasta esimeses kvartalis kahjumit.

Raigo [email protected]

Pole kahtlustki, et Maksu- ja Tolli-ametil (MTA) on kohalikest riigiasu-tustest kasutada üks nutikamaid ja moodsamaid infotehnoloogilisi baase. See on ka loogiline, sest on ju kümne-te miljardite maksutulude kogumine äärmiselt vastutusrikas kohustus ja selle võimalikult sujuvaks teeninda-miseks saab IT suureks abiks olla.

Kümme aastat tagasi olid Maksu-ameti ametnikud need, kel tuli ära teha suurem osa sellest tööst, mis puudutas sadade tuhandete maksu-deklaratsioonide kogumist, suurte paberihunnikute majandamist ning sadade ja tuhandete andmete kont-rollimist. Nüüdseks on pilt kardinaa-lselt muutunud.

Tehnika elab kolm aastatMaksu- ja Tolliameti süsteemihool-dusosakonna juhataja Erkki Erend ei julge pead anda, kas Eesti konteks-tis ollakse ühe parima tehnoloogilise seljatagusega asutusi. Kuid tunnistab siiski, et MTAl on olemas üsna head tingimused: kasutada on korralik teh-niline baas ning kriitilise tähtsusega tehnikat ja süsteeme uuendatakse ja

vahetatakse välja umbes kolmeaas-tase rotatsiooniga. Märkimisväärne on seegi, kui palju infotehnoloogiale kulutatakse. Näiteks tänavu küündib MTA IT-arenduse eelarve 40 miljoni kroonini.

MTA infosüsteemi arendusosa-konna juhataja Meelis Riimaa li-sab, et e-teenuste poolelt on asutus olnud viimasel kümnel aastal üsna eesrindlik. Värskendame veidi mälu – e-maksuamet nägi esmakordselt päe-vavalgust 2000. aasta kevadel, mil pilootprojekti raames oli võimalik maksumaksjatel esitama hakata tu-ludeklaratsioone. Seega tähistatakse järgmisel aastal väikest juubelit. Kuid 2000. aastal oli kahtlemata tegu julge ettevõtmisega.

Maksu- ja Tolliameti peadirek-


tor Enriko Aav meenutab, et tulude e-deklareerimine tundus isegi talle esmapilgul hullumeelsena.

„Kui see siis ühel hetkel käivitus, oli tegemist ikka väga suure edasimi-nekuga.”

Pool miljonit e-klientiAava kinnitusel pole paljud riigid siia-ni suutnud Eesti edu selles vallas kor-rata. Mõnes riigis on sarnane lahen-dus küll olemas, kuid Eesti e-teenuste kasutusaktiivsusest ei juleta isegi und näha. MTA on tema hinnangul oma infotehnoloogiliselt võimekuselt nii Euroopas kui ka maailmas praegu kindlalt esirinnas ning valitud tee on end õigustanud.

„Vanas Euroopas on kasutusel veel n-ö Beatelsite ajastu tehnoloogia, mida püütakse siis pidevalt uuenda-da ja töös hoida, sest täiesti uutele süsteemidele üleminek on äärmiselt kallis,” teab ta rääkida.

Eestis viimase üheksa aastaga toi-munud areng ainuüksi e-maksuameti poolel on olnud kõnekas. Kui uue aas-

tatuhande alguses kasutas interneti vahendusel tulude deklareerimise võimalust vaid 12 000 inimest (esi-tati kolm protsenti deklaratsioonide arvust – MTA), siis sel aastal kasu-tas seda võimalust juba üle 500 000 kliendi. Elektroonsed deklaratsioonid moodustasid seejuures ligi 91 prot-senti deklaratsioonide koguarvust.

Sellised mahud seavad loomulikult

kindlad nõuded ka MTA serveripar-gile, mis peab olema suuteline väga suurt liiklust teenindama. Kuid teh-nika kolmeaastane rotatsioonitsükkel tagabki selle, et kasvavate andme-mahtudega pudelikaelu ei tekiks. Ma-hud, mis veebruaris ja märtsis (ehk

siis tulude deklareerimise kibedaimal ajal) Maksu- ja Tolliameti süsteeme läbivad, on tõsiselt suured, sest tee-nindatakse tegelikult poolt Eesti ela-nikkonnast.

Praegusele infotehnoloogilisele võimekusele pandi alus tegelikult juba üheksakümnendate aastate kes-kel. Pikki aastaid töötas Maksuameti peadirektori asetäitjana IT alal Aare Lapõnin, kelle teeneid hinnatakse Maksu- ja Tolliametis kõrgelt täna-seni.

Lapõnin tunnistab, et kui ta ühek-sakümnendate keskel (täpsemalt 1994. aasta juunis) Maksuametis tööd alustas, ei tulnud tal siiski päris nullist arendustegevusega algust teha. Samas polnud ka midagi väga märkimisväär-set korda saadetud.

„Kui ma Maksuametisse läksin, olid mõned entusiastid seal valmis arendanud mõned programmikesed, mis olid üht-teist automatiseerinud. Olid ka mõned arvutid, mille peal sai midagi teha. Aga kui võrdleme seda, mis oli sel ajal Eestis näiteks Rootsi

IT on maksuametnike igapäevane abimees. Stiilinäide MTAs mais toimunud videokoosolekust. Foto: StaniSlav MošKov

Elektroonsed deklarat sioo-

nid moodustasid ligi 91% nende koguarvust.»

fookus


Maksuametiga võrreldes, siis võib küll öelda, et midagi eriti polnudki.”

Tänase ühe maksuhalduri asemel tegutses sel ajal koguni 21 kohalikku asutust (15 maakonda + 6 „vabariikli-ku alluvusega” linna) ning peakontor. Et peakontor oli aga väga algeline, ajasid kohalikud asutused asju paljus-ki nii, nagu tahtsid ja oskasid.

Seepärast oli tegu väga mahuka ettevõtmisega, et tekitada peakonto-ris IT-süsteemide arendusprotsess, et luua meeskond ning ehitada esi-mene tsentraliseeritud IT-süsteemi versioon. Tsentraliseeritud IT-süs-teem võimaldas hakata Maksuameti tööprotsesse üleriigiliselt konsolidee-rima ning efektiivsust ja kvaliteeti pa-randada. Samas võimaldas see mõtle-ma hakata ka iseteenindusportaalile, mida tuntakse nüüd e-maksuameti-na.

Pangad partneriks„Kui nüüd päris aus olla, siis ma ei arvanud toona, et see on hea mõte,” pihib Lapõnin. „Ma ei leidnud, et selliseid portaale peab iga amet ise tegema, sest inimese või firma poolt

Kui Eesti liitus Euroopa Liidu Schengeni maa- ja merepiiri kontrollalaga, ei toimunud MTA infotehnoloogilises baasis väga märkimisväärseid muutusi.

Osade piiride sisulise kadumisega korjati piiripunktidest küll vei-di tehnikat ära, kuid samas tekkis juurde ka uusi süsteeme. Näiteks on meie idapiiril toll varustatud ANTSu-nimelise süsteemiga (automaatne numbrituvastussüsteem), mis fikseerib kõigi sõidukite piiriületused: sõi-dukitest tehakse pildid ning süsteem tuvastab autode numbrid. Nii et kui mõni masin peaks päevas mitmeid kordi üle piiri sõitma, annab süsteem kahtlaselt sagedasest piiriületajast märku.

Kuigi Maksu- ja Tolliameti praegused nutikad süsteemid ja lahendu-sed on paljuski välja töötatud väljapool asutust, töötati aastate eest süs-teemide algsed põhimõtted välja siiski ametisiseselt.

Üks lähiaastail ees seisvaid suuremaid ja olulisemaid projekte on Mak-su- ja Tolliameti jaoks kindlasti eurole üleminek. Ettevalmistused selleks praegu juba käivad. Arvestades maksuhalduri andmebaaside keerukust ja seotust on tegu äärmiselt keerulise projektiga.

Eurole ülemineku raames on Riimaa sõnul vaja kõigepealt paika saada üldised põhimõtted: kas eurole minnakse üle kindlal kuupäeval ja kon-verteeritakse kõik vanad andmed eurodesse.

Samuti tuleb üle vaadata ja välja selgitada kõik MTA kasutuses olevad IT-rakendused, sest peab selge olema, mida euro kasutuselevõtt erineva-tele rakendustele tähendab.

Et erinevate rakenduste arv on Maksu- ja Tolliametis 170 ringis, on tegu väga mahuka ettevõtmisega.

t a r k t e h n i k a

ANTS valvab idapiiri

vaadatuna on olemas lihtsalt avalik sektor. Seega võiks olla üks portaal, mille kaudu on võimalik kõikide ame-tite ning organisatsioonidega suhel-da.”

Et aga sel hetkel ei leidunud keda-gi, kellega koos neid asju arendada, tuli Maksuametil iseseisvalt oma e-la-hendus valmis nuputada. Erasektori poolt õnnestus saada partneriteks pangad, kellega koostöös tekkiski esi-

mene e-maksuameti versioon.„Uskusin, et kui inimesed oskavad

ja usaldavad kasutada e-panku, tule-vad nad ka e-maksuametit kasutama. See pidi e-maksuameti kasutatavust tõstma. Ilma kasutajateta on kõik IT-süsteemid tuulde visatud raha. Nii läkski, et kohe algusest peale hakati üsna aktiivselt meie teenuseid kasu-tama.”

Üheksakümnendatel aastatel oli


Lapõnini hinnangul põhiline prob-leem selles, et maksuametnikud ei omanud veel kogemusi, kuidas IT-inimestega suhelda nii, et IT-süsteem just „õige” tuleks. Sest ei tea ju itime-hed suurt midagi maksundusest. Selle barjääri ületamine oli ka üks peamisi proovikive. Teine mure oli muidugi rahapuudus. Ühe Maksuameti täis-süsteemi ehitamine maksab praegus-tes hindades 15–20 miljonit eurot. Kui võtta korraga see summa ning kolm-neli aastat aktiivselt arendusega tege-leda, siis lõppkokkuvõttes oleks tule-mus kõikidele odavam ning süsteem oleks ka parem.

„Kahjuks ei ole meie maksumaks-jal veel praegugi sellist raha, et seda-pidi investeerida. Nii tulebki süsteemi arendada jupphaaval, vastavalt või-malustele. Lõpptulemus sellest kind-

lasti kannatab.”Lapõninit peetakse ühtlasi ka e-

maksuameti peaarhitektiks. Küsimu-sele, kas kuskilt oli omal ajal võtta ka eeskuju, vastab ta:

„Mul oli alati selline arusaam, et me Eestis teame kõige paremini, mida me vajame. Ma käisin päris palju ringi vaatamas, kuidas teised maksuametid toimivad, kuid e-maksuametit tegime ikka oma kohaliku tarkusega.”

Maksu- ja Tolliameti peadirektor Enriko Aav on vast parim tun-nistaja sellele, kui kardinaalsed muutused on aastate jooksul aset leidnud maksuhalduri infotehnoloogilisel poolel.

Aav meenutab 1992. aastat, mil Eesti maksusüsteem taas tekkis ning mil ametnike igapäevatöö paljuski paberikuhjade taga möödus. 1993.-1994. aastal jõudsid piirkondlikesse maksuametitesse aga esimesed arvutid.

„Toona kuulus maksuameti struktuuri terve hulk kohalikke maksu-ameteid, kes siis igaüks eraldi asus endale kas siis Exceli tabeli või mõne muu lahenduse abil andmebaase looma. Kujutage seda segadust ette, kui Aare Lapõninil tuli hakata neid integreerima,” meenutab Aav.

Samas on tekkimas riike, kes praegu alles oma e-teenuseid üles ehita-vad ning kes kasutavad täiesti uusi tehnoloogiaid.

„Nende hulgas on riike, kellelt oleks ka meil õppida,” leiab Aav.Tema sõnul on Maksu- ja Tolliameti infosüsteem väga mahukas ja

muutus vahepeal väga keeruliseks. Praegu käibki töö selle nimel, et asju korrastada ja lihtsustada.

A J A L U G U

Enriko Aav – kiire arengu tunnistaja

Soomest siiski üks asi „maha kirju-tati” – tuludeklaratsiooni eeltäitmine, kus täidetakse mitte ainult teadaole-vad tulud, vaid ka mahaarvatavad ku-lud.

„Pärast rääkis Soome Maksuameti IT-juht mulle, et nad ise võtsid eesku-ju Rootsist,” muigab Lapõnin. „Minu arvates on meie versioon ikka palju parem kui originaalid.”

E-riikide seas esimeneMeelis Riimaa sõnul on Eesti teiste riikide võrdluses praegu mitmete e-teenuste osas kindlalt esirinnas, sest meil on e-deklareerimiste protsent ühtlaselt kõrge erinevate maksuko-hustuste täitmisel. Numbrid räägivad iseenda eest: tollideklaratsioonide esitamise protsent küündib ligi saja-ni, maksudeklaratsioonide puhul on vastav näitaja samuti üle üheksaküm-ne. Kui palju selle tulemusena paberit kokku hoitakse või metsas puid sääs-tetakse, ei oska ameti esindajad siiski öelda. Erinevate andmete hulk, mille-le praegu maksuhaldur ligi pääseb, on suur ning aasta-aastalt kasvab.

„Meil on ligipääs väga erineva-tele registritele, mille põhjal viiakse läbi erinevaid riskianalüüse,” tõdeb Erend.

E-teenuseid tuleb veelTema sõnul on praeguseks kinnitatud ka ameti uus strateegia aastani 2012, kus on väga suur roll mängida ka in-fotehnoloogial.

Esmalt kätkeb see endas haldus-koormuse vähendamist, mis tähen-dab erinevate e-teenuste osakaalu suurendamist.

Maksu- ja Tolliametis rakendatak-se kahte tüüpi riskijuhtimist. Esime-ne neist toimib kliendi teenindamise käigus ja selle eesmärk on tagada esi-tatavate andmete täielikkus (õiged ja vajalikud andmed õiges formaadis). Teise riskijuhtimistüübi eesmärk on tuvastada kliendiriske, mille alusel saab otsustada kliendi kontrollimise vajaduse ja meetmete üle. Erinevate teenuste jaoks on ametil kasutusel erinevad süsteemid.

Näiteks tolli poolel mängib olulist rolli selektiivsus, mis siis erinevate kriteeriumite põhjal filtreerib auto-

Käisin palju ringi vaata-

mas, kuid e-maksu-ametit tegime ikka oma tarkusega.»

fookus


maatselt enamik pettuseid välja.Kui vaadata aga tulude deklareeri-

mise poolt, on enamike inimeste tee-nindajaks arvuti, mis võtab täidetud deklaratsiooni vastu ning kontrollib selle üle. Kui deklaratsioon on kor-ras ning seal ei esine kõrvalekaldeid, tagastab süsteem inimesele ka raha – MTA ametnikku taolises protsessis enam vahel pole. Seega on süsteemid üsna targaks ehitatud.

„Meie täiustame pidevalt oma ris-kimootoreid ja riskihaldussüsteeme

ning alati leidub inimesi, kes püüavad neid üle kavaldada,” märgib Riimaa. Samas tõdeb ta, et taoliste inimeste hulk aasta-aastalt siiski väheneb.

Kriis ahvatleb pettuseleMTA praegune peadirektor Enriko Aav on Maksuameti süsteemis tööta-nud pikka aega ning seda muuhulgas ka maksupettuste uurimise keskuse (MUK) juhina. Ka tema kiidab asu-tuse head tehnilist varustatust ja nu-tikaid süsteeme, mis aitavad läbi viia põhjalikke riskianalüüse ja selle abil ka erinevaid maksupettusi avastada.

„Meie kasutada on väga suured andmete mahud ja tänu sellele oleme saanud üles ehitada head riskianalüü-si süsteemid,” ütleb Aav.

Tema sõnul võimaldab see üsna hästi eraldada terad sõkaldest, ehk seaduskuulekad maksumaksjad pet-turitest.

Teisalt on infotehnoloogia abiks ka kriminaalmenetlusega seotud juhtu-mite juures, kus tehnoloogiat kasu-tatakse näiteks tõendite kogumisel ja taastamisel.

Praeguse majanduskriisi oludes võib aga MTA peadirektori kinni-tusel väita, et keerulises majandus-olukorras ettevõtete riskid kasvavad ning selle mõjul suureneb ka kiusatus maksukohustustest kõrvale hiilida.

Kui deklarat-sioon on

korras, tagastab süsteem inimesele ka raha.»

Hoiab petturitel pilku peal: Enriko Aava kinnitusel on Maksu- ja Tolli-amet praegu piisavalt hea infotehnoloogilise võimekusega, et avasta-da nii ümbrikupalga maksjaid kui ka käibemaksust hoidujaid. Foto: priit SiMSon / poStiMeeS


IsePankuri näol on tegu portaaliga, kus eraisi-kud saavad sooritada üksteise vahel oksjonite kaudu investeerimis- või laenutehinguid. Kuigi portaali omanikud pidasid alguses ka ise ette-võtmist üsna riskantseks, täitusid aastaks sea-tud eesmärgid juba kolme kuuga.

Idee uudse veebikeskkonna loomiseks tekkis tegelikult paari aasta eest, mil ettevõtte juha-tuse liige Pärtel Tomberg sattus lugema The Economisti artiklit, mis rääkis nn inimeselt ini-mesele suunatud pangandusvõrgustikest Suur-britannias ja USAs. USAd oli tabanud just credit crunch (majandussurutis), mistõttu arutati, kas inimeselt inimesele pangandus oleks lahendus, millega saada laenurahad taaskord liikuma.

Pingeline algus kestis 18 kuud2008. aasta jaanuaris kohtus Tomberg dr Alexis Gallagheriga (praegu isePankuri nõukogu liige – toim), kes oli teemat lähemalt uurinud ning kes motiveeris seda ka Eestis ellu viima.

Olgugi, et idee tundub iseenesest lihtne – raha laenamine eraisikute vahel ilma vahemeesteta – pidi kogu IsePankuri meeskond kõvasti pingu-tama, et kontseptsiooni tehniliselt, äriliselt ja juriidiliselt ellu viia. Ainuüksi protsesside ning toote lõplik kirjeldamine võttis aega umbes kaks kuud, millele järgnes neli kuud arendust.

Läinud aasta oktoobriks sai IsePankuri tiim valmis beetaversiooni, mida vigade kõrvaldami-se eesmärgil testiti ja jooksutati neli kuud. Pika testimise järel avati portaal ametlikult selle aas-

ta 22. veebruaril.Praegu tõdeb Tomberg, et kogu ettevõtmist

pidasid omanikud siiski päris riskantseks.„Kogu protsess ideest ametliku avamiseni

kestis ligi 18 pingelist kuud. Sel ajal olime pi-devalt kartuses, et keegi teine tuleb kohe-kohe sarnase tootega turule.”

Aastaplaan täitus kolme kuugaOptimismi ei süstinud ka see, et idee arenemi-sega paralleelselt süvenes ülemaailmne majan-duskriis, mis suurendas kartust turuolukorra ees.

„Olukorras, kus riiki on tabanud iseseisvusaja kõige raskem majanduskriis, tööpuudus suure-neb tormilise kiirusega ning kiirlaenufirmad on laastanud suurt osa ühiskonnast, teadsime, et klientide-investorite veenmine läheb keeruli-seks,” räägib Tomberg.

Riskide maandamiseks koostati äriplaani konservatiivselt ning võimalikult väikeste ku-ludega. Nii planeeriti, et kogu esimese 12 tege-vuskuu jooksul sõlmivad eraisikud omavahel laenutehinguid ainult 250 000 krooni ulatuses. Reaalsuses sai see summa täis aga esimese kol-me tegevuskuuga.

