Kolm sisejulgeolekuvaldkonna inimvara uuringut 2011:

ootused, huvid ja ettepanekud muutuste juhtimise võtmes

Aare KasemetsSKA personaliarendusosakond, SIKARO algatusrühm

Parema õigusloome ja sisejulgeoleku seoste uurimisrühm

I. A.Kasemets, A.Talmar, E.Liivik (2011). Parema õigusloome põhimõtete rakendamine Eesti sisejulgeolekupoliitikas* - Riigikogu Toimetised nr 23: 83-96: http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14433

II.a. A.Kasemets, S.Lilleste, E.Orumaa, V.Mäe, J.Urbalu, K.Peets, O.Pagel, E.Liivik (2011). Siseministeeriumi ametnike küsitlus (21.02.–07.03.11, n=104). AK tekst. Sisekaitseakadeemia (SKA), 96 lk

II.b. A.Kasemets, E.Orumaa, L.Tabur (2011). Siseministeeriumi sotsioloogiline perepilt 2011: valmisolek muutusteks* - Sisekaitseakadeemia Toimetised [ilmumas]

III. O.Pagel, A.Kasemets (2011). Eesti sisejulgeolekuasutuste SIKARO alased tegevused, ootused ja ettepanekud. 20.06-26.08 PÄAs, MTAs, JuM VOs, PPAs ja SKAs toimunud struktureeritud rühmaarutelude kokkuvõte. AK. 18 lk

* Eelretsenseeritud artiklid

Ettekanne tugineb järgmistele 2011.aasta uurimustele ja artiklitele:

Uurimisteemad 2011 - sisejulgeolekuvaldkonna (SJV) inimvara juhtimise

võtmeteemade kaardistamise ja olukorra hindamise aasta:

(I+II) SiMin kui Eesti turvalisuspoliitika juhtimiskeskus, sh: õigusriik, õigusloome, mõjud, kaasamine, arengukavad;+ ühisväärtused, eesmärgid, planeerimine, tööjõu- ja koolitusvajadus, palk jm motivaatorid, kvalifikatsioon, täienduskoolitus, uuringute kasutamine töös/koolituses, SIKARO jms.

(III) tugineb Eesti SJV asutustes (PPA, PÄA, MTA, JuM VO, SKA) toimunud rühmaaruteludele ja küsitud lisamaterjalidele = saame võrrelda SJV asutuste inimvara arendustegevustega seotud tänast infot, probleeme, ootusi, huvisid ja ettepanekuid.

I. Siseministeeriumi võime õigusloome nõudeid täita peegeldab inimvara juhtimist (sh väärtusi, kvalifikatsiooni, töö planeerimist, koolitusi jm):1) SiM on olnud õigusloomes mõjude hindamine ja kaasamise

nõuete täitmises 2004-09 üks nõrgemaid ministeeriume (“SÕK”);2) Õigusriigile omased parema õigusloome põhimõtted ei ole viidud

süsteemselt SJV arengukavadesse (4, sh SiM VAAK 2011-14);3) SJV reguleerib u 150 seadust (+määrused), mis viitab suurele

tööajakulule=halduskoormusele ja mõjude hindamise puudustele;4) Eestis on sisejulgeolekupoliitikat (=juhtimist) vähe uuritud (ETIS

jm); EL tasandi uurimissuunad (ESRIF 2009) on Eestis katmata. A.Kasemets, A.Talmar, E.Liivik 2011

II. Siseministeeriumi töötajate küsitlus: rahulolu inimvara juhtimisega 2011… (1) ...näitas, et arenguruumi on. Hinnangud valitsemisala ametnikele suunatud personalitööle ning täiendõppe-, teabeteenuste- ja karjäärisüsteemile olid 2011.a. kevadel kriitilised. Käsitleme SiM-i uuringu tulemusi baastasemena:

•Täiend- ja ümberõppe korraldusega ei ole rahul 44% …• Iga-aastaste tulemus- ja arenguvestlustega ei ole rahul 41% …• Riikliku statistika, tellitud uuringute ja analüüside kasutamisega juhtimisprotsessides ja täiendusõppes ei ole rahul 22% …. • SiM valitsemisalas teenistujate karjääri ja rotatsioonikorraldusega ei ole rahul 56% … .. SiM-i sisejulgeolekuvaldkonna töötajatest.

