GOOTIKA

KUNSTIAJALOO 1. KURSUS GÜMNAASIUMILE

KOOSTAS KAJA MURD

Reims'i Jumalaema katedraal. u. 1211 -1260

• Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse.

• Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks.

Kölni toomkirik. 1248-1520, lõpetatud 1842-1880. Võlvid

• Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt.

• Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi.

Kölni toomkirik. 1248-1520, lõpetatud 1842-1880. Kesklöövi tugikaared.

1. varagootika - 12. sajandi II pool

2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand

3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand

• Kõige varem- juba 15. sajandil – loobuti gootikast Itaalias.

Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi

Roueni katedraal. Alustatud 1220. a. paiku. Vimperg ja roosaken läänefassaadil

Arhitektuur• Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks

on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms.      • Kirikud tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva

poole, nagu polekski nad raskest kivist. • Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii

palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. • Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, • Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks

roieteks. • roietega võlvid vajasid veel lisatoetust. Selleks ehitati

väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, • kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti

tugikaared. • Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared

moodustavad hiigelsuure sõrestiku

Gootilik aken.

• Gooti basiilikad ehitati enamasti ladina risti kujulise põhiplaaniga.

• Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega.

• Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu.

• Kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgusetunne ning eriline salapärane meeleolu.

• Gooti katedraalide sõrestikule toetuv ülesehitus oli lausa geniaalne ning suuri teadmisi ka inseneriteaduste vallas.

                                                       

            

Arhitektuur Prantsusmaal

Saint-Denis' kloostrikiriku koor. Sisse õnnistatud 1144.a.

Laoni katedraal. 1165-1215. Kesklöövi võlvid.

Maurice de Sully jt.Jumalaema (Notre Dame) kirik Pariisis. 1163-1250

Maurice de Sully jt. Notre Dame Pariisis. 1163-1250. Vaade kagust.

Chartres'i Jumalaema katedraal. 1194-1260, vasakpoolne läänetorn XVI sajandist

Chartres'i katedraal. 1194-1260. Kesklöövi tugipiilarid ja -kaared.

                                

           

Reims'i Jumalaema katedraal. u. 1211 -1260.

Reims'i katedraal. u. 1211 -1260. Koori tugikaared ja fiaalid.

Reims'i katedraal. u. 1211 -1260. Pikihoone külgvaade.

Reims'i katedraal. u. 1211 -1260. Interjöör

Amiens'i Jumalaema Katedraal, 1220 - 1247.

Amiens'i katedraal. 1220 - 1247. Nelitis.

Sainte-Chapelle Pariisis. 1238-1244. Eksterjöör

Sainte-Chapelle Pariisis. 1238-1244. Ülemise kabeli interjöör

Beauvais' Püha Peetruse katedraal. 1223-XVI saj. lõpp.

Beauvais' Püha Peetruse katedraal. 1223-XVI saj. lõpp. Interjöör

Carcassonne'i linnamüür. XIII saj. Lõuna-Prantsusmaa.

Mont-Saint-Micheli klooster Normandia ranniku lähedal. XI-XVI saj.

Arhitektuur Inglismaal

Canterbury katedraal. XII-XX saj. Vaade linnulennult.

Salisbury katedraal. 1220-1258.

Wellsi katedraal. 1180-1425. Läänefassaad.

Wellsi katedraal. 1180-1425. Nelitis

Wellsi katedraal. 1180-1425. Koor.

Westminster Abbey katedraal Londonis. 1045

Henry VII kabeli võlvid Westminter Abbey's 1503-1509

King's College'i kabel Cambridge'is. 1446-1515. Interjöör.

Gooti arhitektuur Saksamaal

Kölni toomkirik. 1248-1520, lõpetatud 1842-1880. Sellisena jäi kirik keskajal pooleli.

Kölni toomkirik. 1248-1520, lõpetatud 1842-1880.

Freiburgi toomkirik. XIII-XVI saj

Strasbourg'i katedraal. 1176 - 1439

Maarja kirik Lüübekis. 1270 - 1330

Lüübeki vanalinn linnulennult

Albrecht Düreri maja Nürnbergis. u. 1420

Arhitektuur Itaalias

Arnolfo di Cambio, Filippo Brunelleschi jt. Firenze Toomkirik. 1296-1462

Milano Toomkirik. u. 1380-XIX saj

Doodzhide palee Veneetsias. 1309-1424.

Gootika Eestis

Pöide kindluskirik Saaremaal. XIV sajandi keskpaik.

Järva-Jaani kirik Järvamaal. XIV sajand. Torn pärineb 1881. a

Järva-Jaani kirik Järvamaal. XIV sajand. Interjöör

Kuressaare piiskopilinnus. XIII-XV saj.

