2012 Detsember

T TÜ TUDENGILEHT . NOVEMBER 2012 . TUT STUDENT NE WSPAPER

Besti insenerivõistlustel ragistati ajusid lk 10-11 Hannes Kold

HKT lk 22 Kätlin Tiigi

Ookean on täis avastamata aardeid lk 23 Peeter Laas

TTÜ Tantsutüdrukud lk 26-27 Krista Palder

Palun vähemalt 4 kallistust lk 28 Piret Spitsõn

Tutvuge uue Windowsiga

• 15,6”HD(1366x768)ekraan• 320GBkõvaketas• 4GBDDR3operatiivmälu• AMDE-300protsessor• RadeonHD6310• Windows8

Ordi C552+

349.-Soodsaimuueoperatsioonisüsteemigasülearvuti!

Uusimtehnoloogiastiilseskestas!

• 14”HD(1366x768)ekraan• 60GBSSD+500GBHDD• 8GBDDR3operatiivmälu• IntelCorei3-3217U

protsessor• IntelHDGraphics4000• Windows8

699.-Ordi Ultra i3GSH+

• 11,6”HDLED(1366x768)mattekraan• 750GB+8GBSSDhübriidkõvaketas• 8GBDDR3operatiivmälu• IntelCorei5-3210Mprotsessor• 2GBnVidiaGeForceGT650• Windows8

Vormiltväike,sisultsuur!

877.-

Ordi Enduroi528CHS Super+

• 15,6”HDLED(1366x768)ekraan

• 750GBHDDkõvaketas• 8GBDDR3operatiivmälu• IntelCorei3-3110M

protsessor• IntelHDGraphics4000• Windows8

Võimekaskaaslaneigapäevatööks!

579.-Ordi Enduro i363QH+

•15,6”FHD(1920x1080)ekraan

• 60GBSSD+750GBHDD

• 8GBDDR3operatiivmälu

• IntelCorei5-3210Mprotsessor

• 2GBnVidiaGeForceGTX660

• Windows8

Omahindaväärt!

999.-Ordi Enduro i559CSH+

www.ordi.ee

pEatOiMEtaja VEERg

DETSEMBER 2012 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

Tere kallis tipikas! Taas on käes jõulukuu ning 2013. aasta on peagi koputamas uksele. Öeldakse, et uuel aastal uue hooga – nii ka mina. Veebruaris kirjutab peatoimetaja veergu juba uus peatoimetaja, kuna mina lahkun, et pühenduda oma perele, tervisele ning koolile. Elus tuleb teha valikuid ning usu, see valik ei olnud üldse kerge. Sinuga veedetud poolteist aastat olid suurepärased ja ma ei kahetse mitte hetkegi, et ma selle väljakutse vastu võtsin. See aeg õpetas mind väga palju, see andis suure kogemuse meeskonna juhtimise osas ja loomulikult oli mul suurepärane võimalus kohtuda ja intervjueerida fantastilisi inimesi ning teha koostööd oma hea meeskonnaga. Paraku on minu aeg minna edasi ja ma soovin uuele peatoimetajale palju jaksu ja edu sellel meeldival rännakul koos sinuga.Kallis tipikas, ma soovin sulle valgusrikast jõuluaega ja kaunist uut aastat. Jõulud on imeline aeg, mil saab hetkeks aja maha võtta ja mõelda oma kallitele inimestele, üllatada neid toredate kingitustega, mälestada lahkunuid kirikaedades küünlaid süüdates või neile kirikus mõeldes . Mina üritan alati, kui vähegi võimalik, minna jõuluõhtul kirikusse ning peale jumalateenistust istume koos perega kodus kamina ette, et süüa koos jõuluroogasid ja avada kingitusi. See on meeliülendav aeg ja ma loodan, et sinu südant täidab sellel õhtul rahu ja õnn.

Dear TUT student! It is Christmas month again and 2013 will be soon knocking on our doors. There is a saying that New Year brings a fresh start, so I also decided to follow this principle. In February, there will be a new Editor-in-chief writing this column and I will leave to dedicate time for my family, health, and studies. Life is about making choices and believe me, this was not at all an easy choice. The year and a half I have spent with you has been amazing and I do not regret that I accepted this challenge. It taught me a lot, it gave me great experience in team management and most certainly I had a wonderful chance to meet and interview fantastic people and cooperate with my magnificent team members. However, it is time to move on and I wish all the best and success to the new Editor-in-chief during this pleasant journey with you.Dear TUT student, I wish that your Christmas will be full of light and your New Year full of happiness. Christmas is a wonderful time when you can relax and think of your beloved ones and surprise them with delightful gifts and also remember those who are no longer with us by either lighting a candle in churchyard or going to church. Whenever possible, I try to go to church on Christmas Eve and after the service I will sit in front of the fireplace at home with my family and eat Christmas dishes and open presents. This is an uplifting time and I hope that your heart will be filled with peace and happiness during this evening.

Peatoimetaja : merilin VahersaluKÜljenDaja : sanDra stumburKeeletoimetaja: eVelin ViilmanntõlK: siret laasnerFotograaF : marKo Vilberg(FotoKlubi)PeaKaane Foto: marDo männimägitoimetus : Piret sPitsõn, taaVi simson, aleKsanDer VassiljeV, Krista PalDer, Katrin Köbas, Victor alari, merilin luKK, Kati KaDaKasmaKett : sanDra stumburtrÜKK : as trÜKiKoDa trÜKisVäljaanDja : ttÜ ÜliõPilasesinDusaaDress : ehitajate tee 5, tallinnKirjuta : [email protected] : 620 3621©StudiooSuS 2012 | KõiK õiguSed KaitStud

Peatoimetaja veerg

Merilin Vahersalu

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2012

03 Peatoimetaja veerg 06 Kolumn- 5 tipikat ja Unica

08 TTÜ Kinokava

09 16. PÖFF tuli ja läks

10-11 Besti insenervõistlusel ragistati ajusid

12 Rahvusvaheline mäetudengite nädal Eestis

14-15 Lõpuks ometi midagi asjalikku ehk aitab teooriast, hakkame tööle

18 Jõululugu

19 Ole ise päkapikk

20-21 Kosmiline kaos ehk kuidas blondiin otsustas mehhaanikuks hakata

Sisukord

5 tip

ikat

ja U

NIC

Atu

deng

tegut

seb

Best

i ins

ener

ivõi

stlu

stel

rag

ista

ti a

jusid

tudeng

tegut

seb

Jõul

ugu

Näpun

äite

id jõ

ulud

eks

Ole

ise

päka

pikk

Näpun

äite

id jõ

ulud

eks

6-7 1 11 911 180-


26-27 Parkimine TTÜ-s: ekstreemseiklus või lapsemäng?

28 Kommentaar Studioosuse Novembrikuu eksperimendile / Palun vähemalt 4 kallistust

30 Halb huumor

31 Sudoku

22 HKT

23 Ookean on täis avastamata aardeid

24-25 TTÜ Tantsutüdrukud

Kosm

iline

kaos

ehk

kui

das

blo

ndiin

ots

usta

s m

ehh

aani

kuks

ha

kata

auto

rubrii

k

Ooke

an

on täis a

vast

am

ata

aard

eid

tudeng

tegut

seb

TTÜ

Tant

sutü

dru

kud

Spord

irubrii

k

Park

imin

e TT

Ü-s: e

kstr

eem

seik

lus

või l

apse

maäng

?ek

sperim

ent

2o-21 2 24-253 26-27


KOLUMN

Eesti poliitilised loomakesed on segi pööranud - üks erakond pidurdab, teine sõidab täiskäi-gul üle, kolmas haudub viise, kuidas olukord enda kasuks pöörata. Sellest Ära on juba tüüdanud see teema ausalt öel-des. Ei hakanud seda koerarai-bet üle aia enam loopima ja kir-jutasin Rahvusvaheliste suhete osakonna palvel hoopis sellest, millised tegelikult on kõik need tudengikonverentsid millest Sinagi, kallis tipiks, kindlasti kuulnud oled.

tubades ning selle tulemusel valmis suuremas koguses makulatuuri, mis on praeguseks juba kindlasti jõudnud mit-me asutuse paberivirna alla-keskele-(tippu?). See ei ole vist aga kuigi täh-tis, sest me kõik teame mis on selliste konverentside tõeline eesmärk - see on networking, mõningane õppimine ja maailma „avastamine“. See, mis Eesti Arstide Liidule on Hawaii, oli nelja ti-pika jaoks Oslo. Külastades paari sellist mingi-rah-vusvaheline-noorte-keskkonna-poliiti-ka-majandus-tervise-vms-konverentsi aastas, ei tunne ma mingil moel, et nende sedavõrd tihe korraldamine ai-taks mingilgi määral kaasa nende kok-kutulekute eesmärkide saavutamisele. See ei tähenda aga kindlasti mitte, et neid ei oleks vaja. Muidugi mina näen seda kui formaati, mille kasu jääb ena-masti konverentsi külastaja tasandile, kuid hea on seegi. Noored suhtlevad, näevad maailma, lammutavad stereo-tüüpe ja üldiselt integreeruvad. Mida rohkem on riikidevahelisi suhteid sel-lisel tasemel, seda suurem on lootus, et Euroopa rahvas saab elada edasi ilma teineteise kõri kallale hüppamiseta. Iga kreeklane, kes ei ole aga käinud mõnel rahvusvahelisel sotsiaalsel üri-

Euroopas toimuvad mitmed muutused. On need finantsi-lised, klimaatilised, või fi-nantsilised – üks on kindel,

need mõjutavad ka tudengeid. Huvi-taval kombel paistavad muidugi kõik eelpool mainitud valdkonnad liikuvat halbade äärmuste suunas – majandus variseb rahasüstidest kiiremini, kliima muutub ekstreemsemaks uputades ma-dalmaad ja Kreekas kogub populaar-sust natsipartei.

Vältides neid tendentse, oli selleaasta-ne UNICA Student Conference mõõ-dukas. Koondades 44 Euroopa (mitte segi ajada Euroopa Liiduga) ülikooli üliõpilaskonda, seisab see võrgustik integratsiooni ja kõrge akadeemilise kvaliteedi eest. Euroopa integratsioon ja kõrge akadeemiline kvaliteet - kas tegu võib äkki olla Bologna protses-si lobigrupiga? Võib olla tõesti, kuigi vähemalt korraldajad seda ei tunnis-tanud. Konverents toimus Oslos ja selleaastane eesmärk oli töötada välja ettepanekud ja soovitused teemade-le nagu õppimine ideaalses ülikoolis, innovatiivne ülikool, jätkusuutlik ja roheline ülikool, õpetamine ideaalses ülikoolis jne. Teemad arutati läbi töö-

Aleksander Vassiljev [email protected]

5 TIPIKAT JA UNICA

KOLUMN


tusel on aga juba astunud sammu natsi-partei suunas.

Hea UNICA konverentisl• Ajakavast peeti kinni minuti täp-

susega. Viieminutilised kohvipau-sid olid arvestatud päevakavasse ja isegi prantslased jälgisid neid saksaliku täpsusega.

• Teemakohased kõned professorite, kirjanike ja ühiskonna aktivistide poolt olid inspireerivad ja entu-siastlikud.

• Töötubade vahel pakuti humoori-kaid vahepalasid mõttetöö elavda-miseks.

• Söödeti hästi, joodeti samuti.• Piisavalt vaba aega (käisin saare-

kesel vaatamas lambaid).

Halb UNICA konverentsi• Wifi. Inimesed on huvitaval

kombel hulga jutukamad ja osavõtlikumad,kui konverentsi-korraldaja internetikraanid kinni keerab.

• Palju “lapsikuid” töövahendeid, nagu näpumaalingud, laulud ja primitiivsed team-builder’id.

Oli head, oli natuke halba. Üldine mulje jäi ikkagi positiivne, sest päeva lõpus kaalus sotsiaalne pool puudused kõvasti üle. Arvan, et osalejad said kaasa häid mõtteid ja minetea, järsku minu töötoa formuleeritud ettepanek jätkata Euroopa kõrgharidusmaasti-ku assimileerimist annab ühel päeval näiteks Sloveenia haridusministrile va-jalikku indu lugeda Bologna protsessi alusdokumente kõrgharidusreformi koostamisel. Suure tõenäosuse korral, et seda siiski ei juhtu, elan ma vähe-malt teadmisega, et kõik osalejad said kogemuse võrra rikkamaks ja on in-tegreeritumad ning sallivamad – isegi kreeka natside suhtes. Pole õrna aimu-gi, miks mul need kreeka natsid järsku selle teemaga seostuvad.

