1 Metallide lõiketöötlemise alused...motivatsioonikiri, sooviavaldus-, lähtudes dokumentide...
Transcript of 1 Metallide lõiketöötlemise alused...motivatsioonikiri, sooviavaldus-, lähtudes dokumentide...
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
1
Kinnitatud
Narva Kutseõppekeskuse
direktori 24.08.2016.a
käskkirjaga nr 1.1-7/114
Sihtrühm Põhiharidusega isikud
Õppevorm Statsionaarne töökohapõhine õppevorm
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht
1 Metallide lõiketöötlemise alused 19 EKAP / 494 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet metallilõikepinkide ehitusest, lõiketöötlemise tehnoloogiatest ning tööprotsessist, töövahenditest ja
töödeldavatest materjalidest; kasutab erialast terminoloogiat ning koostab detaili tööjoonise.
Nõuded mooduli alustamiseks: Nõudeta
Õpetajad: Igor Klevetov
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1) mõistab erinevate
metallilõikepinkide
ehitust, nende
tehnoloogilisi
võimalusi ja
seadistuspõhimõtteid
ning raskuste tõstmis-
ja teisaldamisvõtteid;
Õpilane:
• kirjeldab vastavalt ülesandele
erinevat tüüpi
konventsionaalsete ja APJ
tööpinkide ehitust,
tööpõhimõtteid ja tehnilisi
võimalusi, kasutades pingi
kasutusjuhendit ning võõrkeelset
terminoloogiat
• kirjeldab vastavalt
kasutusjuhendile
konventsionaalsete ja APJ
tööpinkide käsitsemise
põhimõtteid korrektses eesti
keeles
Metallitöötlemispingid
Metallitöötlemispingid,
nende ehitus ja
tehnoloogilised
võimalused
Pinkide
seadistuspõhimõtted ja
nende tehniline
hooldamine
Tõsteseadmed Raskuste tõstmis- ja
teisaldusvõtted
Tööohutusnõuded
100 310 84 Loeng
Loengupäevik
Info kogumine
Iseseisev töö
Skeemi
koostamine
Esitlus
Arutelu
Teoreetiliste teadmiste
kontroll:
"Tõsteseadmed.
Raskuste tõstmis- ja
teisaldusvõtted"
"Tööohutusnõuded
metallitöödel."
Iseseisev töö: õpimapi
koostamine ja
vormindamine
"Metallitöötlemispingid,
nende ehitus ja
tehnoloogilised
võimalused.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
2
• kirjeldab konventsionaalsete ja
APJ tööpinkide
seadistuspõhimõtteid vastavalt
ülesandele
• kirjeldab vastavalt ülesandele
tööpinkidel
kasutatavate juhtsüsteemide
põhimõtteid
• kirjeldab metallilõikepinkidel
esinevaid rikkeid ja
nende ennetamise võimalusi
• kirjeldab raskuste tõstmis- ja
teisaldamisvõtteid ning
tõsteseadmeid
Töö paarides ja
gruppides
Praktiline töö
Tööohutusnõuded ja
ohutegurid metallitöödel"
2) joonestab detaili
tööjoonise vastavalt
joonestusstandardile;
• joonestab vastavalt ülesandele
ja tehnilise joonise
vormistamise nõuetele,
joonestusstandardile, ISO
tolerantside ja istude
ühtsussüsteemile ning
tolerantsitabelitele detaili
tööjoonise
• analüüsib tööjoonist vastavalt
ülesandele
Joonestamine Joonestusstandardid ja
normdokumentatsioon
Kujutav geomeetria
Töö- ja koostejoonised
Tööprotsessi
dokumentatsioon
Mõõteriistad
Töötamine erinevate
mõõteriistadega
Mõõtmestamine ja
tolereerimine
Mõõtühikud
Mõõte- ja kontrollriistad
Mõõtmistehnoloogia
Tolerantsid ja istud
Pinnakaredus
Ülesanne
„Probleemsituatsiooni
lahendamine“:
koostu detailide
mõõtmine ja koostude
tolerantside
kindlakstegemine.
Praktiline töö:
1. eskiisi koostamine.
Iseseisev töö: õpimapi
koostamine ja
vormindamine
"Joonestusstandardid.
Tööjoonised."
3) seostab detaili
tööjoonise detaili
töötlemise
tehnoloogiliste
võimalustega;
• valib ja kirjeldab detaili
valmistamise tehnoloogilisi
võimalusi, lähtudes detaili
geomeetriast ning vastavalt
ülesandele tööjoonise mõõtmete
täpsusnõuetest
4) mõistab tööprotsessis
kasutatavate rakiste,
töö- ja mõõteriistade
• kirjeldab vastavalt ülesandele
erinevate rakiste
ehitust ja otstarvet
Rakised, tööriistad ja
kulutarvikud Metallitöötlemispinkide
Teoreetiliste teadmiste
kontroll:
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
3
ehitust, otstarvet ning
kulutarvikute
kasutamist vastavalt
lõiketöötluse alustele;
• kirjeldab vastavalt ülesandele
erinevate töö- ja
mõõteriistade ehitust ja otstarvet,
lähtudes
lõiketöötluse alustest
• nimetab vastavalt ülesandele
erinevaid kulutarvikuid
rakised, nende ehitus ja
otstarve
Tööriistad ja kulutarvikud
Lõikeriistad, nende ehitus
ja geomeetria Metallitöötlemisseadmetel
kasutatavad lõikeriistad,
nende ehitus ja geomeetria
Pinnakatted
Lõikeriistade hooldamine
ja teritamine
tabeli koostamine
„Tööprotsessis
kasutavad rakised,
riistad ja kulutarvikud“
5) mõistab
metallilõikepinkidel
töödeldavate
materjalide omadusi ja
töödeldavust;
• nimetab erinevaid materjale ja
kirjeldab nende
omadusi ning koostist vastavalt
materjalimarkidele
(EN ja ISO), kasutades erialast
terminoloogiat
• selgitab materjali töödeldavust
vastavalt ülesandele
Materjalide omadused ja
nende töödeldavus
metallitöötlemispinkidel
Margitähised (EN, ISO)
Teoreetiliste teadmiste
kontroll:
„Metallilõikepinkidel
töödeldavad materjalid“
6) mõistab tööprotsessis
kasutatavate
dokumentide otstarvet
ning nende täitmise
vajalikkust (töökäsk,
saatelehed, vigade ja
probleemide raportid
jne).
• kirjeldab vastavalt ülesandele
korrektses eesti/vene
keeles tööprotsessi
(ettevalmistamine, töötlemine,
lõpetamine)
• kirjeldab ja täidab
tööprotsessiks vajalikud
dokumendid vastavalt ülesandele
(töökäsk,
saatelehed, vigade ja
probleemide raportid jne)
Tehnoloogiline protsess
Tehnoloogilise protsessi
mõiste ja olemus.
Detaili tööjoonise analüüs
ja töötlemistehnoloogia
valik.
Töökoha ja
töötlemisseadmete
ettevalmistamine.
Detaili valmistamine.
Töötlemise lõpetamine ja
töötlemistulemuste
kontrollimine.
Dokumentide täitmine.
Töökoha korrastamine.
Iseseisev töö: õpimapi
koostamine ja
vormindamine
"Metallide lõiketöötluse
tehnoloogiline protsess"
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
4
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
Õpimapi koostamine ja vormindamine:
"Metallitöötlemispingid, nende ehitus ja tehnoloogilised võimalused. Tööohutusnõuded ja ohutegurid metallitöödel"
"Joonestusstandardid. Tööjoonised."
"Metallide lõiketöötluse tehnoloogiline protsess"
Mitteeristav hindamine.
Tulemus – „A“ (arvestatud): Õpimapp ja selle osad (sh tiitelleht ja sisukord) on vormistatud korrektselt (sh keeleliselt) ja
arusaadavalt. Õpimapi nõutavate osade sisu on ainealaselt õige ja piisavalt kajastatud. Materjalide (mappi) valiku põhjendus ja
kursuse eneseanalüüs on põhjalik (vigade analüüs), mitmekesine ja arengut analüüsiv. Kasutatud veebimaterjalid, ja esitatud
illustratsioonid on asjakohased, korrektsed ja sisukad.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid
Eristav ja mitteeristav hindamine
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
1. "Tõsteseadmed.
Raskuste tõstmis- ja
teisaldusvõtted"
Hinne 3:
Õpilane sooritab kontrolltöö läveni tasemele vastavalt.,
Hinne 4:
Õpilane sooritab kontrolltöö läveni tasemele vastavalt ja põhjendab oma vastuseid.
Hinne 5:
Õpilane sooritab kontrolltöö lävendi tasemele vastavalt, põhjendab oma vastuseid ja lahendab lisaülesanded.
2. "Tööohutusnõuded
metallitöödel"
Tulemus – „A“ (arvestatud): Selgitab teabeallikate põhjal tööohutusnõudeid ning nende täitmist.
3. Tabeli koostamine
„Tööprotsessis
kasutavad rakised,
riistad ja kulutarvikud“
Tulemus – „A“ (arvestatud):
Liigitab tööprotsessis kasutatavad töövahendeid (rakised, riistad ja kulutarvikud) vastavalt lõiketöötluse alustele. Iseloomustab nende
ehitust ja otstarvet. Lisatud on iga töövahendi nimetus ühes võõrkeeles.
4. „Metallilõikepinkidel
töödeldavad materjalid“ Tulemus – „A“ (arvestatud):
Eristab ja nimetab näidiste põhjal erinevaid materjale ja kirjeldab nende omadusi ning koostist vastavalt materjalimarkidele
(EN ja ISO).
Ülesanne
„Probleemsituatsiooni
lahendamine“:
koostu detailide mõõtmine
Tulemus – „A“ (arvestatud):
Koostu detailid on mõõdetud õigesti, on kindlaks tehtud tolerantsid ja määratud istud
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
5
ja koostude tolerantside
kindlakstegemine
Praktiline töö:
eskiisi koostamine. Hinne 3:
Detaili või koostu tööjoonis on joonestatud lähtuvalt tehnilise joonise vormistamise nõuetest ja joonestusstandardist. Isomeetrilise
kujundi teljestik on valede
mõõtmetega (telgedevahelised nurgad on õiged). Kujund on selles mõõtkavas mis on antud kirjanurgas Joonised on joonestatud
teljestikku, mõõtühikud ja funktsiooni
väärtused on vastavuses, puuduvad tähised. Kujund on valesti orienteeritud telgede suhtes. Kujund ei ole proportsioonis. Kõiki
mõõtmeid ei ole kantud õigesti
telgedele. Mõned jooned ei ole telgede suhtes paralleelsed. Joonised on skitseeritud või kasutatud pastapliiatsit, mõõtjooned on
valitud sobivalt, tähised on olemas.
Raamjoon on joonestamata. Kirjanurk on olemas, kuid täidetud osaliselt.
Hinne 4:
Detaili või koostu tööjoonis on joonestatud lähtuvalt tehnilise joonise vormistamise nõuetest ja joonestusstandardist Isomeetrilise
kujundi teljestik on õigete
mõõtmetega (telgedevahelised nurgad on õiged). Kujund ei ole selles mõõtkavas, mis on antud kirjanurgas. Joonised on joonestatud
teljestikku, mõõtühikud on valitud
sobivalt, tähised on olemas. Kujund on valesti orienteeritud telgede suhtes. Kujund on proportsioonis. Kõik mõõtmed on kantud
õigesti telgedele. Kõik jooned on
telgede suhtes paralleelsed. Joonised on joonestatud korrektselt, mõõtjooned on vastavuses, puuduvad tähised või mõõtarvud.
Raamjoon on olemas. Kirjanurk on
täidetud, kuid kiri ei vasta nõuetele.
Hinne 5:
Detaili või koostu tööjoonis on joonestatud lähtuvalt tehnilise joonise vormistamise nõuetest ja joonestusstandardist Isomeetrilise
kujundi teljestik on õigete
mõõtmetega (telgedevahelised nurgad on õiged) ning kujund on selles mõõtkavas mis on antud kirjanurgas Joonised on joonestatud
teljestikku, mõõtühikud ja
funktsiooni väärtused on vastavuses, tähised on olemas. Kujund on õigesti orienteeritud telgede suhtes. Kujund on proportsioonis.
Kõik mõõtmed on kantud õigesti
telgedele. Kõik jooned on telgede suhtes paralleelsed. Joonised on joonestatud hariliku pliiatsi ja joonlaua/malli abil, mõõtjooned
vastavuses, mõõtarvud ning tähised
on olemas. Joonistel on varustatud raamjoone ja kirjanurgaga. Kirjanurk on täidetud ja varustatud õigete andmetega.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
6
Mooduli kokkuvõttev hinne on arvestatud, kui õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid st sooritanud kõik kirjalikud ja
praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö tulemusele, vähemalt hindele „3“ või tulemusele „arvestatud“. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal
Asi, U. „Tehniline joonestamine“, õpik. Tallinn, ARGO, 2009
Asi, U. „Tehniline joonestamine“, töövihik. Tallinn, ARGO, 2009
Hansen E. Tehniline joonestamine. TTHK.
Laaneotc R., Mathiesen O. Mõõtmise alused. TTÜ, 2002
Purde M. Tolereerimine. TTKK, 2002
Riives, J., Teaste, A. ja Mägi, R. „Tehniline joonis“; Õppeotstarbeline käsiraamat, Tallinn, Valgus, 1996
Tšernov N. Metallilõikepingid. 1967
Mehaanikainseneri käsiraamat, Tln, TTÜ, 2013
Боголюбов С.К. Черчение
Вышнепольский И.С. Техническое черчение
e-kursused Moodle keskkonnas
http://www.kutsekoda.ee
http://www.materialsworld.ru/
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
7
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht
2 Karjääriplaneerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP / 156 tundi
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe
põhimõtetest.
Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad
Õpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Valentina Leštšuk
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
1. Mõistab oma
vastutust teadlike
otsuste langetamisel
elukestvas
karjääriplaneerimise
protsessis.
1.1. analüüsib juhendamisel
enda isiksust ja
kirjeldab oma tugevusi
ja nõrkusi
1. Enesetundmine karjääri
planeerimisel. 4 t
1.1 Isiksuseomadused:
närvisüsteemi tüüp, temperament ja
iseloom. Väärtused, vajadused,
motivatsioon, hoiak, emotsioonid,
mõtlemine
1
1
Loeng, arutelu,
praktiline töö
(töölehtede täitmine
„Minu omadused“
„Temperamenditüüb
id“, „Väärtused ja
soovid“), grupitöö
Õpimapp (+ esitlus
või vestlus)
kohustuslikud osad:
kandideerimisdoku
mendid (CV,
motivatsioonikiri)
lühi- ja pikaajaline
karjääriplaan
Grupitöö
(„Tööintervjuul“
osalemine)
1.2 Võimed, intelligentsus, huvid,
oskused (üldoskused, erioskused).