Paide Vallitorn. 1265.Hävinud 1941, taastatud 1980-ndate teisel poolel.

Adam Olearius.Tallinna vaade XVII sajandil. Gravüür teosest "Täiendatud uus reisikiri Moskoovia ja Pärsia

teekonna kohta", 1647.

Raekoda. 1402-04.

Raekoja plats linnulennult. Alumises paremas nurgas Pühavaimu kirik.

Toompea linnus. Alustatud XIII saj.

Toomkirik. u. 1330-1430.

Toomkirik. u. 1330-1430. Pikilõige.

Toomkirik. u. 1330-1430. Interjöör

Vaade linnamüürile Toompealt. Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn ja Lowenschede torn

Oleviste kirik. XV-XVI saj.

Oleviste kirik. XV-XVI saj. Kesklöövi tähtvõlvid

Niguliste kirik. Alustatud 1230, põhijärk 1405-1420.

Hermen Rode töökoda. Niguliste kiriku altar. 1481.

Kaupmeheelamu Lai tn. 23. XIV-XV saj. Praegu Tallinna Linnateatri hoone.

Vana turg. Keskel XV saj. pärit aidahoone.

Gooti skulptuur

Chartres'i katedraal.Pühakute figuurid keskportaalil. 1150-1170

Chartres'i katedraal. Püha Peetrus. u. 1230.

Reimsi katedraal. Külgportaali ülaosa. u. 1220-1245.

Reimsi katedraal. Külgportaali figuurid. u. 1220-1245.

Reimsi katedraal. Viimne kohtupäev. u. 1230. Detail.

Reimsi katedraal.Madonna. u. 1230

Jumalaema kirik Pariisis.Madonna. u. 1330

Strasbourg'i katedraal.Sünagoog. u. 1230.

Strasbourg'i katedraal.Kirik. u, 1230.

Strasbourg'i katedraal.Neiu pattulangemine. u. 1240

Strasbourg'i katedraal. Voorused tallavad patte. u. 1240.

Naumburgi katedraal. Ekkehard ja Uta, u. 1245.

Peter Parler (1330-1399).Autoportree. 1379-86.

Claus Sluter (u. 1350-1406). Moosese kaevu figuurid Dijonis, Prantsusmaal. 1395-1406

Claus Sluter (u. 1350-1406).Figuur Burgundia hertsogi Philippe Julge hauamonumendilt. 1390-1406.

Tilman Riemenschneider (u. 1460-1531).Autoportree.

Gooti maalikunst

Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. u. XIII saj.

Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. u XIII saj. Detail.

Sainte Chapelle. Roosaken.

Sainte Chapelle. Külgvitraazhid.

Giotto di Bondon1267-1337.

Itaalia.

Püha Joakimi

nägemus. 1304-06. Fresko.

Cappella Scrovegni,

Padua.

Giotto di Bondone.Kristuse

taganutmine 1304-06.

Fresko. Cappella

Scrovegni, Padua.

Giotto di Bondone.Viimne kohtupäev. 1304-06. Fresko. Cappella Scrovegni, Padua.

Giotto di Bondone.Madonna. u. 1310.

Giotto di Bondone.Püha Frantsiskus peab lindudele jutlust. 1297-99. Fresko Assisi Frantsiskuse kloostri kirikus.

Giotto di Bondone.Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast. 1297-99. Fresko Assisi Frantsiskuse kloostri kirikus.

Herman, Jean ja Paul

Limbourg. 1370-80-

1416.

Burgundia.

Jaanuar. 1412-1416. Miniatuur Berry hertsogi tundideraamatust "Les tres riches heures du Duc de Berry"

Herman, Jean ja Paul Limbourg.Mai. 1412-1416. Miniatuur Berry hertsogi tundideraamatust "Les tres riches heures du Duc de Berry"

Herman, Jean ja Paul Limbourg.Juuni. 1412-1416. Miniatuur Berry hertsogi tundideraamatust "Les tres riches heures du Duc de Berry"

Herman, Jean ja Paul Limbourg.Pattulangemine ja paradiisist väljaajamine.1415-16.

Bernt Notke 1440-1509. Pühavaimu kiriku altar avatud tiibadega. 1483.

Bernt Notke.Pühavaimu kiriku altari

tiiva väliskülg.

1483.

Bernt Notke.Surmatants. XV sajandi lõpp. Osa algselt ligi 30 m pikkusest teosest

Bernt Notke.

Surmatants. XV sajandi lõpp. Osa algselt ligi 30 m pikkusest teosest.

Bernt Notke.Püha Jüri. 1487. Storkyrkan, Stockholm