2011 Mai

T T Ü T UD EN G ILEH T . APR ILL 2011

Tule Studioosusesse kirjutajaks!

Juulius läks puhkusele

Lauri Lahi- meie mees Kambodžas

AEGEE suveülikool

Hey you - join TSEBA!

Otsid erialastväljakutset?

Eesti Energia pakub väljakutseid nii täna kui homme. Meie edulood algavad inimestest, kes töötavad Eesti Energias.

Kiirusta

• 6.-7. aprillil Võti Tulevikku karjääripäevadele – räägime Sinu võimalustest silmast-silma

• ja tutvu meie praktikapakkumistega ning kandideeri sobivale 10. aprillini

Tule ja anna oma panus energiamaailma edendamisse!

Kihutamekoostulevikku!

Eesti Energia praktika- ja tööpakkumistest täpsemalt ning meietegevustest Võti Tulevikku karjäärimessil loe www.energia.ee/tule

APRILL 2011 3TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

PEATOIMETAJA VEERG

Kaidi Tahula Peatoimetaja

PEATOImETAJA : KAIDI TAHULA ([email protected])

KEELETOImETAJA : mÄRT TIBAR | TÕLKIJA : SIRET LAASNER

KÜLJENDAJA : mARI HUNT | ESIKAANEPILTNIK : mARKO VILBERG (FOTOKLUBI)

TOImETUS : ALEKSANDES VASSILJEV

VÄLJAANDJA : TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS

mAKETT : SLOw | TRÜKK : AS VABA mAA

AADRESS : EHITAJATE TEE 5, TALLINN

KIRJUTA : [email protected] | HELISTA 620 3621

©STUDIOOSUS 2011 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

MIdA ME SuLLE PAKuME? Võimalust tutvuda oma eriala spet-sialistidega ning seeläbi luua sidemeid tulevikuks. Tulevikuks loodud tutvused võimaldavad sul kergemini tööturul läbi lüüa ning leida karjäärivõimalusi just tänu Studioosuses loodud tutvustele!

Loomulikult pakume ka lõbusat selts-konda ning erinevaid eneseteostusvõi-malusi ajakirjanduslikus vallas.

KEdA OTSIME? Reporterit, kes oleks valmis kirjutama persoonilugusid ning intervjuusid enda poolt väljavalitud spetsialistidega/firma-juhtidega!

Arvamus-reportereid – on sul midagi öelda? Tahad arvata millestki midagi ja sinna juurde võtta veel erialase spetsia-listi arvamuse?

Tehnikakülje reporterit – inimest, kes oleks valmis leidma ja testima alles leiutatud või kasutusse tulevaid tehni-kaimesid!

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

Katsemeeskonda – inimesi, kes oleks valmis viima läbi erinevaid meelelahu-tuslikke katseid ja purustama müüte!

Kui sa ei leidnud eelnevalt väljapa-kutud kohtade seast endale sobivat žanri, siis paku välja oma idee, millest sa studioosuses kirjutada tahaksid ja vaatame mis teha annab

KuIdAS STudIOOSuSEGA LIITudA? Lihtsalt kirjuta peatoimetajale kiri [email protected] ning anna oma soovist teada. Märgi ära kindlasti ka valdkond, millega soovid tegelema haka-ta ning lisa kirjale oma CV, et õpiksime sind paremini tundma!

Tule Studioosusesse ja kindlusta oma erialaseid teadmisi ning loo tutvusi valdkonnas, kus sooviksid kunagi palgatööle asuda!

Soovid olla edukas? Tule Studioosusesse kirjutajaks!

SISUKORDKolumn / 4

Juulius: Olin väsinud ja vajasin väikest lõõgastust / 5

Korporatsioonis keegi ei kaota / 6

Lauri Lahi - meie mees Kambodzas / 6

mul on suurepärane äriidee! / 8

Ebapopulaarne sünnipäeva-laps - Tipikas.tv / 9

AEGEE suveülikool – sõnuse-letamatut! / 10

Insenerid näitavad moodi / 12

Võti Tulevikku tuleb jälle! / 14

Tallinn model United Nations: A different Kind of Education / 15

TSEBA - join us! / 16

Bambale „BOOm“ Osby: „Õige suhtumine ja haridus anna-vad parema elu.“ / 17

Halva huumori instituut / 18

Magavale kassile hiir suhu ei jookse!!!

KOLuMN

me teha et kaitsta endid loodusjõudude vastu. Kaadrid Jaapani maavärinast ja sellele järgnenud tsunamile avaldasid mulle tohutult muljet. Elumajad, büroo-hooned, farmid, laevad ja autod kadusid hetkedega hiidlaine süngesse rüpesse.

Kuid mitte ainult ei köitnud mind nende piltide juures ära tehtud hävitustöö. Minu meelest olid need pildid suurim teene ühiskonna võrdõiguslikkusele sel-lest saati kui Coca-Colat pudelisse villi-ma hakati. Nii tsunamil, kui ka Coca-Colal on ükskõik, milline on sinu usk, rass, kultuuriline taust, sugu, poliitiline vaade, või kodakondsus. Honshu linna-pea ei saa ükskõik kui suure tahtmise juures paremat Coca-Colat, kui suvaline kingamüüja ning kui nende elamispin-nad juhtuvad olema hiidlainel tee peal ees, siis pühitakse need täpselt ühte moodi minema. Samuti ei tea kumbki neist, mida täpselt valatakse Coca-Cola pudelitesse, ega saa seda mõjutada, ega kontrollida. Täpselt nagu ei saa nad mõjutada ega ära hoida ka kataklüsme. Loodusjõudude ja Coca-Cola kompanii ees on täpselt ühtemoodi võrdsed ja abi-tud nii kerjused, kui ka kõige rikkamad inimesed. Just nimelt see teebki nendest võrdõigusliku ühiskonna suurimad sümbolid.

See on tõsi, me kõik oleme abitud Coca-Cola kompanii ja looduse ees. Me võime küll ehitada oma tuumajaamad kummi-talade ja amortisaatorite otsa või kugis-tada küüslauku vitamiinidega segamini, kuid lõppkokkuvõttes, millal iganes loodus suvatseb ellu ärgata, avastame me ennast tatiste ninadega, viskamas meeleheitlikult vett peale kiirgavatele reaktoritele. Päeva lõpuks on meil aga kõigil üks ja seesama valik: zero, light, või tavaline. Ärgem siis unusta, et lõpp-kokkuvõttes on kõik meie sipelgapesas ühtemoodi võrdsed ja võrdlemisi abitud.

A A A A-TSUhh-hh! TeRvISeKS TIpIK AS! KUI lUgeSIn UUDI-SeID TUUmAõnneTUSeST, SIIS OlI mU KIlpnä äRe üleSpAIS-TeTAnUD, KURK KUIvAnUD nIng peA TUnDUS jUSTKUI OleKS KeegI hAlb InImene Selle vee jA vATTIgA TIhe-DAlT äR A TäITnUD. mInU SümpTOmITel hAKK AS Sellel heTKel TeKKImA pAR ATAmA-TU jA ebAmeelDIv SeOS KII-RITUShAIgUSegA. OmeTIgI eI OlnUD mA KIIRITADA SA AnUD, OlIn lIhTSAlT hAIge.

Tegemata erandeid, nagu kalk tšekist pursuide nimekirja kohal, võtab mind igal kevadel neljaks-viieks päevaks rivist maha üks tõbi. Ma võin küll proovida peita end paratamatu haigestumise eest istudes kodus, või pakendades end ennetavalt kolme kihti villastesse kamp-sunitesse ja sokkidesse. Märtsi kuus hüppan ma tavaliselt aevastava inimese juurest eemale niisama suure kiiruse ja hirmuga, nagu hüppavad karusnaha-vastased eemale soojast karvamütsist. Kõigel sellel ei paista aga kunagi mõju olevat. Nii või teisiti ootab mind ees neli päeva töövõimetust, tatist nina ja puna-seid küüliku-silmi. „Inimene on looduse kroon,“ kordan ma endale, aga see ei kõla just eriti usutavalt, kui nina otsas tilgub tatti ja tänapäeva teadus ei oska selle ennetamiseks midagi pakkuda. Sellised hetked panevad mind alati mõt-lema sellest, kui abitu on tegelikult see sipelgafarm kolmandal kivil päikesest, mida me tsivilisatsiooniks tavatseme kutsuda.

