E
E
E
EE
EEE
®
®
®
®
®
®
®
®
®
®
®
®
®
®
®
®
ü
ü
ü
ü
ü
ü
ü
ü
ü
ü
ü
ü
ü
ü
üü
ü
ü
ü
5
55
5
5
DC60
DC92
DC4
DC60
DC57
DC59
DC59
DC27
DC5
DC6
DC58
DC4
DC55
DC60
ÐE67
ÐE67
DC92
DC4
DC4
ÐE67
DC5
ÐE67
Kõnnu
Tori
Tootsi
Pulli
Eidapere
Viluvere
Rootsi jõgi
Käru
jõgi
Mäd
ara j
õgi
Mõrdamaraba
Rõude jõgi
Raana jõgi
Kasari jõgi
Illaste raba NõlvassooNurtu
jõgi
DC10
DC6
Mõksi soo
Män
niku
jõgi
Halli
ste jõ
gi
Maima raba
Reiu jõgi
Lähkma jõgi
Rääma raba
Kaismajärv
Rann
amet
sa jõ
gi
Kõnnu jõgi
Elbu raba
Ura jõgi
Raudna jõgi
Vana
mõi
sa jõ
gi
Massu soo
Kasari jõgi
Nätsi raba
Lõo raba
Küti jõgi
Mustjõgi
Vaskjõgi
Vänd
ra jõ
gi
Kuresoo
Lindi soo
Tõhela raba
Pärn
u jõ
gi
Lemmjõgi
Vigala jõgi
Tõlla
jõgi
Ellamaaraba
Audru jõgi
Tuudi raba
Ikla jõgi
Tuudi jõgi
Tõrga raba
Laisma raba
Maarjapeakseraba
Tolkuse raba
Nigula raba
Tõramaa jõgi
Pužu
pe jõ
gi
Sauga jõgi
Soometsasoo
Kaarnajõgi Kikepera raba
Neitsi raba
Eassalu raba
Rannametsa jõgi
Kurina jõgi
Tuudi jõgi
Taarikõnnuraba
Kesu raba
Soontaganasoo
Arumetsa jõgi
Halliste jõgi
Nehatu soo
Nedremaraba
Alva
jõgi
Nurtu jõgi
Tõrvassaare soo
Suuremetsaraba
Valgeraba
Nave
sti jõ
gi
Tuhu soo
Sauga jõgi
Enge jõgi
Kõima raba
Nurme raba
Suursoo
Lihula raba
Lemmejõgi
Saug
a jõg
i
Ördi raba
Nunnajõgi
Mas
su jõ
gi
Jõe jõgi
Võlla raba
Avaste soo
Priivitsa jõgi
Palatu jõgi
Paadrema jõgi
Kaisma raba
Kurina jõgi
Ermistujärv
Lavassaarejärv
Halliste jõgi
Tõlla
jõgi
Urita raba
Penijõgi
Rongu soo
Allika jõgi
Vaskj
õgi
Kabli jõgi
Suitsna raba
Kõrsa raba
Rogenese raba
Riisaraba
Mõn
uver
e jõ
gi
Kolga jõgi
Saki
jõgi
Saarjõgi
Pale jõgi
Saesaare raba
Enge jõgi
Raudna jõgi
Ura
jõgi
Reiu
jõgi
Pärn
u jõg
i
Ura jõgi
Künnima jõgi
Tõhelajärv
Pärnu kaubajaam
Pärnu
Riia
117k
m
Valga 72km
Vilja
ndi 1
9km
Suure-Jaani10km
Türi 10k
mRapl
a 29
km
Tallinn 81km
Risti 24km
Ð 1
Ð1
Ð1Ð14
Ð14
Ð1
Ð1
Ð14
Ð363
Ð363
Ð363
Ð363
Ð363
Ð367
Ð367
Ð367
Ð367
Ð5
Ð5
Ð2
Ð2Ð371
Ð2
Ð371
Ð371
Ð371
Ð373
Ð373
Ð373Ð370
Ð370
Ð370
Ð370
Ð370
Ð370
Ð368
Ð368
Ð368
Ð369
Ð369
Ð369
Ð361
Ð362
Pööravere
Õepa
Oese
Paikuse
Matsi
Tamba
Tamme
Kenni
Marana
Kibaru
Kuhu
Inda
Iska
Elbi
Maru
Käru
Võeva
Riisa
Kablima
Kaelase
Pallika
Pallika
Tuuliku
Pitsalu
Raamatu
Ännikse
Kiraste
Puise
Kiska
Maade
Urita
Eerma
Tilla
Nõlva
Piisu
Selja
Nätsi
Nõmme
Mukri
Laane
Reinu
Koeri
Pihke
Kilgi
Kilgi
Lüüste
Võiera
Võitra
Veltsa
Lehu
Parasmaa
Mäliküla
Korju
Järve
Alu
Iia
Kõpu
Sikana
Äila
Uuemaa
Tuhu
Rädi
Saare
Eense
Kirna
Rae
Õhu
Tipu
Kidise
Sandra
Kangru
Kabeli
Nepste
Allika
Kadaka
Kurese
Kurgja
Peerni
Mustla
Kibura
Maikse
Hõbeda
Raespa
Palase
Palatu
Leetva
Rauksi
Kõrbja
Karuba
Kohtru
Haapsi
Valgeranna
Naissoo
Nedrema
Tagassaare
Saarepõllu
Pivarootsi
Kuninga
Joonuse
Venekuusiku
Aesoo
Samliku
Kiisamaa
Tühjasma
Eametsa
Eassalu
Ellamaa
Rammuka
Saastna
Rahkama
Rahnoja
Mäeküla
Saulepi
Mäliste
Pajumaa
Muriste
Linnuse
Hõbesalu
Pereküla
Kanaküla
Tiilima
Sõõrike
Soosalu Ünnaste
Naartse
Karjasoo
Sepaküla
Ojaäärse
Kullimaa
Helenurme
Sääre
Metsapoole
Ristiküla
Põldeotsa
Ranniku
Aravere
Altküla
Veskisoo
Vakalepa Valistre
Velise-Nõlva
Piha
Täpsi
Loomse
Sookalda
Kullimaa
Paimvere
Päraküla
Tootsi
Vändra
Kõpu
Rannaküla
Rukkiküla
Mereäärse
Metsaküla
Võrungi
Kanamardi
Lehtmetsa
Sauga
Järvakandi
Pärnu-Jaagupi
LavassaareAre
Audru
Tori
Eidapere
Tõstamaa
Häädemeeste
Papsaare
Virtsu
Tammiste
Silla
Selja
Reiu
Pärnjõe
Lindi
Kamara
Taali
Suigu
Jõõpre
Eametsa
Kilksama
Treimani
Lemmetsa
Surju
Kabli
Tali
Vihtra
Jõesuu
Koonga
Libatse
Tõusi
Ikla
Vaki
Urge
Oara
Põhara
Arumetsa
Kihlepa
Malda
Supsi
Leipste
Niidu
Kaansoo
Seliste
Kõima
Vahe-nurme
Piistaoja
Kadjaste
Varbla
Massiaru
Vatla
Lodja
Kalita
Kaisma
Kergu
Lõpe
Pulli
Liu
Veskimäe
Männikuste
Halinga
Mõisaküla
Veelikse
Nurme
Rootsiküla
Krundi-küla
Ahaste
Suurejõe
VõiduLemsi
Ridalepa
Veelikse
Linaküla
Rame
Muraka
Anelema
Aluste
Oese
Liiva
Kurena
Lasari
Metsaküla
Nurmsi
Värati
Muti
Tarva
Kalli
Kildemaa
Raheste
Kiideva
Aruvälja
Arase
Vaiste
Randivälja
Massu
Kuiaru
Peantse
Lanksaare
Kalmaru
Papisilla
Lõuka
Paadrema
Karjaküla
Mõtsu
Lao
Kõrsa
Sarja
Soomra
VainuUrumarja
Laatre
Võlla
Jaagupi
Piirumi
Paatsalu
Majaka
Rabavere
Ertsma
Rätsepa
Kose
Kavaru
Sigaste
Pikavere
Parisselja
Kulli
Kärsu
Velisemõisa
Säästla
Pärivere
Kobra
Tõlli
Tõlla
UraTabria
Võlli
Kabriste
Tohera
Kamali
Tuuraste
Aasa
Orajõe
Kõmsi
Voose
Vaguja
Kelu
Sookatse
Väljaküla
Kikepera
RätsepaVee
KirikumõisaViluvere
Marksa
Põlendmaa
Mädara
Tõrdu
Kodesmaa
Seruküla
Räägu
Kootsi
Laiksaare
Allikõnnu
Soeva
Kalda
Kõnnu
Elbu
Helmküla
Urissaare
Manija
Reinumurru
Saulepa
LepplaaneSaari
Mihkli
Irta
Penu
Kastna
Rütavere
Ermistu
Enge
Jänistvere
Tõhela
Viisireiu
Sohlu
Reonda
Jädivere
Mustaru
Pulgoja
Uia
Jäärja
Metsavere
Eavere
Võidula
Nurtu-Nõlva
Kärbu
Kiisa
Langerma
Levi