IsePankuri äriidee pole siiski täiesti uus ega tundmatu. Esimene sarnane teenusepakkuja – ZOPA – loodi Suurbritannias 2005. aastal. Nelja tegevusaasta jooksul on nende keskkonnaga lii-tunud juba 260 000 kasutajat, kes on omavahel teinud tehinguid 40 miljoni naelsterlingi ula-

IsePankur.ee pürib tulevikus Londoni börsileeraisikute vahelisi laene võimaldav isepankur.ee loodab saada londoni alternatiivbörsi nimekirja, praegu aga teeb portaal endale alles nime ega teeni suurt midagi.

Meil oleks naiivne arvata, et praegune toode on valmis.»

Pärtel Tombergi sõnul arenduste-gevus käib.

firma


Vana ja uus pangandus kõrvuti. IsePankuri esialgsed süsteemi- ja protsessianalüüsid koostas Mihkel Tasa (vasakul) koos ettevõtte juhi Pärtel Tombergi ja kahe nõukogu liikmega. Tarkvara ja riistvara poolelt oli pea-mine rõhk Martin Raskil (paremal), keda toetasid know-how’ga kolm teist nõukogu liiget. Foto: helin loiK


tuses (ca 700 miljonit krooni).„Oleme nende asutaja ja tegevjuhiga ka mit-

mel korral kohtunud ning ka nende puhul suh-tuti ideesse alguses skeptiliselt,” teab Tomberg.

Suure tõuke äri kasvule andis ZOPA puhul just ülemaailmne majanduslangus, mis surus aktsiabörside tootlused minimaalseks, mis oma-korda muutis keskkonna investoritele atraktiiv-seks.

Kiirlaenaja mainest vabaksTeiseks suuremaks edulooks võib pidada Kiva.org’i, mis võimaldab eraisikutel investee-rida arengumaade ettevõtjatesse. Samuti 2005. aastal avatud veebilehel on nüüdseks tehtud juba üle 96 000 tehingu, kogusummas 66 mil-jonit dollarit.

Lisaks Kivale ja ZOPAle on sarnaseid kesk-kondi tekkinud mitmel pool maailmas. Praegu on aktiivsed kümmekond veebilehte, nende seas kaks tükki Poolas ning üks Rootsis.

Kui IsePankur tegevust alustas, laekus turult tagasisidet seinast seina. Ühest küljest saadi palju entusiasmi investoritelt, kes olid sarnast teenust juba pikalt oodanud, ning tarbijatelt, kes nägid selles kontseptsioonis võimalust oma laenukulusid kärpida.

Samas leidus ka hulk inimesi, kes ei mõist-nud veebikeskkonna olemust ja pidasid IsePan-kurit järjekordseks kiirlaenuhaiks. Olukorrale ei

aidanud kaasa ka portaali esialgne nimevalik – Sõbralaen. Just sõna „laen” esinemine nimes te-kitas otsekohe seose kiirlaenufirmadega.

„Esimestel kuudel tuli tihtipeale seletada, et meie ühtegi laenu ise ei väljasta ning kõik toi-mub eraisikute vahel,” märgib Tomberg.

Samas on iga viga omaette õppetund ning kii-relt aduti, et nimevalik on toote puhul siiski häs-ti oluline. Poolteist kuud pärast avamist vahetati oma nimi IsePankuriks.

Portaali Tarkinvestor.ee asutaja ja juht Krist-jan Lepik peab IsePankurit asjalikuks ettevõt-miseks, sest alati on ühiskonnas inimesi, kellel on raha üle ja vastukaaluks neid, kellel on raha puudu. Tavaliselt viib need osapooled kokku pank, kuid IsePankur võimaldab tegutseda efek-tiivsemalt ja tehingu osapooled kokku viia.

Rahakad ja rahatud portaalis kokku„Kuulsin just ühte arutelu, kus ühel inimesel oli laen intressiga 16% ja teisel hoius intressiga 2%, nad võiksid isePankuri vahendusel parem 9%-ga omavahel arveldada,” leiab Lepik.

Ettevõtte edasised plaanid on üsna ambit-sioonikad. Omanikud on huvitatud lisainvesto-rite kaasamisest ning juunis hakatakse selle ni-mel tõsisemalt tööd tegema. Esmalt on sooviks oma haaret tugevdada just Eestis.

„Et see protsess võtab piisavalt palju aega, on investeerimisvajadus ühelt poolt tingitud Ees-

tegu on asjaliku ettevõtmi-sega.»

Kristjan Lepik kiidab uudset lähenemist.

A r v a m u s

Malle AleksiusFinantsinspekt-siooni kommuni-katsioonijuht

Sellised projek-tid on kindlasti Finantsinspekt-siooni tähelepa-nu all, kuivõrd sellelaadne ra-havahendus võib olla tegevusluba nõudev tegevus ning tegevusloa puudumine ei ole sel juhul seadu-sega kooskõlas. Ennekõike peab aga teenusepak-kuja ise hindama oma tegevuse vastavust kehti-vatele õigusakti-dele.

Traditsiooniline mudel

firma


tiga seotud laienemiskulude katteks. Seda eriti seetõttu, et praegu ei küsi me klientidelt ka pea ühtegi teenustasu,” selgitab Tomberg.

Teises järgus soovib aga IsePankur laieneda lähiriikidesse. Sobivateks sihtturgudeks peetak-se eeskätt Soomet ja Rootsit. Läti ja Leedu on Tombergi kinnitusel tehnoloogilise infrastruk-tuuri arengus kahjuks Eestist nii kaugel maas, et seal oleks sellise mudeli opereerimine keeru-kas.

„Soome osas oleme vaikselt ka laienemistege-vust alustanud ning uurime turgu detailsemalt, et välja selgitada parim lähenemine. Olemas on ka kohalik pangandus- ja juurataustaga mees-kond. Meie kolme aasta suurplaan on laieneda Soome ja Rootsi ning seejärel võimaldada ka ülepiirilisi tehinguid. Selle sammu järel tahame keskenduda selle ühisturu avamisele välisinves-toritele mujal maailmas. Samaaegselt proovime ettevõtte ühel hetkel viia avalikele aktsiaturgu-dele, millest hetkel kaalume Londoni alterna-tiivbörsi (AIM) võimalusi,” tutvustab Tomberg ettevõtte ambitsioone.

Kõike seda arvestades ei saa IsePankuri järg-miste aastate investeeringud olema just väiksed, sest jutt käib nii Eesti, Soome kui ka Rootsi tu-rul tegutsemisest. Tombergi hinnangul on vaja ainuüksi Eesti turule lähiaastail investeerida mõned miljonid kroonid. Eeskätt puudutavad investeeringud keskkonna arendamist ning

Uus finantsmudel viib raha omanikud internetis kokku rahavajajatega otse, ilma krediidiasutuse vahenduseta.

IsePankuri mudel

F A K T I D

Huvitavaid fakte IsePankur.ee kohta• 2/3laenuvõtjatestonnaisterahvadmitmeltpooltEestist• Enamiklaenutaotlejaidonvanuses30kuni60eluaastat• Noorimlaenutaotlejaonpraegu18,vanim76• Keskminelaenutaotlejaonkesk-võikõrgharidusega

pereinimene, kellel 11 aastat püsivat töökogemust• Laenutaotlejatekeskminenetosissetulekon10000krkuus• Rahalaenamisepõhjuseidonmitmeid.Kuiüksosa

klientidest kasutab IsePankurit selleks, et konsolideerida kõrgema intressiga lühiajalised laenud, siis mõni teine kasutab laenu näiteks remondi läbiviimiseks

• Onkaettevõtjaid,keslaenudegarahastavadomaäritegevust• Praeguonkeskmiselaenusuurus2000krooni,kuidseeon

hiljuti hakanud kasvama• Erinevaltlaenutaotlejaiston93%IsePankuriinvestoritest

meesterahvad, kellest 80% pärit Harju- ja Tartumaalt• Laenuandjadonenamastikeskmisestkõrgema

sissetulekuga kõrgharidusega spetsialistid või juhid näiteks infotehnoloogias või õiguses

• Mitmedinvestoridteenivadomasissetulekuvälisriikidesjakõige kaugem investeerija elab näiteks enamiku ajast USAs

Allikas: isePankur


laiemat turustamist. Soome ja Rootsi turul on summad aga hoopis teised, sest kõik teenusta-sud ja püsikulud on mitu korda kõrgemad.

Kõige selle juures on kõige kummalisem aga see, et IsePankur.ee ei teeni praegu oma klienti-de käest mingit tulu.

„Oleme sisse viinud väikesed teenustasud krediidikontrolli (18 kr) ning väljamaksete (6 kr) tegemisel, kuid need on puhtalt muutuvkulude üks-ühele katmiseks,” ütleb Tomberg.

„Erinevaid potentsiaalseid tuluallikaid on siiski mitmeid, kuid praegu ei pea me seda olu-liseks küsimuseks. Teised sarnased keskkonnad teenivad tulu näiteks lepingutasude, reklaami, raha vahendustasude, investori kasumi jaotami-se ning lisateenuste edasimüügi pealt. Meie ees-märk on muuta rahaturud efektiivsemaks, õig-lasemaks ja läbipaistvamaks ning luua olukord, kus kõik osapooled võidavad. Usume social entrepreneurship’i põhimõtetesse ja arvame, et peame ise enne ühiskonnas piisavalt väärtust looma, kui hakkame klientidelt või reklaami-

IsePankuri juhi Pärtel Tomber-gi kinnitusel loodab ette-võte tulevikus jõuda Londoni alternatiivbörsi nimekirja.

P E T T U S E D

Suuri pettusi pole seni veel esinenudKuigi on selge, et kus liigub raha, seal tiirlevad ka petised, pole Pärtel Tombergi kinnitusel IsePankur pidanud tüssamiste ja pettustega tegemist tegema. Vähemalt seni.

„Süsteemis on küll kaks probleemset võlgnikku, kes väldi-vad igasugu kontakte, kuid nende isikute puhul on kõik nende andmed teada ning vastava tähtaja möödudes toetab IsePankur nende vastu kohtumenetluse alustamist. Meie jaoks on tähtis, et kohe alguses saavad kliendid aru, et eraisikutevahelised kohustused kuuluvad samamoodi täitmisele, nagu näiteks pangalaenu tagastamine. Kõik teod toovad oma tagajärjed ja me seisame tugevalt selle nimel, et petturid või n-ö tahtlikud võlgnikud saaksid oma karistuse.”

firma


Praegu kaalume Londoni alternatiiv-börsi või-malusi.»

Ettevõtte juht tulevikuplaani-dest.

müüjatelt tasu nõudma,” selgitab Tomberg ette-võtte filosoofiat.

Tema kinnitusel pole vähemalt praegu Ise-Pankuri arandajail paigas konkreetset plaani tasuliste teenustega turule tulemiseks. Kuigi pi-kas perspektiivis on tähtis, et portaal oma kulud tasa teeb ja oma investoritele väärtust lisab, kes-kendutakse pragu toote väljaarendamisele.

„Kui me oleme valmis saanud tootega, mis sobib ja meeldib paljudele, siis alles hakkame tulu teenimisele keskenduma.”

Eesmärk miljon eurotRealistliku plaani järgi peaks selle aasta lõpuks olema eraisikud vormistanud portaali kaudu ühe ning optimistliku plaani järgi kolme miljoni krooni väärtuses tehinguid.

Tomberg hindab, et kolmandal tegevusaas-tal vormistatakse keskkonnas juba miljoni euro ehk ligi 16 miljoni krooni ulatuses laene. Sellise mahu juures suudaks IsePankur Eesti turul juba ilma igasuguse lisainvesteeringuta jätkusuutli-kult toime tulla.

Tomberg jääb siiski realistiks ja ütleb, et prae-

gu on igasugune prognooside tegemine sama täpne kui kohvipaksu pealt tuleviku lugemine. Kogu kontseptsioon on tegemas alles esimesi samme ja pole teada, kas ja kui kiiresti see ühis-konnas kandepinda leiab.

IsePankuri juhi sõnul oleks ettevõtte mees-konnal naiivne arvata, et praegune toode on täiuslik ning valmis.

„Meil on pikk nimekiri uutest võimalustest ja protsessidest, mida tahame keskkonda lisada. Esimeses järgus on meie rõhuasetus investorite paremal teenindamisel ning lisaturvalisuse ta-gamisel. Järgmise sammuna soovime parendada keskkonna üldist kasutatavust ning laenutaot-lejapoolset süsteemi. Et ärimudel pole ennast lõplikult tõestanud ning jõudnud massidesse, pole veel täpselt selge, milline on toode, mis so-biks kõikidele kliendigruppidele. Selle taseme saavutamiseks on meil veel kõvasti tööd teha. Meil on aasta lõpuni pikk arendusjärjekord ning kavatseme arenduskiirust suve jooksul mitme-kordistada.”

raigo [email protected]

A r v a m u s

Kristjan LepikTarkinvestor.ee asutaja

Raskenenud majanduskesk-konnaga kaasneb ka pettuste risk, kuid iga IsePan-kuri vahendusel laenaja saab endale ise vas-taspooled valida ning täpsemalt laenusaaja kohta uurida. Seetõttu on ka nimi õige – saab ise pankurit mängida ning pangas tehakse laenusaaja kohta alati ka põhjalik taustakontroll.

T E H N O L O O G I A

IsePankur pürib täisauto mati seerituse pooleIsePankuri infotehnoloogiline baas on ehitatud Microsofti .NET platvormile, programmeerimiskeeleks valiti aga C#.

„Pidasime C#/.NET-i ainuõigeks valikuks, sest tegu on produktiivsema arenduskeskkonna-ga, kui mõned võistlejad (nagu Java). Samas on C#.NET stabiilsem, kui teised Eestis levinud programmeerimiskeskkonnad nagu PHP,” selgitab Pärtel Tomberg.

IsePankuri serverid asuvad Saksamaa serveriteenuste pakkuja 1&1 juures. Valik langes nen-de kasuks seetõttu, et 1&1 pakub ideaalset teenust ööpäevaringse tehnilise klienditoega ning hinnaga, mis on odavam kui üheltki Eesti teenusepakkujalt on võimalik saada.

Kogu IsePankuri süsteem on ehitatud selliselt, et inimkäsi peaks võimalikult vähe sekkuma. „Oleme loonud automaatsed andmevahetussillad Krediidinfo, Maksehäireregistri, Compromis Inkasso ning SEBga. Samuti on praegu töös automaatne andmepäring Ametlikest Teadaanne-test ning automaatne infoedastus Express Postiga, kes kannab laiali pabervormis võlateateid,” räägib Tomberg.

Ainuke protsess, mis ei saa kunagi toimuma automaatselt, on kontolt väljamaksete kinnita-mine.

„Ülejäänu osas soovime uueks aastaks jõuda täisautomatiseerituseni. Selline automatisee-rimine on meie jaoks vajalik, et tagada pikaaegne jätkusuutlikkus ning võime kiirelt kasvada. Samuti ei taha, et meie meeskonnas peaks keegi praegu või tulevikus tegelema asjadega, mis uut lisaväärtust ei loo.”


Rapla Vesiroosi gümnaasiumi taga kesksuviselt kuuma päikese käes on üles pandud üks telk, mille all esialgu suurt tunglemist ei toimu – WiFi.ee eestvedaja Veljo Haamer ja paar tema abilist sätivad murule ritta laudu ja toole, mille tagant žürii peagi võistlejad gümnaasiumi taga asuvate lompide vahele suunab. Õhk on kuumu-sest paks, kui ühendatakse sülearvuteid ja traa-dita interneti antenne. Tegu on Eesti WiFi-akti-visti Haameri sõnul maailmas esimese sedasorti ürituse ehk WiFi-orienteerumisega.

Viis salapärast WiFi-levialaKõrgtehnoloogiline sport seisneb selles, et korraldajad on huvitava maastikuga Vesiroosi gümnaasiumi tagusesse parki (mis möödunud sajandil oli savikarjäär) paigutanud viis WiFi tugijaama, mis tuleb üles leida. Need saavad toite akudelt, on peidetud mustadesse prügikot-tidesse ja kiirgavad nõrka WiFi-signaali. Et asi karmim oleks, on ruuteritelt antennid küljest kruvitud. Võistlejad viie WiFi saatja asukohti ei tea ja peavad need üles leidma, registreerides viis võrgunime, mida kontrollpunktid eetrisse kiirgavad. Võidab nagu orienteerumisspordis ikka see, kes kiiremini levialad üles leiab.

Esimesed võistlejad – Margus Perle ja Ind-rek Ruubel saabuvad peagi ja neile kinnita-takse seljale number 244. Siis käib varustuse ülevaatus. „Kismet,” nendib Haamer võistlejate arvutisse kiigates ega mõtle mitte samanimelist šokolaadi, vaid wardriver’ite ehk WiFi kaardis-

tajate töövahendit, mis töötab Linuxiga varus-tatud arvutites. „Mina ei tea Linuxist midagi,” tunnistab Haamer ja annab arvuti kontrollimise ülesande teistele korraldajatele.

Eksperdid tuvastavad arvutist veel Inteli ta-valise WiFi adapteri, mille ainuke ebatavalisus seisneb selles, et ta töötab mitmes sagedusalas. Hea avalikes WiFi punktides, kuid jääb vähe-seks tõsisele wardriver’ile, tehakse asja kohta otsus. Võisteldes WiFi-orienteerumises võib sellega küll hakkama saada, kuid tõsised tegijad kasutavad ikkagi eraldi WiFi kaarti ja välist an-tenni, nii näkkab paremini ja kaugemalt, selgita-takse osalejatele.

Sel ajal, kui korraldajad võistlejate varustust hindavad (mõni on tulnud ka WiFi-võimelise mobiiliga), hiilime fotograafiga metsavahele, kus teine korraldajate paar veel viimaseid tugijaamu prügikottides metsa alla sokutab. Nad jäävad meile vahele kahe tiigi vahel (kogu orienteeru-mise maastikku võibki tegelikult iseloomustada kui tiikidevahelist ala). Lausa rägastikku siiski ei pea minema, saatjad sokutatakse nii, et ka teel kõndija leiaks.

Viis korda karmim kui aasta tagasiJanno Kuus, kes on peidetud jaama signaali väikese WiFi detektoriga kontrollimas, peab selleaastast võistlust tunduvalt karmimaks kui eelmisel aastal, kui samas kohas toimus Eesti esimene WiFi-orientreerumine. „Siis oli saatja võimsus 5 mW, nüüd keerasime 1 mW pea-

Uus spordiala – WiFit arvutiga võsast otsimasKolmkümmend kraadi sooja, sogase veega saviaugud, võsa ja sääsed – kes küll oskaks sellesse keskkonda mõelda arvutiga jooksjaid? aga just selline pilt avanes WiFi-orienteerumisel.

Mina ei tea Linuxist midagi.»

Veljo Haamer võistleja arvutisse vaadates.

reportaaž


Rajameister Janno Kuus ja võistleja Toivo Sild proovivad leida viimast peitu jäänud WiFi-signaali.FotoD: helin loiK


le,” ütleb Kuus. Põhjuseks see, et 5 mW saatja oli liiga võimas, võitjad jalutasid vaid 15 minutit metsas ja korjasid kõigi saatjate nimed eetrist kokku.

„Nüüd on leviala vaid mõni meeter,” tõdeb Kuus, kui viimast tugijaama kopraurgu peitma läheme. Seal kaob aga levi hoopis ära. „Nii ras-keks ei saa ikka teha,” arvab teine rajameister Hanno Teppo ning toob prügikoti teele lähe-male leppade alla.

Jooks polnud hea taktikaKui Rapla Vesiroosi gümnaasiumi arvutiõpeta-ja Edmund Laugasson on profistopperi käima lükanud, kihutame meiegi koos esimese võist-lejapaariga tiikide vahele. Pärast väikest kerget kiirkõndi aga selgub, et WiFi adapter jäi sisse lü-litamata. Lülitatakse sisse – ning Kismet avastab eetrist korraldajate enda leviala ja mõned WiFi tugijaamad lähedalolevalt ehitusplatsilt ning koolimajast. Salapäraseid võsasaatjaid, mida ot-sida, veel eetris pole.