Jätan praegu kõrvale tõsiasja, et me ei ole isegi võimelised isekeskis otsusta-ma selle üle kuidas koos elada, ilma et peaks teineteist tapma ja alandama ning keskendun hoopis sellel, kui vähe saame

Tsunami ©

Aleksander Vassiljev [email protected]

mÄRTS 20114TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI


uudIS

SeOSeS 21. mäRTSIl TOImU-nUD AvATUD USTe päevADegA TTü-S, OTSUSTAS meIe KõIgI AU jA UhKUS mInnA KOOlIST mõneKS AjAKS eemAle nIng nAUTIDA KevADe SA AbUmIST. KUI KeegI veel ARU eI SA A-nUD, mIlleST võI õIgemInI KelleST jUTT K äIb, SIIS lOO-mUlIKUlT On See meIe KõIgI SõbeR jUUlIUS!

Võtsime puhkusel viibiva Juuliusega ühendust, et uurida, kuhu ta on kadunud ning miks teda enam igapäevaselt kooli peal näha ei ole. Õnneks oli Juulius puhkusele kogemata kaasa võtnud üli-õpilasesinduse sekretäri telefoni ning ot-sustas kõnele, vaatamata lõõgastumise-le, vastata. Nii me siis uurisime Juuliuse käest, kuhu ja miks ta läinud on?

ILMSELT VAEVAB PRAEGu MIT-MEId TudENGEId KüSIMuS, KuHu SA KAduNud OLEd? „Võtsin puhkuse!“

AGA KuS SA SIIS TäPSEMALT VIIBId? „Riigist ma lahkunud ei ole, aga ma kosun ühes tervislikus spaas.“

KAS NOORTE INIMESTE NäGE-MINE VIIMASEL üRITuSEL, KuS OSALESId, OLI SIIS NII KuRNAV VõI KuST SELLINE OTSuS TuLI? „Abiturientide nägemine ei olnud kohe üldse väsitav, vaid tuletaski mulle meel-de, et võiks vahel ka ise vabalt võtta nagu nemad ning koolist mõned päevad või isegi nädala puududa.“

KAS SIIS SELLEKS, ET VABAMALT VõTTA, PEAB ENd üHISKONNAST VäLJA LüLITAMA NING JäTMA KõIK OMA fäNNId TEAdMATuS-SE?

„Ma tõesti lootsin, et keegi ei pane mu puudumist tähele, kuna viibin loengute vahel õppejõududega muljeid vahetamas või siis oma armsas ühikatoas. Puhka-miseks ei pea tõesti end ühiskonnast välja lülitama, kuid kui ma mõtlesin, kas ma suudan rohkem aega nautid,a olles saunas teadmisega, et keegi ei saa mind tülitada, või teadmisega, et kohe-kohe võib keegi mulle siia järele tulla ja mõne-le koosolekule vedada.“

KAS SEE TäHENdAB, ET SINd TudENGITE ELu JA OLu ENAM EI HuVITA? „Lugupeetud inimene, Te olete minust väga valesti aru saanud. Ma lihtsalt otsustasin, et kui ma nüüd kohe puhkust ei võta, ei pruugi minu suutlikkus kõike teha enam kunagi taastuda.“

SELGE. KuNAS ON SINd TAGASI OOdATA? „Ma mõtlesin, et olen mõned päevad veel siin spaas, siis käin vanu tuttavaid kohti läbi, sealjuures oma lapsepõlveko-du ja siis äkki aprilli teise nädala lõpuks olen tagasi.“

Täname, et Juulius leidis aega oma tihedas puhkusegraafikus saunade, massaažide ja igasuguste õlide vahelt meile veidi oma tegemistest infot anda ning loodame, et ta saab oma aega sün-nikodus täiel rinnal nautida. Veel ütles Juulius, et kui kõik plaanide järgi läheb, siis on teda tagasi oodata veel elujõulise-mana kui varem. Kui kellelgi on Juuliuse kohta mingeid küsimusi, võite nendega alati minu poole pöörduda.

Koostas: Tanel Petersell

Juulius: Olin väsinud ja vajasin väikest lõõgastust

APRILL 20116TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

PERSOON

lAURI lAhI (24) võIb eSmA-pIlgUl TUnDUDA nAgU IgA TeIne nOOR, KeS nAUDIb ReI-SImIST, heAD mUUSIK AT nIng Tegeleb pISUT K A SpORDIgA. KUID Selle ARTIKlI KIRjUTA-mISeKS võTSIn mA TemAgA ühenDUSe K AgU-A ASIA RIIKI K AmbODžASSe!

KuIdAS LAuRI SATTuS AISECI? AIESECist kuulis Lauri alles ülikooli minnes. Silma jäi lausepaar „praktiline juhtimiskogemus“ ning arvestades, et Tartu Ülikooli majandusteaduskonda astumise eelsel suvel oli läbi loetud suur hulk juhtimisraamatuid, tekkis nüüd hea võimalus praktikaks. Juba pärast esmatutvustust oli Laurile selge, et selle organisatsiooniga ta ka liitub.

LAuRI TEE AISECIS Ülikooliaastad oli Lauri Tartu AIESECi esinduses. Juba siis paistis ta teiste va-helt välja oma aktiivse, kindlameelse ja pealehakkava loomuga. Tegeledes erine-vate valdkondadega, on eredalt meelde jäänud oma meeskonnaga hariduspro-jekti loomine. Selleks kutsuti Eestisse kümnest erinevast riigist pea 40 noort, kes tutvustasid oma haridussüsteeme. Kohtuti ka enamike Tartu koolijuhtide-ga ning tegutseti koos Euroopa Noorte ning Rocca al Mare kooli õpetajate seminariga. Kõige selle tagajärjel avanes Lauril võimalus minna tagasi oma keskkooli ning järgnevad 2 aastat anda noortele juhtimise aluste valikkursust.

Tundub, et üks nõnda noor mees on oma ea kohta juba päris palju korda saatnud, kuid see on alles kõige algus. Viimased 2 aastat oli Lauri AIESEC Eesti tegevusjuht, ol-les esmalt vastutav projektide eest ning sealt edasi presidendina vastutav kogu organisatsiooni eest. Neil tegusa-tel aastatel külastas ta pea kolmeküm-met erinevat riiki ning tutvus tuhan-dete noortega. Need aastad olid Eesti AIESECile väga edukad, kuna saavutati suurim liikmete arv ning tehti palju

Lauri Lahi – meie mees K ambodžasKORpOR ATSIOOn TehnOlA On ASUTAmISeST SA ADIK OlnUD TIheDAlT TAllIn-nA TehnIK AülIKOOlIgA SeOTUD. jäRgmISel SügIS-SemeSTRIl TäITUb jUbA 90. A ASTAT TehnOlA põhIKIRjA KInnITAmISeST KUnAgISe TAllInnA TehnIKUmI jUhA-TUSe pOOlT. jUUbelI pUhUl SA Ab TOImUmA pIDUlIK AK-TUS TAllInnA TehnIK AülI-KOOlI AUlAS nIng ülIKOOlIS TUTvUSTATAKSe K A KORpO-R ATSIOOnI AjAlUgU.

Võib-olla läheneva juubeli tõttu, kuid viimasel ajal on märgatavalt kasvanud huvi Tehnola tegemiste vastu, mistõt-tu on otsustatud sel kevadsemestril korraldada täiendav külalisõhtu uute liikmete vastuvõtmiseks. Sel korral on külalisõhtu planeeritud põnevamana kui kunagi varem. Külla tulevad esin-dajad Tartu, Riia ja Helsingi akadee-milistest sõprusorganisatsioonidest. Õhtu jooksul saab nautida tudengite lemmikjooke, panna end proovile traditsioonilistes korporatsioonide õllemängudes ja kuulata huvitavaid ettekandeid.

