Regionaalse kultuurikorralduse erinevad lahendusvariandid
Eino Pedanik
Kultuuriministeeriumi nõunik
2011
Taustaks
• Regionaalse kultuurikorralduse teemaga on tegeletud kogu Eesti taasiseseisvumise aja jooksul
• Regionaalse kultuurikorralduse eesmärgiks on leida Eesti jaoks parim, optimaalne ja hästi toimiv kultuurikorralduse mudel. Eesmärgiks ei ole olemasolevate struktuuride säilitamise tahe
• Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda (ERKPN) on tutvunud kultuurikorraldusega erinevates riikides (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Belgia, Tšehhi, Hispaania, Island, Läti, Leedu, Venemaa jne). Regionaalse ja kohaliku tasandi kultuurikorraldusega on tutvutud kõikides, kultuuriministeeriumide tegevustega on saadud tutvuda vaid osades riikides
Regionaalne kultuurialane ühistegevus
Mõned näited:• Maakonna kultuuriarengukava koostamine• Vabariiklike festivalide ja konkursside tarbeks
maakondlike eelvoorude korraldamine• Maakonna kultuurivaldkonna spetsialistidele
ühiskoolituste või õppepäevade korraldamine• Maakonnas tegutsevatele kultuurikollektiividele väljundite
leidmine maakonna tasandil • Maakondliku kultuurilise eripära väärtustamine• Maakonna tähtsündmuste väljaarendamine ja nende
toimumisele kaasa aitamine• Maakonnas tegutsevate erinevate kultuuriasutuste,
institutsioonide ja loomeinimeste kaasamine ühistegevusse
• Jne, jne, jne
Kultuurikorralduse lõimumine erinevate tasandite vahel
Regionaalne tasand
Üleriigiline tasand
Kohalik tasand
Eesti omavalitsused
Eesti maakonnad
Regionaalse kultuurikorralduse I variant (parim, aga utoopiline)
Teise tasandi omavalitsuse loomine
Tegevused teise tasandi omavalitsuse tekkimisel
• Haldusreformi käigus tekib II tasandi omavalitsus, kellel on (poliitiline) huvi ning seadusandlik kohustus vastutada kultuurikorralduse eest maakonna tasandil ning mis saab maksupoliitika muutmise tulemusena kultuurialaseks tegevuseks vajaliku baasraha (Taani, Rootsi, Norra)
• Riigil oleks sel juhul hea võimalus maakondades paiknevatest kultuurivaldkonna riigiasutustest osa üle anda II tasandi omavalitsusele (muuseumid, teatrid, kontsertasutused, maakonna raamatukogud jne), säilitades seejuures üleantavatele asutustele osalise (umbes 30%-lise) riikliku toetuse
Tegevused teise tasandi omavalitsuse tekkimisel II
• Maakondades tekivad kultuuriosakonnad koos vajaliku kvalifitseeritud personali ning infrastruktuuriga.
• Maakonnakeskuste kultuurikeskused (kultuurimajad) antakse samuti üle ühistegevuse korraldamiseks II tasandi omavalitsusele
• Pealinna seadusega antakse Tallinnale maakonna staatus, linnaosad muutuksid omavalitsusteks (Tšehhi versioon)
Maksusüsteemi muutus II tasandi omavalitsuse tekkimisel
Maksud
Kohalik omavalitsus
Maakonnavalitsus
Riik
Teise tasandi omavalitsuse nõrkused regionaalses kultuurikorralduses
• Loodud teise tasandi omavalitsusega on maakondadel maksude laekumisest tulenevalt erinevad finantsilised võimalused kultuurikorralduse teostamiseks (Hiiumaa 10 000 elanikku, Harjumaa 120 000 elanikku)
Teise tasandi omavalitsuse tugevused regionaalses kultuurikorralduses
• Kultuurikorralduse alane otsustus on demokraatlikult valitud II tasandi võimuorganite käes.
