Post on 07-Jul-2015
Kehade vastastikmõju
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium
2006
Katse Tallinnas
Fotol kujutatud katses, mis toimus 26. 04.2005, liikus rong kiirusega 40 km/h.
Pärast kokkupõrget hakkas vedurijuht kohe pidurdama, läbis rong peatumiseni veel 86,6 m auto sahana ees raudteed “puhastades”.
Katse Tamsalu vallas
23. oktoobril 2006. a. Tamsalu vallas paneelikoormaga veoki ja Tallinn – Valga rongi kokkupõrke tagajärjed olid hoopis karmimad, sest tegemist oli suuremat massi ja kineetilist energiat omavate kehadega.
Kehade vastastikmõju
Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha.
Vastastikmõjus mõjutab üks keha teist.
Kehade vastastikmõju tulemus
Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas kehade kuju või nende liikumine.
Vastastikmõjude klassifikatsioon
Gravitatsiooniline vastastikmõju esineb makromaailmas kehade vahel.
Elektromagnetiline vastastikmõju on elektrilaengute vahel.
Tugev ja nõrk vastastikmõju kuulub aga aatomi- ja tuumafüüsika valdkonda.
Vaba langemine
Pisa ülikooloi professor tõestas , et suurtükikuul ja udusulg kukuvad ühesuguse kiirusega.
Gravitatsiooniteguri erinevus Päikesesüsteemi planeetidel
Planeet Tegur g
Merkuur 4
Veenus 9
Maa 10
Marss 4
Jupiter 26
Saturn 11
Uraan 10
Neptuun 14
Pluuto ?
kg
N
Keha kaal
Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha mõjutab tuge.
Raskusjõul ja keha kaalul on üks erinevus – raskusjõud mõjutab keha, keha kaal aga tuge.
Sageli on keha kaal võrdne raskusjõuga, kuid mitte alati.
Kaaluta olek
Keha kaal on jõud, millega keha mõjub toele.
Kui aga tugi langeb koos kehaga, siis tekib kaaluta olek.
Kaaluta olekus on ka kõik kehad maailmaruumis lendvatel kosmoselaevadel.
Isaac Newton (1643 – 1727)
Inglise loodusteadlane
Cambridge`i ülikooli professor.
Londoni Kuningliku Seltsi ja Prantsuse Teaduste Akadeemia liige.
Teinud palju avastusi loodusteadustes.
Tema loodud on kolm omanimelist seadust kehade vastastikmõjust ja ülemaailmne gravitatsiooniseadus.
SI süsteemi jõu mõõtühik kannab tema nime.
Gravitatsiooniline vastastikmõju
Gravitatsiooniline vastastikmõju esineb ka universumis tähtede ja planeetide ning ka galaktikate vahel.
Vastastikmõju tugevus
Jõud on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust.
Tähis F.
SI süsteemi mõõtühik N.(njuuton)
Jõud
Elektrijõud
Magnetjõud
Elastsusjõud
Hõõrdejõud
Gravitatsioonijõud
Tuumajõud
jne
Ülemaailme gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus
Mis tahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsioonijõud mõjub kõikide kehade vahel.
Mõlemad kehad mõjutavad teineteist võrdsete, kuid vastassuunaliste jõududega.
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus.
Mis tahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
F on kahe punktmassi vaheline gravitatsioonijõudG on gravitatsioonikonstantm1 on esimese keha punktmass m2 teise keha punktmassr on kehade vaheline kaugus.
Konstant G on võrdne 6,67 × 10−11 N m2 kg−2.
Newtoni seadused
Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale.
Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.
Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
Tänan tähelepanu eest!
©anmet.rtg 2006