2016-2018 SISEHINDAMISE ARUANNE€¦ · Ressursside juhtimine.....20. Paldiski lasteaia Sipsik...

2016-2018 SISEHINDAMISE

ARUANNE PALDISKI LASTEAED SIPSIK

Paldiski lasteaia Sipsik 2016-2018 sisehindamise aruanne

SISU

1. Üldandmed õppeasutuse kohta ...........................................................................................................2

2. Õppeasutuse lühikirjeldus ja eripära .................................................................................................3

3. Õppeasutuse arengukava eesmärgid ..................................................................................................4

4. Sisehindamissüsteemi lühikirjeldus....................................................................................................6

5. Sisehindamise aruande analüüsiv osa ................................................................................................7

5.1. Eestvedamine ja juhtimine ...........................................................................................................7

5.2. Personalijuhtimine ........................................................................................................................9

5.3. Õppe-ja kasvatustegevus ............................................................................................................11

5.4. Koostöö huvigruppidega .............................................................................................................17

5.5. Ressursside juhtimine .................................................................................................................20


Kinnitatud

Direktori käskkirjaga nr 1-6/23

Kooskõlastatud

pedagoogilise nõukoguga

22.01.2019.a. nr 2-10/1-01

ning hoolekoguga

23.01.2019.a. nr 1-5/02

Sisehindamise aruanne 2016–2018

1. Üldandmed õppeasutuse kohta

Õppeasutuse nimetus Paldiski lasteaed Sipsik

Juht Natalja Samblik

Õppeasutuse kontaktandmed

aadress Rae tn 48, 76805, Paldiski linn, Lääne-Harju vald

telefon 6741472, 5033914

e-post [email protected]

kodulehekülg www.paldiskisipsik.eu

Pidaja, tema aadress Lääne-Harju Vallavalitsus, Rae 38

Laste arv 68

Personali arv 28

Pedagoogilise personali arv 21

Sisehindamise periood 01.01.2016 – 31.12.2018


2. Õppeasutuse lühikirjeldus ja eripära

Lasteaed Sipsik on munitsipaallasteasutus kuni seitsmeaastastele lastele. Alates 2015.a. töötab lasteaias

viis rühma:

Rühm “Kirsike”, rühm “Päevalilleke”, Rühm “Lepatriinu”, rühm “Mesilane”, rühm “Maasikas”. Neist

on üks sõimerühm, kolm aiarühma ja alates 01.12.2018.a. üks liitrühm.

Lasteaia hoone on kahekorruseline. Esimesel korrusel paiknevad sõimerühm, köök, muusikasaal ja

direktori, õppealajuhataja, majandusjuhataja, tervisehojutöötaja, logopeedi ning eesti keele õpetaja

kabinetid, olemas ka personali puhkeruum, avastuste tuba ja erineva robotitehnika, interaktiivse tahvli,

Lego hariva konstruktori ja digivahenditega varustatud innovatsioonikeskus. Teisel korrusel asuvad

neli rühma vanusegruppidele 2-6 aastat, 4-5 aastat, 5-6 aastat ja kooliks ettevalmistamise rühm 6-7-

aastastele. Kõigis rühmades on olemas laste vanusele vastav mööbel ning eakohased õppe- ja

mänguvahendid. Lasteaiahoonet ümbritseb suur korghaljastatud oueala, kus rühmadel on oma

mänguväljakud, ühiskasutatav spordi/liiklusväljak ja aiaga piiratud soimeala.

Õppekeeleks on vene keel. Tutvus eesti keelega algab kolmandast eluaastast ja toimub lasteaia

õppekava raames.

Paldiski lasteaia Sipsik arendustoo pohineb protsessikesksel lähenemisviisil ning pideva parendamise

[eesmärgistamine (Plan) – teostamine (Do) – analüüsimine (Check) – parendamine (Act)]

metodoloogial. Valitud pideva parendamise metodoloogia (Demingi tsükkel) voimaldab hinnata

lasteasutusele seatud noudmiste ja eesmärkide saavutamise vastavust tegelikkusega, selgitada välja

olulised parendusvaldkonnad, kavandada ja rakendada vajalikud parendusmeetmed ja tegevused,

eraldada arendustegevusteks asjakohaseid ressursse ning hinnata moodetavalt eesmärkide saavutamist.

Lasteaias Sipsik on olemas oma traditsioonilised üritused. Lasteaia sünnipäeva tähistatakse

novembrikuus, samuti toimuvad spordipäevad, jõululaadad, teatrietendused, sügis, talve ja

kevadekompositsioonide näitused, emade- ja isadepäeva kontserdid.

Lasteaed võtab aktiivselt osa linna ja valla elust, püüab jagada kogemusi pedagoogilise üldsusega,

võtab osa paljudest linna ja rahvusvahelistest laste üritustest.


3. Õppeasutuse arengukava eesmärgid

Eestvedamine ja juhtimine

Määratleme lasteaia arenemisvajadused, seame reaalsed eesmärgid, analüüsime tulemusi ja

otsime pidevalt tõhusaid strateegiaid.

Eesmärgid:

● Organisatsiooni votmetegevused moodustavad omavahel ühtse ja toimiva vorgustiku.

● Lasteaed on juhitud väärtuspohiselt, juhtimisprotsessi kaasatud meeskonnatoona personal.

● Väärtuspohise juhtimiskultuuri rakendamine toetab asutuse organisatsioonikultuuri

kujunemist.

● On loodud voimalused rahvusvaheliseks koostooks.

● Sisehindamistegevused lähtuvad lasteaia missioonist.

● On loodud voimalused kaasaegseks mitmekultuurseks opi- ja kasvukeskkonnaks.

● Toorühmade too on sisuline ja selle planeerimine järjepidev, tegevuse tulemused on kirjalikult

fikseeritud.

Personalijuhtimine

Kvaliteetne meeskonnatöö – ühine mõtlemine ja tulevikunägemus

Eesmärgid:

● Lasteaia personal on kaasatud otsustusprotsessidesse ja arendustegevusse.

● Lasteaed on innovaatiline ja positiivsetele muudatustele avatud, tootajad on lojaalsed ja

motiveeritud.

● Lasteaia personal tootab ühtse meeskonnana.

● Opetajate professionaalset arengut on toetatud teiste organisatsioonide parimast praktikast

oppimise kaudu.

● Personali professionaalse arengu toetamisel lähtutakse lasteaia oppe- ja arengukavast ning

tootaja huvidest ja vajadustest.

Õppe- ja kasvatustegevus

Toetame iga lapse individuaalset arengut. Loome soodsa keskkonna laste arenemiseks.

Uuendame pidevalt õppekava, mis annab võimaluse igale lapsele maksimaalselt kasutada

oma oskusi ja teadmisi.


Eesmärgid:

● Lasteaias on turvaline ja arendav keskkond, kus laps tegutseb aktiivselt.

● Montessori metoodika on rakendatud sõimerühmas.

● Lasteaed on liitunud e-lasteaia keskkonnaga, kaasatud on lapsevanemad.

● Õppetöösse on rakendunud robootika ja IKT vahendid, toetakse õppimist ja õpetamist

digiajastul.

● Avastusõpe ja muuseumipedagoogika on õppeprotsessi tähtis osa.

Koostöö huvigruppidega

Püstitame meeskonnas ühised väärtused, motiveerime ja toetame igat töötajat. Õhutame

lastevanemaid tegutsema organisatsiooni edukaks arenguks ja motiveerime neid koostööle.

Eesmärgid:

● Lapsevanemad on rahul lasteaia tegevusega, austavad lasteaia väärtusi.

● Lapsevanemad ja hoolekogu osalevad aktiivselt lasteaia arendustöös.

● Lasteaial on hea maine.

● Lasteaed on avatud positiivseks suhlemiseks ja perekonda toetav.

● Jätkuvalt on arendatud partnerlus- ja koostoosuhteid sh osaledes välisprojektides uute

kogemuste ning lisaressursside saamiseks.

Ressursside juhtimine

Tänapäevane, turvaline ja arendav keskkond mängimiseks ning õppimiseks

Eesmärgid:

● Lasteaias on loodud kaasaegne, tervislik, innovatiivne ning turvaline õpi- ja töökeskkond.

● Täiendatud on õpi- ja mängukeskkonda.

● Lasteaias on uuendatud IKT vahendid.

● Lasteaia fassaad on remonditud ja soojustatud.

● Lasteaia köök on renoveeritud.

● Välja ehitatud nõuetekohane ventilatsioon ja renoveeritud elektri–, vee– ning

kanalisatsioonisüsteemid.


4. Sisehindamissüsteemi lühikirjeldus

Paldiski lasteaia Sipsik üldine sisehindamise struktuur kajastub sisehindamisesüsteemi tabelis.

Sisehindamisstruktuuris on esitatud olulisemad neli tasandit lasteasutuse töös:

õppeasutuse tasand (nt arengukava, õppekava, õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine,

õpi- ja töökeskkond jne);

personali tasand (nt rahuloluuuringud, personaliga seotud statistika, arenguvestlused,

õpetajate enesehinnangud, personali enesearendamise tulemused, õppe- ja

kasvatustegevuste vaatlus jne);

laste tasand (õppe- ja kasvatustegevuse tulemused, lapse arengu hindamise tulemused,

rahuloluuuringud, pakutavad tugiteenused, huvitegevus, laste erivajaduste arvestamine

jne);

huvigruppide tasand (nt lastevanemate rahuloluuuringud, hoolekogu tegevuse tulemused,

arenguvestlused jne).

Sisehindamine on juhendi alusel toimiv regulaarne protsess, mis hõlmab kõiki valdkondi ja huvigruppe.

Lasteaia sisehindamise eesmärgiks on tagada laste arengut toetav tegevus lasteasutuses, tagada

personali järjepidev areng, seada iga uue õppeaasta alguses eesmärgid sisehindamise analüüsi

tulemustena esile tulnud parendusvaldkondadele. Sisehindamine põhineb eneseanalüüsil. Hindamises

osalevad personal ja lapsevanemad rahulolu uuringute ja arenguvestluste ning õppeaasta kokkuvõtete

alusel. Hindamise meetoditeks on vaatlused, vestlused, rahulolu küsitlused, pedagoogide

eneseanalüüs, statistika, majanduskulude aruanded. Sisehindamise tulemused fikseeritakse, tuues välja

nii tugevused kui parendusvaldkonnad. Parendusvaldkondade põhjal kavandatakse parendustegevused

sõltuvalt probleemist, kas koheselt või lisatakse eesmärkidena uue õppeaasta (arengukava)

tegevuskavale.


5. Sisehindamise aruande analüüsiv osa

5.1. Eestvedamine ja juhtimine

eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas strateegiline juhtimine

Analüüs

Paldiski lasteaia Sipsik juhtkond loob koos lasteaia õpetajate ja töötajate meeskonnaga tõhusaid

uuendusi õppe- ja kasvatustegevuses, mis aitab kaasa laste arengu kõrgemate tulemuste saavutamisele

ja inspireerib õpetajaid kasutama uusi õppemeetodeid oma igapäevases tegevuses.

Määratleme lasteaia arenemisvajadused, seame reaalsed eesmärgid, analüüsime tulemusi ja pidevalt

otsime tõhusaid strateegiaid.

Parandame lasteaia mainet mitte ainult linnas, vaid ka väljaspool seda. Räägime edusammudest teiste

haridusasutuste kolleegidele mitte ainult Eestis, vaid ka välismaal.

Aastatel 2016-2017 osales lasteaed projektis „Education For Future”. 2017. aasta veebruaris toimus

nädala pikkune visiit Amsterdamisse, kus oli võimalus jagada kogemusi teiste õpetajatega ning

näidata, kuidas Eestis lasteaedades digitaalset tehnoloogiat ja erinevaid robootikaid tutvustatakse

igapäevases õppe- ja kasvatus tegevuses. Aprill 2017. a. Paldiski lasteaed Sipsik külastasid Hollandi,

Luksemburgi ja Šveitsi opetajad. Palju tähelepanu poorati käitumisprobleemidega lastele ja

erivajadustega lastele. Kõigi vanuserühmade õpetajad näitasid avatud tunde.

Lasteaias on toimiv sisehindamine, mis on aidanud tagada lasteaia järjepideva arengu erinevates

valdkondades. Sisehindamine toimub järjepidevalt läbi sisekontrolli ning enesehindamise. Lasteaia

tegevuskava täitmist on analüüsitud 2016 – 2018. aastal. Positiivsed tulemused ning parendamist

vajavad valdkonnad selguvad juhtkonna ning õpetajate õppeaasta kokkuvõtlikest analüüsidest, mis on

aluseks uue tegevuskava planeerimisel. Analüüsides lasteaia arengukava tegevuskava selgus, et

enamik planeeritust on täidetud, paljudes valdkondades on tehtud tööd rohkem, samas on olemas ka

tegevusi, mida ei ole jõutud teostada ning neid tuleb seetõttu planeerida järgnevatesse aastatesse.

Lasteaia juhtkond on eestvedaja nii personali kui ka huvigruppide töö korraldamisel. Juhtkond on

kaasanud personali otsustusprotsessidesse arendusgruppide töö ning rahuloluküsitluste kaudu,

lapsevanemad on kaasatud parendustegevusse rahulolu küsitluste kaudu. Lasteaia juhtkond on

eestvedaja eelarveliste vahendite taotlemisel, laste õpi- ja kasvukeskkonna parendamisel,

huvigruppidega koostöö tegemisel. Juhtkonna eestvedamisel osaleb lasteaed rahvusvahelises projektis

(eTwinning, Erasmus+, Education For Future). Lapsed osalevad erinevates võistlustes ja projektides

(„Koos on olla hea“, „Rebakutsika päev“, jne).


Tugevused

● On koostatud ja uuendatud lasteaia dokumentatsioon.

● On koostatud ja tagatud sisehindamisesüsteem, mis on aluseks uue arengukava ja asutuse

tegevuskava planeerimise tsüklile.

● Teostatud on töö- ja tervisekaitse kord ning riskianalüüs.

● Personal on kaasatud otsustusprotsessidesse.

● Moodustatud on erinevad toorühmad (sisehindamise rühm, digirühm, huvigrupp).

● Laiendatud juhtkond läbi majandusjuhataja, tervisehojutöötaja, spetsialiste ja opetajate osaluse,

juhtimisalase vastutuse delegeerimine ja kindlustab kiire infovahetuse.

● On tagatud kindlad juhtimisstrateegiad, mis toetuvad ühiselt kujundatud ja omaks voetud

asutuse visioonil, missioonil ja pohiväärtustel.

● Loodud on organisatsioonikultuur, ühtsetel väärtustel pohinev koostoo koigil tasanditel.

● Lasteaia arendustegevusse on kaasatud kogu personal, lapsevanemad ja vallavalitsus.

● Lasteaia oppe-kasvatustegevus on tulemuslik, laste, lastevanemate ja tootajate rahulolu korge,

mis tagab lasteaia komplekteerituse ja maine tousu.

● Strateegiline juhtimine toetub analüüsile, rakendatud on erinevad hindamismeetodid.

● Juhtkond on pidevalt pööranud tähelepanu lasteaia tegevuse kvaliteedi parendamisele.

● Innovatsiooni juhtimisstiili iseloomustavad avatus ja koostööle orienteeritus.

● Parendatud on lasteaia mainet mitte ainult linnas, vaid ka väljaspool seda.

● Suurem osa lastevanemaid hindab samuti kõrgelt muudatusi lasteaias.

● Kasutatakse võimalust rääkida lasteaia edusammudest erinevates sotsiaalvõrgustikes ja

meedias (nt kaks saadet Raadio 4-s).

● Asutus on hinnataval perioodil voitnud palju erinevaid tunnustusi (Harjumaa Tervisetegija

2016, Harjumaa Tervisetegija 2018, Harjumaa Aasta lasteaiaõpetaja 2017, Tugispetsialist

2018, jne.).

Parendusvaldkonnad

● Toogruppide jätkuv rakendamine oppe- ja kasvatustegevuse dokumentide väljatootamises.

● Mittepedagoogilise personali motiveerimine toogruppides osalemiseks.

● Väärtuspohise juhtimisstiili pohimotete rakendamine ja juurutamine.

● Sisehindamissüsteemi tõhususe hindamine ülevaatus ja uuendamine.

● Asutuse hea maine hoidmine ja tostmine läbi eestvedamise ja juhtimise erinevates

valdkondades.

● Toetava ja kaasava ühiskonna vajadustest lähtuva mitmekultuurse opikeskkonda arendamine.

● Voimaluste loomine rahvusvaheliseks koostooks.

● Välismaa koolieelse hariduse parimate praktikatega tutvumine ja rakendamine oma


igapäevases töös.

● Lisaressurside otsimine püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

● Võimaluste otsimine eesmärgil soetada mitmesuguseid uusi ja innovaatilisi õppematerjale.

5.2. Personalijuhtimine

personalijuhtimine, sealhulgas personalivajaduse hindamine, personali värbamine, kaasamine,

toetamine, arendamine, hindamine ja motiveerimine ning personaliga seotud tulemused, sealhulgas

personali saavutused, täienduskoolitus, rahulolu, personaliga seotud statistika.

Analüüs

Personali värbamine toimub vastavalt vajadusele ja see toimub avaliku konkursi alusel. Lasteaia

juhtkond õpetab ja motiveerib lasteaia personali kasutama uuenduslikke muutusi igapäevastes

tegevustes ning püstitab meeskonnas ühised väärtused, motiveerib ja toetab iga töötajat.

Korraldame lasteaiatootajatega infotunde teemal „Riikliku hariduspoliitika viimased uudised ja

parimad näited“. Toetame tootajate professionaalset arengut, julgustame neid kasutama erinevaid

meeskonnatöö vorme. Õpetajad loovad aktiivselt erinevaid valdkondi käsitlevaid metoodilisi

materjale. Vaatame igal kuul kogu lasteaia töötajatega läbi õppe- ja kasvatustegevuse, uuenduste seire

ja otsime vajalike muutuste võimalusi. Analüüsime lahtisi tunde, korraldame lastevanemate ja

spetsialistide osavõtul ümarlaudu, kus arutame vajalike muudatuste tegemist. Püüame kujundada

avalikku arvamust õpetajatöö väärtuse kohta. Loome huvigruppide töörühmad, kus igal töötajal on

võimalus oma ideedega lagedale tulla ja tutvustada neid igapäevases tegevuses. LP-mudeli

rakendamine lasteaias (2 korda kuus ja toimub 1,5 – 2 tundi). Eesmärk: koostöökultuuri arendamine,

mida iseloomustaks õpetajate omavaheline hea koostöö ning ühised eesmärgid ja tööviis. Julgustame

kõiki lasteaia töötajaid läbi positiivse psühholoogilise atmosfääri loomise lasteaias (?) . Anname

võimaluse uuendajatele inspireerida teisi meeskonna liikmeid. Avaldame (Lääne-Harju vald,

Harjumaa, Haridus- ja Teadusministeerium) tänu mitte ainult oma asutuses vaid ka väljaspool seda.

On läbi viidud rahuloluuuringud ja analüüsitud nende tulemused personaliga. Lasteaia töötajatega

läbiviidud rahuloluuuringud näitasid, et rahulolu taset hinnatakse 4,7 punktiga 5-st. Töötajad on rahul

oma töötingimustega, koostööga nii omavahel kui ka lapsevanematega, nad on kõrgelt motiveeritud ja

neil on head enesearendamise võimalused. Tagasiside tulemusi on antud tutvustatud pedagoogilisel

nõukogul ja hoolekogul.

Personali informeerimine toimub põhiliselt elektrooniliselt (Google Drive, Eliis) ning koosolekute ja

infotundide vormis.

On läbi viidud arenguvestlused lasteaia töötajatega. Arenguvestluse käigus said õpetajad anda

hinnangu oma tehtud tööle ja nad püstitasid oma töö eesmärgid kriteeriumite kaupa uueks õppeaastaks.

Arenguvestluste käigus ilmnesid ka töötajate koolitusvajadused.


Pedagoogid olid huvitatud oma arendamisest ja olid motiveeritud koolitustel osalema. Lisaks

individuaalsetele koolitustel osalemisele toimusid lasteaias kohapeal (Digiõpitoad, master-klassid,

jne.) erinevad koolitused kogu pedagoogilisele personalile.

Tugevused

● Lasteaed on oppiv organisatsioon, personal on omaks votnud elukestva oppe printsiibi ja

väärtustatakse meeskondlikku oppimist.

● Õpetajad on professionaalid, liidrid, novaatorid. Nad oskavad töötada meeskonnas, teha

koostööd teiste organisatsioonidega, osalevad haridusseminaridel, kutseoskuste täiendamise

koolitustel, igapäevastes õpitubades, meistriklassides. Täiendavad digipädevusi ja teadmisi,

kasutavad digivahendeid ja uusi meetodeid oma igapäevases õppe- ja kasvatustöös.

● Töötajad (majandusajuhataja, tervisehojutöötaja) osalevad lasteaia arengu õpitubades ja

töögruppides koos õpetajate, juhtkonna ja spetsialistidega, korraldavad meistriklasse.

● Lasteaias tegutseb laste arengu koordinaator, kelle ülesanne on pidada lasteaia kõikide laste

kohta arengukaarte, jälgida laste arengut, mitmesuguste õppimise ja kasvatusega seotud

probleemide väljaselgitamine ja analüüsimine, mitmesuguste hindamismetoodikate

kasutamine ja uuringute läbiviimine, käitumisprobleemidega lastega tegelemine, töötubade

organiseerimine ja lastevanemate kooli loomine.

● Lasteaias töötavad spetsialistid: muusikaõpetaja (1,0), logopeed (1,0), tervisehojutöötaja

(kokku 1,0) , 2 eesti keele õpetajat (kokku 1,0) ja 2 õppealajuhatajat (kokku 1,0).

Parendusvaldkonnad

● Kujundada positiivne sisekliima, head tooalased suhted, tegeleda konfliktide ennetamisega,

hinnata ja analüüsida ka psühhosotsiaalset keskkonda.

● Suurendada töötajate sisemist motivatsiooni.

● Rakendada töötajate tunnustamis- ja motivatsioonisüsteemi ning tulemustasu süsteemi.

● Rakendada mentorlussüsteemi.

● Pedagoogide innustamine kutsestandardi taotlemisel.

● Toetada opetajate professionaalset arengut teiste organisatsioonide parimast praktikast

oppimise kaudu.

● Tutvustada voimalusi oppimiseks ja opetamiseks digiajastul.

● Innustada õpetajaid sagedamini käima teistes organisatsioonides.

● Innustada ja motiveerida töötajaid oma ideid ja töid kolleegidega jagama.

● Juurutada meeskonnatöö uusi mudeleid.

● Äratada huvi ja õpetada enda näitel/eeskujul, otsida infot, analüüsida ja osata seda teistele


esitleda.

● Luua digikoolitusе plaan igale õpetajale.

5.3. Õppe-ja kasvatustegevus

õppe- ja kasvatustegevus lastega, laste areng, õppetöö planeerimine, üritused lastele, laste arengu

hindamine, laste saavutused, tugiteenused, väärtused, koostöö lastevanematega.

Analüüs

Õppe-ja kasvatustööd planeeritakse ja rakendatakse lähtudes lasteaia missioonist ja põhiväärtusest

(suur rõhk väärtuskasvatusel).

Õppeprotsessi arendamiseks kasutame kõige tänapäevasemaid õppemeetodeid, võttes aluseks mitte

ainult Eesti, vaid ka välismaa haridusasutuste parimad näited.

Lasteaias on turvaline ja arendav keskkond, mille kujundamine põhineb lapsest lähtuva kasvatuse

printsiipidel. Õppe- ja kasvatustööd planeerides lähtume eelkõige lapse vajadustest, väärtustame lapse

individuaalsust ning arendame igat last tema võimetest ja huvidest lähtuvalt. Kõige aluseks on

terviklikkus, lapsepärasus ja elulähedus. Sõimerühmas on alustanud Montessori metoodika

rakendamine; laste kohanemise protsessi jälgimiseks täidetakse adaptatsioonlehti igale lapsele.

Toetame iga lapse individuaalset arengut. Loome soodsa keskkonna laste arenemiseks. Uuendame

pidevalt õppekava, mis annab võimaluse igale lapsele maksimaalselt kasutada oma oskusi ja

teadmisi.@ Tagame, et selle nimel kasutatakse lapsest lühtuvaid ja huvitavaid õppemeetodeid.

Meelitame tööle spetsialiste, kes aitavad suurendada laste motivatsiooni õppimiseks. Anname lastele

võimaluse osaleda erinevatel üritustel, konkurssidel, võistlustel ja viktoriinidel, mis aitavad

suurendada iga lapse arengupotentsiaali mitte ainult oma lasteaias vaid ka väljaspool seda.

Õppekava rakendamisel suurenenud on lapse aktiivsust võimaldavate mitmekülgsete meetodite

kasutamine ning erinevad valdkonnad on paremini lõimitud. Õpetamine mängu kaudu on pidevalt

aktuaalne. Uute võtmete leidmiseks analüüsitakse koos kolleegidega üksteise avatud tegevusi.

Suurenenud on pedagoogide poolt IT vahendite kasutamine. Muudatusi on tehtud valdkonnas “Mina

ja keskkond”. Laste liikumisvajaduse rahuldamiseks ning lähtudes üldopetuse pohimotetest on

rakendatud liikumistegevus õues, viiakse läbi õppeekskursioone nii linnas kui ka linna väljaspool

(vanem rühm). Lapsevanematel on võimalus konsultatsiooniks lasteaia spetsialistitega (logopeed,

muusikaõpetaja, eesti keele õpetajad, laste arengu koordinaator, tervishoiutöötaja). Arenguvestlusi

lastevanematega viiakse läbi kõikides rühmades kord aastas, vajadusel kaasates logopeedi,

muusikaõpetaja, laste arengu koordinaatoriga. Lasteaed on liitunud e-lasteaia veebipõhise

keskkonnaga, mis vähendab paberitöö hulka ning säästab õpetajate aega õppe- ja individuaalse töö

ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Tugevused


Õppekorraldus

● Lasteaias töötavad peamiselt professionaalsed suure kogemustega õpetajad.

● Õpetajate pädevuse tõstmiseks koolitusi on läbinud 100% pedagoogilisest personalist.

● Konsultatsioonid õpetajatele õppetegevuse korraldamise ja läbiviimise teemades toimuvad iga

õppeaasta jooksul.

● Õppe- ja kasvatusprotsess toimub Paldiski lasteaia Sipsik õppekava alusel, mis on vastavuses

Koolieelse lasteasutuse õppekavaga ja seotud lasteaia arengukavaga.

● Lasteaia õppekavas kajastatud õppekorraldus on selge ja arusaadav. Õppekorraldus

võimaldab õpetajal olla juhtfiguuriks eesmärkide püstitamisel, õppe- ja kasvatustegevuste

läbiviimisel ning meetodite valikul paindlik.

● Teemade käsitlemisel lähtutakse järgmisest: meie väärtused, õppimine mängu kaudu,

meeskonna- ja rühmatöö, lapse vajaduste ja võimete märkamine, lapse individuaalsus ja

eripärasus.

● Õppekava töörühm on täiendanud ja parandanud õppekavas IKT - kasvatuse teemasid

„Mina ja keskkond“ valdkonnas. Lisandunud on kaasaegsed opikäsitlused, oppekäike ja

ekskursioone läbiviimise põhimõtted ja korraldus. Uuendatud lasteaia õppekava kinnitati

31.08.2018.a. käskkiri nr 1–6/5

● Lähtudes õppekavast ja lasteaia aasta tegevuskavast koostatakse rühmadel õppetegevuste

läbiviimiseks aasta tegevuskavad. Iga rühma aasta tegevuskava aitab rakendada lasteaia

õppekava ning kaasata erinevaid huvigruppe.

● Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab õpetajal vajadusel

teha muudatusi.

● Õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel kasutatakse ainevahelist lõimumist, õuesõpet,

muuseumipedagoogikat (õppekäigud ja eksursioonid), avastusõpet (temaatilised

nädalaprojektid), päevakajaliseid sündmusi, rahvakalendripäevade tähistamist.

● Lasteaia üritused lastega:

- “Teadmiste päev”(iga aastane);

- Spordipäevad;

- Lastehommikud (sügis, talv, kevad/iga aastased), lõpupidu;

- “Koos isaga” (projekt, iga aastane);

- Lasteaia Sipsik sünnipäev (iga aastane/nädala projekti järgi/juubeli aastal - kuu projekti

järgi);

- “Rebasekutsika päev” (koolieelikuks tähistamine/vanem rühm/koostoo kooliga/iga

aastane);

- “Suure Päkapiku turniir” (lasteaedade vahelise projekti “Koos on olla hea”


raames/vanem rühm/iga aastane);

- “Joulumuinasjutt” (kuu projekt/iga aastane);

- “Sobrapäev” (teema “Teised maad ja rahvad”/koostoo kooliga/iga aastane);

- “LauluSipsik” (lastelaulu konkurss/iga aastane);

- Lastejoonistuste konkurss “Kord Lääne-Harjumaal..” facebook´i keskkonna kaudu

(2018.a);

- “Kiisupäev” (2016, 2018.a.), “Naljapäev” (2017.a.);

- Teatrinädal (iga aastane);

- Hooajalised laste joonistuste näitused lasteaia fuajees, loovtööde näitused erinevates

teemades.

● Õppekäigud korraldatakse nii Paldiski linna piires (linna park, mäed, linnaraamatukogu, Bjarte

kunstistuudio, kool, A. Adamsoni ateljeemuuseum, mererand, Paldiski sadam, linna kirik,

sõjaväebaas jne) kui ka linna väljaspool (vanem rühm).

● Kord kuus õppeaasta jooksul külastasid vanema rühma lapsed muuseumitunde: Rocca Al

Mare vabaõhumuuseumi Kuie Koolis, Ericu-Adamsoni, A. Adamsoni, Looduse- ja

Harjumaamuuseumides, Nuku ja Kumu muuseumides, Tallinna Tehnikakõrgkooli

muuseumis jne).

● On läbiviinud õppekäike Tallinna vanalinnas, Niitvälja Tallas, RMK Harku metsa loodusrajal,

Keila Joa pargi loodusrajal.

● Õppekäikude arv: 2015/2016.õa. - 27;

2016/2017.õa - 29;

2017/2018.õa - 28.

● Sõimerühma õppetegevuses rakendatakse Montessori metoodika elemendid.

● Lapsed võtsid osa väljaspool lasteaeda toimuvatest erinevatest üritustest:

- Spordipäevad Maardu lasteaias Rõõm (2016, 2017.a.).

- Vastlapäeva meelelahutused Maardu lasteaias Rukkilill (2016, 2017.a.).

- Teatripäev „Draamat siit ja sealt“ Paldiski lasteaias Naerulind (2016, 2017, 2018.a.).

- Aegviidu looduskeskuse näitus “Meisterdusi metsast” (2016, 2017.a.).

- Tallinna Kullo lastegalerii näitus “Savisellid” (2016, 2017.a.).

- Paldiski lasteaia Naerulind lastejoonistuste konkurss Paldiski linna 300-juubeli

tähistamiseks (2018.a.).

- Lastelaulu konkurssid “Paldiski laululaps” ja “Harjumaa laululaps” (2015, 2016,

2017, 2018.a.).

- Teatrifestival “Karsumm” Kiili lasteaias (2016, 2018.a.), teatraalsed gastroolid

Tallinnas lasteaedades Kuristiku, Tähekese, Suur-Pae (2017.a.), Maardu lasteaias


Rõõm (2018.a.).

- Paldiski muusikakooli kontserdid (2016, 2017, 2018.a.).

- Kontserdid Paldiski Suure Isamaasõja veteranide klubis, Paldiski Naisteklubis,

Paldiski linna valitsuses /“Lusikapäev”/ (2016, 2017.a.).

- Rahvusvaheline laste loovtööde konkurss Lidice (2016, 2017.a.).

● Planeerimisel on aluseks lapsest lähtuvad eesmärgid ning temaatika lähtub õppe- ja

kasvatustegevuse valdkonnast “Mina ja keskkond.”

● Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamise perioodiks on üks nädal, kus kokkulepitud vormi

alusel on kirjas nädalateema, eesmärgid, õppesisu ja –tegevused.

● Eesti keele kui teise keele õpetamine toimub lastele kolmeaastaselt nii eraldi keeletegevuste

kaudu, kui ka teiste tegevustega lõimides ja lapse igapäevategevuses rühmas.

● Lasteaias töötavad kaks eesti keele õpetajat 0,5 koormuse kaupa.

● Koolieelikud tegelevad eesti keelega 4 korda nädalas, aiarühmad - 3 korda nädalas.

Laste õpetamine, arendamine, individuaalne lähenemine

● Lapse arengu hindamiseks/toetamiseks on välja töötatud ühtne süsteem.

● Lapse arengu analüüsimiseks kasutatakse pedagoogika nõukogus kinnitatud vorme, mis

on koostatud vanuste kaupa lähtuvalt õppekavast.

● Laste arengu jälgimine on dokumenteeritud kõikides rühmades laste arengumappides.

● Kõiki kasutatavaid lapse arengu hindamise põhimõtteid, meetodeid ning korraldust

tutvustatakse lastevanematele sügisesel koosolekutel rühmades.

● Läbi lapse arengu jälgimise ja analüüsimise kogutakse informatsiooni, mida jagatakse

lastevanematega ja vajadusel spetsialistidega ning kasutatakse tegevuste planeerimisel,

arvestades laste individuaalseid vajadusi.

● Lapse tulemuslikkusest antakse tagasisidet tema vanematele läbi igapäevaste

hommikuste/õhtuste vestluste, laste pidude, ühistööde, näituste, rühmasiseste käeliste tööde

väljapanekute ning arutelude rühma õpetajatega.

● Arenguvestluste läbiviimine toimub kõikides rühmades. Vähemalt üks kord õppeaastas toimub

iga lapse lapsevanemale arenguvestlus lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks, mis annab

tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest ning selgitab lapsevanema seisukohad ja

ootused lapse arengu suhtes. Vestlused toimuvad lapse arengu mapi alusel, kus on

fikseeritud tema arengu näitajad, jälgimistabelid. vajadusel on kaasatud arenguvestlusele

spetsialistid (aineõpetajad, logopeed, lapse arengu koordinaator, õppealajuhataja).

● Koolivalmiduse hindamiseks koostatud materjalid, kasutades erinevaid metoodikaid.

Hindamise tulemused kajastuvad laste koolivalmiduskaardil.


● Koolivalmiduse tasand vastavalt uuringu tulemustele:

2015/2016.õa - nõrk 5% (1 laps), keskmine 76% (13 last), kõrg 19% (3 last);

2016/2017.õa - nõrk 5% (1 laps), keskmine 56% (10 last), kõrg 39% (7 last);

2017/2018.õa - nõrk 5% (1 laps), keskmine 68% (13 last), kõrg 27% (5 last).

● Lasteaias on avatud 2017.a. oktoobris innovatsioonikeskus.

● Innovatsioonikeskus on varustatud õppetegevusele lastega IKT-vahenditega (robotid Bee Bot,

Blue Bot readeritega, Dash & Dot, Ozobot; tahvelarvutid, Smart-tahvel, arvuti) ning Lego-

education komplektidega.

● Rakendatakse IKT vahendeid õppekasvatustöös- nii lapse kui õpetaja seisukohast. Robootika

teemad on kajastanud rühma nädalaplaanides.

● Iga aiarühma lapsed tegelevad innovatsiooni keskuses vähemalt kui kord nädalas. Lapsed

õpivad erinevates õppe-ja kasvatus tegevuse valdkondades IKT-vahendite abil.

On korraldatud ja edukalt läbi viinud iga aastased Digi-õpitoad üleeuroopalise CodeWeek

projekti raames (2017.a.- “DigiSipsiku esimesed sammud; 2018.a. - “Lego-superchampion”/5-

9 aastastele lastele/ ja “DigiSipsiku opitoad”/lasteaedade opetajatele ja 5-6 aastastele lastele/).

Ürituses edukalt võtsid osa samuti meie lasteaia 5+7 aastased lapsed- Saime kätte Code Week

sertifikaate korraldamise eest.

● Laste koolivalmidusest on tagasisidet saadud Paldiski vene põhikoolilt. Kooliminejate laste

tugevusteks on laste positiivne ja sõbralik omavaheline suhtlemine ja hea eneseväljendusoskus,

lapsed on õpihimulised ja aktiivsed tegevustes.

● Kooli astusid vanemate otsusel ka kuueaastased lapsed:

2015/2016.õa. - 0; 2016/2017.õa - 1 laps (18-st); 2017/2018.õa. - 11 last (19-st).

● Lapse vanemaid, kelle laps ei saavuta kooliminekuks mingitel põhjustel kooliküpsust,

teavitatakse võimalusest taotleda koolipikendust. Aruande perioodil on koolikohustus edasi

lükatud 2 lapsel (nõustamiskomisjoni otsusel).

● Lasteaia 5aastased lapsed, nende vanemad ja õpetajad osalesid IELS põhiuuringus laste arengu

kohta. Lapse hindamiseks kasutati täiendatud uuringu-äppi.

● Läbi laste arengu jälgimise märgatakse arengulise erivajadustega lapsi ja sellest lähtuvalt

luuakse lapse toetamiseks koostöövõrgustik.

● Lasteaias töötavad logopeed, laste arengu koordinaator koormusega 1,0.

● Laste arengu koordinaator jälgib iga lapse arengut vastavuses tema vanusele, vajadusele ja

võimetele; vestleb lapsevanematega lapse arengu ja käitumise küsimustes; koostöös

rühmaõpetajatega koostab individuaalseid arengukavad vajadusele lapsele.

● Lastele ja lapsevanematele on kättesaadav nõustamine logopeedi, koordinaatori, õpetajate

ja juhtkonna poolt.


● Logopeed viib läbi kogu lasteaia laste kõnearengu kontrolli 2 korda aastas, osutab abi

kõneprobleemidega lastele vastavalt uuringu tulemustele ja koostatud plaanile.

● Logopeedilist abi vajavad lapsed saavad abi täies mahus. Rühmiti on logopeedi juures käivate

laste osakaal varieeruv.

● Koostöös logopeediga viib läbi muusikaõpetaja kõne probleemidega lastele musikaalise

logorütmika individuaalseid tegevusi (kaks korda nädalas, pidevalt 2017/2018.õa. jooksul).

● Sõimerühma lastega tegeleb logopeed kord nädalas logorütmikaga (pidevalt aruande

perioodil).

Terviseedendus ja -kasvatus

● Õpi- ja kasvukeskkond vastab tervishoiu, töö ja tuleohutuse nõuetele ning on lastele

turvaline.

● On koostatud tervise tegevuskava ning laste puudumine lasteaias haigestumise tõttu on

vähenenud: 2015-2016. õa. - 13%; 2016-2017. õa. - 11%; 2017-2018. õa. - 11%.

● Tegevuskava temaatika kavas on kajastatud ohutuse ning tervisliku eluviisi küsimused. Iga

nädalateema rühmades on vaadeldatud tervise ja ohutuse küsimuste poolt.

● Tervisliku toitumise teemat käsitletakse läbi erinevate õppetegevuste. Tähelepanu

pööratakse söömiskultuurile (noa ja kahvliga söömine, toidu tõstmine laste poolt jne.).

● Igas rühmas on välja töötatud rühmareeglid lähtuvalt lasteaia põhiväärtustest ja projekti

“Kiusamisest vaba lasteaed” väärtustest.

● Lasteaias on oma köök, kokkade poolt valmistatud toit on mitmekesine ja tervislik, toidu

valmistamiseks ei kasuta poolfabrikate.

● Kümme korda kuus saavad lapsed vitamiini-hapniku kokteile (vanemate loal ja toetamisel).

● Lastele toimuvad kaks korda nädalas liikumistunnid, üks neist on õues.

● Iga õueviibimise jooksul läbiviiakse lastele liikumis- ja spordimänge.

● Kolm-neli korda aastas viib läbi tervishoiutöötaja tervisetunde erinevates teemades

(„Tervisepäev-viktoriin“Minu keha”; „Hoia oma tervis“, „Minu hammaste tervisele“,

„Juuksed ja nende tervis“, „Vitamiinid munu elus“, „On olla hea sportlane“, „Pese

käed!“ jne)

● Lapsed, vanemad ja õpetajad osalesid TAI korraldatud projektis „Söö vähemalt 5 peotäitpuu-

ja koogivilju päevas!“/tervisenädal.

● Kord aastas toimub lasteaias laste hammaste ja silmakontroll vanemate loal.

● Tervishoiutöötaja võtab osa rühma õppetegevusel tervishoiu teemal.


Parendusvaldkonnad

● Lasteaia pohiväärtuste rakendamine oppe- ja kasvatusprotsessis.

● Lasteaia õppekava täiendamine väärtuskasvatuse ja terviseõpetuse osades.

● Õppe– ja kasvatustegevuse analüüsimine Demingi ringi põhjal.

● Õuesõpekeskuse loomine lasteaia territooriumil, õppevahendite täiendamine.

● Õuesõpe rakendamine aktiivselt kõikides rühmades.

● Avastusruumi mänguteraapia- ja õppevahendite täiendamine.

● Innovatsiooni keskuse varustuse täiendamine.

● Montessori keskuse loomine sõime rühmas.

● Õppetegevuse mitmekesistamine ja toetamine IKT vahendite abil.

● IPadi-õpetus lastele, ohutus ja interneti kasutamise reeglid.

● Рrojekti õppetegevust rühmades аrendamine.

● Mitmesugusete õppimise ja kasvatamise võimaluste loomine ja arendamine.

● E-lasteaia keskkonna võimaluste kasutamine ja laiendamine, lapsevanemate kaasamine.

● Aktiivõppemeetodite (õuesõpe, muuseumipedagoovgika ja avastusõpe) rakendamine.

● TEL-võrgustikuga liitumine.

● Arendada koostöövormid lastevanemate ja kogukonnaga tervise edendamise teemal.

● Eetika ja esteetika kasvatuse rakendamine igapäevasse töös lastega (käitumiseetika, välimus

jne).

5.4. Koostöö huvigruppidega

koostöö huvigruppidega, sealhulgas koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine, huvigruppidega

koostöö hindamine ning huvigruppidega seotud tulemused, sealhulgas hoolekogu (nõukogu),

lastevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus, avalikkussuhted kaasatus otsustamisse, tagasiside ja

rahulolu.

Analüüs

Huvigruppidena käsitleti lapsi, lapsevanemaid, vallavalitsust, koole, lasteaedu ning elanikkonda

(potentsiaalseid lapsevanemaid), hoolekogu, Harju Maavalitsust, Tallinna Ülikooli ja Pedagoogilist

Seminari, jne. Kaasame koostöösse teiste organisatsioonide partnereid, kes toetavad uuenduslike

lahenduste ellurakendamist. Teeme koostööd nende lasteaedadega, kus juurutatakse innovaatilisi

meetodeid, samuti organisatsioonidega, mis toetavad tehnoloogiaga seotud tooteid ja õppimist.


(Tallinna Pae lasteaed, Tallinna Kullatera lasteaed, INSPLAY, Koolitehnika). Lasteaia personal lähtub

põhimõttest, et asutusel on võimalik saavutada enda missiooni, visiooni ja põhieesmärkide täitmisel

häid tulemusi vaid siis, kui kõikide huvigruppide vahel on hea koostöö.

Koostöö huvigruppidega on kavandatud lasteaia arengukavas, mille täitmine toimus tegevuskavade

kaudu, mis koostati üheks õppeaastaks. Peamise huvigrupi, lastevanemate kaasamine toimus

hindamisperioodil toimunud igapäevaste vestluste, arenguvestluste, ühisürituste (nii rühma kui lasteaia

tasandil) ning ka koolituste kaudu. Uued koostöövormid lastevanemate ja töötajatega oli aktiivne

osalemine ümarlaual (rakendatud kool lastevanematele 3 korda aastas) “Lasteaed + Lapsevanemad =

Onnelikud lapsed”.

2018. aasta oktoobris alustati lasteaias vanematega suhtlemise uue vormiga – vanemate klubiga

„Lapsepolve piirkond”. Vanemad saavad koos opetajatega, väljastpoolt kutsutud spetsialistidega, ja

samuti kohaliku omavalitsuse esindajatega arutada hetkel aktuaalseid küsimusi ja lahendada

kiireloomulisi probleeme.

Täisväärtuslikuks suhtlemiseks hoolekogu esindajatega loodi elektrooniline keskkond (Google Drive),

kus vanemad saavad arutada päevakajalisi küsimusi.

2017. aastal saadi erinevat tüüpi robootika ostmiseks HITSA toetust summas 2 600 eurot. Lasteaed sai

HITSAst koodinädalal (Code Week) toetust õpitoade jaoks, kus osalesid mitte ainult Sipsiku lasteaia

lapsed, vaid ka Paldiski Vene Põhikooli õpilased ja Maardu lasteaedade lapsed.

Hindamisperioodil on avalikkust lasteaia õppekasvatustööst ja sündmustest teavitatud artikli kaudu

Lääne-Harju valla lehes.

Lasteaia koduleht on muudetud informatiivsemaks nii lastevanemate kui teiste huvigruppide jaoks.

Üheks suuremaks ja kõige aktiivsemaks huvigrupiks on vanemad, kes on lasteaia tegemistesse kõige

enam kaasatud. Koostöös lastevanematega toetati pere valmisolekut last kasvatada ja arendada.

Selleks toimusid vanematega nende soovil individuaalsed vestlused, arenguvestlused õpetajatega,

rühmade koosolekud, üldkoosolekud. Infovahetus toimus suuliselt, e-mailide, stendi ja kodulehekülje

kaudu. Lapsevanemad olid kaasatud lasteaia tegevusse ka pereürituste kaudu (peod, jõulukohvik,

matkad-piknikud, talvine vastlapäev, lumelinna ehitamine, laulusipsik, olümpiamängud, jne.).

Tugevused

● Lasteaias on aktiivne hoolekogu.

● Lapsevanemad võtavad osa lasteaia arengukava, aasta tegevuskava ja õppekava analüüsis.

● Lapsevanemaid on kaasatud rühmade tegevuste planeerimisel ja korraldamisel.

Rühma koosolekutel arutatakse läbi õppeaasta eesmärgid, rühma tegevuskava, laste arengu

tulemusi ning ühisüritusi, mis toimuvad õppeaasta jooksul.

● Lastevanemate rahulolu lasteaiaga on kõrge. Toimub lastevanemate ootuste ja soovide

väljaselgitamine, koostöö tulemuslikkuse hindamine, saadud informatsiooni kasutamine


parendustegevustes (rahuloluküsitlus, ettepanekud, kaebused).

● Arenguvestlused lapsevanematega on süsteemsed.

● Toetatakse üksteist probleemsete laste käitumise ja erivajaduste märkamisel.

● Lasteaias töötab inglise keele ring (lastele) ning tantsuring.

● Lasteaia lapsed ja personal on aktiivsed osalejad linna üritustes.

● Hea koostöö teiste lasteaedadega Lääne-Harju vallast, Maardust, Muugast, Tallinnast ja toimib

lasteaedade vaheline projekt “Koos on olla hea”. On edukalt läbi viinud lastejoonistuste

konkurss “Kord Lääne- Harjumaal..” facebooki keskkonna kaudu.

● Toimiv koostoo projekt “Rebasekutsikad” Paldiski vene pohikooliga.

● Lasteaias on tagatud süsteemne info liikumine: ajakohane informatsioon stendil, lasteaia

kodulehel. Igapäevane infovahetus lapsevanematega toimub individuaalsete vestluste, rühma

listi, rühmade e-maili ja telefoni kaudu.

● Igal aastal (maikuus) toimub sügisel lasteaeda tulevatele uutele peredele lastevanemate

infokoosolek, kus lapsevanemaid nõustatakse lapse ettevalmistamise küsimustes ning

tutvustatakse lasteaia kodukorda ja traditsioone

● Lastevanemate nõustamine õppe- ja kasvatusalastes küsimustes on toimunud läbi igapäevaste

vestluste, lastevanemate koosolekute ning lapse arenguvestluste kaudu.

● Lasteaia personal tähtsustab ja planeerib pere ja lasteaia vahelist koostööd. Vajadusel

toetatakse ja abistatakse lapsevanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel

(kohanemine, lasteaia vahetus, kõne areng, kooliminevate lastevanemate hirmud kooli mineku

ees jne.).

● Lasteaias on läbi viidud erinevaid tegevusi ja üritusi koostöö peredega raames: sügisene

perespordipäev (2018.a), “Sipsiku juubelipäevad” (2015/2016.oa.), projekt “Koos isaga” (kogu

aruande perioodi jooksul), temaatilised loovtoode näitused (“Meie Sipsik”, “Fantaasiad koogi-

ja puuviljadest”, “Muinasjutud metsast”, “Vanaema hoiukasti aarded”, “Naksitrallid ja nende

sobrad”, “Helkurid”, “Minu lapsepolve mänguasjad”, “Linnu soodaküna”, “Lumine loomaaed”

jne), meistriklassid (“Sipsikukoda”, “Volu sokk ja kinnas”, “Olen nähtav pimeduses

(helkurikoda)”, “Toitume lindu” jne), Mihkli- ja Jõululaat (iga aastased/ ka kogukonna

üritused), “LauluSipsik”, tegevused robotitega jne.

● Lasteaia töö on kajastanud meedias (veebilehel, linnalehel, Raadio 4 kahes saates).

● Toimiv koostöö HITSA-ga.

Parendusvaldkonnad

● Lapsevanemate kaasamine e-lasteaeda.

● Lastevanemate perepäevade korraldamine kevadel ja sügisel.


● Lasteaedade vahelise projekti võimaluste arendamine.

● Huviringide korraldamine lasteaias (spordi, kunstiringid).

● Pedagoogiliste kogemuste jagamine IKT- vahendite kasutamisest töös lastega.

● Arendada koostööd Paldiski eesti Ühisgümnaasiumiga ning Lääne-Harju valla koolidega.

● Arendada koostööd Tallinna ja Tartu Ülikoolidega.

● Koostöö muuseumidega (A. Adamsoni ateljee-muuseum, Rocca Al Mare Vabaõhumuuseum,

Tallinna vanalinna muuseumid, Kadrioru lastemuuseum jne).

● Koos Tervise Arengu Instituudiga, TEL-võrgustikuga liitumine.

● Laiendada koostöövõimalusi erinevate partneritega.

● Mitmesuguste koostöömeetodite põhjalik tundmaõppimine.

● Otsida kogu organisatsiooni arendustegevuse monitoorimise uusi võVimalusi.

● Jätkata koostööd mitmesuguste õpetajate professionaalset arengut toetavate

organisatsioonidega.

● Koostöö HITSA-ga personali digihariduse tõstmiseks ning erinevates projektides osalemiseks.

● Jätkata ja arendada koostööd erinevate huvigruppidega. Kaasata lapsevanemaid läbi

ühistegevuste lasteaia elu arendamisse ja tegemistesse.

5.5. Ressursside juhtimine

ressursside juhtimine, sealhulgas eelarveliste ressursside juhtimine, materiaal-tehnilise baasi

arendamine, inforessursside juhtimine, säästlik majandamine ja keskkonnahoid

Analüüs

Lasteaia eelarveliste ressursside kasutamine olnud plaanipärane, otstarbekas, analüüsitud ning

toetanud lasteaia arengukava elluviimist. Eelarveliste vahendite kasutamisest anti ülevaade

lastevanemate, hoolekogu ning pedagoogilise nõukogu koosolekutel. Materiaal-tehnilise baasi

uuendamisel lähtuti arengukavas planeeritud eesmärkidest, tervisekaitse nõuetest, ohutusnõuetest ning

mängu– ja õuealavahendite vajalikkusest. Laste kasvukeskkonda on järjepidevalt parendatud ning

inventari uuendatud.

Väga oluliseks peeti õueala turvalisust. Suvel 2016.teostati suuremahulised ehitustööd lasteaia

territooriumil. Õuealalt on eemaldatud ohtlikud mänguvahendid, likvideeritud vana inventar

territooriumilt, on ehitatud uus piirdeaed ja väravad, rekonstrueeritud liivakastid, ehitatud uued


mängumajad õues, tasandatud maa-ala ning paigaldatud uusi turvanõuetele vastavaid

mänguvahendeid. Uuenduste tõttu on õueala.

2017. aasta suvel tehti esimesel korrusel väike remont, remonditi direktori ja logopeedi kabinetid, loodi

uus avastustetuba ja innovatsioonikeskus. Direktori kabinetti, avastustetuppa ja

innovatsioonikeskusesse osteti kaasaegne mööbel.

Innovatsioonikeskus on varustatud interaktiivse tahvliga, erinevat tüüpi robootikaga ning Lego

õppekonstruktoriga.

Aastatel 2016 kuni 2018 osteti gruppidele, avastustetoale ja innovatsioonikeskusele 6 uut lauaarvutit.

Laste digitehnoloogia tundideks osteti innovatsioonikeskusesse 10 tahvelarvutit.

Lasteaias on vahetatud töötajate tööriided (köögitöölistel, majuhoidjal, õpetaja abidel), ostetud uued

käteratikud ja voodipeses kõikidesse rühmadesse. Uuendati nõusid ja köögis vajalikke tarvikuid.

Palju tähelepanu pööratakse tervist säästvale keskkonnale. 2018. aastal osteti lasteaiale

külmetushaiguste ennetamiseks desinfitseerija (kvartslamp).

Tugevused

● Ressursside kasutamine on süsteemselt jälgitud ja analüüsitud.

● Igal aastal on teostatud remonditegevus lasteaia siseruumides ja välisterritooriumil.

● Remonditud on lasteaia ruumid (esimene korrus, trepikojad, õppe- ja majandusala juhataja

kabinetid, tervisehojutöötaja kabinet, direktori kabinet, töötajate puhketuba)

● Logopeedile on sisse seatud uus kabinet.

● Loodud ja sisustatud on eesti keele kabinet.

● Lasteaia territooriumi on heakorrastatud (uued verandad, tänapäevased mänguatraktsioonid).

● Lasteaia territooriumil on uus haljasala ja ehitatud on tänapäevane piirdeaed.

● Lasteaia territooriumil on uus asfaltkate.

● Lasteaia territooriumi asfaldile on kantud märgistus liikluseeskirjade õpetamiseks.

● Interaktiivseid infotehnoloogia vahendeid rakendatakse oppe- ja kasvatustoos.

● Lisavahendite taotlemine läbi erinevate projektide.

● Loodud on innovatsioonikeskus robotitehnika abil õpetamiseks.

● Loodud on avastustetuba.

● Toimub süsteemne opi- ja kasvukeskkonna riskide hindamine ning sellest tulenev keskkonna

parendamine turvalisuse tagamiseks.


Parendusvaldkonnad

● Oppe– ja majandusvahendite täiendav soetamine lähtuvalt 2018–2020 arengukava

pohisuundadest.

● Spordivarustuse täiendamine.

● Jätkata lasteaia siseruumide renoveerimisega.

● Jätkata lasteaia mänguväljaku täiendamisega.

● Oppija arengu toetamiseks lisaressursside taotlemine haridusprojektides osalemise kaudu.

● Esitada investeeringute taotlused Lääne – Harju Vallavalitsusele elektrisüsteemi,

küttesüsteemi, veetorustiku ning ventilatsioonisüsteemi renoveerimiseks.

● Luua lasteaias Montessori keskus.

● Luua lasteaias joonistuse stuudio (loovtuba).

● Tagada turvaline keskkond lasteaias.

Vastuvõetud

Pedagoogilise nõukogu koosolekul

22.01.2019

protokoll nr. 2-10/1-01

Kooskõlastatud

Hoolekogu koosolekul

23.01.2019

protokoll nr 1-5/02

Kooskõlastatud

Lääne-Harju Vallavalitsus

Direktori nimi, allkiri

Natalja Samblik

/allkirjastatud digitaalselt/

2016-2018 SISEHINDAMISE ARUANNE€¦ · Ressursside juhtimine.....20. Paldiski lasteaia Sipsik...

Documents

Transcript of 2016-2018 SISEHINDAMISE ARUANNE€¦ · Ressursside juhtimine.....20. Paldiski lasteaia Sipsik...