Andmeturve, IAndmeturve, I

Sissejuhatus ja põhimõistedSissejuhatus ja põhimõisted

Andmeturve, IAndmeturve, I

Sissejuhatus ja põhimõistedSissejuhatus ja põhimõisted

17. aprill 2006

Valdo

mois@mois.ee

Sisekoolitus AKIs AD 2006 vt http://www.mois.ee/sk/ 

  

17. aprill 2006

Valdo

mois@mois.ee

Sisekoolitus AKIs AD 2006 vt http://www.mois.ee/sk/ 

  

Mida, ja kui palju ja millal ma Mida, ja kui palju ja millal ma räägin?räägin?

Mida, ja kui palju ja millal ma Mida, ja kui palju ja millal ma räägin?räägin?

• Mida? – süsteemse ülevaate kaasaaja andmeturbest nii teoreetilise kui ka praktilise poole pealt mahus, mis on vajalik ühele infotehnikaga tegelevale praktikule või sellega kokkupuutujatel selle valdkonna alg- ja kesktasemel tundmiseks

• Kui palju? – 8 paaris-akadeemilist tundi á 90 minutit

• Millal? – Esmaspäeviti algusega kell 10.15 (eranditest annan teada)

• Materjalid veebis – http://www.mois.ee/sk/

Mida me kaitseme: Mida me kaitseme: informatsioon ehk teaveinformatsioon ehk teave

Mida me kaitseme: Mida me kaitseme: informatsioon ehk teaveinformatsioon ehk teave

Informatsioon ehk teave (information) – teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus

Teiste sõnadega, on:

• see mida teatakse, st mingi asjaolu (objekt),

• see, kes teab (subjekt)

Informatsioonil iseenesest puudub vorm. See tekib alles esituse (andmete) kaudu

Informatsioonil iseenesest puudub vorm. See tekib alles esituse (andmete) kaudu

Digitaalkujul andmedDigitaalkujul andmedDigitaalkujul andmedDigitaalkujul andmedInformatsioon võib olla andmetena kirja pandud mitmel erineval viisil. Olulisemad neist on kaks:

• paberkandjal andmed (tekst, skeemid, pildid jm)

• digitaalkujul andmed (esitatud arvude 0 ja 1 abil teatud tehniliste seadmete vahendusel)

Rääkides arvutiga (infotehniliste seadmetega) töödeldavatest andmetest, mõtleme me andmete all alati digitaalkujul andmeid, seega andmeid, mis koosneb bitijadadest ehk märkide 0 ja 1 jadadest.

Rääkides arvutiga (infotehniliste seadmetega) töödeldavatest andmetest, mõtleme me andmete all alati digitaalkujul andmeid, seega andmeid, mis koosneb bitijadadest ehk märkide 0 ja 1 jadadest.

AndmekogumAndmekogum (dokument) (dokument) ja ja vormingvorming

AndmekogumAndmekogum (dokument) (dokument) ja ja vormingvorming

Digitaalne andmekogum (fail)— informatsiooni esitus bitijadana, st jadana, mis koosneb märkidest 0 ja 1. (arvutis nimetatakse neid kogumeid tihti failideks)

Vorming (format) — eeskiri andmete tõlgendamiseks kas vahetult informatsiooniks või mingiks traditsiooniliseks vahepealseks esituseks ehk teabe liigiks (tekst, pilt, heli, video), mis tihti on inimadutav.

Igasugune informatsioon on arvutites (infotehnilistes seadmetes) esitatud alati digitaalkujul kindlates kokkuleppelistes vormingutes kogumitena (failidena)

Igasugune informatsioon on arvutites (infotehnilistes seadmetes) esitatud alati digitaalkujul kindlates kokkuleppelistes vormingutes kogumitena (failidena)

Vorming ja tähendusVorming ja tähendus, I, I Vorming ja tähendusVorming ja tähendus, I, I

Arvutite ja digiandmetega seotud kontekstis on vorming eeskiri, kuidas mingi valdkonna informatsioon on esitatud digikujul ehk bitijoruna

Näiteks:

• Tekstikujul teabe vormingud: DOC, RTF, TXT, WP jne

• Pildikujul teabe vormingud: GIF, JPG , TIFF, BMP jne

• Heli vormingud: WAv, AU, MP3, RM jne

• Video vormingud: MPG (MPEG), RM, AVI jne

Vorming (kokkuleppeline vorming) annab andmetele (andmekogumile, dokumendile) tähenduseVorming (kokkuleppeline vorming) annab andmetele (andmekogumile, dokumendile) tähenduse

