VAIMSE TERVISE ROHELINE RAAMAT
1. juuli 2020
TÄNA RÄÄGIVAD
Sotsiaalminister Tanel Kiik
MTÜ Peaasjad juht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, perearst dr Karmen Joller
Eesti Psühhiaatrite Seltsi juht, psühhiaater dr Anne Kleinberg
TANELKIIKsotsiaalminister
OLUKORRAST
Iga viies inimene maailmas kogebaastas vaimse tervise probleemi, kuid kogu elu jooksul iga teine.
50% vaimse tervise probleemidestavaldub enne 14. eluaastat ning75% enne 24. eluaastat.
Hinnanguliselt 13% Eestielanikkonnast kannatabvaimse tervise häire all.
Hinnanguliselt 10-20% Eestialaealistest kannatavadvaimse tervise häire all.
Vaimse tervise probleemid on ühedpeamised puude ja enne tähtaegapensionile jäämise põhjused.
Vaimse tervise otsesed ja kaudsedkulud on Eestis hinnanguliselt2,8% SKP-st (572 mln eurot).
30
73
7
10
99
5
52
61
4 56
52
3
58
84
0
53
99
39
94
11
59
6 16
27
7
13
30
6
40
28
75
5
10
80
6
46
97
8
64
40
9
61
79
9
69
35
40
00
10
56
5
14
02
8
15
68
4
45
F00-F09 F10-F19 F20-F29 F30-F39 F40-F49 F50-F59 F60-F69 F70-F79 F80-F89 F90-F98 F99
RA
VIJ
UH
TU
DE
AR
V
DIAGNOOSID 2014 2015 2016 2017 2018
OLUKORRASTVaimse tervisega seotud ravijuhtude arv Eestisdiagnooside järgi aastatel 2014–2018Allikas: Eesti Haigekassa
Suurenemas on F30-F39,nt depressioon; F40-F49,
nt ärevus, F50-F59, nt unehäired ning F90-F98 tavaliselt lapseeas alanud
käitumis- ja tundeelu-häirete osakaal(näiteks ATH)
30,0
32,133,5
35,9
38,2
4,7
4,43,9
3,8
4,3
2,0 2,73,3
4,0
5,0
2014 2015 2016 2017 2018
RavikuluEHK poolt tasutud retseptiravimite kuluTV tõttu hüvitatud summa
OLUKORRASTPsühhiaatrilistest häiretest tingitud otsesedriigipoolsed kulutused ravikulu, Haigekassapoolt tasutud retseptiravimite kulu jatöövõimetuse hüvitise järgi (miljoniteseurodes)
Psühhiaatrilistesthäiretest tingitud
otsesed kulutusedon suurenemasning on oodata
selle trendijätkumist.
VASTUVÕTTUDE JÄRJEKORDADE ÜLEVAADE PSÜÜHILISTE HÄIRETE KATEGOORIASAllikas: Eesti Haigekassa
21
17
0 23
51
7
22
93
1 24
58
7 26
70
5
24
64
1
29
5
28
1
38
6
50
2 11
74
15
87
40
6
40
8
58
0
88
0
31
57
40
86
80
21
57
43
51
01
71
17
76
03
68
99
2014 2015 2016 2017 2018 2019
ISIK
UT
E A
RV
Lubatud aja jooksul Üle 42 p asutuste rahalistel põhjustel Üle 42 p arstide puuduse tõttu Üle 42 p patsiendi soovil konkreetse aja/arsti valiku tõttu
VAIMSE TERVISE ROHELINE RAAMAT
Mõttepaber, mis kirjeldabpraegust olukorda ningvisandab tulevikuvisioonivaldkonna arendamiseks.
Vaimse tervise senisestsuurem väärtustamine.
Elukaareülene ning teadus-ja tõenduspõhine.
Ennetus – suur osa vaimse terviseprobleemidest on ennetatavad jaravitavad; olulisel kohal vanemlikudoskused ja peresuhted.
Dokumendis kaardistatakseolemasolevate spetsialistideressurss ja vajadused.
MILLEST RIIK LÄHTUB:
Positiivse vaimse terviseedendamine – enesehoidmine
Kogukonna teenuste arendamine
Esmatasandi tervishoiu rollisuurendamine ja tugevdaminevaimse tervise toe ja abi pakkumisel
Psühhiaatrilise abi kättesaadavusesuurendamine
Vaimse tervise teenuste vajadus
Eneseabi
Kogukonna tugiteenused
Kogukonna teenused
Esmatasanditervishoiuteenused
Te
en
us
ed
To
eta
va
dte
ge
vu
se
d
VA
JA
DU
S
Väike
Suur
KU
LU
D
Suur
Väike
Spetsialiseeritudpsühhiaatriline
abi haiglas
Ambulatoornepsühhiaatriline
abi
Konsultatiivnepsühhiaatriline
abi haiglas
ANNA-KAISA OIDERMAAMTÜ Peaasjad
ENESEHOID JA KOGUKONNA TUGITEGEVUSTE JA TEENUSTE ARENDAMINE
Enda vaimse tervise hoidmine kui väärtus: teadmised, oskused, harjumused ja hoiakud.
Kogukonna tugi: pere, lähedaste, sõpruskonna, kolleegide ja naabrite tugi, tervise edendamise jaeestkosteteenuseid, eestvedajad, tugigrupid.
Tõenduspõhine vaimse tervise edendus ja ennetus.
Usaldusväärse teabe kättesaadavus, vaimsetervise häbimärgistamise lõpetamine.
ENESEHOID JA KOGUKONNA TUGITEGEVUSTE JA TEENUSTE ARENDAMINE
Vaimsest heaolust lähtuv, läbimõeldud ja toetav töö-, õppe- ja elukeskkond.