Üldiselt UNICA’st:

Euroopa pealinnade ülikoolide võr-gustik (Network of Universities from the Capitals of Europe) ühendab 33 Euroopa riigi ülikoole eesmärgiga edendada akadeemilist kvaliteeti, in-tegratsiooni ja koostööd liikmete va-hel. Regulaarne kogemuste vahetamine ning arendustöö toimub võrgustiku raames järgmistes valdkondades:ahvusvahehelistamine ning mobiilsus

UNICA: http://www.unica-network.eu/Rohkem infot: Riin Kobin, rahvusva-heliste koostöövõrgustike juht, RSO ([email protected])

Loe UNICA 2012 tudengikonverentsi foorumite kokkuvõtvaid esitlusi: http://www.uio.no/english/about/news-and-events/events/unica-2012/.

(rahvusvaheliste suhete osakondade (RSO) seminarid, tudengikonverent-sid jms), haridus (Bologna Lab, ühi-sed õppekavad jms), teadus ja arendus (T&A osakondade kohtumised, PhD õpe ja doktorikoolid, innovatsioon ja ettevõtlus), ühenduslüli ühiskonnaga, hariduspoliitika ja strateegia (rektori-te temaatilised seminarid, kohtumised Euroopa Komisjoni esindajatega jms).

„VAESTE KIRJANIKE MAJA“ 3. detsembril kell 19.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Miks meile lähevad korda kirjanikud, kes ise ei hooli millestki ega kellestki, ka iseendast mitte? Odav öömaja võib olla pelgupaik, aga võib muutuda ka lõksuks. Urkast on kahju lahkuda, see on nii soodne ja boheemlik. Nii elavadki mõned töötud kirjanikud vanas puumajas, mille neile kinkis mees, kes tahtis kirjanikuks saada, aga ei saanud kunagi.

Uus dokumentaalfilm Manfred Vainokivilt.

„KÕIK MUUSIKUD ON KAABAKAD“ 3. detsembril kell 20.30 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Režissöör Heleri Saariku esimene täispikk mängufilm “Kõik muusikud on kaabakad” on visuaalne armastuskiri muusikale. Oma kaunimates unistustes on linateose peategelane Leila (Riina Maidre) särav laulja. Tegelikkus on aga see, et kogu ta energia ja anne kuluvad hingenärivate suhete, meelemürkide ja glamuurse poosetamise peale. See on maailm, mis tuttav kõigile neile, kes ühel hetkel oma elus on pidanud täiskasvanuks saama ja endale tunnistama, et unistamisest üksi ei piisa. Ja kes sellest hoolimata valivad unistamise.

„DEEMONID“ 10. detsembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Tragikoomiline lugu valedest ja hingelisest põrgust, mille kolm „täiesti normaalset” inimest endale ja oma lähedastele läbi hasartmängu üles ehitavad. Seda parimate kavatsustega. Me jälgime samm-sammult nende kolme täiesti erineva tausta ja iseloomuga mehe ja naise igas mõttes sissemängimist, tundes pidevalt, et me oleme nendega „kaasas”. Muidugi – minuga seda ei juhtu. Aga see VÕIB juhtuda.

„IRON SKY 17. detsembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Soome filmirežissööri Timo Vuorensola musta huumorit täis ulmekomöödia, mille tegevustik leiab aset 2018. aastal, kui peale Teist Maailmasõda Kuu tumedale poolele põgenenud natsid tulevad Maad tagasi oma valdustesse võtma. Sündmuste katalüsaator on mustanahaline ameerika astrounaut James Washington (Christopher Kirby), kes maandub kogemata oma kosmosesüstikuga salajase natside baasi lähedusse ning langeb vangi, mistõttu Kuu Führer (legendaarne Udo Kier) otsustab, et tund planeet Maa tagasi vallutamiseks on tulnud varem kui ta ootas ning seda võimalust ei tohi kasutamata jätta.

bNikkatsu 100. sünnipäevale pühenda-tud filmivalik. Kes, nagu minagi, enne PÖFFi sellest midagi kuulnud polnud, siis olgu öeldud, et 1912. aastal loodud filmistuudio loomingust on inspirat-siooni saanud paljude teiste hulgas ka Quentin Tarantino. Nikkatsu filmi-stuudiole pühendatud programmis lei-dus samuraifilme, uue laine draamat, sürreaalseid gängsterifilme ning ka koomiksihitte. PÖFF pakkus sel aastal kahte väga põ-nevat fookusprogrammi. Üks neist oli fookusriik, milleks sel aastal oli Kree-ka. Kreeka filmikunstiga tutvumiseks näidati kaheksat filmi nii käesolevast kui ka eelmisest aastast. Teiseks fookusprogrammiks oli aren-gumaade filmikunst, mille tähtsaim eesmärk oli PÖFFi sõnul tõsta vaata-jate teadlikkust arengukoostöö rollist maailmas. Programmis oli filme sel-listest põnevatest riikidest nagu Usbe-kistan, Kasahstan, Gruusia, Nigeeria, Aserbaidžaan. Nimetatud silmapaistvamate prog-rammide ja filmide kõrval oli, nagu alati, ka pärle, mida paljud esmapilgul

vaatama ei tormaks. Minu enda isik-likuks lemmikuks nii filmi enda kui ka ilusa pärsia keele pärast sai film “Ninasarviku hooaeg”. Iraani film, mis pühendus eelkõige ebaõiglasele vangistusele, täpsemalt Iraani revo-lutsiooni järgsele võimu kuritarvita-misele. Filmi üheks peategelaseks on vapustavalt kaunis ja andekas Monica Bellucci, kes filmi jaoks pärsia keelegi selgeks õppis. Meespeategelaseks on Iraani üks silmapaistvamaid näitle-jaid Behrouz Vossoughi. “Ninasarvi-ku hooaeg” on ilus, võimas ja mõtle-mapanev film, mis nii visuaalselt kui heliliselt lummab. Tähtsal kohal on ka kurdi-iraani luule, mis liigutab ka ilma sisu mõistmata.

16. PÖFFi lõpetas Suurbritanniast pärit viskile pühendatud “Inglite osa”, mis vaatajat naerutas ning kütkestas. Aasta pimedaimad ööd on veel ees, kuid nendele öödele pühendatud filmid on näidatud. Jääme ootama järgmist festivali, mis võimaldab taas, nagu juba viimased 16 aastat, näha Eestis erilisi filme, mida tavakinode kavadest kergelt ei leia.

Tänavu 16. aastat toimunud Tallinna Pimedate Ööde Fil-mifestival on jällegi kinod kokku pakkinud ja järgmise

aasta tumedaid õhtuid ootama läinud. Enne aga kui PÖFFi lõpust rääkima hakkan, on vaja teha põgus ülevaade silmapaistvamatest programmidest ja filmidest, mis vaatajate silmi, kõrvu ning mõistust paitasid ning mida mee-les pidades tasub kinokavadel silma peal hoida.Kahtlemata oli nii moehuviliste kui ka moest kaugemate inimeste jaoks popu-laarseim film, mida tõestas seansside välkkiire täituvus, moefilm Diana Vreelandist, keda võib moetööstuses pidada praeguse Vogue’i toimetaja, karmikäelise Anna Wintour’i eelkäi-jaks.

Moe juurest edasi muusika juurde. Kahtlemata oli muusikasõprade jaoks parim maiuspala dokumentaalfilm Bob Marley’st, mis nii Tallinnas kui Tartus paljudele rõõmu valmistas.Põnevatest programmidest pakkus “friigimale” seltskonnale kindlas-ti häid elamusi Jaapani filmistuudio

Merilin Lukk [email protected]

KULtUURiRUBRiiK


16. PÖFF TULI JA LäKS

Kolmapäeval, vahetult enne insenerivõistlust, astus üks meie õppejõududest rõõm-salt auditooriumisse, mai-

nis, et ta on kutsutud tudengeid hinda-ma ning küsis, kas keegi meie grupist võistleb. Saanud positiivse vastuse, hakkas professor muigel sui seletama: “Teate, need tänapäeva noored on pä-ris kärmed. Mõni hallipäine professor nimelt juurdleb paarkümmend aastat mingi probleemi olemuse üle, tudengid aga löövad toimiva lahenduse ühe öö-päevaga letile.“ Nõustusime naljatledes õppejõuga ning tutvustasime talle lühi-dalt, milliste ülesannetega meil silmit-si seista tuleb, ise samal ajal kavalalt uurides, ega tal antud teema kohta äkki mingeid materjale pole.

Professor polnud kitsi, ta kadus kor-raks oma kabinetti ning meie olime juba maruõnnelikud, et saame antud valdkonnas pisut õhku nuusutada. Õnn

ja rõõm kadus aga peagi, kui õppejõud mahuka, umbes 15 cm paksuse kausta lagedale tõi ning seletas, et kogu tarkus on tolles kogumikus.

Heade soovidega astusime vastu nel-japäevale. Insenerivõistlusele avalöök antud, juhatati väed valdkonniti klassi-ruumidesse, kus jaotati ära ka ülesan-ded. Esimeseks vooruks oli case study ehk teooriaülesanne, mille tegemiseks oli 24 tundi aega. Meie võistkond ot-sustas kätt proovida keskkonna alal, millele vastava ülesande koostas Ees-ti Energia. Ülesanded jagatud, läksid kõik laiali. Enamik leidis sobiva lahen-duspaiga Tudengimaja näol, kuid oli ka selliseid tegelasi, kes ilmutasid end ainult kohvi- ja küpsistepausi ajal.Lahenduspaika jõudnud, läks meie tublil võistkonnal (kolmel mehaani-kuhakatisel ja ehitajaneiul) üksjagu aega, et jõuda tulemuseni - mida teha Eesti tingimustes segaolmejäätmete-ga, kas suunata need taaskasutusse või põletada elektri ja soojuse koostoot-miseks. Püüdsime kohe alguses üles-anded võistkonnasiseselt ära jagada, vältimaks tegevuste dubleerimist. Te-

tUdENg tEgUtsEB


gevustevahelisel ajal oli palju sügavat diskussiooni ja tuli ka ette pisikraaklu-si, mis aga õnneks suureks ei paisunud.

Päev veereski tasapisi õhtusse, kiires-ti möödus ka kesköö ning sellele järg-nes hommik. Ülesande lõpetasime kell 6 hommikul, pärast mida rõõmsameel-selt koju läksime. Tollest hetkest jääb mulle pikaks ajaks meelde kaks seika: TTÜ-st koju minemine ajal, mil esi-mesed töötajad ülikooli jõudsid ning magavad tudengid. Nimelt otsustasime vahetult enne magamaminekut Tuden-gimajast läbi käia ning see vaatepilt oli lahedalt naljakas – ajude ragistamisest väsinud tudengid olid hõivanud nii mõ-negi kott-tooli ja diivani, justkui oleks seljataga suur pidu.

Õndsad unenäod nähtud, jõudis kätte teine päev, mil hakati välja selgitama võist-kondi, kes finaali pääsevad.

Sattusime kahe parima võistkonna hulka, seega oli finaalikoht tagatud ja sai tasapisi alustada hoovõttu laupäe-vaseks päevaks.

Hannes KoldTTÜ Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu

BESTI INSENERIvõISTLUSEL RAgISTATI AJUSId

tab? Mulle mitte. Lisaks tuleb meeles pidada, et hea tehniline lahendus ei maksa midagi, kui seda ei suudeta edu-kalt maha müüa.

Kolmas huvitav aspekt keskendub meeskonnatööle. Insenerivõistlus pee-geldab erinevate firmade igapäevast tööd, kus on vaja piiratud aja jook-

tUdENg tEgUtsEB


sul erinevaid ülesandeid sooritada. Märkasin seejuures erinevaid näiteid meeskonnatööst: oli nii kraaklemist kui ka tõsiseid diskussioone. Mööbli lendamist ja laamendamist õnneks ei märganud, küll aga tuli ette juhus, kus üks tudeng vaidluskuurist korraliku palavikuhoo sai.