Peagi tabame võsavaheliselt kruusateelt järg-mise rajale lastud võistleja – rahuliku sammuga astub võistleja nr 118, kellel käes Lenovo minisü-

learvuti. Temagi jaoks on veel eetris vaikus.Janno Kuusi pika antenniga raadiosaatja,

millega rajameistrid omavahel sidet peavad, hakkab aga järsku vene keeles rääkima – Pihkva taksojuhid. „Ilmselt nad ei saanud meie jutust aru,” kommenteerib Kuus. Tegelikult oleks vas-tava võimsa antenniga ka WiFi võistlus lihtne – võtad hiiglasliku WiFi suundantenni, vehid siia-sinna ja tugijaamad avaldavad oma SSIDid ehk võrgunimed sekunditega.

Kui oleme kobraste langetatud puid pidi jälle tagasi võistlusmaastiku esimeste tiikideni turni-nud, möödub meist lõpuks ka esimene tõeline sportlane – Nokia N95 nutitelefoni käes hoidev võistleja Risto Paalonen, kes teeb tempokat jooksu. Näeme teda hiljem päris mitu korda, ikka joostes möödumas. Paraku see strateegia abiks ei ole, sest telefon tahab pikalt paigal sel-gineda, enne kui WiFi jaama nõrga signaali üles leiab.

Peaaegu samal ajal leiavad esimese tugijaama signaali nii võistlejad tiiminumbriga 244 kui ka üksiküritaja nr 118, selleks ajaks on finišis end üles sättinud ka Arturi trahteri hamburgerilett, kuhu suunduvad esimesed loobujad. Rajale lä-

Võistlustiimi nr 244 liige ületab raskusi koos kohustus-liku töövahen-diga. Õhus on tunda sääskede horde, kuid veel mitte WiFit.

Nüüd on leviala vaid mõni mee-ter.»

Rajameister Janno Kuus tugijaama peites.

reportaaž


hevad aga ka viimased võistlejad, kellele Veljo juba enne starti paneb kõrvale eriauhinna – va-nimatele osavõtjatele.

Enn ja Helve Liivrand Nõmme Noortema-jast suunduvad rajale vanemat tüüpi pihuarvu-tiga, kuid nende trump on varasem kogemus raadioorienteerumisest, mis nõukogude ajal oli kõva ala.

Täiesti ootamatult on aga finišis tagasi võist-leja 118, kes Veljo Haameri üllatuseks väidab end olevat leidnud kõik viis saatjat. Hiljem selgub, et tegu pole võistlussaatjatega, suurt segadust on tekitanud rajal olijate seas Veljo Haameri isik-lik tugijaam Airport, Apple’i WiFi adapter, mis kiirgab oma signaali kaugele üle maa. Seda oma laua all pistikust sisse-välja tõmmates on Vel-jo metsas uidanute Netstumblerid ja Kismetid rõõmsalt piiksuma pannud.

Dopinguga rajaleSaanud korraldajatelt tõsisema WiFi antenni, mis meenutab politseinike kumminuia, astub pärast ebaõnnestunud katset Nokia mobiiliga uuesti teele võistleja Toivo Sild – nüüd peaks lootus saatjaid leida olema tunduvalt suurem.

Leitud! Rajameister Janno Kuus näitab neid viit tugijaama, mis võistluse ajal metsas kilekottides lebasid.

T U L E M U S E D

Võitis sportEesti teine WiFi orienteerumine toimus nagu esimenegi Rapla Vesiroosi gümnaasiumi taga pargis. Aja peale tuli üles leida parki peidetud viis WiFi saatjat. Kõiki saatjaid ei leidnud keegi, parim tulemus oli neli saatjat.Osalesid:• Risto Paalonen Nokia N95ga, aga WiFi saatjaid ei leidnud.• Toivo Sild, esimesel katsel Nokia E71 abil ei leidnud miskit,

teisel katsel leidis arvuti ja tundliku antenniga 37 minutiga neli saatjat.

• Margus Perle ja Indrek Ruubel leidsid 2 tunni ja 35 minutiga kolm saatjat, nende arvuti vajas pidevalt laadimist, sellest ka kehvem aeg.

• Nõmme Noortemaja – Enn Liivrand ja Helve Liivrand leidsid 50 minutiga ühe saatja. Vanimad osalised.

• Kaksvõistkondalahkusregistreerimislehelemärkmeidjätmata, pidades rada liialt raskeks.

• Edukadlõpetajadsaidauhinnakswardriving'u adapteri A LINK WL54USB-A.


Nõmme Noortemaja raadioorienteerujad on aga samal ajal võistlusrajal leidnud kontroll-punkti number 3. „Huvitav, millised need tugi-jaamad on?” küsib Enn Liivrand. Tema mäleta-mist mööda olid kunagi raadioorienteerumisel jaamad paigutatud pahupidi pööratud piima-pakkidesse – need olid seestpoolt mustad ja nii ei paistnud metsas silma. „Üks must prügikott oli seal, kust me signaali leidsime,” meenutab kaasvõistleja Helve Liivrand, „see vist oligi.”

Viies võrk jäi peituKui esimesest stardist on möödunud poolteist tundi, jõuab taas finišisse Toivo Sild, kes oli tee-le saadetud korraliku antenniga. Kasu on sellest tõepoolest – arvuti registreeris neli võrku viiest, mis metsa peidetud.

Et osa võistlejaid on juba kadunud ja teised

mobiilide-pihuarvutitega osalejad erilist opti-mismi üles ei näita, et nad võiksid veel midagi leida, suundume lõpuks korraldajatega kõik koos rajale, et peidetud prügikotid üles otsida.

Karm ja raske võistlusEsimese juures pole probleemi, kõik saavad oma seadmetega tugijaama nime kätte. Mööda joostes muidugi võis see märkamata jääda. Teise juures, mis on peidetud männiokste kuhjakese alla, on raskem. Mobiilid ei suuda WiFit tuvas-tada ka pooleteise meetri kauguselt. Seega – sai üsna karm võistlus, arvavad korraldajad.

Nii et võib järgmine kord Raplasse savitiikide vahele maailmatasemel seltskonna kohale kut-suda küll.

Kaido [email protected]

S E L G I T U S

Mis on wardriving?WiFi orienteerumine on sisuliselt wardriving, mis valatud sport-likkusse orienteerumise vormi. Wardriving on WiFi-saatjate leidmine ja kaardile märkimine.

Kuni võõraste võrkude tööd ei segata, on selline kaardista-mine legaalne tegevus. Muuhulgas pannakse kirja ka mõned leitud WiFi-võrkude parameetrid – võrgu nimi, tugijaama tüüp, kas võrk on avatud või kinnine.

Eestis on wardriving'uga leitud üle 130 000 tugijaama, mis teeb Eesti vastava arvuga juhtivaks riigiks Euroopas, kaardista-tud alade kohta leiab ülevaate aadressilt kaardistajad.wifi.ee.

üks must prügikott oli seal, kust me sig-naali leidsi-me.»

Kaasvõistleja Helve Liivrand.

Wardriving'u antennid Varustus: GPS ja hea antenn

reportaaž


Enn Liivrand ja Helve Liivrand Nõmme Noor-temajast said oma trumbiks pidada koge-must raadio-orienteerumi-ses.

Salapärane tugijaam – selline ta oligi, akuga koos peidetud mus-ta prügikotti.


laborp a r i m a t e m ä r g i d

5 Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

3 Harju keskmine. Tugevus-te kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused

2 Jätab soovida. Toode pi-gem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi

1 Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

AMi suures testis enim punkte kogu-nud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren-tidele.

m e i e h i n d e d

Ei või olla - mu arvuti on pilves!rootsi firma Xcerion tegi mõni kuu tagasi tasuta kättesaadavaks esimese lihtkasutajale mõeldud, internetis elava ja brauserist ligipääsetava arvuti.

Muidugi ei teinud nad ainult ühte töölauda, vaid nii palju, kui kasutajaid parasjagu on. Igaüks, kel huvi, saab si-seneda veebilehele www.icloud.com, luua seal endale kasutaja ja hakata kohe kasutama virtuaalset arvutit, mis asub kusagil Rootsi serveris. Sel-line lahendus kuulub pilvandmetööt-luse valdkonda ja sealt on tõenäoliselt ka teenuse nimi iCloud inspireeritud.

Mis sellega teha saab?iCloud võimaldab suvalise arvutiga töötades kasutada enda järgi kohan-datud keskkonda, mis meenutab väl-janägemiselt ükskõik millist nüüdis-

aegset operatsioonisüsteemi. Miks võiks seda tahta? Karmimad mehed kasutavad igasuguseid kaugtöölaua rakendusi, kuid iCloud annab lihtini-mesele võimaluse samuti mingit ma-sinat omada, kuhu saab kaugelt sisse logida.

Virtuaalmasin ise ei tule ilma ope-ratsioonisüsteemita. Seal jookseb li-nuxiline Xios, kuhu on eelpaigaldatud ka üsna tore kogus tarkvara nii filmide vaatamiseks, kontoritööks, suhtluseks kui ka rakenduste arendamiseks.

Lisaks saab endale iga virtuaalse masina registreerinud kasutaja kuni 3 GB kettaruumi dokumentide hoid-miseks. Praegu on teenus tasuta, kuid peagi võib oodata lisaks ka tasulist versiooni, mille omanik saab kuni 10 GB ruumi.

MetabrauserEraldi tasub välja tuua ühe kentsaka võimaluse, mille iCloud loob – kui käivitad arvuti, siis stardib opsüs-teem, võtad lahti brauseri ja selles

icloud annab lihtinimesele

võimaluse samuti mingit masinat omada, kuhu kau-gelt sisse logida.»

Üks võimalusi, mis vaat et kõige rohkem iCloudi juures meeldib, on konsool, mis tekitab Linuxi meestele kodutunde.

Tarkvara, mis on iCloudiga saa-davas virtuaalmasinas paigalda-tud, ei ole just märkimisväärselt võimalusterohke.


Kuidas valime testitavad tooted?Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

t e h n i l i s e d a n d m e d

p l u s s i d

m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne 4

iCloudHind: tasutaTüüp: virtuaalarvutiOpsüsteem: Xcerion Internet Operating SystemOpsüsteemi programmeerimiskeel: XMLKasutatav virtuaalkettamaht: 3 GBServeri opsüsteem: UbuntuNõudmised: Internet Explorer või Firefox, internetiühendus* * Rakendused laetakse alla ja käivitatakse kohalikus masinas, OS jääb tööle ka ühen-duse katkemisel.

tasuta virtuaalarvuti +sisaldab konsooli +3 GB andmeruumi +töökindel +

rakendused ei ole kuigi –funktsionaalsedei tööta kõigi brauseritega –

Ei või olla - mu arvuti on pilves!

avad omakorda iCloud OSi ning seal jälle brauseri. See on sama kentsakas tunne kui enda sokkide nuusutamine, aga võimalik see on ja esimene brau-ser muutub sel juhul metabrauseriks.

Jõuan ka esimese suure puuduse-ni, mis iCloudil on. Nimelt töötab see ametlikult vaid Internet Exploreri või Firefoxi vahendusel, mis piirab kindlasti kasutajagruppi. Samuti võib hädakisa oodata selle tõttu, et ena-mik rakendusi pole nii võimekad kui pärisarvutisse paigaldatavad prog-rammid. Viimane murekoht on samas mõistetav, sest kõik programmid lae-takse üle interneti ja kui nad väikse-mad on, siis kogu kupatus töötab liht-salt kiiremini.

Mõnus on pilves ollaiCloudis töötamine on päris mõnus. Viivitused on programmide laadimi-sel tajutavad, kuid piisavalt väikesed, et mitte häirida tunnet, nagu oleks ekraanil korralik opsüsteem. Ketta-ruum on piisav, et hoida virtuaalma-sinas mõningaid dokumente, millele on vaja suvalistest kohtadest ligi pää-seda.

Meeldiv on ka tõsiasi, et Xios ei sure

ära, kui internetiühendus katkeb – rakendused laetakse kasutatavasse pärisarvutisse ning need jooksevad rõõmsalt edasi, kui ühendus ära ku-kub. Küsimus siiski jääb, kas tasub jännata pilves arvutiga või mõelda alglaetava USB-mälupulga kasuta-misele, kuhu on paigaldatud näiteks Ubuntu.

Virtuaalmasinal alati aur seesMõlemal variandil on omad head ja vead – mälupulk võib maha ununeda või ära kaduda, iCloud vajab inter-netiühendust, mälupulgal Ubuntu aga tähendab tunduvalt suuremat funktsionaalsust, kuid iCloud annab jälle võimaluse suvalise arvuti tagant mälupulgata oma dokumentidele ligi pääseda.

Kaugtöölaua lahendustega võrrel-des on iCloudil seegi eelis, et ükski enda arvuti ei pea töötama kusagil ja internetiga ühendatud olema, selle eest hoolitseb Xcerion, et virtuaalma-sinal aur sees oleks. Katsetamise ajal teenuses tõrkeid ei esinenud, mis teeb mind selle kontseptsiooni suhtes üsna optimistlikuks.

Alternatiivina võib muidugi hoida

oma asju näiteks Google Docsi kesk-konnas. Funktsionaalsus, mida viima-sena mainitud keskkond pakub, sar-naneb iCloudi omale ning kettaruumi pakub Google rohkem.

Xcerionil on siiski plaan põhjali-kult laiendada oma rakenduste va-likut, mis iCloudis virtuaalmasina-ga koos pakutakse. Kui teenus veel võimalusterohkemaks muutub, siis võib see olla tublisti üle Google’i või Microsofti Live’i lahendustest. Õn-neks ei maksa proovimine midagi, nii et kui huvi, hakake virtuaalarvuti omanikuks.

Enn [email protected]

Oma kolmegigabaidist virtuaalketast saab hallata sarnaselt päriskõva-kettaga ja failide pilvele toimetamine pole raketiteadus.


labor

Pärl Dellilt – AdamoMida on võimalik saada juunis 2009 ca 50 000 krooni eest? näiteks 3toa-lise korteri Kiviõlis ... või hoopis neli aastat vana renault clio ... või hoopis Delli uusima (või vähemalt uhkeima-õhima) sülearvuti adamo pearl.


Dell Adamo PearlHind: alates 52 000 kroonist (Max 123)Protsessor: Intel Core 2 Duo SU9300Ekraan: 13,4 tolli, HD WLEDMälu: 2 GB 800 MHz DDR3Kõvaketas: 128 GB SATA SSDVideokaart: Intel GMA X4500HD

Milline neist investeeringutest aga kõige rohkem oma hinda väärt oleks? Et Arvutimaailma puhul on tegu siiski peamiselt IKT valdkonda tutvustava ajakirjaga, siis jätame esimeste vali-kute kasumlikkuse lugejate endi väl-ja uurida ning keskendume seekord vaid väljapakutud valikutest viimase-le – ehk siis uurime, mida on võimalik omale saada Dell Adamo sülearvutit soetades.

Arvutav kunstAdamo on üks neist arvutitest, mida võib julgelt pidada kunstiteoseks. Kui ma oleksin sattunud seda näge-ma mõnes moodsa kunsti muuseu-mis, siis oleksin suure tõenäosusega pidanud sülearvutit tema kujunduse poolest ühekordseks ja unikaalseks kunstiprojektiks, uskumata, et sel ka tegelikult protsessor sees tuksub. Ainuüksi Adamo kaanel on kasuta-tud kolme erinevat materjali – läikiv klaasjas pind vaheldub peene hallika ribaga, pärast seda tuleb metalselt säbruline ala. Igast detailist on näha, et disaineritele on antud ülesanne teha Adamost pilke püüdev arvuti, mis ei jätaks vähimatki kahtlust tema väärtuse osas.

Dell Adamot peetakse ka kon-kurendiks MacBook Airile nii tema mõõtude kui ka kaalu poolest. Kui mõõtude poolest on ta isegi MacBoo-kist õhem (16 mm vs. 19 mm), siis kaa-lu osas on ta konkurendist siiski pisut kogukam (1,81 kg vs. 1,36 kg). Üllatav on aga see, et hoolimata oma väike-sest kaalust tundub Adamo raskem

kui ta tegelikult on – esimest korda seda sülearvutit kätte võttes tegi käsi korraliku jõnksu, sest ei suutnud us-kuda, et niivõrd õhuke arvuti ligi kaks kilo kaaluda võib.

Kui nüüd Delli kaas üles tõsta, võib veenduda, et disainerid ei piirdunud ainult välispidise küljega – ka kla-viatuuri osa (ning tegelikult kõik, ka Adamo põhi!) on viimistletud visuaal-selt täiuslikkuseni. Kui näiteks Star Trekis keegi juhtuks sülearvutit kasu-tama, siis ootaks ma seal filmis enam-vähem samasugust klaviatuuri kui Adamol – kergelt futuristlikku hõbe-dase taustvalgusega ja puutetundlike meedianuppudega. Samas tekib puu-tetundlike nuppude osas probleeme hämaras viibides – kui soovid näiteks helitugevust muuta, aga klaviatuuril olevaid ikoone ei näe, pead proovima umbkaudu näpuga õiget kohta tabada. Pärast seda, kui oled mõnele nupule pihta saanud, süttib ka taustavalgus ja seejärel on juba lihtne. Ning kui juba kritiseerimiseks läks, siis aeg-ajalt hakkas häirima osade täheklahvide

tundlikkus, kuid see võib suures osas tuleneda ka senistest harjumustest.

Kui aga jätta elegantne välimus kõrvale ning vaadata Adamo sise-must, ei ole seal paraku sugugi nii pal-ju pilkupüüdvat. Eeskätt nigela graa-filise esituse pärast saab ta Windows Experience’i indeksis keskpärased 3,2 punkti, millega Adamo hinda arvesta-des ei tahaks rahule jääda. Samuti ei saa nõustuda tootja lubatud viietun-nise akukestvusega: lihtsa katsena pa-nime täislaetud akuga ning vaikesea-detel arvuti näitama Casino Royale’i, kuid paraku ei piisanud akust isegi

kui oled mõ-nele nupule

pihta saanud, süt-tib taustavalgus.»


Aviary – loomingulised tarkvarad veebipõhiseks!

Aviary pakub veebipõhist foto-töötlust, vektorgraafikaredaktorit ja peagi on tulemas sealt ka palju muid disaini- ja loomeinimestele mõeldud töövahendeid.

Et fototöötlusprogramm tun-dub olevat selles Aviary komplek-tis kõige enam välja arendatud, siis sai seda proovitud.

Phoenix Image Editor, mis töötleb veebipõhiselt pilte, küll Internet Explorer 8ga ei avane-nud, Firefox aga veebirakenduse-le meeldis ja brauseriaknasse üle ekraani kuvati lihtne, intuitiivne ja ilus kasutajaliides. Kui veel arves-tada, et see avanes brauseris alla 10 sekundiga, siis on üks eelis Photos-hopi ees kohe olemas. Teine eelis on muidugi see, et oma arvutisse pole vaja midagi installida.

Vasakult leiab fototöötlusprog-rammile tuttava nupuriba, veebist saab pildi sisse tõmmata paraku küll ainult JPEG- ja PNG-formaa-dis. Nagu arenenumad fototööt-lejad, toetab Phoenix ka layer’eid ehk kihte ja pilditöötlusfiltreid, mida saab muide juurde teha teise veebipõhise Aviary rakendusega – Peacockiga.

Kunagi kuulus kunst rahvale, nüüd aga tehak-se muidu kallid ja mahukad kunstitegemise tööriistad kõigile veebis kättesaadavaks.

p l u s s i dp l u s s i d

m i i n u s e d m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne

Arvutimaailmahinne3 4-

stiilne välimus +kerge kaal +õhuke +

ei nõua installimist +igalt poolt ligipääsetav +

puudub optiline seade –nõrk aku vastupidavus –oma hinnakategoorias jätab –funktsionaalsus soovida

nõuab internetiühendust –kitsas valik väljundformaa- –te ja tööriistu

selle lõpuni näitamiseks. Hoiatus aku kriitilise tasemeni jõudmise osas saabus juba mõni minut pärast kahte tundi filmivaatamist, seega toitejuhe (mis näeb ka stiilne välja) tasub siiski alati kaasa võtta.

