KESKAEGNE LINNPiret Pihu

7. klassi ajalugu

Linn- terviklik asum, mille enamiku elanike põhitegevus on kaubandus või käsitöö

Rooma riigi hävitamisega kadusid ka vanaaja linnad.

Linnade taastekkimisele11.sajandil avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpus toimunud majandusolude paranemine.

KESKAEGSETE LINNADE TEKKIMINE

Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna:

käsitöö- uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest

Kaubandus-feodaalide võimu all elamine oli kulukas, kaupmeestel oli soodne elada ja kaubelda oma äranägemise järgi

turvalisus-linn oli kaitstud müüriga –mis pidi tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku, linnakodanikud olid vabad inimesed

soodne asukoht -linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide juurde

Esimesed linnad on rohkem kaubanduslikuks sõlmpunktiks, mis tekkivad kaubateede äärde

Sageli kasvasid linnadeks mõnele aadlile kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad

Rooma-aegsed linnad puhkevad õitsele ja kasvavad suuremaks

LINNA VÄLIMUS Keskaegne linn algas eeslinnast. Linna südame ümber oli all-linn, seda

ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega.

Müürid jagasid asustuse kaheks –seda, mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks toodi.

Paljud tänavad olid nagu koridorid, mida katsid varikatused.

Majade uhkemad küljed olid tänava poole. Avalikud paigad tänavad, väljakud ja

surnuaiad.

http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_ajalugu#mediaviewer/File:Tallinn_old_town_model.jpg

TÄNAVAD, MAJAD Tänavad kitsad Peatänavad viisid välja

turuplatsile Tänavatele visati aknast

välja kogu prügi, sageli olid need sügisel ja talvel porimülkad, suvel aga tolmasid

Majad nii kivist kui puust- ehitatud sein seina vastu- seepärast oli keskajal tulekahju tekkimisel suur oht põleda maha tervetel linnaosadel

http://galahotels.files.wordpress.com/2011/10/back-street.jpg

LINNAÕIGUS

Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli.

Linnaõigus-valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid

Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki (Lüübeki) linnaõigus, mis oli kehtiv ka näiteks Tallinnas.

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=4496&layer=276&lang=est#4496

RAHVAARV MÕNEDES KESKAEGSETES LINNADES:

PARIIS - 100 000VENEETSIA - 100 000MILANO - 100 000LONDON - 40 000KÖLN - 35 000LÜBECK - 20 000RIIA - 10 000-12 000TALLINN - 7000-8000TARTU - 5000-6000

Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad keskaegsed linnad kolmeks:

linnriigid - omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat (n. Veneetsia ja Genova jt)

vabalinnad - omasid laiaulatuslikku omavalitsust (n. Köln, Mainz jt)

riigilinnad - kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid maahärra esindajale (n. Nürnberg, Augsburg jt)

LINNA JUHTIMINE Linna elu juhtis raad (linnavalitsus), mille liikmete arv

sõltus linna suurusest. Rae liikme ( raehärra) staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning

omama kinnisvara linna piires, samuti ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, seetõttu valiti rae liikmeid kaupmeeste seast.

Palka raehärrad oma tegevuse eest ei saanud. Iga raehärra pidi täitma mingit kindlat raeametit. Rae tegevust juhtisid raehärrade seast valitud

bürgermeistrid (linnavanem, linnapea, rae eesotsas seisev valitav ametiisik), kes moodustasid rae juhatuse.

Maahärra huve linnas kaitses linnafoogt, kelle volituste ulatus sõltus tavaliselt linna suurusest ja linnaõiguse ulatusest.

RAE ÜLESANDED linna sissetulekute, heakorra

ja kindlustamise eest hoolitsemine;

abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks

linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega;

hoolitsemine kirikute ja koolide eest;

hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest- hospidalid

kohtumõistmine; kodanike julgeoleku

tagamine; hoolitsus linnakodanike

heakäekäigu eest.

http://eestilaul.err.ee/22109727-8bd9-474a-b2d1-8ce5474ae611

TURUPLATS JA RAEKODA Turuplats oli linna

süda, seal toimus kauplemine, üritused. Turuplatsil asus raehoone, kus käis koos linnavalitsus.

Turuplatsil oli tavaliselt ka häbipost neile, kes olid saanud hakkama mingi kuriteoga.

http://et.wikipedia.org/wiki/Raad#mediaviewer/File:Tallinn_Rathaus_town_hall.jpg

LINNAKOGUKOND Linna elanikkond moodustas linnakogukonna

(linnaelanike ühendus, mille liikmeid ühendab kodanikuvanne).

Kodanikuks saadi kas sünni läbi või olles teatud aja linnas elanud. Tavaliselt loeti selleks ajaks 1 aasta ja 1 päev ("Linnaõhk teeb vabaks!").

Linnadele oli põgenike varjamine kasulik, kuna linnade iive oli mitmesugustel põhjustel negatiivne.

Linnakodanikuks saamisel pidi andma kodanikuvande ja tasuma kodanikumaksu. Pärast seda kanti kodanikuks vastuvõetu nimi linna kodanikeraamatusse.

Linna elanikkond jagunes kolmeks: Ülemkiht- maaisandad, aadlikud, suurkaupmehed

olid linna kõige rikkamad kodanikud( patriitsid). Nende hulgast valiti tavaliselt linna juhid.

Keskkiht (bürgerid)- käsitöölised, väikekaupmehed ,kirjutajad, ametnikud –nad ei omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis.

Alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid, päevalised jt.

LINNAKODANIKU KODU Keskmise linnakodaniku

maja oli 3 korruseline 1.korrusel oli käsitöölise

töökoda, kaupmehel laoruumid ja kontorid

2. korrusel olid eluruumid

3.korrusel panipaigad ja ladu

Mööblit tubades vähe- selle hulk sõltus jõukusest

Aukohal söögilaud ja voodi

http://www.parnu.ee/index.php?id=1650

LINNASTUMISE MÕJU Väärtushinnang olenes sellest, mida

kuulutas katoliku kirik. Linnast sai alguse rahamajandus. Sellega sai

osta nii abielu, nime kui ka positsiooni. Kujunesid tähtsad kultuurikeskused,

pidustused, teatrid, töötavad koolid. Ladinakeelse kirikliku kirjanduse kõrvale

tekkib rahvakeelne ilmalik kirjandus Arenes käsitöö , tekkisid uued käsitööharud. Ülikoolide teke