Marina
Mannare
Rõusa
Roodi
Luuri
Pootsi
Kõima
Salu
Nehatu
Oriküla
Nurme
Oore
Maima
Murru
Valuste
Järise
Rootsi
Rõude
Karinõmme
Rannu
PÄRNU
Hanila
Räägu
Esivere
Vängla
Kojastu
Vana-Vigala
Mereküla
Võigaste
Paljasmaa
Petaaluse
Kinksi
Seli
Kirikuküla
Tahkuranna
Laiküla
Salevere
Kurevere
Metsküla
VastabaKokuta
Matsalu
Keskküla
Lepaküla
Kunila
Sääla
SINDI
PenijõePagasi
Kõveri
Saarde
Uulu
Tarva
Kuke
Mäense
Kastja
Jaamaküla
Meelva
Liustemäe Kasari
Vigala-Vanamõisa
Rootsi-Aruküla
Kause
Ojapere
Laadi
Soometsa
Emmu
Poanse
Ullaste Hälvati
Ridase
Peanse
Kivi-Vigala
Naravere
Vagivere
Alaküla
Allikukivi
Vaskrääma
Kloostri
Uluste
Tammuru
Lähkma
Rumba
Võhma
Leina
Võiste
Allikotsa
Rannametsa
Aruküla
Karuse
Tõnumaa
Oidrema
Kesu
KILINGI-NÕMME
Tõitse
MÕISAKÜLA
Konnapere
Sooküla
Rooglaiu
Umbsoo
Päärdu
Rääski
Tuudi
Kaseküla
Massu
Seira
Soovälja
Rabaküla
Nurme
Manni
Parivere
LIHULAVanamõisa
Salavere
Kirbla
Tihemetsa
Mõisaküla
Selja
Leibre
Araste
Metsaääre
Lõo
Saunametsa
Avaste
Ilvese
Läti
Jõeääre
Kõera
Soo-otsa
Mõisimaa
Kausi
Seljametsa
Laulepa
Keemu
Lautna
Oissaare
AINAŽIMAZSALACA
14
13
12
3
5
4
6 78
9
10
11 12
15
16
1718
19
22
21
20
23
2425
26
27
28
29
30
123-5
67
8
10
9
11
121314
15
16
17
1819
20
2122
23
24
2527
28
29
30 32
33
38 39
40
41
37
36
34
26
31
3542
43
4445
464748
49
50
51
52
53
54
55
56
5859
57
60
61
6263
64 65
66
67
6869
7071
72
73
74
75
76-79
80
81
82 83,87
8985 86
8490
91
92
93
94
95,9697
98
99100
101
102
103
104
105
106
107
108109
112111
110
113114115
116
118
117,119,120
121122
123
124
125126 127
128129
130
131
132133134
135136
137
138
88
Sorgu
Kihnu väin
Viire kurk
Selglaid
Viirelaid
Kesselaid
Kõrksaar
Uulutilaid
Kihnu
Kakrasiär
Suurrahu
Puhtulaid
Matsalu laht
ManõjaSaarde
Pärnu linn
Tori
LäänerannaPõhja-Pärnumaa
Häädemeeste
Kihnu
Matsalu rahvuspark
Soomaa rahvuspark
Kikepera looduskaitseala
Lavassaare looduskaitseala
Nätsi-Võlla looduskaitseala
Nigula lka
Lihula maastikukaitseala
Avaste looduskaitseala
Tuhu maastikukaitseala
Avaste looduskaitseala
Kihnu laidudelooduskaitseala
Sookuninga lka
Luitemaalooduskaitseala
Luitemaa lka
Luitemaa lka
Nedremalka
Mukri mka
Puhtu-Laelatulooduskaitseala
Tõrasoolka
Saarjõe mka
Paadrema lka
Nehatu lka
Lindi lka
Audru poldrilooduskaitseala
Kabli lka
Nätsi-Võlla lka
Tolkuselka
Taarikõnnu lka
Varbla laidudelooduskaitseala
Soo-otsalka
Laulastelka
Kahvena lka
Tõstamaa mka
Kuresemka
Kergulka
Siiraku lka
Avaste lka
Karinõmme lka
Uramka
Pärnu mka
Ännikse lka
Puhtu-Laelatulooduskaitseala
Kolga lka
Sorgu lka
Vaskjõelka
Jäärumetsalka
Kuiarulka
Luitemaa lka
Vahenurmelooduskaitseala
Manija mka
Laiksaare lka
Lindi lka
Kalitalka
Kesselaiu mka
Uulu-Võistemka
Metsaäärelooduskaitseala
Tõstamaamaastikukaitseala
Kastna mka
Sangalka
Kivikupitsa mka
Lähkmalka
Mihkli lka
Pärnu rannaniidulooduskaitseala
Uulu-Võiste mka
Metsapoolebotaanilis-
zooloogilinekaitseala
Kosemäe mka
Järveotsa mka
Lüütre orukaitseala
Vardja aluskivimi paljand;Vardja kosk
Vaiste lka
Madissaare lka Lauarulka
Naissoo lka
Allikukivimka
Looduslik vaatamisväärsus /LuonnonnähtävyysKirik / Kirkko
Mälestusmärk / Muistomerkki
ü Kalmistu / Hautausmaa
Loss, mõis / Linna, kartano
Tuletorn / Majakka
Vaatetorn / Näkötorni
Ilus vaade / Näköalapaikka
Kaitsealune puu / Suojattu puu
Kivi / kivi
® Turismiinfokeskus / Matkailuneuvonta
® Turismiinfopunkt / Matkailuneuvontapiste
® Romantilise rannatee infokiosk /Romanttisen Rantatien infokioskiRomantilise rannatee puhkekoht /Romanttisen Rantatien lepopaikkaSadam / SatamaVäikesadam / Kalasatama
Bensiinijaam / Bensiiniasema
Hotell / HotelliMuu majutus / Muu majoitus
Restoran / Ravintola
Muu toitlustus / Ruokailupaikka
Karavan / Karavan
Muuseum / MuseoHuvitav koht / Kiinnostava paikka
Käsitöö / KäsityöKaitseala keskus /Suojelualueen keskusMetsamaja / MetsämökkiMatkarada / Vaellusreitti
Lõkkekoht telkimisega / Nuotiopaikka ja leirintäalueLõkkekoht / NuotiopaikkaTelkimine / Leirintäalue
Rand / Uimaranta
0 5 10 15km
P Ä R N U L A H T
EuroVelo marsruut: Ikla - 15 km - Kabli - 10 km - Häädemeeste - 33 km - Pärnu- 6 km - Audru - 31,6 km - Tõstamaa –23 km - Varbla - 28 km - Virtsu sadam - 17 km -Kuivastu sadam - 24 km - Orissaare - 41 km - Kõljala - 24 km - Kuressaare (7 km)- 14 km - Tehumardi - 33 km - Sääre - 62 km - Kihelkonna - 47 km - Võhma - 32km - Leisi - 4 km - Triigi sadam - 17 km - Sõru sadam - 5 km - Emmaste - 51 km -Kõ rgessaare - 17 km - Kärdla - 28 km - Heltermaa sadam - 23 km - Rohuküla sadam -9 km - Haapsalu - 13 km - Linnamäe - 19 km - Riguldi - 15 km - Nõva - 32 km - Padise- 20 km - Paldiski - 24 km - Keila-Joa - 34 km - Tallinna sadam
1