Minapilt, enesehinnang, identiteet,
reflektsioon, sotsiaalne küpsus
(Eneseanalüüsi läbiviimine oma
tugevate ja nõrkade külgede
väljaselgitamise kaudu.)
1 1 Loeng, praktiline töö
(töölehtede täitmine
„ Huvid“,
„Vajadused“,
„Võimed“,
„Oskused“,
„Elurollid“ ,
„Minapilt“),
grupitöö, arutelu
1.2. seostab kutse, eriala ja
ametialase
ettevalmistuse nõudeid
tööturul rakendamise
võimalustega
1.3. leiab iseseisvalt
2. Õppimisvõimaluste ja
tööjõuturu tundmine karjääri
planeerimisel. 4 t
2.1. Tööjõuturg ja selle muutumine
eriala valdkonnas: nõudlus ja
pakkumine, konkurents, trendid ja
1
1
Loeng, esitlus,
arutelu, praktiline
töö (töölehtede
täitmine
„Erinevad tööturgu
tutvustavad
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
8
informatsiooni, sh
elektrooniliselt tööturu,
erialade ja
õppimisvõimaluste
kohta
arengusuunad, prognoosid.
Nõutud kompetentsid tööturul,
tööandjate ootused,
kutsestandardid, ametid ja kutsed,
kutseoskused, kutse-eelistused ja
kutseriskid eriala näitel.
infoallikad
internetis“), „
Nõutud
kompetentsid
tööturul“, „Kutsed ja
ametid“)
2.2. Tööseadusandlus. töötamist
mõjutavad õiguslikud alused.
Kutsestandardid, kutse ja
Töömotivatsioon. Töötus ja
tööturuteenused. Elukestev õpe.
Töömotivatsioon. Valdkonna
erialad, haridussüsteem,
mitteformaalne haridus, hariduse ja
tööturu vahelised seosed,
õpimotivatsioon ja elukestev
1 1 Loeng, esitlus,
arutelu, praktiline
töö (töölehtede
täitmine
„Töövõtulepingu
näidis“,
„ Töölepingu
näidis“,
„ Hea töö“)
1.4. leiab iseseisvalt
informatsiooni,sh
elektrooniliselt
praktika-ja töökohtade
kohta
3. Planeerimine ja
karjääriotsuste tegemine 5t
3.1. Muutustega toimetulek,
elurollid ja elulaad.
Karjääriotsuseid mõjutavad tegurid,
alternatiivid ja valiku tegemise
tagajärjed. Ametialane karjäär.
Karjääriplaneerimine kui elukestev
protsess: karjäär,
karjääriplaneerimine, karjääriinfo
allikad ja karjääriinfo otsimine.
Karjääriteenused ja
karjäärinõustamine. Tööotsimine:
tööotsimisallikad ja tööinfo
otsimine.
1
1
Loeng, arutelu,
paaristöö, praktiline
töö (töölehtede
täitmine
„Elurollid“, „Kuidas
on võimalik tööd
leida?“)
1.5. koostab juhendi alusel
elektroonilisi
kandideerimisdokument
3.2.Kandideerimisdokumendid,
tööintervjuu eriala näitel. Isikliku
karjääriplaani koostamine:
1 2 Loeng, iseseisev töö,
grupitöö
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
9
e- CV,
motivatsioonikiri,
sooviavaldus-, lähtudes
dokumentide
vormistamise heast
tavast
1.6. valmistab juhendi alusel
ette ja osaleb
näidistööintervjuul
1.7. koostab juhendamisel
endale, sh
elektrooniliselt lühi-ja
pikaajalise
karjääriplaani
eesmärkide seadmine, tegevuste ja
aja planeerimine. Lühi- ja
pikaajaline karjääriplaan eriala
valdkonna näitel.
2. Mõistab majanduse
olemust ja
majanduskeskkonna
toimimist.
2.1 kirjeldab oma
majanduslikke vajadusi,
lähtudes ressursside
piiratusest
2.2 selgitab nõudluse ja
pakkumise ning
turutasakaalu kaudu
turumajanduse olemust
2.3 koostab juhendi alusel
elektrooniliselt oma
leibkonna ühe kuu
eelarve
2.4 loetleb Eestis kehtivaid
otseseid ja kaudseid
makse
2.5 täidab juhendamisel
etteantud andmete alusel
elektroonilise
näidistuludeklaratsiooni
Majanduse alused Alateemad:
Mina ja majandus (Majanduslikud otsused. Turg.
Raha, selle funktsioonid ja
omadused.)
Piiratud ressursid ja
piiramatud vajadused (Ressursid majanduses. Majanduse
põhivalikud. Alternatiivkulu.
Erinevad majandussüsteemid.)
Pakkumine ja nõudlus (Nõudlus, pakkumine. Turu
tasakaal. Turuhind.)
Maksud (Riigi roll majanduses. Otsesed ja
kaudsed maksud. Riigieelarve
tulud ja kulud.)
6 10 4 loeng,
esitlus,
kirjeldus,
analüüs,
selgitus,
rühmatöö
loeng-seminarid
arutelu
videod
harjutused (sh
veebipõhised)
töölehed
praktiline töö
probleemsituatsiooni
lahendamine
iseseisev töö
Kompleksülesanne:
info otsing e-
andmebaasidest
teemal „Majanduse
alused ja Eestis
kehtivad maksud“
Praktiline
harjutusülesanne:
„Elektrooniline
tuludeklaratsioon
etteantud andmete
alusel“
Rühmatöö ja esitlus:
„Mina ettevõtjana
kolme aasta pärast“
Iseseisev uurimistöö:
Eesti majanduse
põhinäitajad
Probleemülesannete
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
10
2.6 leiab iseseisvalt
informatsiooni peamiste
pangateenuste ja
nendega kaasnevate
võimaluste ning
kohustuste kohta
2.7 kasutab
majanduskeskkonnas
orienteerumiseks
juhendi alusel riiklikku
infosüsteemi „e-riik“
Finantsasutused Eestis (Eestis tegutsevad pangad.
Pankade teenused. Kiirlaenud.)
lahendamine:
„Etteantud leibkonna
ühe kuu eelarve
koostamine“
Õpimapi täitmine
läbiva tegevusena
käesoleva mooduli
õppeprotsessi jooksul
Testid „Majanduse
alused“
3. Mõtestab oma rolli
ettevõtluskeskkonnas.
3.1 kirjeldab
meeskonnatööna
ettevõtluskeskkonda
Eestis oma õpitavas
valdkonnas
3.2 võrdleb iseseisvalt oma
võimalusi tööturule
sisenemisel
palgatöötajana ja
ettevõtjana, lähtudes
ettevõtluskeskkonnast
3.3 kirjeldab
meeskonnatööna
vastutustundliku
ettevõtluse põhimõtteid
3.4 selgitab
meeskonnatööna ühe
ettevõtte
majandustegevust ja
seda mõjutavat
ettevõtluskeskkonda
3.5 kirjeldab
meeskonnatööna
Ettevõtluse alused Alateemad:
Eesti ja kodumaakonna
ettevõtlus (Ettevõtluse olemus.
Ettevõtluse areng ja olukord Eestis
ning kodumaakonnas.)
Ettevõtja ja töövõtja
ettevõtluskeskkond
(Poliitiline keskkond. Majanduslik
keskkond. Sotsiaalne keskkond.
Tehnoloogiline keskkond.)
Äriidee ja selle elluviimine (Äriideede leidmine ja hindamine.
Äriplaani olemus ja
näidisstruktuur.)
6 9 4 loeng,
esitlus,
analüüs,
meeskonnatöö,
loeng-seminarid
arutelu
videod
harjutused (sh
veebipõhised)
töölehed
praktiline töö
Õppekäik
Ettevõtlusalase info
otsing
(www.eas.ee;
www.eesti.ee jm)
iseseisev töö
Meeskonnatöö:
„Erialane ettevõtlus
Eestis,
ettevõtluskeskkond“
Praktiline rühmatöö:
„Äriideede leidmine,
parimate äriideede
valimine ja tulemusi
esitlus“.
Grupitöö:
„Lihtsustatud
äriplaani koostamine
ja esitlus“
Rühmatöö aruteluks:
„Vastutustundlik
ettevõtlus ja
kultuuridevahelised
erinevused“
Test „Ettevõtluse
alused“
Iseseisev töö: „Oma
võimaluste hindamine
tööturule sisenemisel
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
11
kultuuridevaheliste
erinevuste mõju
ettevõtte
majandustegevusele
3.6 kirjeldab ja analüüsib
ettevõtte äriideed
õpitava valdkonna näitel
ja koostab juhendi alusel
meeskonnatööna
elektrooniliselt
lihtsustatud äriplaani.
palgatöötaja või
ettevõtjana“;
Õpimapi täitmine
läbiva tegevusena
käesoleva mooduli
õppeprotsessi jooksul.
4. Mõistab oma õigusi
ja kohustusi
töökeskkonnas
toimimisel.
4.1 loetleb ja selgitab
iseseisvalt tööandja ja
töötajate peamisi õigusi
ning kohustusi ohutu
töökeskkonna tagamisel
4.2 tunneb ära ja kirjeldab
meeskonnatööna
töökeskkonna üldist
füüsikalisi, keemilisi,
bioloogilisi,
psühhosotsiaalseid ja
füsioloogilisi
ohutegureid ja meetmeid
nende vähendamiseks
4.3 tunneb ära tööõnnetuse
ja loetleb
meeskonnatööna
lähtuvalt õigusaktides
seadustes sätestatust
töötaja õigusi ja
kohustusi seoses
tööõnnetusega
4.4 kirjeldab tulekahju
Teema1. Sissejuhatus
töökeskkonda.
Töökeskkonnaalase töökorraldus
1.1 Töökeskkond: üldnõuded,
töökoht, töövahendid.
1.2 Ergonoomia.
1.3 Tööandja ja töötaja kohustused
ja õigused.
Teema2.Töökeskkonna
ohutegurid
2.1 (Töökeskkonna füüsikalised,
keemilised, bioloogilised,
füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed
ohutegurid Meetmed ohutegurite
mõju vähendamiseks.)
Teema3. Tööõnnetused ja
kutsehaigused
3.1 Kutsehaigus ja tööga seotud
haigus.
3.2 Tööõnnetus.
4
4
4
2
loeng
esitlus
diskussioon
e-õppe keskkond
õppefilm
meeskonnatöö
iseseisev töö
situatsioonülesanne
kirjalik töö
analüüs
selgitus
arvestus
paaritöö
Õpimapi kohustuslik
osa: Peamised
ohutegurid.
Riskitegurid, mis
tulenevad
töökeskkonna.
Ülesanne:
Riskianalüüs ja
hindamine (Peamised
ohutegurid.
Riskitegurid, mis
tulenevad
töökeskkonna)
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
12
ennetamise võimalusi ja
oma tegevust tulekahju
puhkemisel
töökeskkonnas
4.5 leiab juhtumi näitel
iseseisvalt eri allikatest,
sh elektrooniliselt
töötervishoiu ja
tööohotuse alast
informatsiooni
3.3Tööõnnetuse ja
kutsehaigestumise uurimine ning
registreerimine
Teema 4.Esmaabi ja tuleohutus
4.1 Esmaabikorraldus.
Esmaabivahendid ja põhilised
esmaabivõtted.
4.2 Tulekahju ennetamine.
Tegutsemine tulekahju puhkemisel
Teema5. Riski analüüs ja
hindamine
4
2
6
4.6 leiab iseseisvalt
töölepinguseadusest
informatsiooni
töölepingu,
tööajakorralduse ja
puhkuse kohta
4.7 nimetab töölepingu,
töövõtulepingu ja
käsunduslepingu
peamisi erinevusi ja
kirjeldab
töölepinguseadusest
tulenevaid töötaja
õigusi, kohustusi ja
vastutust
4.8 arvestab juhendi abil
iseseisvalt ajatöö,
tükitöö ja
majandustulemustelt
makstava tasu bruto- ja
netotöötasu ning ajutise
1. Tööseadusandlus
Kontaktõpe (sh praktiline töö) ja
iseseisev töö - 1EKAP
2. Lepingulised suhted
(Füüsilised ja juriidilised isikud.
Leping, selle liigid, sisu ja
sõlmimise kord).
3. Töölepinguseadus –
põhimõtted
(Töölepingu mõiste ja sisu.
Tähtajalise töölepingu sõlmimine.
Katseaeg. Töölepingu muutmine.
Töölepingu pooled, nende
kohustused. Töölepingu lõppemine.
4. Töökorraldus
(Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö.
Palk, lisatasu. Palgatingimuste
kehtestamine ja palga maksmise
kord.
Puhkuse korraldamine, puhkuse
liigid: põhipuhkus,
14
3
3 6 esitlus
loeng
kirjalikud tööd
praktilised tööd
situatsioonülesanne
Esitlus „Töölepingu,
töövõtulepingu ja
käsunduslepingu
võrdlus“
Kirjalik töö
„Töölepingu
sõlmimine“
Kirjalik töö
„Töölepingu
lõppemine“
Kirjalik töö „Töö- ja
puhkeaeg.“
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
13
töövõimetuse hüvitist vanemapuhkused, õppepuhkus.
Puhkuse tasustamine ja kasutamata
puhkuse hüvitamine
5. Kollektiivleping
(Põhimõtted, vorm, sisekord.
Lepingu sõlmimine, õigused ja
kohustused)
Praktiline töö:
situatsioonülesanded.
4.9 koostab ja vormistab
juhendi alusel iseseisvalt
elektroonilise algatus- ja
vastuskirja ning e-kirja
sh allkirjastab
digitaalselt
Dokumentide loomine
1. Tekstitöötlusprogrammi
kasutamine dokumentide
vormistamisel.
2. Üldnõuded dokumentidele.
Dokumendi elemendid.
Dokumentide liigid.
3. Dokumendiplank.
Dokumendiplankide liigid.
4. Kiri. Kirja elemendid. Kirja
esitusvorm. Kirja koostamine ja
vormistamine. Kirja liigid.
5. Algatuskirja, vastuskirja,
koostamine ja vormistamine.
6. E-kiri. E-kirja elemendid. E-
kirja esitusvorm. E-kirja
koostamine ja vormistamine. E-
kirja saatmine. E-post. E-posti
haldamine.
7. Dokumentide, sh
digitaaldokumentide säilitamine:
Dokumentide hoidmine,
dokumentide säilitamise vajalikkus,
dokumentide säilitamise
tingimused, säilitustähtajad,
dokumentide hävitamine.)
8 6 4 4 loeng
esitlus
diskussioon
e-õppe keskkond
iseseisev töö
praktiline töö
analüüs
rühmatöö
test
Algatuskirja ja
vastuskirja korrektne
vormistamine.
Digitaalselt
allkirjastatud kirja e-
postiga saatmine.