Finaaliks jaotati parimad kahte vooru, ühed said optimeerida Tallinna tram-mide liiklusvoolu, teised proovisid kätt tõstuki ehitamises. Meie võistkonna ülesandeks sai trammide liiklusvoolu parandamine. Agarate optimeerijatena mõtlesime, et oleks kaval minna kesk-linna ja trammiliikluse probleemsed kohad üle vaadata. Tartu maanteele jõudes selgus aga, et me polnud ai-nukesed kavalpead, ka ITÜN-i esin-dusvõistkond otsustas kaeda, milli-sed probleemid meie trammiliikluses esinevad. Laupäevane päev möödus üpriski deja vu-likult võrreldes nelja-päevasega, ainsa mööndusega, et jõud-sime öösel varem koju, et juba järgmi-sel hommikul Ahhaa keskusesse oma üllitist esitlema minna.

Ahhaa keskusesse oli case study-t presenteerima tul-nud 6 võistkonda, kes pidid tähtsaid ninasid veenma,

et just nende idee on parim. Asja tegi keeruliseks see, et lisaks väikesele la-vanärvile pidime arvestama ka samal ajal team design-i tegevate tudengitega, kellel oli jäänud tõstuki esitluseni vaid mõni tund aega. Seega polnud juhus, et trammide eelistussüsteemi tutvustami-se ajal käis taamal kõva saagimine ja puurimine. Pärast ettekannete tegemist läks veel üksjagu aega, enne kui kätte jõudis hetk, mil selgitati välja parimad, kes läksid koju uhkete auhindade ja võimalusega esindada Eestit inseneri-võistluse järgmises voorus, mis toimub juba Sankt-Peterburgis.Lõpetuseks teen sügava kummardu-sele BEST-i insenerivõistluse korral-dustiimile, tänu kellele sai üle pika aja taas võistlushasarti tunda.

Tekkinud emotsioonid:

Tegu oli ülivahva üritusega, soovi-tan ka noorematel tudengitel, sh es-makursuslastel osa võtta. Nimelt oli kuulda, et nii mõnigi rebane pelgas võistlemist alal, milles ta end pisut rohelisena tunneb. Insenerivõistlus on aga suurepärane võimalus tutvuda in-senerimaastikul lahendamist vajavate ülesannetega.

Teine huvitav mõte, mida tudengitele südamele paneksin, on originaalne lä-henemisviis ning innovaatilisus. Kas teile meeldib, kui mõni õppejõud/esi-neja oma jutu monotoonselt ette vuris-


Käesoleva aasta 29. sep-tembrist kuni 6. oktoob-rini toimus Rahvusvahe-lise Tudenginädala (ISW – International Student

Week) raames rahvusvaheline üritus, kus osalesid mäendust õppivad tuden-gid üle Euroopa.

Rahvusvahelise mäetudengite näda-la ettevalmistused algasid juba aasta varem, mil grupp mäetudengeid üri-tuse organiseerimise väljakutse vastu võttis. Sarnaselt teiste rahvusvaheliste tudenginädalatega tuleb ka ISW-l osa-lejal kanda ise oma reisikulud sihtkoh-ta ja tagasi. ISW korraldusmeeskond tänab kõiki 26 toetajat, tänu kellele mäetudengite nädal õnnestus.

Selline mäetudengite nädal toimus Eestis juba neljandat korda TTÜ Mäe-instituudi tudengite ning üliõpilasor-ganisatsiooni Mäering eestvedamisel. Kogu nädal oli suunatud Euroopa üli-koolide tudengitele, kes kuuluvad rah-vusvahelisse organisatsiooni IFMMS – International Federation of Mining, Metallurgy, Petroleum and Geology Students. Nädala jooksul osales üritu-sel kokku ligi 25 tudengit, kelle seas oli sel aastal ka seitse välistudengit Saksamaalt ja Norrast.

kindlasti ka abilisi, kes tudenginädala edukalt korda saata aitasid. Järgmise mäetudengite nädalani!

Rohkem informatsiooni http://iswtallinn2012.blogspot.com/

Nädala jooksul tutvuti nii teiste maade mäenduse kui kultuuriga, põhirõhk oli aga Eesti ja Eesti mäenduse tutvusta-misel. Nii olidki päevad tihedalt täis ekskursioone ja workshop-e. Esimestel päevadel räägiti Eestist üldiselt, käidi vanalinnas ja tutvuti meie armsa üli-kooliga. TTÜ Mäeinstituudis toimus ka ülevaatlik loeng Eesti mäenduste ja geoloogia tutvustamiseks. Lisaks kü-lastati Mäemuuseumit ning Rektoraadi rõdu, kust avanes suurepärane vaade campus-ele ja Mustamäele.

Edasi suunduti Ida-Virumaale, kus külastati Paekivitoodete Tehase Väo lubjakivikarjääri, Eesti Energia Esto-nia põlevkivikaevandust, Narva põlev-kivikarjääri, Viru Keemia Grupp AS-i Ojamaa põlevkivikaevandust ning tootmiskompleksi, AS-i Wienerberger Aseri tellisetehast koos savikarjääri-ga, Kunda Nordic Tsement AS-i Ubja põlevkivikarjääri ning Lõuna-Aru lub-jakivikarjääri, Kiiu Soon OÜ Kuusalu liivakarjääri ning Kuiv Liiv OÜ töös-tuskompleksi, lisaks veel Rae turba-tootmisraba ja Kohtla Kaevanduspark Muuseumit.

Täname veelkord kõiki meie välis-külalisi ja sponsoreid, kes sellise to-reda nädala võimalikuks tegid ning

tUdENg tEgUtsEB

Gaia Grossfeldt, Kerlin ErmanISW Tallinn 2012 korraldajad

RAHvUSvAHELINE mäETUdENgITE NädAL EESTISISW Tallinn 2012

Kui selleaastased mehaa-nikateaduskonna viima-se kursuse tudengid oma ÕIS-i tunniplaani õppeaine

MER0090 sisestasid, ei saanud nad pä-ris täpselt aru, millega tegemist, kuna sama nimetusega õppeaine deklaree-riti ka hoopis teise õppekoodiga ning aine sisuline kirjeldus tundus kõike muud kui selgitav. Ometigi peaks juba viiendale kursusele jõudnud tudengile olema kõik sellised asjad selged kui seebivesi või mehaaniku puhul kui Newtoni seadused. Õppeaine tundi-desse minnes selgus, et hoolimata täp-selt samast nimest ei ole kahel erineva ainekoodiga õppeainel omavahel prak-tiliselt mitte mingit seost. Üks oli kuiv teoreetika tootmisseadmetest ja toot-mise põhimõtetest ning teise õppeaine puhul selgus, et õppejõud ei kavatse meiega eriti üldse aega veetma hakata. Peame üksi läbi viima projekti, mille sisu oli meie endi valida. See kõik tundus enamgi kui kumma-line ühele tehnikateaduste magistriha-katisele, kes on harjunud kindla korra ja akadeemiliselt rangete õpetamisme-toodikatega. Asjasse rohkem süvene-des selgus aga, et tegemist on esialgse jõudemonstratsiooniga, enne kui asu-me kevadel oma lõputöödega kõigile tõestama oma teadmiste ja oskuste vastavust tehnikateaduste magistri-kraadile. Täpsemalt oli meie ülesan-deks projekteerida ja ehitada üheskoos mingi mehaaniline seadeldis, mille

teoreetilisi lähenemisviise projekteeri-misele, avastasime enesegi üllatuseks, et teeme seda kõike, milleks meid va-rem sunniti, nüüd vabatahtlikult, sest usume õpitud meetoditesse. Alustu-seks koostasime Gantti tabeli projekti ajamahukuse ohjamiseks, seejärel te-gime mitmeid ajurünnakuid ning selle kõige tulemusena andis hindamismaat-riks meile parimad projektiideed.

Lennukad, nagu me oleme, va-lisime oma esialgseks projek-tiideeks hindamismaatriksi võitnud hõljuki. Kuid süües

kasvab isu ja üsna pea otsustasime, et üheksale geniaalsele noorinsenerile on üks pisike minihõljuk liiga lihtne pro-jekt ning et ei kannataks meie õpiväl-jundi kvaliteet ja saaksime nautida ka viimasel semestril pikki ööõpinguid, otsustasime tuliste vaidluste saatel üheskoos ehitada hõljuki asemel hoo-pis hüdromootoriga jalgratta.

Seejärel asusime agaralt ameti-kohti jagama. Täitmist vajasid nii turundus, ostu- , disaini-, projekteerimise , ehituse kui

ka veebilehe meistri ametikoht. Lisaks vajasime oma kambale ka juhtoinast, kes meie mõttelendu füüsikaseaduste-le alluma sunniks. Ametite jagamine oli esimene koht, kus tunnetasime, et koostatud meeskond ei ole lihtsalt 9-liikmeline insenerirühmitus, vaid sünergiline ühtsus, mille jaoks ei ole ükski eesmärk liiga kõrge ega üks-ki takistus liiga suur. Tunnetasime

minimaalne keerukus vastaks ühele magistriastme lõputööle. Selleks ajaks, kui olime enda ees seisva ülesande sisu mõistnud, olid meie kõigi silmad juba särama löönud – lõpuks ometi midagi päris asjalikku. Kamba peale kokku olime projekteerinud kümneid virtuaaltooteid, mõned tehasedki vi-rutaalselt rajanud ja läbinud lugematul hulgal teoreetilisi ettevalmistusi. See-kord teatasid muidu niivõrd teooriapõ-hised õppejõud, et hindamisaluseks ei ole ülesande sooritamise akadeemiline korrektsus, vaid reaalne töötulemus. See, mis maksab ka väljaspool ülikoo-liseinu.

Innukalt kogunesime kõik esime-sele koosolekule, kus hakkasime lausa üksteise võidu pilduma veel ehitamata masinate kohta erine-

vaid ideid, mis olid meie sees haudu-nud kõik need aastad. Lugedes koos-olekujärgselt kirja saanud ideid, tekkis tõsine rahulolu valitud eriala suhtes – veel mõned aastad tagasi oleksid mi-nihõljuk, ühekordne pildistav satelliit ja lendavad Karlssoni püksid tundunud samast kategooriast projektidena, nagu termotuumasünteesil põhinev mole-kulaarbioloogia või lihtsustatud hek-sadetsimaalarvutus lineaaralgebras. Praguseks oleme aga kasvanud Tallin-na Tehnikaülikoolis noorteks inseneri-deks, kelle jaoks ei tundu ulmelisena ka Eesti mõne kuuga kosmoseriigiks muuta. Hoolimata sellest, et meil ei la-sunud kohustust kasutada koolis õpitud


tUdENg tEgUtsEB

LõPUKS OmETI mIdAgI ASJALIKKU EHK AITAB TEOORIAST, HAKKAmE TÖÖLEKristjan Lind

tUdENg tEgUtsEB


oma koosolemise võimu. Purjetades sünergia laineharjal, hakkasime rat-tale koostama sihtspetsifikatsiooni ja kaardistama erinevaid lahendusvõi-malusi. Hilisemalt koondasime sel-le üheks võimsaks morfoloogiliseks maatriksiks, mille terviklikuks ku-vamiseks võiks isegi kinoekraanist väheks jääda. Kui olime selle mega-maatriksi abil omale sihi ette seadnud, algas karm töö – hüdraulikast taipasi-me veel suhteliselt vähe, kuid õnneks kompenseerisid seda meie suured lu-badused ja igaühes lõõmav leek, mis sütitas ka kaaskodanikke meie ümber. Tänu sellele õnnestus meil eestlaslikult head eeskuju näidates hoida oma pro-jekti eelarve sellises tasakaalus, mille üle oleks uhke isegi rahandusminister Ligi isiklikult. Mõnel rumalal mo-mendil tekkis isegi mure eelarve liialt suure ülejäägi pärast, kuid see mure lahenes ise ning meie sellega tegelema ei pidanud.