Pärnu - 14 km - Sindi - 14 km - Tori - 28 km - Vändra - 34 km - Türi - 17 km - Paide -19 km - Roosna-Alliku - 29 km - Jäneda - 7 km - Aegviidu - 37 km - Koogi - 6 km -Kostivere - 22 km - Pirita - 6 km - Tallinna sadam
2
Pärnu - 14 km - Sindi - 14 km - Tori - 6 km - Jõesuu - 13 km - Tõramaa - 34 km - Tohvri- 12 km - Vastsemõisa - 12 km - Viljandi - 15 km - Sultsi - 19 km - Karksi-Nuia - 30 km- Tõrva - 18 km - Kuigatsi teerist - 16 km - Sangaste - 13 km - Sihva - 8 km - Otepää -20 km - Kanepi - 11 km - Puskaru - 10 km - Põlva - 18 km - Vinso - 17,7 km - Karisilla- 4,3 km - Värska
5
361
14
11 Virtsu - 25 km - Lihula - 15 km - Laiküla teerist - 28 km - Ridala - 8 km - Haapsalu
Pärnu - 13 km - Reiu - 10 km - Surju - 21 km - Kilingi-Nõmme - 4 km - Tihemetsa - 20km - Abja-Paluoja - 13 km - Karksi-Nuia - 30 km - Tõrva - 15 km - Hummuli - 12 km -Valga piiripunkt/rajanylittuspaikka
Kihnu saare Tuletorni ring: sadam/satama - Koksi tamm - majakas/majakka -muuseum/museo - Sigatsuaru - sadam/satama (15,2 km)
362
363
368
367
369
371
370
373
Kihnu saare Linakülaring: sadam/satama - Koksi tamm - muuseum/museo - Linaküla - Arumägi/Kurase - sadam/satama (8 km)
Majaka - Massiaru - Tali - Tihemetsa - Kanaküla - Jaamaküla - Pärnu-Uulumnt - Soometsa - Häädemeeste - Majaka (145 km)
Läti-Eesti ühendustee: Mazsalaca - Kilingi-Nõmme (37 km)
Kabli - Pärnu-Ikla mnt - Massiaru - Tali - Kilingi-Nõmme - Ristiküla - Laiksaare- Häädemeeste - Kabli (90 km)
Pärnu (Uus-Sauga - Lennuvälja tee - vana raudteesild) - Lemmetsa -Lavassaare - Audru - Valgeranna - Pärnu (48 km)
Pärnu (Haapsalu mnt - Kaubasadama tee - Elu tee II - Valgeranna tee) -Valgeranna - Liu - Tõstamaa mnt - Kõpu - Kõima - Audru - Pärnu (46 km)
Tõstamaa - Tõhela - Oidrema - Mihkli - Kõima - Pärnu-Jaagupi - Pööravere -Kergu - Pärnjõe - Vändra (107 km)
Alternatiiv/muu mahdollisuus: Matsirand - Tõusi (23 km)
Vändra - Rakvere mnt - Kurgja - Suurejõe - Kaansoo - Jõesuu - Vihtra -Suurejõe - Vändra (81 km)
Kaisma - Kergu - Tootsi - Tootsi raudteejaam - Rakvere mnt - Muraka - Tori(35 km)
RATTAMARSRUUDID PÄRNUMAAL / PYÖRÄILYREITIT PÄRNUMAALLA
1 Auto24ring 2 Villa Andropoff 3 White Beach Golf4 Valgeranna Seikluspark5 Valgeranna liivarand, promenaad
ja vaatlustorn6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja
Audru muuseum 7 Audru Püha Risti luteri kirik (1680)
ja arboreetum8 Neitsiraba Külastuskeskus9 Uruste Issanda Taevaminemise
apostliku-õigeusu kirik (1873)10 Küti-Uuetoa linnufarm11 Vene taluõu – Sanga-Tõnise talu12 Lindi looduskaitseala ja vaatetorn13 Pootsi-Kõpu Kolmainsuse
apostliku-õigeusu kirik (1873) 14 Jõuluvana Korstna talu15 Pootsi mõis (1560)16 Seliste Püha Vassili apostliku-
õigeusu kirik (1864)17 Tõstamaa Maarja luteri kirik (1768)18 Tõstamaa mõis (1877) ja
muuseum19 Tõstamaa Käsitöökeskuse pood
(avatud mai-september)20 Ermistu järv ja vaatetorn 21 Tõhela järv ja vaatetorn22 Tõhela Ristija Johannese
apostliku-õigeusu kirik (1895) 23 Kastna Püha Arseniuse
apostliku-õigeusu kirik (1904)24 Kastna poolsaar ja linnuvaatlus-
torn25 Sõmeri hoiuala ja Saulepi linnu-
torn26 Sõmeri-Raespa rannik 27 Matsi rand ja telkimisala28 Uue-Varbla mõis (1426/1802) ja
Varbla muuseum 29 Varbla Püha Urbanuse luteri kirik
ja mõisapark (1861)30 Illuste mõisa peahoone ja park
(1912)31 Vatla mõis32 Paadrema Püha Kolmainu
apostliku-õigeusu kirik (1889)33 Oidremaa mõis (1658)34 Nedrema puisniit35 Liblikamaja36 Koonga mõis (1449)37 Panga talu roosiaed38 Mihkli Miikaeli luteri kirik (13. saj)39 Mihkli tammik (91 ha)40 Kurese muinasküla 41 Soontagana maalinn (7.-8. saj),
vaatetorn, RMK metsaonn ja telkimisala
42 Nehatu looduskaitseala43 Puhtu poolsaar
44 Kirsi Vanasõidukite muuseum45 Laelatu puisniit46 Hanila muuseum47 Hanila Pauluse kirik (13. saj)48 Kõmsi tarandkalmed49 Karuse Püha Margareeta kirik
(13. saj)50 Ranna Rantšo51 Näärikivid 52 Keemu puhkekoht ja vaatetorn53 Lihula linnus ja Lihula mõis54 Lihula Eliisabeti kirik (1876)55 Penijõe mõis, vaatetorn 56 Kloostri vaatetorn 57 Kasari jõe luht58 Kirbla Püha Nikolause kirik (1531)59 Kirbla astang ja Professor Eerik
Kumari mälestuskivi 60 Kasari jõe vana sild (1904)61 Tamme talu ürdiaed62 Jõõpre Püha Suurkannataja
Georgiuse apostliku-õigeusu kirik (1879)
63 Teispere Talu64 Eesti Muuseumraudtee
Lavassaares65 Suigu Evangeeliumi Kristlaste
palvela (1942)66 Eesti Turbamuuseum67 Alpakafarm68 Lepiku-Mardi Talu Kollektsioon-
aed69 Automuuseum70 Pärnu-Jaagupi Jakobi luteri
kirik (1534)71 Uduvere Apostel Jakobuse
apostliku-õigeusu kirik (1866) 72 Pööravere mõisa park ja viina-
vabriku varemed (19. saj)73 Kaelase mõis ja park (19. saj) 74 Jaanihanso Siidrivabrik75 Seljametsa muuseum ja külamaja76 Sindi pais ja hüdroelektrijaam77 Sindi raudteejaama hoonete
kompleks 78 Sindi Jumalaema Uinumise
