Väljaspool pankasid tegutsevad finantsvahendajad ja Eesti finantssektorit mõjutavad peamised riskid
10.11.2016
Taavi Raudsaar Mari Tamm
Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on lähiajal väikesed
Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid 2016. aasta oktoobris:
Eesti ettevõtete kasumlikkus kahaneb ka edaspidi viletsa välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.
Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske senisest kõrgemaks, suureneb Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk. Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutab negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtete tulusid ja laenumaksevõimet.
Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu kiireneb Eesti kinnisvara hindade tõus ning eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenude kasv. See suurendab pankade haavatavust kinnisvarasektorist pärit riskidele.
väike risk suur risk
noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2016 hinnanguga
Eesti ettevõtete kasum jätkas vähenemist, kuigi varasemast aeglasemalt
3
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
muu veondus ja laondus kaubandus töötlev tööstus ehitus ja kinnisvara tegevusalad kokku
Kasumi (tegevuse ülejäägi ja segatulu) aastakasv tegevusalade kaupa
Allikas: statistikaamet
Müügitulu teises kvartalis suurenes, kuid tööjõukulude kiire kasvu tõttu kasum endiselt vähenes
Kasumi edasine langus võib ohustada ettevõtete konkurentsi- ja laenumaksevõimet
4
Ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus ei ole suurenenud, aga kasumi languse tõttu võla ja kasumi suhtarv kasvab
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
20%
40%
60%
80%
100%
120%
100%
200%
300%
400%
500%
600%
võla ja SKP suhe (vasak telg) võla ja omakapitali suhe (vasak telg)võla ja kasumi suhe (parem telg)
Ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet
Laenumaksevõime on seni püsinud hea tänu kogutud likviidsuspuhvritele ja madalatele intressimääradelePõhivarainvesteeringute vähenemine on tähendanud suuremaid likviidseid varasid, mis toetab laenumaksevõimet, kuid püsivalt madalad investeeringud kahjustaksid ettevõtete konkurentsivõimet
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
01,0002,0003,0004,0005,0006,0007,0008,000
põhivara investeeringud kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu) hoiused ja sularaha
Ettevõtete kasum, investeeringud põhivarasse ja finantsvarad
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet
Ettevõtete maksekäitumine püsis hea
I II I II I II I II I II I II I II I II I2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
0%
5%
10%
15%
20%
viivislaenude osakaal laenuportfellis maksuvõlgadega ettevõtete osakaal maksehäiretega ettevõtete osakaal
Ettevõtete maksekäitumine
Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank
• Ettevõtete majandustulemusi jääb ka lähiajal mõjutama nõrk välisnõudlus ja tööjõukulude kiire kasv
• Müügikäivete ja investeeringute väike kasv suurendab võimalust, et kasumi langus peatub ja majanduskasv kiireneb
• Selle riski negatiivset mõju aitab vähendada pankade hea kapitaliseeritus ja ettevõtete varasemalt kogutud kapitalipuhvrid
• Pankade kapitaliseerituse taset aitavad tagada kapitalinõuded
Risk 1Ettevõtete kasumlikkuse jätkuv langus, mis nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti
7
1. juunist jõustusid nõuded uutele eluasemelaenudele amortiseerimise osas
Kinnisvarahindade ja võlakoormuse kasv Rootsis jätkus, ehkki varasemast aeglasemalt
8
2012
2013
2014
2015
2016
100
120
140
160
180
200
220
240
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
kinnisvara hinnaindeks HOX Sweden (100=2005, vasak telg)eluasemelaenude aastakasv (parem telg)
Allikad: statistikaametid, Valueguard, Eesti Panga arvutused
Kinnisvarahinnad ja eluasemelaenude kasv Rootsis
Pangagruppide tuluteenimisvõime püsis Euroopa suuremate pankade võrdluses hea ja kapitaliseeritus tugev
Rootsi pangagruppide turupõhise rahastamise hind püsis soodne ning likviidsuspositsioon tugev
9
2014 2015 2016-1.0%-0.5%0.0%0.5%1.0%1.5%2.0%2.5%3.0%
tähtajaga 1 aasta tähtajaga 3 aastat tähtajaga 5 aastat
Rootsi pangagruppide* kaetud võlakirjade keskmine tulumäär tähtajani
Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused*Swedbank, SEB, Nordea
• Kinnisvarahindade ja võlakoormuse kasv Rootsis jätkus, ehkki varasemast aeglasemalt
• Emapangagruppide finantsseis on hea ja turupõhine rahastamine püsis soodne
• Põhjamaadest lähtuvate riskide võimalikku mõju aitavad leevendada pankade kapitalipuhvrid
• Täiendavaid nõudeid pankade kapitalile on rakendatud nii Eestis kui ka Rootsis
Risk 2Põhjamaade riskide senisest kõrgemaks hindamine finantsturgudel, mis suurendab Eesti pankade likviidsusriski ja majanduse rahastamise riski
10
Korteritehingute keskmist hinda mõjutavad tehingute struktuuri muutused
Eluasemehindade kasv 2016. aasta kolmandas kvartalis pisut kiirenes
11
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
0
300
600
900
1200
1500
1800
tehingute arv Eestis kokku (vasak telg)keskmine hind Tallinnas (parem telg)keskmine hind väljaspool Tallinna (parem telg)
Korteritehingute arv ja keskmine hind m2 kohta
Allikas: maa-amet
Ehitusjärku jõudnud pindade hulk samas vähenes viimastel kvartalitel, mis võib peegeldada arendajate ettevaatlikkust
Uute elamispindade pakkumine eluasemeturul suurenes
12
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
100 000
200 000
300 000
400 000
500 000
600 000
700 000
kasutusluba ehitusloa saanud ehitamist alustatud
tuha
t m2
Eluruumide ehitus- ja kasutusload ja ehitusjärku jõudnud pinnad
Allikas: statistikaamet
Uute büroopindade lisandumine suurendab vakantsust vanemates hoonetes ja suurendab nendega seotud krediidiriski pankade jaoks
Büroopindade pakkumine suureneb
13
2011 2012 2013 2014 2015 2016 0
20 000
40 000
60 000
80 000
100 000
120 000 kasutusloa saanud ehitamist alustatud ehitusloa saanud
tuha
t m2
Büroopindade ehitus- ja kasutusload ning ehitusjärku jõudnud pinnad
Allikas: statistikaamet
Laenude ja liisingute maht kasvas septembris aastavõrdluses 6%
Reaalsektori laenude ja liisingute maht kasvas 2016. aasta esimesel poolel suhteliselt kiiresti
14
2012 2013 2014 2015 2016-10%
-8%-6%-4%-2%0%2%4%6%8%
10%
reaalsektori laenud muud majapidamiste laenud ettevõtete laenud eluasemelaenud
Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv
Allikas: Eesti Pank
Kinnisvaraettevõtete ja eluasemelaenude osakaal pankade laenuportfellist on seni püsinud stabiilne
Suurima panuse laenumahu suurenemisse andsid kinnisvaraettevõtete laenud ja eluasemelaenud
kinn
isvar
a ja
eh
itus
elua
sem
elae
nud
muu
d se
ktor
id
muu
d m
aja-
pida
mist
e la
enud
töös
tus
logi
stika
prim
aars
ekto
r
kaub
andu
s
taris
tu
-200
-100
0
100
200
300
400 353301
139102 87 79
43
-37-83
mln
eur
ot
Laenude ja liisingute jäägi aastakasv 30.09.2016 seisuga
Allikas: Eesti Pank
• Praeguses keskkonnas on oht, et majapidamised arvestavad seniste arengute jätkumisega
• Samuti on võimalus, et kinnisvaraettevõtetele väljastatud laenude kasv kiireneb veelgi ja nende osatähtsus pankade laenuportfellis suureneb
• Liiga kiire laenukasv võib osutuda majandusele ülejõukäivaks ja tuua kaasa laenukahjumeid
• Riski aitavad vähendada nõuded eluasemelaenudele
• Pankade vastupanuvõimet saab vajadusel tagada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmisega
Risk 3Kinnisvarahindade tõusu ning laenukasvu kiirenemine, mis suurendab pankade haavatavust kinnisvaraturu riskidele
16
Pangandussektori kapitaliseeritus püsis tugev
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
väiksematest pankadest suurim ja väikseimväiksematest pankadest teine ja eelviimaneSwedbank
Pankade esimese taseme omavahendite suhtarvud
Allikas: Eesti Pank, pankade avalikud aruanded
Väiksemad pangad: LHV Pank, DNB, Bigbank, Eesti Krediidipank, Tallinna Äripank, Versobank, Inbank
Kapitaliseeritust toetab pankade stabiilne kasumlikkus ja hea laenukvaliteet
Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid
Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendidInstrument Määr
Süsteemse riski puhver 1%
Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver 2%
Vastutsükliline kapitalipuhver 0%Eluasemelaenunõuded*
85%**50%
30 aastat
laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär maksimaalne laenutähtaeg
* Piirmäärasid võib ületada kuni 15% ulatuses kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust.
