Andmeturve

Infovaradele mõjuvad ohud

Andmeturve

Infovaradele mõjuvad ohud

12. september 2003

loos@vkhk.ee

Turbe kahjustumine

1. Infovaradele (infosüsteemile) mõjuvad ohud (threat)

2. Ohud võivad ära kasutada süsteemi turvaauke e nõrkusi (vulnerabilities)

3. Ohud koos nõrkustega määravad ära riski (risk)

4. Ohu realiseerumisel tekib turvakadu (security loss)

5. Riski vähendamiseks tuleb turvaauke lappida turvameetmeid (security measures) kasutades

Turbe kahjustumine (skeem)

Turvameetme mõju

Veel turbemõisteid• Oht (threat) – potentsiaalne (info)turbe rikkumine

• Nõrkus e turvaauk (vulnebarility) – infosüsteemi (infovarade) suvaline nõrk koht või turvadefekt

• Risk (risk) – tõenäosus, et teatud oht kasutab ära infosüsteemi teatud nõrkuse

• Turvakadu e turvarike (security loss) – sündmus, mille käigus kahjustus infosüsteemi kuuluvate varade turvalisus (käideldavus, terviklus ja/või konfidentsiaalsus)

• Turvameede (security measure) – infosüsteemi modifitseering, mis vähendab mingit riski (reeglina mitmeid korraga)

Turvamõistete vahelised seosed

Mis on infovarade turvaohud?Mis on infovarade turvaohud?

Oht (threat) on potentsiaalne (info)turbe rikkumine

Oht (threat) on potentsiaalne (info)turbe rikkumine

Oht on seega kas:

• potentsiaalne tervikluse rikkumine

• potentsiaalne käideldavuse rikkumine

• potentsiaalne konfidentsiaalsuse rikkumine

Ohtude liigitamineOhtude liigitamine

Ohte on võimalik liigitada:

1. Turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab)

2. Allika järgi (mis põhjustab)

3. Kahjustuse olulisuse seisukohalt (kui suure kahju tekitab)

Reeglina kasutatakse kahte esimest liigitust

1. Stiihilised ohud:• keskkonnaohud• tehnilised rikked ja defektid• inimohud

2. Ründed (attack)

Ohtude jagunemine Ohtude jagunemine allika järgiallika järgi

Stiihilised ohudStiihilised ohud

Stiihilised ohud tulenevad vääramatust looduslikust jõust, mis võib olla loomult juhuslik (äike, ujutus) või regulaarne (kulumine, materjalide väsimine, saastumine)

Samas võivad stiihilised tuleneda ka inimvigadest, mida võivad põhjustada ebapiisavad oskused, hooletus, juhtimisvead, keskkonnategurid

Stiihilised ohud (järg)Stiihilised ohud (järg)

Raskete tagajärgedega stiihilised ohud on juhtimis- ja otsustusvead infosüsteemi elutsükli kõigis järkudes (mida varasemates, seda kaalukamad!).

Praktika (tegelike kahjude statistika) näitab, et stiihilised ohud tekitavad infovaradele tunduvalt suuremaid kahjusid kui teadlikud sissetungid (ründed)

Praktika (tegelike kahjude statistika) näitab, et stiihilised ohud tekitavad infovaradele tunduvalt suuremaid kahjusid kui teadlikud sissetungid (ründed)

KeskkonnaohudKeskkonnaohud

• äike• kahjutuli• vesi• lubamatu temperatuur ja

niiskus• tolm ja saastumine• elektromagnetilised

kiirgushäiringud• väliste infrastruktuuride

rikked või häiringud

Tehnilised rikked ja defektid

• infotöötluse infrastruktuuri avarii

• riistvara defektid ja rikked• sideliinide rikked ja häiringud• infokandjate defektid• turvavahendite tõrked

Personali väljalangemine:• haigus• surm• streik

Juhuslikud äpardused:• vead tööoperatsioonide sooritamisel• seadme või andmete hävitamine kogemata• valed liiniühendused

InimohudInimohud

Ründed (ründeohud)Ründed (ründeohud)

Ründeohud lähtuvad inimestest, kes on mitmesugustel motiividel ja ajenditel (isiklikud huvid, huligaansus, riiklik või eraluure jne) valmis sihilikult kahju tekitama

Ründeohud lähtuvad inimestest, kes on mitmesugustel motiividel ja ajenditel (isiklikud huvid, huligaansus, riiklik või eraluure jne) valmis sihilikult kahju tekitama

Ründeid (ründeohtusid) on otstarbekas eritleda ründeobjektide ja meetodite järgi

RündeallikadRündeallikad1. Infosüsteemide volitatud kasutajad

Selle sagedus on statistikas esikohal, motiivideks on:• ebaseadusliku kasu taotlemine• vallandatute/ahistatute kättemaks• poliitilised/ideoloogilised )

2. Majandus- ja sõjalise luure agendid

3. Kräkkerid (osakaal väike)

4. Muud (meil eelkõige kriminaalne element)

1. Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga

2. Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad, näiteks viirustega nakatatud disketid

3. Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud (reeglina Internet)

RündekanalidRündekanalid

• füüsillised ründed• ressursside väärkasutus• ressursside blokeerimine• Infopüük• võltsing• süsteemi manipuleerimine• ründed turvamehhanismidele• ründetarkvara