apostliku-õigeusu kirik (1899)79 Sindi muuseum80 Pulli kiviaja asulakoht 81 Taali mõis (17. saj)82 Randivälja Kristuse Sündimise
apostliku-õigeusu kirik (1868)83 Tori mõisaansambel (1862)84 Tori Hobusekasvandus85 Tori Püha Jüri luteri kirik, Eesti
Sõjameeste Mälestuskirik (1854)86 Tori põrgu (keskdevoni liivakivi-
paljand kolme koopaga) 87 Tori Muuseum 88 Tori Rahvamaja - infopunkt89 Jõesuu rippsild90 Tori-Jõesuu Siidri- ja Veinitalu
91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus ja matkarajad
92 Tipu Looduskool93 Kõpu Külastuskeskus94 Piesta Kuusikaru talu95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku-
õigeusu kirik (1868)97 Poetess Lydia Koidula (1843-1886)
sünnipaik98 Võidula mõis (1872)99 Kurgja, Carl Robert Jakobsoni
Talumuuseum100 Särghaua õppekeskus101 Nurmenuku Puhkekeskus102 Pärnu Bay Golf Links103 Reiu rand104 Lottemaa teemapark 105 Uulu luteri kirik ja mõisapark (1880) 106 Naarismaa talumuuseum 107 Jõulumäe Tervisespordikeskus108 Eesti Vabariigi esimese presidendi
Konstantin Pätsi sünnikoht 109 Tahkuranna Jumalaema Uinumise
apostliku-õigeusu kirik (1872) 110 Saviaugu talumuuseum111 Külastuskeskus Tahku Tare
(käsitöötoad, käsitöö müük)112 Tahkuranna luteri kirik (1891) 113 Häädemeeste Miikaeli luteri kirik
(1872) 114 Häädemeeste muuseum 115 Häädemeeste Issandamuutmise
apostliku-õigeusu kirik (1872) 116 RMK Kabli looduskeskus117 Kabli linnujaam ja vaatlustorn118 Kabli küla119 Kabli rand120 Kabli jaala Kaja121 Treimani luteri kirik (1867) 122 Treimani Peeter-Pauli apostliku-
õigeusu kirik (1940) 123 Ainaži tuletõrjemuuseum ja mere-
kooli muuseum (Läti territooriumil)124 Laiksaare Ristija Johannese
apostliku-õigeusu kirik (1924) 125 Saarde Katariina luteri kirik (1686) 126 Vabadussõja monument Kilingi-
Nõmmes127 Allikukivi koopad 128 Allikukivi veinimõis129 Voltveti mõisahoone ja park (1563) 130 Kärsu mõis (1580) 131 Kihnu saar 132 Kihnu kalmistu133 Kihnu Püha Nikolai apostliku-
õigeusu kirik (1786) 134 Kihnu muuseum 135 Kihnu tuletorn (1864) 136 Metsamaa talu137 Lohu käsitööpood138 Manija saar
1 Auto24ring ympyrärata2 Villa Andropoff 3 White Beach Golf4 Valgerannan Seikkailupuisto5 Valgerannan hiekkaranta,
promenadi ja katselutorni6 Audrun kartanokompleksi
(1700-luvulta) ja Audrun museo 7 Audrun Pyhän Ristin luterilainen
kirkko (1680) ja arboreetum8 Neitsiraban Vierailukeskus9 Urusten Kristuksen taivaaseen-
astumisen ortodoksinen kirkko (1873)
10 Küti-Uuetoan lintutila11 Vene Taluõu (Venäläinen tila) –
Sanga-Tõnisen tila12 Lindin luonnonsuojelualue ja
katselutorni13 Pootsi-Kõpun Kolminasuuden
apostolinen ortodoksinen kirkko (1873)
14 Joulupukin Korstnan tila15 Pootsin kartano (1560)16 Selisten Pyhän Vassilin apostoli-
nen ortodoksinen kirkko (1864)17 Tõstamaan Maarjan luterilainen
kirkko (1768)18 Tõstamaan kartano (1877) ja
museo19 Tõstamaan käsityökeskuksen
myymälä (avoinna toukokuusta syyskuuhun)
20 Ermistun järvi ja katselutorni 21 Tõhelan järvi ja katselutorni22 Tõhelan Kastaja Johanneksen
apostolinen ortodoksinen kirkko (1895)
23 Kastnan Pyhän Arsenioksen ortodoksinen kirkko (1904)
24 Kastnan niemi ja lintutorni25 Sõmerin Natura 2000 -suojelu-
alue ja Saulepin lintutorni26 Sõmeri-Raespan rannikko27 Matsin ranta ja telttailualue28 Uue-Varblan kartano (1426/1802)
ja Varblan museo 29 Varblan Pyhän Urbanuksen lu-
terilainen kirkko ja kartanopuis-to (1861)
30 Illusten kartanon päärakennus ja puisto (1912)
31 Vatlan kartano32 Paadreman Pyhän Kolminaisuu-
den ortodoksinen kirkko (1889)33 Oidremaan kartano (1658)34 Nedreman lehdesniitty35 Perhostalo36 Koongan kartano (1449)37 Panga maatilan ruusutarha38 Mihklin Mikaelin luterilainen kirk-
ko (1200-luvulta)39 Mihklin tammimetsä (91 ha)40 Kuresen muinaiskylä41 Soontaganan maalinna (600-
700-luku), näkötorni, retkimökki ja telttailualue
42 Nehatun luonnonsuojelualue43 Puhtun niemi44 Kirsin vanhojen ajoneuvojen mu-
seo45 Laelatun lehdesniitty
46 Hanilan museo47 Hanilan Paavalin kirkko
(1200-luvulta)48 Kõmsin hautarauniot49 Karusen Pyhän Margareetan
kirkko (1200-luvulta)50 Ranna Rantšo (hevos- ja
kotieläintila)51 Näärikivid (siirtokivet)52 Keemun taukopaikka ja näkötorni53 Lihulan linnanrauniot ja Lihulan
kartano54 Lihulan Eliisabetin kirkko (1876)55 Penijõen kartano, näkötorni56 Kloostrin näkötorni57 Kasarin luhta58 Kirblan Pyhän Nikolauksen
kirkko (1531)59 Kirblan penger ja professori Eerik
Kumarin muistomerkki60 Kasarijoen vanha silta (1904)61 Tamme-maatilan yrttitarha62 Jõõpren Pyhän suurmarttyyri
Georgios Voittajan ortodoksinen kirkko (1879)
63 Teispere maatila64 Viron Museorautatie
Lavassaaressa65 Suigun Evankelisten Kristittyjen
rukoustalo (1942)66 Viron Turvemuseo67 Alpakkafarmi68 Lepiku-Mardin tilan kokoelma-