Kirjaklambri abil internettiTehniliste andmete ( ja reklaambuk-leti) kohaselt pakub Dell Adamo ka 3G kaardi võimalust ning tõesti, lisaks USB- ja eSATA-ühenduskohtadele on külje peal ka väike sahtlike SIM-kaardi jaoks. Sahtlikese avamismugavus jätab mulje, nagu oleks selle teinud mitte insenerid, vaid disainerid – vaja läheb nööpnõela või kirjaklambrit. Samuti, erinevalt näiteks Lenovo või Asuse 3G-toega sülearvutitest pole Adamol kaasas ühtegi rakendust võr-guühenduse mugavaks loomiseks – Windowsi enda vahenditega anti la-kooniline vastus, et vajaminevat sea-det ei tuvastatud. Siinkohal tasub ära märkida ka seda, et Adamo ei sisalda endas CD/DVD-lugejat.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Adamo näol on tegu ülimalt stiilse sülearvuti-ga, millega saab teha kõike seda, mida stiilsust otsivad inimesed teevad – surfata veebis, suhelda, teha kontori-tööd. Kas see kõik krõbedat hinda üles kaalub, on igaühe enda otsustada – ootaksin taolise hinnaklassi puhul li-saks stiilile ka pisut rohkem funktsio-naalsust.

Aigar [email protected]


Aviary Phoenix BetaHind: tasuta (Pro versioon 110 kr kuu)Salvestamine: pildid salvestatakse pilvrakendusesEksport arvutisse: JPEG, GIF, TIF ja PNG

Google ennustab, et tulevikus ongi arvuti vaid brauser. Aviary ai-nult kinnitab seda trendi.

KAIDO EINAMA

Aviary Phoenix brauseriaknas näidispilti töötlemas.


labor

OpenOffice.org aitab vaesel ajal hädastarvutimaailmas on häbematult kauaks jäänud unustusehõlma vabava-raline kontoripaket openoffice.org. nüüd saab see viga üle mitme aasta parandatud mais välja jõudnud paranduse ja täienduse 3.1 katsetamisega.

Tasuta programm on aastatega väga palju edasi arenenud ja võimaldab pikas perspektiivis üsna suurt kokku-hoidu. Tarkvara uus, kolmas versioon on jõudnud juba piisavalt lähedale eeskujuks olnud Microsoft Office’i versioonidele (kuni 2003). Prog-rammi põhiosad on siiski ennekõike tekstiredaktor, tabelarvutus ja esit-lusvahend. Mõned aastad tagasi lisas OpenOffice.org ka enda program-mipaketile andmebaasirakenduse, kuid puudu on endiselt e-posti- ning kalendriklient, mis asendaks Outloo-ki. Viimast probleemi annab lahen-dada näiteks Mozilla Thunderbirdi ning selle kalendriplugina Lightning koostöö või Evolutioni abil. Evolution toetab ka Microsoft Exchange 2003 servereid.

Lihtsam kui uus MS OfficeOO sisaldab ka valemiredaktorit ja eraldi kujunduse/joonistamise va-hendit Draw, mis meenutab MS Pub-lisheri, kuid kahjuks viimase failivor-mingut ei toeta.

Microsofti programme harva ka-sutavaid inimesi on viimastel aasta-tel tabanud halva üllatusena vajadus ümber õppida MS Office 2007 nn lintidel (ribbon) põhinevat kasuta-jaliidest tarbima. OO säästab sellest vaevast. Toetus Microsofti kinnistele failvormingutele (DOC, XLS, PPT) on ajapikku samuti paranenud, OO poolt vaikimisi kasutatav ODF (OpenDocu-ment format) on ka Eestis standardi-seeritud ja juba osaliselt riigiasutuste poolt toetatav. Isegi MS Office 2007 lisas viimase uuendusega mais selle vormingu toe, kuigi suurfirma suutis seda teha nii vigaselt, et ODFi eest hea seisev organisatsioon on sellest probleemi tõstatanud.

Opsüsteemide tugi on OO-l hea

ning sügisest saadik sobib see ka Apple’i arvutitele ilma tülikat X ser-verit installimata.

Pikka aega oli OpenOffice.org vaes-lapse osas: küll ei suutnud ta rikka Microsofti õega konkureerida pildi-kuvamise osas, küll jäi alla võimalus-tes ja isegi kiiruses. Microsofti eelis on mõistagi olnud keskendumine ühele opsüsteemile selle pisidetailideni. OO autorid pidid algusest peale püüdma oma programmi sobitada paljudes-se opsüsteemidesse ja nii ongi raske peensuseni lihvida käitumist ühes keskkonnas, näiteks Windowsis. Aga just välimuse ja lihtsa kasutatavuse-

ga ongi OO arendajad viimastel aas-tatel tõsiselt vaeva näinud. Kolmas versioon tõi uue kasutajaliidese ning maikuine uuendus 3.1 lisas silumi-se ehk sakitõrje (anti-aliasing), mis kõiksugu graafikute ja jooniste korral kuva palju kenamaks teeb ning likvi-deerib nn „trepiefekti”.

Ka on nüüd graafilisi objekte lo-histades liigutatavad asjad ise näha, enam ei piirduta piirjoonte tõstmise-ga. Viimase uuenduse 3.1 juures nähti kõvasti vaeva ka töökiiruse tõstmise-ga, see tuleb eriti välja just tabelarvu-tuse juures. OO versioonide kolmas verstapost täiendas üldse tuntavalt igasuguseid tabelarvutusvõimalusi ja lisas muuhulgas ka mitmeid võima-lusi graafikutel trendijoone kuvami-seks.

Koostöös dokumentide loomine on viimastel aastatel palju edenenud ja teedrajavaks on selles osas võrgupõ-hised vahendid, näiteks Google Docs. Uusimas versioonis lisas OO grupi-tööks endapoolse failide lukustamise

Viimase OO uuenduse 3.1

juures nähti kõvasti vaeva ka töökiiruse tõstmisega.»


OpenOffice.org aitab vaesel ajal hädast

p l u s s i d

m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne 5-

hind puudub +paljude opsüsteemide tugi +kõik vajalik olemas +

ajaplaneerija ja e-posti –kliendi puudumine


OpenOffice 3.1Hind: tasutaAllalaadimine ja nõuded süsteemile: www.openoffice.org

mehhanismi. Probleem oli selles, et kui mitmest erinevast opsüsteemist kasutajad avasid sama dokumenti ühiselt jagatud võrgukettalt, siis seni võisid nad salvestades üksteise muu-datusi rikkuda. Nüüd seda enam ei lubata.

Röögatu kokkuhoidOpenOffice.org on tõsine konkurent Microsoftile suurtes ettevõtetes ja rii-giasutustes. Ajakirjanduses avaldatud andmetel suutvat näiteks Saksa vä-lisministeerium aastas kulutada ühe arvutitöökoha haldamisele vaid 1000 eurot, samal ajal kui võrreldavates ministeeriumides läheb kommerts-tarkvaraga umbes 3000 eurot.

Eesti kontoris läheb vaja ka kor-ralikku eesti keele õigekirjakontrolli. OO tarbeks on olemas vabavaraline õi-gekirjakorrektor. Kes tahab paremat, võib tõmmata Filosofti vabavaralise versiooni. Selle artikli kirjutamise ajal pole uusima OO 3.1 jaoks veel paketti väljas ja kahjuks on Linuxi enda õige-kirjamoodul jäänud vaid versiooni 2.0

toetama. Mac OS X kasutajad peavad aga õigekirjakontrolli ostma.

OOl pole endal kaasas ka lõikepilte (clipart). Selleks võib kasutada Open Clip Art Library projektist (opencli-part.org) allalaetavat paketti.

Lõpetuseks võib öelda, et OO so-bib hästi just neile töökohtadele, kus kontoritarkvara ei lähe palju tarvis. Spetsiifilisemat laadi lahenduste ka-sutajatel võib üleminek valmistada küll väiksemaid probleeme. Näiteks OO toetab VBA keelt, aga see pole päris üks-ühele kokkusobiv Micro-

vt ta

gum

isel

t sis

ekaa

nelt

Oracle andmebaaside haldus

Äsja välja tulnud OpenOffice.org 3.1 on eriti põhjalikult täiendanud tabelarvutuse ja ärigraafika osa.

softiga. Ometigi on OO MS Office’i kasutajale väga tuttav ja pakub ka mõ-neti paremaidki võimalusi, näiteks on PDFi eksport juba ammu OOsse sisse ehitatud, MS Office jõudis selleni al-les viimase uuendusega mais. Igata-hes tasub OpenOffice.org katsetamist ja on juba vanemate MS Office’ite tasemel, lüües võimalustega eelmises Arvutimaailmas tutvustatud Lotus Symphonyt.

madis [email protected]


labor

Arvuti õpetajaleeelmisel aastal said 4100 õpetajat endale riigihankel võitjaks tulnud hp süle arvutid. aega pole palju möödas, kuid ühe tihedalt kasutatava süleraa-li tegelik headus peaks poole aastaga juba välja tulema küll.


p l u s s i d

m i i n u s e d

Õpetajatehinne 5-

HP Compaq 6910pHind: 9681,90 krooni (hange MicroLinkist)Protsessor: Intel Core 2 Duo T8100 (2.10 GHz)Mälu: 2 GBKõvaketas: 5400 rpm, 120 GBEkraan: 14,1”, 1280 x 800 pikslit, mattÜhendused: LAN, WiFi a/b/g, Bluetooth, 3 USB porti, VGA väljund, PCMCIA, SD ja MMC kaardilugejaOptiline seade: DVD +- RW kirjutajaTurvalisus: ID-kaardi lugeja, sõrmejäl-jelugejaKaal: 2,15 kgAku: kuni 6 tundi

kaasas palju tarkvara +kerge ja vastupidav +kõik vajalikud ühenduspesad +

veebikaamerat pole –kõvaketas võiks olla suurem –aku võiks kesta kauem –

Iseenesest on tegu korraliku äriklas-si masinaga. Poes on neid praegugi ligi 12 000 krooni eest saada. Riik sai MicroLinkilt 40 miljoni eest 4100 ar-vutit, seega jäi hiigelpartii juures ühe hind napilt alla 10 000 krooni. Kui Reaalkoolis ühe isendi juurde pää-sesime, siis vaatamata selle tihedale kasutamisele ei paistnud kulumise märke veel olevat. Aukartustäratav on arvutiga kaasatulnud tarkvara, mis oleks eeskujuks kalli kommertstark-varaga laristavale riigile: Windowsis 27 vabavara ja Linuxis 15.

Reaalkooli töö- ja tehnoloogia-õpetuse õpetaja Ahti Pent peab HP arvutit ihaldatuks, sest soovijaid oli nii palju, et õpetajad pidid motivat-sioonikirja kirjutama, miks just neile on masinat vaja. „Selle ajaga on kõ-vaketas täis saanud,” meenutab Pent muresid uue sülearvutiga. „Aga see on ka rohkem minu viga. Sai täis, sest kasutan modelleerimistarkvara, meil on siin programmjuhtimisega tööpin-gid. Muidu ikka tavaliste tööde jaoks jätkub.”

Pent peab õpetaja jaoks oluliseks,

et korpus oleks tugev, sest arvutit kantakse palju ühest kohast teise, aku peab pidama ning internetiühendu-sed peavad olema.

Rahumäe põhikooli õpetaja Kadri Hiob kogus kokku oma kooli kahek-sa kasutaja arvamused. Nende jaoks tähtsad omadused on kiirus, kiire internetiühendus, WiFi, CD-DVD seade, kergus, hea ekraan, ID-kaardi lugeja. Kulumismärgid veel puudu-sid, kuid ühel arvutil tuli lahti hiire juhtnupp ja kui algul oli aku tööaeg neli tundi, siis nüüd on see kahane-nud kolme tunnini.

KAIDO [email protected]

Reaalkooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Ahti Pent näitab, et odav õpetaja-arvuti saab hakkama ka kolmemõõtmelise projekteerimistarkvaraga. Foto: StaniSlav MošKov


Kuidas õpetaja-arvutit valitiValiku tegi keeruliseks hanke suur maht ja majan-duslanguse tõttu närviliseks muutunud ärikliima. Et hanke maht oli Eesti mõistes väga suur, siis tuli ette ka juriidilisi vaidlusi – kahel korral esitati vaidlustus.

Meie esitatud nõuded olid karmid. Ootasime universaalseid sülearvuteid, mis vastaksid 4000 inimese vajadustele. Need pidid olema vastupidavad ja tugevad, sest neid kasutatakse aktiivselt iga päev. Me ei vajanud kodukasutajate tooteid, vaid pigem äriklassi, mida müüakse kallilt, kuid arvestades suurt kogust, saime need kodukasutaja hinnaga. Äriklassi sülearvuti tähendab, et sobib tööalaseks kasutami-seks ja on vastupidav.

Esitati 10 pakkumist. Pakuti viit erinevat marki. HP pakkumine oli selgelt kõige soodsam ja samas tehni-lised näitajad head. Seega ei olnud hankekomisjonil valiku tegemine keeruline.ENELY PREITiigrihüppe projektijuht

K O M M E N T A A R

F-SECURE PROTECTION SERVICE FOR BUSINESS

F-Secure Infoturbeteenus (Protection Service for Busi-ness) on lahendus vabastamiseks Teid infoturbealastest muredest, et saak site keskenduda tähtsamatele töödele. See tähendab teile otsest kulude kokkuhoidu.

F-Secure’i lahendused on pälvinud arvukalt rahvusvahe-lisi auhindu, samuti häid hinnanguid avalikes ülevaade-tes ja kliendi tagasisides.

Kui infoturve kisub keeruliseks,siis meie saame aidata.

Mitu põhjust infoturbeteenuse tellimiseks Infoturbega tegelemine on aeganõudev Riistvara vajab ruumi ning hooldust Kogu kulu on raske ennustada

Üks lihtne lahendus Usaldusväärne partner hoiab IT-turbe korras Lihtne soetada ning paigaldada Investeeringud täiendavale riistavarale pole

vajalikud

Loe rohkem, ning proovi lahendust juba TÄNA:www.f-secure.ee/PSB/

Teenuse tellimiseks ning lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda oma IT partnerivõi F-Secure tugikeskuse poole.

PROOVIJUBA

TÄNA!

F-Secure Tugikeskus, BCS Infra AS, Jõe Tn3, Tallinn 699 8181, [email protected]


labor

Välkmäluketas – milleks?välkmälukettad ehk SSDd (Solid-State Disk, kaasajal ka kui Solid-State Drive) olid ülikõrge hinna tõttu vaid nišitooted. hind on nüüd mõistlikum ja uurimegi, mida me selle oluliselt kallima seadmega võidame.


p l u s s i d

m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne 4+

Intel X25-M SSDHind: 5495 krooni (Ordi)Maht: 80 GBLiides: SATA-2Voolutarve (idle/max): 0,06 W / 0,15 WLugemiskiirus: 250 MB/sKirjutuskiirus: 70 MB/s

kohe käivituv +kaks korda suurem lugemis- +kiirusolematu + seek time

väike maht ja lühike eluiga –

Ei pea olema pangaboss, et oma süle-arvutisse soliidne ketas saada. Näiteks testimisel olnud 80gigabaidine Intel X25-M SSD maksab juba alla 5500 krooni, mis on küll kallim, kuid omab selle hinna juures ka mõnd plussi.

Suured plussidSeadmes pole enam mingeid pöör-levaid kettaid ja lugemispäid. Tegu on kõvaketta korpusesse mahutatud välkmälu (Flash Memory) kiipidega, mida toetab kiire DRAM puhvermälu ja SATA kontroller, nii et arvuti näeb seadet kui tavalist SATA kõvaketast. Seega pole mingit keerukust vanake HDD modernse SSD vastu vahetada. Erinevalt kõvaketastest on SSD masi-nat sisse lülides kohe valmis tööks – puudub vajadus pöörded üles saada. Et vaja pole ka lugemis-kirjutuspeade positsioneerimist, on lugemiskiirus

ca kaks korda parem tavaketastest. Seade on hääletu ja väga löögi-, põ-rutus- ja vibratsioonikindel. Voolu tarbib ka vähem, ent sülearvuti akule see oluliselt tööaega juurde ei anna (sellist valereklaami kohtab sageli). Et ka moodsad sülearvutikettad pole energiajanused, siis võidetav akuaeg on u 15 minutit.

SSD põhipuuduseks jääb veel kõr-ge hind. 32 GB Apaceri ketta eest tuleb Ordi poes lauale laduda 2195 kr – sama raha eest saaksime 1,5 TB tavalise ket-ta. Suurima – Inteli 160 GB SSD eest küsitakse aga tervelt 10 595 kr.

Suured miinusedOluline puudus on ka maht – kuigi on valmistatud juba terabaidiseid monst-rumeid (te ei taha teada, mis hinnaga), jäävad praegused SSDd vahemikku 32–256 GB, mida on ilmselgelt vähe. Kolmas puudus on limiteeritud kir-jutustsüklite arv – lugemine seadet ei kuluta, küll aga kustutamine/kir-jutamine. MLC-SSDdel on see vaid 10 000 tsüklit, kallimatel SLC-SSDdel 100 000. Samas kasutatakse tehnoloo-giaid, mis ei suuna ühtki sektorit enne

uuesti kasutusse, kui terve ketas on korra läbi kirjutatud. See lubab Intelil nt pakkuda viieaastast garantiid.

Testimisaluseks oli meil Inteli X-5-M 80 GB SSD ja testiarvutiks Intel Extreme QX9770 koos Intel X48/ICH9R kiibistikuga ning võrdluseks kahest Seagate 1 TB SATA-2st ehita-tud RAID 0 ja Seagate 1,5 TB SATA-2. Kõigis kasutatud testides (HD Tach RW, HD Tune ja HD Speed) näitas In-teli SSD kahekordset kiirust. Otsus on seega üks – ostke, kui on raha, eriti sü-learvutisse. Lauaarvutisse on SSD aga kasulik koos tavaliste ketastega – SSD opsüsteemi ja programmide jaoks.

VEIKO [email protected]

SSD ketas pole muud kui kõvaketta korpusesse mahutatud välkmälud.

Erinevalt kõva ketastest

on SSD sisselülita-des kohe valmis.»


LG Arena – nädalaga õpitavtestimissaidid üle maailma on sõitnud sellest metallist korpusega telefo-nist üle autoga või uputanud ta õlleklaasi – töötab. vastupidavusega prob-leeme pole. probleemid on seotud nutitelefoni keerulise sisuga.


p l u s s i d

m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne 4-

LG Arena KM900Hind: ca 6000 krVõrgud: HDSPA 2100, 3G, GSM 900/1800/1900 MHzMälu: 2 GB Flash / 1 GB SDRAM + 8 GB Flash, Micro SD kuni 32 GBAndmeside: GPRS/EDGE/WEDGE/HD-SPA (kuni 7,2 Mbit/s), Bluetooth, WiFi, USBEkraan: 480 x 800 pikslit, multipuute-tundlikKaamera: 5 Mpix ja 1,3 Mpix, autofookus, välk, video (720 x 480)Lisafunktsioonid: FM raadio, FM saatja, Java, A-GPS, valjuhääldi, häälsalvestus, dokumendivaataja, TV väljund, 3,5 mm heliväljundAku: 1000 mAh, ootel 300 t, kõneaeg 230 minMõõtmed: 105,9 x 55,3 x 11,9 mmKaal: 105 g

hea kvaliteediga meediapleier +mugav kasutajaliides +tugev korpus +

aeglane –kehv brauser –ühilduvusprobleemid –

Kui valida ühe teise telefoni ja LG vahel, siis see teine telefon on kohe kasutatav ja intuitiivne, LG aga vajab mõne nädala õppimist. See-eest on LG sellest teisest mitu korda odavam. Seega on võimalik valida – kas maks-ta topelt ja hakata kohe kasutama või säästa ja õppida kasutama.