Hea meestudeng – kui Sul on samuti huvi korporatsioonide tegemiste vastu, siis oled oodatud meie külalisõhtust osa võtma. Korporatsioon Tehnola kü-

lalistele on õhtust osavõtt täiesti tasuta ning osalemine ei kohusta veel mitte millekski. Alles pärast külalisõhtut võid kirjutada avalduse korporatsioon Tehnolaga liitumiseks.

Kui oled huvitatud liikmeks astumi-sest, siis on juba igaühe enda otsustada, milliseks tema elu korporatsioonis kujuneb. Kahjuks taandub paljude klubide-huviringide-seltside mõte tihti sellele, et leitakse uus seltskond sõpru, kellega paar korda aastas (traditsioo-nilistel suve- ja talvepäevadel) joomas käia. Sellist võimalust pakub paljudele ka korporatsioon, kuid kes soovib, see leiab tudengiorganisatsioonist ka palju muud huvipakkuvat. Lisaks suurele hulgale uutele sõpradele saab aktiivne liige osa võtta Tehnola juhtimisest, ürituste korraldamisest või näidata oma erialaseid oskusi korporatsiooni ruumide sisetöödel. Kindel on see, et korporatsioonis keegi ei kaota. Lause on tegelikult tuletatud Tehnola auväärt vilistlase ja mälumänguri Hardi Tii-duse ütlusest, et mälumängus keegi ei kaota. Vaja on vaid pealehakkamist ja tahtmist oma elu põnevamaks muuta.

Külalisõhtu kohta vaata lähemalt www.tehnola.ee.

Tiit Atso Korporatsioon Tehnola 90 aastat kindlust, ausust ja vendlust!

KorPor aTsiooNisKeeGi ei K aoTa


PERSOON

Kuid siiski, olles Eestist eemal, igat-seb ta oma perekonda ja sõpru, kõige muuga saab ka interneti vahendusel järge pidada. Igapäevaselt Eesti ajalehti lugedes on ta ka informeeritud kõigest siin toimuvast. „Mulle meeldib lugeda veebruarikuiseid ajalehti lühikestes pükstes välikohvikus”.

Küsides, mis on olnud tema üks meel-dejäävamaid kogemusi, tuleb vastuseks lahke lugu. „Kuna ma olen kohalikest peajagu pikem ning räägin veidi paremat inglise keelt, leian end sageli juhtivatest rollidest erinevatel kohtumistel. Näiteks käisin ühel olulisel vabaühenduste koh-tumisel, kus koosoleku läbiviija palus mul ootamatult koosoleku läbiviimine enda peale võtta, kuna mul tuleb see arvatavasti paremini välja. Nii leidsingi ennast olukorras, kus vedasin koosole-kut, mille osalejateks olid valdavalt keskealised meesterahvad,” jutustab ta.

Tulevikus loodab Lauri keskenduda oma äri ülesehita-misele. Eelkõige Kambodžas on loodud palju kasulikke sidemeid ettevõte-tega. Pisut kaugemas tulevikus tahab ta aga panustada

ka Eesti arengusse, teades ning tundes, et läbi oma rahvusvaheliste kogemus-te saab ta muuta oma kodumaa Eesti paremaks.

MIdA öELdA KOKKuVõTTEKS LuGEJALE „Ülikooliaeg on selleks, et otsida ja leida üles see, mis silmad kõige rohkem sära-ma paneb. Minu jaoks andis AIESEC võimaluse panna ennast proovile juhina ja maailmakodanikuna ning tunnen, et mulle on AIESEC andnud lendstardi kogu järgnevaks eluks,” ütleb Lauri. „Kindlasti veetke vähemalt aasta mõnes välisriigis, kuna pole olemas intensiiv-semat enesearengu kursust kui elamine täiesti tundmatus keskkonnas.“

rahvusvahelisi praktikavahetusi. Nõnda noore juhi – vaid 22-aastase presidendi jaoks osutus see suureks enese proovile-panekuks.

PõNEV VäLJAKuTSE Olles jõudnud AIESEC Eesti presidendi ametiaja lõpule, tundis Lauri, et tahaks sellesse organisatsiooni endast veel rohkem anda – ning mitte ainult Eestis. AIESECi rahvusvaheliselt presidentide kohtumiselt koju jõudnununa avastas ta oma postkastis kirja AIESEC Kambod-ža kohta. Vaid aasta selles riigis tegut-senud AIESECi laienemismeeskond hakkas oma otsi kokku tõmbama ning otsiti täiskohaga tegevjuhti. Otsus sai tehtud pikemalt mõtlemata, kuna kan-dideerimistähtaeg oli juba nelja päeva pärast. „Kinnitasin endale, et küll kõik lõpuks laabub ning nii saigi langetatud minu elu üks parimaid otsuseid.”

Õnneks oli saatus Lauri poolt ning ta osutus valituks, kuna ta oli sellele kohale ideaalne kandidaat. Nüüdseks ongi Lauri seal kaugel maal, Kambod-žal, tegemas igapäevatööd juba eelnevalt tuntud tegevjuhi ametil, vastutades organisatsiooni toimimise eest. Kuna seal on AIESEC aga alles väga noor, tuleb keskenduda eelkõige jätkusuutliku mudeli ehitamisel, et kasvaks arvestata-vaim noorteorganisatsioon.

KuIdAS KäIB ELu KAMBOdžA KuNINGRIIGIS? Esmamulje Kambodža pealinnast Phnom Penhist oli üpris süsteemitu. Ni-melt kasutatakse seal kõnniteid hoopis parkimisplatsina, mis esimestel nädalatel muutis liiklemi-se keeruliseks. Selles teistsuguses riigis tegid aga Lauri jaoks sisse sulandumise palju lihtsamaks sealsed AIESECi liikmed, kes jagasid samu maailmavaateid ja väärtusi. See ning fakt, et ka Eestis pidi Lauri tegutse-ma multikultuur-ses seltskonnas, lõi töötamiseks mugava keskkonna.

Lauri Lahi – meie mees K ambodžas Liis Kaselaan

KUI SUl On IDee, KUIDAS InImeSTe elU lIhTSAmAKS TehA, AgA SA pOle päRIS KIn-Del, K AS SA SUUDAD Selle ISe ellU vIIA, SIIS TUle STARTUp gAR Age üRITUSTele. eT heAD AlgATUSeD AInUlT IDeeDe TASemele eI jä äKS, vIIme KOKKU vAjAlIKUD KOmpe-TenTSID nIng AnnAme enDA pOOlT TUge jA TeADmISI, KUIDAS KõIge KIIRemInI jA väIKSemA ReSSURSIKUlUgA IDee TegelIK vä äRTUS TeADA SA ADA.

MIS ON STARTuP? Steve Blank ütleb, et startup on ajutine organisatsioon, mis otsib jätkusuutlikku ja skaleeritavat ärimudelit. Ja organi-satsiooni all me tegelikult ei mõtlegi asutatud ettevõtet, vaid siia sobib väga hästi ka meeskond, kes on võtnud sihiks järgi uurida, kas nende ideel või proto-tüübil on reaalsel turul kohta või mitte. Alustada tuleb enda ja teiste veenmisest, et lahendus pakub tõesti väärtust, hiljem on aega tegeleda kõikide muude oluliste asjadega.

KAS MA PAKuN VääRTuST? Tihti tundub peas ideed küpsetades, et mida rohkem ma sellele mõtlen, seda pa-remaks see läheb. Samas tuleb aru saada, et ükskõik kui palju aega me ka plaani lihvimisele ei pane, kõik selle osad on meie enda väljamõeldud ja ei saa kin-nitust enne, kui reaalne potentsiaalne klient on sellele oma hinnangu andnud. Nagu Steve Blanki teine väljaütlemine kõlab: ükski äriplaan ei ela üle kohtu-mist kliendiga.