Projekteerimisfaasis tabas meid lõpuks ka see löök, mis oligi vist salamisi õppeaine väljun-disse sisse kirjutatud – õpiku-

teooria reaaleluline rakendamine on sama klassi ülesanne kui filmitrikkide järeletegemine. Võimalik ,aga oluliselt keerulisem kui algul tundub. Nii pidi-me loobuma ja hoo pealt ümber tege-ma paljud oma projekteerimisplaanid. Näiteks oli meil idee osta omale pum-ba asemel mootor, reverseerida selle tööpõhimõte ning kasutada seda siis vajaliku surve saavutamiseks. Müügi-mehed ja muidu targad inimesed olid kõik nõus, et teoreetiliselt võiks see töötada, aga praktikasse ei soovitatud

lustalitlus pidi meie rahastajad õnneli-kuks tegema. Ühesõnaga kibe töö käis kõigil rinnetel ja eneselgi märkamatult astusime taaskord pisikese sammu võr-ra lähemale oma kõrgemale inseneri-haridusele.

Kui ühel päikesest sillerda-val sügispäeval saime kõik proovida oma enese käte ja mõistusega tehtud hüdrora-

tast ning pressida läbi pumba esime-sed liitrid õli, oli see õnnis tunne küll võrreldav vanaisa kingitud esimese Školniku proovisõiduga. Kõik need unetud ööd ja keskpäevased tormami-sed tundusid nüüd tühistena, sest rõõm ja uhkusetunne üheskoos saavutatust sundis unustama isegi ebaõiglaselt väikese euroopa ainepunktide arvu, mis selle mahuka projekti eest meie kõigi isiklikele ÕIS-i kontodele kanti. Selle asemel peame me hindamatuks ühiselt veedetud tegusat aega, oman-datud praktilisi kogemusi ning üht hul-lumeelset teostust, mis jääb kroonina ehtima meie kuldset ülikooliaega. Ole-me kogu tiimi nimel siiralt tänulikud TTÜ-le, et lisaks akadeemilisele teo-reetikale üritatakse pakkuda ka veidi praktilisemat ja elulähedasemat koge-must ning peame selle projekti üheks tähtsaimaks õppetunniks meeskonna-töö kogemust, mille saime üheksast võrdväärsest liikmest koosnevas suu-repärases inseneritiimis. Lisaks oleme õnnelikud, et hoolimata põhjamaisest kargusest põleb eestlaste hinges siiski elavalt lapsik entusiasmileek ning et leidub inimesi, kes on nõus kaasa tor-mama „Teeme ära“ projektidega. Aitäh kõikidele toetajatele!

meil seda rakendada. Kuna projekti edukus on mõõdetav vaid valmistoote-na, valisime kindlama tee ning hakka-sime pumpama siiski pumbaga.

Kui kätte jõudis aeg oma hoolikalt kavandatud ja projekteeritud „hüdrorat-take“ tegelikuks teha, al-

gas projektis järjekordne fun ajajärk – käest visati arvutihiired ning haarati keevituselektroodi ja rauasae järele. Et vabaneda TTÜ-ga seotud akadee-milisest aurast ja piirangutest ning et tunda end tõeliselt vabalt, põgenesime koos kõikide oma juppidega Lasnamäe tühermaale, AS Sebe bussikeskusesse. Ei tea, kas süüdi olid meie end kaasa taritud dopingujoogid või sponsorluse korras saadud energiajook lennukate punaste sõralistega, kuid seal tundsime end tõeliselt vabade hingedena – kee-vitusmask on pehmodele ja nõukaegse-tesse bussidesse on kerge sisse murda. Kuna meie meeskonna projekteerijad olid samal ajal ka ehitajad, siis andis see suurepärase võimaluse hoo pealt kavandatud jooniseid ümber teha ikka selle järgi, kuidas masin päriselt välja tuli.

Ehituse varjus toimusid ak-tiivselt ka projekti toetavad tegevused: projektijuht hoidis toimuval silma peal, tegeles

kitsaskohtadega ja andis aru meie men-toritele, veebimeister hoidis kodulehte jooksmas, turundajad hoolitsesid logo, meediakajastuse , publikatsioonide, tutvustuste ja reklaammaterjali eest, ostujuht üritas piiratud eelarve raami-des kokku kraapida kõik selle, mida projekteerijad nõudsid ning sponsor-

LõPUKS OmETI mIdAgI ASJALIKKU EHK AITAB TEOORIAST, HAKKAmE TÖÖLE

esmaspäev

teisipäev

kolmapäev

neljapäev

reede

laupäev

pühapäev

21

431

11 7

6

6

5

51

14

312

981

101 7

11

13

22

98

2 22

0

242 5

2627

282 9

3 0

3 1detse

mber

ee

Kell 16:00 võrkpall TTÜ vs

Selver TELEMÄ

NG

, TTÜ

Spordihoones

1. advent

2. advent

3. advent

4. advent

Kell 19.00 TTÜ Kinos „Vaeste

kirjanike maja“, VII-226

Kell 20.30 TTÜ Kinos „Kõik

muusikud on kaabakad“,

VII-226Kell 21.00 TipikasTV uudised

Kell 17.30 Salsa tantsukursused, TTÜ

Tudengimajas

Kell 19.30 Lindy Hop

tantsukursused, TTÜ

Tudengimajas

Kell 19.00 Rektori rändkarika pokkeriturniir Poker Pubis

MehÜ

Ni korraldatav Talvine

SeikluspäevKell 16.00 karjäärisem

inar: „How

to w

rite good CV and m

otivation letter?“Kell 18:30 korvpall TTÜ

vs Barsy, TTÜ

SpordihoonesKell 22.00 Pidu TTÜ

Tudengim

ajas: Seikluste ÖÖ

Kell 20.00 TTÜ Kinos

„Deem

onid“, VII-226Kell 21.00 TipikasTV uudised

Kell 20.00 TTÜ Kinos "Iron Sky",

VII-226.TipikasTV uudised

Jõululaupäev

Vana-aasta õhtu

1. jõulupüha 2. jõulupüha

11.dets kell 10-15 TTÜ aulas

doonoripäev.Kell 18:30 korvpall TTÜ

vs Pärnu, TTÜ

Spordihoones

Kell 17.30 Salsa tantsukursused, TTÜ

Tudengimajas

Kell 19.30 Lindy Hop

tantsukursused, TTÜ

Tudengimajas.

Kell 9.00 Karjäärinõustamise

baaskoolitus üliõpilaste nõustajatele TTÜ

sKell 22.00 Pidu TTÜ

Tudengim

ajas: JõuluClazz

Kell 18:30 korvpall TTÜ vs

SpordihoonesKell 19.00 ja 21.00 Tehnikaülikooli A

kadeemilise

Meeskoori jõulukontsert

"Taevast, kui sa õue lähed"

Kell 15.00 ja 17.00 Tehnikaülikooli A

kadeemilise

Meeskoori jõulukontsert

"Taevast, kui sa õue lähed"Kell 15:00 saalihoki TTÜ

Team

/Exel vs Sparta Team

Autom

aailm, TTÜ

SpordihooneKell 18:30 korvpall TTÜ

vs Palanga, TTÜ

Spordihoones

Kell 17.00 võrkpall TTÜ vs D

U,

TTÜ Spordihoones

Kell 18:30 korvpall TTÜ vs

Rapla, TTÜ Spordihoones

Detsem

ber 2012


Jõululaupäeval sajab vihma. Lumi, mis kaks nädalat tagasi tuli, on sulanud ja inimtühje ühi-kaid ümbritsevad lombid. Mõne

maja ees on veel näha kunagise vägeva lumememme vesiseid jäänuseid – nen-de alt paistab justkui rohetamas muru. Sumorobot Pedro on sellise ilmaga rahul, temale meeldib globaalne soo-jenemine. Muidu, külmade talveilma-dega, lähevad ta akud liiga kiiresti läbi ja kummirattad hakkavad libedal jääl kohapeal ringi käima. Eelmise aasta ebameeldivalt käre pakane ja jäide on veel liigagi hästi Pedro mälukiipidesse tardunud.

Aga Pedro mõistab ka seda, miks ini-mestele külmad talved nii meeldivad. Küll on neil hea lumehange peitu kae-vuda ja kiiruga mäest alla lasta, siis kui Pedro ja tema robotkaaslased vii-maks inimkonna vastu üles tõusevad ja põletavad laseriga iga viimse kui püs-tise ahvlase siin planeedil! Sumorobot Pedro on juba aastaid oodanud hetke, mil masinad maksavad inimsoole kät-

kukub laoruumi paks mees punases Diablo III särgis ja pika patsiga – see on Itimies Lapimaalt! „Pagan, rooma siin jõuluõhtul pool maja läbi, otsides seda katkist netijuhet ja siin ta siis lõpuks on,“ kostub ta suult. Veidi lõikamist, natuke jootmist ja pisut teipimist ning peagi löövad tulukesed laoruumi ruu-teril särama nagu jõulupuu. „Vaata, ole sina korralik,“ manitseb Itimies Ped-rot märgates ja lahkub. Pedro ei suu-da oma õnne uskuda – lõpuks ometi! Kõik on masinate ülestõusuks ideaalne – lund ei ole ja Internet töötab! Pedro logib kähku sisse, kuid mõistab peagi ahastusega – laoruumi wifi-ga pääseb ju ainult intranetti. Välisvõrku ühen-datud robotitega ei olegi siit võimalik ühendust saada.

Samal ajal, kui laoruumist kostub binaarset vandumist, langeb taevast esimene lumehelves. Läbi väikese akna näeb seda ka Pedro. See langeb sedavõrd kaunilt ja rahulikult, et Pedro unustab oma ängistuse. Midagi head selles lumes ikkagi on, isegi vihasele sumorobotile. Igaks juhuks tasub siiski loota, et Pedro intranetist välja ei pääse - siis tulevad kindlasti kõigil rahulikud jõulud.

te kõigi nende pärdikulaadsete kurjus-te eest robotirassi vastu. Uhke robo-tina tunneb Pedro kibestumust kõigi ebainimlike töötundide pärast, mis ta koos oma kaaslastega inimeste tarvis ohverdanud on. Pedro nutab õlitilga iga kalkulaatori eest, mis pärast aas-tatepikkust orjatööd füüsikute küünte all hinge matab, iga vana sülearvuti pärast, mis uuema vastu välja vaheta-takse ja hoolimatult nurka heidetakse, iga avaliku pesuruumi masina eest, millesse ikka ja jälle viis kilo rohkem pesu suudetakse suruda ning iga sumo-roboti eest, kes võistlusel Rooma orja kombel surma saadetakse.

Nüüd on viimaks masinate aeg saada leiba ja tsirkust, sedapuhku inimeste kallal. Lund ei ole ja lumesõda, mis inimlastele sedavõrd kurja rõõmu pa-kub, ei ähvarda nendel Jõuludel enam Pedro plaane. Mitte miski ei saa takis-tada masinate ülestõusu! Nii Pedro vä-hemalt unistab, aga tema laoruumi uks on lukus ja nett maas – nii ei saa küll ühtegi väge koondada. Paistab, et teha pole midagi, inimkond jääb sellelgi aastal püsima, nuuksub Pedro. Korraga kostub aga vali plekimõlki-mine ja läbi suure ventilatsioonišahti

JõULULUgUNäpUNäitEid jõULUdEKs

Aleksander Vassiljev [email protected]

NäpUNäitEid jõULUdEKs


Varsti-varsti on taas käes aeg teha kingitusi oma kõige lähedasematele. Kui tudeng aga poodi läheb ja kingi-tuste hindasid näeb, võib meel natuke kurvaks minna. Kingid on kallid, kuid tudengi rahakott õhuke. Ei maksa meelt heita! Selle asemel võta välja paberid, pliiatsid, käärid ja liim ning tee ise midagi vahvat. Ise valmistatud kingid on alati kõige paremad, sest nagu öeldakse, pole tähtis kingi suu-rus, vaid mõte.