Ülesanne Moodle -
keskkonnas
„Dokumentide
loomine“
4.10 kirjeldab iseseisvalt Asjaajamine ja dokumendihaldus 2 2 loeng Lünktekst
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
14
dokumentide säilitamise
vajadust
organisatsioonis ja
seostab seda isiklike
dokumentide
säilitamisega.
organisatsioonis
1. Dokument, asjaajamine,
dokumendihaldus,
dokumendihaldussüsteem.
2. Dokumentide haldamise
vajalikkus.
3. Dokumendi elukäik, dokumendi
omadused.
4. Dokumendihalduse
õiguskeskkond (seadused,
määrused, standardid, juhised).
Organisatsiooni
dokumendisüsteemi
alusdokumendid (asjaajamiskord,
dokumentide liigitamine).
esitlus
diskussioon
e-õppe
iseseisev töö
praktiline töö
analüüs
rühmatöö
test
lünktekst
„Asjaajamine ja
dokumendihaldus“
Ülesanne Moodle -
keskkonnas
„Asjaajamine ja
dokumendihaldus“
5. Käitub vastastikust
suhtlemist toetaval
viisil.
5.1 kasutab situatsiooniga
sobivat verbaalset ja
mitteverbaalset
suhtlemist nii ema- kui
võõrkeeles
5.2 kasutab eri
suhtlemisvahendeid, sh
järgib telefoni- ja
internetisuhtluse head
tava
5.3 järgib üldtunnustatud
käitumistavasid
5.4 selgitab tulemusliku
meeskonnatöö eeldusi
5.5 kirjeldab juhendi alusel
meeskonnatööna
kultuurilisi erinevusi
suhtlemisel
1. Suhtlemise olemus
1. Suhtlemisvajadused ja –
ülesanded.
2. Verbaalne ja mitteverbaalne
suhtlemine
3. Vahetu- ja vahendatud
suhtlemine.
4. Ametlik ja mitteametlik
suhtlemine.
5. Telefonisuhtlus.
6. Internetisuhtlus.
7. Kirjalik suhtlemine.
8. Suhtlemisbarjäär ja
selleületamise võimalused.
9. Isikutaju eripära ja seda
mõjutavad tegurid.
10. Tõepärane enesehinnang.
2. Käitumine
suhtlemissituatsioonides.
8
8
2
Loeng
arutelu
Esitlus
Diskussioon
Rühmatöö
Meeskonnatöö
Analüüs
Loeng
Loeng
Situatsioonülesande
Rühmatöö „Õhkkond
meie grupis“
Situatsiooni
lahendamine
„Konflikt
töökaaslastega“,
analüüs
Esitlus ,,Stress ja seda
põhjustavad tegurid.
Tööstress“
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
15
1. Tööalase käitumise etikett.
Koosolekud ja läbirääkimised.
2. Positiivse mulje loomine.
3. Käitumisviisid. Kehtestav
käitumine.
4. Erinevad suhtlemissituatsioonid.
5. Konfliktid ja veaolukorrad ning
nende tekkepõhjused.
6. Grupp ja meeskond.
7. Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja
normid grupis.
8. Meeskonnatöö põhimõtted.
9. Meeskonda kuulumise
positiivsed ja negatiivsed küljed.
10. Meeskonna juhtimine ja liidri
roll.
3. Toimetulek stressiga.
1. Pingete tekkepõhjused.
2. Stress ja seda põhjustavad
tegurid. Tööstress.
3. Läbipõlemine. Toimetulek
pingete ja stressiga.
4. Klienditeenindus
1. Kliendikeskse teeninduse
põhimõtted.
2. Teenindussituatsioonid ja nende
lahendamine
2
2
2
2
lahendamine
Esitlus
Diskussioon
Analüüs.
Esitlus
Kokku: 156 tundi 80 14 30 32
Iseseisev töö
moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
1. Töötervishoid ja tööohutus – 6t.
Portfoolio kohustusliku osa:
Eesmärk- leida, hinnata ja läbi viia riskide analüüs töökeskkonnas. Vormistada Word-dokumendina. Dokument sisaldab järgmiseid
osi: tiitelleht, töökeskkonna iseloomustus ,töökeskkonnas riskide hinnang, riskide analüüs, kokkuvõte.
Ülesanne: Riskianalüüs ja hindamine (Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna)
2. Karjäär – 2t.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
16
Koostada juhendi alusel CV, esitada elektrooniliselt. (0.5t)
Koostada juhendi alusel motivatsioonikiri, esitada elektrooniliselt. (0.5t)
Koostada lühi- ja pikaajaline karjääriplaan. (1t)
3. Suhtlemine – 6t.
Referaat teemal: „Suhtlemise päritolu“. Maht – A4 leht, esitada elektrooniliselt.
4. Asjaajamine ja dokumendihaldus – 4t.
Õppemappi „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ koostamine. Õppemapis peab olema: dokumendi plank, algatuskiri, vastuskiri,
CV, motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri, käskkiri, protokoll, lünktekst „Asjaajamine ja dokumendihaldus“.
5. Tööseadusandlus – 6t.
Esitlus: „Töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu võrdlus“ (tabel)
6. Majanduse alused – 5t.
Uurimustöö: „Eesti majanduse põhinäitajad“
E-õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul.
7. Ettevõtluse alused – 4t.
SWOT-analüüs: „Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana“;
E-õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.
Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.
Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad:
Kandideerimisdokumendid (CV, motivatsioonikiri)
Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan
Enda leibkonna 1 kuu eelarve
Lihtsustatud äriplaan
Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna.
Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus)
Aja- ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis)
Algatus- ja vastuskiri, e-kiri
Tavapärase teenindussituatsiooni lahendus
SWOT-analüüs: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana"
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel st sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded, sh. iseseisvad
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
17
tööd, vähemalt tulemusele „Arvestatud“.
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult
kättesaadav)
/õppematerjal
Töötervishoid ja tööohutus – http://ti.ee/index.php?page=16&
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtiv Töökeskkonnaohutuse alused.
Ohutegurid - https://moodle.e-ope.ee/login/index.php Esmaabi. Tuleohutus - https://moodle.e-ope.ee/login/index.php Riski- ja
ohutusõpetus - https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895
Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie
inimesed, 2013
Mc Kay, M., Davis, M., Fanning, P., Suhtlemisoskused. 2004
Naesseń, L-O., Parem teenindamine. Tallinn.1997.
Rekkor, S jt., Teenindamise kunst. 2013
Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee
Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf
Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011
Rahandusministeerium www.fin.ee
Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008
Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 2013
Maksu- ja tolliamet www.emat.ee
Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063
Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060
Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030
Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009
http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html
http://www.ti.ee/index.php?page=987&
Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee
SA Innove , Abiks otsustajale- kutseõppevõimalused 2014/2015
Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011
Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe. Valikaine õpetajaraamat. 2007, lk. 20 - 26
Õpetajaraamat- Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine kutseõppeasutusele. 2007, lk. 20 - 26
Vaatame koos tulevikku.2003, lk. 22 - 23
Karjäär – redel või tee? P. Jamnes, K.Savisaar.1998, lk. 41 - 43
Abiks valikutel. Eesti Töötukassa. 2009, lk. 6 - 7
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
18
http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament - temperamendi tüübid
http://www.rajaleidja.ee/akab/ - ametite ja kutsealade andmebaas
http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375 – võimete jaotus H.Gardneri järgi
http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valt
er.pdf - karjääriteemalised loengud koolides
https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp -seadused eesti keeles
http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC
http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjaajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)
http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine
http://www.e-
ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html
https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364 - e-kursus „Asjaajamine ja dokumendihaldus“
http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
19
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht
3 Detailide töötlemine konventsionaalsel pingil 27 EKAP / 702 tundi Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab detaile konventsionaalsetel treipinkidel kasutades vastavaid töötlemistehnoloogiaid, töövahendeid ja
töövõtteid, järgides tööohutuse nõudeid ning ergonoomikat.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Metallide lõiketöötlemise alused“ Õpetajad: Igor Klevetov
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1) valmistab ette
konventsionaalse trei- või
freespingi, töökoha,
materjali/tooriku,
Õpilane:
kontrollib ja hindab
vastavalt kasutusjuhendile
treipinki ja selle
juhtaparaadi tehnilist
korrasolekut
hindab vastavalt
ülesandele tööprotsessi
ettevalmistamisel
erinevaid tehnilisi
lahendusi ja nende
otstarbekust töö
tootlikkuse tõstmisel
analüüsib ja kirjeldab
vastavalt tööjoonisele
tööprotsessi
valmistab ette töökoha
ohutuks tööks ning
kontrollib nõuetekohaste
isikukaitsevahendite
olemasolu
valib materjali vastavalt
Tööjooniste analüüs ja
töökoha
ettevalmistamine
Tööjooniste analüüs.
Töökoha, treipingi ja
isikukaitsevahendite
tööks ettevalmistamine.
Töödeldava materjali
valik vastavalt
tööjoonisele.
Kontrollmõõteriistade
valimine.
Dokumentide täitmine.
Detaili valmistamine
Rakiste valik ja tooriku
kinnitamine.
Reiterade valik ja
kinnitamine.
Lõikerežiimide valik.
Nullpunkti määramine.
Pingi käivitamine ja
106 30 432 134 Loeng
Loengupäevik
Iseseisev töö
Esitlus
Arutelu
Info kogumine
Töö paarides ja
gruppides
Õpimapi
koostamine
Töölehtede
täitmine
Praktilised
Praktilised tööd:
detailide valmistamine
vastavalt tööjoonisele
Iseseisev töö: õpimapi
koostamine ja
vormindamine
„Detailide töötlemine
konventsionaalsel
treipingil“
Iseseisev töö:
tööprotsessi
lõpetamiseks
vajalikkude
dokumentide täitmine
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
20
tööjoonise/töökäsu
margitähisele detailide
valmistamiseks
valmistab ette vastavalt
juhendile materjali/tooriku
detailide valmistamiseks
komplekteerib vastavalt
tööjoonisele mõõteriistad
detaili mõõtmete
kontrollimiseks
valib vastavalt
tööülesandele detaili
valmistamiseks vajalikud
lõikeriistad ja rakised
valmistab ette
konventsionaalse trei- või
freespingi tööks vastavalt
käsitlemisjuhendile ja
töökoha korrashoiu
põhimõtetele
prooviläbimite tegemine.
Detaili töötlemine.
Mõõtude ja kvaliteedi
kontroll
Detaili mõõtmete ja
pinnakareduse kontroll
töötlemisprotsessis.
Valmisdetaili kontroll.
Töötlemisprotsessi
lõpetamine
Treipingi seiskamine ja
detaili eemaldamine.
Pingi puhastamine ja
hooldamine.
Töötlemisjääkide
utiliseerimine.
Dokumentide täitmine.
Tööprotsessi analüüs.
Töö- ja
keskkonnaohutuse
nõuded ning
ergonoomika
Töö- ja
keskkonnaohutuse
eeskirjad ja nende
täitmine.
Ergonoomilised
töövõtted ja nende
järgimine.
tööd
2) seadistab konventsionaalse
trei- või freespingi
detailide valmistamiseks ja
täidab
tööprotsessiks vajalikud
dokumendid;
analüüsib töö soorituse
otstarbekust, lähtudes töö
tootlikkusest ja
kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-,
lõpetus- ja abiaegade
osatähtsust tööprotsessis
töö efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme
töörežiime ja tööprotsessi,
lähtudes analüüsi
tulemustest
seadistab vastavalt
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
21
ülesandele
konventsionaalse treipingi
detailide valmistamiseks
täidab ja analüüsib
tööprotsessiks vajalikud
dokumendid (töökäsk,
saatelehed, vigade ja
probleemide raportid jm)
paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
3) valmistab
konventsionaalsel trei- või
freespingil detaile
vastavalt IT 12 IS
standardile ja kontrollib
nende vastavust
töökäsule/tööjoonisele;
häälestab ja kirjeldab
vastavalt ülesandele
tööpingi lõikerežiime või
lõikeparameetreid
valmistab vastavalt IT 12
ISO standardile ja
töökäsule/tööjoonisele
detaile, sooritades
mõõtevahenditega
vahekontrolle
kontrollib
mõõtevahenditega
valmisdetaile ja hindab
nende vastavust
töökäsule/tööjoonisele
4) lõpetab tööprotsessi ja
annab detailid üle
vastavalt juhendile;
teeb ettepanekuid oma
tööprotsessi efektiivsuse
tõstmiseks, lähtudes
analüüsi tulemustest
markeerib, komplekteerib
ja ladustab detailid
vastavalt töökäsule
hooldab pinki ja korrastab
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
22
töökoha vastavalt
juhendile
täidab tööprotsessi
lõpetamiseks vajalikud
dokumendid (töökäsk,
saatelehed, vigade ja
probleemide raportid jm)
paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
5) mõistab ning rakendab
töökaitse ja
keskkonnaohutuse nõudeid
tööprotsessis;
utiliseerib põhi- ja abi
materjalide jäägid
vastavalt juhendile
järgib töökaitse ja
keskkonnaohutuse
nõudeid tööprotsessis ning
kasutab ergonoomilisi
töövõtteid
6) mõistab
ergonoomikaalaste
teadmiste rakendamise
vajalikkust tööprotsessis.
KOKKU 702 tundi:
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
Õpimapi „Detailide töötlemine konventsionaalsel treipingil“ koostamine. Õpimapp peab sisaldama: teemade konspekte,
tehtud ülesandeid praktiliste tööde analüüsi, tööprotsessiks vajalikke dokumente (töökäsk, saatelehed, vigade ja
probleemide raportid jm).
Mitteeristav hindamine Tulemus – „A“ (arvestatud):
Õpimapp sisaldab teemade konspekte, tehtud ülesandeid ja praktiliste tööde analüüsi, tööprotsessiks vajalikke dokumente jne.
Õppija esitleb õpimappi klassis.
Tööprotsessi lõpetamiseks vajalikkude dokumentide täitmine (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm).