Isetehtud tarkvaraLG otsustas kogu tarkvara ise teha, pole siin mingit Google Androidi ega Microsoft Windowsit. Selle hind on ühilduvus. Leppida tuleb Java ra-kenduste allalaadimisega, kui midagi juurde tahta. Tarkvara oskab Wordi, Excelit ja PDFi lugeda, redigeerida ei saa. Arvutiga ühendamine käib sa-muti LG enda PC Suite’i abil, millega sünkroonimine pole nii täiuslik kui iPhone’il või Windows Mobile’il.

Arenal on korralik WiFi, mis haa-kub enamiku avalike võrkudega, eri-nevalt Windows Mobile’ist ei kipu LG Arena WiFi kadumisel kalli 3G andmesidega ise seanssi jätkama.

Kahju, et USB-kaabel pole standard-ne – mugav oleks olnud mini-USBga ühendada, nüüd peab autosse, koju ja kontorisse LG erilist kaablit kaasa vedama.

Veebilehitsemise võib unustada või laadida omale Java-põhine Opera brauser. Sisseehitatud brauser moo-nutab lehekujundusi ja reageerib et-tearvamatult linkide vajutamisele.

Nädalaga harjub äraÜllatusena hankis telefon ise kuskilt kõik vajalikud Elisa seaded. Meili-programm on talutav, kuid kirju ei näidata kohe HTMLis, vaid eraldi programmiga. Kui aga rääkida telefo-ni põhiomadusest – helistamisest, siis siin on kõik tipp-topp. Heli on vali, vinge lisaomadus on heli suunamine FM-saatjaga raadiosse, puuteekraa-nilt saab kõne ajal igale poole menüü-desse ja kontaktidesse. Meediapleier on ka väga tasemel.

Kui nüüd mõelda nädal hiljem probleemidele, mis alguses tekkisid, siis võib öelda, et LG Arena pole täies-

ti intuitiivne, kuid nädalaga harjutav, edasi hakkab kõik minema juba hoo-pis paremini.

KAIDO [email protected]

vaata Ka: aaStane MobiiliteSt – lg

arena (aM.ee/arena)


Mobiilne internet – nagu vahelduva pilvisusega päikeSuvi on kohe käes ning kes ikka enam kontoris pikalt passib – tööd on vaja teha ka igal pool mujal. reklaame vaadates mitte ainult ei kutsuta kasuta-ma ega soovitata, vaid lausa kästakse: „Kasuta internetti kõikjal eestis!”

Siit ka meie ajend jätkata igakevadiste mobiilse interneti testidega – iga ke-vad tuleb ju veidi teisiti ja iga aastaga peaks olema mobiilse inimese võima-lused internetti ühenduda aina pare-mad.

Seekord jäid meie valikutesse mo-biilsideteenuse pakkujate paketid ja lisaks Kõu, mis vana NMT võrgu sa-gedust kasutab. Sai veidi juureldud ka WiMAXi interneti üle, aga täiesti mo-biilseks seda veel ei lugenud.

Kõu modemid olid platsis juba esi-mesel õhtul. Peagi tuli ka Elisa 3,5G modem (küll eelmise aasta mudel, aga olgu pealegi), samuti lubas EMT mei-le midagi organiseerida, kuid suurima operaatori modemi pidime lõpuks võtma paadunud mobiilinterneti ka-sutajalt Aare Kirnalt. Tele2 pistis viimasel hetkel kotti kaks ühesugust USB modemit.

Niisiis saidki esindatud kõikvõi-malikud moodused väljaspool igapäe-vast kontorit internetti minna. Aga eks iga testija räägib oma kogemusest lähemalt.

Veljo Haamer: mobiilinternet pole püsiühendusTestitud Elisa andmeside tegi huvi-tavaks see, et paar päeva enne testi algust avati ametlikult UMTS900

võrk Tartu maakonnas, mis võimal-dab 3,5G kiiruseid ka väljaspool linna tavalise GSMi sagedusel. Testi järgi saavutas modem Vara vallas, mis jäi Tartust põhja poole (umbes 36 km Tartust ja vaid 11 km Peipsist) alla-laadimiskiiruse 0,47 Mbit/s ja üles 1,25 Mbit/s, mis on isegi 3G võrgu kohta päris hea tulemus. Seda enam, et mõõdetud oli see kell pool 11, kus võrgus juba kasutajaid ja allalaadijaid

võiks palju olla. Võrdlusena võib välja tuua, et tavalises EDGEi levialas on sarnases piirkonnas 56 kbit/s juba pä-ris hea kiirus.

Tallinnas, Tartus ja mujal tihedalt asustatud piirkondades, kus tugijaa-mad asetsevad lähestikku ja kus tihti-lugu on kasutuskoormus jaama kohta väiksem, tuli allalaadimiskiiruseks

1 Mbit/s, mis on täiesti piisav igasu-guseks veebis surfamiseks. Samas väljapool suuri linnu – Raplas, Must-vees, Jõgeval, kui on saadaval vaid EDGE-tehnoloogia, võib suuremahu-liste lehtede, näiteks Delfi (~1,1 MB) sirvimine osutuda vägagi vaevaliseks protsessiks. Tavaliselt sooviks ikka sü-learvutit kasutades näha veebilehte-de täisversioone, mitte nuditud lehti, nagu mobiilides. Kasutades iPhone’i või mõnda muud väikese ekraani-ga mobiilset seadet ei olegi kiirus nii häiriv, kuid samas ega väga pikkasid interneti sirvimise sessioone mobiili pealt läbi ei viidagi.

Eriti annab aeglane liiklus tunda päevasel ajal, kui mastide koormus on suurem. Kogu testi ajal aga häiris eelkõige võrgu aeglane reaktsioon. Võrreldes ADSLi või mõne muu har-jumuspärase püsiühendusega on mo-biilse andmeside viide märgatav.

Esimest korda Huawei modemit kasutama hakates oli kõik küllaltki lihtne, sest USB seade installib end automaatselt ega esita üleliigseid kü-simusi. Vajalikud draiverid asetsevad seadme oma mälus ning CDd pole mõtet karbist otsidagi. Kaasasolnud tarkvarast jäi silma ning jättis posi-tiivse mulje võimalus jälgida kasuta-tud andmeside mahtusid ja võrgus

Imelik on see, et iga päev ca

kella 16 paiku kaob võrk üldse ära ning taastub mõne aja pärast iseenesest.»

labor


t e s t i m e e s k o n d

Kristjan KarmoAS Telema projektijuht

Kristjan TarjusSiemens Info Services

Seekordne mobiilinterneti test kiskus rohelusse – kolm testijat Pääs-külas erinevate ühenduste kiirusi mõõtmas. FotoD: Kalev lilleorg

Veljo HaamerWiFi initsiaator

Aarne KirnaArvutikaitse.ee peatoimetaja

Aigar AlaveerERGO Kindlustuse IT kasutajatoe juht

Alland ParmanTallinna Küte, IT juht


oldud aega.Püsiühenduseks mobiilset andme-

sidekanalit nimetada on liialdus, sest midagi püsivat siit ei leia: kiirus sõltub kliendi asukohast ja kõne/andmeside klientide arvust konkreetse mobiili-masti taga. Teenus sobib eelkõige lii-kuvale kliendile, kes kasutab taskusse mahtuvat seadet: mobiili või PDAd.

Marko Habicht: Linux on mobiilisõbralikumKasutan peagi juba kaks aastat Eli-sa mobiilset internetti Nokia E51ga. Nokia ise on veidi ebastabiilne seade ja kohati pole suuteline mõningaid veebilehti kuvama, kuid see on pigem telefoni brauseri häda kui operaatori teenuse puudus. Iseenesest pidi prob-leem lahenema mõne muu veebile-hitseja, näiteks Opera kasutamisega, kuid pole see senimaani mind piisa-valt häirinud, et oleks mahti olnud midagi juurde installida. Samuti ka-sutan internetti tihtilugu ka ühendu-ses sülearvutiga, küll üle Bluetoothi ja teinekord ka üle USB kaabli. Vast

kõige halvem on ühenduse loomine Windowsis, kus tarvilik draiverite leidmine või tahetakse PC Suite’i ins-talli, mis mõttetult ressursse raiskab. Ubuntu Linuxi kasutajatel pole aga probleemi olnud juba mitu aastat:

ühendanud telefoni kaabliga arvuti taha, saab opsüsteem ise aru, et tegu on modemiga ning pärast paari hii-reklõpsu on internet kasutusvalmis.

Aare Kirna: kolme gigabaidi-ga saab hakkamaEMT mobiilne internet on nüüd juba kaks aastat kasutusel olnud PCMCIA pesasse käiva modemiga (Huawei

E630) – peamiselt kartusest, et saba-pidi USB pesas tolknev jublakas võib mõnes avalikus kohas lihtsalt küljest pudeneda ja kaotsi minna. Kompakt-sem on ta küll, viimase Ubuntuni aga ei tundnud Linuxi opsüsteem seadet ära ning Macil polegi seda kuhugi tor-gata.

E630ga kaasa pandud tarkvara oli läbini ingliskeelne ja Windowsi põ-hine. Esialgu häiris, et seade ei näi-danud jooksvat andmemahtu, hiljem tekkisid kasutajaliidesel ka lollid kü-simused: „Modemiühendus on aktiiv-ne, kas te tõesti soovite arvuti välja lülitada?”

See-eest hetkel, kui mu sülear-vuti talveunne läks, unustas arvuti PCMCIA pordi elaniku ilma igasu-guste lisaküsimusteta ning nii põhja-likult, et unest üles tulles tuli vahe-peal aktiivse ühenduse taastamiseks sülearvutile restart teha. Võib-olla on uuemate versioonide tarkvara juba inimsõbralikum, aga kahe aasta jook-sul igal juhul ühtegi tarkvarauuendust pakutud veel ei ole.

Aigar Alaveer vabaõhukontoris mobiilset Tele2 internetti proovimas – levialasse sõita pole mobiilinternetiga enam vaja.

Sababidi USB pesas tolknev

jublakas võib mõ-nes avalikus kohas lihtsalt küljest pudeneda.»

labor


EMT kiitleb, et nende mobiilne internet on Eesti parim. Et ma pole teisi operaatoreid kasutanud, ei jää muud üle, kui neid uskuda. 3,5G võrk on kättesaadav suuremates linnades ja maakonnakeskustes ehk seal, kus juurdepääs internetile niikuinii eriti keeruline ei ole.

Kui aga rongiga Tartust Tallinna sõita, siis üks suurem leviauk on Pedja kandis, teine vahetult pärast Tapat ja kolmas veidi pärast Aegviidut. Samu-ti ei saa EDGE-ühenduse peale loota näiteks Värska sanatooriumis – ühen-dus on küll olemas, kuid see katkeb alatihti.

Kolmegigabaidine mõistliku kasu-tamise kuupiirang on isegi HSDPA ühenduse puhul töötegemiseks täies-ti piisav, EDGEi pakutav 284 kb/s aga on nii aeglane, et harjumuspärased netikasutamise viisid tuleks ümber mängida – meilide allalaadimisel IMAPi asemel POP3 protokoll, iga-sugused automaatsed uuendused, värskendused ja sünkroniseerimised tuleks jätta kiiremat ühendust oota-ma jne. Keskeltläbi õnnestub EDGEi levialas tööpäeva jooksul liigutada 50 MB andmeid.

Aigar Alaveer: aeglasega har-junule sobibMõned päevad Tele2 mobiilset seadet Huawei E180 kasutades tekkisid kohe esimese hooga probleemid Thinkpad SL400 sülearvutiga, mis jooksutas Windows Vistat. Nimelt tekkis ins-talli ajal ca minutine paus, kus midagi ei toimunud ning tekkis kahtlus, et rakendus on lihtsalt kokku jooksnud. Selgus, et nii see siiski ei olnud. Mui-du on install meeldivalt lihtne ega eel-da tõsise kasutaja teadmisi. Meeldiv on see, et pakendis on olemas ka USB pikendusjuhe, sest SL400 on kergelt kaldus servadega ning otse USB-pes-sa ühendada on pulgakujulist pak-su modemit tülikas. Tele2 rakendus käivitub otse modemilt või vähemalt sellele ehitatud andmekandjalt ning seetõttu on see igati mugav. Rakendus ise on samuti lihtne ja intuitiivselt ka-sutatav.

Tallinna piirkonnas ja Pirita kan-dis nii asulas kui ka metsas oli kiirus täiesti stabiilne, kuid eks see stabiilsus

pigem sõltubki operaatori levist.Kui pole harjunud kodus kiiret in-

ternetti kasutama, sobib see ühendus hästi ka igapäevatoimingute läbivii-miseks internetis.

Huvitav on jälgida erinevate vee-bilehtede vaatamisel tekkivat andme-sidemahtu – tavalise interneti otsas seda suure tõenäosusega ei jälgi, kuid fakt on see, et makstes megabaidipõ-hiselt, võib juba paarikümneminutine surfamine mõjuda rahakotile üpris rängalt.

Alland Parman: Kõust piisab lihtsaks veebitarbimiseksOlen kasutanud Kõud juba 2007. aasta augustist seadmega ZTE MG 478, mis käib USB-pessa. Samuti on asutusele võetud lisaks nii mõnedki mobiilsed kui ka statsionaarsed seadmed, näi-teks andmeside varukanaliteks.

Seade sai kohe kasutusele võetud

USB pikendusjuhtmega koos, sest pontsaka kuju tõttu istub see USB pesas liiga kohmakalt. Lisaantenn on seadmel hea, seda enam, et teenust kasutatakse suurem osa ajast välja-pool Tallinna, enamasti rongiga tööle ja tagasi sõites. Tallinna–Kehra vahel saab internetti kasutada kogu tee hoo-limata sellest, et mõnes kohas on üsna nõrk levi. Kõult mingit erilist kiirust ei ootagi, sest spetsifikatsioongi ütleb, et midagi ei garanteerita ja kõik sõl-tub paljudest parameetritest võrgus. E-posti ja lihtsa veebitarbimise jaoks on kiirust küll.

Põhiprobleem, mis installimise käigus tekkinud, on seotud Windowsi leitavate väärade draiveritega. Nagu juhendiski tuleks enne seadme arvuti külge ühendamist arvuti üle käia CDlt paigaldatava õige tarkvaraga ja siis ühendada alles Kõu seade. Ligi kahe-aastaselt plaadilt leidis ka Windows

v Õ I T J A

Kõu, ZTE AC5710Kõu levib kõikjal kiiresti, mitte ainult linnades. Ehkki ka tal oleks aeg 200 kbit/s kiirusest paremate juurde kolida.

Kui pole harjunud

kodus kiiret internetti kasu-tama, sobib see ühendus hästi.»


7 endale vastava koodijupi ning kõik toimib probleemideta.

Et võrku identifitseerimine käib riistvara küljes oleva ESN numbri järgi, siis ühe lepinguga mitut seadet kasutada ei ole võimalik.

Kristjan Karmo: varuühendu-seks sobib KõuKõu internetiühenduse selge eelis on muidugi hea levivus ning üsna vastu-võetav kiirus. Üldjuhul teeb siiski va-nale dial-up’ile ehk sissehelistamisele kahekordselt, vahel enamgi ära.

Vähemalt Tallinna piirkonnas on ka päringutele vastamine kiire, kui tegu väiksemate andmemahtudega – võib öelda, et lausa ideaalne. Müstili-ne on ühenduse ebastabiilsus ka hea levi korral. Ei teagi, kas see on seotud tugijaama kasutajate arvu või n-ö tuu-le suunaga, igal juhul tuli ette netikat-kestusi ootamatutes olukordades.

Koduühenduseks ei kannataks Kõud panna. Maal ja metsas ehk veel,

aga alternatiivina olukorras, kus kiire ja stabiilne internet tuleb mööda traa-ti – ei, aitäh. Suuremate andmemah-tude korral on kiirus siiski liiga kesine, näiteks Youtube on vastunäidustatud.

Kõu modemi paigaldus ei ole just tuumafüüsika ning on veebilehel ole-va juhendi järgi täiesti lihtsalt tehtav (mis muidugi eeldab eelnevat inter-netiühendust või salvestatud veebi-lehekülge), samas ma oma emal seda teha ei laseks. Draiverid on modemi enda peal olemas ning muid and-mekandjaid peale väikese voldiku kaasas polegi. Natuke arusaamatuks jääb, miks kaasasolev tarkvara peab nii „ilus” olema ja omama skinne ehk disainitud välimusi. Ometi on seadis-

tuste võimalused üsna advanced ja ta-vakasutajale ilmselt mõistmatud.

Kui draiverid ja muu tarkvara peal, käib ühenduse loomine vaid ühe nu-puvajutusega. Süsteemi nõuete osas on Kõu veebileht natuke eksitav: väidetavalt sobib selle seadme kasu-tamiseks ka MacOS X, kuid ikkagi ei õnnestunud kuskilt leida vastavaid draivereid. Laia maailma netifooru-mid pigem kinnitasid seda ikaldust, kui lükkasid ümber.

Seadmele oli kaasa pakitud ka au-toantenn, mida sai võrreldud küljes olnud volditava antenniga: levile mär-gatavat mõju ei avaldanud, küll aga kiirusele. Voldikantenniga olid kohati üles- ja allalaadimise ooteajad lausa kahekordsed võrreldes autoantenni-ga, kuid seevastu olid kiirused ebasta-biilsemad.

Isiklikult kasutaks seda interne-tiühendust pigem tagavaraühendu-sena, sest hind on võrdlemisi soodne ja kiirus on kordades parem sissehe-listamisest või mobiilsest EDGEist. Paraku harjub inimene kõigega, nagu harjub ka kodus või kontoris suurte ühenduskiirustega, seega tunduks Kõu tänapäeva noorele üsna arhailine ja pisut enam kui lihtsalt pisut aegla-ne.

Kristjan Tarjus: Kõu puhkab kell 4 õhtulStandardite järgi võiks allalaadimis-kiirus olla kuni 3,1 Mbit/s ja üles kuni 1,8 Mbit/s, kuid praktikas on üsna ras-ke saada kiirust, mis oluliselt ületaks 200 kbit/s piiri, vähemalt mitte Tal-linnas Pääskülas. Taas kord selgub, et Pääsküla on omaette linn ja sealne levi kuulub lisavarustusse: ei levi seal Elisa, DigiTV ega Kõugi pole kiita. Õues on Kõu hästi kasutatav, toas ras-kendatud.

Appi tuleb kaasas olnud autoan-tenn, mida aknale poetada kannatab. Nõmmel ja Laagrist väljasõidul tuleb allalaadimise kiirust modemist ligi-kaudu 1 Mbit/s.

Isiklikult kasutaks seda

ühendust pigem tagavaraühen du-sena, sest hind on võrdlemisi soodne ja kiirus parem EDGE'ist.»

Selgeks sai ka see, et maanteel au-toga liikudes ligi 90 km/h juures on interneti kasutamine üsna lootusetu just katkendliku ühenduse tõttu. Vat-las tavaantenniga saadud kiirus oli 92 kbit/s ja autoantenniga 144 kbit/s, kuid MSN Messenger sellistel kiirus-tel kasutatav pole – keegi ei tea, miks.

Hea stabiilse interneti sai kätte kontoris, Järvevana–Pärnu mnt rist-miku kõrgematel korrustel, kus ei olnud probleeme samaaegse failide sikutamise, MSNi, Skype’i või neti-raadio kuulamisega. Imelik on see, et iga päev ca kella 16 paiku kaob võrk üldse ära ning taastub mõne aja pä-rast iseenesest.

Esmane modemi paigaldus on võrdlemisi lihtne, sest draiverid on pulgal olemas. Algul oli küll mõnin-gad arusaamatusi Windows 7ga, kuid need lahenesid kiiresti.