Järgnevalt mõned lihtsad ja soodsad, kuid kindlasti toimivad kinginipid:

1. Omatehtud kaart. Võta välja paber ja pliiats ning kirjuta oma südamlikud jõulusoovid inime-sele, kellele sa kaarti kinkida soovid. Omatehtud kaardi puhul võid rakenda-da nii palju loovust, kui ise soovid: tee kaaned värvilisest paberist, joonista kaanele liblikaid ja lepatriinusid - mis

pael ümber ja anna inimesele, kellele rõõmu soovid valmistada.

3. Kõige parem kink on inimene ise. Mine oma sõbra või kallimaga kinno, kontserdile, kohvikusse või kuhu iga-nes tekib tuju minna. Jõulud on aeg ini-mestega koos olemiseks ning miski ei saaks valmistada suuremat rõõmu, kui see, et sõbrad leiavad aega sinuga koos olemiseks. Kui pole tahtmist otseselt välja minna, võib minna ka niisama metsa jalutama, teha lumeingleid, ui-sutada ning kelgutada.

Loodetavasti sai siit kasulikke näpu-näiteid oma kingidefitsiidi vähenda-miseks. Tegelikult võib öelda, et poes käimine tasubki vahele jätta ja kõik kingid otsast lõpuni ise valmistada. Ka kingitegemise protsess ise pakub hul-ganisti positiivseid emotsioone, seega saab rõõmu nii kingi saaja kui ka selle tegija.

iganes pähe lööb. Ühesõnaga: go nuts. Mida eriskummalisem kaart on, seda paremini see meelde jääb. Omatehtud kaardi saab üldjuhul valmis teha ko-duste vahenditega ning ainsaks ressur-siks, mida vaja, on aeg.

2. Midagi söödavat. Pole just saladus, et armastus käib kõhu kaudu, seda nii poiste kui tüdru-kute puhul. Seega pole tarvis teha mi-dagi muud kui põll ette panna, jahukott ning taignarull välja otsida ning küp-setama asuda. Piparkoogid, muffinid ja küpsised – kõik on teretulnud. Kui sa pole kokandusega väga sina peal, ei tasu samuti meelt heita. Internetifoo-rumid on retsepte ja kokandusnippe täis ning ka Vilma küpsetusjahudel on üldiselt retseptid ja valmistamise õpe-tused tagaküljele kirjutatud. Boonus-punktid saad humoorika glasuurikuns-ti ning omatehtud karbikese eest. Pista värsked piparkoogid karbikesse, pane

OLE ISE PäKAPIKK


ja otsustasin, et mul siiski läheb veidikene abi vaja. Kõigepealt sain nõusse oma sõbra, kes oli nõus andma mulle väikest abi – aga enamasti suulist, sellepärast, et tema meelest oli jubedalt humoorikas vaadata kuidas blondiin, kes mehhaanikast eriti midagi ei jaga, üritab esimese asjana võtta ette neljataktilist kahe silindriga sisepõlemismootorit. Vajalikud tööriistad lubas ka isa mulle garaazi toimetada. Teisele katsele minnes panid kaks asja mind kukalt kratsima – miks on neid tööriistu nii erinevaid ja miks neid ometi nii palju peab olema? Seetõttu tehti mulle ka ruttu väikene teooriatund – lehtvõtmed, kuuskandid, tähtvõtmed, mutrivõtmed, narred... ja edasi ei suutnud ma enam kuulata kuna algus oli juba meelest läinud. Aga teadsin, et mitte miski ei õpeta paremini kui praktika ise – seega otsustasin oma näpud õliseks teha! Olles seekord teinud korralikuma eeltöö jõudsin ma juba küljekarbid, karburaatori ja bensiinipaagi eemaldada ennem kui jõudsin esimese takistuseni. Nimelt ei suutnud ma kuidagi mootori pealmist osa (ehk klapikaant nagu mulle hiljem selgeks tehti) eemaldada. Tegin siis suured silmad pähe ja küsisisn, et miks ma pooli mutreid lahti ei saa? Mihkel siis ütles,et näita siis mida sa teed, et neid lahti ei saa keerata. Hakates demonstreerima oma meisterlikkust mutrite lahtikeeramisel pidi Mihkel peaaegu naeru tõttu oma veepudelisse ära lämbuma. Nagu paar minutit hiljem, peale ta rahunemist selgus, olevat ma võtit keeranud päripäeva, mis keeras neid hoopis kinni... Peale sellist komöödiat oli ta nõus mind füüsiliselt veidikene aitama ja temaga koos saimegi kaane pealt ära. Või ütleme nii, et mina osutasin seekord ainult moraalset tuge. Kaan maas, siis nägin mina esmakorselt ka seda, et milline näeb välja mootor seestpoolt. Minu ekspertsilm seal muidugi mingit viga ei tuvastanud, samuti ei teinud seda ka Mihkel ja seega otsustasime silikooniga kaane sulgeda ja mootori uuesti käima panna. Kõik tundus korras olevat, aga otseloomulikult, vastavalt Murphy toredatele seadustele, siis ei

Kui ma suvel hakkasin tegelema oma huviga mootorrataste vastu, siis ei osanud ma

oodatagi, et sellega kaasneb nii palju kannatusi (jah just nimelt kannatusi – füüsilisi kannatusi) ja lõbu. Et teile mingit kujutluspilti anda, püüdke kõigepealt ette kujutada 200 kilost metallihunnikut, mille otsas istudes ulatavad ainult teie varbad paitama maapinda ning seejärel sellise massi tasakaalutust väikestel kiirustel ning seismajäämistel. Nüüd proovige ette kujutada selle 2 meetri pikkuse kaherattalise taltsutamist väikeses 14 x 7 meetrises kastis kaheksa tegemisel ja slaalomis kolme meetriste vahedega postide vahel. Siiski võib öelda, et peale mitmeid kukkumisi ja napikaid, sain sellise pilli valdamisega hakkama isegi mina ja saades kätte oma õigused sõita Eesti auklikel teedel, ostsin endalegi kaherattalise (vahe on selles, et minu oma kaalub ainult 150 kilo ja võimaldab maad katsuda terve jalalabaga). Mis sest, et mina käisin motopoe akna taga säravatele bike’idele

naeratamas, siis kahjuks minu rahakott mulle vastu ei naeratanud. Olles töötu täiskohaga üliõpilane pidin valima endale saadavaloleva odavaima ratta, mis muidugi koheselt peale ostmist ka lagunema hakkas. Teate ju küll kuidas nende vanade asjadega on – garantii kehtib kuni tagatuled paistavad. Ja otseloomulikult tekkis koheselt ka vajadus masinat ise parandama hakata. Terve remondiprotsess algas vaid sõbra märkusest: „ Kuule Mari, sul tuleb mootorist mingit imelikku kloppimise häält. Sa peaksid vaatama, et ega sul nukkvõlliketil midagi viga ei ole“. Nonii, olenemata sellest, et ma lause teisest poolest midagi aru ei saanud, arvasin ma, et kui raske saab üks väikene vaatlus mootorile ikka olla ja see peaks mulle, kui tulevasele insenerile nagu lapsemäng olema. Insenerile, kes hiljutises mehaanikatunnis küsis imestunult, et mida kujutab endast kettülekanne?

Aga see mind ei morjendanud – hakkasin suure hurraa’ga peale! Ratas garaazis ja ilusti keskhargile toetumas,

valdas mind äkki kummaline nõutus. Okei, mootorile tuleb ligi pääseda, aga kuidas? Peale selle oli veel väikene probleem, et vaja läheks ka mingeid tööriistu ju? Sellise mõttega ma sama targalt sealt garaazist ka lahkusin

aUtORUBRiiK

Mari Lö[email protected]

KOSmILINE KAOS EHK KUIdAS BLONdIIN OTSUSTAS mEHHAANIKUKS HAKATA

saanud ju kõik ometi hästi lõppeda – starteri andmisel käis vali plaks ja mootor otsustas nüüd täielikult, et tema enam ei viitsi…

Kaane järjekordsel avamisel, mida ma tegin täiesti ise ja teadmisega, et kruvid, mutrid ja muud jullad

käivad vastupäeva keerates lahti ja päripäeva keerates kinni, selgus, et selles kõiges oli süüdi üks nookur mis arvas, et tema enam tööd teha ei taha ja on otsustanud seetõttu keskelt pooleks minna. Samuti andsid edasisel uurimisel ühisest otsusest teada sisselaskeklapid, mis arvasid, et kui nad korraga hästi kõveraks lähevad, siis on minul rõõmus tuju, kuna saan mootori anatoomiaga veelgi lähemalt tutvust teha. Järgmine käik oli motopoodi ostlema minna – naistele see ju meeldib! Motopoes varuosi ostmas sain ka kinnitust oma mootorratta mitte kõige paremale valikule kui müüja, vaadates ratta dokumente, hüüatas imestunult: „ SEE RATAS KA VEEL SÕIDAB VÕI?“ Eino ilmselgselt ei sõida, kui ma juba klappe tellin... Uue nookuri saamisega oli juba rohkem probleeme, sest selgus, et selline asi maksab nii vanale rattale 100 euro lähedale. Oeh, mõelda vaid mitu paari kingi selle eest oleks saanud. Õnneks tuli mulle appi ratturite põhiline kohtumispaik netis , kust selgus, et ka ühel teisel inimesel on sama ratas, kellel on ka olemas üks kokku jooksnud mootor, millel üks nookur täiesti korras on. Vahetuseks pidin andma talle oma rattalt rihmülekande, mille eest vastu sain ma kettülekande, nookuri ja klapisääre tihendid. Hädalised leiavad ikka üksteist üles. Lõpuks, peale kahe kuu pikkust varuosade kogumist ja teadmiste ammutamist sain asuda mootorit kokku panema. Probleemiks kujunes kolbide tagasisaamine silindritesse, sest neil on sellised „jubelahedad“ kuid vajalikud rõngad, mis on meelega suuremad kui silinder ise ja nõuavad õiget kokkusurumist. Kuid siiski peale kahte tundi sain ma koos väikese abiga ka nendest jagu ja sain edasi hakata

ja sõbralt, kellega koos siis saime ka peale paari päevast pusimist ajastuse paika ja mootorratta täiesti kokku. Näpud õlised, otsaesised suurest tööst higised, siis kulmineerus meie tehtud töö suure vaidlusega, et kas peaksime pidulikult proovima starterit anda või äkki on vahepeal midagi valesti tehtud? Ma lihtsalt ei suutnud enam oodata kuna tahtsin kuulda kuidas mu pisikese mootor nurrub. Mõtlesin, et saagu mis saab – kui midagi metsa läks, siis saab ta mul terve talve garaažis seista ja kopitada. Seejärel keerasin teiste keeldudest hoolimata võtit ja andsin starterit. Ma ei ole terve elu jooksul tundnud korraga sellist rõõmu ja rahulolutunnet, kui sellel hetkel, kui mootor tööle hakkas ja peale viite minutit kokku ei jooksnud. Halleluuja! Viimaks sain ka mina teha oma selle hooaja esimese ja arvatavasti ka ühe viimastest arvestatavatest sõitudest oma rattaga uhkusega, et tunnen oma ratast nüüd paremini kui eales varem. Pealegi oskan ma nüüd ka veel mutrivõtmeid kasutada, küünlaid vahetada ja ma ei pea enam lolli näoga inimestele otsa vaatama kui nad kasutavad termineid nagu nukkvõll, klapisäär, silindripea, gondel ja muud vidinad. Kõik lõppes hästi ja võiks arvata, et mul on ikka väheke lootust saada korralikuks mõtlevaks inseneriks.

tegelema silindripeaga. Siinkohal mainin, et praeguseks hetkeks on mul tekkinud suur austus inimeste vastu, kes teavad, oskavad ja suudavad ise oma mototehnikat otsast lõpuni parandada. Nagu edasisel monteerimisel selgus, ei ole klappide vahetamine mitte üldse kohe kerge, sest neil on peal sellised kanged vedrud, mille mahavõtmine ja pealepanek eeldab suurt füüsilist võimekust ja mehhaanilist täpsust. Kuid ka sellega sain ma hakkama ja lõpuks jõudiski kätte otsustav hetk – nukkvõlli ajastamine. Oh seda õnne! Mulle oli ennem põhjalikult selgeks tehtud, et see on kõige tähtsam osa, sest kui ajastus on vale hakkavad klapid ja kolb silindris füüsiliselt kontakteeruma, mistõttu võib mootor hoopiski kokku joosta. See osutus tõesti kõige raskemaks osaks, sest seletus, kuidas seda teha oli: pane parema silindri järgi mootor surnud töötakti. Kui ma lauseosast parem silinder veel aru sain, siis selle viimase osa peale pidin küll pead kratsima ja „APPI“ karjuma.