Vorming ja tähendusVorming ja tähendus, II, II Vorming ja tähendusVorming ja tähendus, II, II

Erinevaid vorminguid toetavad arvutis erinevad programmid (tarkvaravahendid), mis lubavad teavet salvestada, inimesele kogetavaks teha (nt näidata), muuta jm

Erinevaid vorminguid toetavad arvutis erinevad programmid (tarkvaravahendid), mis lubavad teavet salvestada, inimesele kogetavaks teha (nt näidata), muuta jm

Lõppkasutaja ei tea tavaliselt vormingu ”hingeelust” mitte midagi, ta seostab seda teatud tarkvaratootega, mis suudab teatud faili ”lugeda”

Lõppkasutaja näeb tihti vaid ekraanipilti ehk adekvaatkuva (WYSIWYG – What You See Is What You Get)

InfoInfoturbe lähtekohtturbe lähtekohtLähtekoht: nii paber- kui ka digitaalkujul andmetel (informatsioonil) on reeglina mingi väärtus ja omadused mingi subjekti (kas inimese või tehnilise süsteemi) jaoks  

Infoturve ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega

Infoturve ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega

TerminitestTerminitestAlljärgnevad neli terminit:

• infoturve

• infokaitse

• andmeturve

• andmekaitse

on laias laastus sünonüümid

Suuresti on kultuuri ja tradiotsiooniude küsimus, millises kontekstis millist neist kasutada

Suuresti on kultuuri ja tradiotsiooniude küsimus, millises kontekstis millist neist kasutada

InfoInfoturbe turbe komponendidkomponendidInfoturbe (information security) ehk andmeturbe (data security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest:• käideldavus• terviklus• konfidentsiaalsus

Infoturbe (information security) ehk andmeturbe (data security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest:• käideldavus• terviklus• konfidentsiaalsus

Need kolm omadust peavad olema tagatud suvalise andmekogumi — nii paber- kui ka digitaalkujul oleva — korral

NB! Andmete (teabe) turvalisus ei ole pelgalt selle salastatus (konfidentsiaalsus) nagu ekslikult arvatakse (see oli nii ajaloolises plaanis)

NB! Andmete (teabe) turvalisus ei ole pelgalt selle salastatus (konfidentsiaalsus) nagu ekslikult arvatakse (see oli nii ajaloolises plaanis)

KäideldavusKäideldavusAndmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele

Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele

Käideldavus on reeglina andmete olulisim omadus ehk andmeturbe olulisim komponent – halvim mis andmetega võib juhtuda, on see et ta pole (volitatud subjektidele) kättesaadav

Näited:• päästeametile tehtud teade tulekahju kohta ei jõua tuletõrjeekipaažideni;• arhiivi põlengus hävivad mitmed ajaloolised dokumendid jäädavalt ja lõplikult

TerviklusTerviklus

Andmete terviklus (integrity) on andmete pärinemine autentsest allikast ning veendumine, et need pole hiljem muutunud ja/või neid pole hiljem volitamatult muudetud

Andmete terviklus (integrity) on andmete pärinemine autentsest allikast ning veendumine, et need pole hiljem muutunud ja/või neid pole hiljem volitamatult muudetud

Terviklus on käideldavuse järgi olulisuselt teine andmete omadus (andmeturbe komponent)

Andmed on reeglina seotud selle loojaga, loomisajaga, kontekstiga jm sarnasega; nimetatud seose rikkumisel on halvad tagajärjed

Näide: kinnistusraamatu kuritahtliku muutmisega saab seadusevastaselt omastada maad

KonfidentsiaalsusKonfidentsiaalsusAndmete konfidentsiaalsus (confidentiality) ehk salastus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikutele (ning kättesaamatus kõikidele ülejäänutele)

Andmete konfidentsiaalsus (confidentiality) ehk salastus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikutele (ning kättesaamatus kõikidele ülejäänutele)

Oli ajalooliselt andmeturbe olulisim komponent

Kaasajal on ta vaid üks kolmest olulisest komponendist

Näited:• isikuandmeid levitatakse ilma inimese nõusolekuta• riigi- või firmasaladus tuleb avalikuks• operatiivne jälitusteave tuleb avalikuks

Andmete vs infovarade turveAndmete vs infovarade turveTihti räägitakse andmeturbe asemel kõikide infosüsteemi varade ehk infovarade turbest

Tihti räägitakse andmeturbe asemel kõikide infosüsteemi varade ehk infovarade turbest