Mitteeristav hindamine Tulemus – „A“ (arvestatud): elektroonsed dokumendid on vormistatud korrektses keeles vastavalt kooli õpilastööde
vormistamise nõuetele.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
23
Mooduli hinde kujunemine:
Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid
Eristav hindamine
Praktilised tööd:
detailide valmistamine
vastavalt tööjoonisele
Eristav hindamine
Hinne 3:
kontrollib ja hindab vastavalt kasutusjuhendile treipinki ja selle juhtaparaadi tehnilist korrasolekut
hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse
tõstmisel
kirjeldab vastavalt tööjoonisele tööprotsessi valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste
isikukaitsevahendite olemasolu
valib materjali vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele detailide valmistamiseks
valmistab ette vastavalt juhendile materjali/tooriku detailide valmistamiseks
komplekteerib vastavalt tööjoonisele mõõteriistad detaili mõõtmete kontrollimiseks
valib vastavalt tööülesandele detaili valmistamiseks vajalikud lõikeriistad ja rakised
valmistab ette konventsionaalse treipingi tööks vastavalt käsitlemisjuhendile ja töökoha korrashoiu põhimõtetele
seadistab vastavalt ülesandele konventsionaalse trei- või freespingi detailide valmistamiseks täidab tööprotsessiks vajalikud
dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või elektrooniliselt
häälestab ja kirjeldab vastavalt ülesandele tööpingi lõikerežiime või lõikeparameetreid valmistab vastavalt IT 12 ISO
standardile ja töökäsule/tööjoonisele detaile, sooritades mõõtevahenditega vahekontrolle
kontrollib mõõtevahenditega valmisdetaile ja hindab nende vastavust töökäsule/tööjoonisele
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi
markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm)
paberkandjal ja/või elektrooniliselt
utiliseerib põhi- ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab ergonoomilisi töövõtteid
Hinne 4:
kontrollib ja hindab vastavalt kasutusjuhendile treipinki ja selle juhtaparaadi tehnilist korrasolekut
hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse
tõstmisel
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
24
kirjeldab vastavalt tööjoonisele tööprotsessi
valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste isikukaitsevahendite olemasolu
valib materjali vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele detailide valmistamiseks
valmistab ette vastavalt juhendile materjali/tooriku detailide valmistamiseks
komplekteerib vastavalt tööjoonisele mõõteriistad detaili mõõtmete kontrollimiseks
valib vastavalt tööülesandele detaili valmistamiseks vajalikud lõikeriistad ja rakised
valmistab ette konventsionaalse treipingi tööks vastavalt käsitlemisjuhendile ja töökoha korrashoiu põhimõtetele
seadistab vastavalt ülesandele konventsionaalse treipingi detailide valmistamiseks
täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
häälestab ja kirjeldab vastavalt ülesandele tööpingi lõikerežiime või lõikeparameetreid
valmistab vastavalt IT 12 ISO standardile ja töökäsule/tööjoonisele detaile, sooritades mõõtevahenditega vahekontrolle
kontrollib mõõtevahenditega valmisdetaile ja hindab nende vastavust töökäsule/tööjoonisele
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm)
paberkandjal ja/või elektrooniliselt
utiliseerib põhi- ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab ergonoomilisi töövõtteid
teostab juhise kohaselt töö ettenähtud aja piirides
annab hinnangu tehtud tööle ja töö kvaliteedile
Hinne 5:
kontrollib ja hindab vastavalt kasutusjuhendile treipinki ja selle juhtaparaadi tehnilist korrasolekut
hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi lahendusi ja nende otstarbekust töö tootlikkuse
tõstmisel
analüüsib ja kirjeldab vastavalt tööjoonisele tööprotsessi
valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning
kontrollib nõuetekohaste isikukaitsevahendite olemasolu
valib materjali vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele detailide valmistamiseks
valmistab ette vastavalt juhendile materjali/tooriku detailide valmistamiseks
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
25
komplekteerib vastavalt tööjoonisele mõõteriistad detaili mõõtmete kontrollimiseks
valib vastavalt tööülesandele detaili valmistamiseks vajalikud lõikeriistad ja rakised
valmistab ette konventsionaalse treipingi tööks vastavalt käsitlemisjuhendile ja töökoha korrashoiu põhimõtetele
seadistab vastavalt ülesandele konventsionaalse treipingi detailide valmistamiseks
täidab ja analüüsib tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm)
paberkandjal ja/või elektrooniliselt
häälestab ja kirjeldab vastavalt ülesandele tööpingi lõikerežiime või lõikeparameetreid
valmistab vastavalt IT 12 ISO standardile ja töökäsule/tööjoonisele detaile, sooritades mõõtevahenditega vahekontrolle
kontrollib mõõtevahenditega valmisdetaile ja hindab nende vastavust töökäsule/tööjoonisele
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse
tõstmiseks, lähtudes analüüsi tulemustest
markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm)
paberkandjal ja/või elektrooniliselt
utiliseerib põhi- ja abi materjalide
jäägid vastavalt juhendile
järgib töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis ning kasutab ergonoomilisi töövõtteid
teostab juhise kohaselt töö ettenähtud aja piirides
annab hinnangu tehtud tööle ja töö kvaliteedile
analüüsib teostatud tööd ja teeb parendusettepanekuid
Kokkuvõtva hinde
kujunemine
Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Mooduli kokkuvõttev hinne on arvestatud, kui õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid st sooritanud kõik kirjalikud
ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „3“ või tulemusele „arvestatud“. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal
Ловыгин А.А. и др. «Современный станок с ЧПУ и САD/CAM-система» П. 2012 г.;
Rein Soots. Metallide lõiketöötlemine. TLN. Valgus. 2006
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
26
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht
4 Detailide töötlemine APJ pingil 20 EKAP / 520 tundi
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab detaile APJ trei- ja freespinkidel, kasutab vastavaid töötlemise tehnoloogiaid, töövahendeid ja töövõtteid
ning järgib tööohutuse nõudeid ja ergonoomikat.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodulid „Metallide lõiketöötlemise alused“, „Detailide töötlemine konventsionaalsel pingil“
Õpetajad: Igor Klevetov
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1) valmistab ette APJ
trei- ja freespingi,
töökoha,
materjali/tooriku,
seadistab APJ
treipingi detailide
valmistamiseks ja
täidab tööprotsessiks
vajalikud
dokumendid;
Õpilane:
• kontrollib ja hindab vastavalt
kasutusjuhendile APJ trei- või
freespinki ja selle juhtaparaadi
tehnilist korrasolekut
• hindab vastavalt ülesandele
tööprotsessi
ettevalmistamisel erinevaid
tehnilisi lahendusi ja
nende otstarvet töö tootlikkuse
tõstmisel
• analüüsib ja kirjeldab
tööprotsessi vastavalt
tööjoonisele
• valmistab ette töökoha ohutuks
tööks ning kontrollib
nõuetekohaste
isikukaitsevahendite olemasolu
• valib materjali vastavalt
tööjoonise/töökäsu
margitähisele detailide
valmistamiseks
• valmistab vastavalt juhendile
Detailide töötlemine APJ-
trei- või freespingil
APJ trei- ja freespingi ehitus,
tööpõhimõtted, käivitamine ja
käsitsemine.
Treimiseks ja freesimiseks
kasutatavad lõiketerad, nende
geomeetria seos
lõikeprotsessiga.
Treimisel ja freesimisel
kasutatavad rakised.
Ergonoomilised nõuded
treiali töökohas.
Trei- ja freespingis
töödeldavad materjalid ja
tööprotsessis tekkivate
jäätmete käitlemine.
Metallilõikepinkidel töötaja
töökoht, selle korraldamine.
APJ-treipingi seadistamine:
lõikeinstrumentide ja
lõikereziimi valik
tüüpdetailide
100 30 308 82 Loeng
Loengupäevik
Iseseisev töö
Esitlus
Arutelu
Info kogumine
Töö paarides ja
gruppides
Õpimapi
koostamine
Töölehtede
täitmine
Praktilised
tööd
Praktilised tööd:
detailide valmistamine
vastavalt tööjoonisele
Iseseisev töö: õpimapi
koostamine ja
vormindamine „Detailide
töötlemine APJ trei- ja
freespingil“
Iseseisev töö:
tööprotsessi lõpetamiseks
vajalikkude dokumentide
täitmine
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
27
ette materjali /tooriku
detailide valmistamiseks
• komplekteerib mõõteriistad
detaili mõõtmete
kontrollimiseks vastavalt
tööjoonisele
• valmistab APJ trei- ja
freespingi tööks ette vastavalt
käsitlemisjuhendile ja töökoha
korrashoiu
põhimõtetele
• seadistab APJ trei- ja
freespingi detailide
valmistamiseks
vastavalt ülesandele
• koostab vastavalt tööülesandele
APJ trei- ja freesipingil detaili
valmistamise juhtprogrammi
• täidab tööprotsessiks vajalikud
dokumendid
(töökäsk, saatelehed, vigade ja
probleemide raportid jm)
paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
• kontrollib ja korrigeerib
tööpingi
häälestusparameetreid
proovidetaili valmistamisega
töötlemiseks, eelhäälestatud
lõikeinstrumentide asetamine
instrumendihoidjasse,
nullpunktide määramine.
Detailide trei- ja freespingis
töötlemise tehnoloogiline
marsruut.
Töökaitse ja
keskkonnaohutus töötamisel
metallilõikepinkidel.
Materjalide ratsionaalne
kasutamine ja jäätmekäitlus.
APJ-pinkides olemas olevad
juhtprogrammid:
- kooniliste ja silindriliste
pindade treimiseks
- sise- ja väliskeermete
töötlemiseks
- puurimiseks ja
avardamiseks
- radiaalsete üleminekute
töötlemiseks.
Trei- ja freespingil
töödeldavate detailide
klassifikatsioon ja töötlemise
tüüptehnoloogiad.
Silindriliste sise- ja
välispindade treimine.
Puurimine ja avardamine.
Sise- ja väliskeermete
töötlemine.
Kooniliste pindade treimine.
Detailide hulga üheaegse
töötlemise meetodid.
2) valmistab APJ trei-
või freespingil
detaile vastavalt IT
12 ISO standardile
ja kontrollib nende
vastavust töökäsule /
• valmistab detaile vastavalt IT
12 ISO standardile ja
töökäsule/tööjoonisele
• kontrollib valmisdetaile
mõõtevahenditega ja hindab
nende vastavust
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
28
tööjoonisele; töökäsule/tööjoonisele
• analüüsib töö soorituse
otstarbekust, lähtudes töö
tootlikkusest ja kvaliteedist
• analüüsib ettevalmistus-,
lõpetus- ja abiaegade
osatähtsust tööprotsessis töö
efektiivsuse tõstmisel
• korrigeerib seadme töörežiime
ja tööprotsessi,
lähtudes analüüsi tulemustest
Operatsioonitehnoloogia
koostamine APJ-pinkidele
Erinevad juhtsüsteemid,
nende erisused.
Koordinaadistiku
kirjeldamine programmis.
Pingi tehnoloogilised
nullpunktid, detaili nullpunkti
nihutus.
Töötlemistasapinna valik ja
programmeerimine.
Lõikeriista pikkuse, asendi ja
raadiuse korrektsioon.
Ettevalmistavad
funktsioonid.
Kontuuri geomeetria vahetu
sisestamine.
Abifunktsioonid.
Automatiseeritud
programmeerimine
(CAD/CAM).
3) lõpetab tööprotsessi
ja annab detailid üle
vastavalt juhendile;
• teeb ettepanekuid oma
tööprotsessi efektiivsuse
tõstmiseks, lähtudes analüüsi
tulemustest
• markeerib, komplekteerib ja
ladustab detailid
vastavalt töökäsule
• hooldab pinki ja korrastab
töökoha vastavalt
juhendile
• täidab tööprotsessi
lõpetamiseks vajalikud
dokumendid (töökäsk,
saatelehed, vigade ja
probleemide raportid jm)
paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
29
4) mõistab ning
rakendab töökaitse
ja keskkonnaohutuse
nõudeid
tööprotsessis;
5) mõistab
ergonoomikaalaste
teadmiste
rakendamise
vajalikkust
tööprotsessis.
• utiliseerib põhi- ja abi
materjalide jäägid vastavalt
juhendile
• järgib töökaitse ja
keskkonnaohutuse nõudeid
tööprotsessis ning kasutab
ergonoomilisi töövõtteid
Iseseisev töö
moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Õpimapi koostamine „Detailide töötlemine APJ trei- ja freespingil“ Õpimapp peab sisaldama: teemade konspekte, tehtud ülesandeid
praktiliste tööde analüüsi, tööprotsessiks vajalikke dokumente (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm).
Mitteeristav hindamine.
Tulemus – „A“ (arvestatud):
Õpimapp sisaldab teemade konspekte, tehtud ülesandeid ja praktiliste tööde analüüsi, tööprotsessiks vajalikke dokumente jm). Õppija
esitleb õpimappi klassis.
Tööprotsessi lõpetamiseks vajalikkude dokumentide täitmine (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm).
Mitteeristav hindamine Tulemus – „A“ (arvestatud): elektroonsed dokumendid on vormistatud korrektses keeles vastavalt kooli õpilastööde vormistamise
nõuetele.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid
Eristav hindamine
Praktilised tööd:
detailide valmistamine
vastavalt tööjoonisele
Eristav hindamine
Hinne 3:
kontrollib ja hindab APJ treipinki ja selle juhtaparaadi tehnilist korrasolekut hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamist
kirjeldab tööprotsessi vastavalt tööjoonisele
valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste isikukaitsevahendite olemasolu
valib materjali vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele detailide valmistamiseks
valmistab ette materjali /tooriku detailide valmistamiseks
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
30
komplekteerib mõõteriistad detaili mõõtmete kontrollimiseks vastavalt tööjoonisele valmistab APJ trei- või freespingi tööks ette
vastavalt käsitlemisjuhendile ja töökoha korrashoiu põhimõtetele
seadistab APJ trei- või freespingi detailide valmistamiseks vastavalt ülesandele
koostab vastavalt tööülesandele APJ trei- või freespingil detaili valmistamise juhtprogrammi
täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt kontrollib ja korrigeerib tööpingi häälestusparameetreid proovidetaili valmistamisega
valmistab detaile vastavalt IT 12 ISO standardile ja töökäsule/tööjoonisele
kontrollib valmisdetaile mõõtevahenditega ja hindab nende vastavust töökäsule/tööjoonisele
markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile utiliseerib
põhi- ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
järgib tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõudeid töötab kasutades ergonoomilisi töövõtteid.