A.Kasemets, E.Orumaa, L.Tabur 2011

II. Siseministeeriumi töötajate küsitlus:.. (2)Eesmärgid, planeerimine, info, koolitus, karjäär (nõus+pigemn%)Saan aru, kuidas minu töö on seotud SiM-i eesmärkidega (61%) Mul on piisavalt infot oma tööülesannete täitmiseks (54%)Tahan siin töötada veel ka kolme aasta pärast (48%)Minu töö on plaanipärane (planeeritud töö vs tulekustutus)(38%) Mul on piisavalt aega, et oma tööülesandeid täita (27%)Ametnike täiendõppe süsteem toimib (18%)Inimressursse jagub strateegiate elluviimiseks (14%)Töötajate karjääri- ja rotatsioonivõimalused on valitsemisalas selged (9% nõustub// ei nõustu 63% sisejulgeoleku vastajatest).

Institutsiooniteooria: rahulolematust võib vaadelda juhtimises võimalusena, mis näitab inimeste valmisolekut muutusteks

II. Siseministeeriumi töötajate küsitlus: ..(3)Sisejulgeolekuvaldkonna teenistujate ühtse karjääri ja rotatsiooni-süsteemiga (SIKARO) seotud väidetele paluti vastata üksnes SiMin-i sisejulgeolekuvaldkonna teenistujatel (n=27).

SIKARO eesmärki Värvata sisejulgeoleku valdkonda parimad kandidaadid ning hoida neid aktiivses ja edukas teenistuses väga oluliseks 21 ja pigem oluliseks 3 vastajat. Tähtsuselt teise põhjusena märgiti Tagada riigi teenimisele pühendunud inimestele eri-, ameti- ja kutsealase tegevuse osas selgus ning perspektiivitunne (väga oluline 18-le vastajale)

Vt ka Lisa 2 (slaidid 21-22)

III. Sisejulgeolekuasutuste SIKARO-ga seotud ootused, huvid, ettepanekud (1)

O.Pagel, ja A.Kasemets 2011, AK 18 lk

1. Senised probleemid, rahuolematuse allikad SJV inimvara juhtimises

2. Ootused ja võimalikud lahenduskohad (koostöös ja eraldi)

3. Huvid3.1. Ühishuvid, sh optimeerimise, lihtsustamise, kokkuhoiu ja ühtlustamise vajadused sisejulgeolekus kui riigi(eelarve) tulemusvaldkonnas3.2. Erihuvid, sh tunnetatud erisuste hoidmise vajadus, autonoomia taotlus

4. Ettepanekud, et SJV asutuste ühiseid probleeme lahendada SIKARO koostöövõrgustikus ja suunata need pädevale inimvara juhtimise tasandile (nt haldusnõukogu, personalijuhid- ja koolitusjuhid koos, SMIT, ministrid jne)

III. Sisejulgeolekuasutuste SIKARO-ga seotud ootused, huvid, ettepanekud (2)

SIKARO mõju- ja tulemuseesmärkide täpsustamine. Tuleb tõendada, et SJV inimvara haldamine muutub selgemaks, lihtsamaks ja odavamaks!

SJV inimvarajuhtide võrgustiku head tavad: hoiame oma inimesi SJV-s SJV asutuste teenistusastmete, haridus- ja kvalifikatsiooninõuete,

motivatsioonipakettide ning karjäärisüsteemide kaardistus ja võrreldavaks muutmine (sh seadustes, SAP-is jm)

Väike SIKARO ”kommunikatsioonipomm”, mis kutsuks uudistama. Ümberõppe ja täiendkoolituste parem koordineerimine SJV-s. Statistika ja infosüsteemid, sh SAP personalitöö aruandluse ühtlustamine PPA Tõnnivakk võiks saada SJV inimvara juhtimise arendusprogrammi

tipptooteks, sh asutuste kaupa värbamine, ametikohtade kirjeldused, kvalifikatsiooninõuded, koolituste info, SAP-i liidesed jms.

III. Sisejulgeolekuasutuste SIKARO-ga seotud ootused, huvid, ettepanekud (3)

Sisejulgeolekuteenistuste seadus – eriteenistused ühe seaduse alla. ÕMA SJV teenistujate eetikakoodeksite baasosa ühtlustamine. Avaliku teenistuse aastaraamatu statistika liiga üldine juhtide jaoks - SJV

aastaraamat? Töölevõtmine ja taustakontroll – sisekontrolli üksuste kaasamine,

võrgustikus sisepäringute alusel süüliste tegudega seotud lahkumiste info. Ühine SJV asutuste ülene rahulolu-uuring, kus asutusel on võimalik ka

oma eriteemasid mõõta. Uuring aitaks võrrelda inimvara juhtimise meetmete rakendamist sõltumatult.

SJV strateegiliste inimvara-otsuste eelnõude kulu-tulu analüüsid. Rahvusvahelise võrdlevuuringu kavandamine (e-küsitlus) Euroopa

Liidu sisejulgeolekustrateegia (2010) tegevuskavade raames.

III. Sisejulgeolekuasutuste SIKARO2-ga seotud ootused, huvid, ettepanekud (4)

Arendusteema ja huvid PÄA PPA MTA VO SKASJV juhtide koolitusprogrammid (SiM+) +++ +++ +++ +++ +++Värbamistaristu Tõnnivakk (PPA+) +++ +++ +++ +++ +++Personalistatistika ühtlustamine (SAP) +++ +++ +++ +++ +++Ametinimetuste, haridus+kvalifikatsiooni-nõuete, karjääriradade jms võrreldavus

+++(rhv)

+++(rhv)

+++ +++(rhv)

+++

SJV asutuste ühine reg. rahulolu-uuring +++ ++? ++? ++? +++Info/ideed/uuringud: SJV parima praktika +++ +++ +++ +++ +++Eriteenistuste seadus (vrd kaitsevägi) ++ +? ++? ++ ++?Sotsiaalsete garantiide ühtlustus SJV-s ++? -+? +++ ++? ++?SJV praktikute õppejõutöö SKA-s ++? ++? +? +++ +++

Ettekandja eksperthinnangud skaalal +++ (suur ühishuvi) kuni --- (väike ühishuvi) ja ?-nii- ja -naa

SIKARO mõte: riigi võimekus = targad inimesed (1) Riigi võimekus. SIKARO eesmärk on tagada

riskiühiskonna oludes Eesti riigi ja EL-i sisejulgeoleku-strateegiates seatud eesmärkide saavutamiseks vajalik haldusvõimekus inimvara juhtimises.

(2) Inimesed. Eesti ja ELi arengukavad ega seadused ei tee ise midagi (turvalisuse, hariduse, tööhõive jm heaks) - inimesed teevad, kui inimesi on piisavalt , kui inimestel on vajalik kvalifikatsioon ja kui mina-sina-meie hoiame oma tarku inimesi.

Turvalisuspoliitika põhisuunad 2008–15 (1)Probleem-valdkonnad

Valik (inimvara juhtimise protsesse ja) tulemuseesmärke

Mitu töötajat, mis kvalifikatsiooniga Eesti vajab 2015?

Turvatunne Isikuvastaste kuritegude, vägivalla ja rahvustevaheliste pingete vähendamine ?

Liiklusohutus Surmajuhtumite, vigastuste ja varalise kahju vähendamine, liikluskultuuri paranemine ?

Tuleohutus Hukkunute ja vigastatute arvu ja varaliste kahjude vähendamine, teadlikkuse kasv ?

Varavastased kuriteod

Varguste arvu vähendamine; töö alaealistega; kriminaalsel teel saadud tulu konfiskeerimise tõhustamine; elanike teadlikkuse kasv

?

Õnnetusjuhtumid Õnnetustes hukkunute ja vigastatute arv kahaneb; elanike teadlikkus õigest käitumisest õnnetuste korral kasvab

?(järgneb …)

Turvalisuspoliitika põhisuunad 2008–15 (2)Probleem-valdkonnad

Valik (inimvara juhtimise protsesse ja) tulemuseesmärke

Mitu töötajat, mis kvalifikatsiooniga Eesti vajab 2015?

Riigi turvalisus Riigil on võimekus tuvastada Eestis viibivad isikud; väheneb illegaalide arv; tugevneb Eesti vastase luure, õõnestuse ja terroriaktide ennetus ja tõkestus; elutähtsad valdkonnad toimivad õnnetus- ja eriolukordades

?

Abi jõudmise kiirus

Väheneb ohukahtlusest ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamiseni kuluv aeg politseis, päästeteenustes, kiirabis, mereõnnetustel, metsapõlengutes jm

?

Turvalisus-poliitika tõhusus

Poliitika kujundamise ja rakendamise parendamine: a) korrarikkumiste põhjuste ja meetmete mõjude analüüs ja strateegiline planeerimine; b) kriisireguleerimisala üldseadus; c) kohalike omavalitsuste avaliku korra ohtude ja tegevuste analüüs; d) sisejulgeoleku organisatsiooni arendus lähtudes riskidest ja kuluefektiivsuse kasvu vajadusest; e) luuakse võimalusi sisejulgeolekuteenistujate koolitamiseks SKA-s

?

Elluviimine Eesmärkide saavutamise üle valvab Siseministeerium; ministeeriumid kaasavad KOVe, ettevõtteid, ühiskondlikke jm organisatsioone .

??ja mis see maksab?

Suured ettepanekud 2012+I. Täiendada Siseministeeriumi valitsemisala arengukava ja

lisada sinna eraldi peatükina organisatsiooni arendusmeetmed, sh koostada arengukavade ja õigusaktide mõjude hindamise ning kaasamise juhend, erinevate riskide ning halduskoormuse vähendamise meetmed jm (vt ka lisa 1)

II+III. Mitut tulemusvaldkonda juhtival Siseministeeriumil on sise- ja välispoliitilise keskkonna muutustega kohanemine (EL poliitikad, fin.kriis, eelarvekärped, demograafiline “lohk” jm) läinud raskelt. Vaja on kogu SJV hõlmavat paindlikku inimvara juhtimise arendusprogrammi, sh SJV ülesed sotsiaaluuringud, e- koolituskavad, kvalifikatsioonisüsteemid jm -- vt Lisad 2-3

Tänu tähelepanu eest!

Lisainfo: http://www.sisekaitse.ee/teadus/sikaro/

Eesmärgid. Koostöövõrgustik. Nõupidamised. Uurimisteemad, jm

E-post: aare.kasemets@sisekaitse.ee Publikatsioonid ja CVinfo: www.etis.ee

Lisa 1: Teadmistepõhise turvalisuspoliitika

(sh SJV inimvara juhtimise) 12 eeldust: kuidas “ankru seadus” kehtib 2011.aastal? (1)Ankru seadus* = “Kett” on nii tugev kui on selle nõrgim “lüli”:

1. Poliitiline kultuur ja tahe turvalisuspoliitika mõjude hindamise ning kaasamise süsteemi jõustamiseks (kokkulepped ja vahendid).

2. Õiguslik alus SJ-mõjude analüüsiks ja kvaliteedikontrolliks3. Koostöö valitsuses: ministeeriumide tegevuste koordineerimine 4. Ministeeriumi(de) analüüsi ja kaasamise alane haldusvõimekus

arengukavade, õigusaktide ja av-teenuste kvaliteedi tagamiseksVt A.Kasemets (2006). Teadmistepõhise ja säästva avaliku poliitika institutsionaalsed eeldused Eestis - Riigikogu

Toimetised nr 14: http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=10991&op=archive2

* Eelduste loend OECD raportitest 1995-2004; „ankru seaduse“ ja „tünni seaduse“ kujundid prof Ülo Vooglaiult

Teadmistepõhise turvalisuspoliitika 12 eeldust (2)5. Mõjude analüüsi ja kaasamise metoodikad, juhendid jms* 6. Andmekorje strateegiad, sh uuringud, riigistatistika, registrid jm 7. Teadlaste/ekspertide kaasamise ja ekspertiisi tellimise rutiinid8. Ametnike analüüsivõime (kvalifikatsioon ja täiendkoolitused )9. Huvirühmade, meedia ja avalikkuse kaasamise süsteem 10. Otsuste läbipaistvus, avaliku teabe kvaliteet (sh SEd) 11. Süsteemne otsuste kvaliteedikontroll ja järelevalve (SiM, JuM) 12. Turvalisuspoliitika meetmete (sh regulatsioonide) legitiimsuse

kaitseks on riigis sanktsioonid, mida võidakse rakendada.Hinnang: täna on suht-nõrgad lülid: 1-3-4-6-7-8-9-10-11-12*Vt nt riigiametnike e-õppevahend „Parema õigusloome ja õigusaktide mõjude hindamine“ - I pt ja VII pt: http://www.ttc.ee/~triin/oma2/index.html (TÜ, toim A.Kasemets, 2011)

Näide: targa SJV inimvarapoliitika “lülid” 6-7(6) Andmekorje: inimvara juhtimise tegevusnäitajad (SAP 2012)

a) täidetud ametikohad %; b) tugiteenused %; c) eriteenistujate % tugiteenustes; d) koosseisuväliste%; e) teenistussuhe peatatud %; f) välisvahendid %; g) keskmine kuupalk rühmiti ja suhtes%; h)koolitusstatistika; i) ületunnid rühmiti; j) osalise tööajaga töötajad %;k) voolavus rühmade ja põhjuste lõikes; l) haiguspäevi %, jms

(7) Teadlaste kaasamise ja ekspertiisi tellimise rutiinid (?2012+)1) SKA uurimisgrupid: www.sisekaitse.ee/teadus/teadustegevus/uurimisgrupid/

2) SIKARO uurimisteemad, vt: www.sisekaitse.ee/teadus/sikaro/

Lisa 2: (II) Siseministeeriumi töötajate küsitlus:.. 1.Väited: juhtimine, tunnustus, aeg, palk jm (nõus + pigem n. %)Minu osakonna töötajad teevad tööd entusiasmi ja pühendumisega (65%) Minu vahetu juht saab aru minu töö spetsiifikast (60%)Tulen tööle hea tundega (55%)Minu vahetu juht on hea inimeste juht (39%) Oleme juhiga kokku leppinud minu selle aasta eesmärgid (38%) Minu töö on organisatsioonis väärtustatud (35%) Minu vahetu juht tunnustab mind heade tulemuste eest (32%)Mul on piisavalt aega, et oma tööülesandeid täita (27%)Minu palk vastab mu tööpanusele (18%)

(II) Siseministeeriumi töötajate küsitlus: …2Mis motiveerib Siseministeeriumis töötama? (väga + pigem motiveerib %):Töö iseloom (82%) Kollektiiv ning suhted töökaaslastega (76%)Paindlik tööaeg (71%)Töötingimused (65%) Töö tunnustamine (67% juhtidest ja 54% spetsialistidest)Töötasu (40% juhtidest ja 35 % spetsialistidest). Koolitusvõimalused (39%).Vabavastus (61 inimest): panusele vastav töötasu, adekvaatne töökoormus, töökoha stabiilsus, eneseteostus, professionaalne juhtimine (sh kaasamine, tunnustamine), paindlik tööaeg, tervise toetamine, roteerumisvõimalus (ametid ja SiM), ühisüritused, koolitused, osakonnas toetav keskkond, parkimisload jm

Lisa 3: Rühmaarutelude küsimused SJV asutustes..1. I Personali statistika1.1 On statistika ülesehitus loogiline, mille alusel toimub andmete kogumine? 1.2 Mis SIKARO teemadega seotud statistikat kogusite oma ametkonna jaoks 2010. aastal? Kas on andmeid varasemast (nt 2006-2010)? Kes neid andmeid haldab? Millised on olnud olulisimad struktuurireformid Teie ametkonnas?1.3 Kas on andmeid 2010 kohta, mis kajastavad eriteenistujate liikumist teise sisejulgeoleku valdkonna asutusse, s.h ministeeriumisse (SiM, JuM, RaM, PPA, JuM VO; EMTA, KAPO, SMIT jt); 1.4 Kas olete teinud analüüse, osalisi uurimusi või tuleviku prognoose, mis on seotud Teie ametkonna eriteenistujate karjääri planeerimise, tööjõu voolavuse ning vajadusega? II Eriteenistujate karjäär ja rotatsioon 2.1 Milliste siseõigusaktidega (nt peadirektori käskkirjad jt) on kirjeldatud teenistusse võtmise nõuded Teie asutuse töötajatele? Milline on olnud praktika ametkonnas?2.2 Millised on ametkonnas põhilised ametikohad, kuhu tullakse väljaspoolt sisejulgeoleku süsteemi (nt erasektorist või pärast ülikooli lõpetamist)? Kui, siis milliste siseõigusaktidega on see reguleeritud? 2.3 Kui palju inimesi võeti Teie ametkonda tööle 2006-10: a) ainult SJV-s; b) üldse avalikust teenistusest? (järgneb)

Lisa 3: Rühmaarutelude küsimused SJV asutustes..22.4 Kui Teie ametkonnas oli (on) vakantseid ametikohati, siis kas olete otsinud sinna eriteenistujaid (esmajoones) SJV seest?2.5 Milliste sisemiste regulatsioonide alusel toimub eriteenistujate teenistuslik liikumine (s.h edutamine) Teie asutuses? Millised on muud põhimõtted ja praktikad?2.6 Kas Teie asutuses on eriteenistujate karjääri planeerimise, edutamise ja motiveerimise temaatikat seni reguleeritud või kaardistatud? Kui jah, siis nimetage palun vastav dokument vm juhis?2.7 Kas ja mis kujul on toimunud ametkonnas eriteenistujate karjääri planeerimine? (nt tööjõuvajaduse tagamise ja motiveerimise eesmärgil vm põhjusel). 2.8 Kas ja millises ulatuses seostatakse eriteenistujate karjääri planeerimist koostöös Teie ametkonna piirkondlike üksustega. 2.9 Millistel ametikohatel ja juhtudel on Teie ametkonnas ette nähtud ametkonnasisese rotatasiooni vormid (nt liikumine regionaalsete keskuste vahel)?

III Eriteenistujate kompetentsid ning koolitus 3.1 Millistes dokumentides on kirjeldatud Teie asutuse ametikohtade vastavad ametinimetused, tööülesanded ning kompetentsid?3.2 Kas Teie ametkonnas on eristatud eriteenistujate jt ametnike koolitused? 3.3. Kui palju tehakse sisekoolitusi ja palju tellitakse konkursiga? 3.4. Milline on olnud Sisekaitseakadeemia kompetentsi rakendamise praktika?