• Riik on osa oma senise vastutusala valdkondlikke funktsioone delegeerinud II tasandile
• Tekib vastutus ja kohustus maakonna kultuurikorralduse eest
• On loodud juriidilised ja finantsilised alused kultuurikorralduslikuks tegevuseks
• Väheneb riigi roll kultuurikorralduses maakonna tasandil• Osatakse sihtgrupile kõige lähemal tasandil vastu võtta
kultuurikorralduse alaseid otsuseid
Regionaalse kultuurikorralduse II variant
Regionaalse kultuurikorralduse funktsiooni delegeerimine
maakondade omavalitsuste liitudele
Tegevused regionaalse kultuurikorralduse funktsiooni delegeerimisel maakondade
omavalitsuste liitudele
• Seadusandlusega delegeeritakse maakonna tasandi omavalitsuste liidule regionaalse kultuurikorralduse kohustus koos osalise riikliku toetusega
• Vajatakse kokkulepet nii riigi kui OVL poolses rahastamises maakonna kultuurikorralduse alaseks toimimiseks
• Vastavalt vajadusele muudetakse
Kohaliku omavalitsusüksuste liitude seadust• KUM - OVL lepingu sõlmimine (Islandi variant), juhul kui
ei muudeta seadusandlust• OVL juurde luuakse kultuurispetsialistide ametikohad
Omavalitsusliitude nõrkused regionaalses kultuurikorralduses
• Omavalitsuste kuulumine OVL ei ole kohustuslik, sellest tulenevalt on problemaatiline ühistegevuse korraldamine maakonnas
• Omavalitsused esindavad sageli (kitsalt) vaid omavalitsuse enda huvisid
• OVL-del on senini vaid omavalitsusi ühendava rahvakultuuri alase koostöö kogemus
• Seni, kuni OVL–d on vabatahtlikud ühendused, ei saaks riigi või omavalitsuste kultuurivaldkonna asutusi neile üle anda
• Omavalitsused ei suuda sageli eristada KOV ja OVL kultuurikorralduse ülesandeid
Omavalitsusliitude tugevused regionaalses kultuurikorralduses
• Osadel OVL-del (4-5) on olemas maakondliku kultuurikorralduse kogemus
• Maakonna kultuurivaldkonna arengukavad ja ühistegevuste eelarved koostatakse peamiste rahastajate endi poolt
• Maavalitsuste kultuuriametnikud oleksid maavanemate nõunikud kultuurialastes küsimustes
Regionaalse kultuurikorralduse III variant
Regionaalosakonna loomine
KUM struktuuris
Tegevused regionaalosakonna loomisel KUM struktuuris
• Kultuuriministeeriumi juurde luuakse uus osakond – regionaalosakond
• Muudetakse KUM põhimäärust ja struktuuri• Osakonnas töötavad 15 kultuurispetsialisti (ehk 15
maakonna saadikut - kultuuriatašeed), kelle töökohad on maakonnas
• Osakonda juhib osakonna juhataja• KUM – SIM lepingu lõpetamine
Kultuuriministeeriumi nõrkused regionaalosakonna loomisel
• Keeruline on põhjendada KUM struktuuri suurendamist majanduslikult raskel ajal
• Tekib lisakulu KUM eelarves• Atašeed esindavad maakonnas KUM, kuid isiklikest
oskustest hakkab sõltuma koostöö kvaliteet omavalitsustega ning riiklike kultuuriasutustega
Kultuuriministeeriumi tugevused regionaalosakonna loomisel
• Luuakse maakondade kultuuriatašeede võrgustik• Käivitub tihe koostöö KUM valdkondlike nõunikega, kellele
tekib atašeede kaudu käepikendus igasse maakonda• Atašeed esindavad KUM maakonna riiklike
kultuuriasutuste nõukogudes• On lihtne suunata riiklikke toetusvahendeid maakondlikule
tasandile kultuuriatašeede kaudu (erapooletu järelvaataja roll)
• Lihtsam korraldada üle-eestilisi ettevõtmisi
Kultuuriatašeede võimalik võrgustik
KULTUURIMINISTEERIUM
Prantsusmaa
Saksamaa Soome
Belgia
Suurbritannia Venemaa
Hiiumaa
SaaremaaLääne-
Virumaa
Harjumaa
Ida-Virumaa Läänemaa
Jõgevamaa
Järvamaa
Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa
Tartumaa
Valgamaa
Viljandimaa
Võrumaa
Atašeed välisriikides
Atašeed maakondades
22.11.2010 Eesti Regionaalne Kultuuripoliitika Nõukoda
KultuuriataKultuuriataššeedeeede koostkoostöööö ministeeriumi nõunikegaministeeriumi nõunikega
teater
kunst
film
muusika
kirjandus
raamatu-kogudmuuseum
Kultuuriatašee maakonnas
rahva-kultuur
riiklikud investeeringud
Regionaalse kultuurikorralduse IV variant
Maakonna kultuuriteenistuse loomine
Tegevused maakonna kultuuriteenistuse loomisel
• KUM-ga seotud maakonna kultuuriasutused ning maakonnas töötavad kultuurivaldkonna riigiametnikud moodustavad ühiselt maakondliku kultuuriteenistuse
• Kultuuriteenistuse peamiseks ülesandeks maakonnas on asutuste vaheline koordineeriv roll
21.11.2010 Eesti Regionaalne Kultuuripoliitika Nõukoda
Riigi palgal maakondades olevad kultuurivaldkonna spetsialistidRiigi palgal maakondades olevad kultuurivaldkonna spetsialistid
KULKA maakondliku ekspert-
grupi kontaktisik (KUM, KULKA)
Maavalitsuse kultuurispetsialist (SIM, Maavalitsus)
Rahvakultuuri-spetsialist maakonnas(KUM, Rahvakultuuri
Keskus)
Maakonnas tegutsevad teatri-
ja kontsertasutused(KUM eelarve)
Muinsuskaitse inspektor maakonnas (KUM, Muinsuskaitse
Amet)
Sporditöö-
spetsialist
(SIM, Maavalitsus)ei ole enam igas maakonnas
Maakonna Kultuuriteenistus (koordineeriv üksus)
Maakonna raamatukogu
personal(KUM eelarvest)
Maakonna muuseumi personal(KUM haldusalas)
Maakondliku kultuuriteenistuse loomise nõrkused
• Kultuuriteenistus esindab maakonnas vaid riiklike huvisid• Kultuuriteenistuse tegelemisel vaid riigiasutuste
omavahelise koostöö koordineerimisega võib jääda side ning koostöö OVL-ga nõrgaks
Maakondliku kultuuriteenistuse loomise tugevused
• On loodud KUM esindus maakonnas• Riigi kultuurifunktsioonid on maakonna tasandil
koordineeritud • Riigile kuuluvad kultuuriasutused suunatakse maakonna
tasandil ühistegevusele
Regionaalse kultuurikorralduse V variant
Maakonna kultuurinõukoja moodustamine
Tegevused maakonna kultuurinõukoja moodustamiseks
• Maakonna kultuurinõukoda on mittejuriidiline organisatsioon (võib võrrelda seltsinguga) kultuurialase ühistegevuse korraldamiseks
• Maakonna kultuurinõukoja moodustamiseks sõlmitakse osapoolte vaheline ühislepe
• Määratletakse maakonna kultuurinõukoja funktsioonid ja rahastamisaluste põhimõtted
• Valitakse maakonna kultuurinõukoja juht ning määratletakse juhi volitused
Maakonna Kultuuri Nõukoda
RiikMaavalitsus
RakendusasutusedRahvakultuuri
Keskus
KOVOVL
Mittetulundus- ja erasektor
OmaalgatusKülaliikumine
KeskseltsidKohalikud ettevõtjad
Turismisektor
Maakondlikud rahva-
kultuurispetsialistid
OVL kultuurispetsialist
OVL Kultuurikomisjon (KOVide esindajad)
KOV kultuurispetsialistkultuuriasutused
Maakonna kultuurinõukoja loomise nõrkused
• Kultuurinõukoda ei hakka tööle, kui osapooltel puudub tahe ja puuduvad kokkulepped
• Kultuurinõukoda ei hakka tööle, kui valitud juht ei ole motiveeritud
• Kultuurinõukojal on pigem koordineeriv roll (kui ei ole ühisleppes kokkulepitud teisiti)
Maakonna kultuurinõukoja loomise tugevused
• Kaasatakse suur hulk osapooli maakondliku kultuurikorralduse protsessi
• Toimub tööjaotus• Ühistegevuse eesmärkide saavutamiseks liidetakse
maakonnas leiduvad nii inim- kui rahalised ressursid
Regionaalse kultuurikorralduse VI variant
Maakondliku kultuuriseltsi loomine
Tegevused maakondliku kultuuriseltsi loomisel
• Maakonna omavalitsused ning kultuuriseltsid loovad katusorganisatsioonina uue maakondliku kultuuriseltsi/ühenduse ühistegevuse korraldamiseks
• Luuakse palgalised ametikohad• Rahastamise kokkulepete saavutamine maakonnas• Koostöölepped OVL, KUM, RAKK või …
Maakondliku kultuuriseltsi loomise nõrkused
• Ilma omavalitsuste toetuseta on maakondlikul kultuuriseltsil ühistegevust raske korraldada
• Kui ei looda kultuuriseltsile palgalist meeskonda, ei hakka selts edukalt toimima
• Maakondlik kultuuriselts peaks tekkima alt-üles põhimõttel
Maakondliku kultuuriseltsi loomise tugevused
• Maakondlik kultuuriselts võiks toimida sarnaselt maakonna spordiseltsile
• Kui omavalitsused on asutajateks, siis on kindlustatud kultuuriseltsi baasrahastus ehk esmane tegevustoetus
• Maakondliku kultuuriseltsi tegevjuhtide üheks ülesandeks jääb ka lisarahastuse leidmine ühistegevusele
Regionaalse kultuurikorralduse VII variant
KUM, SIM ja HTM vahelise raamkoostööleppe sõlmimine
Maakonnasiseste kultuurikorralduse koostöölepete sõlmimine
Tegevused koostöölepete sõlmimiseks
• KUM, SIM ja HTM vahelise üleriigilise raamkoostööleppe sõlmimine ühiseks kultuurikorralduse toetamiseks maakonna tasandil
• Regionaalse kultuurikorralduse maakondlike koostöölepete sõlmimine maavalitsuse, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, maakonna omavalitsuste liidu ja maakonna kultuuriseltsi/ühenduse vahel
Regionaalse kultuurikorralduse koostöölepete sõlmimine
SIM HTM
KUM
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
Maavalitsus
Rahvakultuuri Keskus
Maakonna kultuuriselts
(olemasolu korral)
Regionaalse kultuurikorralduse
raamleping (1)
Regionaalse kultuurikorralduse
maakondlik leping (15)
Maakonna omavalitsuste liit
Üleriigiline tasand
Maakondlik tasand
Maakonna kultuurikorralduse koostöölepete sõlmimise nõrkused
• Riikliku tasandi osapooled võivad mitte nõustuda koostööleppe sõlmimisega
• Koostöölepete sõlmimisel peaks üks juriidilistest osapooltest kandma juhtivat vastutust
• Koostööleppest võib lepingu toimimise ajal üles öelda (näiteks siseministeerium KUM-SIM lepingu kehtivuse ajal)
• Mida rohkem on partnereid, seda lihtsam on oma osa vastutust leppes vähendada
Maakonna kultuurikorralduse koostöölepete sõlmimise tugevused
• Maakonna tasandi eest vastutavad (ehk seni maakonda toetavad) ministeeriumid jõuaksid omavahelises koostöös uuele tasandile
• Koostöölepped kindlustavad maakondliku kultuurikorralduse rahastamise ning traditsioonide jätkumise
Regionaalse kultuurikorralduse variantide koondloetelu
1. Teise tasandi omavalitsuse loomine
2. Regionaalse kultuurikorralduse funktsiooni delegeerimine maakondade omavalitsuste liitudele
3. Regionaalosakonna loomine KUM struktuuris
4. Maakonna kultuuriteenistuse loomine
5. Maakonna kultuurinõukoja moodustamine
6. Maakondliku kultuuriseltsi loomine
7. KUM, SIM ja HTM vahelise raamkoostööleppe sõlmimine. Maakonnasiseste kultuurikorralduse koostöölepete sõlmimine
Kuidas edasi?
• Milline variantidest on meile parim?• Kas ja kellele me peaksime variante tutvustama? • Milline tasand või kes peaks tegema variandi valiku?• Kas on mõeldav, et võib valida maakonna jaoks koguni
kaks varianti?• Kas igas maakonnas peaks toimima erinev variant või
sooviksime valida kõigile ühesuguse variandi?• Kas regionaalne kultuurikorraldus tegeleb vaid
rahvakultuuriga või tegeletakse laiemalt kultuuri erinevate valdkondadega?
• Kas näiteks loomemajandus peaks olema vaid suuremate linnade teema, see võiks see olla ka KOV ühistöö teema maakonna tasandil?
Rahvakultuuri Keskus ja regionaalne kultuurikorraldus
• Rahvakultuuri Keskus on KUM-le oluline valdkonna tugistruktuur, teabe-, info- ja analüüsikeskus
• Rahvakultuuri Keskuses on hoogustumas töö vaimse kultuuripärandi väärtustamise suunal
• Rahvakultuuri Keskus on koostööpartner erinevatele valdkonna asutustele ja organisatsioonidele
• Rahvakultuuri Keskus on arvestatav osaline regionaalses kultuurkorralduses
Kokkuvõtteks
• Regionaalset kultuurikorraldust ei saa võtta kui ühekordset aastast projekti
• Regionaalse kultuurikorraldusega peab tegelema tugistruktuur või üksus, millele on garanteeritud iga-aastane baasrahastus tegevustoetuse kaudu (töötasu, bürookulu). Kõike muid ühistegevusega seonduvaid ettevõtmisi tuleks võtta kui projekte
• Regionaalne kultuurikorraldus peaks olema maakonna kultuuriarengukava teema. Kes maakonnas kultuuriarengukavaga tegeleb ja missugused on maakondlikud kultuurialased ühisettevõtmised
Kokkuvõtteks II
• Üksikisiku roll maakonna tasandi kultuurikorralduse kvaliteedis on liialt suur
• Me vajame võimekaid kultuurikorraldajaid ja nende tegemisi on vaja väärtustada
Ei ole olemas tasuta lõunaid!
Tänan tähelepanu eest!
Õigeid valikuid soovides
Eino PedanikNõunik
Top Related