Kokkuvõte: 3G linnas, Kõu metsasTeenusepakkujaid on meil nüüd juba piisavalt, et mobiilses andmesides monopoli ei peaks enam kartma. Sa-mas pole valiku tegemine niisama lihtne – kiirusenäitajad on enam-vähem kõik samad, kuid väga palju sõltub asukohast. Elisa tõenäoliselt domineerib Tartu maakonnas oma parima kiirusega UMTS900 võrgus ning peagi ka mujal Eestis, kuhu see võrk laieneb, aga kes teab, millal üle-jäänudki järele jõuavad.

UMTS900 kasutab tavalise GSMi sagedust ehk siis tugijaamu ei pea erinevalt 3Gst tihemini panema. Sa-mas vajab UMTS900 vastava toega seadet: Elisa pakutavatel modemitel on enamikel tugi olemas, telefone aga leidub veel üsna vähe. Erinevates lin-nades ja asulates on tõenäoliselt enim EMT 3Gd õhust leida, Tele2 levikaart tundub veidi liialdatud, sest sealsed osad 3G alad, kus vaid üks tugijaam, jätavad mulje, nagu maju ja maastik-ku polekski, on vaid ideaaltingimus-tega põld.

Kui pole 3Gd, siis on vast Kõu pa-rim valik, sest EDGEiga 100 kbit/s on hea tulemus, kuid Kõu võiks juba saa-vutada 200 kilobitist enamat.

Marko [email protected]

3 G B k u u son mõistliku kasutamise korral täiesti piisav

labor


Kõuseade: ZTE AC5710seadme hind: 1 498 krkalleim andmesidepakett: 298 kr/kuutasuta andmemaht: piira-matatäiendav MB: - maks. kiirus: 2 Mbit/sreaalne kiirus: 200–400 kbit/skasutaja: Kristjan Karmo

Elisaseade: Nokia E51seadme hind: 3590 kr (3190 kr kliendile)kalleim andmesidepakett: 349 kr/kuutasuta andmemaht: 3 GBtäiendav MB: 5 krmaks. kiirus: 7,2 Mbit/sreaalne kiirus: 400 kbit/s – 1 Mbit/s (3.5G), 50–100kbs (EDGE)kasutaja: Marko Habicht

Tele2seade: Huawei E180seadme hind: 2490 kr (1990 kr kliendile)kalleim andmesidepakett: 325 kr/kuutasuta andmemaht: 3 GBtäiendav MB: 0,25 krmaks. kiirus: 7,2 Mbit/sreaalne kiirus: 400 kbit/s – 1 Mbit/s (3.5G), 50–100 kbit/s (EDGE)kasutaja: Aigar Alaveer

Kõuseade: CNU-680 seadme hind: 1998 krkalleim andmesidepakett: 298 kr/kuutasuta andmemaht: piira-matatäiendav MB: -maks. kiirus: 2 Mbit/sreaalne kiirus: 200–400 kbit/skasutaja: Kristjan Tarjus

EMTseade: Huawei E630seadme hind: 1990 kr (890 kr kliendile)kalleim andmesidepakett: 399 kr/kuutasuta andmemaht: 3 GBtäiendav MB: vähendadakse kiirust 25 kbit/smaks. kiirus: 7,2 Mbit/sreaalne kiirus: 400 kbit/s – 1 Mbit/s (3.5G), 50–100 kbit/s (EDGE)kasutaja: Aare Kirna

Elisaseade: Huawei E272seadme hind: enam ei müüdakalleim andmesidepakett: 349 kr/kuutasuta andmemaht: 3 GBtäiendav MB: 5 krmaks. kiirus: 7,2 Mbit/sreaalne kiirus: 400 kbit/s – 1 Mbit/s (3.5G), 50–100 kbit/s (EDGE)kasutaja: Veljo Haamer

Kõuseade: ZTE MG478seadme hind: enam ei müüdakalleim andmesidepakett: 298 kr/kuutasuta andmemaht: piira-matatäiendav MB: - maks. kiirus: 2 Mbit/sreaalne kiirus: 200–400 kbit/skasutaja: Alland Parman

p l u s s i d

p l u s s i d

p l u s s i d

p l u s s i d

p l u s s i d

p l u s s i d

p l u s s i d

m i i n u s e d

m i i n u s e d

m i i n u s e d

m i i n u s e d

m i i n u s e d

m i i n u s e d

m i i n u s e dhind, mobiilsus

hea leviala, linnas hea kiirus

kaasas USB juhe, lihtne

ühendub kiiresti, mugav

hea leviala, töötab Linuxiga

lihtne käivitada ja paigaldada

hea leviala kattuvus, hea hind

ebastabiilsus

maal aeglane, halb ühendada

install hangus

mastile liiga lähedal kasutu

väga vilets tarkvara

vananenud mudel

kahe seadmega kaks lepingut

Arvutimaailmahinne

Arvutimaailmahinne

Arvutimaailmahinne

Arvutimaailmahinne

Arvutimaailmahinne

Arvutimaailmahinne

Arvutimaailmahinne4+

3+

4

3+

4

3-

4


Videosild ühendab kaugelolevad ruumidMiks paljud meist videosildasid ei kasuta? Kas see on kallis? või on see keeruline? Kardetavasti tunduvad need küsimused õigustatud enamikule selle artikli lugejatest.

tahaksin lugejate tähelepanu juhtida asjaolule, et üldjuhul ei ole niisuguse videosilla sisseseadmine firma jaoks teab mis keeruline või kallis ülesanne. tuleb lihtsalt asi ette võtta ja ära teha.

Kaido [email protected]

On ilmselge, et videosilla vahendusel suhtlemine hoiab paljudel juhtudel kokku hulga aega ja ka raha ning teeb seeläbi mõned kokkusaamised üle-üldse võimalikuks. Põhiliselt räägime siin videosillast või videokonverent-sist kahe ruumi vahel, kus osalejad näevad teises otsas toimuvat ning saa-vad üksteisega rääkida.

Seltskond nõuab rohkemKui järele mõelda, siis Skype ju teeb seda. Küsimus on lihtsalt selles, et kui me tahaksime ühte või mõlemas-se videosilla otsa panna ühe inimese asemel terve seltskonna, kes näiteks laua ümber istudes saaksid videosilla vahendusel rääkida, siis mille poolest läheks olukord keerukamaks?

Kindlasti on vaja siis kaamera tei-siti suunata, asendada arvutiekraan projektori ja ekraaniga (või suure te-leriga), panna püsti kõlarid ning asen-dada personaalne mikrofon sellisega, kustkaudu kõigi ruumis viibijate jutt kvaliteetselt arvutisse jõuaks.

Videokonverentside pidamiseks võib leida suurel hulgal kõige erineva-mat tarkvara ning seda tehakse järjest

juurde (proovi näiteks Google’i otsin-gut „videoconferencing software”). Nii et orienteeruda on siin raske. Pea-legi, enamik pakutavast pole vabava-ra. Ärge murdke pead, vaid võtke sel juhul juba Skype (selle viimane, 640 x 480 pildieraldusvõimega versioon) ning liikuge sellelt edasi vaid juhul, kui Skype’i ja selle plug-in’ide võima-lused teid ei rahulda. Sest video silla põhifunktsioonis – pildi ja heli edas-tamises toimib Skype suurepäraselt, vähemalt sama hästi või paremini kui mõni kommertstarkvara.

Näiteks Kihnu kooli füüsikatunde tehes loobusime kommertstarkvarast mitte selle kalliduse pärast, vaid liht-salt Skype’iga sai keskpärase interne-tiühenduse korral silmanähtavalt pa-rema pildi. Heli ja video vahendamisel mängivad väga suurt rolli ka kaamera

ja mikrofonide valik ja paigutus ning ruumi akustilised omadused, aga sel-les vallas arukate valikute tegemine ei ole raketiteadus.

Muidugi võib reaalses töös vaja minna veel lisavõimalusi. Näiteks tahvli kasutamise võimalus, videote ja piltide näitamine jms. Vahel on vaja kontakteeruda kolmel või enamal osa-poolel. Kui need asjad on ka olulised, võiks proovida näiteks täiesti tasuta pakutavat EVO nimelist tarkvara (vt http://evo.caltech.edu/evoGate). Kui arvutiasjandusega hästi kursis olete, tasuks käima ajada OpenMeetings (vt http://code.google.com/p/openmee-tings).

Tegeleme parem raudvaragaNiisiis, ärgem muretsegem liigselt tarkvara pärast, see on teil sama häs-ti kui olemas. Aga erinevalt tavaliselt videotelefoni funktsioonist on kum-massegi videosilla otsa vaja head kaamerat, spetsiaalset mikrofoni, kõ-lareid, arvutiprojektorit ja ekraani. Eeldame siin, et arvuti on piisavalt hea, et Skype’i „jooksutada”, st tal on 1 Gb muutmälu, heli- ja võrgukaart ning et kasutatav internetiühendus on piisavalt kiire ehk upload 512 kbps ning download 1 Mbps (vt näiteks http://speed.hot.ee või proovi lihtsalt Skype’iga järele).

Veebikaamerate valimineKaamerad peavad olema valitud sel-liselt, et saaks kasutada kõrgresolut-siooniga videot, pildisensor ja kiibis-tik peaks võimaldama vähemalt 640 x

kihnu kooli füüsikatunde

tehes loobusime kommertstarkva-rast mitte selle kalliduse pärast, vaid lihtsalt skype’iga sai kesk-pärase interneti-ühenduse korral silmanähtavalt parema pildi.»

lahendused


Videosild ühendab kaugelolevad ruumid

480 punktise eraldusvõimega video-pildi edastamist. Skype tegeleb erine-vate veebikaamerate testimisega väga tõsiselt, nii et võiks näiteks usaldada märgistust Skype Certified.

Mikrofonid-kõlarid ja kajaIsegi videokonverentsis on kriitilise tähtsusega helikvaliteet – kui ikka kolleegide jutust pole võimalik aru saada või nende kõne vahepeal kaob ja tekib, pole ka kvaliteetsest video-pildist kasu. Samas on just kvaliteetse heli saamine keerukas, ehkki see va-jab tunduvalt vähem võrguressurssi. Kui kasutame tervet koosolekuruumi katvat mikrofoni (mitte igaüks per-sonaalset) ning teise poole juttu kuu-leme kõlaritest (mitte kõrvaklappi-dest), siis tuleb kõvasti vaeva näha, et saada jagu kajast. Kaja omakorda võib jagada kaheks. Esiteks, igas ruumis

peegeldub heli mitmeid kordi sein-telt, see võib vastaspoolest arusaamist väga tõsiselt raskendada. Lahendus – võimalikult vähe kõvasid, paljaid, sir-geid seinu, lagesid ja põrandaid. Laed võiks olla topeltpinnaga, põrandad kaetud vaibaga ning seintel olla näi-teks kardinad. Siiski, tõenäoliselt õn-nestub video vahendusel suhelda ka kajavas ruumis.

Tehniliselt keerukam on elimi-neerida kaja, mis tekib, kui heli liigub mikrofoni ja interneti kaudu video-silla teise otsa kõlarisse, sealt uuesti mikrofoni ja interneti kaudu rääkija juurde tagasi. Kindlasti tuleb siin appi tarkvara – kõikidel videokonverent-sitarkvaradel on sees spetsiaalsed algoritmid niisuguse kaja elimineeri-miseks. Aga avatud süsteemis sellest tavaliselt ei piisa, kui tarkvara leiab, et ta viimases hädas keerab hääle päris

kinni. Siis tuleks kasutada spetsiaal-seid, n-ö cardioid-suunakarekteristi-kuga konverentsimikrofone ja mõel-da läbi kõlarite paigutamine.

Järele proovitudTestitud lahendus on järgmine: mik-rofoniks kardioidmikrofon Audio Technica U891RW (hind 5500 kr) või ElectroVoice RE90 B(W) (hind 3500 kr), fantoomtoite allikaks väi-ke helipult Behringer XENYX802 (400 kr), mikrofon asetatakse kõla-ritest ettepoole „tuimema” küljega nende poole. Vältimaks pildi ja heli vahelist nihet, peaks nii heli kui ka videopilt arvutisse minema ühte lii-ki sisendi kaudu, näiteks mõlemad USB-sisendist.

Viimased seonduvad tehnoleiud on üleval veebiaadressil www.fyysika.ee/videosillad.

Videosild on tõesti lihtne. Videopilt standardsest projektorist, kardioidmikrofon ja lihtne helipult, ongi kõik.


Plaatserverid tulevad!palju 1U servereid ehk ühte räkiühikusse mahtuvaid servereid toovad pikapeale probleemi – aja jooksul hangitud seadmete konfiguratsioonid on erinevad, igaüht tuleb omamoodi hallata.

need probleemid on lahendatavad plaatserveritega – tegu on 6-10U mõõdus korpusega, kuhu saab paigutada standardmõõdus kuumva-hetatavaid serveri-, ketta-, lokaalvõrgu- ja San-võrgu mooduleid.

Karel [email protected]

Plaatserverid ehk Blade-serverid on tulnud serveriruumidesse, et jääda. Nende laiem levik algas kümnendi al-gupoolel, kui 1U ja 2U (U – rack-unit) mõõdus serverid olid juba edukalt juurdunud.

Plaatservereid toodavad kõik tun-tumad tootjad. Iga tootja on tavaliselt defineerinud standardmõõdus serve-rimooduli, mida mahub korpusesse kuuest kuni 16ni.

Iga serverimoodul sisaldab tava-liselt üks kuni neli protsessoripesa. Standardmõõdus moodulid pakuvad üks-kaks protsessoripesa ja täiskõr-guses (või topeltpaksuses) plaatser-verid kaks kuni neli protsessoripesa. Korpuses võivad olla ka mõned kõ-

N Ä I D E

Sun Blade 6000 plaatserverisüsteemPlaatserverite loomisel on Sun valinud teise tee ega soovi tiheda integ-ratsiooni nimel teha järeleandmisi jõudluses ega piirata sisendi-väljundi võimalusi. Selleks on loodud kaks perekonda – 8000 seeria, mis on orienteeritud telekomiettevõtetele ning uuem 6000 seeria kesksete IT funktsioonide jaoks.

Sun Blade 6000 on 10 U kõrgune korpus, kuhu mahub 10 plaatserverit. Kogu I/O põhineb PCI-Express 2.0 standardil ja SAS arhitektuuril. Igast serverist väljub neli 8x PCI Express siini, kaks 1 Gbit/s Ethernet-liidest, neli 3 Gbit/s SAS siini, tagades kokku kuni 142 Gbit/s läbilaskevõime.

Plaatservereid Sun Blade 6000 korpusesse pakub Sun vaid ühes mõõ-dus. See võib tunduda ruumi raiskamisena, kuid teiste tootjate mudelid vajavad sama arvu protsessoripesade või operatiivmälu jaoks tavaliselt topeltsuuruses serveriplaate ja sel juhul on neid korpuses vaid seitse-ka-heksa tükki (Sunil 10).

vakettapesad ning needki on paremal juhul kuumvahetatavad ehk vahetata-vad süsteemi töö ajal.

Igale serverimoodulile paigalda-takse veel I/O adapter (sisend-väl-

jundseade), mis loob kas fiiberoptilise kaabli, Etherneti või mõne võrgulii-dese toe. Enamikel tootjatel on serve-rimoodulitest I/O pesadesse mineva siini arhitektuur enda välja töötatud.

Sun

Bla

de s

erve

rid

Teis

ed s

erve

rid

lahendused


Epicor 9 – rahvusvaheline eestikeelne äritarkvara

Ülemaailmse majandustarkvara toot-ja äritarkvara eesti keeles? Kas see on tõesti võimalik?

hiljuti teatas juhtivaid äritarkvara toot-jaid epicor oma tarkvara 9. versiooni valmimisest, mis on ka eesti keeles.

Epicor Software Corporation uue täisärilahenduse nimi on Epicor 9. Praegu on firma maailmas suu-ruselt kuues äritarkvara tootja. Kohalikest konkurentidest nime-tas Monika Laneman, ettevõtte piirkonnajuht, ära Microsofti, kel-le tarkvarad Microsoft Dynamics AX (endine Axapta) ja Microsoft Dynamics NAV (endine Navision) kohalikul turul on levinud. Maail-mas konkureeritakse selliste tun-tud nimedega nagu Lawson, QAD, Infor, SAP ja Oracle.

Tänapäeval peab iga edukas globaalne ettevõte iseenesest-mõistetavaks, et tarkvara tõlgi-takse kõikides riikides, kus toodet turustatakse ka riigikeelde, tehes tarkvarale ülemineku protsessi lihtsamaks. Eestit tuntakse kui IT-valdkonna üht olulist tegijat, mis-tõttu valitigi Eesti riikide sekka, mille keelde tarkvara lokaliseeri-ma hakati. Epicor 9 on praegu saa-daval 33 keeles.

Tarkvara on mõeldud keskmi-sest suurematele, kattes täielikult ära ettevõtte vajadused. Väikeette-võttele lahendus väga hästi ei sobi, sest soetamine läheks maksma ala-tes poolest miljonist kroonist ning tarkvarale üleminek koos ümber-õppega võib võtta kuud kuni aas-ta. Eestis Epicor 9 kasutajaid veel polegi, kuid huvilisi pidavat Epicor Software Corporationi regiooniju-hi Toomas Tederi sõnul leiduma

küll. Epicori vanemaid versioone (Scala) kasutavadki nii mõnedki kohalikud suurettevõtted.

Kui tegutseda paljudel turgudel korraga, on majandusolukorrast ülevaate saamine üsnagi raske, aeglane ja närvesööv. Seetõttu loo-butaksegi mingis faasis Excelist ning soetataksegi vajadusele vas-tav majandustarkvara. Heaks näi-teks, miks tasub nüüdisaegne äri-lahendus soetada, võib tuua Eesti ühe suurima pakendivahendaja, kes võttis kasutusele Epicor 9 eel-käija Scala. Aasta hiljem teatas et-tevõtte finantsdirektor, et ainuüksi kapitalikulu oli vähenenud 30%, sest oli alati olemas detailne info, palju kaupa tuleb sisse osta, mitte ei hoitud raha asjatult laos kauba all kinni. Minnes vanema põlvkon-na paketilt üle Epicor 9le (mis on tasuta), pidavat andmete ülekand-mine olema üsna valutu protsess.

Elari [email protected]

Kettamoodulid pakuvad aga korpuse sees lisaks piisavalt suurt salvestus-pinda koos RAID kaitsega.

Praktilises elus toob selline tihe in-tegratsioon kaasa ka probleeme. Tun-dub, et tootjad võistlevad selle üle, kes suudab rohkem servereid ühte ruumiühikusse ära paigutada. Sellest tuleneb serverite üsna nõrk konfigu-ratsioon – tavaliselt ei ole kettakohti ning mälu- ja protsessoripesi on ka vähevõitu. Virtualiseerimiseks on sellised lahjemad plaatserverid juba osaliselt oma mõtte kaotanud. Korra-liku mälumahu või protsessoripesade arvu saamiseks kasutatakse siis hoo-pis topeltsuuruses serverimooduleid, millel on oma hind. Selle tulemusena on äkki nii tihedana tundunud lahen-duses kasutatavad poole vähem ser-verikohti, mis viib protsessorite arvu suhte ühte seadmekapi ühikusse hal-vemaks, kui tavalisi seadmekapi-ser-vereid kasutades.