(Info)varade hulka kuuluvad:• andmed (mingis vormingus olev informatsioon)• IT aparatuur (riistvara, sideseadmed, toiteseadmed jm)• andmesidekanalid• tarkvara (süsteemne ja rakendustarkvara)

Vahel loetakse infovaradeks lisaks:• organisatsioon (selle struktuur ja talitlus)• personal• andmekandjad (sh dokumendid)• infrastruktuur (hooned, tööruumid, jms)

Infovarade omadusiInfovarade omadusi

1. Varade suur, kuid kaudne väärtus: seda on tihti raske hinnata

2. Portatiivsus: väikeste füüsiliste parameetritega ja kergest teisaldatavatel esemetel võib olla väga suur väärtus

3. Füüsilise kontakti vältimise võimalikkus (eriti kaasaja netiajastul): füüsiline ja loogiline asukoht ja struktuur eralduvad järjest üksteisest

4. Kahjustuste varjatus: neid on tihti raske ja keeruline avastada

TurTurbe kahjustumise be kahjustumise standardmudelstandardmudel

1. Infovaradele (infosüsteemile) mõjuvad ohud (threat)

2. Ohud võivad ära kasutada süsteemi turvaauke e nõrkusi (vulnerabilities)

3. Ohud koos nõrkustega määravad ära riski (risk)

4. Ohu realiseerumisel tekib turvakadu (security loss)

5. Riski vähendamiseks tuleb turvaauke lappida turvameetmeid (security measures) kasutades

TurTurbe kahjustumine (skeem)be kahjustumine (skeem)

TurTurvameetme mõjuvameetme mõju

Turbemõistete olemusTurbemõistete olemus• Oht (threat) – potentsiaalne (info)turbe rikkumine

• Nõrkus e turvaauk (vulnebarility) – infosüsteemi (infovarade) suvaline nõrk koht või turvadefekt

• Risk (risk) – tõenäosus, et teatud oht kasutab ära infosüsteemi teatud nõrkuse

• Turvakadu e turvarike (security loss) – sündmus, mille käigus kahjustus infosüsteemi kuuluvate varade turvalisus (käideldavus, terviklus ja/või konfidentsiaalsus)

• Turvameede (security measure) – infosüsteemi modifitseering, mis vähendab mingit riski (reeglina mitmeid korraga)

Turvakao näiteidTurvakao näiteid• seadme rikkiminek – IT aparatuuri

tervikluskadu

• seadme hävitamine või varastamine – IT aparatuuri käideldavuskadu

• registri volitamatu muutmine – andmete tervikluskadu

• tööruumide muutumine kasutuskõlbmatuks – infrastruktuuri käideldavuskadu

• andmesideliinide pealtkuulamine, kui andmed ei olnud krüpteeritud – andmete konfidentsiaalsuskadu

Ohud, nende liigitamineOhud, nende liigitamineOhte saab liigutada• turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab, kas

käideldavust, terviklust või konfidentsiaalsust)

• ohuallika järgi (mis põhjustab)• kahjustuse olulisuse seisukohalt

Ohtude liigitus allika järgi• stiihilised ohud

• keskkonnaohud

• tehnilised rikked ja defektid

• inimohud

• ründed

Nõrkused e turvaaugudNõrkused e turvaaugud

Nõrkused (vulnerabilities) on kaitstava objekti suvalised nõrgad kohad, mille kaudu saavad realiseerida objekti ähvaradavad ohud

Nõrkused (vulnerabilities) on kaitstava objekti suvalised nõrgad kohad, mille kaudu saavad realiseerida objekti ähvaradavad ohud

Jagunevad:• infrastruktuuri nõrkused• infotehnilised nõrkused• personali nõrkused• organisatsiooni nõrkused

TurvameetmedTurvameetmed

• Võimaldavad vähendada nõrkusi ehk turvaauke

• Seeläbi võimaldavad vähendada süsteemi jääkriski

Turvameetmete otstarveTurvameetmete otstarve

Otstarbe järgi jagatakse turvameetmeid:• profülaktilised meetmed• turvarikete tuvastusmeetmed

(avastusmeetmed)• rikke-eelse oleku taastemeetmed

Paljud turvameetmed on polüfunktsionaalsed (nt veaparanduskoodid)

Turvameetmete liigitus Turvameetmete liigitus teostusviisi järgiteostusviisi järgi

• organisatsioonilised turvameetmed

• füüsilised turvameetmed

• infotehnilised turvameetmed

Olulisimad on organisatsioonilised meetmed, ilma milleta ei toimi reeglina ei füüsilised ega ka infotehnilised meetmed

Olulisimad on organisatsioonilised meetmed, ilma milleta ei toimi reeglina ei füüsilised ega ka infotehnilised meetmed