puutarha69 Automuseo70 Pärnu-Jaagupin Jakobin
luterilainen kirkko (1534)71 Uduveren Apostoli Jakob Sebe-
deuksen apostlinen ortodoksinen kirkko (1866)
72 Pööraveren kartanon puisto ja vii-navabriku rauniot (1800-luvulta)
73 Kaelasen kartano ja puisto (1800-luvulta)
74 Jaanihanso siideritehdas75 Seljametsan museo ja kylätalo76 Sindin pato ja vesivoimala77 Sindin rautatieaseman rakennus-
kokonaisuus78 Sindin Jumalanäidin Uinumisen
apostlinen ortodoksinen kirkko (1899)
79 Sindin museo80 Pullin kivikautinen asuinpaikka 81 Taalin kartano (1600-luvulta)82 Randiväljan Kristuksen syntymän
ortodoksinen kirkko (1868)83 Torin kartanokompleksi (1862)84 Torin Hevoskasvatus85 Torin Pyhän Jyrin luterilainen
kirkko, Viron Sotilaiden Muisto-kirkko (1854)
86 Torin helvetti (devonikaudelta peräisin hiekkäkiviseinämä kolmen luolan kanssa)
87 Torin museo88 Tori Rahvamaja - infopiste89 Jõesuun riippusilta90 Tori-Jõesuu siideri- ja viinitila91 Soomaan kansallispuisto, luonto-
keskus ja luontopolut92 Tipu luontokoulu
93 Kõpun Vierailukeskus94 Piesta Kuusikarun tila95 Vändran Martinin luterilainen
kirkko (1787) 96 Vändran Peeter-Paulin apostlinen
ortodoksinen kirkko (1868)97 Runoilija Lydia Koidulan
(1843-1886) syntymäkoti98 Võidulan kartano (1872)99 Kurgja, Carl Robert Jakobsonin
maatilamuseo100 Särghaua opintokeskus101 Nurmenuku-lomakeskus102 Pärnu Bay Golf Links103 Reiun ranta104 Lottemaa-Teemapuisto105 Uulun luterilainen kirkko ja
kartanopuisto (1880) 106 Naarismaan tilamuseo107 Jõulumäen Liikuntakeskus108 Viron Tasavallan ensimmäisen
presidentin Konstantin Pätsin syntymäkoti
109 Tahkurannan Jumalanäidin Uinumisen apostlinen ortodoksi-nen kirkko (1872)
110 Saviaugun maatilamuseo111 Vierailukeskus Tahku Tare
(käsityöpajat, käsityön myynti)112 Tahkurannan luterilainen kirkko
(1891) 113 Häädemeesten Mikaelin
luterilainen kirkko (1872) 114 Häädemeesten museo 115 Häädemeesten Herran Muutta-
misen apostolinen ortodoksinen kirkko (1872)
116 RMK Kablin luontokeskus117 Kablin lintuasema ja katselutorni,
Kablin luontopolku (1,8 km) 118 Kablin kylä119 Kablin ranta120 Kablin jooli Kaja121 Treimanin luterilainen kirkko
(1867) 122 Treimanin Peeter-Paulin aposto-
linen ortodoksinen kirkko (1940) 123 Ainažin palomuseo ja merikoulu-
museo (Latvian alueella)124 Laiksaaren Kastaja Johanneksen
apostolinen ortodoksinen kirkko (1924)
125 Saarden Katariinan luterilainen kirkko (1686)
126 Vapaussodan muistomerkki Kilingi-Nõmmessa
127 Allikukivin luolat128 Allikukivin viinikartano129 Voltvetin kartanorakennus ja
puisto (1563) 130 Kärsun kartano (1580) 131 Kihnun saari 132 Kihnun hautausmaa133 Kihnun Pyhän Nikolain apostli-
nen ortodoksinen kirkko (1862) 134 Kihnun museo 135 Kihnun majakka (1864) 136 Metsamaan tila137 Lohu Annelin käsityökauppa138 Manijan saari
VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS
NÄHTÄVYYDET PÄRNUN MAAKUNNASSA
Kihnun kuuluisiin miehiin ja udella Kihnun jokapäiväistä elämää kuvaavia esineitä (työkaluja, vaatteita, käsitöi-tä, huonekaluja). Pitkänän niemellä sijaitseva Kihnun majakka (1864) asennettiin Englannissa valmistetuista osista ja sen korkeus meren- ja maanpinnasta on vas-taavasti 31 m ja 29 m. Kihnulaisilla on oma hauska ni-mitys majakalle - “puaek”. www.kihnu.ee
138 MANIJA SAARPärnumaa suuruselt teine saar Manija on 187-hekta-riline kivine saareke, mis kuulub alates 2003. aastast UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Saar on vaid 4,5 km pikk ja kuni 0,5 km lai ning jaguneb suure tormi ja veetõusuga kolmeks osaks. Saarel on haruldaste taimede kasvualad ning soojadel maikuu- ja juuniöödel võib kuulda kõlavat kõrede ehk juttselg-kärnkonnade kontserti. Saarele saab Munalaiu sadamast paadi või lii-nilaevaga. Saarel võimalus teha jalgsi või autoga saa-rereis ja tutvuda kaitseala loodusväärtustega, Manija saarekeskusega ja kohalikus käsitöötoas vaadata ja osta käsitööd. Kohalikku toitu pakutakse Riida turismitalus. 138 MANIJAN SAARIPärnumaan toiseksi suurin saari Manija on 187 heh-taarin kokoinen kivinen pikkusaari, joka on kuulunut vuodesta 2003 Unescon maailmanperintökohteisiin. Saari on vain 4,5 km pitkä ja enintään 0,5 km leveä. Ison myrskyn aikaan, kun vedenpinta nousee, se jakautuu kolmeen osaan. Saarella kasvaa harvinaisia kasveja, tou-ko- ja kesäkuun lämpiminä öinä saarella voi kuunnella haisukonnien äänekästä konserttia. Saarelle pääsee Munalaid-nimisestä satamasta veneellä tai reittilai-valla. Saaren voi kiertää jalan tai autolla tutustuen suo-jelualueen arvokkaaseen luontoon ja Manijan saaren keskukseen. Käsityötuvassa voi katsella ja ostaa mu-kaan käsitöitä. Paikallista ruokaa tarjoillaan Riida-ni-misellä matkailutilalla.