Plaatserver keskse IT-kom-ponendinaÜkski IT-süsteem ei ole asi iseeneses, nende roll on alati lahendada äriüles-anded võimalikult efektiivselt ja nõu-tud teenusetasemega kogu elutsükli vältel. Selleks tuleb hinnata algse soe-tusinvesteeringu ning haldus- ja tugi-teenuste summaarseid kulusid. Siin hakkab ilmnema plaatserverite efekt. Kuigi esialgne investeering korpuses-se on suurem kui eraldiseisva serveri puhul, muutub lahendus odavamaks süsteemi kasvades. Asi on selles, et ser-verplaadid on vastavast eraldiseisvast serverist soodsama hinnaga. Nii tekib lahendusele investeeringu efektiivsu-se tasakaalupunkt sõltuvalt mudelist juba kolme kuni viie serveriplaadi juures. Lahenduse unifitseeritus toob aga kaasa väga paindliku komponen-tide ja moodulite vahetatavuse, mis vähendab tugiinseneride ajakulu. Et kõik moodulid on kuumvahetatavad, mida sama hinnaklassi eraldiseisvad serverid tavaliselt ei paku, paraneb infosüsteemi käideldavus oluliselt. Ei saa märkimata jätta serveriruumi seadmekappide paremat hõivatust ning keskse toite ja tsentraliseeritud I/Oga kaasnevat oluliselt vähenenud kaabliterägastikku.

l i h t n e l a h e n d u s


10 kasulikku iPhone’i rakendust ärikasutajale

iphone on muidu igati hea ja nutikas telefon, kuid kas sellega on midagi teha ka tõsisel ärikasutajal? enamik iphone´iga kaasa tulnud rakendustest pakuvad head meelelahutust, aga kus on tööasjad?

Kindlasti on ka ärirakendusi, kui meelelahutusele orienteeritud sisule lisaks hankida apple’i app Store’ist (apple.com/iphone/appstore) huvitavaid ärikasutaja tarkvara, millest nüüd ülevaate teeme.

Evgeni [email protected]

Discover Discover moondab teie iPhone’i veidi üm-ber – miks mitte ka-sutada oma moodsat

telefoni lihtlabase mälupulgana, 8 GB või 16 GB on ju üsna suur mälumaht. Discover võimaldab WiFi kaudu sal-vestada iPhone’i mällu dokumente, filme või ükskõik mida iganes muud soovite. Neid saab ka vaadata. Prog-rammi on sisse ehitatud Viewer ehk vaataja, mis võimaldab vaadata do-kumente (k.a docx, xlsx ja pptx), tarkvarakoodi, audio-, video-, foto- jt faile. Failide edastamine toimub siis, kui olete arvuti ja mobiiliga ühenda-tud samasse võrku, lähete IP kaudu brauseris iPhone’i aadressilt telefoni „sisse” ja nii saabki lisada, vaadata või kustutada oma asju. Samuti on nii võimalik jagada faile näiteks koosole-kutel. iPhone’is on Public ja Private kaustad, mida võib turvata parooliga. Kui reklaam programmi juures tüüta-ma hakkab, tuleb muretseda tasuline versioon.

On olemas ka tasuline analoog Air Sharing, mis maksab alates 4,99 dol-larist (55 kr), selle profiversioon hin-naga 9,99 dollarit (111 kr) võimaldab näiteks printida.

iTalkiTalk teeb iPhone’ist diktofoni, millest tava-lise iPhone’i omanikud on ilma lisatarkvarata

sunnitud pidevalt puudust tundma. Valida saab kolme helikvaliteedi va-hel, kasutajaliides on ülilihtne. Et saada oma salvestusi telefoni, tuleb arvutisse alla laadida väike lisaprog-ramm ning WiFi kaudu võib hakata salvestisi vahetama. Sobib nii Macile kui ka PCle, rahakamatele leidub veel tasuline versioon, mis erineb vaid sel-le poolest, et seal pole reklaami allser-vas. Kuid selle lõbu eest peab maksma 4,99 USD ehk 55 krooni, nii tüütu see reklaam ka pole, vähemalt mulle tun-dub.

QickOfficeQickoffice, nagu nimigi ütleb, on n-ö kontori-pakett, mis võimaldab iPhone’is kirjutada ja

dokumente redigeerida. See on saa-

nud auhinna Best Business Application ehk parim ärirakendus ja tõsi ta on – ainuke miinus, mis sellel programmil esile tuli, oli suurte võimaluste kõrval natuke liiga soolane hind: 19,99 dolla-rit ehk 222 kr.

ezCurrencyEzCurrency – siin polegi midagi pikalt kommenteerida, tegu on lihtsa valuutakalku-

laatoriga. Kas mängid börsil või tingid reisil olles turul, EzCurrencyga on lihtne lüüa üks raha ümber teiseks.

PayPalPayPal on asendamatu elektrooniline arvel-dusvõimalus internetis üle maailma. iPhone’i

kasutajatel on nüüd võimalus lihtsa rakenduse abil saata raha oma sõp-radele, äripartneritele, annetusarvele või kuhu iganes. Saate vaadata, palju raha teil PayPalis on, tehingute ajalu-gu jne.

Take Me To My CarTake Me To My Car on abivahend tüüpilise probleemi lahendami-

seks Ameerikas ostureisil, aga miks mitte ka meil Eestis. Kui unustasite, kuhu parkisite oma auto, siis pange käima Take Me To My Car, salvestage oma positsioon otse auto kõrval ning järgmisel rakenduse avamisel telefo-

Kui reklaam tüütab, peab

muretsema tasuli-se versiooni.»

lahendused


Kuidas lihtsalt koosoleku-aega kokku leppida?

Kui palju tuleb saata e-kirju enne, kui saab kümne inimesega koosoleku aja kokku lepitud? vastus - väga palju.

Doodle on just sellise olukorra vältimi-seks loodud veebikoht, aidates osaleja-tel välja pakkuda neile sobivad ajad.

Firma, mis selle lihtsa veebiraken-duse taga seisab, on loodud 2007. aasta märtsis ning kannab samuti nime Doodle. Lehekülje kasutami-ne ei nõua registreerimist ega tasu. Kuigi jah, tasu eest on võimalik kü-sitluste lehti salastada, tellida sai-dile reklaami või lasta küsitlustele lisada oma logo.

Küsitluste loomine on lihtne kui üks-kaks-kolm. Esimese sam-muna tuleb esilehel valida, kas soovid lihtsalt valikutega küsitlust või mingit sündmust planeerida.

Lähtume seekord ajaplaneeri-misest, sest see on igapäevaselt va-jalikum ning sama lihtne kui küsit-lus. Pärast tüübi valiku tegemist on vaja täpsustada, mis sündmusega tegu, ning soovitav on ka sisestada oma e-posti aadress.

E-posti aadress ei ole küll ko-hustuslik, kuid siiski tasub see sisestada, sest nii saab väga muga-valt küsitluse käekäiku jälgida, sest kõigist täiendustest tuleb postkasti märguanne.

Järgmiseks avaneb kalender, kust teha valik, mis kuupäevi kü-sitlusele lisada.

Edasise sammuna tuleb täp-sustada kellaaegu, millal koosolek võiks toimuda. Ei oma tähtust, kas kellaaeg sisestada 12 tunni süstee-mis või 24 tunni, sest kuvatakse see kahjuks vaid 12 tunni süstee-mis tavapärase AM/PM lisaga.

Täitnud ära kõik väljad, tuleb

ette viimane leht, kus asub link kü-sitluse administreerimiseks ning muutuste sisseviimiseks ja teine link aja kokkuleppimisest osavõt-miseks. Kui sai lisatud ka oma e-posti aadress, tulevad need lingid kahe eraldi kirjana, nii et osavõtu-lingi edasi saatmiseks piisab vaid selle kirja edastamisest osalistele.

Edasi tuleb vaid oodata inimes-te osavõttu ning jälgida küsitluse käekäiku.

Kahju vaid, et rakenduse enda siseselt ei saa laiali saata kirja kõi-gile osalejatele, millal lõpuks koos-olek toimub ning seda tuleb teha hiljem omade vahenditega, vaa-dates, mis kellaaeg kõige rohkem kokkutulijatele sobis.

MARKO [email protected]

nis juhatab programm eksimatult au-toni, öeldes veel lisaks, kuidas minna, kuidas kiiremini jõuda ja kui palju on jäänud kõndida.

Keynote RemoteKeynote Remote pa-kub tõhusat abi Power-Pointi slaididega ringi-rändajatele. Selle abil

saab juhtida oma slaide MacBookis asuva slaiditarkvara Keynote presen-tatsiooniseansi ajal. Telefonist saab vaadata ka presentatsiooni märkmeid slaidi kõrvale või järgmist slaidi. Hind on peaaegu olematu võrreldes saavu-tatud mugavusega – 0,99 dollarit ehk 11 krooni.

1Password1Password hoiab pa-roolid ühes kohas ja tagab nendele lihtsa ja turvalise ligipääsu.

Programm on mõeldud pigem Maci-ga inimestele, sest sünkroniseerib ka arvuti paroole ja kasutajatunnuseid ning oskab seda teha vaid Apple’i ar-vutitega. Kahjuks muutub selle tark-vara tasustamine peagi teistsuguseks, uue hinna kohta pole midagi teada. Macile maksab tarkvara praegu 39,95 dollarit ehk 444 kr, kuid saab ka 30 päeva tasuta kasutada.

Read it laterRead it later free või-maldab salvestada veebilehekülgi ja luge-da neid pärast, ilma et

peaks jälle võrku minema. Ülimugav nii lennukis kui ka mis iganes muus olukorras, kui ei saa lugeda veebilehte kohe, aga internet on käepärast. Aeg tekib lugemiseks ju tavaliselt siis, kui pole internetiühendust ...

Mocha VNC LiteVõimaldab samamoo-di nagu Remote Desk-top Connection saada eemalt ligipääsu arvu-

tile, olgu ta Windowsi või Mac OSiga. Mobiiliga oma arvuti taga olemine üle interneti on küll veidi ebamugav, aga tihti vajalik. Eriti vajalik on see aga IT tugiisikule või administraatorile.

l i h t n e l a h e n d u s


u u e s a m e t i s

38Aare

Lapõnin15. juuni

Webmedia Groupi juhatuse

liige

s ü n n i p ä e v

37Tõnu

Samuel 3. juuli

IT turvaspetsialist

49Erki Urva

16. juuliLinxtelecom Estonia juht

33Raivo

Raestik19. juuli

OÜ Yoga juhatuse liige

Tauno Tuisk näitab eLP seadet, mille maksumus lõpptar-bijale jääb ca 4000 krooni piiresse. Foto: Kalev lilleorg

Ülemiste City juhina asus tööle Gert JostovJuuni algusest juhib ASi Ülemis-te City Gert Jostov, kes vahetas välja ettevõtte senise juhi Andre Veskimeistri. Gert Jostov on lõpetanud 2003. aastal Eesti Põllumajandusülikooli raama-tupidamise ja rahanduse eriala, cum laude. Varem on ta tööta-nud ASis KPMG Baltics, kus ta planeeris ja viis läbi ettevõtete audiitorkontrolli, samuti juustu-tööstusettevõtte AS BLM Eesti tegevjuhi ametikohal.

Taavi Kotka on uus ITLi presidentMais nimetati ITLi uueks presi-dendiks Taavi Kotka. Kotka on sündinud 1979. aastal Kilingi-Nõmmel, ta on lõpetanud Hugo Treffneri gümnaasiumi ning õppinud TTÜs informaatikat ja Tartu Ülikoolis infotehnoloogiat. Taavi on töötanud Andmevara ASis programmeerija-analüüti-kuna ning 2000. aastal asus ta peaanalüütikuna tööle Web-mediasse, kus 2005. aastal sai temast arendusjuht ja 2006. aasta lõpus juhatuse esimees. IBMi tarkvaraüksuse Kesk- ja Ida-Euroopa areneva-

te turgude regiooni juhataja Sorin Visan.

inimesed


Kuidas kärpida IT-kulusid ja saada kasuMai viimasel nädalal toimunud IBM Dynamic Infrastructure foorumil Tallinnas esines IT-haldamise ja operatiiv-sete äriajamise kulude vähendamise teemal IBMi tarkvaraüksuse Kesk- ja Ida-Euroopa arenevate turgude ju-hataja Sorin Visan.

Visan rääkis sellest, kui-das tõsta IT-süsteemidest saadavat reaalset kasu, kui

jooksvad kulud vähenevad. Äriajamise operatiivseid kulusid on tema sõnul tõe-poolest võimalik vähenda-da mõnekuuse kuni ühe-aastase, vahel isegi lühema tasuvusajaga. Selleks on vaja saada aru neljast kulu-dega seotud peateemast.

Esiteks on vaja analüü-sida ja saada reaalne pilt kõikidest kulustruktuu-ridest ehk koondada info integreeritud süsteemiks.

Teiseks on vaja ühendada varade haldamine. Kolman-daks on IT-administraato-ritele vist kõige tuttavam osa – infrastruktuurikulude vähendamine korralike hal-damistööriistade abil. Ka-tegooriasse loetakse kuni 50% suurused säästud ette-võtte reisi- ja telefonikulu-dest tänu grupitöötarkvara juurutamisele. Viimaseks saab ise äriajamise kulutusi kärpida tarkvaralahendus-

tega, mis näiteks vähen-davad ja automatiseerivad erinevate dokumentide ja ankeetide paberikujul esi-tamist ja käsitlemist.

Teatud WebSphere’i tarkvaratooted aitavad ana-lüüsida andmeid ja reagee-rida kiiremini olukordades, kus logistikasüsteemid jää-vad hätta.

Pikka intervjuud loe am.ee/363.

Timo Raussi

Praegu on liiklusõnnetuste varaline kahju Eestis hinnan-guliselt miljard krooni aastas. Digipolitsei projekti autorid Tauno Tuisk ning Tauno

Talv usuvad aga, et nende loo-dud eLP kasutusele võtmine vä-

hendaks kahjusid kolmandiku võrra.Idee sündis ja sai paberile juba aas-

tal 2003. Tehnoloogia pideva arengu ja odavnemise tulemusena muutus pro-jekti ellukutsumine reaalseks aastal 2007, mil hakati projekti tutvustama nii riigi- kui ka erasektorile. Nüüdseks on projekt liidetud riiklikul tasandil liiklusohutuse rakenduskavasse sis-se ja ennekõike on riiklikul tasandil fookuses kaks aspekti. Esiteks on vaja luua digitaalne teeregister, mis töö-tab reaalajas ja kuvab lisaks kõikidele põhipiirangutele ka ajutisi piiranguid (sh teetööd või suvised piirkiiruste tõstmised jms). Teiseks soovitakse

riiklikul tasandil uurida projekti mõju liiklejatele ja liiklusele.

Esimeses etapis on kavas lahendus välja pakkuda kindlustusseltsidele ja kui kõik läheb plaanide kohaselt, võiks esimesed 1000 seadet olla turul juba selle aasta lõpuks. Mootorsõiduki juhile avaneb võimalus eLPga liitudes vähendada oma igakuiseid ja -aasta-seid liiklus- ja kaskokindlustuse mak-seid, sest eLPga varustatud sõiduk ja selle juht liiklevad eeskujulikumalt ning on seetõttu liikluses vähemoht-likud. Pikemas perspektiivis on kavas koostöö ka riigisektoriga, kus ühe või-malusena on läbi käinud variant, et

Kaks meest arendavad Eestis digipolitsei projektiKahe mehe eestvedamisel arendatakse eestis nn digipolitsei (elp) projek-ti, mis peaks kaasa aitama nii liiklusõnnetuste vähenemisele kui ka õnne-tustega seotud varalise kahju olulisele kahanemisele.

eLP tehakse kohustuslikuks riskirüh-madele (sh noored ehk algajad juhid ja korduvad rikkujad).

Tauno Tuisk ütleb, et kindlustus-seltsid on valmis pakkuma madala-maid kindlustusmakseid nendele, kes eLPga liituvad. Kui toimub raske liik-lusõnnetus, saadab eLP automaatteate Häirekeskusesse. Nii on tagatud kiire ja operatiivne abi. Lisaks hoiatab eLP juhti näiteks läheneva raudteeüle-sõidu eest ja enam ei saa olla võima-lik, et näiteks piiratud nähtavuse või päikesepaiste tõttu jäi juhile lähenev raudteeülesõidukoht märkamatuks. Samas saab juht keskenduda mootor-sõiduki juhtimisele ega pea pingsalt silmadega otsima, millises piirkonnas ta viibib, missuguses piirangualas ta viibib, kui kiiresti ta sõita võib, milli-ses parkimistsoonis ta viibib jne. eLP teeb selle töö juhi eest ise ära.

Arvutimaailm

58 669 inimest kasutas e-hääletuse võimalustEuroopa Parlamenti valimiste eelhääletusel kasutati agaralt e-hääletust. Elektrooniliselt sai europarlamendi valimistel tänavu hääletada esma-kordselt ning sellest võttis osa ligi kaks korda rohkem inimesi kui viimastel riigikogu valimistel. Toona hääletas elektrooniliselt 30 275 inimest.

elpga liitujaid ootavad mada-

lamad kindlustus-maksed.»


14. mail jagas ITL välja aastaauhindu

sektori silmapaistvamate ideede, tegude ja tegijate

kategooriates.

Kellele ja mille eest need

läksid?

Tänavu andis ITL välja auhindu 11. korda. Pildil olev auhind anti välja kategoorias aasta tegu 2008. FotoD: StaniSlav MošKov

Aasta tegija tiitli sai RISO juht Margus Püüa, keda tunnustati IKT valdkonna era- ja avaliku sek-tori koostöö edendamise eest.

Tunnustati ka tudengeid, kes lõid aktiivselt kaasa ITLi Roadshow’l.

Ustus Aguri nimeline stipendium läks Tartu Ülikooli doktorandile Jüri Reimandile. Tunnustuse pälvis ka Reimandi juhendaja professor Jaak Vilo (pildil).

Aasta tegu 2008 auhinna võttis vastu kaitseminister Jaak Aa-viksoo. Auhind anti välja NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kom-petentsikeskuse käivitamise eest.

Aasta idee 2008 auhinna väärili-seks tunnistati Eesti IKT Demo-keskus. ITLi juhatuse liikmelt Urmas Kõllilt (paremal) võtab auhinna vastu Enn Saar.

inimesed


Õhus on täpsust. Tiimi Hansa SQAd liikmel tuli tabada sihtmärki IT-mehe lemmiktööriistaga – klaviatuuriga. teKSt Ja FotoD: riSto MaaSing

Esimesel alal – programmeeri-mine – pole eelnevatel aastatel raskusi olnud ning ülesanded la-hendatakse mängleva kergusega. Sel aastal samamoodi, taibuka-mad pidid vaid 3,5 minutit pead murdma, kuidas programmeeri-miskeeles Lolcode leida algarve.

Kolmanda ala – orienteerumi-se eel kalkuleeriti võistkonna eelnevate alade tulemuste põhjal stardiajad. Ürituse võitjamees-kond We came, we saw, we want to go home metsa poole uhamas, et esimesena finišisse jõuda.

IT-Triatloni üllatusalal hakkasid üllatuslikult arvutiklaviatuurid lendama! Ürituse korraldaja Tõ-nis Truumaa pidi tegema täpset mõõtetööd.

MTÜ Lapikud (TTÜ informaatikatudengeid

ühendav organisatsioon) korraldas juba seitsmendat korda IT-triatloni. Võistlusaladeks prog-

rammeerimine, vaheala (igal aastal erinev üllatus) ning orienteerumine. Vt

ka am.ee/368.

Mida tuli teha IT-triatlonil?


Eestis pole just tavaline, kui agressiivselt are-nevat ja välisturgudele suunatud tehnoloogia-firmat tüürib noor naisterahvas. Kristi Hakkaja kanda praegu just selline roll on. Tema juhitav OÜ Oskando on telemaatikaettevõte, mille põ-hifookuseks on pakkuda sõidukite haldamise ja elektroonikaseadmete juhtimise süsteeme, kus on omavahel ühendatud nii kaardirakendused kui ka GPS- ja GSM-süsteem.

Oskando näol pole tegelikult tegu uue ega tundmatu ettevõttega, sest turul tegutsetakse juba 1995. aastast. Küll võib öelda, et just viima-sel paaril aastal on ettevõte saanud uue hinga-mise: firma käive kerkis eelmisel aastal üle kahe korra ning märkimisväärset kasvu prognoosi-takse ka selleks aastaks.

Telemaatika on kuum kaupOskando põhitegevus on nn sõidukite haldami-se teenused. Teisisõnu pakub ettevõte lahendu-si nendele firmadele, kes kasutavad oma igapäe-vatöös ametisõidukeid ning kes soovivad omada ülevaadet sellest, kus nende sõidukid asuvad, kuhu ja millal liikunud on ning palju kütust ku-lutavad.

Alates eelmisest aastast on ettevõtte pa-kutavad lahendused olnud eriti kuum kaup, mida reedavad ka müüginumbrid: käibekasvu genereeriti mullu koguni 117 protsenti. Nii et kui praegu paljud ettevõtted pingutavad pük-sirihma, kärbivad hoogsalt kulusid ja võitlevad ellujäämise nimel, siis Oskando pakutavad too-

ted saavad neile just selles abiks olla. Et kulude kärpimise surve valitseb ka mujal maailmas, siis plaanib Oskando kiiret kasvu ning valmistab ette agressiivset laienemist ka välisturgudele. Kristi Hakkaja sattumine Oskando juhiks on mõnes mõttes loogiline asjade käik, teisalt võib seda võtta ka kui väga paljude asjade kokkusat-tumust.

Avalikust haldusest IT alaleKuigi ta ise tunnistab, et läbi ja lõhki tehnikaini-mene ta siiski pole ja puutub IT ning tehnoloo-giaga kokku pigem makrotasandil, on teadus ja tehnoloogia teda köitnud juba aastaid.

Aastate eest otsustas Hakkaja Tartu Üli-koolis avalikku haldust õppima asuda, sest nimetatud eriala oli ülikooli üks tugevamaid programme, kus aineid andsid läänes õppinud noored õppejõud ning kus kogu õppetöö oli väga management’i-keskne.

Et juhtiv seltskond ülikoolis (Tiina Rand-ma-Liiv, Wolfgang Drechsler, Marek Tiits, Tarmo Kalvet) tegeles ise väga palju tehnoloo-giaga, pöörati päris palju tähelepanu just sellis-tele küsimustele, kuidas saab riigisektor toetada tehnoloogia arengut ning kuidas tehnoloogia areng aitab kaasa ühiskonna üldisele arengule.

„Sealt tekkis ka huvi tehnoloogia vastu. Ehk et millised on need tugisüsteemid, mis aitavad ülikoolides tehtaval teadusel ja tehnoloogial jõuda ühiskonda ja saada rakendust inimeste praktilises elus,” märgib Hakkaja.

Kristi Hakkaja aitas Oskando kiirele kasvule2007. aasta lõpust telemaatikafirmat oskando juhtinud Kristi hakkaja on viinud ettevõtte ülikiiresse kasvufaasi – eelmisel aastal kasvas ettevõtte käive üle kahe korra.

Mind masku-liinsed alad eemale ei peleta.»

Kristi Hakkaja väljakutseid ei karda.

inimesed


Telemaatikafirma Oskando tüürimine on Kristi Hakkaja jaoks esimene suurem väljakutse juhina. FotoD: StaniSlav MošKov


Ülikoolis omandatud eriala oli omaette hüp-pelaud tema esimesele ametikohale, milleks sai Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) sekretariaat. TANi näol on tegu peaministri juhitava ekspert-koguga, kuhu kuuluvad siis nii ministeeriumide kui ka era- ja teadussektori esindajad.

See andis hea ülevaate ja kogemuse sellest, millised on erinevad meetodid ja instrumendid, mida riik saab kasutada, et teaduse ja arenduse-ga seotud ettevõtlust toetada.

Riskikapital otsustab läbilöögi„Minu jaoks oli teaduse- ja tehnoloogia vald-kond huvipakkuv algusest peale ning see huvi kasvas pidevalt edasi,” tunnistab Hakkaja.

Et soov oli valdkonda veelgi enam süüvida, otsis Hakkaja endale välja sobiva programmi ning läks USAsse magistrikraadi omandama, asudes õppima rahvusvahelist teadus- ja teh-noloogiapoliitikat. Praegu kiidab ta nimetatud erialal omandatud teadmistebaasi.

„Sain sealt väga tugeva baasi just selles osas, mis puudutas erinevate tehnoloogiavaldkonda-de arengu ajaloolisi trende ja kuidas ühe tehno-loogiasektori areng orgaaniliselt üldse toimub, millised on selle etapid ning millised on sellest tulenevad arengud nii ettevõtluse, ühiskonna

kui ka riigisektori jaoks.”Samuti õpetas Ameerikas oldud aeg, et teh-

noloogia jõudmisel ühiskonda pole kõige suu-rem roll mitte ilmtingimata riigi-, vaid näiteks Ameerikas just riskikapitali sektoril. Viimase selge eelis on see, et riskiinvestorid lükkavad uusi ja huvitavaid tehnoloogiaid väga agressiiv-selt turule. Nii et kui juba minna, siis kiirelt.

„Vahel öeldakse, et riskikapital on karm äri. Minu arvates on see väga ratsionaalne lähene-mine. Ehk teeme need asjad kiiresti ära, mis toimivad ning nendega, mis ei toimi, pole mõtet pikalt jännata,” ütleb Hakkaja.

Taoline „tark karbike” ongi peamine toode, mida Oskando oma klientidele pakub ning mis võimaldab autoparki omavatel firma-del kulusid kokku hoida.

Tulemused näitavad, et see vald-kond on perspektii-vikas. »

Hakkaja näeb Oskandol häid arenguvõimalusi.

Kristi Hakkaja juhtimisel kas-vas Oskando käive eelmisel aastal 113 prot-senti.

inimesed


ta, et kuulda, millised oleksid ses vallas siinsed võimalused. Huvitava ettevõttena jäi silma ASI (Ambient Sound Investments), mis oli üsna hil-juti riskikapitaliäriga alustanud. Õige pea leidis-ki Hakkaja end ASI ridadest.

„Mind maskuliinsed alad eemale ei peleta,” vastab Kristi Hakkaja, kui uurida temalt, miks otsustas ta käe anda tehnoloogia- ja riskikapitali valdkonnale, kus vähemasti Eestis tegutsevad praegu peaasjalikult mehed.

„See on veider, et neid valdkondi nimetatakse maskuliinseteks. Minu jaoks on enamik taolisi valdkondi sellised, kus su enda saavutusvaja-dus peab suur olema. Samuti peab olema usku ja järjekindlust läbi lüüa. Seadsin juba varakult endale hästi kõrged eesmärgid. Kui ma liikusin tehnoloogia ja riskikapitali poolele, sain ka ise aru, et see on endisele riigiametnikule väga suur pööre. Samas võtsin ma endale selle eesmärgiks,

Tänu õpingutele Ameerikas tekkis usinal eestlannal seos riskikapitaliga ning huvi selle valdkonna vastu vaid suurenes. Et valdkonda paremini tajuda ning selle tegutsemispõhimõte-tega tutvust teha, õnnestus Hakkajal USAs leida fond, kuhu ta praktikale suundus. New Markets Grow Fundi nimelises riskikapitalifirmas läbis ta aastase kursuse, kus siis ühest küljest õpeta-ti kõiki selle äriga seonduvaid protsesse. Teisalt sai Hakkaja tegeleda seal ka praktilise poolega – tegeleda portfelliettevõtetega, näha organisat-siooni üldjuhtimist jne.

Mehised alad ei peletaPärast magistrikraadi kättesaamist oli siht juba üsna selge: Hakkaja eesmärk oli tööd leida mõnes riskikapitaliettevõttes. Kuigi USA turg pakub selleks äärmiselt avaraid võimalusi, ot-sustas värske magistrant ka Eesti suunas kiiga-

a r v a m u s

Marek TiitsArengufondi ma-jandusekspert

Inimesena on Kristi kindlasti väga hakkaja. Just sellise mulje ta mulle jättis, kui me selle küm-nendi alguses koos Riigikant-seleis töötasime. Kui meil kunagi oli konkurss uue inimese leidmi-seks ja kandidaa-te oli päris mitu, jättis neist just Kristi kõige ak-tiivsema inimese mulje. Hiljem ei pidanud me oma valikut mingil moel kahetsema.


see oli huvitav ning see mind tööle panigi.”ASI meeskonnas sai Hakkajast investeerin-

gute haldur, kelle ülesandeks sai ASI portfel-liettevõtetega tegelemine, nende toetamine ja arengu jälgimine. See oli täpselt kahe aasta eest, ehk 2007. aasta juuni alguses. Hakkaja hallata jäi neli-viis ettevõtet. 2007. aasta novembris sai temast aga OÜ Oskando juhatuse esimees, mis-järel ASI investeeringute haldurina ta enam ei tegutse.

Parim kasvuigaKui Oskando telemaatika valdkonnas 1997. aas-tal tegevust alustas, oli telemaatika oma aren-gus veel üsna varases etapis. Tehti peaasjalikult kliendikeskseid spetsiifilisi erilahendusprojek-te, mis olid enamasti suunatud suurettevõtetele. Baastehnoloogiate hinnad, millel telemaatika põhineb (GPS- ning GSM-levi), olid sel ajal veel sellisel hinnatasemel, et nimetatud tehnoloogia veel massidesse ei liikunud. Sellest ajast ongi Oskando koos nimetatud tehnoloogia valdkon-naga vaikselt edasi arenenud.

Üks esimesi edukamaid Oskando laiatarbe-tooteid oli MobiKit (auto turva- ja telemaatika-teenus, mis võimaldab GSM-telefoni ja interneti abil sõidukit kontrollida ning samas ka eemalt

juhtida sõiduki turva- ja lisaseadmeid), mida arendati koos EMTga.

Praegu on telemaatikasektor Hakkaja sõnul oma parimas kasvueas. Veel 2007. aastal kasvas valdkond keskeltläbi 30 protsenti aastas. Pilt muutus aga kiiresti. Kui 2008. aasta keskpaiku hakkasid kütusehinnad kasvama, tundis üha enam ettevõtteid vajadust jälgida oma autopar-gi liikumist ning kütusekulu. Järgnes majandus-langus, mis sellist suhtumist veelgi suurendas. „Kui vaadata Eestis põhiliste telemaatikaette-võtete käivet, siis 2008. aastal oli kogu sektori kasv Eestis 78 protsenti,” annab Hakkaja aimu nõudlusest.

2007. aasta alguses lükati Oskandos käima strateegilise muutuse protsess, mille eesmärk oli muutuda riistvaratootjast terviklahenduste pakkujaks. Olid ju kunagi ajad, mil riistavara oli-gi lahendus – polnud veebipõhiseid rakendusi ja kogu asi oli SMSi teel hallatav. Praegu on olu-kord teine. Turg on liikunud staadiumisse, kus kõik on veebipõhine ning klient ei osta enam pelgalt seadet, vaid terviklahendust.

2007. aastal tegi Oskando investeeringu tark-varaettevõttesse Median, kellel oli varasem ko-gemus GIS-(geoinfo)süsteemide arendamisel. Tänu tehtud sammule saab Oskando oma klien-tidele pakkuda terviklahendust.

„Seda strateegilist muudatust olengi ma siin oldud aja jooksul suuresti ellu viinud,” ütleb Hakkaja.

A r v a m u s

Tauno TatsAmbient Sound Investmentsi tegevjuht

Kristi on tegus ja vastutustundlik. Juhina on Oskan-do temale esime-ne ettevõte, mille ta võttis üle päris raskes seisus ja on viimase kahe aasta jooksul oma meeskon-naga tööd tehes saavutanud tule-musi. Kristi tuge-vus on tema suur töökus ja energia, mis nakatab ja aitab meeskonda väga palju. Ta on hea suhtleja, kes sõlmib kergesti tutvusi ja uusi ärikontakte. Juhina on ta palju õppinud, jätkab kindlasti seda ja jõuab oma eesmärkideni.

Kristi Hakkaja paari aasta tagusel reisil Londnonis.

inimesed


M i n u t ö ö p ä e v

M i n u p u h k e p ä e v

Loomult hommikuinimeneOlen loomult hommikuinimene, mistõttu ärkan üsna vara: seitsme paiku või kuue ja seitsme vahel. Seetõttu meeldib mul-le juba hommikuti kodus osa tööasju üle vaadata. Seejärel tulen kontorisse. Suure osa päevast võtavad erinevad kohtumised ja koosolekud, sest ettevõtte praeguses töös on palju strateegilisi asju vaja läbi arutada. Et ettevõte areneb intensiivselt, nõuab see ka palju suhtlust müügi, arenduse ja strateegilise juhtimise vahel. Kui on vaja teha midagi, mis vajab rohkem süvenemist, teen seda tihtipeale kodus või võtan selleks eraldi päeva. Kontorist üritan lahkuda viie paiku, kuid tavaliselt õnnestub see pigem seitsme või kaheksa ajal.

Laupäeval tööd ei teeLaupäev on minu jaoks selline päev, kus ma sageli ei tee üldse tööd. Pühapäeval ma juba kipun oma ülesannete nimekirja üle käima, et panna tegevuste kavad paika. Laupäeviti meeldib aga palju lugeda, samuti liigun üsna palju Eesti peale ringi – sõidan kas maale, suhtlen sõpradega või käin kuskil sporti tegemas.

Majanduskriisi mõju kajastub ka Oskando müüginumbrites. Kuid vastupidiselt enamikule teistele ettevõtetele mõjub kriis Oskandole posi-tiivselt. Nimelt on paljud transpordi-, logistika- ning ka muud väiksemat või suuremat autoparki haldavad ettevõtted aru saanud, et Oskando pa-kutavad lahendused aitavad neil täpselt jälgida oma sõidukite marsruute, kütusekulu ning pal-ju muud. See aga aitab päris oluliselt ettevõtetel kokku hoida, oma tegevusi planeerida ning ku-lusid kärpida. Nii ongi huvi Oskando lahenduste järele märgatavalt tõusnud.

Numbrid räägivad enda eest. Kui telemaatika turg tervikuna kasvas eelmisel aastal 78 prot-senti, kerkis Oskando käive 117 protsenti.

„Kriis tõi meile kliente juurde juba enne, kui see mõnes teises valdkonnas nii märgatavaks muutus,” tõdeb Hakkaja.

Praegu on Oskando toode jätkuvalt väga hea müügiartikkel. Kristi Hakkaja sõnul ei saa öel-da, et nende tüüpklient on suure autopargiga ettevõte. „Meie enamike klientide autopargid jäävad vahemikku 5–30 masinat, kuid on ka kliente, kelle on üle saja masina.”

Head tulemusedJuhi kinnitusel saab Oskando lahendustest kasu ka väikse autopargiga ettevõte. Ta toob näitena firma, kelle autopargi suurus on 15 masinat ning kes otsustas Oskandolt lahenduse tellida. Inves-teering selleks oli ca 100 000 krooni ja ettevõte

Tulemused näitavad, et see vald-kond on perspektii-vikas.»

Hakkaja usub edaspidisesse edusse.

teenis selle tasa kõigest kahe kuuga, järgmistel kuudel oli tulemuseks juba puhas kokkuhoid. Praegu tuleb Oskando käibest põhiosa veel Ees-ti turult ning välisturud andsid eelmisel aastal 23 protsenti ettevõtte müügitulust. Eesmärk on aga teenida tulevikus välisturgudelt vähemalt 90 protsenti käibest. Kokkuvõttes kasvas tele-maatikafirma käive eelmisel aastal 6 miljonilt kroonilt 13 miljoni peale, eksport kerkis samal ajal 10 protsendilt 23le. Kiiresti arenev ettevõte praegu veel kasumit ei teeni, küll on eesmärgiks sel aastal oma käivet kasvatada umbes 50 prot-senti.

„Tulemused näitavad, et see valdkond on perspektiivikas ja Oskando on konkurentsivõi-meline. Järgmine eesmärk on kiirelt liikuda vä-listurgudele.”

Nn autokontroller on toode, mille järele nõudlus pidevalt ka välisturgudel kasvab. Nii on Oskandol üks suur partner Bulgaarias, kuhu saadetakse autokontrollereid kastide viisi. Sa-muti on kontakte Leedus, Lätis ja Soomes. „Lä-hema paari-kolme aasta jooksul on eesmärk lii-kuda suuremate Kesk- ja Ida-Euroopa turgude poole,” märgib ettevõtte juht.

Raigo [email protected]


Järgmises Arvutimaailma numbris

Ott Pärna arengufondi juhatuse esimehe ott pärna esimene arvuti oli Siemensi sülearvuti ning esimene mobiiltelefon Motorola. Mehe negatiivseim it-kogemus pärineb aga aastatetagusest 13. reedest.

Suur kombainide test ◊Nokia ja HTC lipulaevade kahevõitlus ◊Mis asi on roheline (öko-)arvuti? ◊

ilmub jälle 14.08

Esimene kokkupuude arvutiga?Esimene kokkupuude oli keskkoolis 1990ndate esimeses pooles. Tõsisemalt hakkasin kasutama kõrgkoolis ja paralleelselt ühes autofirmas tööd tehes.

Esimene oma arvuti?Siemensi sülearvuti eelmisel sajandil.

Esimene mobiiltelefon?Motorola.

Esimene kokkupuude internetiga?Selline tollal revolutsiooniline asi nagu Alta Vista on meeles.

Milline on teie praegune tehniline varustatus? Apple MacBook + ekraan, NokiaE61i nutitelefon.

Kõige halvem ITga seotud kogemus?Kui ca kaheksa aastat tagasi, 13. reedel ühes ettevõttes korralikult back-up’imata raamatupidaja arvuti ära varastati.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?www.thefunded.com, www.ted.com, www.arengufond.ee, scholar.google.com. Lisaks otsingud ja välismeedia (erinevad valdkonnad majandusest spordini).

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?Info hankimiseks ja maailmaasjadega kursis hoidmiseks kasutan arvutit palju. Inimestega suhtlemiseks eelistan kindlasti personaalset suhtlemist, seega olen Nokia slogani „Räägi inimestega” truu austaja.

Ausalt – olete olnud kunagi tarkvarapiraat?Töises mõttes ja/või moodsal ajal küll mitte. Foto: StaniSlav MošKov

minu arvutimaailm

Missiooni-kriitilisedserver-

süsteemid

Salvestus-lahendused

Varundus/ taaste-

lahendused

Tugi

Juurutus

Lahenduste Planeerimine

Konsultatsioonid

Arhiveeri-mine

Proact on Skandinaavia ja Baltimaade juhtiv IT infrastruktuurilahendusi ja

-teenuseid pakkuv spetsialist.

Oleme keskendunud missioonikriitiliste serversüsteemide, andmesalvestuse, varundus/taaste ja arhiveerimise valdkondadele.

Tarnime IT infrastruktuurilahendusi ning pakumekonsultatsiooni-, planeerimise-, hooldus- ja haldusteenuseid.

Proact Estonia AS | Pärnu mnt 102c | 11312 Tallinn | Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee

KLIENT

Missiooni-kriitilisedserver-

süsteemid

Salvestus-lahendused

Varundus/ taaste-

lahendused

Süsteemide haldusteenused

Tugi

Juurutus

Lahenduste planeerimine

Konsultatsioonid

Arhiveeri-mine

Proacti tehnoloogiapartnerid: Sun Microsystems, Oracle, Hitachi Data Systems, DataDomain, Symantec, NetApp, EMC.

(tellides veel soodsam –

otsekorraldusega

kõigest 39.- kuus)

TELLIMISEKS: mine kodulehele www.telli.ee

saada e-kiri aadressil

[email protected]

helista 660 9797

Tarkade Klubijuuninumbris:

maavärinate ennustamine: ikka purematu pähkel

surematu raamat, mistappis oma looja

rallimaailma edetabel püsib salajasena

veidrad kääbused esitavad Newtonile väljakutse

kuidas töötab puutetundlik ekraan

Arvutimaailm 6/09

Documents

Transcript of Arvutimaailm 6/09