Hinne 4:
kontrollib ja hindab vastavalt kasutusjuhendile APJ trei- või freespinki ja selle juhtaparaadi tehnilist korrasolekut
hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi lahendusi ja nende otstarvet töö tootlikkuse tõstmisel
analüüsib ja kirjeldab tööprotsessi vastavalt tööjoonisele
valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste isikukaitsevahendite olemasolu
valib materjali vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele detailide valmistamiseks
valmistab vastavalt juhendile ette materjali /tooriku detailide valmistamiseks
komplekteerib mõõteriistad detaili mõõtmete kontrollimiseks vastavalt tööjoonisele
valmistab APJ trei- või freespingi tööks ette vastavalt käsitlemisjuhendile ja töökoha korrashoiu põhimõtetele
seadistab APJ trei- või freespingi detailide valmistamiseks vastavalt ülesandele
koostab vastavalt tööülesandele APJ trei- või freespingil detaili valmistamise juhtprogrammi
täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt kontrollib ja korrigeerib tööpingi häälestusparameetreid proovidetaili valmistamisega
valmistab detaile vastavalt IT 12 ISO standardile ja töökäsule/tööjoonisele
kontrollib valmisdetaile mõõtevahenditega ja hindab nende vastavust töökäsule/tööjoonisele
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes analüüsi tulemustest
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
31
markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule
hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile
utiliseerib põhi- ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
järgib tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõudeid
töötab kasutades ergonoomilisi töövõtteid teostab juhise kohaselt töö ettenähtud aja piirides annab hinnangu tehtud tööle ja töö
kvaliteedile
Hinne 5:
kontrollib ja hindab vastavalt kasutusjuhendile APJ trei- või freespinki ja selle juhtaparaadi tehnilist korrasolekut
hindab vastavalt ülesandele tööprotsessi ettevalmistamisel erinevaid tehnilisi lahendusi ja nende otstarvet töö tootlikkuse tõstmisel
analüüsib ja kirjeldab tööprotsessi vastavalt tööjoonisele
valmistab ette töökoha ohutuks tööks ning kontrollib nõuetekohaste isikukaitsevahendite olemasolu
valib materjali vastavalt tööjoonise/töökäsu margitähisele detailide valmistamiseks
valmistab vastavalt juhendile ette materjali /tooriku detailide valmistamiseks
komplekteerib mõõteriistad detaili mõõtmete kontrollimiseks vastavalt tööjoonisele valmistab APJ trei- või freespingi tööks ette
vastavalt käsitlemisjuhendile ja töökoha korrashoiu põhimõtetele
seadistab APJ trei- või freespingi detailide valmistamiseks vastavalt ülesandele
koostab vastavalt tööülesandele APJ trei- või freespingil detaili valmistamise juhtprogrammi
täidab tööprotsessiks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt kontrollib ja korrigeerib tööpingi häälestusparameetreid proovidetaili valmistamisega
valmistab detaile vastavalt IT 12 ISO standardile ja töökäsule/tööjoonisele
kontrollib valmisdetaile mõõtevahenditega ja hindab nende vastavust töökäsule/tööjoonisele
analüüsib töö soorituse otstarbekust, lähtudes töö tootlikkusest ja kvaliteedist
analüüsib ettevalmistus-, lõpetus- ja abiaegade osatähtsust tööprotsessis töö efektiivsuse tõstmisel
korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest
teeb ettepanekuid oma tööprotsessi efektiivsuse tõstmiseks, lähtudes analüüsi tulemustest
markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt töökäsule hooldab pinki ja korrastab töökoha vastavalt juhendile utiliseerib
põhi- ja abi materjalide jäägid vastavalt juhendile
täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid (töökäsk, saatelehed, vigade ja probleemide raportid jm) paberkandjal ja/või
elektrooniliselt
järgib tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõudeid
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
32
töötab kasutades ergonoomilisi töövõtteid
teostab juhise kohaselt töö ettenähtud aja piirides
annab hinnangu tehtud tööle ja töö kvaliteedile
analüüsib teostatud tööd ja teeb parendusettepanekuid
Kokkuvõtva hinde
kujunemine
Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Mooduli kokkuvõttev hinne on arvestatud, kui õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid st sooritanud kõik kirjalikud ja
praktilised ülesanded, sh. iseseisva, vähemalt hindele „3“ või tulemusele „arvestatud“.
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
V. Veski. Arvjuhtimisega seadmete programmeerimine. Tallinn, TTK, 2006
Kimmel, Andres. Arvjuhtimisega metallilõikepinkide programmeerimine, TTÜ , Tallinn 1992
Soots, Rein. Metallide lõiketöötlemine. Tallinn, TTK õppematerjal, 2006
Soots, Rein. Lõikerežiimide määramine metallide lõiketöötlemisel. Tallinn, 2004
Buschmann, H. Universaalsed rakised metallilõikepinkidele. Tallinn 2007
Ловыгин А.А. и др. «Современный станок с ЧПУ и САD/CAM-система» П. 2012 г.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
33
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht
5 Praktika 30 EKAP / 780 tundi
Eesmärk: praktikal ettevõttes taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud metallilõikepinkide töötaja kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid,
töötades kogenud töötaja juhendamisel. Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon, õpilane arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi,
meeskonnatööoskust, kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodulid 1 - 4
Õpetajad: praktikajuhendaja kooli ja ettevõtete poolt
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1) planeerib töörühma liikmena
oma tegevust, järgib
töötamisel ettevõttes
väljakujunenud töörütmi;
2) valmistab vastavalt
tööülesandele detaile
metallitöötlemispinkidel,
järgides praktikaettevõtte
tööprotsessi;
3) järgib töötervishoiu, töö- ja
keskkonnaohutusnõudeid;
4) arendab suhtlemis- ja
meeskonnatööoskusi,
mõistab oma rolli
meeskonnaliikmena ühiste
eesmärkide saavutamisel;
Õpilane:
järgib praktikaettevõtte
töökorraldust, arvestades
töökorraldus- ja
sisekorraeeskirjades
sätestatut;
osaleb töökohal esmasel
tööohutusalasel
juhendamisel ja kinnitab
seda ettevõttes sätestatud
korra kohaselt;
korraldab töörühma
liikmena nõuetekohaselt
oma töökoha, valib ja
valmistab tööks ette
vajalikud materjalid ja
töövahendid enne töö
alustamist;
valmistab kogenud töötaja
juhendamisel
Praktikaettevõtte
töökorraldus.
Praktikaettevõte
tegevus ja tootmine.
Praktika
dokumentatsioon.
Praktikaülesanded.
Praktikakoha leidmine.
Praktikajuhendaja roll
praktikal.
Praktikaülesannete
täitmine.
Praktikaaruande
koostamine ja
dokumentatsiooni
täitmine.
Kvaliteedi nõuded ja
kontrolltoimingud
770 10 Praktiline töö
töökeskkonnas
Konsultatsioon
Analüüs
Praktikaaruande
esitlemine
Praktikapäeviku
täitmine
vastavus NVTC
õppekorraldusee
skirjale
Vaatlus:
praktikajuhendaja
hindab õppija
tööohutuse nõuete
täitmist, suhtumist
töösse,
tööülesannete
täitmise kvaliteeti ja
täpsust, iseseisvust,
läbisaamist
kaastöötajategi
Praktika esitlemine
kaasõpilastele:
õpilane osaleb
praktika
kaitsmise seminaril.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
34
5) vastutab töörühma liikmena
tööde kvaliteedi ja
tulemuslikkuse eest;
6) analüüsib enda toimetulekut
erinevate tööülesannetega.
meeskonnatööna detaile
vastavalt IT 12 ISO
standardile ja
töökäsule/tööjoonisele
kontrollib tehtud töö
vastavust
kvaliteedinõuetele,
puuduste ilmnemisel
informeerib koheselt
juhendajat;
hindab juhendamisel
valminud toodete
kvaliteedi vastavust
kehtestatud nõuetele,
selgitab võimalike vigade
tekkimise põhjused ja
võimalusel likvideerib
need;
rakendab ergonoomilisi ja
ohutuid töövõtteid ning
kasutab nõuetekohaselt
asjakohaseid
isikukaitsevahendeid;
kasutab oma töötsooni
eesmärgipäraselt ja
korrastab selle pärast töö
(operatsiooni) lõppu;
käitleb jäätmeid vastavalt
kehtestatud korrale;
suhtleb kaastöötajatega
vastastikust lugupidamist
ülesnäitaval viisil;
on tööülesannete täitmisel
Tööohutus- ja
töötervishoiu nõuded
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
35
hoolikas ja vastutab oma
töölõigu piires
tööülesannete õigeaegse ja
kvaliteedinõuetekohase
täitmise eest;
analüüsib enda
toimetulekut erinevate
tööülesannetega, enda
tugevusi ja nõrkusi ning
hindab juhendaja abiga
arendamist vajavaid
aspekte;
koostab iga tööpäeva
lõpus kirjaliku aruande,
kus fikseerib lühidalt,
mida tegi (tööülesanded)
ja mida sellest õppis;
vormistab aruande
etteantud vormis
korrektses eesti keeles,
kasutades
infotehnoloogiavahendeid.
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
Iseseisva töö seotud praktikapäeviku täitmisega ja praktika esitlemise kaasõpilastele ettevalmistamisega. Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilase koostatud praktikaaruanne on vormistatud etteantud vormis korrektses eesti keeles,
kasutades IT-vahendeid.
Mooduli hinde kujunemine:
Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane läbinud praktika planeeritud mahus ning saanud ettevõtte juhendajalt positiivse
tagasiside (töövahendite tundmine, töövõtete valdamine, sobivus meeskonnatööks, tööohutusnõuete järgimine).
Kokkuvõtva hinde
kujunemine
Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Mooduli kokkuvõttev hinne on arvestatud, kui õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid ja läbinud praktika
planeeritud mahus ning saanud ettevõtte juhendajalt positiivse tagasiside ning esitanud praktika aruandest ja selle esitluse.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
36
Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal
https://ariregister.rik.ee/
http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/praktika
NVTC õppekorralduseeskiri (praktika aruande koostamise juhend)
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
37
Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht
6 Troppimine ja tõstetööd 3 EKAP / 78 tundi
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab troppimis- ja tõstetöödeks vajaliku kompetentsuse, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Õpingute
käigus arendab õppija infotehnoloogia, eesti- ja venekeelealaseid pädevusi, meeskonnatöö oskust, sotsiaalset- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja
algatusvõimet.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õpetajad: Vladimir Smirnov
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. omab ülevaadet
erinevatest
tõstemehhanismidest ja
nende kasutusalast;
Õpilane:
eristab piltmaterjali abil
erinevaid tõstemehhanisme: tali,
tõstuk, nool- ja tornkraana;
kirjeldab erinevate, sh
elektroonsete teabeallikate
põhjal erinõudeid tõstetöödel
hoonete, elektriliinide ja
süvendite läheduses;
1.Ettevõtetes
kasutatavad
tõstemehhanismid.
Tõstemehhanismid ja
töövahendid, nende
kasutamine ja
hooldamine, nende
valik.
20 40 18 kirjalikud tööd
loeng
loengupäevik
info kogumine
ülesannete
lahendamine
õpimapp
praktiline töö
rühmatöö
analüüs
Praktilised tööd:
probleemide
lahendamine
teostab tõstetöid
kasutades
signaalmärke ja
käemärke. Ladustab
materjalid etteantud
juhendile. Jälgib
tööohutus ja keskkonna nõudeid.
Eneseanalüüs.
2. kasutab materjalide
laadimisel tõstetroppe,
järgides troppimise ja
koormakinnituse
nõudeid ning
tööohutust;
valib lähtuvalt tööülesandest
materjalide peale- ja
mahalaadimiseks tõstetropid ja
koorma-kinnitusvahendid,
järgides tööohutusnõudeid;
hindab visuaalselt troppide ja
tõstevahendite tehnilist
seisukorda ning praagib välja
tehnilistele nõuetele
mittevastavad tropid ja
tõstevahendid;
2. Materjalide,
konstruktsioonide ja
nende elementide
objektil vastuvõtu ja
ladustamise nõuded Koorma peale- ja
mahalaadimise,
ladustamise ja
paigaldamise nõuded;
lähtuvalt tööülesandest
tõstetropi ja trosside
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
38
haagib tõstetroppidega tööks
vajalikud materjalid/ seadmed /
konstruktsioonielemendid,
järgides koorma peale- ja
mahalaadimise põhimõtteid ning
tööohutusnõudeid;
valik, arvestades
tõstetööde teostamise
põhimõtteid; visuaalselt
troppide ja
tõstevahendite tehnilise
seisukorra hindamine.
Oma töökoha
korraldamine.
Tööohutus.
3. juhendab
märguannetega
tõsteseadme juhti
tõstetöödel;
juhendab käemärkide abil
tõsteseadme juhti, järgides
etteantud tööjuhiseid ja
tööohutusnõudeid;
juhib materjalide ladustamisel ja
teisaldamisel mehitamata
tõsteseadet, järgides
tööohutusnõudeid ja etteantud
tööjuhiseid;
3. Troppimisel
kasutatav
signaalmärgistik. Signaalmärgistiku
nõuetekohane
kasutamine;
tõstetroppidega tööks
vajaliku materjali
haakimine;
tõsteseadmejuhi tõste- ja
montaažitöödel
juhendamine
käemärkidega;
materjalide ladustamisel
ja teisaldamisel
mehitamata tõsteseadme
juhtimine; materjali
ladustamine vastavalt
etteantud juhistele;
materjali kvaliteedi
säilimine tõstetöödel ja
ladustamisel.
4. teeb iseseisvalt
tõstetöid mehitamata
tõsteseadmetega;
ladustab materjalid vastavalt
etteantud juhistele selleks
ettenähtud kohta, tagades nende
kvaliteedi säilimise ja järgib
4. Troppimistöödel
kasutatavad
haardevahendid.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
39
materjalide, konstruktsioonide
ja nende elementide objektil
vastuvõtu ja ladustamise
nõudeid;
5. teeb juhendamisel
montaažitöid, järgides
montaažitööde
tehnoloogiat;
paigaldab juhendamisel ja
meeskonnatööna monteeritavad
elemendid (nt tellingud,
monteeritavad sillused, talad,
laepaneelid) vastavalt etteantud
nõuetele;
järgib montaažitöödel tööetappe
ja tööalase juhendamise korda;
5. Metallelementide
montaaži põhimõtted.
Monteeritavad
elemendid.
Montaažitööde
põhimõtted ja
tehnoloogia.
Kvaliteedinõuded ja
kontrolltoimingud.
6. järgib töö- ja
keskkonnaohutuse ning
töötervishoiunõudeid
troppimisel ja
tõstetöödel;
kasutab ergonoomilisi ja ohutuid
töövõtteid ning nõuetekohaselt
vajalikke abi- ja
isikukaitsevahendeid
järgib töö planeerimisel, töökoha
ettevalmistamisel, tööajal ja
töökoha korrastamisel rangelt
töötervishoiu- ja
tööohutusnõudeid vältimaks
tööõnnetusi objektil, arvestab
teiste inimeste ja keskkonnaga
enda ümber
sorteerib jäätmed, juhindudes
taaskasutusest ning järgib
jäätmekäitluseeskirjades olevaid
nõudeid
6. Töötervishoiu ja
tööohutuse ning
jäätmekaitluse nõuded
troppimistöödel.
Töötervishoiu- ja
tööohutusnõuded,
töökoha korraldamine.
Jäätmete sorteerimine. Inimeste ja keskkonnaga
arvestamine enda ümber.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
40
7. analüüsib koos
juhendajaga enda
tegevust troppimisel ja
tõstetöödel.
analüüsib koos juhendajaga
erinevate tööülesannetega
toimetulekut troppimis- ja
tõstetöödel ning hindab
arendamist vajavaid aspekte;
koostab kokkuvõtte analüüsi
tulemustest ja vormistab selle
korrektses eesti keeles, kasutades
infotehnoloogiavahendeid.
7. Analüüs Erinevate
tööülesannetega
toimetulekut troppimisel
ja tõstetöödel;
arendamist vajavate
aspektide hindamine;
kokkuvõtte koostamine
analüüsi tulemustest.
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Õpimapi „Tõstemehhanismid ja töövahendid“ koostamine. Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik
ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.
Teabeallikate põhjal esitluse „Töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusenõuetest troppimistöödel“ koostamine.
Koostab iseseisvalt kirjaliku kokkuvõtte eneseanalüüsist troppimistööde õppimisel ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades
infotehnoloogiavahendeid.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.
Praktiline töö:
Probleemi lahendamine. 1. Lähtuvalt juhendaja
poolt antud tööülesandele
valib tõstetropid ja trossid
ja hindab visuaalselt nende
sobivust , arvestades
tõstetööde teostamise
põhimõtteid. 2. Lähtudes etteantud
tööülesandest haagib
tõstetroppidega tööks
Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane lahendab kõik hindamisülesanded lävendi tasemel (arvestades tõstetööde teostamise
põhimõtteid ja etteantud tööülesandeid, valib tõstetropid ja trossid ning hindab visuaalselt nende tehnilist seisukorda, haagib
tõstetroppidega tööks vajalikud materjalid, demonstreerib signaalmärgistiku nõuetekohast kasutamisoskust, juhib materjalide ladustamisel
ja teisaldamisel mehitamata tõsteseadet, ladustab materjalid vastavalt etteantud juhistele selleks ettenähtud kohta, tagades nende kvaliteedi
säilimise, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusenõudeid).
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
41
vajalikud materjalid
ja juhendab käemärkidega
tõsteseadmejuhti, järgides
tööohutusnõudeid.
3. Juhib materjalide
ladustamisel ja
teisaldamisel mehitamata
tõsteseadet, ladustab
materjalid, , tagades nende kvaliteedi säilimise ja
järgides tööohutusnõudeid
ning etteantud tööjuhiseid.
Praktika. Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane teostab tõstetöid kasutades signaalmärke ja käemärke. Ladustab materjalid etteantud juhendile.
Jälgib tööohutus ja keskkonna nõudeid.
Analüüs. Analüüsib oma tegevust
troppimistööde õppimisel
ning hindab seda. Koostab
analüüsist kirjaliku
kokkuvõtte.
Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane analüüsib koos juhendajaga oma osalust ja tulemusi troppimistööde õppimisel ja annab sellele
asjakohase hinnangu. Koostab analüüsist kirjaliku kokkuvõtte ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades
infotehnoloogiavahendeid.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine
Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud ja
praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal
О. Гринаш. Грузоподъемные механизмы и транспортные средства. M. : Ин-Фолио. 2009
http://www.wienerberger.ee/servlet/Satellite?pagename=Wienerberger/Page/Start05&sl=wb_ee_home_et
http://www.vertex-awp.ru/
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
42
Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht
7 Lukksepatööd 3 EKAP / 78 tundi Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised lukksepa-, lihvimis- ja viimistlustöödest, kasutatavatest tööriistadest ja töövahenditest, nende
teritamisest ja hooldamisest, mõõte- ja kontrollvahendite kasutamisest ning tööohutusest lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Metallide lõiketöötlemise alused“
Õpetajad: Alexey Ivanov
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. omab ülevaadet lukksepa
töökohale esitatavaid
nõudest, lukksepatööriistu
ja kasutatavatest
materjalidest
Õpilane:
selgitab lukksepa töökohale
ja varustatusele ning
tööohutuse tagamisele
esitatavaid nõudeid
valib sobivad töövahendid
ja -võtted, juhindudes
etteantud tööülesandest
loetleb lukksepatöödeks
kasutatavaid tööriistu ja
vahendeid, mõõteriistu ning
nendele esitatavaid nõudeid
kirjeldab
lukksepatööriistade
kasutamise võtteid ja
tööohutusalaseid eeskirju
nimetab lukksepatöödeks
kasutatavaid metallseid ja
mittemetallseid materjale
ning nende töödeldavust
Lukksepa töövahendid ja
töökoha korraldamine.
Lukksepa töökoha
organiseerimine.
Lukksepa tööriistad.
Masinad, instrumendid,
rakised.
Kontrollmõõteriistad,
nende täpsusklass.
Tööohutus ja töökaitse
lukksepatöödel.
20 40 18 Loeng
Loengupäevik
Info kogumine
Ülesannete
lahendamine
Praktiline töö
Tabeli täitmine
Õpimapi
koostamine
Rühmatöö
Analüüs
Teooria teadmiste
kontroll:
1. erinevate
lukksepatöödel
kasutatavate materjalide,
tööriistade ja
kontrollmõõteriistade
tundmine otstarbe järgi.
Õpilane vastab kirjalikult
etteantud küsimustele.
2. Kirjalikud praktilised
ülesanded leht- ja
ümarmaterjalist toorikute
pikkuste määramiseks
enne painutamist
Iseseisev töö: Õpimapi
„Lukksepatöö alused“
koostamine
Praktilised tööd
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
43
demonstreerib praktiliselt
lukksepatööriistade
kasutamist vastavalt
etteantud ülesandele
järgides tööohutuse nõudeid
(valmistab lihtsamaid
tooteid kasutades
erinevaid lukksepa
töövõtteid ning
ohutuid töövõtteid ja
kaitsevahendeid)
Eneseanalüüs ja
enesehindamine:
töötervishoiu töö- ja
keskkonnaohutusnõudeid
.
Juhtumi analüüs
Näitlik selgitus
keskkonnaohutusnõudest.
2. demonstreerib
tasapinnalist märkimist nimetab tasapinnalisel
märkimisel kasutatavaid
märkimisriistu ja vahendeid
kirjeldab tasapinnalisel
märkimisel läbiviidavate
tegevuste järjekorda ja
töövõtteid
demonstreerib
geomeetriliste kujutiste
joonestamist, ringjoonte ja
joonte jaotamist ning
sujuvühendamist.
viib praktiliselt läbi
tasapinnalist märkimist
vastavalt etteantud
tööjoonisele
Lukksepatööd.
Tasapinnaline
märkimine. Rist- ja
rööpjoonte tõmbamine
tasapinnalisel märkimisel.
Märkimistööriistad.
Märkimistehniks ja võtted.
Ringjoone keskme
otsimise viisid.
Kaldjoonte
konstrueerimine ja nurga
jagamine võrdseteks
osadeks.
Joonte sujuvühendite
konstrueerimisviisid ja
ringjoone ning sirglõigu
võrdseteks osadeks
jagamine.
Lihtsate kehade
pinnalaotus.
3.demonstreerib metalli
õgvendamist, painutamist,
lõikamist ja viilimist
kirjeldab metalli
õgvendamist, õgvendamisel
kasutatavaid tööriistu ja
õgvendamisvõtteid
kirjeldab metalli
painutamist, painutamisel
kasutatavaid tööriistu ja
Lukksepatööd.
Latt-, leht- ja
varbmaterjali käsitsi
õgvendamine ning
painutamine.
Metalli lõikamine.
Metalli viilimine.
Metalli rajumine,
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
44
painutamisvõtteid
viib praktiliselt läbi metalli
õgvendamist ja painutamist
vastavalt etteantud
tööülesandele järgides
tööohutuse nõudeid
kirjeldab metalli lõikamist
ja viilimist ning lõikamisel
ja viilimisel kasutatavaid
tööriistu ja töövõtteid
nimetab käsi- ja
mehaanilistele saelehtedele
esitatavaid nõudeid, nende
kulumise ja purunemise
põhjuseid
kirjeldab ja võrdleb viilide
liike ja valikuid, nende
raideid ning kasutamist
erinevatel viilimistöödel
viib praktiliselt läbi
metallide lõikamist ja
viilimist vastavalt etteantud
ülesandele ja tööjoonisele
järgides tööohutuse nõudeid
õgvendamine ja
neetimine.
Tööohutus.
4.demonstreerib avade
puurimist ja sisekeermete
lõikamist
kirjeldab metalli avade
puurimist ning selleks
tegevusteks kasutatavaid
tööriistu ning töövõtteid
kirjeldab puuride
Lukksepatööd.
Puurimine.
Keermetamine.
Tööriistad.
Töövõtted.
Tööohutus.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
45
lõikegeomeetriat,
lõikeriistade valikut,
hooldust ning teritamist
viib praktiliselt läbi metalli
avade puurimist vastavalt
etteantud ülesandele ja
tööjoonisele järgides
tööohutuse nõudeid.
kirjeldab metalli
keermetamist,
väliskeermete lõikamisel
kasutatavaid tööriistu ja
töövõtteid.
iseloomustab keerme
profiile, elemente ja
keermete
kontrollmõõteriistu.
viib praktiliselt läbi metalli
väliskeermete lõikamist
vastavalt etteantud
ülesandele ning
tööjoonisele järgides
tööohutuse nõudeid.
5. demonstreerib metalli
lihvimist ning poleerimist kirjeldab metalli lihvimist ja
poleerimist, selleks
kasutatavaid käsi- ja
mehaanilisi tööriistu,
töövahendeid ning
töövõtteid.
Lukksepatööd.
Lihvimis- ja
poleerimistööd.
Lihvpingid, tööriistad ja
vahendid. Töövõtted.
Tööohutus.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
46
liigitab lihvimis- ja
poleerimismaterjale nende
käsisemis- ja
lihvimisomadustelt
lähtuvalt.
demonstreerib käsi- ja
mehaanilisi lihvimis- ning
poleerimisvõtteid vastavalt
etteantud ülesandele.
viib praktiliselt läbi metalli
käsitsi ja mehaanilist
lihvimist ja poleerimist
vastavalt etteantud
ülesandele ning
tööjoonisele järgides
tööohutuse nõudeid.
6. analüüsib koos
juhendajaga oma tegevust
lukksepatööde sooritusel
analüüsib koos juhendajaga
erinevate tööülesannetega
toimetulekut lukksepatööde
sooritusel ja hindab
arendamist vajavaid aspekte
Analüüs
Eneseanalüüs.
Väljendusoskus.
Täiendamist vajavad
oskused.
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
Info kogumine ja õpimapi „Lukksepatöö alused“ koostamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad
peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.
Mitteeristav hindamine.
Tulemus - „A“ (arvestatud): õpimapp sisaldab alljärgnevaid osi: 1. iseseisev töö teemal „Lukksepa-, lihvimis- ja viimistlustööd“
2. lukksepa töökoht, töö- ja mõõteriistad ning nende kasutamine, tööohutusalased nõuded
3. lukksepatöödeks kasutatavad materjalid ja nende töödeldavus
4. tasapinnaline märkimine, märkimistööriistad ja töövõtted
5. metalli raiumisel, õgvendamisel ja painutamisel kasutatavad tööriistad ning töövõtted
6. metalli avade puurimisel, süvistamisel, avardamisel ja hõõritsemisel kasutatavad tööriistad ning töövõtted
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
47
7. metalli sise- ja väliskeermete lõikamisel kasutatavad tööriistad ning töövõtted 8. metalli lihvimisel, soveldamisel ja poleerimisel
kasutatavad tööriistad, töövahendid ning töövõtted).
Õpimapp on vormistatud korrektselt, arvestades kooli õpilastööde vormistamise nõudeid.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.
Teoreetiliste teadmiste
kontroll
Tulemus - „A“ (arvestatud), kui õpilane vastab kõikidele küsimustele vähemalt lävendi tasandil:
loetleb lukksepatöödeks kasutatavaid tööriistu ja vahendeid, mõõteriistu ning nendele esitatavaid nõudeid
nimetab lukksepatöödeks kasutatavaid metallseid ja mittemetallseid materjale ning nende töödeldavust
nimetab tasapinnalisel märkimisel kasutatavaid märkimisriistu ja vahendeid
kirjeldab metalli painutamist, painutamisel kasutatavaid tööriistu ja painutamisvõtteid jne
Praktilised tööd
(valmistab lihtsamaid
tooteid kasutades erinevaid
lukksepa töövõtteid ning
ohutuid töövõtteid ja
kaitsevahendeid)
Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane:
valib lukksepatöödeks sobivad tööriistad, vahendid ja mõõteriistad
kasutab sobivaid töövõtteid
valib töö sooritamiseks sobivad materjalid
demonstreerib praktiliselt lukksepatööriistade kasutamist vastavalt ülesandele järgides tööohutuse nõudeid
demonstreerib geomeetriliste kujutiste joonestamist, ringjoonte ja joonte jaotamist ning sujuvühendamist
viib praktiliselt läbi tasapinnalist märkimist vastavalt tööjoonisele
viib praktiliselt läbi metalli raiumist, õgvendamist ja painutamist vastavalt tööülesandele järgides tööohutuse nõudeid
viib praktiliselt läbi metalli avade puurimist, süvistamist, avardamist ja hõõritsemist ning kasutab nendeks tegevusteks sobivaid
tööriistu ning töövõtteid.
Eneseanalüüs Analüüsib koos juhendajaga
enda tegevust ja koostab
kirjaliku kokkuvõtte
Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane analüüsib koos juhendajaga enda tegevust ja hindab asjakohaselt arendamist vajavaid
aspekte.
Koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Mooduli kokkuvõttev hinne on arvestatud, kui õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid st sooritanud kõik kirjalikud ja
praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö tulemusele „Arvestatud“.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
48
Kasutatav õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Покровский, Б. С., Скакун, В. А. Слесарное дело. Москва, 2007
Покровский Б.С. Основы слесарного дела. Москва, 2010
Покровский Б.С. Сборник заданий по специальной технологии для слесарей. Москва, 2008
Чумаченко Ю.Н. Материаловедение и слесарное дело. Ростов-на-Дону, 2006
Журавлёв А. Допуски и технические измерения. Москва, 1981
Tööohutus (www.sm.ee , www.terviseamet.ee, http://osha.europa.eu/et )
Tööohutus tuletöödel (www.rescue.ee )
Keskkonnahoid ja jäätmekäitlus (www.keskkonnaamet.ee )
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
49
Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht
8 CAD joonestamise alused 6 EKAP / 156 tundi Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised CAD-programmidest, kasutatavast terminoloogiast, saab ülevaade digitaalsete jooniste
ülesehitusest; teadmised detailide ja koostude kujutamisest, oskused lugeda tehnilist joonist ning algteadmised masinjoonestusprogrammi võimalustest jooniste
väljatöötamisel. digitaalsete jooniste ülesehitusest; omandab digitaalsete tasapinnaliste ja ruumiliste jooniste valmistamise oskused.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Metallide lõiketöötlemise alused“
Õpetajad: Aleksandrs Lunovs
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1) omab ülevaadet
joonestamise
põhimõtteid; selgitab
arvutikasutamise
eelisi jooniste
koostamisel ja
vormistamisel;
kasutab
olemasolevaid
jooniseid
informatsiooni
saamiseks ja prindib
neid välja
Õpilane:
kohandab tarkvarapaketti
kasutajaliidet
teeb kas joonise osa või
terve joonise nähtavaks;
objekti omaduste
vaatamine; joonise
näitamise visuaalse stiili
valik ja muutmine
prindib välja kas joonise
osa või terve joonise nii
paberile, kui ka
tavaliseks/interaktiivseks
pdf-iks;
lülitab sisse/välja kihte
joonisel
CAD tarkvara Kasutatavad
CAD süsteemid.
Nõuded riistvarale.
Andmevahetus
CAD süsteemidega.
Andmevahetusfail (näiteks
*.dxf).
Arvuti seadistamine ja töö
andmefailidega (näiteks
*.dgn ja *.dwg failid).
32 90 34 Interaktiivne
loeng
Loengupäevik
Info kogumine
Õpimapp
Praktiline töö
Praktiline töö „Spetsifikatsiooni
koostamine“
Praktiline töö
“Joonise täiendamine ja
parandamine”
Praktiline töö „Kolmvaate loomine“
Praktiline töö
“Erialase joonise
loomine”
2) muudab objektide
kuuluvuse kihtidele,
kihti vormindust ja
seisundi, täiendab
olemasoleva joonise
mõõtmetega ja
viib objekte üle ühest kihist
teisse
muudab kihti vormindust ja
seisundi
täiendab 2D joonise
mõõtmetega ja kohandab
Töökeskkonna
seadistamine
Menüüd, käsud, alamkäsud,
ikooniribad,
käsurida.
Töökeskkonna mõõtühikud.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
50
viirutusega, kustutab
objekte;
modifitseerib
olemasoleva
objekte; selgitab
CAD-programmi
võimalusi
mitmesuguste
jooniste
väljatöötamisel
neid
täiendab 2D joonise
viirutustega ja kohandab
neid SNAP-võimalus, selle
kasutamine ja seadistamine
modifitseerib objekte
Joonestamise üldpõhimõtted
– absoluutsed ja suhtelised
koordinaadid, ühikud,
mõõtkava, täpsus.
Objektivalik ning selle
moodustamise tehnikad.
Objektide loomine ja
redigeerimine.
Objektide omadused.
Omaduste muutmine.
Mustrite tüübid ja liigid.
3) selgitab kasutatavaid
graafikaprogramme;
joonistab liit- ja
lihtobjekte nii teiste
objekte, kui ka
koordinaatide
kasutamisega; kasutab
blokke töötamisel
joonestab etteantud 2D
joonisele uut 2D objekte
olemasolevate objektide
kasutamisega
joonestab uuele lehele
absoluutse ja suhteliste
koordinaatide kasutamisega
uut 2D objekte
muudab 2D liitobjekti
lihtobjektiks, liidab
omavahel 2D liitobjekte
lisab joonisele 2D blokke,
modifitseerib blokke
2D lihtobjektidest teeb
regiooni või liidab neid
Tasapinnaline
joonestamine
Põhilised joonestuskäsud ja
võtted
kahemõõtmeliste jooniste
valmistamisel. Elementide
lõikamine ja tükeldamine.
Liitekohtade
ümardamine, faasimine.
Plokid ja nende otstarve,
plokkide moodustamine ja
sisestamine,
nihutamine, kopeerimine,
skaneerimine, pööramine,
peegeldamine.
Viidete, mõõtjoonte,
viirutusmustrite,
tingmärkide, tähiste ja
tekstide pealekandmine.
Valmistööde parandamine ja
väljatrükk.
Mahtude lugemine jooniselt.
Erialapõhised ülesanded.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
51
4) opereerib
olemasolevate
objektidega ilma
nende muutmiseta,
paljundab ja paigutab
erinevat moodi
joonisel; lood
kolmemõõtmelisi
mudeleid; eristab
nõudeid riistvarale.
kustutab,
kopeerib/teisendab ja
paigutab täpselt määratud
kohta objekte nii ükshaaval,
kui ka mitme kaupa
kasutab objektide
paljundamiseks 2D massiivi
(array)
keerab ja peegeldab
objekte, muudab objekti
suurust
loob ja kombineerib
omavahel standardseid
kolmemõõtmelisi objekte
vastavate mõõtmetega
muudab standardsete
objekte mõõtu ja suurust
kustutab, keerab, peegeldab,
kopeerib/teisendab ja
paigutab teise kohta 3D
objekte nii ükshaaval, kui
ka mitme kaupa
kasutab 3D objektide
paljundamiseks 3D massiivi
(array)
Ruumiline joonestamine Ruumilised joonised.
Kasutaja
koordinaatsüsteemid.
Ruumiliste kehade loomine.
Pöördkeha loomine. Tehted
ruumiliste kehadega,
redigeerimine,
lõikamine tasapinnaga,
lõikepinna saamine. 3D
operatsioonid – pööramine,
peegeldamine,
massiiv. Kolmemõõtmelised
võrkpinnad, nende loomine
ja kasutamine. Perspektiiv-
ja
paralleelprojektsioon.
Ekraanivälja jagamine
akendeks. Paberi- ja
mudeliruum. Objektide
tõstetus ja kõrgus.
Vaatepunkt, varjatud joonte
eemaldamine. Valmistööde
parandamine ja
väljatrükk. Mahtude
lugemine jooniselt.
Erialapõhised ülesanded.
APJ metallilõikepinkide
tööülesanded ja nende
täitmine
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Erialase joonise loomine: tunnis alustatud (ehitise horisontaal ja vertikaal lõige) joonise lõpetada – ning pealekanda vajalikud
mõõdud, teljed ja tekstiline informatsioon (seletused, kirjeldused) erikihtidega. Ettevalmistamine joonise kaitsmiseks.
Mitteeristav hindamine.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
52
Tulemus – „A“ (arvestatud), kui joonises on kõik osad. Kui osades on vead, siis õpilane peab parandada ning uuesti esitada
õpetajale.
Õpetajaga etteantud joonise analüüs. Ettevalmistamine joonise kaitsmiseks.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.
Praktiline töö „Spetsifikatsiooni
koostamine“
Tulemus - „A“ (arvestatud), kui õpilane uurib etteantud elektroonilise joonise (joonise peal olevaid 2D objekte: lihtsamad
geomeetrilised kujundid ja erialased objektid) ning koostab spetsifikatsiooni (nimekirja koos objektide kirjeldusega), loob faili alusel
elektroonilised väljatrükid
Praktiline töö
“Joonise täiendamine ja
parandamine”
Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane teeb joonisele (nii üld-, kui ka erialane joonis) muudatusi objektide
geomeetria osas, peale kannab viirutust ja mõõte erinevate kihtide kasutamisega.
Praktiline töö „Kolmvaate loomine“
Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane abijoontega jätkab ning lõpetab tunnis alustatud joonise (kaksvaade-kolmvaateks); täiendab
kaksvaade uute elementidega koordinaatide abil ning projektsioonide abil täiendab kolmvaadet; eristab elemente kihtide abil.
Praktiline töö
“Erialase joonise
loomine”
Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane alustatud (ehitise horisontaal ja vertikaal lõige) joonis lõpetab ning peale kannab vajalikud
mõõdud, teljed ja tekstiline informatsioon (seletused, kirjeldused) eri kihtidega.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Mooduli kokkuvõttev hinne on arvestatud, kui õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid st sooritanud kõik kirjalikud ja
praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö tulemusele „Arvestatud“.
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Türn, L. AutoCAD 2002, arvutijoonestaja käsiraamat. Tallinn, 2002
Türn, L. AutoCAD käsiraamat. Tallinn, 2006
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
53
Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht
9 Erialane inglise keel 3 EKAP / 78 tundi Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles tööalases argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Metallide lõiketöötlemise alused“
Õpetajad: Maria Šustova, Aleksandr Beljakov
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
saab aru võõrkeelsest
tööülesandest ja
töökirjeldusest;
suhtleb õpitavas
võõrkeeles tööalases
argisuhtluses;
saab aru võõrkeelsest
materjalide, töövahendite
ja seadmete
juhenditest/märgistustest;
loeb võõrkeelset erialast
teksti sõnaraamatu /
infotehnoloogilisi
vahendeid kasutades.
Õpilane:
mõistab võõrkeelse
lause ülesehitust;
loeb erialast
võõrkeelset teksti;
loeb võõrkeelseid
tööjuhiseid;
loeb võõrkeelseid
seadmete /
töövahendite
juhendeid;
kasutab tööalast
võõrkeelset
põhisõnavara ja
tuttavas tööalases
olukorras.
1. ERIALAGA SEOTUD
MÕISTED JA TERMINID. Metallitöötlemispingid, nende
põhiosad, sõlmed ja detailid.
Määrimisseadmed, õlid ja
määrded. Tööpinkide
hooldamine.
2. TÖÖVAHENDITE
NIMETUSED. Lõikeriistad,
rakised, abivahendid. Mõõte-
ja kontrollriistad.
Käsitsemine.
3. MATERJALIDE
LIIGITUS JA
TÄHISTUSED.
Must- ja mittemustmetallid.
Pulbermetallurgia saadused,
plastid, termoreaktiivid,
tehnokeraamika. Materjalide
tähistused EÜ standardite
alusel.
4.TÖÖTLEMISE
TEHNOLOOGIA
MÕISTED. Tehnoloogiline
20 20 38 Töölehtede
täitmine
Iseseisev töö
Probleemülesande
lahendamine
Idee-/ mõistekaardi
koostamine
Ülesannete
lahendamine
Esitlus
Arutelu ja analüüs
Info kogumine
Töö paarides ja
gruppides
Rääkimine
Rühmatöö
Suuline esitus
Enesehindamine
Ülesanne/harjutus
Ettekanne/esitlus
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
54
protsess ja tema osad.
Paigaldus- ja mõõtebaasid.
Tööjooniste sümbolid ja
tingmärgid, mõõtude
nimetused, istud, tolerantsid,
pinnakaredus.
5.SEADMETE
KASUTUSJUHENDID Tööpinkide
juhtimissüsteemid- ja
organid. Häälestamine.
Kontrollimine.
6.
INFOTEHNOLOOGILISTE
VAHENDITE
KASUTAMINE tõlkimiseks
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
Erialase inglise - vene sõnastiku koostamine
Inglise keelse seadmekirjelduse või tööjuhendi tõlkimine või kokkuvõtte koostamine ja esitlemine
Inglise keelse tööjuhendi koostamine
Info otsimine ja esitamine (õpemapp)
Kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest koostamine ja selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid,
vormistamine
Mooduli hinde kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.
Rühmatöö
Test
Enesehindamine
Ülesanne/harjutus
Kirjutamine
Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane kirjutab lühikesi ja lihtsaid üldsõnalisi tööga seotud tekste töövaldkonna piires,
ühendades lühemaid lauseid lihtsa järjendina. Oskab mingil määral kokku võtta, esitada ja selgitada oma arvamust igapäevaste
tavapäraste ja ebatavaliste tööprobleemide kohta. Kasutab lihtsamaid erialaseid tüüpkeelendeid ja moodustusmalle.
Rühmatöö Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane mõistab lihtsamat otsesõnalist faktiteavet igapäevastel tööga seotud teemadel. Tabab
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
55
Arutlus
Enesehindamine
Ülesanne/harjutus
Kuulamine
nii peamist tööalast sõnumit kui ka mõningaid spetsiifilisi üksikasju, kui hääldus on selge ja tuttavlik. Mõistab olulisemat
igapäevasest tööalasest selgest jutust. Suudab üldiselt jälgida tööalase mõttevahetuse põhipunkte eeldusel, et hääldus on
selge. Suudab jälgida lihtsamat tööalast loengut vm esinemist oma erialavaldkonnas, kui teema on tuttav, sõnastus tuttav ja jutu
ülesehitus selge.
Rühmatöö
Enesehindamine
Ülesanne/harjutus
Lugemine
Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane loeb otsesõnalisi faktipõhiseid tööalaseid tekste rahuldava arusaamisega. Suudab
hõlmata pikemaid tekste või tekstiosi, mõned tundmatud sõnad ei takista tekstist arusaamist ja teabe otsimist. Oskab erialastes
igapäevatekstides vaatamata mõnedele tundmatutele lausetele ja sõnadele leida ja mõista asjakohast teavet. Mõistab
käsitletava igapäevase töösituatsiooni üldist arutluskäiku, kuid ei pruugi aru saada üksikasjadest. Tekstis oskab leida olulisema.
Eneseanalüüs Analüüsib koos juhendajaga
enda tegevust ja koostab
kirjaliku kokkuvõtte
Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut ja hindab
asjakohaselt arendamist vajavaid aspekte.
Koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid.
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Mooduli kokkuvõttev hinne on arvestatud, kui õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid st sooritanud kõik kirjalikud ja
praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö tulemusele „Arvestatud“.
Kasutatav õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
H. Ots Auto-sõnastik. Eesti- saksa-inglise-vene. Tallinn 1993 Mats
Energy 3, Steve Elsworth, Jim Rose, Longman, 2005
English for life, Tom Hutchinson, Oxford, 2007
Õpetajatega koostatud õppematerjalid.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
56
Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht
10 Elektrotehnika 3 EKAP / 78 tundi Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab elektrotehnika põhimõtteid ja seaduspärasusi ning omandab baasteadmised elektrimõõtmistest ja tehnilise
dokumentatsiooni (sh joonised ja tingmärgid) kasutamisvõimalustest metallilõikepinkidel töötaja töödel.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Metallide lõiketöötlemise alused“
Õpetajad: Liudmila Turaeva, Juri Živetjev
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
Õpilane:
1. mõistab elektrotehnika
seaduspärasusi ning
nende praktilise
kasutamise võimalusi
metallilõikepinkidel
töötaja töödel
2. visandab lähtuvalt
tööülesandest
elektriahelate skeeme,
kasutades asjakohaseid
tingmärke ja tähistusi
3. kasutab nõuetekohaselt
sobivaid mõõteriistu ja
mõõtmismeetodeid
elektriliste ja
mitteelektriliste
suuruste mõõtmisel
4. järgib praktiliste tööde
sooritamisel
Õpilane:
defineerib ja seostab
omavahel järgmised
elektrotehnika
põhimõisted: vooluring,
elektromotoorjõud,
elektrivoolu tugevus,
pinge (potentsiaalide
vahe), takistus, elektriväli
(laeng), magnetväli,
alalisvool, vahelduvvool,
elektromagnetism,
elektromagnetiline
induktsioon, võimsus
eristab elektritehniliste
suuruste tähistusi ja
nimetab nende
mõõtühikuid ning
teisendab neid SI-süsteemi
vastavalt etteantud
tööülesandele
selgitab Coulomb´i
seadusest lähtuvalt
Elektrotehnika
1. ELEKTRIVÄLI.
Coulombi seadus.
Dielektriline läbitavus.