Rünnete jaotusRünnete jaotus

Füüsilised ründedFüüsilised ründed

Olulisemad alaliigid:• infrastruktuuri füüsiline rünne• vandalism• volitamatu sisenemine

hoonesse• vargus • infotehniliste seadmete või

tarvikute manipuleerimine või hävitamine

Füüsilised ründed ohustavad eelkõige infosüsteemide käideldavust ja terviklust

Füüsilised ründed ohustavad eelkõige infosüsteemide käideldavust ja terviklust

Ressursside väärkasutusRessursside väärkasutus

Ressursside väärkasutus ohustab kõiki turvalisuse komponente, eelkõige käideldavust ja konfidentsiaalsust

Ressursside väärkasutus ohustab kõiki turvalisuse komponente, eelkõige käideldavust ja konfidentsiaalsust

Olulisemad alaliigid:• arvutisüsteemide volitamata kasutamine• kasutajaõiguste kuritarvitus • süsteemiülema õiguste kuritarvitus• telefoniteenuste vargus

Ressursside väärkasutuse oht on eriti suur ümberkorraldus-, hoolde- või haldustööde ajal

Ressursside väärkasutuse oht on eriti suur ümberkorraldus-, hoolde- või haldustööde ajal

Olulisim alaliik on teenuse halvamine (denial of service), nt:• programmide masskäivitus • kataloogi täitmine kogu ulatuses • võrgu ülekoormamine

Ressursside blokeerimineRessursside blokeerimine Ressursside blokeerimine ohustab eelkõige käideldavust. Võib olla sihilik või tekkida volitamatu kasutamise kõrvalnähuna

Ressursside blokeerimine ohustab eelkõige käideldavust. Võib olla sihilik või tekkida volitamatu kasutamise kõrvalnähuna

On kergesti automatiseeritav ja raskesti tõrjutav (nt Internetis). Nt selle uusim haru DDOS (Distributed Denial Of Service)

On kergesti automatiseeritav ja raskesti tõrjutav (nt Internetis). Nt selle uusim haru DDOS (Distributed Denial Of Service)

Olulisemad alaliigid:• pealtkuulamine ruumides (salamikrofon,

telefoni kaugmikrofon, arvuti mikrofon) • telefonikõnede ja andmesaadetiste

pealtkuulamine, nt ümbersuunamisel• salvestatud andmete volitamata lugemine

või kopeerimine (nt väline hooldetöötaja)• jääkinfo lugemine koopiamasinast,

printerist, faksiaparaadist vms

InfopüükInfopüük

Infopüük (interception) on mingi volitamatu subjekti rünne konfidentsiaalsuslele

Infopüük (interception) on mingi volitamatu subjekti rünne konfidentsiaalsuslele

Olulisemad alaliigid (järg):• võrguseadme (nt sisekeskjaama) mälus

salvestatud andmete leke• liini kuulamine (opsüsteemi komplekti

kuuluvate võrgudiagnostika vahenditega, spetsialiseeritud võrguanalüsaatoritega jne).

• sissetung arvutitesse modemi kaudu (arvuti liinile jätmisel pärast töö lõppu)

• andme(kandja)te volitamata kopeerimine, (nt nende edasitoimetamise käigus)

Infopüük (järg)Infopüük (järg)

Olulisemad alaliigid:• sõnumite salvestus ja taasesitus (nt paroolide

hankimine, võltstellimus)• teesklus, st sõnumite saatmine võltsrekvisiitidega

(parool, kasutajatunnus vms) ja/või sobiva haruühenduse kaudu

• näitlemine, st "oma inimeste" etendamine vahetult objektil või telefonitsi

• sõnumi saamise või saatmise salgamine (mugav võimalus nt sisseantud tellimusest loobumiseks, desinformeerimiseks jne.)

VõltsingVõltsing Võltsing (fabrication) kujutab endast võltsitud objektide lisamist infosüsteemi. Ta ohustab peamiselt terviklust

Võltsing (fabrication) kujutab endast võltsitud objektide lisamist infosüsteemi. Ta ohustab peamiselt terviklust

Süsteemide manipuleerimineSüsteemide manipuleerimine

Manipuleerimine (manipulation) ohustab suurelt osalt terviklust, vähemal määral ka muid valdkondi

Manipuleerimine (manipulation) ohustab suurelt osalt terviklust, vähemal määral ka muid valdkondi

Olulisemad alaliigid:• andmete või tarkvara manipuleerimine (valeandmete

sisestus, pääsuõiguste muutmine vms)• liinide manipuleerimine• andmeedastuse manipuleerimine protokollide

turvaaukude kaudu• aparatuuri kaughoolde portide rünne (ka

sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt)

Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleerimise mehhanismidele ja krüptosüsteemidele, nt:

• süstemaatiline paroolide mõistatamine • PIN-koodi hõive rahaautomaadi klaviatuurile

paigutatud kilega

Ründed turvamehanismideleRünded turvamehanismidele Ohustavad turbe kõiki kolme alamvaldkonda. Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja ta töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest

Ohustavad turbe kõiki kolme alamvaldkonda. Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja ta töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest

Ründetarkvara jaguneb laias laastus kolmeks:

• legaalsed tüüptooted oma (dokumenteeritud) omadustega

• parasiittarkvara (sh viirused)

• turvamehhanismide ründe programmid

RündetarkvaraRündetarkvara

• loogikapomm (logical bomb)• trooja hobune (trojan horse)• uss (worm)• viirus (virus) • makroviirus (macro virus)• hüpermeediumi aktiivsisu• pipett (dropper): programm,

mis installeerib viiruse või trooja hobuse)

ParasiittarkvaraParasiittarkvara