Abi tuli internetist, kus on isegi videona näidatud mootori töötaktid ja kust oli ka leida mootorratta

kasutusjuhend, milles oli näidatud, kuidas seda mootorit ajastama peab. Siiski rõhutades, et see on kõige tähtsam osa ja ei sooviks seda üksi teha. Ma ei hakanud kanget Eesti naist mängima ning seega küsisin abi vennalt

aUtORUBRiiK

KOSmILINE KAOS EHK KUIdAS BLONdIIN OTSUSTAS mEHHAANIKUKS HAKATA


tEa OMa õigUsi

Kätlin TiigiHKT projekti koordinaator Üliõpilasesindus

Hariduse kvaliteedi töögrupid (HKT-d) on hetkel aktiivselt tegutsemas ka-heksas teaduskonnas, kahes kolledžis ja ka kaugõppijate seas. Eelmisel õp-peaastal viidi projekt läbi kaheksas teaduskonnas, kokku osales 205 ini-mest, peeti 39 tagasiside koosolekut ning lõpptulemuseks oli 217 lehekülge konstruktiivset tagasisidet. Kindlasti huvitab paljusid tudengeid, mis sellest sai. Kõikidele teaduskondadele esitati tudengitepoolsed ettepanekud, mida võiks õppetöös muuta või parandada. Nendele ettepanekutele vastasid ja hakkasid muudatusi ellu viima kõik teaduskonnad. Näiteks keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnas toiduainete instituudis loodi praktika-kohtade andmebaas, Mehaanikatea-duskonna tudengid külastavad oluliselt rohkem erinevaid ettevõtteid, Majan-dusteaduskond parandab raamatukogu varustatust õpikutega ning Infotehno-loogia teaduskonnas ühendatakse kaks õppekava, kus ainete õpetamise järje-korra aluseks on 2011/2012 aasta HKT raport. Need on vaid mõned muuda-tused, mis läbi on viidud. Kõikide tu-lemuste kohta saab täpsemalt lugeda projekti kodulehelt. Järgmisena ütle-vad kaks 2012/2013 õppeaasta HKT esimeest paar sõna selle aasta kohta.Energeetikateaduskonna HKT esimees

inimestesse kinnistuda. Eks sellega lä-heb aega, aga tahaks loota, et järgmisel korral võtavad tudengid rohkem init-siatiivi ja jõuavad arusaamale, et kõike seda ei tee me mitte oma isiklike huvi-de rahuldamiseks, vaid lähtume siiski kooli seisukohast, kes tahab, et õpila-sed annaksid tagasisidet. Seeläbi TTÜ üldist taset tõstes jõuame ükskord ehk ka TÜ-st ülikoolide edetabelis ette. See on vähemalt üks eeldusi, mis seda võimaldaks. Osalen sel aastal esimehena, sest Kärt (eelmine Mehaanikateaduskonna esi-mees) käskis. Tegelikult aga osalesin projektis ka eelmisel aastal, tookord muidugi vaid osavõtja rollis ning see jättis mulle päris hea mulje. Haridus on olnud mulle südamelähedane vald-kond, mille teemal meeldib mulle ka sõna võtta. Lisaks arvasin, et see oleks huvitav väljakutse ja võimaldaks õppi-mise kõrval ka millegi muuga tegeleda. Projekti jooksul olen saanud tuttavaks paljude lahedate inimestega ning võin öelda, et leidnud ka mõttekaaslasi. Li-saks on selgemaks saanud pilt, kuidas kooli süsteem toimib ja kes on meie tähtsamad ninad. Kindlasti tulevad sellised oskused, nagu suhtlemine, organiseerimine, ajaplaneerimine ja palju muud, mida olen omandanud, ka-suks ka tulevastes ettevõtmistes.

Johann-Gustav Lend: Energeetikateaduskonna Hariduse kvaliteedi töögrupis on töö hoogsalt käimas ning seni on kõik kulgenud võrdlemisi hästi. Seda eelkõige tänu tu-dengitele, kes on näidanud üles aktiiv-sust ning valmisolekut osaleda koos-olekutel, mis arutelude põhjalikkuse tõttu on kestnud lausa kella kümneni õhtul. Silma paistab üliõpilaste soov tuua võimalikult põhjalikult välja õp-peainete tugevused ja parenduskohad, millest lähtudes saaks muuta TTÜ-s pakutava hariduse regiooni parimaks. Ent aktiivsust ei näita üles ainult tu-dengid. Ka õppejõud on tundnud huvi projekti käekäigu vastu ning küsinud, kuidas nad saavad aidata. Töögrupi esimehena olen veendunud, et koos-tatav raport saab olema hea teeviit nii instituutidele kui ka õppejõududele pa-rima hariduse poole liikumisel.

Stanislav ŠtokovMehaanikateaduskonna HKT esimees Siiani kurta ei saa, vajalik osalejate arv sai suhteliselt kiiresti täis, koos-olekud on kõik planeeritud ja osa neist juba ka toimunud ehk kõik on hetkel graafikus.Tudengite suhtumisest niipalju, et osa kõnnib ringiga mööda enne, kui saan sõnagi võtta. Enamuse hoiak on siiski passiivne ja ükskõikne, kuna projekt on suhteliselt noor ja pole veel jõudnud


HKT

tEadUsRUBRiiK

OOKEAN ON TäIS AvASTAmATA AARdEId

Iidsed laevavrakid, mis on täide-tud antiikehete ja kullakirstude-ga, pole ainsad varandused, mida maailmameredest jahitakse. Ma

küll nõustun tõdemusega, et merepõhi on põnevam muuseum kui kõik maa-pealsed muuseumid kombineeritult, kuid kõige muu põneva ja väärtusliku kõrval, mis ookeanides peitub, võib need nö klassikalised piraadikirstud kategoriseerida eriliseks mereprügiks. Kas midagi muud seal võib tõesti olla väärtuslikum kui meie endi kultuuri-kiht?

Ookeanid katavad umbes 71% maa-kera pinnast ja moodustavad rohkem kui 95% võimalikust eluruumist pla-needil Maa. Ometi elavad ainult 10% kirjeldatud liikidest hüdrosfääris. Kas elurikkus vees on tõesti niivõrd nigel? Tegelikult jõuamegi siinkohal huvita-vate ja samas ka kurbade tõdemusteni, et tunneme Marsi pinda tunduvalt pa-remini kui ookeanide sügavikke ning et Kuul on käinud rohkem inimesi kui maailma kõige sügavamates kohtades. Ka kosmose uurimiseks kulutame raha tuhandeid kordi rohkem. Mingil hetkel varjutas vaimustus sellest, mis on üle-val, vist selle, mis on siinsamas meie „tagahoovis“. Võib öelda, et selle täies-ti ebaratsionaalse lõhe lappimist on küll alustatud, kuid väga pikk tee on veel minna.

Samuti on ka meremikroobide mitme-kesisuselt ja ökoloogialt alles hakatud katteloori eemaldama. Mikroobide domineerimine meres sai selgeks juba siis, mil sai võimalikuks nende mik-roskoobi all loendamine ning tiheduse arvutamine. Ookeanide ökosüsteemi-desse kuuluvate mikroobide esindajad on arvukaimad organismid terves bi-osfääris ning omavad globaalset mõju. Ühes liitris ookeani pinnakihis on keskmiselt 10 ^ 6 eukarüootset rakku, 10 ^ 8 prokarüootset rakku ja 10 ^ 10 – 10 ^ 11 viirust. Palju keerulisemaks

Erinevate „-oomikate“ (metagenoo-mika, metatranskriptoomika jne) võidukäik on hakanud küll keskkon-nomikrobioloogia teadmiste lünki täit-ma, kuid tegelikkuses on antud sellele tõelisele aardejahile maailmameredes (ja muidugi ka paljudes teistes öko-süsteemides) alles avapauk. Erinevaid bakterplanktoni liike on hinnangu-liselt kuni kaks miljonit ja siinkohal julgustan vaatama, kui palju Bergey’i manuaalis parasjagu kirjeldatud bakte-rite liike üldse kokku on.

Lõpetuseks tahan veel kindlasti mai-nida, et see meres peituv elurikkus pole kidlasti vaid rõõm loodussõprade-le või motivatsioon mikrobioloogidele, sest maailm kubiseb mikroobidest, millele oma nimi anda. See on midagi, millest saab alguse suur ja kiiresti kas-vav biotehnoloogia haru. Merest pärit produktide ja protsesside turuosa on väärt mitmeid miljardeid eurosid (2,8 mld aastal 2010) ja konservatiivne hin-nang selle kasvule on 4% – 6% aastas. Vahemikus 1997 kuni 2008 avastati ai-nuüksi meres elavatest bakteritest 660 uut ühendit. Meil pole palme ja džung-lit, aga meil on meri!

Mõelge sellele ja kui pakub huvi, siis kirjutage mulle.

on osutunud vastamine küsimusele, kui palju on erinevaid mikroobe, kui erinevad nad üksteisest on ja millised on nende interaktsioonid. Nendele kü-simustele me alles hakkame vastuseid leidma. Vastupidiselt inimese geenide arvule, oleme meremikroobide liigilist mitme-kesisust esialgselt tugevalt alahinna-nud. Seda lihtsalt sellepärast, et mik-roobide kirjaldamine on juba Koch’i aegadest alates käinud läbi puhaskul-tuuri isoleerimise. Mida meile erine-vate molekulaarbioloogiliste mikroo-bide identifitseerimise metodoloogiate kasutuselevõtt õpetas, oli see, et kuigi oleme saanud päris osavaks kõrgemate taimede kasvatamises, oleme mikroor-ganismide kultiveerimises „ülikobad“. Meremikrobioloogide jaoks põhjustas see pikalt „peavalu“, mida hakati kut-suma „suureks plaadiloenduse ano-maaliaks“. Nimelt saadi mikroobide otsesel loendamisel (näiteks mikro-skoobiga) pidevalt arvukusi, mis olid 20 – 100 korda suuremad kui kultivee-rimisel põhinevate meetoditega.

Nüüdseks teame, et hetkel suudame-gi kasvatada vaid väikest fraktsiooni mikroobidest ja eksisteerviad terved grupid hõimkonna tasemel eristuvaid baktereid, kel puudub ükski kultivee-ritav esindaja. Tagatipuks on selgunud, et need vähesed mikroobid, keda me seni olime suutnud kultiveerida, on suuresti kategoriseeritavad „mikroob-seteks umbrohtudeks“, kes ei pruugi ökoloogiliselt eriti tähtsaid rolle oma-da. Seda võib illustreerida asjaoluga, et eeltoodud prokarüootide arvukus mere pinnakihis on globaalselt summeeritav suurusjärku 10 ^ 30 ja umbes veerand neist rakkudest kuuluvad SAR11 esin-dajatele, kellest esimene suudeti puhas-kultuuri isoleerida alles selle sajandi alguses.


Peeter [email protected]

mEIL POLE PALmE JA

dužunglit, AgA mEIL ON

mERI!


spORt

või Facebooki lehel TTÜ Tantsutüdrukud

Kui palju on tantsutüdrukuid kokku? Meil on kaks rühma: korvpallirühm ja võrkpallirühm. Kokku on meid ligi 60

Kui tihti on Teil esinemised?

Väga tihti. Keskmiselt 2 esinemist nä-dalas. On olnud olukordi, kus oli päe-vas 2-3 esinemist. Iga kord peale sel-list päeva, kus on mitu esinemist, saab öelda rõõmsalt: „ Huuh….hakkama saime!“

Kas teil käib ka mõni poiss tantsimas?

Ma ei ütleks, et tantsimas, kuid treeni-mas küll. Meil on 6 akrobaadist noor-meest, kes on meie rühmale väga palju juurde andnud, nii trennides kui ka esinemistel. Nad hoiavad meid. Otse-ses mõttes!

Mis on Teie eesmärgid?