** KredExi käendusega antud laenude puhul 90%.
Vastutsüklilise puhvri üle 0% määra kehtestamise eelduseks olevat võlakoormuse tõusu pole toimunud
19
Pangalaenude kiirenenud kasv peegeldab osaliselt välislaenude refinantseerimist
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
50%
70%
90%
110%
130%
150%
170%võlg/SKP pangalaenud/SKP
Reaalsektori võlakoormus
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Laenumahu ja nominaalse SKP kasvutempod peaks prognoosihorisondil ühtlustuma
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
nominaalne SKP pangalaenud ja liising võlg
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Võla, pangalaenude ning nominaalse SKP aastakasv
Majanduskasv kiireneb välisnõudluse ja inflatsiooni kasvu toel ning laenukasv stabiliseerub 5% tasemel
… võlakoormuse tase ei ole muutunud ja püsib ettevaates stabiilsena
… pankade käitumises ei ole täheldada laenutegevust võimendavaid arenguid
Samas risk võlakoormuse kiireks kasvuks jääb püsima:– sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade ja juures on oht, et
majapidamiste laenukasv kiireneb– investeeringute kasvades võib ettevõtete võlakoormus suureneda
Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmine 0%st kõrgemale ei ole hetkel vajalik, sest …
21
Väljaspool pankasid tegutsevate finantsvahendajate areng viimastel aastatel
Kinnisvarafondide maht on viimastel aastatel kiiresti kasvanudKinnisvara fondide varade maht on kasvanud nii varade väärtuse kasvust kui uute fondide ja investeeringute lisandumisest tulenevalt
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
50,000,000
100,000,000
150,000,000
200,000,000
250,000,000
300,000,000
350,000,000Kinnisvarafondide varade maht
Allikas: Finantsinspektsioon
Kinnisvarafondid investeerivad peamiselt Eesti ja teiste Balti riikide büroo- ja kaubanduspindadesse
kontorihooned; 36%
kaubanduspinnad; 34%
lao- ja tootmishooned; 13%
muud; 13%
elamumaa; 3%%metsamaa; 1%
Kinnisvarafondide investeeringute struktuur 31.12.2015 seisuga
Allikad: fondide avalikud aruanded, Eesti Panga arvutused
Investorite ring on küllaltki mitmekesine
pensionifondid; 34%
mitteresidendid; 27%
ettevõtted; 25%
määramata; 6%
eraisikud; 5%
pangad; 2%muud finantseerimis-
asutused; 0,3%
Kinnisvarafondide investorite struktuur 31.03.2016 seisuga
Allikas: Finantsinspektsioon
Kõige olulisemat rolli mängivad institutsionaalsed investorid eesotsas pensionifondidega
Fondide areng on põhimõtteliselt positiivne, kuna tähistab finantsvahendajate mitmekesistumist ja riskide suuremat hajutatust finantssektoris
Riskid finantsstabiilsusele on väikesed:– kinnisvarafondide maht on suhteliselt väike– seosed teiste finantssektori osalistega on samuti väikesed:
• fondid kasutavad finantsvõimendust keskmiselt 50% ulatuses bilansimahust – max kuni 2% pankade laenuportellist
• pensionifondid on olulised investorid, kuid nende endi investeeringutest moodustab kinnisvarafondide osakute väärtus 10%
– riske vähendab ka nende tegutsemine kinniste fondidena
Kinnisvarafondid ja riskid finantsstabiilsusele
Hoiu-laenuühistud on viimastel aastatel väga hoogsalt kasvanud
27
Septembri lõpu seisuga tegutses Eestis 20 hoiu-laenuühistut liikmete arvuga kokku üle 9000
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0
10,000,000
20,000,000
30,000,000