8 RANNAMETSA-TOLKUSE LOODUSE ÕPPERADA JA VAATETORN (2,2 km) Õpperada saab alguse Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 162 km asuva parkla infotahvli juurest. Rada lookleb läbi Tolkuse raba ja viib välja Tornimäele, kus asub 18 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb suurepärane vaa-de. Tolkuse raba on täiesti ainulaadne, kuna on tek-kinud kunagise merelahe soostumise tagajärjel. Ra-jale jääb lisaks mitmeid huvipunkte ja puhkekohti. www.loodusegakoos.ee
8 RANNAMETSA-TOLKUSEN LUONTOPOLKU JA KATSELUTORNI (2,2 km)Luontopolku lähtee Tallinna-Pärnu-Iklan maantien 162. kilometrillä sijaitsevan pysäköintialueen opastaulun luota. Polku kulkeutuu Tolkusen korkeasuon kautta ja johtaa Tornimäelle, jossa sijaitsee 18 m korkea katselu- torni. Tolkusen korkeasuo on täysin ainutlaatuinen, kos-ka se on syntynyt entisen merenlahden soistumisen. Polun varrella on monia huvipisteitä sekä lepopaikkoja. www.loodusegakoos.ee
104 LOTTEMAAN TEEMAPUISTOLottemaa on suurin koko perheen teemapuisto Baltian maissa. Pärnumaalla kauniissa rantametsässä sijaitse-va Keksijäkylä on tuttu Keksijäkylän Lottasta kertovista elokuvista, musiikkinäytelmistä ja etenkin kirjoista. Ta-paat tässä Lottan, Brunon, Albertin ja muut Keksijäkylän asukkaat ja halutessasi voit heidän kanssa iloisesti leik-kiä ja keksiä. Löytämis- ja keksimisiloa sekä kiinnostavia seikkailuja riittää koko päiväksi niin lapsille kuin aikui-sille. Lottemaalla vieraita odottavat yli sata huvilaitet-ta, teemarakennukset, miellyttävät ruokailuelämykset, jännittävät teatteriesitykset, matkamuistomyymälät ja viihtyisä uimaranta. www.lottemaa.ee
118 KABLIPärnumaa lõunaosas asub koht nimega Kabli. 19.saj ja 20. saj alguses oli Kabli meremeeste küla ja purjelaevade ehituskoht. Tänapäevalgi on säilinud meremeesteküla ilme koos tollest ajast säilinud häärberitega. Kablist las-ti vette 1861. aastal esimene sellekandi kaugsõidupur-jekas ning selle auks ehitati ajaloolise laevatüübi järgi jaala Kaja, mis on pandud välja uudistamiseks. Madal ja soojaveeline Kabli rand on üks suvitajate lemmikpaiku ning eriti armastatud lastega perede hulgas. Randa on ehitatud promenaad, piknikupaigad, laste mänguväljak ning suvekohvik. Kablis olles tasub külastada ka kuulsat pagaripoodi Kabli pagarit. RMK Kabli looduskeskuse teabepunktist saab informatsiooni puhkamisvõima-luste kohta ümbruskonnas ning näha loodusteemalisi väljapanekud. www.loodusegakoos.ee118 KABLIPärnumaan eteläpäässä sijaitsee Kabli-niminen paikka. 1800-luvulla ja 1900-luvun alussa Kabli oli merimiesten kylä ja purjelaivojen rakennuspaikka. Nykyäänkin on säilynyt merimiesten kylän ilme sekä tuonaikaisia kar-tanoita. Kablista laskettiin vuonna 1861 vesille seudun ensimmäinen kaukomatkoihin käytetty purjealus. Sen kunniaksi rakennettiin historiallisen laivatyypin mukaan Kaja-niminen jaala, joka on asetettu näytteille. Mata-la ja lämminvetinen Kablin ranta on kesänviettäjien lempipaikkoja, varsinkin lapsiperheiden keskuudes-sa. Rantaan on rakennettu promenadi, piknikpaikat, leikkikenttä ja kesäkahvila. Kablissa kannattaa käydä myös maineikkaassa leipomoliikkeessä (Kabli pagar). RMK:n Kablin luontokeskuksen infopisteestä saa tie-toa lomanviettomahdollisuuksista seudulla ja siellä voi tutustua luontonäyttelyihin. www.loodusegakoos.ee
131 KIHNU SAAR Üks eksootilisemaid paiku kogu Eestimaal on kind-lasti Kihnu saar, mis alates 2003. a kuulub UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Kihnus on säilinud muistsed kombed ja elustiil – aus hoitakse esiemade käsitöökunsti ja rahvariideid kan-takse igapäevaselt. Traditsiooniliste Kihnu vaatamis-väärsuste hulka kuuluvad kalmistu, kirik, muuseum ja tuletorn. Kihnu kalmistu on kihnlaste jaoks püha koht – seal käiakse vaikselt ja mitte kunagi pärast päikseloo-jangut. Kalmistu peavärava lähedale on maetud kuulus metskapten Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnn. Kihnu Püha Nikolai apostliku-õigeusu kirik (1862) on hoolitsetud pühakoda, milles on säilinud sisustust saarel varem asu-nud kirikutest. Kihnu muuseum asutati 1974. a vanas-se koolimajja. Seal saab imetleda Kihnu naivistide loo-mingut, tutvuda Kihnu kuulsate meestega ja uudistada Kihnu igapäevaelu kajastavaid eksponaate (tööriistad, rõivad, käsitöö, mööbel). Pitkänä neemel asuv Kihnu tuletorn (1864) monteeriti kokku Inglismaal valmista-tud detailidest ning selle kõrgus mere- ja maapinnast on vastavalt 31 m ja 29 m. Kihnlaste endil on tuletorni jaoks vahva nimetus - “puaek”. www.kihnu.ee131 KIHNUN SAARIEräs eksoottisimpia paikkoja Virossa on varmasti Kihnun saari, joka vuonna 2003 liitettiin Unescon ihmiskunnan aineettoman kulttuuriperinnön luetteloon. Kihnussa on säilynyt muinaisia tapoja ja elämäntapa – pidetään kunniassa esiäitien käsityötaitoja ja kansallispukuja pi-detään päivittäin. Perinteisiin nähtävyyksiin Kihnussa kuuluvat hautausmaa, kirkko, museo ja majakka. Kih-nun hautausmaa on kihnulaisille pyhä paikka – siellä liikutaan hiljaa eikä koskaan auringonlaskun jälkeen. Hautausmaan pääportin lähelle on haudattu kuuluisa metsäkapteeni Enn Uuetoa eli Kihnu Jõnn. Kihnun Py-hän Nikolain apostolilainen ortodoksinen kirkko (1862) on huollettu sakraalirakennus, jossa on säilynyt sisus-tusta saarella aikaisemmin sijainneista kirkoista. Kihnun museo perustettiin vuonna 1974 vanhaan koulutaloon. Siellä voi ihailla Kihnun naivistien tuotantoa, tutustua
Pärnu KülastuskeskusPärnun VierailukeskusUus 4, Pärnu 80010, Eesti/Viro+372 447 3000, +372 5330 [email protected]
Väljaandja: SA Pärnumaa Arenduskeskus koostöös Pärnu LinnavalitsusegaJulkaisija: Pärnun maakunnan kehittämiskeskus, Pärnun kaupunginhallitusTõlked/Käännös: Avatar Tõlkebüroo, Helle Marttila, www.visitestonia.comKaanefoto/Kannen kuva: Mati KoseKujundus/Taitto: Ecoprint ASTrükk/Painos: Aktaprint OÜ2018
4 VALGERANNA LIIVARAND, SEIKLUSPARK, PROMENAAD JA VAATETORNValgeranna on pikk liivane supelrand, mis avaneb lõu-nakaarde ja on külmade põhjatuulte eest kaitstud kauni männimetsaga. Valgeranna promenaad on 300 m pik-kune kaunis jalgtee, mis viib parklast mereni ja lookleb osaliselt Valgeranna Seikluspargi alt läbi. Seikluspargis pakuvad põnevust kõrgele puude vahele ehitatud eri-neva raskusastmega seiklusrajad. Rannal asuvast tule-dega varustatud vaatetornist avaneb kauneid vaatepil-te. www.valgerannaseikluspark.ee 4 VALGERANNAN HIEKKARANTA, SEIKKA-ILUPUISTO, PROMENADI JA NÄKÖTORNIValgeranna on pitkä, hiekkainen uimaranta, joka avau-tuu etelän suuntaan ja jota kylmiltä pohjoistuulilta su-ojaa upea männikkö Valgerannan promenadi on 300 m pituinen kaunis kävelytie, joka alkaa parkkipaikalta ja johtaa meren rantaan, osa siitä kaartelee seikkailu-puiston alta. Seikkailupuistossa jännittävyyttä tarjoavat korkealle puiden väliin rakennetut eri vaikeusasteen seikkailuradat. Rannassa kohoaa näkötorni valoineen ja jos vain viitsit kiivetä, niin sieltä avautuu todella upei-ta näkymiä. www.valgerannaseikluspark.ee
11 VENE TALUÕU – SANGA-TÕNISE TALUPõneva ajalooga Eesti talus on võimalus osa saada vene rahvuskultuurist ja selle traditsioonidest. Siin on hea võimalus uudistada vene rahvariideid, maitsta vene toite ja tutvuda vene tarbekunstiga. Siin satuksid just kui vene külla, kus Jemelja lesib ahju peal ja krõbistab barankasid, puder valmib ahjus, samovar suitseb ning punapõsksed neiud tervitavad külalisi. www.venetalu.ee11 VENÄLÄINEN TILA – SANGA-TÕNISEN TILAMielenkiintoisen historian omaavalla virolaisella maa-tilalla voi perehtyä Venäjän kansalliskulttuuriin ja sen perinteisiin. Tilalla on hyvä mahdollisuus tutustua ve-näläisiin kansallispukuihin, ruokiin ja käyttötaiteeseen. Siellä tunnet olevasi kuin venäläisessä kylässä, jossa laiska Jemelja-poika loikoo uunilla ja pureskelee rinke-leitä, puuro valmistuu uunissa, samovaari savuaa ja pu-naposkiset tytöt tervehtivät vieraita. www.venetalu.ee
14 JÕULUVANA KORSTNA TALUSiin elab Jõuluvana koos memme, päkapikkude, ho-buste, jäneste, ämblike, muttide, lindude ja paljude teiste suurte ning väikeste sõpradega. Siin saate aas-taringselt kogu perega osaleda vahvates tegevustes talu rehetoas ja kambrites, tornis ja pööningul, metsas ja põllul, aidas ja tallis - sõita ree ja poniga, meisterda-da, putitada traktorit ja maiustada Jõulumemme koh-vikus. www.maria.ee14 JOULUPUKIN KORSTNAN MAATILATäällä asuu Joulupukki muorin, tonttujen, hevosten, jänesten, hämäkäkkien, myyrien, lintujen ja monien muiden suurten ja pienten ystäviensä kanssa. Täällä voitte ympäri vuoden osallistua koko perheen voimin tilan toimintaan riihessä ja maatalon huoneissa, tornissa ja ullakolla, metsässä ja pellolla, aitassa ja tallissa – ajaa reellä, ratsastaa ponilla, tehdä käsitöitä, korjailla trak-toria ja herkutella Joulumuorin kahvilassa.www.maria.ee 18 TÕSTAMAA MÕIS (1877) JA MUUSEUMKirjalikes allikates mainitakse mõisat esmakordselt juba 1553. a. Vana peahoone ehitati aastatel 1875-1877 his-toritsistlikus stiilis põhjalikult ümber. Sellest ajast päri-nevad ka nüüdseks restaureeritud laemaalingud ning pilkupüüdva välimusega sisehooviga tall-tõllakuur. Ala-tes 1921. a tegutseb mõisas kool. Mõisas asub ka muu-seum kus on eksponeeritud siinsete inimeste eluolu kajastav väljapanek nii esemete kui fotodena. Võima-lus tellida giidituur, kus lisaks ekskursioonile Tõstamaa mõisahoones pakutakse huvilistele võimalust tutvuda Tõstamaa aleviku ja valla huviväärsustega.mois.tostamaa.ee18 TÕSTAMAAN KARTANO (1877) JA MUSEOKirjallisissa lähteissä mainitaan kartanoa ensimmäi-sen kerran jo vuonna 1553. Vanha päärakennus muu-tosrakennttiin vuosina 1875- 1877 historistiseen tyy-liin perusteellisesti. Siitä ajasta ovat peräisin myös nyt entisöidyt kattomaalaukset sekä katseenvangitsevan ulkonäön omaava hevostalli/vaunuvaja sisäpihoineen. Vuodesta 1921 alkaen kartanossa toimii koulu. Tõsta-maan kartanossa sijaitsee myös museo, missä näytteille on asetettu paikallisten asukkaiden elämää kuvastavia esineitä sekä valokuvia. Halukkaat voivat tilata opaste-tun kierroksen, jonka yhteydessä asiasta kiinnostuneilla
on mahdollisuus tutustua paitsi kartanorakennukseen, myös Tõstamaan kauppalan ja kunnan nähtävyyksiin. mois.tostamaa.ee
53 LIHULALihula linnas asuval linnusemäel asuvad 1238. a rajatud Lihula piiskopilinnuse varemed. Omaaegne linnus oli mitmete hinnangute järgi 13. sajandi alguses üks peamisi keskusi Eesti lääneosas. Unikaalsest kaitserajatisest on tänaseks säilinud vaid varemetes müürid, mis on kon-serveeritud ja varustatud infotahvlitega. Lihula piisko-pi- ja ordumõisas, mille ajalugu ulatub 13. sajandisse, asub Lihula muuseum. Lihula linnas asub ka 1876. a ehitatud Lihula Eliisabeti kirik. www.laanerannavald.ee53 LIHULALihulan kaupungissa linnavuorella sijaitsevat vuonna 1238 rakennetun Lihulan piispanlinnan rauniot. Entisai-kainen linnoitus oli useiden arvioiden mukaan 1200-lu-vun alussa yksi tärkeimpiä keskuksia Viron länsiosassa. Ainutlaatuisesta suojarakennuksesta ovat tähän päi-vään saakka säilyneet ainoastaan raunioituneet muurit, jotka on konservoitu ja tietotauluin varustettu. Lihulan piispan- ja ritarikunnan kartanossa, jonka historia ulot-tuu 1200-luvulle saakka, toimii Lihulan museo. Lihulan kaupungissa sijaitsee myös vuonna 1876 rakennettu Li-hulan Eliisabetin kirkko. www.laanerannavald.ee