Organisatsioonilised Organisatsioonilised turvameetmedturvameetmed

Organisatsioonilised turvameetmed sisaldavad töökorralduse, turbesüsteemide kavandamise, halduse ja turvaintsidentide käsitluse tegevused ning toimingud

Organisatsioonilised turvameetmed sisaldavad töökorralduse, turbesüsteemide kavandamise, halduse ja turvaintsidentide käsitluse tegevused ning toimingud

Siia all kuulub reeglina kõik see: kes mida peab tegema kes mida ei tohi teha mis juhtub siis, kui keegi midagi keelatut teeb mis juhtub siis, kui keegi midagi vajalikku tegemata

jätab

Füüsilised turvameetmedFüüsilised turvameetmedFüüsilised turvameetmed hõlmavad:

1. Objekti infrastruktuuri: • ehituslikud piirdeid

• kommunikatsioonid • kütte- ja kliimaseadmed • turvauksed ja –aknad, seifid, barjäärid • tõkkepuud, väravad

2. Mehaanilisi komponente: lukud, sildid, viidad, pakendid, märgised

Sageli liigitatakse füüsiliste turvameetmete alla ka pääslatöötajad, turvamehed jmt töötajad

Infotehnilised turvameetmedInfotehnilised turvameetmed

Infotehnilised turvameetmed on kasutusel peamiselt loogilise eraldamise ja turvarikete tuvastuse funktsioonide teostamiseks

Infotehnilised turvameetmed on kasutusel peamiselt loogilise eraldamise ja turvarikete tuvastuse funktsioonide teostamiseks

Kaks peamist praktilist vahendit• tarkvarapõhine pääsu

reguleerimine andmetele ja infosüsteemidesse + autentimistehnika

• krüptograafia võtted – teabe teisendamine loetamatule kujule

TurvamTurvamõistete vahelised seosedõistete vahelised seosed

Paberkandjal teabe turPaberkandjal teabe turvve e Paberdokumendi käideldavuse tagab ta säilitamine hävimiskindlas kohas ning õigeaegne levitamine (asjaajamiskord)

Paberdokumendi tervikluse tagavad ta füüsiline vorm ja struktuur ning sellele kantav allkiri, pitser ning kuupäev; samuti õige ligipääsu- ning asjaajamiskord

Paberdokumendi konfidentsiaalsuse tagab nende hoidmine kindlas kohas ja teisaldamine usaldatava saatja kaasabil

Digitaalandmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamise võtted erinevad nendest suuresti – selle juures kasutatakse kaasaja infotehnika ja krüptograafia vahendeid (põhinevad matemaatikal)

DigitaalDigitaalteabe turteabe turvvee: erijooni: erijooni

• Tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamise võtted erinevad suuresti paberdokumentide heast tavast. Selle juures kasutatakse kaasaja infotehnika ja krüptograafia vahendeid (põhinevad matemaatikal)

• Oluline moment on kasutaja autentimisel arvuti või infosüsteemi ees, mille käigusb ta tuvastab, et tema on ikka tema ja tal on õigus teatud dokumente (teavet) vaadata, luua, kustutada, muuta jne

• Käideldavus tagatakse tihti üle võrgu (Intreneti). Ülilevnud on klient-server süsteemid

Krüptograafia Krüptograafia rakendamisestrakendamisest

Seda saab kasutada:

• Andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks – ilma võtmeta näeb vaid krüpteeritud kuju, aga ei pääse tänu matemaatilistele seostele ligi teabele

• Andmete tervikluse tagamiseks (privaat)võtit omamata ei saa andmeid tänu matemaatilistele seostele muuta. Kasutatakse turvalises sides ja signeerimise ning digiallkirja alusena

  

Krüpteerimine ehk šifreerimine (encryption, encipherment) on andmete teisendamine loetamatule kujule, mille käigus kasutatakse teatud salajast võtit (key).