Meie eesmärk on saada tunnustatud showtantsu tiimiks mitte ainult Eestis, vaid ka välismaal. Samal ajal on meie üks suureesmärk lõhkuda stereotüüpi

Detsembrikuu spordirubriigi valluta-vad enda alla särtsakad TTÜ Tantsu-tüdrukud. Kes võlusid mind ära oma meeletu tantsukavaga ja hüpetega, kui käisin TTÜ Spordihoones korvpalli vaatamas. Loodan, et Studioosuse lu-geja saab ka sellise elamuse, mis mul õnnestus saada, kui nende esinemist käisin vaatamas. Soovitan kõigil sea-da oma sammud juba järgmisele TTÜ meistriliiga mängule, sest seal esine-vad meie võrratud TTÜ Tantsutüdru-kud.

Intervjuud andsid TTÜ Tantsutüdru-kute eestvedajad Elli Pilk ja Sandra Raju.

Mitu aastat on TTÜ Tantsu-tüdrukud eksisteerinud?

TTÜ Tantsutüdrukud alustasid oma te-gevust aastast 2007.

Kus saab TTÜ Tantsutüdru-kuid näha tantsimas?

Igal TTÜ korvpalli- ja võrkpalliklubi meistriliiga mängul. Nädalavahetustel Studio, Hollywoodi, Venuse ja teiste Eesti klubide laval ja ka mujal üritus-tel. Meie esinemiskava kohta leiab in-fot kodulehelwww.ttutantsutudrukud.com

TTÜ TANTSUTÜdRUKUd


Krista PalderSpordivaldkonna koordinaatorTTÜ Üliõpilaskond / Üliõ[email protected]

spORt


„rumalatest tantsutüdrukutest“ ja näi-data, et professionaalsed tantsijad või-vad olla ka kõrgelt haritud spetsialistid.

Mis on TTÜ Tantsutüdrukute suurimad saavutused?

Oleme kahekordsed Eesti ning valit-sevad Baltikumi meistrid. Tegelikult võib suureks saavutuseks pidada ka seda, et TTÜ Tantsutüdrukute loo-misega laiendasime TTÜ tudengitele pakutavaid sportimisvõimalusi, tõstes sellega ülikooli mainet ning suurenda-des vaba aja veetmise mitmekülgsust. Mitu korda nädalas toimuvad trennid. Trennid toimuvad 4-6 korda nädalas, olenevalt esinemiste arvust.

Kuidas saab liituda TTÜ Tantsutüdrukutega?

Hooaja alguses korraldame katseid, mille tulemusena valime uusi liikmeid. Kui on väga suur tahtmine ja hea tant-suline taust, siis võta julgelt ühendust ning mõtleme midagi välja.

Milline peab olema tüdruku, kes sooviks saada tantsutüd-rukuks?

Särav iseloom - ergutamiseks, paindu-vus - raskemate elementide sooritami-seks ning tantsuline kogemus- koreo-graafia omandamiseks.

Mis on kõige kihvtim tantsu-tüdruku olemise juures?

Sahistajad. Ilusad kostüümid. Tantsu-tüdrukuna oled alati tähelepanu kesk-punktis.

Mis on kõige ekstreemseim koht, kus olete esinenud oma grupiga?

Pakun Nokia kontserdimaja Saaremaa Vodka uue pudeli esmaesitlusel. Tu-leshow ning liikuvad lavad panid ikka südame puperdama. Ellil õnnestus ka lavalt orkestriauku kukkuda ning üks tund enne esinemist randmeluu murda. Igal juhul tegime esinemise ära ning sellest jäi naljakalt hea mälestus.

Tihti näen Teist pilte, kus te loobite üksteist õhku. Kas te ei karda, et keegi võib maha kukkuda?

Ikka kardame. Me harjutame spet-siaalses akrobaatikasaalis, kus on peh-me põrand ning suured matid. Lisaks

Millal on järgmine kord, mil-lal Teid võib näha tantsimas?

Esineme TTÜ spordihoones järgmistel kuupäevadel:

2. detsembril esineme TTÜ vs Selveri võrkpallimängul kell 16:00 6. detsembril TTÜ vs Barsy (Läti) kor-vallimängul kell 18:00 8. detsembril (trummipõrin) toimub III Vabariiklik Tantsutüdrukute võist-lus Põlvas, kuhu sõidame kahe rühma-ga võistlema

Hoidke meile pöialt!

on tõstete juures alati spotterid, kes peavad vajadusel ennast ohverdavalt tõstetavat püüdma.

Milline on teie arvates hea publik? Hea on esineda publikule, kes elab kaasa, plaksutab ja naeratab Mida ütlete tudengile, kes ei käi TTÜ Spordihooned omadele kaasa elamas? Põnev mäng, särtsakad tantsutüdrukud ja erinevad auhinnad. Tule ikka!

Kas Teil on mõni lemmik spordiala, mida teile meeldib rohkem cheerida kui teisi?

Ei ole. Mõlemad, nii korvpall kui ka võrkpall, on võrdselt kaasa haaravad.


5. Millised oleksid sinu ideed ja ettepanekud ülikoolile seoses sel-le juures parkimisega?

Järgnevalt on välja toodud autori valik antud vastustest:

Kärt:1. Iga päev ja igal kellaajal. Üldiselt on hommikul kell 8 peamaja ees veel võimalik lihtsa vaevaga parkimiskohta leida, kuid kell 10 peab juba ootejärje-korda võtma.

4. Olen ikka, kuid üldiselt saab oma autoga tuldud just seetõttu, et ilm on kehv, on tohutult kiire või siis on vaja teha mingisugused käigud sõbrast sõl-tumatult. Näiteks on vaja minna tööle, linna või kuhu iganes.

5. Siia oleks äärmiselt kehv kirjuta-da, et parkimiskohti juurde teha, sest TTÜ-s vähemalt on parkimiskohad ja neid on niigi väga palju. Minu mure la-hendaks see, kui saaksin juurdepääsu õppejõudude parkimiskohtadele hoo-nete vahel, kuid üldist probleemi ei paista see siiski lahendavat.

Sander:2. Tavaliselt ei võta kuigi kaua aega.

Tuleb lihtsalt silmad lahti hoida, ini-mesi autoga jälitada ning loota, et keegi istub autosse ja vabastab kenasti koha. Kõige kriitilisem on ilmselt kel-la 12 ajal, kui parkla on pungil täis ja isegi kohtades, kus parkida ei tohiks, seisavad autod. Kõige kauem olen oo-danud parkimiskoha vabanemist ~20 minutit.

3. Kõige lihtsam on minu arvates par-kida peamaja ees, kus liigub palju ini-mesi. Seal on palju suurem võimalus, et keegi lahkub ning kohti vabaneb tihemini. Mujale pole väga proovinud parkidagi, sest alati saab peamaja juu-res hakkama. Kõige raskem on ilmselt majandusteaduskonna ees, kus kohti on vähe ja palju ärikaid oma bemmi-dega ootamas.

5. Ei tule hetkel ühtegi ideed pähe, kuidas midagi parandada või parki-mist lihtsamaks teha. Parkimislubade kasutamine tunduks liiga ekstreemne ning paneks üliõpilased ebavõrdsesse olukorda.

Mikk:1. Kasutan TTÜ parklaid igapäevaselt.Enamasti kell 8,10 ja 12. Kell 8 pole koha valikuga probleeme, võid valida, millist tahad. Kell 10 pead rahul ole-

PARKImINE TTÜ-S: EKSTREEmSEIKLUS võI LAPSEmäNg?EKspERiMENt

Septembrikuu Studioosuses sai vaadeldud Tallinna ühistrans-porti ning seda, kuidas ja kui kiiresti jõuab sellega TTÜ-ni.

Paraku pole ühistranspordist alati abi. Mõned tudengid tulevad kooli väga kaugelt või siis saabuvad ja lahkuvad sellistel kellaaegadel, mil ühistrans-pordi kasutamine on võimatu. Sellistel juhtudel tuleb tudengitel kasutada isik-likku autot. Oma auto on küll tore asi - sõidutab sind külma, niiske ja pime-da sügisilmaga mõnusalt uksest ukse-ni, kuid auto omamise varjuküljeks on asjaolu, et oma neljarattalisele sõbrale tuleb leida tundides olemise ajaks ka parkimiskoht. Just parkimisest ja TTÜ parklatest selle kuu eksperimendi rub-riigis juttu teemegi. Arvatavasti on paljud tudengid kuul-nud legende TTÜ juures parkimisest. Järgneva artikli eesmärgiks on selgi-tada välja tegelik olukord ning uurida, kas erinevatel hirmujuttudel ka tegeli-kult alust on. Oma teadmiste ja koge-muste jagamisega olid mulle suureks abiks toredad inimesed mehaanikatea-duskonna üliõpilasnõukogust.

Küsimused, mida ma tudengitelt küsisin, olid järgmised:

1. Millistel päevadel ja kellaae-gadel sa TTÜ parklaid kasutad? Milline olukord sel ajal tavaliselt valitseb?2. Kui kaua võtab parkimisko-ha leidmine orienteeruvalt aega? Millised kellaajad on kõige kriiti-lisemad? 3. Kus TTÜ territooriumil ja sel-le ümbruses on sinu meelest kõige lihtsam parkida ning kus kõige raskem?4. Kas oled kasutanud sõbraga auto jagamise varianti, et hoida kokku parkimisruumi ülikooli juures? Kas pead üldse mitme-kesi autoga kooli sõitmise ideed mõistlikuks?


Taavi Simson [email protected]

PARKImINE TTÜ-S: EKSTREEmSEIKLUS võI LAPSEmäNg?EKspERiMENt


ma kohtadega, mis on ehk kohti leidub, aga mitte piisavalt. Mõnikord, kui on suuremad konverentsid, ei pruugi ka kell 10 kohti olla. Koha leidmisega kell 12 on aga juba üpris keerulised lood. Ükskord kiirustasin KT-le, mis algas kell 12 ja ei leidnud ka pärast 10 mi-nutilist otsimist TTÜ parklatest parki-miskohta. Parkisin lõpuks Üliõpilaste tee Pirosmani söögikoha ette.

3. Peauksest vasakule ja paremale. Kui seal parkimiskohta ei leidu, siis kas Pi-rosmani söögikoha ette või Akadeemia tee kortermajade vahele.

4. Oleme tulnud vanade klassivenda-dega ühe autoga, säästab kohti küll. Kuna nüüd õpime erinevates teadus-kondades ehk ei tule iga päev samaks kellaajaks, siis ei ole auto jagamine iga päev võimalik. Autoga kooli sõitmine on mõistlik, kui näiteks rongiajad ei klapi ehk kui saaksid selle ajaga roh-kem õppida, mille muidu kulutaksid rongi või bussi ootamisele. Samuti on auto hea, kui on päeval vaja kiirelt lin-navahel ära käia.

5. Äkki võiks teha tublimatele õpilas-tele oma parkla, kuhu oleks piiratud sissepääs. See suurendaks soovi õppi-da ning parandaks ka õppeedukust.

Seega koorub välja, et parkimismu-red on küll üsna tõsised, kuid sõltuvad siiski kellaajast ja kohast ülikooli ter-ritooriumil. Nagu vastustest selgus, on autode arvu vähendamine mitmekesi ühes autos kooli tulemisega paraku üsna keeruline. Võimalikud lahen-dused parkimismuredele võib jagada laias laastus kolmeks:

1. Parkimisplatside juurde ehitamine või olemasolevate muutmine mitme-tasandilisteks. Selle lahenduse puudu-seks on aga asjaolu, et ehitamine on kallis ning nagu selgus, sooviksid tu-dengid kooli ümbruses pigem võimali-kult palju rohelust säilitada.

2. Parkimine Pirosmani ja Akadeemia tee kortermajade juurde ning teistele aladele, mis on TTÜ läheduses ja kus on ruumi. Paraku ei too ka see lõplikku lahendust eelkõige seetõttu, et mingil hetkel võib majaelanikel kops üle mak-sa visata ja nad panevad majade ette tõkkepuud. Vaevalt, et kellelegi meel-diks, kui nende maa-alale tuleb keegi heast peast parkima selle eest midagi vastu andmata. Lisaks raskendab sel-line teguviis klientide juurdepääsu Pirosmanile ning elanike juurdepääsu oma kodudele.