Elektrivälja tugevus,
potentsiaal ja pinge,
dielektrikute polarisatsioon.
Elektrimahtuvus.
Kondensaator.
Kondensaatorite
ühendamine.
Elektrivälja energia.
2. ALALISVOOL.
Elektrivool. Elektritakistus.
Vooluring. Ohmi seadus.
Allikapinge
(elektromotoorjõud).
Takistite ja energiaallikate
ühendusviisid. Kirchhoffi
seadused. Elektrienergia
muundumine
soojusenergiaks. Töö ja
20 40 18 Loeng
Loengupäevik
Info kogumine
Ülesannete
lahendamine
e-õpe
Õppefilmide
vaatamine
aruteluga
Praktiline töö
Analüüs
Praktiline töö 1:
juhtmetakistuse arvutused;
vooluahelate arvutused
Ohmi ja Kirchhoffi
seaduste järgi
(ALALISVOOL).
Praktiline töö 2: elektrivoolu töö ja
võimsuse arvutused
(ALALISVOOL).
Praktiline töö 3: elektrivälja tugevuse,
punkti potentsiaali ja kahe
punkti vahelise pinge
arvutused
(ELEKTRIMAHTUVUS).
Praktiline töö 4: kondensaatorite patarei
mahtuvuse arvustused
erinevate ühendusviiside
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
57
töötervishoiu-,
tööohutus- ja
elektriohutusnõudeid
5. analüüsib koos
juhendajaga enda
tegevust elektrotehnika
seaduspärasuste
rakendamisel
metallitöötluse
valdkonnaga seotud
praktiliste ülesannete
lahendamise käigus ja
elektriliste suuruste
mõõtmisel.
elektrilaengute
omavahelist mõju
rakendab vastavalt
tööülesandele Ohmi ja
Kirchhoffi seadusi
etteantud elektriskeemi
alusel vooluahelate
arvutamisel
toob näiteid elektrivoolu
ja magnetvälja
vastastikustest seostest,
kasutades erinevaid
teabeallikaid
tunneb näidiste järgi ära ja
nimetab
metallilõikepinkide
komponente ja toob
näiteid nende
kasutusvõimalustest
elektritöödel
selgitab
metallilõikepinkide
komponentide
markeeringutelt välja
elektritöödeks vajalikud
tehnilised näitajad,
lähtudes tööülesandest
määrab vastavalt etteantud
tööülesandele kruvireegli
abil magnetvälja jõujoonte
suuna vooluga juhtmes
määrab vasaku käe reegli
abil elektrijuhtmele
mõjuva jõu suuna,
võimsus.
3.
ELEKTROMAGNETISM.
Magnetvälja põhimõisted.
Elektrivoolu magnetväli.
Sirgjuhtme ja pooli
magnetväli. Vooluga
juhtmele mõjuv jõud.
Rööpvoolude vastastikune
mõju.
Elektromagnetiline jõud.
Ferromagnetiliste materjalide
magneetumine.
Magneetimiskõver.
Magnetiline hüsterees
Magnetahela mõiste,
põhiseosed. Elektromagneti
tõmbejõud..
4.
ELEKTROMAGNETILINE
INDUKTSIOON.
Elektromagnetilise
induktsiooni mõiste.
Sirgjuhtmes, juhtmekeerus ja
poolis indutseeritav
allikapinge
(elektromotoorjõud). Lenzi
reegel.
Mehaanilise energia
muundamine elektriliseks.
Elektrienergia muundamine
mehaaniliseks.
Endainduktsioon.
Vastastikune induktsioon.
puhul.
(ELEKTRIMAHTUVUS).
Praktiline töö 5: siinussuuruste graafiline
kujutamine, ühefaasilise
vahelduvvoolu ahelate
arvutamine:
aktiivtakistusega,
induktiivtakistusega ja
mahtuvustakistusega
vahelduvvoolu ahel. Pooli
ja kondensaatori
rööpühendus.
(VAHELDUVVOOL).
Praktiline töö 6:
mõõtmine
analoogmultimeetriga,
mõõtmine
digitaalmõõteriistadega ja
meerikutega;
elektrimõõteriistade
korrashoid ja remont;
elektrimõõteriistade
kontrollimine ja taatlus.
Praktiline töö nr. 7: esmaabivõtu
demonstreerimine.
Õpilase kirjalik analüüs
mooduli „Elektrotehnika
alused“ läbimise põhjal
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
58
lähtudes etteantud
tööülesandest
selgitab etteantud
tööülesande põhjal
mehaanilise energia
muundamist elektriliseks
ja vastupidi, kasutades
parema ja vasaku käe
reegleid
eristab näidiste põhjal
analoog- ja
digitaalmõõteriistu ning
selgitab kasutusjuhendi
alusel mõõteriista skaalal
toodud tähistusi, sh
täpsusklassi
valib tööülesandest
lähtudes mõõtvahendid ja
seadistab need erinevate
elektriliste suuruste
mõõtmiseks, arvestades
mõõteriista skaalal olevaid
tähistusi ja parameetreid
mõõdab tööülesandest
lähtuvalt voolutugevust,
pinget, takistust ja
elektriseadme võimsust nii
alalis- kui vahelduvvoolu
puhul, kasutades
asjakohaseid
mõõtevahendeid ja -
meetodeid
mõõdab etteantud
tööülesandest lähtuvalt
Pöörisvoolud. Magnetvälja
energia.
5. VAHELDUVVOOL.
Vahelduvvoolu
tunnussuurused. Vahelduva
elektromotoorjõu saamine.
Vektordiagrammid. Takistus,
induktiivsus, mahtuvus
vahelduvvooluringis. Aktiiv-
ja reaktiivtakistuse jada ja
rööpühendus. Aktiiv- ja
reaktiivenergia.
Võimsustegur.
6. KOLMEFAASILINE
PINGESÜSTEEM.
Generaatorite ja trafode
mähiste ning tarvikute täht-
ja kolmnurkühendused.
Tarvikute ebasümmeetriline
süsteem.
Elektri mõõtmised
Metroloogia alused.
Terminid ja definitsioonid.
SI-süsteem. Põhiliste
elektriliste suuruste
mõõtühikud. Elektriliste
suuruste mõõtmiste
meetodid. Mõõtevigade
klassifikatsioon ja
mõõteriistade täpsusklassid.
Mõõtevigade arvutamine.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
59
jada-, rööp- ja
segaühenduse
elektriskeemil vajalikud
parameetrid ja arvutab
nendest tulenevalt
erinevaid elektrilisi
suurusi
määrab praktilise töö
käigus voolutugevuse
alalisvoolu- ja
vahelduvvooluahelas,
kasutades Ohmi seadust
visandab
passiivelementidega ahela
elektriskeemi, kasutades
asjakohaseid tingmärke ja
tähistust vastavalt
etteantud tööülesandele
koostab praktilise tööna
jada-, rööp- ja
segaühenduse
elektriskeemi nii alalis-
kui vahelduvvoolu puhul
visandab nõuetekohaselt
ühefaasilise
täisperioodalaldi,
üheastmelise võimendi ja
pingejaguri
elektriskeemid, kasutades
asjakohaseid
elektroonikakomponentide
tähistusi ja tingmärke
koostab praktilise tööna
ühefaasilise
Mõõteriistade liigitus ja
parameetrid.
Elektrimehaanilised
mõõteriistad.
Elektritehniliste
mõõtevahendite taatlemine ja
kalibreerimine, ülevaade
riikliku järelevalve nõuetest.
Elektriliste ja
mitteelektriliste suuruste
mõõtmine. Ülevaade
arvutiga koostöötavatest
mõõtesüsteemidest.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
60
täisperioodalaldi,
üheastmelise võimendi ja
pingejaguri, arvestades
elektroonikakomponentide
ehitust ja
töötamispõhimõtet, ning
katsetab neid vastavalt
tööülesandele
järgib praktiliste tööde
tegemisel töötervishoiu-,
tööohutus- ja
elektriohutusnõudeid
kirjeldab esmaabi
põhimõtteid
analüüsib juhendaja abiga
enda toimetulekut
elektrotehnika
seaduspärasuste
rakendamisel
laboratoorsete tööde ja
elektrimõõtmiste
teostamisel ning hindab
juhendaja abiga
arendamist vajavaid
aspekte
koostab kokkuvõtte
analüüsi tulemustest ja
vormistab selle korrektses
eesti keeles, kasutades
infotehnoloogiavahendeid
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Info kogumine „Elektriahelad ja tingmärgid“. Töö erinevate allikatega. (ALALISVOOL). Eesmärk: tingmärkide joonestamine.
Õppefilmi vaatamine „Takistite kood“. Õppefilmi vaatamine (ALALISVOOL). Eesmärk: takistite koodi, tüüpide ja
parameetritega
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
61
tutvumine.
Õppefilmi vaatamine Moodle keskkonnas „Lamekondensaatori ehitus“ (ELEKTRIMAHTUVUS). Eesmärk: kondensaatori koodi
ja parameetritega tutvumine.
Töö tekstiga „Generaatorite täht- ja kolmnurkühendus“ (VAHELDUVVOOL). Eesmärk: eelmiste teadmiste kordamine ja
üldistus.
Töö tekstiga „Ühefaasilise trafo ehitus“ (VAHELDUVVOOL). Eesmärk: eelmiste teadmiste kordamine ja üldistus.
Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne. Õpilase kirjalik analüüs mooduli „Elektrotehnika alused“ läbimise põhjal – sisu, väljendusoskus,
täiendamist vajavad oskused, vastavus „ Kirjalike tööde juhendile“.
Kokkuvõte sisaldab eneseanalüüsi, korrektseid mõisteid, täiendamist vajavad oskusi, vastavus RAK „Kirjalike tööde juhend“
nõuetele.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.
Praktiline töö 1:
juhtmetakistuse arvutused;
vooluahelate arvutused
Ohmi ja Kirchhoffi
seaduste järgi ,
elektrivoolu töö ja
võimsuse arvutused
(ALALISVOOL).
Tulemus - „A“ (arvestatud), kui õpilane mõõdab etteantud tööülesandest lähtuvalt jada- ja rööpühenduse elektriskeemil vajalikud
parameetrid ja arvutab nendest tulenevalt vajalikud elektrilised suurused, määrab kõigi praktiliste tööde puhul voolutugevuse
alalisvooluahelas kasutades Ohmi seadust, järgib praktiliste tööde tegemisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid.
Praktiline töö 2: elektrivälja tugevuse,
punkti potentsiaali ja kahe
punkti vahelise pinge
arvutused
(ELEKTRIMAHTUVUS).
Tulemus - „A“ (arvestatud), kui õpilane mõõdab etteantud tööülesandest lähtuvalt jada- ja rööpühenduse elektriskeemil vajalikud
parameetrid ja arvutab nendest tulenevalt vajalikud elektrilised suurused, määrab kõigi praktiliste tööde puhul voolutugevuse
alalisvooluahelas kasutades Ohmi seadust, järgib praktiliste tööde tegemisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid.
Praktiline töö 3: kondensaatorite patarei
mahtuvuse arvustused
Tulemus - „A“ (arvestatud), kui õpilane mõõdab etteantud tööülesandest lähtuvalt jada- ja rööpühenduse elektriskeemil vajalikud
parameetrid ja arvutab nendest tulenevalt vajalikud elektrilised suurused, määrab kõigi praktiliste tööde puhul voolutugevuse
alalisvooluahelas kasutades Ohmi seadust, järgib praktiliste tööde tegemisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
62
erinevate ühendusviiside
puhul.
(ELEKTRIMAHTUVUS).
Praktiline töö 4: siinussuuruste graafiline
kujutamine, ühefaasilise
vahelduvvoolu ahelate
arvutamine:
aktiivtakistusega,
induktiivtakistusega ja
mahtuvustakistusega
vahelduvvoolu ahel. Pooli
ja kondensaatori
rööpühendus.
(VAHELDUVVOOL).
Tulemus - „A“ (arvestatud), kui õpilane mõõdab etteantud tööülesandest lähtuvalt jada- ja rööpühenduse elektriskeemil vajalikud
parameetrid ja arvutab nendest tulenevalt vajalikud elektrilised suurused, määrab kõigi praktiliste tööde puhul voolutugevuse
alalisvooluahelas kasutades Ohmi seadust, järgib praktiliste tööde tegemisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid.
Praktiline töö 5:
mõõtmine
analoogmultimeetriga,
mõõtmine
digitaalmõõteriistadega ja
meerikutega;
elektrimõõteriistade
korrashoid ja remont;
elektrimõõteriistade
kontrollimine ja taatlus.
Tulemus - „A“ (arvestatud), kui õpilane valib tööülesandest lähtudes mõõtvahendid ja seadistab need erinevate elektriliste suuruste
mõõtmiseks, arvestades mõõteriista skaalal olevaid tähistusi ja parameetreid; mõõdab tööülesandest lähtuvalt voolutugevust, pinget,
takistust ja elektriseadme võimsust nii alalis- kui vahelduvvoolu puhul, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja – meetodeid;
järgib praktiliste tööde tegemisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid.
Praktiline töö nr. 6: esmaabivõtu
demonstreerimine.
Tulemus - „A“ (arvestatud), kui õpilane demonstreerib lähtuvalt ülesandest esmaabivõtteid, iseloomustab kannatanu eluohtliku
seisundit ja sellest sõltuvalt abistaja järgnevaid tegevusi.
Eneseanalüüs Analüüsib koos
juhendajaga enda tegevust
ja koostab kirjaliku
kokkuvõtte
Tulemus – „A“ (arvestatud), kui õpilane analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut puitraketiste
valmistamisel ja hindab asjakohaselt arendamist vajavaid aspekte.
Koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid.
Narva Kutseõppekeskuse Metallilõikepinkidel töötaja 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
63
Kokkuvõtva hinde
kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Mooduli kokkuvõttev hinne on arvestatud, kui õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid st sooritanud kõik kirjalikud ja
praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö tulemusele „Arvestatud“.
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Mõõteseadus 1.05.2004 (RT I 2004, 18, 132), muudatused ja täiendused,
Tamm,U. Elektrimõõtmiste alused. Tallinn: INFOTRÜKK 2003,
Laansoo,A. Elektrimõõtmised. Tallinn: 2007,
Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja
nende kasutamise viis (RTL 2004, 31, 210),
Riigietalonide nimistu (RTL 2004, 47, 821; 2005, 14, 132),
Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord (RTL 2006, 73, 1336),
Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas
täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad1 (RTL, 20.12.2006, 89, 1662),
Pütsepp.R. Elektrimõõtmised ja mõõteriistad. Tallinn: 1999,
Jüri Loorens. Katse- ja mõõtetoimingud ning teimid . EEETEL .Tallinn 2009,
Standard EVS-HD 60364-6:2007 Madalpingelised elektripaigaldised Osa 6:Kontrollitoimingud
Õpetajate poolt koostatud õppematerjalid.