Eric Ries, Lean Startup teooria looja, on öelnud, et käivitamisel tuleb edasimine-kut mõõta turult tagasiside põhjal saa-dud õppetundidest. Kui sa ei ole saanud idee või prototüübi arenduseks sisendit reaalselt turult ja potentsiaalselt klien-dilt, ei ole sa tegelikult oma küsimärkide arvu vähendanud – kõik ärimudeli osad on siiani sinu enda arvamused ja sa ei tea, kas sa pakud kellegi sellist väärtust, mille eest ta on nõus ka raha maksma, või mitte.

AGA KuI KEEGI Mu IdEE äRA VARASTAB? Tihti kuulen arvamust, et kui ma oma ideed väga vara jagama hakkan, varastab keegi selle ära. Kindlasti ei saa kõikide ideede puhul läheneda ühtmoodi, kuid parim vastus, mida siiani ise sellele küsimusele vastuseks kuulnud olen: kui sa ei ole parim selles, mida sa teha ka-vatsed, siis teeb keegi varem või hiljem selle sinust paremini ära. Ehk sa võid ju proovida üksi ja omaette ideed ellu viia, kuid kui sa sellega ühel päeval välja tuled ja avastad, et keegi sulle selle eest raha ei maksa, sest sinu eeldused kliendi probleemide osas ei pidanud paika, siis ei ole mõtet kedagi süüdistada.

Pigem mõtle, mis sul võita on, kui sa oma ideed õigete inimestega jagad. Õiged inimesed on need, kelle problee-mi sa oma toote või teenusega kavatsed lahendada. Sa saad enamusel juhtudel tõenäoliselt teada, et kliendi probleem ei olegi see, mis sina arvasid selle olevat. Või et tal on juba selline lahendus olemas, millest sina varem ei teadnud. Ja see aitab sul palju aega kokku hoida, et sa saaksid oma järgmistele ideedele keskenduma hakata.

MIS SAAB EdASI? Kogu sellise mõtteviisi eesmärk on võimalikult kiiresti aru saada, kas sinu idee elluviimisesse on mõtet panustada aega ja raha. Selle vastuseni tuleb jõuda võimalikult väheste ressurssidega, sest kui selgubki, et tegelikult ideel reaalset väärtust ei olnud, ei ole me midagi olu-list kaotanud. Paljude ideede väärtust on võimalik testida muude tegevuste, nagu kool ja töö, kõrvalt. Kui me ei ole sinna alla pannud üleliigset ressurssi, oleme saanud võlgade asemel hoopis kogemusi ning uusi ja huvitavaid mõtteid.

Kui aga tuleb välja, et reaalsed kliendid on nõus lahenduse eest raha maksma ning neid on piisavalt, et sellele on või-malik ettevõte ehitada, leidub kindlasti ka neid, kes sind nii aja kui raha osas aidata tahavad.

Seega alusta õigest otsast – tõesta kõige-pealt endale ja teistele, et lood reaalset väärtust.

Mul on suurepärane äriidee!Henri Palmar Startup Garage projektijuht TTÜ Innovatsiooni ja ettevõtluskeskus

ww

w.st

artu

pgar

age.

eu

üRITuS



üRITuS

Ebapopulaarne sünnipäevalaps – Tipikas.tvArtikli kirjutas ja intervjueeris: Maria Vita Küsimustele vastasid: Üllar Alev, Andre Allese, Aivar Hannolainen.

K AS SInA OleD KUUlnUD SellISeST leheKüljeST nAgU TIpIK AS.Tv? võI On SUl SeAl ehK ISegI OmA K ASUTAjAKOn-TO? KUI jAh, SIIS KUUlUD SA väheSTe õnnelIKe 0,3% hUl-K A TTü TUDengITeST. KUI eI, SIIS On SUl nüüD võImAlUS SellegA TUTvUST TehA. mIKS jUST nüüD? AgA näITeKS Sel-lepäR AST, eT TIpIK AS.Tv SAI Selle A ASTA 12. mäRTSIl jUbA TeRvelT üheA ASTASeKS.

Tahad teada, mis on Tipikas.tv? Kõige lihtsam võimalus: trüki oma veebibrau-serisse Tipikas.tv ja vii end asjaga kurssi. See on portaal, mis kogub endasse TTÜ üliõpilaste ajalugu aasta-aastalt (näiteks kõige varasem video on aastast 1962). Lisaks on seal videoid, millel puudub küll otsene seos TTÜ-ga, kuid mis on lihtsalt tudengite jaoks harivad. Lühi-dalt võiks öelda, et see on nagu TTÜ tudengite oma YouTube. Kuigi lehe-külgede kujundus on mõneti sarnane ja logodki samades värvides, pole tegemist siiski mingi kohaliku wannabega. Olles mahult väiksem, on Tipikas.tv-l tege-likult YouTube'i ees mitmeid eeliseid.

Juba ainuüksi see, et videode arv on kor-dades väiksem YouTube'is olevatest, on tegelikult hea. Nii leiab vajaliku video kiiremini üles ja saab kõvasti aega kokku hoida. Lisaks ei ole Tipikas.tv-s videode üleslaadimisel ajapiirangut.. Video võib olla piiramatu pikkusega, kui selle suu-rus jääb 2 GB piiridesse. Allalaadimise kohapealt on see samuti mugav, kuna saad oma arvutisse tõmmata ka origi-

aastatest. Kahjuks on need videod aga väga raskesti leitavad. Nendega Tipikas.tv-s videode avaldamise koha pealt kok-kuleppele saamine oleks võit paljudele tudengitele,“ räägib Üllar. Aivar lisab, et õppejõud võiksid ka ise initsiatiivi üles näidata ja kas siis oma õppema-terjale Tipikas.tv-sse üles laadida või

linkida huvitavatele ja teemakohastele YouTube'i videodele. Tehnilise poole pealt unistavad filmiklubi poisid oma telekanalist. „Järgneva aasta jooksul tahame saavutada kokkuleppe Star-maniga, nii et kõik TTÜ üliõpilasküla elanikud näeksid oma ühikates Tipikas.tv kanalit. Paneksime sinna jooksma parimad palad ja ajapikku hakkaksime tootma ka oma saateid,“ lisab filmiklubi juhatuse esimees Andre Allese.

Ja ikkagi jääb kajama küsimus, et kui portaal ise nii tore ja kasulik on, kuidas sellel siis nii vähe kasutajaid on. „Me isegi ei ole veel jõudnud avalikustada, et selline koht olemas on. Kui lehekülje valmis saime, läks ülekannete tege-miseks ja siin me nüüd oleme,“ ütleb Andre. Aivar aga kinnitab: „Ma arvan et see hakkab tulevikus tööle.“

Täpsemalt saad end Tipikas.tv ajaloo ja uudistega kurssi viia TTÜ filmiklubi blogis: http://filmiklubi.tipikas.tv/blogi/

22. veebruaril autasustati TTÜ filmi-klubi ka aasta Tudengiteo auhinnaga "Tudengitelevisiooni Tipikas TV käivi-tamise eest".

naalvideo. Ja mis veel head: Tipikas.tv on täiesti reklaamivaba!

EI PüRGI YOuTuBE`I KONKuRENdIKS Kuid hoolimata oma mitmetest boonus-test ei ürita Tipikas.tv olla YouTube'ile konkurendiks. Pigem vastupidi. Tipikas.tv toetab ka linkimise võimalust YouTube’ist. Näiteks kui oled leidnud mõne laheda video, mida tahad oma kaastudengitega jagada, võid selle Tipi-kas.tv-sse linkida.