DigitaalDigitaalandmete käideldavusandmete käideldavus On vajalik:

• regulaarne varukoopiate tegemine (varundamine)

• õigesti ekspluateeritavad arvutisüsteemid

• digitaalandmetel põhinev asjaajamiskord

• andmete edastamine üldise andmesidevõrgu (Interneti) vahendusel

 

DigitaalDigitaalandmeteandmete t tervikluserviklus On kolm alternatiivi (eri turvatasemetega):

• Kasutada klient-server tehnoloogiat ja end serveris autentida lastes jätab server meelde, kes millal mida lõi, muutis, vaatas jne. Kaasajal masskasutuses

• Siduda andmed püsivalt füüsilise andmekandjaga. Välistab netipõhised teenused (ja kogu hea e-maailma)

• Andmete digiallkirjaga varustamine, mis seob ta loojaga matemaatiliste võtete abil. On turvalisim viis ja võimalik teha võltsimiskindlaks. On uudne ja kasutatakse kahjuks veel vähe

DigitaalDigitaalandmete konfidentsiaalsusandmete konfidentsiaalsus

Digitaalandmete konfidentsiaalsuse tagavad:

• nende hoidmine turvalises kohas ja vastav asjaajamiskord

• andmete edastamisel ja hoidmisel ebaturvalises kohas nende krüpteerimine, millele peab lisanduma võtmehaldus

Kui konfidentsiaalseid andmeid edastatakse üle üldkasutatavate andmesidevõrkude (nt Internetis), peab krüpteerimine olema kohustuslik

Organisatsiooni turveOrganisatsiooni turve

Riigi- ja äriasutuste tegevus sõltub kaasajal tugevalt informatsiooni (andmete) kasutamisest

Infovarade turvakadu avaldab tihti kahjulikku mõju asutuse muudele varadele ja seega kogu asutusele

Põhitõde: et kaitsta mingis asutuses või organisatsioonis kasutatavaid andmeid (infovarasid), tuleb andmeturbega tegeleda kogu andmetöötlusega seotud organisatsioonis

Põhitõde: et kaitsta mingis asutuses või organisatsioonis kasutatavaid andmeid (infovarasid), tuleb andmeturbega tegeleda kogu andmetöötlusega seotud organisatsioonis

Kaasajal on andmeturbega tegelemine ülioluline, sest paljud organisatsioonid on seesmiselt ja väliselt seotud mitmete infosüsteemide ja võrkude kaudu

Kaasajal on andmeturbega tegelemine ülioluline, sest paljud organisatsioonid on seesmiselt ja väliselt seotud mitmete infosüsteemide ja võrkude kaudu

TurvaTurvalisus ja jääkrisklisus ja jääkrisk

Absoluutse turbe asemel räägitakse alati aktsepteeritavast jääkriskist, mis vastab teatud konkreetse olukorra mõistlikule turvatasemele

NB! Mitte ühegi turvameetme rakendamine ei loo kunagi absoluutset turvalisust. Need vaid vähendavad turvariski, st tõenäosust, et andmete terviklus, käideldavus või konfidentsiaalsus saavad kahjustatud

NB! Mitte ühegi turvameetme rakendamine ei loo kunagi absoluutset turvalisust. Need vaid vähendavad turvariski, st tõenäosust, et andmete terviklus, käideldavus või konfidentsiaalsus saavad kahjustatud

Reeglina mõeldakse selle all olukorda, kus varade väärtus, rakendatud turvameetmete hind ja aktsepteeritav jääkrisk on omavahel teatavas tasakaalus

Turbe majanduslik külgTurbe majanduslik külg

• Tüüpiliselt on kahjude ja turbekulude kõverad eksponentsiaalsed

• Kahjude kõver lõikab püsttelge punktis, mis vastab varade kogumaksumusele

• Turvakulude kõver läheneb 100% juures püstteljele asümptootiliselt

• Kõverad illustreerivad ülesandes peituvat vastuolu: turve kahandab kahjusid, kuid tekitab oma maksumusega uusi.

• Optimaalset lahendit näitab kõverate lõikepunkt. Varade, ohtude, nõrkuste ja turvameetmete suure arvu korral ei ole võimalik seda optimumi intuitiivselt leida, vajalik on süstemaatiline riskianalüüs või mingi seda asendav meetod

Turbe majanduslik külgTurbe majanduslik külg

Vajadus turbetasemete ja nende Vajadus turbetasemete ja nende saavutamismetoodikate järelesaavutamismetoodikate järele

Vajadus turbetasemete ja nende Vajadus turbetasemete ja nende saavutamismetoodikate järelesaavutamismetoodikate järele

• sätestada (klassifitseerida, standardida) turvatasemed elik käideldavus-, terviklus- ja konfidentsiaalsustasemed

• luua mingisugune süsteem, mis iga taseme (tasemete komplekti) korral näeb ette mingi korra või tegevused, mille tulemusena turve tagatakse ehk viiakse meile sobiva jääkriski piiridesse

Ülalkirjeldatut nimetatakse andmeturbes riskihaldusmetoodikaksÜlalkirjeldatut nimetatakse andmeturbes riskihaldusmetoodikaks

Et praktilist turvet kuidagi standardida, on vaja: