2013 Mai

T TÜ TUDENGIA JAKIRI . mai 2013 . TUT STUDENT MAGAZINE

Akadeemiline muinasjutt lk 6 Aleksander Vassiljev

ÜE personal lööb kapiuksed valla lk 10 – 12 TTÜ Üliõpilasesindus

Tudengid parendavad hariduse kvaliteeti lk 14-15 Kätlin Tiigi

Kuidas non-stone-face eestlased ESN TUT International Club´i veavad lk 24-25 Jörgen Martin

www.ordi.eePärnu mnt 142, Tallinn :: Rotermanni 5 / Roseni 10, Tallinn :: Küüni 5B, Tartu :: Tallinna mnt 19c, Narva

Ordi soovitabWindows 8

Orrdi soovittabWWindowsss 8

Ultratiim on uuenenud!Ordi Ultra valikusse lisandus kaks kerget ja võimsat

Intel i3 ja i5 protsessoriga ultrabooki!

Uus Ordi Ultra i3GH+

• 14” HD mattekraan• Aku: kuni 7,5 tundi• Kaal: 1,7 kg• EST klaviatuur• Windows 8

579 € / 699 €

Uus Ordi Ultra i5GS+

peatoimetaja veerg

MAI 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVAKÜLJENDAJA:SANDRA STuMbuRKEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANNTÕLKIJA: SIRET LAASNERFOTOGRAAF: MARKO VILbERG (TTÜ FOTOKLubI)PEAKAANE FOTO: MARKO VILbERG (TTÜ FOTOKLubI)PEAKAANE KuJuNDuS: HEIDI TAPERSONTOIMETuS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, KRISTA PALDER, MIHHAIL POOLAK, KONSTANTIN JEFIMOV,JÖRGEN MARTINMAKETT: SANDRA STuMbuRTRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKISVÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDuSAADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINNKIRJuTA: [email protected]: 630 3621www.TTu.EE/STuDIOOSuS

@STuDIOOSuS 2013 | KÕIK ÕIGuSED KAITSTuD

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

Peatoimetaja veerg

Armas Tipikas!

Järjekordne poolaasta on taaskord lõpusirgel ning jäänud vaid loetud päevad enne, kui õppimismaraton saab alguse. Ma loodan, et kõik Sinu uusaasta lubadused – käid siis hommikuti jõusaalis või õpid juurde mõnda võõrkeelt – on ikka veel jõudsalt hoos ning tervele õppeaastale tagasi vaadates, ei kahetse Sa hetkegi.Öeldakse küll, et elama peab kohe ja praegu, aga kui mõtted suvele triivivad, siis on põhjust manada näole naeratus. Kas võtad lõpuks ette kauaoodatud puhkuse, lähed oma esimest praktikat sooritama, lendad mõnele suvekursusele või ootad innuga Kääriku suvemänge – neid põhjuseid on piisavalt. Natuke pingutamist veel ja kõik teed on Sulle valla.Käesoleva lehe esikaanel võid näha emotsioone, mida pakub meile üksnes suveaeg, kuid saad lugeda ka aasta jooksul tehtud tõsise töö viljadest. Hariduse-kvaliteedi töögrupid on koostanud põhjalikud raportid, et edendada TTÜ-s haridust ning ka tagasisidekultuuri, TTÜ Üliõpilasesindus tunnustab taaskord Aasta Parimaid ja konkurentsiameti peadirektor, Märt Ots, räägib tuleviku väljavaadetest.Soovin kõigile meeleolukat suve, puhake end korralikult välja ning kohtumiseni juba septembris!

Dear TUT student,

Once again, another academic year is ending and there are only a few days left before the studying marathon begins. I hope that you are still keeping your New Year’s promises – you either go to the gym every morning or you are currently learning a new language – and when you look back to the entire year, you have nothing to regret.Although there is a saying that you have to live right in this moment, but when thoughts drift to summer, there are several reasons to smile. You can finally undertake the long-awaited vacation, start your first traineeship, fly off to participate in some summer course or eagerly wait for the Kääriku Summer Games – there are actually plenty of goals to be fulfilled. Now you just have to put a little more effort into the end of the semester and all roads will be opened for you.The cover of this issue shows you emotions that only the summertime can offer us, but you can also read about the fruits of the hard work conducted during the given year. The work groups of education quality have compiled thorough reports in order to promote education and feedback culture at TUT. Also, once again, TUT Student Union recognises the Best of the Year, and the director of the Estonian Competition Authority, Märt Ots, speaks about the future prospects.I wish you all a lively summer, get some proper rest and see you already in September!

Kristiina Štõkova

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2013

03 Peatoimetaja veerg06 Kolumn- Akadeemiline muinasjutt08-09 Konkurentsiameti peadirektor, Märt Ots: „Kui on võimalus õppida, tasub seda maksimaalselt ära kasutada!“

10-12 ÜE personal lööb kapiuksed valla13 Aasta parimatega tant-susammul kooliaasta lõppu14-15 Tudengid parandavad hariduse kvaliteeti 16-17 Piiteris olümpiaadil

20 Kae kool- uus võimalus tasuta õppida22-23 Summer of Startups - suurima õppimiskõveraga suvi24-25 Kuidas non-stone-face eestlased ESN TUT Internation-al Club`i veavad

Sisukord

Konk

urent

siam

eti p

eadire

ktor,

Märt

Ots

: „Ku

i on

võim

alu

s õp

pid

a, t

asu

b s

eda

maks

imaal-

selt

ära

kasu

tada!“

Pers

oon

ÜE p

erso

nal l

ööb k

apiu

ksed

valla

meie

ülik

ool

Tudeng

id p

ara

ndav

adha

ridus

e kv

alit

eeti

tudeng

tegut

seb

Sum

mer

of

Start

ups

- su

urim

a õp

pim

iskõ

vera

ga

suvi

tudeng

tegut

seb

8- 11 11 22-2342 50- -9


31 Ühiselt üks tiir?32-33 Eva Ottas: „Treenimise võimalused on piiramatud, tuleb leida vaid endale so-bivaim.“34 Halva huumori instituut

35 Tudengite kevadpäevad 2013 ametlik afterpary TTÜ-s!

26 My experience in the Emer-ald Forest Simulation 27 Linnugripitüvi H7N928-29 Mesoliitilise tervise otsinguil30 Sumi-e kirkad pintslilöögid kevadhõngulises Tallinnas

Linn

ugrip

itüvi

H7N

9te

adus

Sum

i-e

kirk

ad p

ints

lilöö

gid

kev

adhõ

ngul

ises

Tallinn

as

Kultu

ur

Eva

Ott

as: „Tr

eeni

mise

võim

alu

sed o

n piir

am

atu

d, t

uleb

le

ida

vaid

end

ale

sob

ivaim

.“

mis

toim

ub?

Tudeng

ite

keva

dpäev

ad 2

013

am

etlik

aft

erpary

TT

Ü-s!

terv

is

2-332 337 0 35


KoLUmN

Pärast kolme aastat kõrghariduses, on minu jaoks kätte jõudnud aeg vaa-data seljataha ning üritada tuletada meelde õpitut. Keeruline on saada kolme aasta peale aru kui palju ning mida olen teada saanud just loengus ning mida mujalt. On aga üks täiesti konkreetne oskus, mis ma selle ajaga olen tänu ülikoolile ära õppinud - akadeemiline kirjutamine. See osa ülikoolist, mis tundus algul kohma-kas ning ebaloomulik, tuleb kolm aastat hiljem täiesti iseeneslikult. Studioosuse veergudel pole akadee-milist kirjapilti veel kunagi olnud ning seega otsustasin viimaks selle vea parandada. Niisiis, pühendusega oma kõrgharidusele: Akadeemiline muinasjutt.

Käesolev artikkel kirjeldab eba-konventsionaalset meetodit, millega päästeti koomast puuviljaga mürgita-tud noor patsient. Artikkel põhineb lumivalgekese kaasusele ning selle eesmärgiks on kirjeldada ebatra-ditsioonilise meditsiini kasutamise võimalusi koomaseisundis patsientide ravimisel. Kaasuse keskseteks sub-jektideks on: üks pigmendivaegusega noor naisterahvas – lumivalgeke; seitse kasvuhormooni puudulikkusega kae-

eristamata kliinilist surma meditsiini-lisest, ei teinud ühtegi elustamiskatset. Selle asemel paigutati koomaseisundis patsient kirstu.

Antud kaasuse teeb huvitavaks asjaolu, et Lumivalgeke veetis piiratud hapni-kuga kirstu sees mitmeid päevi, enne kui teda tuli leinama kohaliku vasalli poeg. Grimmi (1812) kohaselt tundis prints loomulikku vajadust suudelda pealtnäha koolnut Lumivalgekest. Sündmuse juures viibisid kõik seitse kasvuhormooni puudulikkusega kae-vurit ning mitmete tunnistajate väitel toibus pigmendivaegusega naisterah-vas koomast vahetult pärast printsi suudlust. Seejuures teeb kaasuse eriti märkimisväärseks ka see, et Lumival-gekesel puudusid pealtnäha igasugused märgid ajukahjustusest, mis oleksid pidanud kaasnema pikaajalise kooma ning hapnikupuudusega. Prints oli int-rigeeritud kahvatust naisterahvast ning pakkus talle mitmeid abieluga kaas-nevaid sotsiaalseid garantiisid, mille Lumivalgeke hea meelega ka vastu võttis ning kirjeldatud epikriisi järel, elas mitmeid aastaid hea tervise juures.

Antud kaasus ei näita mitte ainult seda, et kemikaalidega töödeldud puu-vilju tuleb enne söömist pesta ega, et kaevuritel on oluline osata korrektset esmaabi, vaid ka seda, et armastus on valdkond, mida neuroloogiline meditsiin pole veel piisavalt uurinud. Lumivalgekese kaasuse näitel on seega soovitatav teostada antud valdkonnas rohkem uurimistööd.

Kena suve sulle, kallis Tipikas!

vandussektori töölist – pöialpoisid; üks aadliseisusest meesterahvas – prints; üks rahvameditsiini praktiseeriv kasu-vanem – võõrasema.

Kaasus leidis aset seitsme veekogu tagusel maal ning algas peretülist, mille põhjustas tütre ning võõrasema vaheline rivaalitsemine. Rahvamedit-siini praktiseeriv võõrasema katsetas mitmeid iluprotseduure, et saavutada tütrest valgem nahk ning seeläbi parem välimus. Tüli käigus lahkus lumivalgeke kodunt teadmata suunas. Politseisse ei esitatud ühtegi kadunud inimese avaldust, selle asemel hakkas võõrasema iseseisvalt teostama jäli-tustegevust. Teadaolevatel andmetel jõudis lumivalgeke kaks päeva pärast kodunt lahkumist tihedalt puudega asustatud alale, kus paiknes seitsme kaevandussektori töölise elukoht. Kol-lektiivtalu elanikud elatusid põhiliselt ebaseaduslikul värviliste metallide kaevandamisel ning jagasid sarnast geneetilist mutatsiooni, olles oma pik-kuselt alla 147cm.

Pöialpoisid olid nõus võtma lumival-gekese kollektiivtalu sissekirjutamata elanikuks vastutasuks kaudsete teenete eest. Lumivalgeke et al. elasid kollek-tiivtalus mitmeid kuid, kuni võõrasema nad lõpuks üles leidis. Maskeerunult pensioniealiseks naisterahvaks, õnnes-tus võõrasemal manustada lumivalge-kesele toiduohutusnõuetele mittevastav puuviljaprodukt, mis oli eelnevalt töö-deldud eluohtlike kemikaalidega. Olles tarbinud ära toksilise puuvilja, langes lumivalgeke koomasse. Meditsiinilise hariduseta pöialposid leidsid meele-märkuseta kommuunikaaslase ning

Aleksander VassiljevReporterTTÜ Üliõ[email protected]

AKAdEEMILINE MUINASjUTT

T A R K N Ä E B

Teadmistega avardub silmapiir ja maailm, mida kogeme.Teie silmapiiri avardamisele oleme pühendunud ka meie.

Hea nägemine algab põhjalikest silmauuringutest, kus selgub,milline on Teie nägemine ja kuidas saate näha hästi!

Lühinägelikele mõeldud silmauuringud on tudengitele jaõppejõududele TASUTA! Vaata www.ksa.ee/ylikool

T A R K N Ä E B

Teadmistega avardub silmapiir ja maailm, mida kogeme.Teie silmapiiri avardamisele oleme pühendunud ka meie.

Hea nägemine algab põhjalikest silmauuringutest, kus selgub,milline on Teie nägemine ja kuidas saate näha hästi!

Lühinägelikele mõeldud silmauuringud on tudengitele jaõppejõududele TASUTA! Vaata www.ksa.ee/ylikool

teeriumi energeetika investee-ringute osakonna juhatajana, Energiaturu Inspektsiooni peadirektorina ning hetkel rakendate enda oskusi ja kogemusi Konkurentsiameti peadirektorina. Siinkohal sooviks teada, missuguste ülesannetega seisite silmitsi esimeses töökohas pärast ülikooli lõpetamist?

Tööle minek oli omamoodi huvitav. Nimelt tundis mu isa hästi tolleaegset Tööstus- ja Energeetikaministri ase-täitjat Arvi Hamburgi. Mäletan, et ühel juhuslikul kohtumisel, kui sõitsin isale sadamasse järgi, kutsus Arvi Hamburg mind ministeeriumisse tööle. Pakku-mine tundus huvitav ning läksingi. Täna on Arvi Hamburg mu doktoritöö juhendaja, ehk elu on taas ringiga ta-gasi jõudnud. Ministeeriumisse asusin tööle nädal enne Moskva riigipööret ja Eesti Vabariigi taastamist, seega algas mu töö koos Eesti Vabariigiga. Esi-meseks ülesandeks oli energiasäästu-programmi välja töötamine. Oli tunne, et visati vette, kui saad hakkama, siis ujud välja, kui mitte, siis vajud põhja. Hakkama koos kolleegidega saime, võtsime eeskujuks põhjamaade ana-loogid ning tulemus polnudki nii halb.

Mis on Teie kui Konkurentsi-ameti peadirektori põhiüles-anneteks, kuidas möödub Teie tavaline tööpäev?

60 töötajaga asutuses on põhitöö ini-meste juhtimine, töö korraldamine. Samas ei saa sellises ametis ka ilma töö sisu teadmata hakkama saada. Konkurentsiametil on lai majandus-valdkond. Lisaks konkurentsi edenda-misele on ameti vastutusvaldkonnas veel energeetika, vesivarustus, elekt-rooniline side, post, raudtee. Seega lisaks juhtimisele on ka palju sisulise töö tegemist.

Kuidas olete insenerioskusi oma igapäevatöös rakenda-nud?

rinnutsi seisite?

Tuleb tunnistada, et gümnaasiumis sain hea aluse ka reaalainetes, tegemist oli tugeva kooliga, kus lisaks humani-taarainetele oli kõrge tase ka matemaa-tikas, füüsikas, keemias. Ei mäleta, et oleks erilisi raskusi õpingutes olnud. Kõrgem matemaatika vast tundus esi-mesel kursusel raske, aga põhjuseks oli ka asjaolu, et vahepeal tuli kaks aastat tollajal kohustuslikus sõjaväeteenistu-ses olla ning õpingute jätkamine kat-kestatud punktist on alati raske. Nimelt tulin sõjaväest novembris, kui semester juba käis täie hooga ja kuna ei tahtnud aastat vahele jätta, tuli esimene se-mester kiirkorras läbida. Pisut raske oli ka kujutav geomeetria, mul ei ole head annet ruumi kujunduses - mõni vaatab juba andekusest kõike 3D di-mensioonis, minul selles osas andekus puudub, seega pidin kõik geomeetria arvestused ja eksamid tegema mitte tunde, vaid matemaatiliste arvutuste-ga, võrreldes teistega jäi aega napiks ning tulemused oleks võinud paremad olla, kuid tulemused sain kirja.

Teie töökogemuste ampluaa on küllalti lai. Olete töötanud Tööstus-ja Energeetika-ministeeriumis, Riiklikus Energiaametis peadirektori asetäitjana, Majandusminis-

Miks Te läksite õppima just soojusenergeetikat?

Gümnaasiumi lõpuklassides oli mõttes kaks valikut, kas ajalugu või mõni in-seneri eriala. Õppisin Kadrioru Saksa Gümnaasiumis (tolleaegne Tallinna 42. Keskkool) saksa keele süvaõppega klassis, seega oli gümnaasium huma-nitaarsuunaga. Oleks olnud ka loogi-line humanitaaralal õpinguid jätkata. Lõpuklassis langes lõplik valik siiski inseneriõppe kasuks. Soojusenergee-tika valisin perekondlike traditsioone järgides. Nimelt on mu isa Arvo Ots tuntud just sellel erialal.

Kuidas möödusid Teie õpin-gud? Teatavasti on tehnilistel erialadel üsna suur välja-langevus. Mis olid peamised raskused, millega ülikooli ajal

persooN


KONKUrENTSIAMETI PEAdIrEKTOr, MärT OTS:„Kui on võimalus õppida, tasub seda maksimaalselt ära kasutada!"

Mihhail PoolakStudioosuse reporterTTÜ Üliõ[email protected]

Loen oma saavutuseks hinnakontrolli aluste väljatöötamist ja rakendamist. Mäletan, et enne seda oli tihti küsimus, kas üldse saab vaba turumajanduse tingimustes, kus hinnad kujunevad va-bal turul, ettevõtte põhjendatud hinda arvutada. Seadsin endale eesmärgiks tõestada, et see on võimalik ning on hea meel, et hindade kontroll on täna Eestis küllaltki heal tasemel.

Mis vahendeid kasutate enesemotiveerimiseks ning millest ammutate energiat igapäevaelus?

On hea tunne, kui on võimalik midagi majanduse arenguks ning tarbijate kaitsmiseks ära teha. Nähes töö tule-musi on hea meel, et on võimalik oma panus selleks anda - see ongi parim motivaator.

Milliseid humoorikaid juhtu-meid on Teie igapäevatöös ette tulnud?

Kui üle 15 aasta tagasi juhtisin Maa-ilmapanga projekti, siis käis panga delegatsioon erinevaid investeeringuid vaatamas – kontrollimas, mäletan, et just siis oli kuskil maailmanurgas skandaal, et panga rahadega pidi len-nujaama ehitatama, kuid vaatlejate kohaletulekul selgus, et kõik oligi paberile jäänud. Eestis oli muidugi kõik kenasti korras, kuid meelde on jäänud panga ametnike külastus ühte Lõuna-Eesti vallakesku-sesse. Oli südatalvine aeg, vallamajas küdes ahi, delegatsiooni juht oli vist kuskilt USA lõunapoolsest kandist pä-rit, imetles tükk aega ahju ja küsis, mis see on ning lisas siis, et on kuulnud, et kuskil Texases pidavat ka midagi sarnast olema. Mäletan, kui lumisel

Olen Euroopa kolleegide hulgas ainus inseneriharidusega konkurentsiame-ti juht ja ilmselt ka kogu maailma mastaabis üks väheseid. Üldiselt on levinud, et konkurentsiametis on ju-hil kas juriidiline või majandusalane haridus. Samas on inseneriharidusest palju kasu. Valdav enamus monopool-seid ettevõtteid on seotud tehnoloogia rakendamisega, olgu siis soojus- või vesivarutus, elekter või gaas. Ütleks, et mind nendes valdkondades ei lollita ning eelkõige on siin kasuks just inse-neriharidus. Kui näiteks analüüsida, kas soojusettevõtte või elektri tootja hinnad on põhjendatud, investeeringud õiged ning majandamine kuluefektiiv-sel alusel, siis on seda inseneriharidu-seta väga raske teha. Loomulikult ei ole ma meie asutuses ainus insener.

Mis Te arvate, mis vallas peaksid praegused tudengid ennast arendama lisaks erialaõpingutele?

Oma kogemusest julgen väita, kui inseneriharidus on aluseks, on majan-dusalaseid teadmisi võimalik juurde õppida ning saavutada päris hea tase. Vastupidiselt ei ole võimalik, ma-jandushariduse baasil inseneriks ei õpi ning insenerihariduse saamiseks tuleb nullist alustada. Samas soovitaks lisaks majandusteadmistele enam õi-gusalaseid teadmisi omandada - mida arenenumaks demokraatlikuks riigiks muutume, seda enam kasvab õiguse osakaal igapäevases elus, see on ka loomulik, sest demokraatia ongi õi-gusriik. Ka inseneril ning ettevõtte või asutuse juhil tuleb oma igapäevaelus aina enam õigusalaste küsimustega kokku puutuda ning selleks et pare-mini hakkama saada, soovitaks lisaks majandusõppele ka mõni õigusalane kursus läbida, see tuleb kindlasti ka-suks.

Mida peate oma seniseks suurimaks saavutuseks?

Juhtisin enne konkurentsiameti juhi ametit 7 aastat energiaturu inspekt-siooni, mis tegeles monopoolsete energiaettevõtete hindade kontrolliga.

persooN


KONKUrENTSIAMETI PEAdIrEKTOr, MärT OTS:„Kui on võimalus õppida, tasub seda maksimaalselt ära kasutada!"

täistuisanud teel tagasi Tartusse sõitsi-me, oli nende jaoks see paras eksootika ja ennäe äkki paistis Tartu sissesõidul äsjaavatud McDonalds - ameeriklane ohkas õnnelikult, et lõpuks on ometi tagasi tsivilisatsiooni rüppe jõudnud.

Samast Maailmapanga programmist on ka meelde jäänud, et ühe Eesti projekti nimi oli meiegi keeles päris keeruline: „Soojusvarustuse rekonst-rueerimine Laheda Masinaühistus“ ja kui dokumentatsioon hiljem pangast Eestisse tagasi jõudis, oli Laheda Ma-sinaühistust ameeriklaste jaoks lihtsalt saanud Lambada - ütle veel, et eesti keel ei ole võõramaalase jaoks piisa-valt keeruline.

Oletame, et Teil on äriidee, mis on vaja 30 sekundiga oma sõbrale maha müüa. Millele panustaksite?

Ilmselt oleks see midagi head ja innovaatilist IT valdkonnast, sealt on ka viimasel ajal kõige nooremad miljardärid tulnud. Eesti jaoks on see kindlasti hea läbilöögivõimalus.

Viimaseid sõnu, mõtteid ja soovitusi tudengitele.

Kui on võimalus õppida, tasub seda maksimaalselt ära kasutada. Ka on oluline omandada teadmisi loogilise mõtlemise ja seostamisoskuse kaudu, ehk on oluline aru saada, miks üks või teine valem, teoreem jne, on just nõnda.

meie üLiKooL


ÜE PErSONAL Lööb KAPIUKSEd vALLA

Tudengkond ei ole ainult üliõpila-sed, üliõpilaskonna juhatuse liikmed ja tudengiesindajad esinduskogus. Üliõpilasesinduses on ka taustajõud, kes kõiki tegevusi koordineerivad ja rattaid lükkavad. Kas olete kunagi mõelnud, kes on need isikud, kes teile iganädalaselt värskeid uudiseid edas-tavad? Kes kõrghariduse edendamise nimel töögruppe koordineerivad? Või hoopiski, kes tipikate marssi ning suvemängude korraldust eest veavad? Järgnevalt tutvustamegi Teile, arma-sad tipikad, tublit ja tegusat meeskon-da, kes seisavad selle eest, et tipikate tudengielu oleks täisväärtuslik ning erinevaid arenguvõimalusi pakkuv.

Annemari Paas: tegevjuht

Olen TTÜ õigusteaduskonna magistrikraa-di omanik kevadest 2011. Ülikooli ajal olin ühiskondlikult aktiivne ning panustasin vabatahtlikuna mitmetes põnevates pro-jektides ja ettevõtmistes. Ettevõtlikkus, lai silmaring ja erinevad oskused juhatasid mind TTÜ ÜE-sse, kus alates 2012 aasta veebruarist töötan tegevjuhina. Minu töö-ülesanneteks on eeskätt ÜE tugivaldkon-dade (finants, personalipoliitika, IT etc) juhtimine ja arendamine, tööprotsesside toimimise tagamine ja organisatsiooni igapäevane sujuv toimimine.Töö ÜE-s on eelkõige arendanud mind kui juhti - inimeste ja protsesside juhtimine, meeskonnatöö, ajaplaneerimine, süsteem-sus. Vähemtähtis ei ole ka kontaktvõrgus-tik ja isiklik areng. Kõik see annab mulle eeldused liikuda juhtimise vallas suure-matele jahimaadele, andes tööturul selge eelise. Töötada igapäevaselt tipikatest koosnevas seltskonnas on muhe, kuna tegu on ühte-hoidva ja üksteist austava seltskonnaga. Mulle meeldib, et siin on inimesed, kes ei

pelga väljakutseid, soovivad areneda ja on täis tegutsemisvalmidust.Igapäevaselt tegelen aktiivselt spordiga, et peletada stressi ja väsimust. Lähtun põhi-mõttest, et terves kehas terve vaim - selles aitab mind võrkpall .

Katrin Hämäläinen: sekretär-juhiabi

Töötan kolmandat aastat TTÜ Üliõpila-sesinduses sekretärina. Tööülesanneteks on näiteks üliõpilaspiletite väljastamise korraldamine, pidev infovahetus üliõpila-sesinduse üldmeilile ja telefonile vastates, esinduskogu koosolekute protokollimine, koosolekuruumide ja Tipika sauna bro-neerimise haldamine, üliõpilaskonna süm-boolikatoodete müümine, uksekaartidele juurdepääsude lisamine, koostöö üliõpi-lasnõukogude ja tudengiorganisatsioonide liikmetega.Üliõpilasesinduses töötamine on õpetanud suures infomüras olulist eristama, uusi lahendusi katsetama, arendanud meeskon-natöö oskusi ja suurendanud oluliselt tut-vusringkonda. Suurim väljakutse on siiani üliõpilasesinduse dokumendihalduse ja arhiivi korrastamine ning organisatsiooni tegevustes järjepidevuse tagamine.Lõpetan Tallinna Ülikoolis dokumen-dihalduse magistriõpinguid, varasemalt õppinud noorsootöö eriala. Olen alati hinnanud kõrgelt koolivälist tegevust ja mitteformaalset haridust. Olen küll TLÜ üliõpilaste nimekirjas, aga hingelt tipikas .

Liisa Post: kommunikatsioonijuht

Olen ehitusteaduskonna kolmanda

kursuse tudeng, õpin tsiviilehitust. Üli-õpilasesinduses vastutan tudengite vahel info liikumise eest ehk olen kommunikat-sioonijuht. See amet on väga mitmekesine ning huvitav. Mina vastutan, et nädalakiri jõuaks esmaspäeviti teie kõigi postkasti, samas saadan välja kirju kogu ülikoolile ning haldan ka Tudengile ja Üliõpilasesin-duse veebi. Samuti kuulub minu vastutus-valdkonda ka sotsiaalmeedia.Hobina olen 12 aastat tantsinud rahvatant-su ning armastan ülekõige reisida riikides, kus on mäed. Talvel mägedes suusatada, suvel matkata.Üliõpilasesindusega liituma innustas mind soov midagi rohkem ära teha. Alustasin grupivanemate projektijuhina, aga mu südametunnistus ei lubanud nii kiiresti ära öelda nii toredast meeskonnast, kus kõik hoiavad kokku. Kihvt on vaadata, kuidas niivõrd erinevate valdkondade inimesed suudavad ühiste eesmärkide nimel sõbra-likult koos tööd teha.Tipikate juures meeldib mulle see, et nad on tihtipeale rohkem realistlikumad kui teiste Eesti ülikoolide tudengid.

Marti Arak: partnerlussuhete spetsialist

TTÜ mehaanikateaduskonna tootearendu-se eriala bakalaureuse õpingud lõpetasin 2011. aastal, mille järgselt suundusin kohe sama eriala magistrantuuri. 2008. aastal TTÜsse astudes liitusin Mehaanikateadus-konna üliõpilasnõukoguga, mille liige olen siiani. 2009. aastal sai kätte võetud robo-titevahelise võistluse Robotexi juhtimine, mille peakorraldaja olen juba viiendat aastat.Üliõpilasesinduse ja Tudengimaja persona-liga liitusin 2011. aastal. Ametipositsioo-niks on reklaamimüügijuht ehk partnerlus-suhete spetsialist. Liitumise tingis kirglik tung müügitöö vastu ning mitmeaastane eelnev kogemus reklaami ja sponsorluse vallas. Mulle meeldib väga inimestega suhelda ning pidada läbirääkimisi projek-tide õnnestumise nimel. Projektide ning ürituste rahastamise muretsemisega olen tegelenud juba aastaid ning tore on näha õnnelikku projektijuhti, kelle eelarve spon-sorlustehingutest täitub. Lisaks enda tugevale soovile müügitööga

Sinu Üliõpilasesindus

Sinu ÜliõpilasesindusSinu Üliõpilasesindus

Sinu Üliõpilasesindus

meie üLiKooL


tegeleda vedas mul tohutult tööga kaa-saskäiva kollektiiviga. ÜE-s on äärmiselt toredad ja aktiivsed noored, kellega koos üliõpilaselu elavdamise nimel vaeva näha. Peale töötegemise ühendab meid kõiki sport, peod ja muidugi tipivaim.

Kätlin Tiigi: hariduse kvaliteedi töögruppide koordinaator

Õpin teisel kursusel tehnilist füüsikat ning magistris plaanin jätkata meditsiinifüüsi-kaga. Üliõpilasesinduses tegutsen haridus-valdkonnas ja olen Hariduse kvaliteedi töögruppide koordinaator. HKT projekt on loodud tagasisidekultuuri arendamiseks ja nagu nimigi ütleb - hariduse kvaliteedi parandamiseks. Koordinaatorina on minu ülesandeks juhtida 21-liikmelist meeskon-da, kes kogub tudengitelt tagasisidet, ning projekti üleülikooliliselt. Lühidalt tähen-dab see eelarve ja tegevuskava koostamist, kokkulepete sõlmimist rektoraadiga, teaduskonna ja kolledžite juhtidega ning projekti edasiarendamist.Üliõpilasesindusega liitusin selle õppeaas-ta alguses, kui HKT projekti juhtima asu-sin. Suurimaks põhjuseks oli see, et tahtsin lisaks akadeemilisele haridusele ka muid kasulikke kogemusi omandada. Kõvasti on arenenud meeskonnatöö, ajaplaneerimine, avalik esinemine, õppisin koostama ka dokumente ja mahukaid eelarveid. Samuti olen leidnud toredaid sõpru ja sõlminud kasulikke tutvusi. Üliõpilasesinduses tekib väga tugev tipi-katunne, sest kõik näevad üheskoos vaeva tudengielu rikastamise ja edasiarendamise nimel. Ülikooli ja ÜE kõrvalt on siiski aega tegeleda ka hobidega - tegelen aktiivselt spordiga, huvi pakuvad ka sisekujundus, kunst ja õmblemine.

Krista Palder: spordivaldkonna koordinaator

Greta Elva: ürituskorraldusvald-konna koordinaator

Õpin TTÜ sotsiaalteaduskonnas teisel kursusel avalikku haldust ning ÜE-ga olen seotud olnud veidike üle aasta. Personali liige ürituskorraldusvaldkonna koordinaa-torina olen aga alates möödunud aasta 1. juunist. Olen lapsest saati aktivist olnud ning mulle meeldib lüüa kaasa tegevustes, mis laiendavad silmaringi, arendavad mõt-lemist ja oskuseid ning toovad kaasa uusi põnevaid tutvusi. ÜE-ga liitusin just nen-del põhjustel, sest nägin kohe, et siin saan end hoopis uuele tasemele arendada. Võin uhkusega öelda, et pole pidanud pettuma. Minu töö ÜKV-na seisneb üliõpilaskon-nale suunatud üritustele projektijuhtide leidmises ja nende töö koordineerimises, samuti korradan ka ise üritusi nagu väl-jasõidud, traditsioonilised ÜE-sisesed üritused (jõulupidu, esinduse õhtud) ning kohe kindlasti olen oma projektijuhtidele, lisaks üle õla vaatamisele, igatepidi abiks. Võib öelda, et mu töö on ka mu hobi, kuid püüan enne kooli paar korda nädalas ka trenni jõuda TTÜ spordihoonesse. Tipi-kana olen patrioot ning toetan omasid igal võimalusel!

Elise Pärnamets: inimressurssi-de arendamise spetsialist

Olen igavesti noor tipikas, õpin meie kooli magistrantuuris inimressursi juhtimise erialal, tegelen laulmisega ning mängin sulgpalli. Minu ametikoht ÜE-s inimres-sursside arendamise spetsialistina aitab tugevalt kaasa koolipingis õpitule, sest paratamatult on tegemist erialaga, millel on vaja käed kohe mustaks teha. Minu peamised projektid on olnud mentorlus, töövarjutus, koolitustegevus, arenguvestlu-sed ja lisaks hoian kullipilku peal ka meie

Õpin TTÜ majandusteaduskonnas kol-mandal kursusel ärindust ning kevadel üritan omandada kõrgharidust. Pärast seda on mul plaan veelgi targemaks saada ning astuda sügisel magistrisse.Üliõpilasesinduses on minu ülesanneteks korraldada tipikatele erinevaid võimalusi sportimiseks. Näiteks saada TTÜ tuden-gitele kõige paremad ja soodsamad osavõ-tutasud SEB Sügisjooksul, Maijooksul ja Ööjooksul. Kindlasti ei tohi ära unustada ka tipikate lemmik üritust EASL-i poolt korraldavaid Üliõpilaste Suvemänge Kää-rikul. Need on ainult osad üritused minu tegevustest, sest Üliõpilasesinduses igav ei hakka kunagi .ÜE-st olen endale saanud teise perekonna, kes sind alati toetavad ning aitavad. Lisaks on kõik justkui töömesilased, kes ei väsi kunagi töötamast. Enda kohta võin öelda nii palju, et mulle meeldib olla aktiivne ning proovida uusi asju. Muidugi on mul ka paar kiiksu – sõb-rad ja treening - ilma milleta ei suudaks elada.

Juhan Aguraiuja: üliõpilasnõu-kogude koordinaator

Õpin magistrantuuris mehaanikateadus-konnas soojusenergeetika eriala. Läbisin ka sama eriala bakalaureuse TTÜ-s. Tu-dengiaktiivsusega olen seotud olnud alates esimese kursuse lõpust, mil liitusin oma teaduskonna üliõpilasnõukoguga. Sealt alates olen olnud tugevalt pühendunud üli-õpilasnõukogudele. Kui mu ametiaeg Me-hÜN-i juhatuses läbi sai, pidasin parimaks väljundiks oma teadmiste ja kogemuste edasiandmiseks ÜN koordinaatori ametit. See on end täielikult õigustanud, kuna olen saanud selle rahulolu tunde, et olen panus-tanud palju ÜN-ide ja tudengkonna aren-gusse. See ongi oluliseim, mida üks ÜE ametipostitsioon pakkuda võib – tunnet, et oled teinud midagi, millest on paljudele kasu.Ülikooliaja jooksul olen õppinud, et tipi-kad on ühed vägevad tudengid – see on hämmastav kui palju me suudame ühes ajaühikus tööd teha, kui seda väga vaja on. Ka mina olen selles mõttes tüüpiline eesti tudeng, et käin õpingute kõrvalt poole kohaga tööl, kuid vaatamata sellele jõuan ikkagi panustada tudengkonna arengusse ning kui aega üle jääb, siis mängida piljar-dit või lugeda läbi mõni hea raamat.

oma liikmete motivatsioonil.ÜE-ga liitusin väga konkreetse eesmär-giga; leida oma valdkonnas suund, mis mind kõige enam inspireerib ning jah, ma leidsin selle. Mulle väga meeldib proovida ja katsetada ning ÜE on mulle seda enam kui rohkemgi võimaldanud. Eriti meeldib mulle meie meeskond, kes ühest küljest on väga sarnaste väärtustega, teisalt on tegemist aga niivõrd erinevate erialade esindajatega, kellest igaüks on oluline pusletükk tervikust. Tipikad üldse on väga heatahtlikud ja hoiavad ühte, seda märka-me näiteks kooli sööklas, kus üksteisele käppa visatakse või siis spordivõistlustel, kus kuvatakse välja väga selge ühine moto: “Üks kõigi ja kõik ühe eest!”

Rene Pärt: turundusjuht

Õpin TTÜs 2. kursusel logistikat ning olen üliõpilasesinduse turundusjuht. Tööle asumisel võtsin seda väljakutsena kujun-dada organisatsiooni nägu ning tutvustada laiemale üliõpilaskonnale üliõpilasesin-dust kui professionaalselt töötavat orga-nisatsiooni. Tunnen, et antud töökoht on mind aasta jooksul inimesena arendanud rohkem kui seda siia tulles ootasin. Olen turundusjuhina laiendanud oma juhtimis-kogemust, ajaplaneerimisoskust, silmarin-gi ning meeskonnatööd - oskused, mis tu-levad edasi liikudes tööturul kasuks. Minu igapäevaste ülesannete hulka kuuluvad turundusplaanide ja -materjalide loomine, projektide koordineerimine, turundusalase nõu andmine ja veebi haldamine.TTÜ on viimaste aastate jooksul tänu noortele juhtidele ning järjest tihedamale koostööle ettevõtetega saanud Eesti majan-duse mootoriks. Üheskoos ülikooliga on professionaalselt loomingulist õhkkonda tunda ka ÜE-s, kus koos ettevõtlike, ak-tiivsete ning laia silmaringi omavate ini-mestega on igapäevaselt huvitav koostööd teha. Väljaspool kooli, töökohti ning ettevõtteid hõivavad mu aja jõusaal, rattasõit ning ten-nis. Kuna graafik on erinevate tegevuste tõttu väga tihe, siis minu moto on: „trennis puhka pead, tööl ning koolis keha!“

Fotod: Marko Vilberg/TTÜ Fotoklubi

meie üLiKooL

hobi, mis on ühtlasi ka minu töö.Üliõpilasesindusest olen leidnud hulgali-selt uusi kontakte ja sõpru. Samuti tunnen, et olen saanud väga hea meeskonnatöö kogemuse. Ma naudin väljakutseid, mida esinduses töötamine on mulle pakkunud. Tunnen, et olen poole aastaga end kõvasti arendanud.ÜE-s olles on mulle selgeks saanud, et hea disaini võti ei peitu vaid tehnilistes os-kustes. Heaks disainiks on vaja ka oskust jõuda kompromissideni.

Christopher-Robin Kulbok: maskott Juuliuse projektijuht

Õpin TTÜ ehitusteaduskonnas 1. kursusel tööstus- ja tsiviilehitust. ÜE- sse tulin sü-gisel 2012 ning minu ülesandeks Juuliuse projektijuhina on kooli maskotti pidevalt pildis hoida. Hoolitsen selle eest, et Juulius jõuaks tähtsamatele üritustele: Avatud uste päevad, Teeviit, Tudengkonna sün-nipäev, lõpuaktused jm ning figureeriks ka igapäevases tudengielus. Lisaks sellele tegelen Juulius Tipikas veebi haldamisega. Olen igapäevaselt tihedas koostöös ÜE juhatuse ja teiste personaliikmetega.ÜE juures meeldib mulle kõige rohkem väga professionaalne suhtumine ning äär-miselt sõbralik kollektiiv. Oleme üks suur pere, kes teineteisest hoolib ning aitab. Siin veedetud aeg on õpetanud mulle palju uut ja kasulikku, mida saan koolivälisel töö-maastikul kasutada. ÜE-s tekkinud sõbrad ja sidemed on hindamatud.Valdava osa minu ajast võtavad ära tu-dengiorganisatsioonid ning koolitöö, kuid selle kõrvalt teen tööd ka projektijuhina ehitussektoris, mängin bändis kitarri, te-gelen modellindusega. Teen ka võimalikult palju sporti, sest terves kehas peitub terve vaim!

Töö üliõpilasesinduses pakub lisaks erialaõpingutele kogemusi ja oskusi, mis ülikooli lõppedes ja tööellu sukeldudes kasuks tulevad. Peatselt vabaneb nii mõnigi ametikoht ÜE personalis, kuhu ootame uusi liikmeid, kes soovivad panustada üliõpilaselu arengusse, võtta üle teatud valdkonna tööde koordineerimise, laiendada oma kontaktvõrgustikku ning teha koostööd muhedalt noorusliku meeskonnaga.

Kristiina Štõkova: Studioosuse peatoimetaja

Minu igapäevane töö-, õppe- ja vabaajate-gevus on kindlasti stereotüüpe lõhkuv. Eri-alast rääkides, siis õpin TTÜ-s kolmandal kursusel tsiviilehitust, spetsialiseerumise-ga ehitusmajanduse ja –juhtimisele, ning töötan ka samas valdkonnas. Olles TTÜ Tantsutüdrukute liige, siis varahommikud/õhtud veedan sageli erinevates treening-saalides. Ülejäänud aja aga pühendan ÜE-le ning Studioosuse toimetamisele.Ettevõetud kohustusi ei ole kindlasti vähe – sageli on mõttes, et ööpäevas jääb justkui paar-kolm tundi puudu – ent kõik, millega end sidunud olen, arendab mind inimesena tohutult palju. Ajakirjanduses köidab mind kirjutaja ausus, reaalainetes loogilisus ja seoste loomise võimalus ning tantsus kirg/jõud/loomingulisus.Alles üliõpilasesindusega liitudes, sai mulle selgeks, mida tähendab olla tipikas ja olen saanud osa palju räägitud tõelisest „tipika vaimust“. Lisaks õpetab antud ametikoht aega paremini planeerida, ini-mestevahelisi suhteid arendama ning meeskonnatöö tähtsust hindama.

Heidi Taperson: kujundaja

Olen IT-tudeng ja õpin TTÜ-s teist aastat informaatikat. Üliõpilasesindusega liitu-sin 2012. aasta oktoobris. Nüüdseks olen olnud peaaegu pool aastat ÜE kujundaja. Minu peamiseks ülesandeks on kujundada üliõpilasesinduse visuaali. See väljendub eelkõige trükimeedia (plakatid ja flaierid) ja veebigraafika (bännerid jms) disainimi-ses. Ma teen tihedat koostööd turundus- ja kommunikatsioonivaldkonna inimestega. Disainimine on arendanud minu loomin-gulist poolt ning on heaks tasakaaluks programmeerimisele. Seetõttu naudin oma


meie üLiKooL


Aasta parimatega tantsusammul kooliaasta lõppu

arengule;• tema teod mõjutavad positiivselt suurt hulka tudengeid;• ta on toonud üliõpilaskonnale tuntust väljaspool ülikooli (näiteks arvamus-liidrinaüliõpilaskonnale olulistes valdkonda-des, leiutiste või avastustega, ettevõt-luses jne).Eelmise konkursi parim tudeng oli Taavi Lüütsepp.

2. TTÜ Aasta Parim tudengiorgani-satsioon on tudengiühendus, mis on• eksisteerinud TTÜs 2012 aastal;• eeskujuks teistele organisatsiooni-dele oma korralduse, süsteemsuse ja tegevuste poolest;• rikastanud erinevate ettevõtmiste ja tegevustega TTÜ üliõpilaselu;• jätkusuutlik ja hoolib oma liikmetest;• toonud üliõpilaskonnale tuntust ka väljaspool ülikooli.• viimase aasta jooksul pakkunud mi-dagi uut või uuel tasemel.Eelmise konkursi parim tudengiorga-nisatsioon oli TTÜ Filmiklubi.

3. TTÜ Aasta Parim tudengitegu on tegevus, projekt, algatus või muu ettevõtmine, mis on• toimunud TTÜs 2012 aastal;• omanud üliõpilaskonnale positiivset mõju. Seda kas üliõpilastele, üliõpilas-organisatsioonidele,üliõpilaskonna arengule laiemalt või kogu ülikoolile tervikuna.• uus infokanal, teenus, trükis, koos-

Kevadballi ajalugu küündib juba aastatetagusesse perioodi, kus muru oli rohelisem ja külmad ilmad lah-kusid juba märtsikuus. Toona toimus see suurelt ja pidulikult aulas – nais-tel seljas ballikleidid, meestel šikid ülikonnad. Eelmisel aastal aga sai Kevadball omale uue kuue ja uue ni-megi – „Koolilõpu Tantsupidu“, mille formaat on nüüdsest poolpidulik ehk smart-casual. Tänavu toimub tantsu-pidu 16. mail TTÜ tudengite lemmik-paigas, Tudengimajas, algusega kell 19.00. Annan oma sõna, et esinejad on täpselt sama vinged kui eelmisel aastal!

Koolilõpu Tantsupeo eesmärk ei ole siiski vaid tipikaid tantsutada, ürituse raames jagatakse ühtlasi välja Aasta Parimate auhinnad neljas kategoorias:

1. TTÜ Aasta Parim tudeng on kee-gi, kelle kohta saab öelda, et• ta on õppinud TTÜ-s 2012 aastal;• teda võib tuua eeskujuks teistele tu-dengitele oma käitumise, suhtumise ja ka õppeedukusepoolest;• tema tegutsemine on märkimis-väärselt aidanud kaasa üliõpilaskonna

tööd ja ühtekuuluvustunnet edendav projekt, tudengiteheaolu parandav sotsiaalne algatus või hariduse kvaliteeti parendav ettevõt-mineUus kategooria alates sellest aastast.

4. TTÜ Aasta Parim tudengiüritus on miski, mille kohta saab öelda, et see• on toimunud TTÜs 2012 aastal;• on suurendanud tudengite ühtekuu-luvustunnet;• on saanud väga positiivse tagasiside osaliseks;• mõjutab tudengkonda pikemalt kui ainult ürituse toimumise ajal;• on toonud üliõpilaskonnale ja TTÜle tuntust ka väljaspool ülikooliEelmise konkursi parim tudengiüritus oli Tudengimaja avamine.TTÜ üliõpilaskonna Aasta Parimate valimisprotsess koosneb kolmest eta-pist:1. Kõikidel tipikatel on võimalik esita-da kandidaate igasse kategooriasse.2. Valimiskomisjon valib välja nomi-nendid.3. Toimub üleülikooliline hääletus no-minentide poolt.

Hääletamine ja nominentide esitamine juba käivad - seega usinalt valima, sest aega pole enam palju! Omalt poolt anname projektimees-konnaga endast kõik, et Sina, tipikas, kõnniksid suvele vastu tantsu, nalja ja muheda peoelamusega!

Greta ElvaÜrituskorraldusvaldkonna koordinaatorTTÜ Üliõ[email protected]

Foto: Riho Külaots/TTÜ Fotoklubi


tUdeNg tegUtseb

Projekt numbrites:

359 osalejat40 koosolekut414 lk tagasisidet

Põhilised ettepanekud:

*praktikakaitsmised seminariks*spikerdamise karistused karmi-maks*praktikabaas ja lõputööde baas*rohkem külalislektoreid ja ettevõtete külastusi*rohkem reaalelulisi näiteid õppetöös

Hariduse kvaliteedi töögrupid ehk HKT on TTÜ Üliõpila-sesinduse suurim haridust edendav projekt, kuhu on

kaasatud mitmed erinevad ülikooli tasandid – rektoraat, õppeosakond, õp-pejõud ja tudengid. Projekti kaks pea-mist eesmärki on hariduse kvaliteedi parendamine ning tagasisidekultuuri arendamine TTÜs. Sel õppeaastal vii-di projekt läbi kaheksas teaduskonnas ning Tartu ja Kuressaare Kolledžis.

Kuna projekt toimus ka 2011/2012 õp-peaastal, siis lisaks uute andmete ko-gumisele tegeleti sel õppeaastal ka eel-mise aasta tulemuste rakendamisega. Mitmetes teaduskondades on viidud läbi suuri muutusi, millest tasuks esile tõsta Keemia- ja materjalitehnoloogia

teaduskonna toiduainete instituudi praktikabaasi loomist, Majandustea-duskonna tüüpõpingukavade analüüsi ja muutusi, Ehitusteaduskonnas enama tähelepanu pööramist doktorantide atesteerimisele, Infotehnoloogia tea-duskonnas IABB ja IVCM õppekavade muutmist ning Mehaanikateaduskonna ulatusliku MAHB õppekava uuen-damist. Ülikooli tasandil võeti ette praktikakorraldus ja praktikajuhendid ning hetkel on käimas nende ulatuslik uuendamine ja täiendamine. Samuti loodi töögrupp töötamaks välja tervik-likku tagasisidesüsteemi ning aktiiv-selt tegeletakse ka ÕISi arendamisega. Peale nende konkreetsete muutuste on väga meeldiv näha, et üha enam on hakatud tudengeid erinevatesse hari-duse kvaliteedi parendamisega seotud tegevustesse kaasama. Tudengite mõt-teid ja arvamusi arvestatakse nii õp-pekavakomisjonides ja teaduskondade nõukogudes kui ka ülikooli nõukogus.

Hetkel võib Hariduse kvaliteedi töögruppide tööperioodi lugeda lõp-penuks. Tööd tehti palju ning kõik algas esimeeste ja aseesimeeste ot-simisega aasta algul. Sellele järgnes kahepäevane põhjalik koolitus, pärast mida algas aktiivne töö. Esimehed ja aseesimehed kogusid kontakte ning nende eesmärgiks oli koguda sel aastal kokku 350 tudengit ja kuni 10% sihtgrupist. See eesmärk sai tänu esimeeste ja aseesimeest põhjalikule tööle ka täidetud. Järgnes koosolekute periood, mille jooksul peeti 40 koos-olekut, mis kestsid kokku ~100 tundi. Koosolekutelt saadud tagasiside põhjal kirjutati raportid, mille kogumaht oli sel aastal 414 lehekülge. Veebruaris

ja märtsis edastati kõik raportid vastava teaduskonna/kolledži juhtidele. Pärast raporti edastamist toimusid arutelud, mil-le käigus anti sellele esmast tagasisidet. Väga tore oli see, et tagasiside oli val-davalt positiivne ning projekti meeskond sai palju kiidusõnu. Kõikide raportite põhjal valmis ka koondkokkuvõte, mis on kättesaadav projekti kodulehel. Koos koondkokkuvõttega edastati kõik raportid rektoraati ning aprilli algul esitati TTÜ nõukogu õppekomisjonis projekti kok-kuvõte ja tulemused. Ka õppekomisjonis suhtuti tulemustesse väga positiivselt. Meeskonna lõpuseminar toimub mai alguses ning pärast seda alustatakse juba järgmise aasta planeerimisega.

Sel õppeaastal käsitleti kõiki õppekavasid eraldi ning analüüsiti pea kõik aineid. Alustati üldistest teemadest, mille alla kuulusid praktika, lõputööd, teadustöö, õppenõustamine, õppekava tervikuna ja väljalangevus. Kui varem olid kõne all praktikajuhendid, siis nüüd toodi problee-mina esile ka praktikakaitsmised. Nimelt selgus, et esineb olukordasid, kus tudeng kaitsmist üldse ei sooritagi ning linnuke pannakse lihtsalt kirja. Samuti arvati, et hetkel kasutusel olev lahendus, kus tudeng esitab aruande kuraatorile, kelle käest liigub see üldjuhul lihtsalt arhiivi, ei ole efektiivne. Töögruppides osalenud tudengid pakkusid välja, et praktikakaits-mised võiksid olla nö seminarivormis – kokku koguneb 5-10 tudengit, kes teevad enda praktikast ülevaatliku ettekande ning arutlevad omavahel saadud praktika kasulikkuse üle ja vahetavad kogemusi. Selline lahendus hoiaks kokku kuraatori aega ning ühtlasi oleks tudengid moti-veeritud esitama põhjalikke ja korralikke aruandeid.

Kätlin TiigiHKT koordinaatorTTÜ Üliõ[email protected]

TUdENGId PArENdAvAd HArIdUSE KvALITEETI


Kui arutluse all olid õppekavad tervi-kuna, siis toodi sageli välja probleem, et tudengid ei oska õpitavat teooriat rakendada ning ei mõista ainete omavahelisi seoseid. Arvati, et teoo-riale lisaks võiks rohkem külastada ettevõtteid ning kutsuda loengutesse külalislektoreid, kes oskaks rääkida, kuidas hetkel omandatavad teadmised tulevases karjääris kasuks tulevad. Kü-lalislektoritena sooviti näha just vas-tava õppekava vilistlasi, kes räägiks, kus nemad praktikal käisid, millest lõputöö kirjutasid ja kus hetkel tööta-vad. Paraku pälvis palju tähelepanu ka spikerdamine. Antud probleem esineb kõikides osalenud teaduskondades ja kolledžites. Enim levinud meetodiks on keelatud materjalide kasutamine, kuid esineb ka tudengeid, kes saadavad eksamit sooritama sõbra. Tihti ei pööra õppejõud spikerdamisele tähelepanu ning tavaliselt ei rakendata ka karis-tusi. Kuna spikerdamine on hea tava vastane ning ühtlasi keelatud tegevu-sena kirjas ka õppekorralduseeskirjas, siis seekord sai ülikoolile esitatud ettepanek pöörata spikerdamisele roh-kem tähelepanu ning võtta kasutusele karmimad karistusmeetmed.

Hariduse kvaliteedi töögrupid kogune-vad taas järgmisel aastal, mil sihtgrup-pideks on kaugõppijad, doktorandid, välistudengid, venekeelsed tudengid ja kolledžid, kes sel aastal ei osalenud. Samal ajal analüüsivad teaduskonnad 2012/2013 õppeaasta tulemusi ning alustavad ettepanekute elluviimisega. Teaduskonnapõhised töögrupid kogu-nevad taas 2014/2015 õppeaastal, et vaadata üle vahepeal toimunud muu-datused ning koguda uut tagasisidet.

Täname kõiki osalejaid ning loodame teiega kohtuda ka järgnevatel aasta-tel! Samuti on igal tudengil võimalus kandideerida järgmiseks HKT koor-dinaatoriks või liituda meeskonnaga. Projektis osalemine annab oskusi, mis hilisemas elus kindlasti kasuks tule-vad. Loe, millise kogemuse andis pro-jektis osalemine 2012/2013 õppeaasta meeskonnaliikmetele!

Tartu Kolledži esimees Gerli Alasoo ja aseesi-mees Liisi Must:HKT projekti läbiviimine Tartu Kol-ledžis osutus esialgsest keerukamaks. Seda tõenäoliselt seetõttu, et kolledžid kaasati esmakordselt. Mida keerukam on aga ülesanne, seda suurem on ka

süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.

Kvaliteet - asja, toote, teenuse, info omadus(ed) ja täpne vastavus otstarbele, vajadustele ja nõudmistele (standard), tarbimisomaduste kogum.

Töögrupp - kaks või enam ini-mest, kes on üksteisest sõltuvad ja tegutsevad koos, et saavutada ühiseid eesmärke.

Need on Internetist leitud mõisted. Me saame ja leiame pidevalt väga palju infot, kuid me ei kohanda seda vasta-vaks enda vajadustele ja seepärast jääb minu meelest õpikogemus üpris pin-napealseks. Antud projekt andis mulle võimaluse defineerida neid mõisteid enda jaoks koos paljude arukate ja haritud inimestega, sõnastada ühiseid standardeid ja seada ühiseid eesmärke. Ühiskond - see oleme ju meie! Ometi on mul tihti tunne, et see unustatakse ära. Üks minu eesmärkidest oligi anda tudengitele mõista, et me ei ole ainult passiivsed vastuvõtjad, vaid aktiivsed osalejad, kellel on ka võimalus ja vas-tutus asju muuta, kui näeme selleks vajadust. Pidin selleks paljudest oma hirmudest üle olema ning tegema pin-gutusi, milleks poleks uskunud, et või-meline olen. Peamised õpiväljundid, mis ma antud projektiga saavutasin: tean, kust saab kontakte, oskan kaa-sata inimesi, töötada grupis, juhtida koosolekut, kuulata inimesi, koostada kokkuvõtteid ja teha ettekannet. Milli-sed on sel semestril Sinu õpiväljundid?

väljakutse ning hiljem saadav rahulolu eesmärgi täitmisest. HKT projekti Tartu Kolledžis võib kindlasti pidada õnnestunuks, sest kokkuvõttes mõist-sid üliõpilased, et nende arvamus loeb.

Projekti eestvedajatele andis HKT-ga tegelemine võimaluse suunata tuden-geid kaasa mõtlema ja arutlema hari-dusega seotud teemadel ning seejuures arendada oma sõnastus- ning väitle-misoskust. Samuti õpetas see projekt nägema õppekavasid tervikuna, mõist-ma paremini nende rolli ühiskonnas ning nendega seonduvat seadusandlust.

Kõige positiivsema emotsiooni ja tahtejõu projektiga tegeleda pakkusid tagasisidet andnud tudengid, kes mo-tiveerisid kriitilistel momentidel hea sõna ja innustunud suhtumisega. On oluline teada, et see ettevõtmine läheb korda laiemale tudengkonnale. Oluline on ka märkida, et HKT projekt on hea diskussiooni toetav tagasiside vorm, mis annab tudengkonnale võimaluse haridusküsimustes kaasa rääkida. Lõp-pude lõpuks on ju tudengile hariduse kvaliteet kõige olulisem on ning tema rakendab saadud teadmisi ühiskonna hüvanguks.

Matemaatika-loodustea-duskonna esimees Karl Erlenheim:HKT ehk Hariduse kvaliteedi töögru-pid koosnevad minu jaoks kolmest väga olulisest sõnast:

Haridus - õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilu-muste, väärtuste ja käitumisnormide

tUdeNg tegUtseb

PIITErIS OLÜMPIAAdIL tempel (julgeolekuga minnakse Vene-maal kohati absurdini – toimetaja ar-vamus). Vastasin: “V Ivangorode”. Kui lõpuks kõik asjad korda aetud, pass ta-gasi saadud ja ööbimise eest makstud, kirjutati välja kollane propusk, millega pärast valvelauast sisse-välja saab. Öö-bimine oli õnneks Peterburi mõistes soodne - 5 ööd 3500 rubla. Seejärel suundusin oma kodinatega toa poole ja mõtlesin, kellega ma nüüd koos olen, sest seda ma tädikese jutust välja ei lugenud. Koputan siis oma toa uksele - see avatakse. Tutvustan: “Hello, my name is Taavi.” Sisenedes panin tähele, et tegemist on (õnneks) minu kaaslaste-ga TTÜ-st (Mihhail ja Vladislav), kes pidid koos minuga Peterburgi tulema. Huh, pingelangus, öömaja on olemas. Pakkisin oma kohvrid lahti ja läksime õhtul linna peale jalutama.

Olümpiaad ise toimus laupäeva hom-mikul. Enne seda sai ülikooli söök-las söödud ka korralik eine. Sealne söökla oli lihtsalt super. Valik oli väga lai - saada oli nelja sorti pannkooke, kuus erinevat suppi, suur hulk praa-de ning lisaks veel joogid, salatid ja magustoidud. Mina võtsin pannkoogi singi ja juustuga, ühe juustusupi ja õunamahla. Kokku 100 rubla ringis, mis on võrreldav meie TTÜ I korpu-se söökla hindadega. Ülikooli nimi, kus võistlus toimus, oli ITMO ehk “Peterburi rahvuslik uurimisülikool informatsioonitehnoloogia, mehaanika ja optika valdkonnas.” Olümpiaad kes-tis kella 10:30-st 15:00-ni. Ise istusin ruumis umbes 14:00-ni. Lahendades oli küll selline tunne, et suurt midagi ei oska, kuid nii kipub see minuga olema paljudel võistlustel, kus tulemus tuleb hoopis vastupidine. Nii ka see-kord. TTÜ võistkond sai, nagu pärast

jõudmine. Tallinnas sain kenasti rongi peale ja Peterburis kenasti maha. Pii-rilgi läks kõik justkui õlitatult. Rongilt maha tulles leidsin kiiresti metroojaa-ma ja sain vaevata ostetud pileti. Met-rooga jõudsin ma õigesse peatusesse ja seal kenasti maha. See oli muuseas minu elu esimene metroosõit. Ka jalu-tuskäik ühikani sujus kenasti. “Naljad” said aga alguse ühikasse jõudes.

Lähen mina siis ühika valvelauas oleva turvamehe juurde ja tutvustan end: “Hello, my name is Taavi. I am here for olympiad.” Turvamees vahtis mulle totra näoga otsa ja ei teinud väljagi. Seejärel küsisin: “Gde (kontaktisiku nimi)?” “Jejo njet zdez” kõlas lühike vastus ja sisse mind ikka ei lastud. Mi-dagi proovisin ma veel rääkida, kuid tulemusele lähemale see ei viinud. Sel hetkel käis küll selline “Issand-jumal-mis-ma-siis-nüüd–teen“ tunne seest läbi. Läksin siis välja ja proovisin he-listada oma õppejõule, kes olümpiaadi Eesti poolt juhendab. Selgus teine “tore” üllatus - ma ei saanud välja he-listada, kuigi Tele2 esinduses kinnitati mulle, et probleeme ei tohiks tekkida. Kogun veel siiani hoogu, et öelda nei-le, mida ma neist arvan, kuid see sel-leks. Välja helistada niisiis ei saanud, mis seal ikka. Saatsin sõnumi, milles palusin endale kiirelt tagasi helistada. Kuna ma ei teadnud, millal minuga kontakti võetakse, siis mõtlesin, mida küll edasi teha. Midagi tarka mul teha ei olnud ning et hädaolukorras töötab aju kui koorelahutaja, mõtlesin minna uuesti turvamehega katsetama. Kõigepealt küsisin: “Võ govorite po-angliiski?” Pearaputus. Siis võtsin kokku kogu oma vene keele oskuse ja välja kukkus see umbes nii: “Menja zovut Taavi. Ja iz Tallinna. Ja zdez na olimpiadu”. Järsku turvamehe nägu selgines ja ta tuli oma putkast välja. “Aa, võ v gostinitse?” Lõpuks ometi läbimurre! Vähemasti olin ma nüüd majas sees. Sellega polnud ma aga veel sugugi pääsenud ...

Juhatab siis turvamees mind ühiselamu külalistemaja valvelauda, kus istus tore vanem proua. Ja arvake, mis? Just nii - inglise keelt mitte sõnagi. Pärast pikka epopöad õnnestus mul selgeks teha, et olen Taavi Tallinnast ja Peterburis olümpiaadi asjus. Kõige keerulisem oli see, kui ta küsis minu käest midagi Narva ja Ivangorodi kohta. Pärast pik-ka juurdlemist mõtlesin välja, et taheti teada, kus on sisse löödud minu piiri-

Eelmise aasta novembrikuus toimus TTÜ Spordihoones mehhanotehnika olümpiaadi Eesti voor. Kuna olin üks osalejatest ning mulle arusaamatutel põhjustel õnnestus mul tulla võitjaks, avanes mul ka võimalus minna märtsi lõpus koos kahe teise tudengiga Peter-buri rahvusvahelisse vooru.

Kuna ma just väga tihti välismaale ei satu, ootasin seda reisi väga. Tegin põhjalikke ettevalmistusi – soetasin paraja varuga valuutat ja piisavalt kõ-neaega ning printisin välja hulgaliselt kaarte kohalikust ümbruskonnast. Sa-muti tuulasin täiendava informatsiooni

saamiseks internetifoorumites. Nagu hiljem selgus, oli sellest kõigest väga palju abi, sest Peterburi reis kujunes mulle suuremaks seikluseks kui ehk ise oodata osanuks.

Agu Sihvka kuulsate sõnade järgi: “Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alus-tama sellest, et...” pean mina alustama sellest, kuidas kulges minu Peterburgi

tUdeNg tegUtseb


Taavi SimsonStudioosuse reporterTTÜ Üliõplasesindus [email protected]

seda kõike üsna mõistliku hinnaga, näiteks mul läks üks pannkook singi ja seentega koos salati ja tassi teega maksma 116 rublat.

Esmaspäeva hommikul käisin veel korra väljas jalutamas. Seekord tegin lihtsalt väikse tiiru ühika ümbruses. Kuna ideed, mida teha, olid otsa saa-nud ning ametlikku kultuuriprogram-mi polnud, siis otsustasin ma peale veidikest värske õhu hingamist tulla tagasi Tallinnasse. Otsus sündis raske südamega, sest ametliku lõpuni oli tegelikult jäänud veel kaks päeva, kuid kuna ma endale tegevust leida ei suut-nud (põhiliselt kohaliku keele mitteos-kamise tõttu) ja kodus ootas mind suur kuhi kodutöid, võtsin ma oma kolm kompsu ja seadsin sammud raudteejaa-ma poole. Võib-olla polnudki see otsus nii kehv, sest raudteejaama jõudes algas selline lumetuisk, mille sarnast pole ma veel enne aprillis näinud.

Rongijaamas pandi mu närvid veel korraks proovile. Lähen mina plat-vormi äärde, kus peaks olema rong, kuid mida pole, seda pole. Ka teiste perroonide ääres polnud Tallinna rongi märgata. Mõtlesin juba, kas rongi ei tu-legi. Õnneks ootas sama rongi veel üks Eestlane, kes oskas vene keelt minust märksa paremini. Ta selgitas mulle, et rong jääb veidi hiljaks. Nii oligi - rong hilines vaksalisse üle tunni aja. Nüüd oli minu mureks see, kas saan ka rongi peale, sest pilet oli mul tegelikult kol-mapäevaks, mitte esmaspäevaks. Sain küll, kuid see tähendas ajutiselt uue pi-leti ostmist. Täiesti rahu sain ma alles siis, kui ka piiriületusega kõik korras oli ning olin kindlalt siinpool Narvat. Tagasisõit kulges üsna vaikselt, sest peale minu oli vagunis veel vaid neli inimest. Mõnel päeval vist lihtsalt ei ole sellist reisjate tulva.

Hea meelega oleksin kirjutanud kor-dades pikema loo, kuid kahjuks on leheruum piiratud. Kui on küsimusi või kommentaare antud artikli kohta, võib mulle julgelt kirjutada.

et Peterburg on üldiselt kallim linn kui Tallinn, on Subway seal pea kaks korda odavam. Näiteks 15 cm pikkune täidisega võileib maksab seal 53 rubla (ca 1,25€). Söögikohad olid minu jaoks üldse tänuväärsed kohad, kuna seal sai praktiseerida vene keelt. Kui ma jäin kusagil hätta, siis näidati lihtsalt näpuga ja sain ikkagi aru, millest jutt. Üldiselt olid teenindajd selles mõttes arusaajad inimesed.

Subway-st jalutasin siis edasi Senati väljakule ja Ermitaaži juurde. Mõtlesin pikalt, kas minna Ermitaaži sisse või mitte, kuid arvestades seda, et pilet maksab turistile 300 rubla ja järjekord ulatus uksest pea 50 meetrit välja ning koosnes mõnesajast inimesest, otsusta-sin ma loobuda, kuigi vaatamist oleks seal sees kindlasti palju. Kuna aga oli tahtmine mõnda kultuuriobjekti siiski ka lähemalt vaadata, jalutasin ma Iisa-ku kiriku juurde. Tegemist on arvata-vasti Peterburi tuntuima kirikuga ning kõik kooliõpilased on vähemasti selle pilti näinud. Ka Iisaku kiriku külasta-mine ei ole odav. Seesmine muuseum maksab 250 rubla ja tornis käimine 150 rubla. Otsustasin raske südamega 150 rubla loovutada ja tornis ära käia. Ma ütleks, et see oli väärt investeering. Tornist avaneb suurepärane vaade Pe-terburi linnale. Tegin ka mõned fotod, kuid kahjuks ei olnud pildistamise ajal ilm päikeseline. Pärast Iisaku kiriku külastust läksin korraks tagasi ühi-kasse, et veidi jalga puhata ning veidi kosunud, suundusin uuesti linna poole. Seekord läksin lähemalt uudistama Petropavlovski kindlust, kuigi sisse sel kellaajal enam ei lastud. Seega sain kõik “kohustuslikud” kohad Peterburis põhimõtteliselt ära nähtud. Ainult “Aurora” ununes seiklemise ajal täiesti ära.

Õhtul, pimeduse saabudes, käisin enne ühikasse jõudmist ära ka selli-ses söögikohas, nagu “Tšainaja”, mis asus“Petrogradskaja” metroojaama sissepääsu kõrval. Seal saab väga häid, maitsvaid ja suuri pannkooke ning

selgus, III koha ja mul õnnestus jälle, ei tea küll, kuidas, olla tiimi parim. Pärast olümpiaadi läksime ühikasse, vahetasime riided ning suundusime natukeseks ajaks linna peale jalutama. Kell 17 olin aga juba tagasi ning tegin (väga hilise) lõunauinaku. Olümpiaad oli minust rohkem välja võtnud kui oleksin osanud arvata. Õhtul ärgates selgus veel üks “tore” üllatus. Tuldi ütlema, et kultuuriprogramm jääb ära, nii et vaadaku me ise, mida teeme. No kena-kena, kultuur ja muuseumid on tavaliselt pool Venemaa reisist. Aga mis seal siis ikka, tuli taas ise midagi leiutada.

Niisiis seadsingi pühapäeva hommikul ärgates sammud linna poole. Sõitsin metrooga Nevski prospekti äärde ja jalutasin edasi. Juba metroo ise on Peterburis üks paras vaatamisväärsus. Tegemist on suurima keskmise süga-vusega metrooga maailmas. Samuti on Peterburi metroo ka arhitektuuriliselt väga ilus. Pea igas jaamas võib näha marmorit, graniiti ja kroonlühtreid. Kui on soov näha tõeliselt ilusat jaama, tasub külastada metroojaama “Puškinskaja” mis asub Vitebski raud-teejaama läheduses.

Oma jalutuskäigul külastasin kõige-pealt raamatukauplust “Dom knigi” mis asus Singeri vabriku maja esi-mesel korrusel. Selles, kas seal majas ka reaalselt mingi vabrik on eksistee-rinud, ma kahtlen. Võib-olla ainult peakorter. Sealt edasi viisid sammud mind Senati väljaku äärde, kuid enne seda põikasin ma sisse ka Subway-sse, mida külastasin esimest korda elus. Käisin seal lihtsalt huvi pärast ja kõht oli ka ausalt öeldes natuke hele. Või-leivad on seal päris head ja mis kõige tähtsam, soodsad. Vaatamata sellele,


tUdeNg tegUtseb

esmaspäev

teisipäev

kolmapäev

neljapäev

reede

laupäev

pühapäev

21

43

17

6

5

1

1 431

129

8516 1

12

3031

2 232

2 024

2 526

2728

2

Kell 19:00 – Tipikate Rattam

atkaklubi õhtune rattasõit

TTÜ Robotiklubi sünnipäev

Tallinna Tudengite Kevadpäevade avaparaad

Kell 16.00 tähtaeg üliõpilaskonna juhatusse kandideerim

iseks

Kell 21.00 TipikasTV uudiste otse-eeter






Kell 22.00 Pidu TTÜ

Tudengimajas: SESS IM

ES

Kell 19.00 Tehnikaülikooli A

kadeemilise M

eeskoori kevadkontsert Estonia kontserdisaalis

Kell 19.00 Tehnikaülikooli A

kadeemilise M

eeskoori kevadkontsert Estonia kontserdisaalis

Kell 18.00 Am

eerika keskuse

Ruum VII-226. Tasuta!



Kell 16:00 toimub ETÜ

N-i

betoonivõistluse "Otsim

e betoonitalenti" katsetam

ine.

Kell 18.00 esinduskogu koosolek, TTÜ

üliõpilaskonna juhatuse valim

ised


atkaklubi õhtune rattasõi

Kell 16.00 seminar „“Strategies

for successful academic

comm

unication. Writing CVs,

personal statements, grant

applications and conducting interview

s.” Dana Kaufm

an U

SAst.

Kell 19.00 Koolilõpu tantsupidu Tudengim

ajas

Tipikad SEB Maijooksul

Kell 16.00 Start-up üritus TEA

M-U

P, Tudengimajas

Kell 16.00 IT 7-võistlus TTÜ

campuses.

Kell 18.00 Am

eerika keskuse

Submarine“ 1968. Ruum

VII-226. Tasuta!



Kell 18.00 Ühikatevaheline

võistluspäev Tipikad Tudengijooksul

Tudengite Kevadpäevade Beer Pongi võistlus Pööningul

Kell 21.00 Tudengite Kevadpäevade A

fterparty, esineb The Tuberkoloited, Tudengim

ajas

1 0

2 9

171 8

1 9

Foto: Marko Viilberg

ev

v

v

ev

eede

ev

v

21

43

5Kell 19:00 – Tipikate

TTÜ Robotiklubi sünnipäev


tUdeNg tegUtseb

KAE Kool on eestikeelne tasuta e-õppe keskkond aadressil kae.edu.ee, kus on hetkel 118 õppevideot ja

100 interaktiivset harjutust põhikooli matemaatika teemadel, mis annavad lahendajale tagasisidet, mõõdavad tema oskust, pakuvad vihjeid ning soovitavad lahendamiseks järgmisi harjutusi. Seal on ka õpetaja ja lapse-vanema vaade, kus saab jälgida, kuidas lapsel läheb. Lisaks põhikooli mate-maatikale leiab sealt viiteid üle 640 Khan Academy õppevideole keemia, füüsika, matemaatika ja bioloogia tee-madel, mida saab vaadata eestikeelsete subtiitritega. Khan Academy on eesti-keelse õppekeskkonna loomisel olnud suureks eeskujuks.

KAE Kooli nägemus on, et igaüks peab saama õppida seda, mida ise tahab ja millal tahab, omas tempos, tõhusalt ja tasuta. Internetist võib leida väga palju inglisekeelseid õppimise võimalusi. Meil on ees palju tööd, kui tahame pakkuda sarnaseid võimalusi ka eesti keeles. KAE Kool ei ole mõel-dud ainult matemaatika jaoks. See on potentsiaalne kodu kõigi kooliainete kaasaegsetele e-õppe materjalidele, ning miks mitte ka kõrg- ja kutsehari-duse ainetele ning erinevatele koolitus-teemadele. Kuid selleks vajame me abi.

Me ei küsi õppijatelt tasu, sest see oleks veel üks liigne tõke õppija ligi-pääsul haridusele. Seda enam, et kasu tema õppimisest saab kogu ühiskond, mitte ainult õppija. Siit ka meie ärimu-del – pakume oma teenust kõigile ja otsime vastutasuks toetust riigilt ja ka-sutajatelt, kes soovivad meid toetada ja saavad raha annetamist endale lubada.KAE Kool leiab kasutust üheltpoolt iseõppijate seas, teisalt aga saavad seda kasutada ka õpetajad nö tunni ümberpööramiseks. Kui tavaliselt kulub tunni aeg õpetaja kuulamisele, mahakirjutamisele ja vihikus ülesan-nete lahendamisele, siis KAE Kooliga saab anda need ülesanded kodutööks – vaadata kodus videosid ja läbida

KAE KOOL – UUS võIMALUS TASUTA õPPIdA

ja ehitada uusi teadmisi alusele, mida õpetaja ise hindab tasemele “2“, “3“ või “4“.

Kas KAE Kool suudab pakkuda ees-tikeelsele õppijaskonnale seda, mida Khan Academy pakub inglisekeelsele? See sõltub eelkõige eestlastest, kes jul-gevad jagada oma teadmisi õppevideo vahendusel. Küsimus ei ole oskuses, vaid pigem julguses. Õppevideote loomine on asi, millega saab tänapäe-val hakkama igaüks. See nõuab vaid tavalist arvutit, mikrofoni ja pealehak-kamist. Arvutiekraanil toimuvat on võimalik mõne klikiga salvestada ja Youtube'i üles riputada.

Otsime meie meeskonda inimesi, kes julgevad oma õpetusi avalikult ja ta-suta Internetis jagada, jõuda tuhandete õpilasteni ja aidata õpetajatel teha oma tunnid huvitavamaks. Korraldasime selleks ka konkursi, esitamaks oma lühikese ja vabalt valitud teemal tehtud õppevideo aadressil kae.edu.ee/kon-kurss. Samal lehel saab 6 minutiga sel-geks, kuidas käib video salvestamine.

Video autoritega, kes oskavad ennast huvitavalt ja arusaadavalt väljendada, võtame ühendust, pakume õppevideote loomisel igakülgset tuge ja tasu (sõl-tuvalt meile tehtavate annetuste suu-rusest), avaldame videod KAE Kooli lehel ja Youtube'i kanalis ning aitame viia videod vaatajateni. Konkurss on küll läbi, kuid ootame videote autoreid edaspidigi ja loodame väga tudengite ettevõtlikkusele ja sellele, et Internett täituks nende videotega!

Võtke julgus kokku ja tehke suur teene endale, õpilastele, õpeta-jatele ja kogu Eestile.

harjutusi. See küll arendab vähem kir-jutamisoskust ja mälu, kuid võimaldab omandada teadmisi ja oskuseid omas tempos ja nii kaua, kuni selgeks saab, mitte seni, kuni tunni kell heliseb. Üht-lasi võimaldab see õpetajal pühendada märksa enam väärtuslikku tunni aega personaalsele tegelemisele õpilastega, diferentseerivale õpetamisele ja ak-tiivõppe võtete kasutamisele. Näiteks võib tunnis mängida börsituru simulat-siooni või sõnademängu ja panna see-läbi õpilasi võimalikult palju kasutama oma loovust ja sotsiaalseid oskuseid. Suur kasu peitub ka selles, et õpetaja ei pea enam raiskama tunni ega enda aega kontrolltööde peale. Selle asemel vaatab ta KAE Koolis ülevaadet oma õpilaste sooritustest ja saab tunnis kohe nendega tegeleda, kes mingi üles-andega hädas on.Selline õpetamise mudel on USA koo-lides ennast tõestanud Khan Academy näitel. Esimene sellistest koolidest, Palo Alto piirkonnakool kasutas Khan Academy’t matemaatika õpetamisel ühe õppeaasta vältel ainsa vahendina

kahe viienda ja kahe seitsmenda klas-siga. Tulemusena selgus kaks olulist aspekti – esiteks hakkas õpilastele matemaatika meeldima, nende õppe-tulemused paranesid ning paljud õpila-sed jõudsid programmist ette. Teiseks, need õpilased, kes pühendasid mingile teemale rohkem aega ja tundusid al-guses mahajääjatena, kihutasid teistes teemades kõigist ette pärast seda, kui olid selle teema endale põhjalikult selgeks teinud. See paneb kahtlema kõiksugustes hinnangutes, mida lastele antakse, nagu „aeglane õppija“ või „rumal laps“ ja näitab veel kord, kui kahjulik on minna teemadega edasi

Robert PeetsaluMTÜ KAE Kool juhatajakae.edu.eewww.youtube.com/user/kaevideodwww.facebook.com/videokool

Startup Garage Eesmärk on saada üheksanda nädala lõpuks selgeks, kas idee on hea ja müüb või tuleks asuda saadud teadmis-tega otsima uut ideed.

Summer of Startups`is on teemad jaotatud blokkidesse, kus kogenud tehnoloogia-ettevõtjatest külalised räägivad rahastusvõimalustest, äriar-endusest ja laienemisest ning paljust muust. Seda suve iseloomustab kind-lasti väga järsk õppimiskõver ja poten-tsiaal midagi suurt alustada.

Üheksa nädala jooksul on võimalik palju ära teha ja õppida - tugevamad meeskonnad jätkavad sügisel aren-emist, et saada kasumit tootvateks ette-võteteks.

Viimase kahe aastaga on programmi vilistlastest välja kasvanud mitu glo-baalse ambitsiooniga startup'i, mille tiimides on suuresti TTÜ tudengid - nende hulgas GateMe ööklubitarkvara, FlickDiet'i DNA-põhised toitumiska-vad, BiKeep ja teised. Kõik vilistlased on suvest midagi õppinud ning need, kelle idee suve lõpuks teoks pole saa-nud, on kindlasti kogemuste võrra rik-kamad, alustanud uut starti oluliselt targemana ning osanud hilisemate pro-jektide puhul paljusid vigu vältida.

Parim päev alustamiseks oli eile, seega oleks mõistlik oleks juba täna kandi-deerida: www.startupgarage.eu Isegi, kui sul on suur soov, kuid puudub jul-gus seda teha, siis kandideeri program-mi – meie tiim on sinu globaalse ette-võtte esimestel sammudel sulle toeks ja julgustuseks kõrval!

Suvi on reeglina praktika- ja töökogemuste saamise aeg, kuid paljud tudengid ütlevad sügisel, et midagi olulist nad

suvel ei õppinudki.

Summer of Startups annab võimaluse õppida läbi reaalse äriidee käivitamise erinevaid oskusi, alates meeskonna loomisest ja motiveerimisest kuni müügi ja parimate strateegiliste otsuste ja ärimudelite väljatöötamiseni. Samal ajal pakutakse osalejatele ka toetavat keskkonda, kogemustega mentoreid ja äri käima tõmbamiseks vajalikke koo-litusi oma ala professionaalide toel.

Tänavu kolmandat korda TTÜ-s to-imuv suvine ettevõtlusprogramm an-nab tudengitele oskused ja teadmised, et käivitada oma startup või vähen-dada oluliselt selle ebaõnnestumise riski. Programmi oodatakse osalema tehnoloogial põhinevaid äriideid ja meeskondi, kellel on suur soov õppida ja asju ära teha.

Summer of Startups erineb teistest ettevõtlusprogrammidest seetõttu, et fookus on startup'i käivitamisel ja selle nimel tehakse igapäevaselt tööd. Meie vilistlased on SoS-i tugeva plus-sina toonud välja üksteise abistamise ja toetamise. Me ei räägi ettevõtjaks olemise plussidest ja miinustest ning ei keskendu vaid motivatsioonikoolitu-stele, vaid suuname energia klientidega suhtlemisse ning toote-ja äriarendusse, et arengut maksimaalselt kiirendada.


SUMMEr OF STArTUPS - SUUrIMA õPPIMISKõvErAGA SUvI

tUdeNg tegUtseb

TTÜ-sse õppima tuleva üliõpilasega.Seni on igale välisriigist tulevale tudengile võimaldatud oma isiklikku tuutorit, kes abistab neid juba enne Eestisse saabumist, et võõramaalane külmast ilmast, mulgipudrust ja viinast kohe kultuurišokki ei saaks. Teisisõnu – selgitatakse TTÜ õppekorraldust, aidatakse vajalike dokumentide vor-mistamisega ja vastatakse üldistele Eesti elu puudutavatele muredele ja rõõmudele. Enim küsimusi tekitavadki tavaliselt ID-kaardi tegemise protsess, ainetele registreerumine, ühistransport ja Eesti telefoninumbri kasutamine. Muidugi ollakse õhinal huvitatud ka sellest, kuhu Maarjamaal reisida, kus on parimad peokohad ja miks ei ole soovitatav Lätti minna.Lisaks ametlikule ja akadeemilise poo-lele pakub International Club kuhjaga meelelahutust ja emotsioone. Vaba aja

tUdeNg tegUtseb


ära hakkasid kukkuma, meenus välis-tudengitele, et siinsamas nende kõrval on kõige lahedamad, entusiastlikumad ja rõõmsameelsemad tipikad üldse. Need non-stone-face eestlased vea-vadki ESN TUT International Clubì.

ESN TUT International Club on rah-vusvaheline vabatahtlikkusel põhinev tudengiorganisatsioon, mis tegutseb põhimõttel „students helping students.“ Selle eesmärk on pakkuda TTÜ-sse õppima asuvale välisriigi üliõpilasele kohalikku tuge tuutorluse süsteemi kaudu. International Clubìle pani juba 2003. aastal aluse grupp aktiivseid tudengeid TTÜ Üliõpilasesindusest. Aastal 2009 liituti rahvusvahelise or-ganisatsiooniga ESN ning tänaseks on mõnest liikmest välja kasvanud inter-natsionaalne perekond, kus on pea 70 liiget, kes tegelevad aktiivselt kuni 500

Kord mitte väga ennemuistsel semest-ril otsustanud grupp välistudengeid eestlaste „kivinägusust“ testida. Osavalt maskeerudes olid nad endile otsaette kollased naerunäod kleepinud ja jäänud ootama rõõmsat, avatud ja suhtlemisaldis eestlast, keda seni oldi reede öösiti Tallinna pubide ja klubide läheduses tihti nähtud. Kahjuks ei olnud reede öö, vaid hall esmaspäeva hommik ning ükski põliseestlasest tipikas polnud valmis välistudengit märkama, veel vähem kõnetama, vaid jätkanud oma morbiidset teekonda söökla suunas. Kuid siis, kui kollased kleebitud naerunäod juba otsa eest

KUIdAS non-stone-face EESTLASEd ESN TUT INTErNATIONAL CLUbÌ vEAvAdJörgen MartinReporterTTÜ Üliõ[email protected]

tUdeNg tegUtseb


otsustanud valida just selle täpi gloo-busel, kuhu järgnevaks semestriks, aastaks või kogu õppeperioodiks oma kodu rajada? Väga paljud välistudengid tunnistasid ausalt, et valisid Eesti just seepärast, et oleme nende jaoks eksoo-tiline maa, seda eriti Lõuna-Euroopast pärit tudengite jaoks, kellele Eesti, Euroopa ääremaa, oma karmi kliima ja loodusega võib tunduda kui tegevus-paik filmist „Lord of the Rings“. Tegelikkuses suureneb järjest nende tudengite hulk, kes saabuvad siia juba sõbra soovitusel – Eestis ja TTÜ-s on olemas kõik vajaminev – vägev mee-lelahutus ja suurepärane haridus. Seda suuresti ka tänu International Clubiì tegevusele, millest enamik juba enne Eestisse ja TTÜ-sse saabumist kuul-nud on, mistõttu ollakse oma valikus kindlamad, sest siin ei jää nad kunagi vastamata küsimustega ega sure ka igavuse kätte. Tihti panevadki välis-maalasi imestama meie jaoks väikesed asjad – kiirus, abivalmidus, efektiivsus probleemide ja igapäeva asjaajamiste lahendamisel. Ärge muretsege, lugejad - loomulikult on välismaalaste seas

sisustamiseks korraldatakse väga palju erinevaid kultuuriüritusi (näiteks Eesti õhtu, International Night), kohalike firmade külastusi ja vägevaid pidusid nii varaste hommikutundideni, et mõni enne magamaminekut juba hommikust süüa jõuab. Ühiste ettevõtmiste läbi on klubi liikmed ja rahvusvahelised üliõpilased tihti väga lähedaseks saa-nud ja teevad seetõttu palju koos ka mitteametlike ürituste raames. Sellest annab tunnistust asjaolu, et järjest enam tullakse Eestisse hiljemgi külla ning otsitakse üles International Clubì liikmed, kellega tingimata taas kokku tahetakse saada. Nii luuakse eeldused soojaks ja pikaajaliseks sõprussuhteks. Oma klubi liikmetele organiseeritak-se veel ka motivatsiooniüritusi, kus käiakse üheskoos näiteks grillimas, laser-tagì mängimas ja veedetakse muidu koos mõnusalt aega kas kontoris või kuskil hubases lounge is.

Enamikule meist tundub Eesti eri-nevatel põhjustel lahe koht olevat. Loodetavasti. Miks on aga mitmed sajad üliõpilased üle kogu maailma

kiidetud ka meie e-riik.

Klubil endal on aga üks suur mure. Nimelt eeldab järjest suurenev välis-tudengite hulk, et liikmete arv peaks taseme hoidmiseks proportsioonis kas-vama. Seega on International Clubì perre alati oodatud uued inimesed, kes võetakse vastu sooja südame ja hea meelega . 8-ndal mail toimub selle jaoks ruumis I-227/228 kell 13.30-18.30 infopäev, kus kõik huvilised saavad tutvuda klubi tegevusega, kell 19.00 jätkub Afterparty juba Pööningul ning 15-ndal mail kell 16.00 toimub sama-des ruumides välistuutorite koolitus. International Clubì liikmeks saamine on iseenesest äärmiselt lihtne, tuleb lihtsalt kodukal ankeet täita: ic.tipikas.ee.

PS! Tegelikult tunnistatakse semestri jooksul, et eestlased on vaatamata esialgsele külmusele väga soojad ja lojaalsed inimesed.

tUdeNg tegUtseb


From 11th –14th April 2013, I participated in the Emerald For-est Simulation, which was a part of the Business to Business Marketing course at the Tallinn University of Technology.

What was this simulation about?A hundred students, divided into 20 teams, spent four intensive days with the aim to win the competition to manage a hotel successfully.All teams were assigned as a new management team to manage a ho-tel and to keep it commercially and fi nancially healthy. Each team had to invent a new name, slogan, and strategy. There were two competi-tions: one in creativity and another one in profi tability. It started with a kick-off meeting, where the coaches provided us with some general information about the simulation game and the team com-position was announced.

task. Some were really creative: they played guitar and sang a song, some imitated sport activities like hiking and jogging, and others gave a presentation or showed a video.At the end of the day, it was time for the award ceremony: the winner of the competition was announced. As a result of our great teamwork, my team won the competition in creativity and we were on the sec-ond place in profi tability. That was incredible!We have learned that good team management, task allocation, and time management are crucial to succeed. This simulation helped us to enhance our management skills, such as strategic thinking and plan-ning, presentation and communi-cation, and problem solving. We developed our knowledge about marketing, public relations, and fi nances as well as our language skills as the whole simulation was held in English.Although this simulation was re-ally intensive and sometimes chal-lenging, it was also a lot of fun. I am glad that I had the possibility to participate in this simulation!

During the four days of the simula-tion, the teams had to make diff er-ent managerial decisions, for exam-ple, making pricing decisions. In terms of promotional purposes, we were very active in social media: we created our own webpage and a Facebook page and were engaged in a lot of marketing activities.The fi rst day was a day of creativ-ity. We had to prepare a trade fair, where we had a chance to present ourselves as the new management team and get to know our competi-tors. On the second day we worked on fi nancial calculations. During the third day we had to deal with management decisions. We had to react to a situation that two of our hotel guests suff ered from food poi-soning. We prepared press releases on our Facebook page and our own website and solved this problem in a serious way.The last day was the highlight. Ev-ery group had the last chance to promote and present their hotel to the outside world. This event was called the “3 minutes of fame” and we had to show our creativity again. It was very interesting to see how diff erently each team solved this

Jennifer ZinkeErasmus student at TUT

My ExPErIENCE IN THE EMErALdFOrEST SIMULATION

teadUs

Esimesest H7N9 linnugripi juhtumitest inimesel teatas Hiina 31. märtsil. Shanghai piikonnast levima hakanud

uue Orthomyxoviridae sugukonda kuuluva A-gripiviiruse tüve levik on kiirelt hoogu ja tähelepanu kogunud. Erinevate serotüüpide lühend (nagu N7H9) tulenevad viiruse antigeenide hemoglutiniin (HA) ja, neuromini-daas (NA) subtüüpide kombinatsioon-ist. Erinevaid subtüüpe on kümneid ja need on suuremal-vähemal moel liigispetsiifilised. Maailma Terviseor-ganisatsioon, Euroopa haiguste enne-tamise keskus ja Hiina tervisekaitse-teenistusega tegelevad nakkusallika ja viiruse levikutee väljaselgitamisega. USA nakkushaiguste keskusele on saa-detud kultuur ja on alustatud vaksiini väljatöötamisega. Huvitav fakt on see, et linnugripi vastu toodetakse suurema-huliselt munades. Kui raskeneb linnu-kasvatus, väheneb ka vaksiini toodang.

A-gripiviiruse pärisperemeesteks on veelinnud: pardid, kajakad, haned, lui-ged jne, mis põhjustavad lindudel sool-enakkuseid ja levivad väljaheidetega. Viirus on harjunud peremehe kõrgema kehatemperatuuriga ja replikatsion-imehhanism „inimeselt-inimesele“ ülekandmust pole siiani kinnitatud ja selle alusel ka Maailma Terviseorgan-isatsioon teatanud, et pandeemiat pole tarvis karta. Hiina tervisekaitseteenin-dus kahtlustab alternatiivset nakkuse levimise teed, sest umbes pooltel na-katanutest pole omanud kokkupuudet lindudega. Hiina põllumajandusamet teavitas H7N9 tüve leidmist ühe Shang-hai turuplatsi tuvi proovist. Arvestades tuvide levikut suurlinnades võib nende kaudu levimine problemaatiliseks osu-tuda.

Uurimist on raskendanud asjalu, et selle HA stuktuuri tõttu on ta lindudele vähepatogeenne. Seevastu inimjuh-tumite puhul on haigus raskemate sümptomitega ja paljud patsiendid on

tulnud hospitaliseerida. Viiruse peit-eaeg on umbes viis – seitse päeva. Sümptomiteks on kõrge palavik ja raske kopsupõletik. Esmaavaldumisest raske seisundisse jõudmine võtab ai-nult umbes ühe päeva. Esinenud on ka leebete sümpomitega juhtumeid. Uute juhtumite lisandumisel see protsent muutub, aga hetkeseisuga on surevus 20%.

Raskelt patogeensete linnugripiviiruste (highly pathogenic avian influenza) moodustamine toimub muutusega HA valgu protsessimises HA1 ja HA2 valkudeks. Madala patogeensusega tüvedel toimub see rakuväliselt näi-teks sooleepiteeli või hingamisepiteel proteaaside poolt. Mõne aminohap-pelised muudatused HA valgus (H5 ja H7 viirustel) võimaldavad neil valgu valmimist rakusiseste proteaaside poolt. Niimoodi on võimaldav viirusel põhjustada süsteemseid infektsioone.

RNA viirused on juba RNA-st sõl-tuvat RNA polümeraasi „lohakuse“ tõttu mitu suurusastet kiirema mu-tatsioonisagedusega. Gripiviiruste kiire mutageneesi tagab omadus oma RNA genoome ümbersorteerida kui üks rakk on nakatunud mitme erineva tüvega. Sellised küll üsna harvajuh-tuvad „paki segunemised“ (antigenic shifts) on põhjus, miks iga-aastaselt tuleb „ette ennustada“ uue tüve vaksi-ini, mille tootmine ja kvaliteedikontroll võtab umbes kuus kuud. Üheksal juhul kümnest on see ka siiani täppi läinud. Lindudel on teada oluliselt enam HA ja NA variante ning nende “segunemisel” inimesele omaste tüvedega võivad moodustuvad uued pandeemsed tüved, mis võivad inimesele adapteeruda ja levima hakata.

Siiani on H5N1 linnugripiviirus kõige patogeensem gripiviirus, mida on ku-nagi nähtud - ainult H1N1 Hispaania gripi patogeensus on ligikaudu sama. Katsed H5N1 viirusega on näidanud, et oleme globaalsest pandeemiast viie kuni üheksa mutatsiooni kaugusel. See Ameerika Ühendriikide ja Hollandi vi-roloogide poolt läbi viidud uurimistöö tekitas diskussiooni teadusmaastikul ja avalikus meedias. Kas riskime sellega, et selline viirus kuidagi laborist välja levib või valedesse kätesse satub? Sa-mas kui eeldada, et sellise tüve tekkim-ine on vaid aja küsimus, siis miks mitte valmistuda?

Linnugripi H7N9 genoom on juba sekveneeritud ja esialgsed tulmused näitavad kõrget mutatsioonisagedust, mis teeb tüve virulentsemaks. Epide-mioloogiline modelleerimine näitab, et karantiini ja profülektikaga saab epideemia peatada. Tegustema peaks vähem kui 3 nädala jooksul pärast es-imese inimselt-inimesele leviva viiruse tekkimist; profülaktikat tuleb rakenda-da hiljemalt 2 päeva jooksul igas hai-guskoldes. See on mõeldav Euroopas ja Ameerikas, kuid mitte suures osas Aasias ja Aafrikas.

Hiljutine ”seagripi” epideemia tekitas kõvasti rohkem lärmi, kui tegelikult ohtu oli, tavaliste gripitüvede aastase suremusega see ei suuda konkureerida. Ka H7N9 linnugripi puhul võib tähe-lepanu osutuda ebaproportsionaaseks. Niikaua kuni see ei rekombineeru in-imestele omaste tüvedega ja inimeselt-inimesele levikut ei toimu, on tegemist linnuviirusega, mis on võimeline na-katama inimest, kes jääb tupik-pereme-heks. Tüvi on tundlik NA inhibeerivate kemopreparaatide vastu nagu oseltami-vir ja zanamivir.

LINNUGrIPITÜvI H7N9Peeter LaasReporterTTÜ Üliõ[email protected]


My ExPErIENCE IN THE EMErALdFOrEST SIMULATION

MESOLIITILISE TErvISE OTSINGUILarvamUs


Kui inimpopulatsioonid üle maailma umbes 10 000 aas-tat tagasi taimekultuurist olenemata maaviljelusega

tegelema hakkasid, ilmnes kõikjal ühi-ne trend: inimeste pikkus vähenes ja tervis halvenes. Alles hiljaaegu, seoses tööstusrevolutsiooniga, hakkas inime-ne taas oma normaalset kehakasvu saavutama.

Kõik, kes on käinud Vabaõhumuuseu-mis või näinud vana talumööblit, tea-vad tõenäoliselt, et meie esivanemad olid tunduvalt lühemad kui meie. 18. sajandi keskmine eesti talumees oli kõigest ca 160 cm pikkune. Erinevalt levinud eksiarvamusest ei tulenenud lühike kehakasv mitte raskest tööst, vaid pigem kesisest dieedist. Sellest annab tunnistust mõisnike keskmine kehapikkus, kes parema toidu peal olles, olid ka tunduvalt pikemad. Siiski saavutasid väga vähesed keskaja või uusaja inimesed varase neoliitikumi inimestega võrreldava pikkuse, mis oli sarnane tänapäeva inimeste omale. Tänapäevaks on inimeste keskmine pikkus saavutanud Homo sapiensile omased mõõtmed, kuid hoopis kehvem lugu on tervisega. Keskaegsed epideemiad nagu Yersina pestise poolt põhjustatud muhkkatk või rõuged on arenenud maades asendunud uute epideemiatega – vähi ja südame-veresoonkonna haigustega. Kolmas maailm on jäänud selles osas paljuski

mesoliitikumi inimeste keskmine eluiga oli meie mõistes naeruväärselt lühike – ca 30 eluaastat. Neoliitikumis see pisut tõusis, kuid jäi siiski kaugelt alla 40 aasta. On aga ekslik arvata, et tolleaegne inimene elas harva vane-maks kui 30 aastat. Lühike keskmine eluiga tulenes suurest imikute suremu-sest – paljud lapsed ei näinud isegi oma esimese eluaasta täitumist. Võibolla sellest tulenebki tänapäevani säilinud komme tähistada lastel kuni aastaseks saamiseni igal kuul sünnipäeva. Kui aga mesoliitikumiaegne laps elas õnneliku juhuse läbi 15-aastaseks, võis ta tulevikku vaadata lootusrikka pilguga – ees ootasid pikad tervisest pakatavad aastad. Uurides kiviaegsete skelettide kunagiste omanike surma põhjuseid, siis pea eranditult on nen-deks traumad või õnnetusjuhtumid. Ma kahtlen, et mõni arheoloog on kunagi näinud 15 000-aastast skelet-ti, mille surma põhjuseks oli vähk, infarkt või mõni neurodegeneratiivne haigus. Muidugi, ei saa salata, sama harv surma põhjus oli ka vanadus. Meditsiin ei koosnenud tollel ajal siiski ainult pahade vaimude väljaajamisest – paljudel skelettidel on näha traumade ja luumurdude jälgi, mis on täielikult paranenud. See tähendab, et vigastatud indiviidi eest kanti oskuslikult hoolt ning ta elas veel piisavalt kaua, et vi-gastus jõuaks täielikult paraneda. Arheoloogilised väljakaevamised an-navad meile ka palju muud informat-siooni kiviaja inimeste eluolu kohta. Minu meelest on üheks põnevamaks tolleaegsete inimeste toidulaud ning igapäevaste tegevuste olemus. Laag-riplatsidelt leitud loomade, kalade ja lindude luud ning munakoored anna-vad tunnistust väga mitmekesisest ja külluslikust lihavalikust mesoliitiku-mi ja neoliitikumi inimeste dieedis. Enamikel juhtudel on ka suuremad toruluud ning koljud katki murtud – esimesed selleks, et saada kätte luuüdi ning teised aju pärast. See lubab meil järeldada, et loomne toit oli väga olu-lisel kohal. See on ka mõistetav, sest inimese aju suur energiavajadus (aju tarbib umbes 20% kogu meie päevasest kaloraažist) ühelt poolt ning soolestiku suhteliselt lühike pikkus teiselt poolt (loomset toitu on lihtsam seedida ning sellest tulenevalt on lihasööjatel loo-

keskaja tasemele, kus peamisteks su-remuse põhjusteks on lisaks sõdadele ebapiisavast hügieenist ning toidu - ja kaitsevahendite puudusest tingitud nakkushaigused. Ligikaudu 200 000 aastaga, mil meie liik siin planeedil eksisteerinud on, oleme me füsioloogiliselt tegelikult väga vähe muutunud. See on liiga lühike aeg, et evolutsioon saaks oma kõikvõimsat kätt liigi ümbervoolimi-seks rakendada. Meie kahjuks räägib ka fakt, et inimeste puhul on peami-seks evolutsiooniliseks teguriks olnud geenitriiv – kogu praegune inimkond on saanud alguse suhteliselt väikesest algpopulatsioonist, mis vähendab olu-liselt liigi geneetilist varieeruvust. Üks teooria, ning sugugi mitte mõni foo-liummütsi-teadlase poolt välja käidud, väidab isegi, et 75 000 aastat tagasi toimud Toba vulkaanipurske järel vä-henes terve maailma inimpopulatsioon kõigest mõnesaja inimeseni. Ma ei tea küll, kuidas see neandertaallasi mõ-jutas, kuid sellisel juhul on suur ime, et meie liik üldse püsima jäi. Kui see teooria on tõsi, siis tähendab see seda, et me kõik oleme looduse mõistes väga lähedased sugulased. Ma olen kahjuks unustanud täpsed numbrid ning info-allika, kuid Homo sapiensi erinevate indiviidide vahel on vaid murdosa sellest geneetilisest muutlikkusest, mis on meie lähimate hominiididest sugu-laste Pan troglodytese – šimpansi - eri isendite vahel. Seega, kui me oleme sama liik, mis meie kiviaegsed vaarisad, miks oleme me siis haigemad kui nemad? Siinkohal vajab võibolla täpsustamist, mida ma selle haigem olemise all silmas pean. On tõsi, et

Karl MärkaTTÜ geenitehnoloogia eriala [email protected]

üritUs


üritUs

madel tunduvalt lühemad peensooled kui taimetoidulistel, inimese peensool jääb kuskile vahepeale) nõuab kont-sentreeritud energiaallikat. Lisaks loomse toidu jäänustele on laagriplatsi-delt leitud ka puuviljade seemneid ning söestunud juurikaid. Sellest kõigest võib järeldada, et meie esivanemad eelistasid loomset toitu (nad sõid ära isegi luuüdi ja ajud) ning sinna kõrvale ka hulgaliselt juurikaid ja puuvilju. Luustike uurimisel on märgata käsi-varre– ning sääreluude kerget kõver-dumist ning õlavarreluudel deltalihase kinnituskoha suhteliselt suurt mõhku. See tähendab, et kiviaegne inimene (eelkõige mees) oli väga tugevate käsivarre- , sääre- ning õlalihastega. Käsivarre- ning säärelihased olid nii massiivsed, et neid toetavad luud kaar-dusid lihaste jõu all. See on kooskõlas sellega, mida me teame nende jahipida-mis– ning liikumisharjumuste kohta. Peamiseks relvaks oli oda (oda viska-misel või sellega torkamisel töötavad ennekõike õla– ja käsivarrelihased) ning peamiseks liikumisvahendiks omaenda jalapaar, kusjuures korraga läbiti väga pikki vahemaid (säärelihas hüpertrofeerub ennekõike mahu, mitte intensiivsuse tagajärjel – st pikkade distantside kõndimisel, mitte kiiresti jooksmisel). Mida tähendab see meile, moodsatele inimestele, mida kiviaegsed inimesed igapäevaselt tegid ja sõid? Igal liigil on teatud optimaalne klimaatiline, kesk-kondlik ja toitumuslik nišš, milles ta kõige paremini funktsioneerib – nii ka inimesel. Kuna me oleme põhimõtteli-selt sama liik, mis meie kivist tööriistu kasutavad esivanemad, siis oleme me adapteerunud samasuguste tingimuste jaoks. Võib põhjustada hämmingut, kuidas saame me olla need samad loo-mad, kes 200 000 aastat tagasi alasti mööda Aafrika savanne ringi jooksid. Tõsi, teatud füsioloogilised muutused on toimunud, eriti meie, europiidide seas. Nahk on läinud heledamaks (et meie laiuskraadidel paremini D-vita-miini toota), nina kitsamaks (et külma õhku paremini soojendada) ning pal-judel säilib laktaasiensüümi aktiivsus terve elu (võimaldab kogu elu piima juua). Need muutused on aga tühised ning peamised erinevused meie ja meie esivanemate vahel tulenevad sotsiaalsest evolutsioonist - aja jooksul eksponentsiaalselt kasvanud kollek-tiivse teadmistepagasi suurenemisest, mille on võimalikuks teinud keele

negatiivsete keskkonnategurite mõju, millega inimene pole võimeline koha-nema, kusjuures iga tegur üksikult võib olla üsna tühine. Sinna alla kuuluvad koolistress, rahulolematus töökohaga või elukaaslasega. Homo sapiens idaltu ning varajane Homo sapiens sapiens kogesid tõenäoliselt teistsugust stressi – eustressi. Külm vihm piitsutas ta kat-mata keha, kuum päike põletas nahka ning tühi kõht vaevas sageli mitmeid päevi järjest, kuid mesoliitikumi ini-mene teadis, et need kannatused pole püsivad. Kõik need piinad olid lühi-ajalised ning leidsid peagi leevendust, mis võimaldas tal nii psüühiliselt kui füsioloogiliselt nendega kohaneda. Eustressi kohta võib öelda: „mis ei tapa, teeb tugevamaks” – tõesti, selle kohta öeldakse ka positiivne stress, sest see kasvatab inimese füüsilist ja psüühilist vastupidavust. Kui palju erinev on meie tänapäevane keskkond sellest, kus meie liik arenes ning mille jaoks ta tegelikult loodud on. Ma ei taha väita, et me peaksime pöörduma tagasi küttimise ja koriluse juurde, kuid kindlasti ei teeks tänapäe-va istuva eluviisiga inimesele paha en-nast rohkem liigutada ning süüa toitu, millega meie organism kõige paremini kohastunud on. Nüüd, pärast pikka arvuti taga istumist on mul aeg minna ja läbida oma jalapaaril pikki vahe-maid kõrvetava päikese käes, liigutada oma kätega raskeid objekte, süüa pärast seda suurtes kogustes loomset toitu ning pesta ennast jääkülma dushi all, kõige selle käigus lootes, et ma ei lange mõne metsiku looma saagiks.

areng. Kuna me oleme geneetiliselt sama liik, tasuks meil tervise huvides meie mesoliitilistelt eelkäijatel õppust võtta. Suurimateks erinevusteks meie ja nende eluviisis ning toitumises on suur süsivesikute sisaldus tänapäeva inimese menüüs ning vähene või eba-õige füüsiline tegevus. Kui võrrelda tänapäeva inimese menüüd kiviaja inimese menüüga, torkab silma tohutu süsivesikute, eriti just lihtsüsivesikute sisaldus meie toiduvalikus. Muutunud pole aga ainult toitainete vahekorrad, vaid ka kogused. Kõikide nende eri-nevuste väljatoomine jääks välja nii selle artikli kui ka minu teadmiste piiridest, aga võrreldes meie mesolii-tiliste esivanematega tarbime me pisut rohkem kaloreid, kõvasti rohkem liht-süsivesikuid ning tunduvalt vähem po-lüküllastamata omega-3 rasvhappeid. Samuti on meie füüsiline koormus väiksem ning teistsuguse iseloomuga. Kiviaegne kütt läbis saaklooma kannul pikki vahemaid kergel jooksusammul ning sobival ajahetkel järgnes sellele intensiivne, aga lühiajaline füüsiline pingutus. Tõsi, tervis koosneb ka paljudest muu-dest teguritest peale füüsilise tegevuse ning toitumise. Kui nimetada vaid mõ-ned, siis geneetilised eripärad, stress, vaimne tervis ning puhas juhus män-givad samuti olulist rolli. Jättes välja faktorid, mille üle meil kontrolli pole, avaldaksin ma veel lühidalt oma arva-must kahel järgneval teemal – vaimne tervis ning stress. Aristoteles ütles kunagi: „haige keha ei saa peita endas tervet vaimu”. Meil on see ütlus levinud vormis: „terves kehas terve vaim”. Järjekord ei ole siin juhuslik, Aristoteles uskus, et keha treenimine tagab ka terve mõistuse. Selles olen ma temaga suuresti ühte meelt. Kuigi paistab, et kreeklased pole ei minevikus ega ka olevikus olnud suutelised looma korralikult funktsioneerivat riiki, on see rahvas siiski olnud kogu tänapäevase Euroopa kultuuri ja teaduse hälliks ning meil on nende mineviku helgetelt peadelt veel paljugi õppida. Kui tänapäevane kreeklane, või antud juhul mistahes läänemaailma riigi ko-danik ütleb, et teda vaevab stress, peab ta tõenäoliselt silmas distressi. Stress jaguneb laias laastus kaheks – esime-ne neist, distress, tähendab kroonilist

MESOLIITILISE TErvISE OTSINGUILarvamUs

KULtUUr


Rahvusvahelise Sumi-e As-sotsiatsiooni, ühingu Ars Orientalis ja Adamson-Ericu muuseumi koostöös

valminud näitus Tallinna vanalinnas tutvustab Jaapani traditsioonilise kun-stikultuuri üht iidsemat ja kaunimat valdkonda - sumi-ed ehk tušimaali. Näitusel esinevad Rahvusvahelisse Sumi-e Assotsiatsiooni kuuluvad jaa-pani kunstnikud, kes esitlevad meister-likult tušimaali nüansirikkuse erinevaid võimalusi, kasutades nii klassikaliste teemakäsitluste võluvaid arendusi kui ka kaasaegse maailma tõlgendusi.Tušimaal on Ida-Aasia kultuuriruumi üks kesksemaid ja iseloomulikumaid valdkondi ning see sünnib paberi, tuši ja vee harmoonilise ühtesulamise käi-gus. Hiilgava pintslitehnikaga tušist arvukaid tooninüansse esile tuues, ku-jundi ja varjude kontrastide ning pildi-pinna karjuva tühjusega osavalt män-gides loob sumi-e kunstnik tundlikke tähendusvälju, mis jätavad ka kogen-ematule vaatajale ohtralt mõtteruumi.Tušitehnika juured peituvad Tangi

tindikivi, et saada kätte kvaliteetne ja süsimust tint. Kunstipoodides müüakse ka „ette valmistatud“ tinti, kuid nende kvaliteeti ei anna naturaalse tindiga kõrvutada. Tindipulke tehakse män-nist või õlitahmast segatuna spetsiaalse loomaliimiga. Tihtipeale kaunistatakse neid maastikute või lilledega, mis on pulkade sisse graveeritud. Viimaste va-hele pannakse isegi ehtsat kulda. Nagu tintki, on ka pintslid lähedalt seotud kalligraafiaga. Traditsiooniliselt tehakse pide bambusepuust ning joon-istusots kitse, veise, hobuse, lamba, jänese, nugise, mägra, hirve, metskuldi või isegi hundi karvadest.

Kui pintslitõmme on sooritatud, ei saa kunstnik seda muuta või kustutada. See tõsiasi teeb sumi-e väga tehniliseks, ül-imat keskendumist ning aastate pikkust harjutamist nõudvaks alaks.Näituse käigus, mis kestab 2. juunini 2013, korraldatakse muuhulgas ka muid Jaapani kultuuri puudutavaid workshoppe ning peetakse erinevatel idamaistel teemadel loenguid. Näiteks toimus aprilli lõpus jaapani tee work-shop, kus demonstreeriti tee keetmise ning joomise peent protsessi. Maikuu jooksul toimub aga mitu ikebana work-shoppi ja muuhulgas loeng zen-bud-ismist. See pole aga kõik ning kõigil huvilistel soovitan siiralt külastada muuseumi kodulehte aadressil www.adamson-eric.ee ning muidugi ainu-laadset näitust ka ise väisata!

dünastia-aegses (618-907) Hiinas ning kuulsat 8. sajandi hiina poeeti, heliloojat ning maalijat Wang Wei’d peetakse üheks esimeseks tušimaali viljelejaks. Sumi-e (hiinapäraselt shui-mo hua) on sajandite vältel olnud Hiina kultuurist lahutamatu ning selle seose-id konfutsianistliku, zen-budistliku ja taoistliku filosoofiaga on võimatu kahe silma vahele jätta. Tušimaali tehnikat täiendati oluliselt Songi dünastia (960-1279) ajal, just enne seda kui hiina buda mungad tutvustasid oma oskusi ka jaapanlastele. Sellele järgnes maa-litehnika jõudne ja kiire areng ka Jaa-panis, mil see jõudis oma arengu tippu Muromachi perioodi (umbes 1337 kuni 1573) ajal.Aasia loomisesteetika evib endas kind-lat veendumust, et igasuguse kunsti edasiandmisega pole esmatähtis sub-jekti triviaalne kujutamine, vaid selle olemuse ja hinge võimalikult detailne paljastamine. Näiteks hobuse joonista-miseks peab kunstnik mõistma hobuse loomust paremini kui tema anatoom-ilist ehitust. Või et joonistada lille, pole vajadust maha teha tema lehtede kuju või värvide intensiivsust, vaid on olu-line hoomata lille elavust, hetkelisust ning haprust. Sellisel moel võib Kaug-Ida tušimaali pidada julgelt ekspres-sionismi üheks iidseks eelvormiks, mis kujutab silmale nähtamatut ning puudutab kätele kompamatut.

Teoorias on tehnika väga lihtne. Tindi erineva tihedusega mängides saavu-tatakse efektsed toonide ning varjude kooslused. Aukartustäratav on aga tõsi-asi, et tušimaali viljelevad kunstnikud harjutavad kõige primitiivsemaidki pintslitõmbeid tihtipeale kümneid aas-taid. Vilunud meistri käe all võib ük-sainus pintslilöök sünkmustast sujuvalt üle minna hahetav-halli ning siis tagasi kulgeda ronkmusta lõpmatusse.Oluline on ära mainida, et tušimaalides kasutatakse spetsiaalset paberit. Hiinas nimetatakse seda xuaniks ning Jaapa-nis washiks. Mõlemad on äärmiselt suure imavusega ning üldjuhul pole neil ka kindlat suurust. Ka siid pole tušimaalides võõras materjal.Nagu kalligraafiaski kombeks, jahvata-vad tušikunstnikud tindipulka vastu

SUMI-E KIrKAd PINTSLILööGId KEvAdHõNGULISES TALLINNAS

Konstantin JefimovReporterTTÜ Üliõpilasesindusjefimovkonstantin @tipikas.ee

sport


Kas teadsid, et igal nädalal, aprillist novembrini teevad TTÜ tudengid ehk tipikad jalgratastel ühise tiiru? Rattasõitude mõtteks on aktiivselt ja sportlikult vaba aja veetmine, kuigi eks igaüks tuleb sõitma omal eesmär-gil – kes sporti tegema, kes juttu rää-kima, mõni võib-olla hoopiski uusi mõtteid koguma.

Tegemist on üsna pika traditsioonigta – tipikad ja nende sõbrad on koos ratastel sõitmas käinud juba alates 2002. aas-tast.

Sõite korraldab Tipikate Rattamat-kaklubi ning tavaliselt kogunetakse rattasõitudeks kolmapäeviti kell 19.00 TTÜ peaukse ees, et sõita Tallinnas või lähiümbruses maha umbes 40- kuni 60-kilomeetrine ring. Korralik tipi-kas ei sõida kunagi kõike ühe jutiga, vaid tavaliselt kuulub sõidu hulka 2-3 peatust puhkamiseks ja jutustamiseks, võimalusel tehakse need kas mõne vaatamisväärsuse juures või lihtsalt looduskaunis paigas, suvel ka ujumis-kohtades.

Nende sõitude näol ei ole tegemist klassikalises mõttes treeninguga, vaid eesmärk on see, et ka keskmises vor-mis inimene saab sõitudest osa võtta. Seega ootame nendele sõitudele kõiki rattahuvilisi inimesi!

Marko Vilberg, üks sõitjatest ja klubi juhatuse liige, põhjendab, miks tema sõitma läheb: „Liikumine tuleb alati kasuks - värskendab keha ja vaimu! Ja seda kõike meeldiva seltskonna kes-

Tudengite autoorienteerumise Tähesõit 2013.

Tähesõit, mis toimub 28. juunil, on sportlik-hariv võistlus neile, kes lähe-vad Üliõpilaste Suvemängudele auto-ga. Võisteldakse selle peale, kes leiab üles kontroll-punktid looduskaunites kohtades ning saavutab Käärikule jõudes kõige õigema keskmise kiiruse.

Kuna autospordiklubi tähendab enne-kõike tehnikasporti, siis mõõdetakse ka vedavate telgede rehvide kulumis-astet nii Tallinnas kui Käärikul – eri-auhinnad lähevad suurimale rehvipõle-tajale ja kõige ökomale sõitjale.

Sõidu täpsem reeglistik avaldatakse TTÜ Autospordiklubi kodulehel, kuid üldiseks eesmärgiks jääb lisaväärtuse pakkumine kõigile Tallinnast Kääri-kule matkajatele, et üks tore suvepäev oleks veelgi põnevam.

Tähesõidu nimi pärineb 1960ndatel toimunud TPI-TRÜ vahelisest Tähesõi-dust, mille raames sõitsid TPI (praegu-ne TTÜ) tudengid Tallinnast Tartusse. Kui toona oli keskmise kiiruse arvuta-miseks vajalik lugeda kilomeetriposte ning kaasreisijate põhiülesanne oli paberil arvutada keskmist kiirust, siis nüüd hoolitsevad korraldajad ka selle eest, et nutitelefoni omamisest erilist kasu ei oleks.

Kuna igas autos peab olema vähemalt 4 reisijat, kellest vähemalt 1 on nais-terahvas, siis just praegu on juba õige alustada meeskondade komplekteeri-mist.

Lisainfo:ttu.ee/ask

kel. Avastame uusi radu ja sõidame seal, kuhu sa kunagi autoga või ühis-transpordiga liigeldes ei satu.“

Tipikate Rattamatkaklubi põhitraditsioonid

Igamehe kolmapäevakud:

-kogunemine TTÜ ees 19.00-kui on halb ilm, toimub kolmapäeval, teisipäeval või neljapäeval-tavaliselt käib sõitmas 10…30 inimest ning reeglina liitub mõni uus inimene

Tipikate 13. Rattamatk

-19.-21. juuli Võrumaale-sadakond tipikat ja nende sõpra-põhigrupp stardib bussiga reede hom-mikul, tugevate grupp stardib päev va-rem ratastel TTÜ eest

Tipikate Rattamatkaklubi Mesikäparing

-tugevate grupi eriprojekt-sõidud toimuvad Tallinna lähistel-kord olevat starti tulnud üks harilik rattur, aga olevat esimese sirge peal ära kadunud

Tallinn-Kääriku ühe päevaga

-TTÜ üliõpilaskonna lipu viimine ratastel Tallinnast Käärikule Üliõpilaste Suvemängudele-Start enne päikesetõusu-250 km

Lisainfo:ratas.tipikas.eeFB/rattamatkad

ÜHISELT ÜKS TIIr?Aivar HannolainenTTÜ Rattamatka/ TTÜ [email protected]

Foto: Marko Vilberg/TTÜ Fotoklubi.

eva ottaS:„treenimiSe võimaluSed on Piiramatud, tuleb leida vaid endale Sobivaim.“

Maikuu tervise rubriigis räägib tree-ningutest MyFitnessi spordiklubide rühmatreeningute peakoordinaator ning treener Eva Ottas. Eva on juba alates 5.eluaastast te-gelenud tantsuga ning üle 10 aasta pidanud treeneriametit. Ta on olnud vahetusõpilane Ameerikas, õppinud ülikooli ajal ka Brüsselis ning tantsu alal täiendanud end New Yorgis, läbi-des tantsuõppe programmi Broadway Dance Centeris. Käesoleval aastal treenib ta hoolsalt ka meie oma, TTÜ Tantsutüdrukuid. Treeningute kohta vaata rohkem infot: www.myfitness.ee

Kuidas kulges Teie tee treeneri ametini?Alustasin tegelikult tantsust, kus ühel hetkel, küll aastaid tagasi, avastasin, et Eestis polegi võimalik õppida hiphop tantsu ning olles just Ameerikas palju tantsinud, otsustasin, et hakkan ise

Päris algaja peaks kindlasti leidma en-dale kõigepealt meelepärase treeningu, et üldse indu trennis käimiseks oleks ja sealt juba edasi minna, muuta oma treening mitmekülgsemaks. Kindlasti peaks treeningkavas olema nii jõu, vastupidavus kui ka keha-meele tun-nid, siis on kindel, et kõik lihasgrupid saavad treenitud ning mis kõige täht-sam, ei hakka ka igav, sest pidevalt tehakse erinevaid tunde. Kes aga rühmatrennides käia ei soovi, saavad alati alustada jõusaalist, mis on ideaalne keha vormija ja toonuse parandaja. Jõusaalis on alati olemas jõusaalitreenerid, kes saavad abistada masinate seadistamisega ning paljud klubid pakuvad ka tasuta algajatele mõeldud jõusaalikavasid - mida täpselt ja kuidas teha.

Kuidas valida endale treening sõltuvalt eesmärgist – olgu selleks kaalualandus, lihasmassi tõstmine, kaalu hoidmine jm? Millist rolli mängib pulsisage-dus?Kaalulangetamiseks on vajalik ka oma toitumine kriitilise pilguga üle vaadata, sest pelgalt trennist ainult ei piisaks. Aga siis on vaja teha palju kardiotreeninguid ehk n-ö treeningud südamele, mis parandavad südame-veresoonkonna tööd. Siinkohal ei tasu ära unustada ka lihastreeningut, sest mida rohkem on inimesel lihaseid, seda rohkem kaloreid me kulutame ka trenni mitte tehes. Sobivad pea kõik kardiotrenažöörid, aga ka jooksmine, jalgrattasõit, ujumine ning liikuvad rühmatreeningutunnid.Lihasmassi kasvatamisel ei saa mööda minna jõusaalitreeningust ning samuti õigest toitumisest. Selleks sobibki peamiselt ainult jõusaal ning kardiot-reening käsikäes.Kaalu hoidmisel on kõige tähtsam järjepidevalt liikuda ja kontrollida oma toitumist, sest kui me sööme rohkem, kui jõuame ära kulutada, siis me kaalust juurde võtamegi. Tähtis on, et teeme seda, mis meeldib, olgu selleks treenimine õues või spordisaalis. Minu soovitus on, et kindla eesmär-gi saavutamiseks (näiteks maratoni

neid tunde ProDance tantsukeskuses juhendama. Siis edasi sattusin ae-roobika treeningutesse ning aktiivse harrastajana saingi võimaluse hakata teisi treenereid asendama ja siin ma lõpuks olen. Palju tuli harjutada ja kõik nii-öelda päriselt enda naha peal läbi proovida, kuidas on saalitäie inimeste ees juhendamisega hakkama saada, aga mul vedas, kuna visati kohe vette ja pidin hakkama ujuma. Kindlasti on tulnud ennast pidevalt täiendada, sest fitness on pidevalt muutuv ja uuenev – peab ajaga kaasas käima.

Millist kasu üleüldiselt toob treening ja sport? Miks oleks kasulik trenni teha?Kasutegureid on hästi palju, alustades juba sellest, et tuju on hea, stressi vä-hem, kehakaal normis ja süda terve. Siis juba kõik muud tegurid, kes soovib parandada vastupidavust, et jaksaks kas või trepist üles kõndida jne.

Millised võimalused spordiklubi-des treenimiseks on?Tänapäeval on need võimalused juba piiramatud. Saab teha individuaalt-reeninguid jõusaalis, hästi suur valik rühmatreeninguid, personaaltreene-riga treeningud ning ka personaalt-reeningud grupis. Ujula olemasolul saab ujuda ning käia vesiaeroobikas. Lisaks on palju erinevad teenuseid, nii massaaž kui ka koormustestid ja kehaanalüüsid, et olla paremini kursis oma keha tegeliku olukorraga.

Kuidas valida endale sobiv spordiklubi ning treening? Millised oleksid lihtsamad näited algajatele, et end rohkem liigutada ning treeningust mitte tüdineda?Kindlasti on vaja leida endale hea asu-kohaga klubi, et trenni mittejõudmine ei saaks vabanduseks. Siis tuleks, kas katsetada läbi kõik treeningud või lasta endale teha näiteks koormustest, et selle alusel paika panna treeningkava. Ehk on ka kindel soov juba olemas, miks spordiklubisse tulla: kas on soov kaalu kaotada, kaalust juurde võtta, vastupidavust treenida või lihasmassi kasvatada.


tervis

Kristiina ŠtõkovaStudioosuse peatoimetajaTTÜ Üliõ[email protected]

tervis

jooksus treenimine) on pulsisagedus kindlasti vajalik või kui on olnud mõni terviserike, kus peab hoolega oma pulssi jälgima. Samas tavainimesel võiks enesetunne alati sihiks olla. Kui treeningu käigus on rääkimine võimalik, siis on kõik hästi. Kõige parema ülevaate saamiseks, millisel pulsisagedusel treenida, oleks mõistlik koormustesti teha.

Millised on rühmatreeningute eelised/puudused?Miinuseid on ehk kõige vähem - peab treenima korraga teiste inimestega ning individuaalsus puudub. Plussid oleksid jällegi – turvaline, treener juhendab ja parandab tehnikat, grupivaim ja samas ka treeneri utsitused innustavad pin-gutama. Erinevaid treeninguid on ka väga palju, mille vahel valida endale sobivaim.

Millised on iseseisva/jõusaali treeningu eelised/puudused?Jõusaalitreeningu plussiks on suur efektiivsus, alati on tulemused ga-ranteeritud (muidugi juhul, kui seda järjepidevalt teha). Puudused on kõige suuremad algajale, kes veel ei tea, mida ja kuidas teha ning võib-olla ei julge ka treenerilt abi paluda. Samuti peab olema hästi kriitiline oma tehnika suhtes, et vigastuse ohtu ei oleks.

Ütleme, kui keegi pöördub Teie poole, öeldes, et soovib paranda ome tervislikku seisundit ja seetõttu alustada pideva treeni-misega ning soovib saada nõu, sest eelnev kokkupuude puudub. Millest ta peaks kindlasti alusta-ma ning kuidas määraksite talle sobiva treeningprogrammi?Nõu saan alati anda, aga üldiselt soovitan pöörduda konkreetselt perso-naaltreeneri poole, kes individuaalselt oskavad inimesi paremini nõustada, kui rühmatreenerid. Mina teeksin kõigepealt kehaanalüüsi, et inimesele oleks näha, mis seisundis ta tegelikult on, palju on lihas- ning rasvamassi ja sealt juba edasi.Algaja saadaksin kindlasti kõigepealt rühmatreeningusse, et treenimise põ-hialused ja tehnikat õppida ning seejä-

millega algaja trenniskäija eksib?Alustatakse kohe hästi tormakalt. Soovitakse 1 kuuga näha juba tõsiseid muutusi ja selle mittesaavutamisel loo-butakse. Näiteks, paljud kehakaaluga hädas olevad inimesed väga sageli üt-levad, et „olen kõiki dieete ja variante proovinud.“ Siin juba ongi viga - ei tohi proovida, vaid peab järjepidevalt ja pikaajaliselt tegelema kehalise ak-tiivsusega. Ei ole vaja 5x nädalas alus-tada jooksimsega, kui pole varasemalt ennast üldse liigutatud. Algaja võiks leida 3 kindlat korda nädalas treeni-miseks, hoida sellest korralikult kinni ja siis juba aja möödudes suurendada treeningkordasid. Tuleb leida endale meelepärane, mitte treening, mis on kõige efektiivsem, sest sel juhul kaob huvi juba peatselt.Tasub kuulata oma keha ja ka treenerit, kui on olemas võimalus, et keegi käib ja parandab tehnikat. Ei tohi alla anda, iga algus on raske...

Kas suvisel perioodil on rüh-matreeningutes ka alternatiive sisetreeningutele?Suvisel perioodil saab kindlasti RT välja vahetada õues liikumiste vastu - rulluisutamine, jooksmine, jalutamine, rattasõit, ujumine jne. Spordiklubisse on teinekord juba see sund minna, et on ju raha treeningute eest tasutud, aga õue kõndima minema, ei sunni keegi. Muidugi peaks ka õues teadlikult tree-nima, jälgima, et tempo poleks näiteks liiga aeglane.

rel vaataksime koos, kas on üldse huvi ja sobivust saalitrennides käia või sobi-vad individuaalsed jõusaalitrennid.Tervislik eluviis eeldab ka õiget toi-tumist, mistõttu oleks vaja ka kõik 1 nädala söömingud kirja panna, et näha, kus on puudu ja kust ülearu mit-tevajalikke toitaineid.

Kui palju peaks sportima istuva ametiga inimene, et hoida end vormis?Vormi säilitamiseks piisab vähemalt 45min treeningust vähemalt 3x nä-dalas. Kes soovib vormi parandada, peab arvestama treeninguga vähemalt 4x nädalas, millest 1-2x on ka pikema kestvusega.

Kui suurt rolli mängib toitumine siis, kui inimene teeb niigi pidevalt trenni?Jällegi, mis on eesmärk. Kui ainult nii-öelda lõõgastus ja stressi vältmiseks treenime, siis otseselt ei peagi toitumist jälgima kui see ei ole probleem. Kelle sooviks on aga toonuse tõstmine ja kehakaalu alandamine, see ei saavuta midagi ilma oma toitumisharjumuste muutmiseta: 20% treening, 80% toitu-mine. Tihtilugu tehaksegi viga, et treenitakse palju ja siis on tunne, et „oh, ma olen nii palju trenni teinud, võin selle koogi endale lubada küll,“ ning tuleb sisse palju „premeerimisi“, mis tegelikult nullivad kogu treeningule kulutatud aja ja jõupingutused.

Millised võiksid olla põhivead,

eva ottaS:„treenimiSe võimaluSed on Piiramatud, tuleb leida vaid endale Sobivaim.“

MAI2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 33

HaLva HUUmori iNstitUUt


Igavad loengud Kaks tudengit omakeskis, pärast igavat loengut- Õppejõud pobises terve loengu enda ette. Ma jõudsin oma raama-tus teise peatükini -- Pole midagi erilist, mina jõudsin oma sarjas kolmanda hooajani! -

Hea vastus

Kollokviumil küsitleb õppejõud keskmiste teadmistega tudengit pikalt-pikalt ja ikka ei ole nõus pa-nema nelja, mida tudeng tahab. - No olgu, viimane võimalus. Kui vastate minu järgmisele küsimusele väga hästi, siis saate oma nelja kät-te! Kas sobib? -- Väga hästi! - Vastab tudeng ning tõuseb kergendusega püsti.

Välispoliitika Stanfordi ülikoolis toimus loeng teemal: „Kui oluline on Hiina Ameerika majandusele“. Samal ajal toimus Tsinghua ülikoolis loeng teemal: „Kas Ameerika on veel oluline Hiina majandusele“.

on sedavõrd tugevalt ninapidi raa-matutes kinni, et mõni on söökla teenindajalt tähtaja pikendust palu-nud.

Imelik masin

Mis on kõige kasutum masin ülikoolis? Sularaha sissemakse automaat!

Kogenud tudeng

Sessi ajal on ülikoolis tavaliselt kaks sarnast järjekorda. Üks on sööklas ning teine raamatukogus. Mõlema puhul on tudengid asja vii-masele hetkele jätnud. Kui sattuda aga õigel ajal, siis näeb ka kolman-dat liiki järjekorda, see jookseb raamatukogu väljapääsu juurest sööklani, kempsust läbi ning tagasi raamatukokku. Seejuures tudengid

HALvA HUUMOrI INSTITUUTAleksander [email protected]

Meie instituudis on välistudengite osakaal kahekordistunud, mõlemad on Saaremaalt!

TOP 5 VALET MIDA ÕPPEJÕUD RÄÄGIVAD NING REAALSUS # VALE REAALSUS

5 Konsultatsioonide ajal olen ma kättesaadav oma kabinetis.

Konsultatsioonide ajal võite mind hea õnne korral leida mõnest sööklast.

4 Hilinenud tööde osas ei tule mingisuguseid erandeid.

Teiesugune kena tütarlaps ei tohikski tähtaja pärast narveerida, tooge oma töö parem homme õhtul mu kabinetti!

3 Essee küsimusel pole valesid vastuseid.

Kõik teie mõtted on õiged, senikaua kuni ma nendega nõustun.

2 Ma uurin vastuse järgi järgmiseks seminariks.

Ma ei tea vastust su küsimusele ning seega ei ole tegu olulise teabega. Mis see küsimus üldse oligi?

1 Eksamile tulevad ainult loengus käsitletud teemad.

Eksam on 100% kohustusliku lugemismaterjali peale.

mis toimUb?


Ka sel aastal leiavad koos esimese maipäikesega aset Tallinna Tudengite Kevad-päevad.

6 - 10. maini toimub üle Tallin-na kõikidele tudengitele suurel hulgal kaasahaaravaid ning menukaid üritusi - Öölaulupidu, Pubiralli, öine ekskursioon Va-nalinnas ning orienteerumine.

Tipikatele vast kõige tähtsamaks ning südamelähedasemaks ku-

- lauludega “Lilleke rohus” ning “Meister ja Margarita” laineid löönud The Tuberkoloited!

Peole eelneb suur beerpongi võistlus kohvikus Pööning (Aka-deemia tee 24), kuhu on oodata võistlushimulisi tudengeid kõiki-dest Tallinna ülikoolidest.

Tule ja pidutse tudengitega üle linna – harjuta kätt beer-pongilaua taga ning laula hääl kähedaks – küll päike ravib!

juneb 10. mail toimuv suurejoo-neline Tudengite kevadpäevade afterparty, sest viimane paneb kevadpäevadele võimsa lõpp-punkti Tipikate omas koduses Tudengimajas!

TTÜ Kultuuriklubi pakub tu-dengitele suurepärase võimaluse talveväsimusest lahti saada ning eksamite eel energiat koguda.

Selleks toome Teieni ühe armas-tatuimatest tudengibändidest

TudengiTe kevadpäevad 2013 ameTlik afTerpary TTÜ-s!

Taavi LoogTTÜ Kultuuriklubi [email protected]

Fotod: Marko Vilberg/TTÜ Fotoklubi.

Kui tunned, et need isikuomadused kõnetavadjust SIND, siis oled õiges kohas, sest

Tutvu kandideerimistähtaegadega: www.ttu.ee/[email protected]; 5559 3964

müük/sponsorlus,turundus-kommunikatsioon,personalijuhtimine,sotsiaalmeedia,hariduse edendamine,ürituskorraldus

Sul on võimalus kandideeridajärgnevates valdkondades: Omalt poolt pakume:

hüppelauda tööturule,paindlikku tööaega,networkingut,meeskonnatöö jajuhtimise kogemust

personalijuhtimine,sotsiaalmeedia,hariduse edendamine,ürituskorraldus

Tutvu kandideerimistähtaegadega: www.ttu.ee/ye

2013 Mai

Documents

Transcript of 2013 Mai