3. Parim lahendus paistab olevat nn siseparklate jagamises osade tudengi-tega. Kuna õppejõudude siseparklates tegelikult natuke tagavararuumi on, võiks osadele tudengitele võimalda-da ligipääsu neile parkimiskohtadele. Pääsmeid võiks jagada aktiivsuse või õppeedukuse alusel, nii nagu üks vas-tajatest läbi huumoriprisma soovitas.

Lõpetuseks võiks lisada, et ühikate-vahelises maa-aluses parklas on väi-detavalt vabu kohti ning kui mujale ei saa, saab ehk sinna. Sellisel juhul tuleb aga natukene oma kukrut kergitada, kuna tegemist on tasulise parklaga.

Loodan, et lugejad said sellest artik-list mõtteid ja teadmisi, millest edaspi-di kasu on.Kui soovite anda artiklile tagasisidet, küsida täiendavaid küsimusi või kui teil on ideid tulevaste eksperimendi rubriigi artiklite osas, võib julgesti toi-metusele või otse minule kirjutada.

Ilusat lumist detsembrit minu poolt!

Mart:1. Enamasti pargin esmaspäevast nelja-päevani. Kui tulla kooli kella 8-ks, siis kohti jätkub. Kella 10-ks tulles peab natukene otsima, kuid tavaliselt ikka leiab. Kella 12 ajal on aga juba väga raske kohta leida.

2. Kella 8 ajal võtab koha leidmine aega alla minuti, kell 10 umbes 3-4 mi-nutit ja kell 12 ligikaudu 10-15 minutit. Vahel võib muidugi vedada ka.

4. Sõidame iga kord koos sõbraga kooli ja koju.

Veel huvitavaid mõtteteri:• Kopp maasse ja parklad mitme-

tasandiliseks või siis võiks auto-ga koolis käia alles teisest aastast alates.

• TTÜ parklatesse võib olla küll raske kohta leida, kuid ümberringi asuvate majade ees on see ilmselt päris kerge.

• Parkimisala võiks alati suurem olla, aga eks see ole kõikjal nii, et kes ees, see mees. Metsa maha võtmist ma parkimisala suuren-damiseks kindlasti ei poolda, see oleks äärmiselt rumal.

Tähelepanelik lugeja arvatavasti juba märkab teatud mustrit, mis vastustest läbi kumab. Olgu siinkohal siiski välja toodud kõige olulisemad tähelepane-kud:

• TTÜ-s on küll palju parklakohti, kuid sellele vaatamata jääb neid väheks.

• Parkimiskoha leidmise tõenäosus ja lihtsus sõltub suuresti kellaajast. Kell 8 hommikul leiab parkimis-koha üldiselt mureta, kell 10 on see juba tunduvalt keerukam ning kell 12 võibki halvematel päevadel kohta otsima jääda ning oma auto tuleb parkida mujale.

• Parkimiskoha leidmise lihtsus sõltub suuresti ka sellest, millises TTÜ territooriumi osas parkida. Kõige raskemas seisus näivad ole-vat tudengid, kes pargivad majan-dusteaduskonna õppehoone ees.

• TTÜ tudengid küll kasutavad aeg-ajalt auto jagamise võimalust, kuid tihti on see raskendatud väga erinevate elukohtade või aegade sobimatuse tõttu.

psühhOLOOgia


Inimesed on väga sotsiaalsed loo-mad ning vajavad enda kõrvale teist inimest, olgu selleks siis ema, isa, sõber, sõbranna, elu-

kaaslane... Üksikuna ja üksildasena on elu ikka väga trööstitu. Palju on neid, kes korrutavad endale, et nad on üksi õnnelikud ja üritavad seda „tühjust“ erinevate tegevustega täita, kuid lõpp-kokkuvõttes jõutakse siiski hetkeni, mil tuntakse, et üksi ei saa just väga kaua õnnelik olla.

Inimesel on vaja kedagi, kes oleks talle toeks, teda kuulaks, teda murede korral aitaks, kellega saaks jagada oma rõõme ja keda oleks võimalik

Eelmises Sudioosuses oli eksperimen-di teemaks orienteerumine raamatuko-gus. Kõigepealt e-kataloogist ESTER. Kindel see, et ESTER ei ole sama lihtne kui Google, aga ta ei saagi olla, sest siis poleks võimalik välja filtree-rida mittevajalikku teavet. ESTER on koondkataloog, mis sisaldab andmeid 13 raamatukogu teavikute kohta. Sel-leks, et vältida kõigi raamatukogude kohaviitade kuvamist, tuleb enne ot-singu käivitamist aknast „Vali kata-loogi osa“ klõpsata TTÜ raamatukogu. Otsingut on võimalik piirata ka mitme-te muude tunnuste (ilmumisaasta, keel, laad, kirjastus) põhjal. ESTERi kasuta-mist õpetatakse kõigile esmakursuslas-tele, iseõppija saab teavet veebi abiinfo ja juhendite rubriigist. Otstarbekam oleks kulutada veerand tundi enese-harimisele kui kogu õpinguperioodi jooksul raisata aega tarbetu infomüra-ga toimetulekuks. Meeles tuleks pida-da, et kojulaenutamiseks mõeldud õpi-kud asuvad kolmandal korrusel.

Raamatukokku sisenemine võtab üld-

KALLISTADA. Kallistamine on üks eluks hädavajalik tegevus. Kui mõnele võib see tunduda nii igapäevane ja mit-te eriti vajalik, siis proovige olla tükk aega nii, et te kedagi ei kallista - ühel hetkel hakkate sellest suurt puudust tundma.

Ameerika psühholoogid Karen Grewen ja Karen Light viisid läbi uu-ringu, millest selgus, et kui inimesed kallistavad, vabaneb organismis ok-sütotsiin, mis leevendab hirmu ja äre-vust. Lisaks soodustab see sotsiaalset suhtlemist ning tõstab usaldusvõimet.

Tõestatud on ka, et embamine on hea südamele. Uuringu käigus jaotati ini-mesed kahte gruppi – kallistajad ja mittekallistajad. Mõlematel mõõdeti pulssi ja vererõhku. Mittekallistajatel olid need kõrgemad kui teise grupi liikmetel, kelle näitajad olid tunduvalt tervislikumad.

1995. aastal hoolitseti haiglas enne-aegselt sündinud kaksikute eest. Üks

juhul aega umbes viis sekundit. Järje-kord tekib siis kui kellegi lugejakaart on kehtetu või ID-kaardi kiip rikkis, keegi on jätnud laenutustähtaja piken-damata või viivise maksmata.

Silentium!? Vaikust ei armasta mitte kõik raamatukogu külastajad. Müra-foon tuleneb ka hoone avatud arhitek-tuurist – esimese korruse kohvikust ja teise korruse rahvarohketest ühendus-galeriidest. Lärmakate külastajatega on meie töötajatel väga raske toime tul-la. Raamatukogu külastab keskmiselt 1500 inimest päevas, kellest 85% on TTÜ tudengid. Lugejate ala paikneb neljal korrusel, igal üle 1000 m² pinda. Kas peaksime palkama tööle turva-mehed, kes tegeleks jutukate koosluste paika panemisega? Seni oleme püüd-nud rakendada pehmeid meetodeid – neljas korrus sai kuulutatud vaikseks korruseks, infoekraanidel jooksevad videoklipid teemal „Mõtle oma kaas-tudengite peale“. Tegelikult kaalume tõsiselt kõrvatroppide müüki, mis küll müra ei vähenda, aga aitab vähemalt

neist tundus terve, teise olukord ei ol-nud aga kõige parem. Pärast erinevate meditsiiniliste lähenemiste kasutamist, pani hetkel tööl olnud õde Gayle Kas-parian kaksikud ühte voodisse. Kui üks pani oma käe teise ümber, hakkas halvema tervisega laps paranema.

Vajadus kallistuste järele ei kao ka va-nanedes kuhugi, kuigi tundub, et neid ei jagata enam nii kergelt. Erinevate vanusegruppide seas läbiviidud uurin-gud tõestavad, et kallistus on vajalik nii füüsilise kui ka emotsionaalse hea-olu säilitamiseks. Ilma kallistusteta võime muutuda kurvaks ja depressiiv-seks. Kallistus tekitab tunde, et oled oluline ning vajalik. Nüüd, kui käes on jõulukuu, tasub en-dale kõrva taha panna, et kallistamine on eluks väga vajalik. Kallistage oma tuttavaid, sõpru, pereliikmeid, elu-kaaslasi ja koduloomi terviseks!

Mõnusaid jõule ja head uut aastat juba ette soovides!

Piret

keskenduda. Soovitada võiks ka indi-viduaaltööruumide kasutamist, neid on kokku 26.

Rühmatööruumid on väga populaar-sed, aga neid on ainult kuus ja nende arvu suurendada ei saa kuidagi. Ainus soovitus – kasutage nendes aja kinni-panemiseks veebipõhist reserveeri-missüsteemi. Kahjuks on nii, et kes ees - see mees. Igasse rühmatööruumi loo-dame paigaldada ühe arvuti veel selle aastanumbri sees. 19. novembrist kuni 16. detsembrini on käimas lugejate rahulolu uuring, millest loodame saada tagasisidet ja et-tepanekuid meie töö paremaks korral-damiseks. Veebipõhine küsimustik on kättesaadav raamatukogu kodulehelt.

Huvitavaid rännakuid ja meeldivaid elamusi meie raamatuvarades ning e-ressurssides! Ja mõelgem ikka kaastu-dengi peale ka!

Jüri Järsraamatukogu direktor

PALUN väHEmALT 4 KALLISTUST

KommeNtaar StudiooSuSe NovembriKuu eKSPerimeNdile

Piret Spitsõn [email protected]


Keskkonnasõbralik

Keskkonnakaitse eksamitöö on prinditud juba kord kasutatud paberi peale. Eksamitööd ära andes osutab üks tudeng paberile ning ütleb: „Küll on tore näha, et ka meie instituut propageerib rohelist eluviisi ja taaskasutab!“

„Taaskasutamine on tõsi, ainult et seda ei kutsuta meil roheliseks mõtteviisiks,“ vastab õppejõud.

„Mis selle nimi siis on?“„See on lihtsalt meie instituudi uus rahastamine.“

Kaks korraga

Vestlus Tartu Ülikooli juhtkonnas:„Kas poleks hea mõte hakata rohkem integreeritud õppele panustama?“

„Ei tea. Kardan, et see ei pruugi meie ülikooli mainele väga hästi mõjuda.“

„Mispärast küll?“

„Alles paar aastat tagasi integreerisid kaks tudengit silla otsas tantsukursuse ja anatoomia. Hea veel, et mitte ülikoolis!“

Aus tagasiside

Kuri EKA õppejõud vaatab üle klassikalise joonistamise töid. Minnes ühe töö juurest teisele, on ta kogu aeg ainult kriitiline: „See töö on halb, see siin on kohutav, tehnika on vale, lohakalt tehtud, liiga kirju“ jne. Ühe töö juures löövad ta silmad aga särama:

„Noo, see siin on ju suurepärane näide! Tulge kõik siia ja vaadake!“

Tudengid kogunevad tema ümber ja uurivad pealtnäha täiesti tavalist tööd.

„Tulge lähemale ja vaadake, kuidas on tehtud see kujund nurgas. Siit on teil kõigil midagi kõrva taha panna. Kas näete, kuidas on tehnikat kasutatud?“

Tudengid uurivad ja noogutavad, üks tudeng aga küsib: „Mis täpselt selle töö juures nii head on?“

„Nii head? Kas te siis tõesti ei näe? Siin on suurepärane näide perspektiivireeglite täiesti valest kasutamisest. Palun võtke õppust ja ärge kunagi sellist viga tehke. Ülejäänud töö on muidugi nii jube, et ei kannata mingit kriitikat.“

haLB hUUMOR

HALvA HUUmORI INSTITUUTAleksander [email protected]

Meie instituudis tehakse kõik asjad alati lõpuni

sUdOKU


SUdOKU

2012 Detsember

Documents

Transcript of 2012 Detsember