Sotsiaalsete ja emotsionaalsete ning vaimse terviseesmaabi oskuste omandamise võimalused.
Valdkondade ülene koostöö ja jagatud põhimõtted.
Tõhus koostöö vaimse tervise organisatsioonide jameediakanalite vahel vaimse tervise vastutustundlikukskäsitlemiseks.
Dr KARMEN JOLLEREesti Perearstide Selts
VAIMSE TERVISE ABI KORRALDUS ESMATASANDI TERVISHOIUS
Vaimse tervise murega alusta perearstist.
Suund esmatasandi tervishoiu osatähtsuse kasvule.
Esmatasand kui vahefilter eriarstile.
Vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks peaks perearstide meeskondatervisekeskustes kuuluma vaimse tervise õde ja/või kliiniline psühholoog.
Dr ANNE KLEINBERGEesti Psühhiaatrite Selts
AMBULATOORNE JA STATSIONAARNE PSÜHHIAATRILINE ABI HAIGLATES
Ambulatoorse psühhiaatrilise abi teenusekättesaadavus elukoha läheduses.
Statsionaarse psühhiaatrilise ravi sihtrühm on raske psüühikahäirega inimesed, kes vajavadkeerulist ja Jälgimist nõudvat diagnostikat võiravi; tahtest olenematu psühhiaatriline abi.
Kohtupsühhiaatria – kohtupsühhiaatrilisedekspertiisid, psühhiaatriline sundravi.
AMBULATOORNE JA STATSIONAARNE PSÜHHIAATRILINE ABI HAIGLATES
Ambulatoorsepsühhiaatrilise
abi teenusekättesaadavus
elukohaläheduses.
Statsionaarsepsühhiaatrilise ravisihtrühm on raskepsüühikahäirega
inimesed, kes vajavadkeerulist ja Jälgimist
nõudvat diagnostikat võiravi; tahtest olenematu
psühhiaatriline abi.
Kohtupsühhiaatria –kohtupsühhiaatrilised
ekspertiisid, psühhiaatriline
sundravi.
AMBULATOORNE JA STATSIONAARNE PSÜHHIAATRILINE ABI HAIGLATES
Igas maakonnas ambulatoorne psühhiaatriline abi kättesaadav omapiirkonna elanikele.
Arendada ja rakendada haiglates konsultatiivset psühhiaatrilist abi, et leevendada kehaliste haigustega inimeste vaimse tervise probleeme.
Analüüsida psühhiaatrilises ravis vajalike ravimite kättesaadavust Eestis.
Parandada psühhiaatrilise sundravi osakonna füüsilist keskkonda.
Jätkata maakondliku tervisekeskuse mudeli paindlikku juurutamist.
AMBULATOORNE JA STATSIONAARNE PSÜHHIAATRILINE ABI HAIGLATES
Igas maakonnasambulatoornepsühhiaatriline
abi kättesaadavoma piirkonna
elanikele.Arendada ja
rakendada haiglateskonsultatiivset
psühhiaatrilist abi, et leevendada kehalistehaigustega inimeste
vaimse terviseprobleeme.
Analüüsidapsühhiaatrilises
ravis vajalikeravimite
kättesaadavustEestis.
Parandadapsühhiaatrilise
sundraviosakonnafüüsilist
keskkonda.
Jätkatamaakondliku
tervisekeskusemudeli
paindlikkujuurutamist.
AMBULATOORNE JA STATSIONAARNE PSÜHHIAATRILINE ABI HAIGLATES
Jätkata mobiilse väljasõidumeeskonna teenuse väljaarendamist, et laiendada seda täiskasvanud raske psüühikahäirega inimestele.
Tegeleda piirkondliku kättesaadavuse parandamisega(sh kinnistes asutustes).
Uuendada psühhiaatrilist abi reguleeriv õiguslik regulatsioon.
Ravimeeskonda kuuluvate spetsialistide järelkasv, jätkusuutlikudkoolitus- ja täiendõppeprogrammid sh. kutseaasta rahastus ningprofessionaalse supervisiooni hea tava.
AMBULATOORNE JA STATSIONAARNE PSÜHHIAATRILINE ABI HAIGLATES
Jätkata mobiilseväljasõidumeeskonna
teenuseväljaarendamist, et
laiendada sedatäiskasvanud raske
psüühikahäiregainimestele. Tegeleda
piirkondlikukättesaadavuseparandamisega
(sh kinnistesasutustes).
Uuendadapsühhiaatrilistabi reguleeriv
õiguslikregulatsioon. Ravimeeskonda kuuluvate
spetsialistide järelkasv, jätkusuutlikud koolitus- jatäiendõppeprogrammidsh. kutseaasta rahastus
ning professionaalsesupervisiooni hea tava.
SPETSIALISEERITUD ABI OSUTAJAD
Psühhiaatridoptimaalne arv 260 psühhiaatrit, sh 24 lastepsühhiaatrit
puudu ca 30-40 psühhiaatrit, sh 10-15 lastepsühhiaatrit
keskmine vanus 54,7 eluaastat
25% vanemad kui 65
Vaimse tervise õedminimaalselt vaja 210-260 vaimse tervise õde
Kliinilised psühholoogid1 kliiniline psühholoog 1 psühhiaatri kohta
vaja 210-260 kliinilist psühholoogi+ täiendav vajadus esmatasandile
179 kutsetunnistusega, neist 49 kliiniliselapsepsühholoogi pädevusega
kaasaegne meeskonnatööpõhine psühhiaatriavajab lisaks tegevus- ja loovterapeute, valdkonnale spetsialiseerunud kliinilisisotsiaaltöötajaid jm
AITÄH!
Top Related