40,000,000
50,000,000
60,000,000
02000000000400000000060000000008000000000100000000001200000000014000000000160000000001800000000020000000000
hoiu-laenuühistud (vasak telg) pangad (parem telg)
Hoiused hoiu-laenuühistutes ja pankades
Allikas: Eesti Pank
Hoiu-laenuühistud moodustavad hoiuste ja varade mahu poolest pangandussektorist ja SKPst väikese osa
28
Hoiused hoiu-laenuühistutes ja pankades
hoiu-laenuühistudpangad
Allikas: Eesti Pank
Hoiu-laenuühistute finantsvõimendus on kasvanud
29
IV kv 2010 II kv 20160%
10%20%30%40%50%60%70%80%90%
100%
muu võlgnevused muudele äriühingutele võlgnevused finantseerimisasutustele võlgnevused eraisikutele omakapital kokku
Hoiu-laenuühistute kohustused ja omakapital
Allikas: Eesti Pank
Panga ja hoiu-laenuühistu võrdlus
Pank Hoiu-laenuühistuTegevust reguleeriv seadus
krediidiasutuste seadus
hoiu-laenuühistute seadus
Tegevusluba jah ei Riiklik järelevalve jah eiHoiuste kaasamine avalikkuselt
jah ei
Hoiuste tagamine riiklik, Tagatisfond osaline, SA Hoiuste Tagamise Fond
Tulumaks hoiuseintressilt
ei jah
+ täiendava konkurentsi teke Eesti finantsmaastikul on tervitatav+ HLÜdel vähene seotus ülejäänud finantssektoriga, mõju Eesti finantsstabiilsusele tervikuna piiratud- kiire hoiustajate arvu kasv ja üle-Eestiline tegutsemine
• kas ühistulise tegevuse sisuline mõõde on kõigis HLÜdes tagatud?- väga piiratud järelevalve- nõrgemad nõuded kapitalile, riskijuhtimisele- raskuste korral võib olla raskem kapitali kaasata
Hinnang hoiu- laenuühistute riskidele
Krediidiandjate hulka kuuluvad nii liisingufirmad, järelmaksu pakkuvad kaupmehed kui ka nn kiirlaenufirmad
32
80% laenumahust on väljastanud pangagruppidesse kuuluvad laenuandjad
pankadele kuuluvad krediidiandjad teised krediidiandjad0
100
200
300
400
500
600
elamukinnisvaraga seotud krediit muu rahaline krediit vara ost järelmaksugamuu vara liising sõidukiliising
mln
eur
ot
Krediidiandjate poolt eraisikutele väljastatud krediit 30.06.2016
Allikas: Eesti Pank
Pankadele kuuluvate krediidiandjate varade kvaliteet on parem kui muude krediidiandjate oma
33elam
ukin
nisv
arag
a...
sõid
ukili
ising
muu
var
a lii
sing
vara
ost
järe
lmak
...
muu
raha
line
kre.
..
-2%0%2%4%6%8%
10%12%14%
pankadele kuuluvad krediidiandjad teised krediidiandjad
Krediidiandjate viivislaenude osakaal laenutoodete lõikes
Allikas: Eesti Pank
Pankadele kuuluvad krediidiandjad rahastavad end peamiselt emaettevõttelt saadud laenudega, teiste krediidiandjate rahastamisallikad on mitmekesisemad
34
pankadele kuuluvad krediidiandjad teised krediidiandjad0%
20%
40%
60%
80%
100%
muu pikaajalised laenukohustused lühiajalised laenukohustused omakapital
Krediidiandjate kohustused ja omakapital jagunemine
Allikas: Eesti Pank
• pankade omanduse olevate krediidiandjate varade kvaliteet on valdavalt hea
• muude krediidiandjate laenumahud on suhteliselt väikesed ja seotus ülejäänud finantssektoriga mõõdukas, mistõttu on mõju Eesti finantsstabiilsusele tervikuna piiratud
• puudub õigus avalikkuselt hoiuseid kaasata, raskuste korral ei kanna hoiustajad otsest kahju
• KAVS jõustumine ja Finantsinspektsiooni järelevalve alla minek korrastab turgu, parandab krediidiriski hindamist ja tarbijaõiguste kaitse kvaliteeti
Krediidiandjatest ja –vahendajatest lähtuvad otsesed riskid finantsstabiilsusele on väikesed
Top Related