Räägime siis ka natuke sünnipäevalapse eluloost. Kuigi portaal läks käiku alles 2010. aasta märtsis, tekkis idee selle loomiseks juba aastal 2009. Tipikas.tv üks asutajatest Üllar Alev põhjendab sel-le rajamist vajadusega luua uus ja parem koht TTÜ Filmiklubi videode hoiusta-miseks ja jagamiseks. „Videode lisamine ja vaatamine oli tülikas, ka kvaliteet oli kehvapoolne. Siis hakkasingi uurima, kuidas videode haldamist paremini korraldada,“ ütleb ta. Lisaks Üllarile, kes tegeleb tehnilise poolega, on oma roll Tipikas.tv sünnis olnud ka Aivar Hannolainenil, kellelt pärineb algne idee ja kelle kanda on jäänud kujunduse

ja arendusega seotud prob-leemid. Tipikas.tv server ise asub TTÜ uue majandusmaja keldris teiste tähtsate serverite vahel. Aastaga on see kogunud endasse 208 tudengielu vi-deot, mida on vaadatud kokku enam kui 100 000 korda. Kuid Tipikas.tv ei ole loodud ainult videode arhiveerimiseks ja näitamiseks. Selle kaudu teeb TTÜ Filmiklubi ka mitmeid otseülekandeid nii spordiüri-tustest, teaduskonverentsidest kui ka tudengielu tähtsünd-mustest. Kõige populaarse-mad neist on spordiülekan-

ded, millel on olnud korraga ligi 2000 vaatajat.

MIS SAAB EdASI? Mis on Tipikas.tv edasised plaanid ja ootused? Üheks suunaks, mida aren-dada, on õppematerjalide levitamine. „Sügisel rääkisime Avatud Ülikooliga. Neil on oma server, milles on teadma-ta hulk loengute salvestusi viimastest

üRITuS

TegelIKUlT On SUvel ReI-SImISeKS mäRKSA meelDe-jä ävAmAID võImAlUSI KUI SeDA ühe TURISmIfIR mA hIR mK AllIS pAKeTT eAleS pAKKUDA SUUDAKS. KeeleOS-KUSe pAR AnDAmIne, vAheTU KUlTUURIKOgemUS KOhAlI-Ke Aegee-lASTe AbIl, OlleS nenDe SõbeR, mITTe TURIST, mOODUSTAb AlleS AlgUSe SU-veülIKOOlI plUSSIDe jADAST.

AEGEE-Tallinn on Euroopa suuri-ma üliõpilasorganisatsiooni AEGEE haruorganisatsioon, mille missiooniks on Euroopa noorte koostöö ja integrat-siooni edendamine. Eelnimetatut silmas pidades toimuvad üle Euroopa alates 1988. aastast AEGEE suveülikoolid, mis on organisatsiooni üks populaarsemaid projekte. Igal aastal on süveülikoolides-se kaasatud kuni 5000 tudengit rohkem kui 40 Euroopa riigist – Portugalist Aserbaidžaanini, Soomest Maltani. Igal aastal osaleb AEGEE suveülikoolides kümneid Tallinna haruorganisatsiooni liikmeid, kellest kaks on oma möödunud suve värikaid seiklusi Gruusias ning Las Palmase saarel alljärgnevates kirjutistes ka kirjeldanud.

Mida me siis tegime? Tutvusime linna-ga, tähtsate ninadega, kolasime linna-valitsuse katusel, nautides head vaadet ning tuult juustes.

Jooksime ja veeresime kui poolearulised suurtel liivaluidetel, sulistasime soolases vees ning toore jõuga said kõik ka surfi-lauale püsti adrenaliiini najal liugu lask-ma. Tegime ka liivalossi ning käisime saare kõrgeimates paikades kolamas.

European Night toimus rannaliival ja oli üks mäletamisväärsemaid pidusid laeval keset ookeani. Sellisel tasemel vigur-vet-tehüppeid ja tantsushow'd kui kõikuval tekil juba keskmine rutiinipersoon ette ei kujuta!

Mis ma ikka pikalt uhkustan, Gran Canaria on parim paik Euroopas, sest see on Aafrika! Väga hästi organiseeri-tud üritus – kultuuri oli, toit oli super, seltskond pöörane, korraldajad lahedad, palju tegevusi, palju pidusid, odav alko-hol, minul oli tore! Soovitan!

KAuGE-KAuGE KuNING-RIIK! LAS PALMAS!

Kanaarid kõlavad ahvatlevalt, eriti praeguse vesise nina ja külma ilmaga! Isegi kui päike seniidis oleks, pole mi-dagi paremat kui libistada paar mojitot, surfata lainetel või niisama lahedasse ellu sukelduda.

Nagu suveülikoolide puhul ikka, puhkas ka minu närv möödunud suvel rah-vusvahelises seltskonnas kanaarilikus keskkonnas.

AEGEE suveülikool – sõnuseletamatut!

„Kanaarid kõlavad ahvatlevalt, eriti prae-guse vesise nina ja kül-ma ilmaga!“


GRuuSIA MäEd JA PäIKE-SELISEd RANNAd

Mulle meeldib reisida kohtades, mis on erinevad ja ahvatlevad, võrreldes üldiselt külastatavate riikide ja turismikuurorti-dega. Kohtades, mis võluvad huvitavate inimeste ja lummavate vaadetega ning pakuvad põnevaid seiklusi. Need olid minu ootused ka Gruusiale ja ma ei pidanud pettuma.

Gruusia on väga vana ja ilus maa. Maas-tik, taimestik ja loomastik varieeriub to-hutult isegi väikeste vahemaade tagant. Meie majutus asus põhiliselt Gruusia pealinnas Tbilisis, kuid praktiliselt iga päev olid meil väljasõidud Tbilisi ümb-rusesse. Distants külastatud kohtadesse oli suhteliselt lühike – 50 kuni 200 kilo-meetri vahel – kuid loodus erines igast eelenevast kohast drastiliselt. Paar päeva matkasime metsas, kus meil oli võimalus supelda väga kõrge kose all. Ühe päeva kõndisime ringi mägises kõrbes. Samuti kulutasime päeva Kaukasuse mägedes ronimisele, kus jõudsime 2200 meetri kõrgusele. Gruusia kõrgeim mägi on natuke üle 5000 meetri (võrdluseks siinkohal Eesti kõrgeim küngas, mis on 318 meetrit). Mainisin osalejatele ja korraldajatele meie kõrgeima mäe kohta ja selle peale sai rahvas muidugi naerda, välja arvatud hollandlased, kes jäid suhteliselt tõsiseks. Lisaks eelmainitud maastikule on Gruusial läänepiiriks Must meri, seega on loodus väga mitme-kesine ja pakub uskumatult lummavaid vaateid.

Gruusia suved on kuumad ja kuivad. Suveülikooli ajal augustis oli tempera-tuur enamasti 30 ja 40 kraadi vahel ning vihma sadas kahe nädala jooksul ainult üks kord. Ideaalne ilm rannas päevi-tamiseks (negatiivne külg on muidugi asjaolu, et rand on seal kivine) ja Mustas meres ujumiseks. Me olime Batumis, mis on kuurortlinn nagu meil Pärnu, viis päeva ja enamik meist nautiski seda suu-repärast ilma rannas. Gruusia kuumad

ja päikeselised suved on ka põhjuseks, miks selle riigi veinivalmistamise tradit-sioonid on väga vanad, ulatudes tagasi paari tuhande aastani enne Kristust. Grusiinid ise peavadki enda riiki veini sünnimaaks. Tuleb tunnistada, et olen ise ka pärast Gruusia reisi hakanud veini austama ja jooma.

Gruusia suveülikool oli täis mitmesugu-seid tegevusi ja seiklusi. Nagu eelnevalt ka mainitud, sai päris palju matkata: kõrbes, metsas ja mägedes. Meile tehti linnaekskurisioonid Tbilisis, Batumis ja paaris väikeses linnas. Paljud said oma esimese raftingukogemuse metsikul ja väga kiirel mägijõel. Loomulikult külas-tasime ka vanu kirikuid, arheoloogilisi kohti ja ajalooliselt olulisi kohti – kor-raldajad viisid meid isegi Gorisse Stalini muuseumi. Saime käia ka veepargis ja lõbustuspargis. Meile tutvustati põhilist viinamarjaistanduste piirkonda, kus sai-me ka päris veinikeldris erinevaid veine degusteerida. Lisaks peab siinkohal ära mainima, et ma ei ole kunagi maganud nii vähe ja pidutsenud nii palju. Kuna see oli mu esimene AEGEE suveülikool, siis ei osanud ma oodata nii palju tegevusi, kuid korraldajad hoidsid meid pidevas liikumises ja mulle meeldis see tohutult. Samas oli meil siiski aega, et ujuda, päe-vitada ja lõõgastuda (eks see suveülikool ise oligi üks mõnus lõõgastus).

Gruusia suveülikoolis osalejad olid toredad ja korraldajad ülimalt kenad ning abivalmid. Siiski peab tunnistama, et korraldajatel oli natuke probleeme aja planeerimisega – enne kuhugi minemist

kogunesid kõik kindlasse kohta ning öeldi, et lahkume kahe minuti pärast, kuid üldiselt lahkusime pool tundi hil-jem. Nädala möödudes oskasid osalejad juba sellega arvestada ning kui öeldi, et lahkumine on kahe minuti pärast, siis läks mõni alles duši alla ja inimesed hak-kasid päevasündmusteks asju pakkima. Selle vaatamata said AEGEE-Tbilisi liikmed organiseerimisega väga edukalt hakkama ja kui keegi abi vajas, siis seda ta ka sai. Näiteks vabal päeval, mis oli ka korraldajate vaba päev, olid mõned korraldajad meiega ja näitasid poode ning turge, kust suveniire osta. Lisaks olin mina ise kaks päeva mingi kõhuvii-ruse pärast voodis – ausalt öeldes oli vist kõikidel osalejatel suveülikooli jooksul kõhuga probleeme – ja terve selle aja hoolitsesid korraldajad minu eest. Rää-kides Eesti ja Gruusia suhetest, siis need tunduvad olevat üpriski head ja meie riigi panust hinnatakse Gruusias. Meie suurimad linnad ja härra Mart Laar olid teada isegi suvalistes väikestes külapoo-dides. Siinkohal ei hakkaks ma võrdlema Eestit ja Gruusiat. Kui kellel on selle vastu huvi, siis on olemas 7. septembri Postimehes leheküljel 12-13 hea artikkel Ahto Lobjaka poolt pealkirjaga “Vene konstandiga korrutatud suur saatus”.

„Gruusia suved on kuumad ja kuivad.“

LISAINfO: AEGEE-TALLINN.EE

üRITuS

mÄRTS 2011 11TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASAJAKIRI

6. ApRIllIl 2011 Kell 19.00 TOImUb TAllInnA TehnIK A-ülIKOOlI AUlAS jäRjeKORDne InSeneRIDe mOeShOw. OmA nägemUSegA TeemAST „glO-bAl STReeT“ ASTUvAD võIST-lUSTUlle InSeneRIhARIDUST OmAnDAvAD ülIõpIlASeD TAllInnA TehnIK AKõRgKOO-lIST jA TAllInnA TehnIK AülI-KOOlIST.

Niivõrd lai kui on loova inimese fantaa-sia, on ka osavõtjate mõttelennud teemal „Global Street“. Inspiratsiooni on am-mutatud erinevate ajastute arhitektuu-ristiilidest, Jaapani söögipulkadest, New Yorgi kuulsatest kollastest taksodest, Eiffeli tornist, Tallinna tänavapildist ja isegi Vabadussambast. Rõivastesse on jäädvustatud elektrijuhtmed, vanalinna munakivitee ning futuristlik linnapilt. Samas on kollektsioonidesse püütud ka linlaste hinge- ja konf liktimaailm, elustiil, hobid.

Parimad noored insener-disainerid aitab välja selgitada professionaalne žürii – moekunstnikud Tiina Talumees ja Kalle Aasamäe, Miss Estonia 1997 Kristiina Heinmets-Aigro, TTÜ õppejõud ja tekstiilikunstnik Ilme Rätsep ning üks auväärt üllatusliige.

Sõnaõigusest ei ole ilma ka pealtvaata-jad – igal külalisel on võimalik kohea-peal anda hääl oma lemmikule. Kõige rohkem hääli kogunud kollektsioon pärjatakse publiku lemmiku tiitliga.

Kui eelmistel aastatel on Inseneride Moeshow võitja käinud töövarjupäeval Montonis ja Aldo Järvsoo juures, siis sel aastal ootab žürii lemmikut päev Tiina Talumehega. Lisaks Talumehele on auhinnafondi panustanud ka ülikoolide rektorid Enno Lend ja Andres Keevallik, ajakiri Anne & Stiil, Avon ning Golden-point.

Kõik moehuvilised saavad eelmüügist pileti Inseneride Moeshow’le osta 4 € eest Tallinna Tehnikaülikooli Kultuuri-klubist (Akadeemia tee 5, ruum 008 C) kell 13.00-17.00. Kindlasti võta ka sõb-rad kaasa, sest ostes eelmüügist korraga 5 piletit, tuleb tasuda vaid 4 pileti hind!

Moeshow ametlik afterparty toimub Von Krahlis, kus oksjoni raames on võimalik soetada esemeid moeshow’l osalenud kollektsioonide autoritelt alg-hinnaga 1 €. Parimat muusikat mängib DJ Paul Oja. Afterpartyle sissepääs In-seneride Moeshow piletiga prii, teistele 4 €.

Insenerid näitavad moodiEge Reinsoni

Foto

: Rai

t Agu

raiju

ja

üRITuS

Vaata lisaks www.kultuuriklubi.ee



ARVAMuS

Foto

: Elik

a Tor

n

Foto

: Elik

a Tor

n

Foto

: Rai

t Agu

raiju

ja

Foto

: Rai

t Agu

raiju

ja

Teisel päeval, 7.aprillil on kõigil võima-lik osa saada Tauri Tallermaa mälu- ja kiirlugemise koolitusest, Ott Pärna loengust "Eesti uusettevõtluse võlu ja valu" ning Martin Veinmann jagab nippe eneseväjendusest. Toimuvad ka erinevad töötoad. Samal päeval on võimalik osaleda ka firmakülastustel.

KuIdAS OSALEdA? Kõikidele koolitustele ja töötubadesse on vajalik eelregistreerimine, kuna kohtade arv on piiratud.

Ära kaota oma võtit tulevikku ning tule ja osale kõige paremal tööbörsil Tallin-na Tehnikaülikoolis. Just see on Sinu võimalus leida praktika- või töökoht!

Koolitustele ja töötubadele saab registreerida võti Tulevikku kodulehel: www.vT.ee võtme tegemistel saab silma peal hoida facebookis ja Twitteris!

6.-7. ApRIllIl TOImUb TAllIn-nA TehnIK AülIKOOlIS jäRje-KORDne K ARjä äRImeSS võTI TUlevIKKU. See legenDA AR-ne üRITUS On jUbA K AKS A AS-TAKümmeT TOOnUD ühTe KOhTA KOKKU eTTevõTjAD, TööAnDjAD jA TUDengID. võTI TOOb K A Sel A ASTAl TTüSSe KOhAle pAljUD eeSTI jUhTIvAD eTTevõTTeD nIng TUnTUD InImeSeD eeSmäR-gIgA AvARDADA meIe TUDen-gITe SIlmARIngI K ARjä äRI-mA ASTIKU – jA Selle KõIge TOOb TeIenI TUDengIORgA-nISATSIOOn beST-eSTOnIA!

MIS SEAL TOIMuB? Esimesel päeval, 6. aprillil on TTÜ peamajas toimumas palju põnevat: Anto Raukase loeng kliima kohta, CV Keskuse värbamiskonsultant Kersti Valteri räägib tööandjate ootustest uute töötajate värbamisel ning kuulda saab ka Mart Sanderi mõtteid teemal "Elu võltsitud maailmas". Lisaks intrigeeriv debatt Jaak Aaviksoo ja Peeter Kreitz-bergiga. Samal ajal toimub ülikooli peamaja fuajees suur mess. Kohale tuleb veerandsada firmat, kes kõik panevad üles oma ettevõtet tutvustava stendi. Lisaks on igal tudengil võimalik firma esindajatelt ise küsida just nii palju lisainfot kui soovi on.

Võti Tulevikku tuleb jälle!Laura Vals [email protected]

üRITuS



INTERNATIONAL

is pushed, forced even to mature and develop. Model UN has taught me about myself and helped me gain the necessary skills to survive in today’s increasingly competitive world.

CHALLENGES AHEAd

This year I had the chance to launch a Model United Nations here in Tallinn University of Technology; I was both thrilled and terrified with the challenge that lay ahead. Building and participa-ting in a model UN, is a truly a different kind of education, one that goes beyond the restrictions of books and class-rooms and into the unhindered world of imagination and active empathy. The model took place in February and brought together a group of 30 students from around Tallinn studying at both undergraduate and graduate levels. The response and support from the commu-nity was overwhelming as we had the pleasure of having three speakers at our opening ceremony, Lauri Malksoo

Adviser of International and EC Law of the Legal Chancellor of the Republic of Estonia, Eva-Maria Liimets, Director of the Division of International Orga-nizations, Estonian Ministry of Foreign Affairs and Marina Kaljurand Undersec-retary of Economic and Development Affairs, Estonian Ministry of Foreign Affairs.

I was invincible- that I had the power to change the world. Looking back, this notion seemed juvenile, attribu-ted to youth and impulsiveness. It is for this reason that the UN and other international organizations have failed to marginally improve the world, for society has coaxed us into believing we are powerless, subject to actions and not in charge of that. But that is not true, or at least it wasn’t this last February in the Tallinn Model United Nations.

LOVE ANd HATE RELATIONSHIP

Over the years I have come to realize my love-hate relationship with Model UNs. The thought of a UN simulation brought butterf lies to my stomach. Aca-demia aside, Model UNs has equipped me with the fundamental characteristics needed for any strong, solid personality. In this case, I am not referring to the advertised benefits of Model UN such as debate, negotiation and speaking skills but of the more elementary benefits, ones that are personal and intrinsic in the formation of any solid character. I speak of traits such as composure and shrewdness. This came with the caveat that I could not resist the exhilaration that came with surmounting being put on the spot or the satisfaction of getting your point across.

As a secretariat, I had the chance to teach and be taught. With every new idea my delegates learned, I learned so-mething with them. I had the chance to witness delegates get involved and give thought to and challenge the customary ideas of today’s world and seek to beco-me well-rounded individuals.

Overall, I attribute the person I am today to the Model experience and more importantly the people I have come to meet through it. It is an experience so powerful and unparallel that one

I becAme veRy InTeReSTeD In mODel UnS fOR mAny ReASOnS. fIRST, The UnITeD nATIOnS ORgAnIzATIOn mA-KeS lIfe chAngIng DecISIOnS ThAT AffecT All Of US, yeT I Knew veRy lITTle AbOUT ITS pROceDUReS. SecOnD, IT wAS ADveRTISeD AS An InTeR AcTI-ve wAy Of leARnIng; IT’S nOT A TypIcAl clASSROOm. eveRy-bODy geTS TO InTeR AcT, DIScUSS AnD ShARe TheIR vIewS fReely.

My first MUN experience was far from perfect, but I have done four more since and can honestly say that MUN has changed my life. Through these experi-ences I have learned that a council must always act as one body and be united. That we are all interdependent one country’s action affects all others and more importantly we must tolerate to be tolerated. Understanding is the key.

I remember my first Model UN experi-ence. Seated amongst some of the most competitive and superior delegates in a crowded auditorium, I was slightly intimidated, to say the least. I took my seat and waited to be inspired by another generation of thinkers, waited to be captivated by their hopes for a better world and coaxed into believing

Tallinn Model united Nations:A different Kind of Education.

I had the chance to teach and be taught

Aya Ibrahim

Truly a different kind of education.

1.

2. 3.4.

5.

6.

7.


INTERNATIONAL

a highlight can be found on the page. There is no need to send it for a review unless you want to.

6. Article or an essay is a piece of writing endeavoring to analyze some issue. You will see a sample of an article on the page soon. Your essays and articles will be reviewed by a small commission of people that consists of the head of the research, two research assistants and two professors from the International Relations field. Participants wishing to write essays and articles are encouraged to be creative, and have free license when it comes to word count.

7. It is also possible to write a 'Key People Profile', which functions as a mini-bio for a relevant and important person in the field. There are samples of key people profiles on our page. Those wishing to write a profile may feel free to do and send it to us before publishing, or suggest those you would like to learn about.

COnTaCT us and JOin!Email: [email protected] , [email protected]

or

Find our Facebook page International Relations: Eastern European Approach and Perspective

THERE ARE VARIOuS wAYS HOw YOu CAN CONTRIBuTE TO THE RESEARCH ANd PARTICIPATE IN THE dAILY ACTIVITIES Of OuR RESEARCH CENTER.

1. Visit our page and read the updates they are being posted every week with a focus on a certain topic. Pay close attention to the discussion section as you will see the debate topic there and the background readings. For more in-formation please refer to the pages that we LIKE where you can find news and research centers.

2. You can also make suggestions as to what we can add, highlight or research more, that will give us more diverse directions in our research

3. Post relevant articles, TED videos or pictures to the topic of the week.

4. Add notes in the form of article sum-maries. In order to do this, the summary should be sent to either [email protected] or [email protected] for a review in order to see that all the necessary standards are observed. You can see sample of a summary on our page.

5. Highlight of an event that you par-ticipated in related to the topic. It can be a lecture, seminar, summer school or a meeting with an official. Sample of

TsEBa — JOin us!TSEBA now has an Eastern Part-nership research centre, with the first country to be researched being Belarus! While our official site is being constructed, we are currently deve-loping a highly active facebook page, which functions as an interactive re-search forum, a platform for discussion, relying on academic participation that is open for everyone.

Significant changes in the internatio-nal arena are resulting in altering the notion of global discourse ethics. The change has prompted new perspectives on the motivation behind internatio-nal encounters, the levels at which significant international encounters are conducted and means through which interactions permeate state borders. This change has been facilitated by new global information networks with telecommunications systems becoming a primary means by which internatio-nal transactions are conducted.

The change is also brought about by the increase in the impact of regiona-lism. Regionalism, with Europe as a primary example, calls for the conside-ration of the role of normative structu-res in international relations to offset the Realist agent-centred approach to international relations and allows inclusiveness of a Constructivist app-roach to international discourse. The research project intends to experiment with the role of both telecommunica-tions and regionalism in international relations by testing the impact of both in relationship with Belarus. The initial focus is on Belarus because of its unique standing in relationship to the other Eastern European countries.

The research project will demonstrate that there is a uniquely Eastern Euro-pean (post Soviet) perspective on ef-fectively managing the new challenges of both the region and the global arena. Thus, the research project will docu-ment how telecommunications offers a unique tool for diplomacy, internatio-nal dialogue, improved communica-tions and improved understanding.

7.


SPORT

SpORDITOImKOnD SATTUS TTü jõUSA AlIS TRennI Te-gemA ühe TTü/K Alev KORv-pAllImeeSKOnnA lIIDRI bAmbAle OSbygA nIng lOO-mUlIKUlT OlI meIl hUvITA-vAID KüSImUSI KOhe KUh-jAgA. bAmbAle OSby vAlITI eelmISel A ASTAl OKTOObRI-KUU bAlTI lIIgA pARImAKS mängIjAKS, lISAKS On TA SAmAS lIIgAS jUhTImAS heT-Kel pUnKTITOOmISe nIng lAUDADe võTmISe eDeTA-belIT. AlATI lõbUSAS TUjUS jA SUhTlUSAlDIS bAmbAle SüSTIb IgASSe InImeSeSSe pO-SITIIvSUST!

1. KAS SuLLE MEELdIB EESTI? KuIdAS OLEd EESTI üHISKON-NAS KOHANENud? KuIdAS SuLLE SIINSEd INIMESEd MEEL-dIVAd?

6. öELdAKSE, ET EESTI KORV-PALL POLE NII KöITEV KuI NBA - EI MINGEId PööRASEId PEALT-PANEKuId EGA Muud SARNAST. OLEd SA SELLEGA NõuS? Sportlaste tase pole võrreldav, ei Eestis ega enamikus teistes Euroopa riikides. Ega NBA asjata maailma parim liiga ole!

7. MIS Su JALANuMBER ON? 53,5!

8. KAS SPORTLASELE ON HARI-duS TäHTIS? MIKS PEAKSId NOO-REd SPORTLASEd KA õPINGu-TEKS AEGA LEIdMA? Minu arvates on tähtis olla mitmekülg-ne. Korvpall on hobi, millest mõne inimese jaoks saab elukutse. Aga kui pallimängu aeg saab mööda, on elus mil-jon paeluvat muud asja. Haridus annab aimu, mis üldse olemas on, ning aitab valikut teha. Väljaspool korvpalli huvi-tun näiteks astronoomiast ja ajaloost.

9. MIS ON SINu MOTO? MIdA TäHENdAB BOOM SINu HüüdNI-MES BAMBALE „BOOM“ OSBY? See nimi jäi mulle keskkoolis külge. Ühest küljest olin tugev pealepanekus, teisalt oli inimestel raskusi mu nime hääldamisega. Nii tegid nad Bambalest Boomi.

10. KES SuLLE EESTI SPORTLAS-TEST KõIGE ROHKEM MEELdIB? Kristjan Makke. Ta tuleb iga päev hea tujuga trenni ja viskab palju nalja. Ta seletab mulle, mida treener ütleb, ja on oma perele hea isa. Minu arvates on ta väga hea eeskuju kõigile.

11. KAS SA KäId PALJu JõuSAA-LIS? OSKAd JõuSAALIST MõNdA MEELdEJääVAT SAAVuTuST NIMETAdA? Eriti ei käi, aga mu parim tulemus rin-nalt on 161 kg! See on minu teada siiani minu ülikooli rekord!

Ma armastan Eestit, naudin siin olemist väga. Sisseelamine läks väga kergelt, sest enamik inimesi, kellega kokku puutun, räägivad inglise keelt. See teeb linnas liikumise ja tee leidmise väga lihtsaks. Inimesed on väga toredad, ma olen juba palju sõpru leidnud.

2. GIORGI TSINTSAdzE TARTuST ON VäGA MOTIVEERITud EES-TISSE JääMA – SuuREPäRANE EESKuJu. KAS SINuGA VõIKS KA NII JuHTudA? See oleks suurepärane võimalus. Ma ei tea, mida tulevik toob, aga Eestisse tulek on mu elule uue suuna andnud.

3. OLId SA ENNE EESTISSE TuLE-KuT EESTI KORVPALLIST VõI EES-TI SPORdIST üLdISELT MIdAGI KuuLNud? Ühe mu eelmise meeskonna treeneri tüdruk Meriliis rääkis mulle Eestist palju. Kui väike Eesti on, kuidas Nõuko-

gude Liit selle okupeeris. Ehkki ma poleks arvanud, et ma ühel päeval siia elama satun.

4. RääGI MõNI LõBuS VõI ääRMuSLIK LuGu MäNGuVäLJAKuLT. ON TEIL MäNGu AJAL HuLLuKS KäHMLuSEKS LäINud VMS? Ei, kaklemine on keelatud, sel-lest võib jama tulla! Me poistega oleme "head poisid", see teadmi-ne toetab meeskonnavaimu.

5. EESTI MEEdIAS ON KIRJuTATud, ET SA OLEd MEESKONNA TuGI-TALA. KAS KEHTIB, ET KES TEEB ROHKEM TRENNI, SEE VõIdAB, VõI ON ASI LIHTSALT ANdEKuSES? Me oleme väga andekas mees-kond. Ma poleks platsil pooltki nii edukas ilma kuttideta nagu Erik Keedus või Margus Kle-mentsov.

Bambale „BOOM“ Osby: „õige suhtumine ja haridus annavad parema elu.“Hans Üürike, Uku Kaljund [email protected]


MEELELAHuTuS

SõJAAEGNE TudENGIELu Teise ilmasõja lõpusündmuste keerises on Tartus toiduga kasinalt, ülikooli-söökla seinal ripub menüü: 1. Supp veisekondiga – 3 marka 2. Supp kondita – 2 marka Tudeng viskab lauale 3 marka ja ütleb: „Supp kondiga, palun!“ Kokk valab talle taldrikutäie ähmast vett. Tudeng: „Aga kus on kont?“ „Oodake, kohe vabaneb.“

ARSTId OMAVAHEL Arst 1: „Mida sa lõpuks õppima läksid?“ Arst 2: „Veterinaariat, aga sina?“ Arst 1: „Mina läksin arstiteadust.“ Arst 2: „No suurepärane! Kui me kunagi haigeks jääme, siis saame teineteist ravida!“

NäLJASEd TudENGId Bussis märkab vanatädi seismas kõhna tudengit ja imestab: „Issand, küll sina oled õbluke! Kas õpid puhta viitele, et söömiseks aega ei ole?“ „Ei, neljadele,“ vastab tudeng. Mutike: „Jube vaadata kohe! Luba, ma hoian su mantlit, et sul kergem oleks.“ „Ei ole tarvis,“ vastab tudeng „see ei ole mantel, vaid minu sõber, vot tema õpib viitele!“

VäGA HäSTI Kollokviumil küsitleb õppejõud kesk-miste teadmistega tudengit pikalt-pikalt ja ikka ei ole nõus panema nelja, mida tudeng tahab. Õppejõud: „No olgu, viimane võimalus. Kui vastate minu järgmisele küsimusele väga hästi, siis saate oma nelja kätte! Kas sobib?“ „Väga hästi!“ vastab tudeng ja tõuseb kergendusega püsti.

Halva huumori instituut

Kui suure tüki tordist sa tavaliselt võtad?

8%

12%

18%

Rohkem

0 20 40 60 80 100 120 140 160 180

Keskmine peenise pikkus

Kaugus Tallinnast Viljandini

Miks kaugsuhted ei tööta

Km

99%

mei

e Lu

Gej

aTes

T ei

võ

iTN

ud

va

Lim

isT

eL.

Aleksander Vassiljev [email protected]

lahenda sudoku ja saada vastus peatoimetajale [email protected] hiljemalt 20. maiks ning võida endale Kuulsaali tunnine bowlingu kinkekaart.

-20%Reklaami ettenäitamisel kassas!

Kogu ost -20% soodsamalt (kiirusta, soodustus kehtib 01.04 -30.04.2011)

Avatud naisterõivaste kauplus Thalya!!!

Nüüd mustamäe tee ääres, Liimi 1,Tallinn (E-R 9.00-18.00, L 10.00-17.00, P 10.00-16.00)

Isikupära taskukohase hinnaga! Tutvu taskukohaste hindadega www.thalya.ee

Aprill 2011

28

25

31

14

7

21

29

29

12

5

19

27

2 3

17

10

24

1

11

4

18

26

1

15

8

22

30

30

13

6

20

28

E

E

E

E

E

R

R

R

R

R

K

K

K

K

K

P

P

P

P

P

T

T

T

T

T

L

L

L

L

L

N

N

N

N

N

Naljapäev. Karjalaskepäev.

Jaapani Iw-le kandideeri-mise tähtaeg

15.00 Kepikõnnikoolitus ruumis 211a

18.00 TTÜ mälumängu-sarja VII etapp. www.kultuuriklubi.ee/malumang14:00 IT spordipäev "7-võistlus"

12.00 Üliõpilaste Piljardi mV finaal Raua Baribalis.

1. ÜlestõusmispühaSuur reede

2. Ülestõusmispühamarkusepäev1. maini käivad Tartu Tudengite Kevadpäevad. www.studentdays.ee/

TTÜ Tartu Kolledži kevadball.15.00 Jooksukoolitus ruumis X-211a

Jõutõstmise mVKünnipäev

19.00 Inseneride moeshow 2011 TTÜ aulas www.kultuuriklubi.eeVõti Tulevikku karjääri-päevad www.vt.ee

Võti Tulevikku karjääri-päevad www.vt.ee

Harrastusvõrkpalli liiga turniir

13

15

14

16

17

Rohkem infot ürituste kohta aadressil www.ttu.ee/nadalakiri

9

16

23

2011 Mai

Documents

Transcript of 2011 Mai