61 TAMME TALU ÜRDIAEDTamme aiandustalus Pärnu lähedal saad tutvuda ravim- ja maitsetaimede näidisaiaga, kus kasvavad ka köögi-viljad ja kulinaarias kasutatavad ilutaimed. Võimalus jalutada lõhnade ja maitsete paradiisis ning nautida hõrku ürditeed koos perenaise valmistatud ürdipiru-kaga. Talu poest saab osta marjadest, köögiviljadest ja ürtidest valmistatud hoidiseid, mitmesuguseid ürdi-ja teesegusid ning muid põnevaid tooteid. www.tammetalu.eu61 TAMME-MAATILAN YRTTITARHALähellä Pärnua sijaitsevalla Tammen puutarhatilalla voit perehtyä lääke- ja maustekasvien näytepuutarhaan, jossa kasvaa myös kasviksia ja syötäviä koristekasveja. Mahdollisuus kävellä tuoksujen ja makujen paratiisis-sa ja nauttia herkullista yrttiteetä ja emännän leipomia yrttipiiraita. Tilan kaupasta voi ostaa marjoista, vihan-neksista ja yrteistä valmistettuja säilykkeitä, erilaisia yrtti- ja teesekoituksia ja muita kiinnostavia tuotteita. www.tammetalu.eu
64 EESTI MUUSEUMRAUDTEE LAVASSAARESEesti Muuseumraudtee on suurim kitsarööpmelise raudtee muuseum Baltimaades ja üks suurimaid Eu-roopas. Välisekspositsioonis saab näha unikaalseid eks-ponaate – Saksa väliraudteede vedurit, 19. sajandist pärinevaid kaubavaguneid ja ainulaadset Eesti reisi-vagunit aastast 1939. Peaaegu täilikult on muuseumis esindatud ka NSV Liidu aegne veerem. Siseeksposit-sioonis saab tutvuda erinevate raudteega seotud aja-looliste esemetega. Kogu perele põnevas muuseumis saab juunist septembri lõpuni teha laupäeviti sõidu muuseumi rongiga 2 km pikkusel lõigul auru- või dii-selrongiga. www.museumrailway.ee64 VIRON MUSEORAUTATIE LAVASSAARESSAViron Museorautatie on suurin kapearaiteinen rauta-tiemuseo Baltian maissa ja yksi suurimmista Euroopas-sa. Ulkoilmanäyttelyssä on näkyvillä uniikkeja kohteita – saksalainen kenttärataveturi, 1800-luvulta peräisin tavaravaunut ja ainutlaatuinen virolainen matkavaunu vuodesta 1939. Lähes täydellisesti museossa on esillä myös neuvostoliiton ajan kalusto. Näyttelytiloissa on erilaisia rataliikenteeseen liittyviä historiallisia esineitä Koko perheelle kiinnostavaa katsottavaa tarjoavassa museossa voi kesäkuusta syyskuun loppuun asti lau-antaisin ajaa 2 km pituisella radalla museon höyry- tai dieseljunalla. www.museumrailway.ee
67 ALPAKAFARMTere tulemast Eesti suurimasse alpakakasvatusse! Alpakad pärinevad Lõuna-Ameerikast Peruust ja neid kasvatatakse nende imepehme ja väga sooja villa pä-rast. Lisaks on nad äärmiselt armsad, uudishimulikud, kuid siiski ka pisut pelglikud. Meie talus saab näha al-pakasid, neid käest sööta ja katsuda nende villa siidist pehmust, samuti saate tutvuda ka meie teiste looma-dega. Talu poest leiate alpakatooteid ja kerget einet. www.alpakafarm.ee
67 ALPAKKAFARMITervetuloa Viron suurimmalle alpakankasvatustilalle! Alpakat ovat kotoisin Etelä-Amerikan Perusta ja niitä kasvatetaan niiden ihmeellisen pehmeän ja erittäin lämpimän villan takia. Sen lisäksi ne ovat uskomatto-man suloisia, uteliaita, mutta myös hieman arkoja. Maa-tilallamme voi nähdä alpakkoja, ruokkia niitä kädestä ja koskettaa niiden villan silkkistä pehmeyttä sekä tu-tustua myös muihin eläimiimme. Maatilakaupassa on saatavilla alpakkatuotteita ja pientä purtavaa. www.alpakafarm.ee
83 TORI KESKUS KOOS ERINEVATE VAATAMISVÄÄRSUSTEGA„Tori põrgu“ nime kannab suurim kolmest koopast, mil-le allikaveed on sajandite jooksul uuristanud Pärnu jõe vasakpoolse kaldajärsaku keskdevoni aegsesse liivaki-vipaljandisse. Eelmisel sajandil viis koobas läbi liivakivi mitusada meetrit maasügavusse ja ahenes madalaks „põrgukäiguks“. Tori Püha Jüri luteri kirikule pandi nurgakivi aastal 1852 ning kiriku uhkuseks sai 1749. a Lübeckis valatud tornikell. 1944. a lõhkasid Nõukogu-de vägede eest taganevad Saksa sõdurid Tori silla ja põletasid kiriku, kuid alates 1990. a on kirikut ulatusli-kult taastatud 2001. a pühitseti kirik Eesti Sõjameeste Mälestuskirikuks ja kogudus Püha Jüri koguduseks. Ajaloolise tähelepanuväärsusena on 1934. a asutatud Tori muuseum, mis on kõige esimene kihelkonnamuu-seum Eestis tegutsedes tänaseni ja talletades materjale nii Tori ajaloo kui ka tänapäeva kohta. Tori Rahvamajas asuvast infopunktist on võimalik saada teavet piirkonna puhkusevõimaluste kohta. Tori mõisaansambel koos-neb Eesti suurima (78,5 m²) kõrtsitoaga klassitsistlikust kõrtsihoonest (1845), mõisast, tallikompleksist ja hobu-sekasvandusest. Mõisa baroksest peahoonest (1738) on säilinud mantelkorsten ja oinas-hingedega uksed, kõr-valhoonetest on vaatamisväärsed ait (1814), viinaköök (1835) ja rehala (1844). Aastal 1930 sai mõisast hobu-sekasvatusele spetsialiseerunud riigimõis. Tori Hobu-sekasvanduses kasvatatakse ja aretatakse siiani kuul-said tori tõugu hobuseid. www.torivald.ee83 TORIN KESKUS ERI NÄHTÄVYYKSINEENTorin helvetiksi sanotaan suurinta kolmesta luolas-ta, minkä lähdevedet ovat vuosisatojen aikana uurta-neet Pärnun joen vasemmanpuoleiseen devonikauden hiekkakivestä muodostuneeseen rantatöyrään. Viime vuosisadalla luola johti hiekkakiven halki monta sataa metriä syvälle maan sisään ja kapeni matalaksi ”helve-tinkäytäväksi”. Torin Pyhän Jyrin luterilaiselle kirkolle asennettiin kulmakivi vuonna 1852 ja kirkon ylpeydeksi tuli vuonna 1749 Lyypekissä valettu tornikello. Vuonna 1944 räjäyttivät neuvostoarmeijan tieltä perääntyvät saksalaiset sotilaat Torin sillan ja polttivat kirkon, mut-ta vuodesta 1990 alkaen kirkkoa on tarmokkaasti enti-söity. Vuonna 2001 vihittiin kirkko virolaisten sotilaiden muistokirkoksi ja seurakunta Pyhän Jyrin seurakunnaksi. Historiallisena nähtävyytenä voidaan pitää vuonna 1934 perustettua Torin museoa, joka on ensimmäinen pitäjä-museo Virossa. Se on edelleen toiminnassa ja tallentaa aineistoa sekä Torin historiasta että nykypäivästä. Torin kartanokompleksi koostuu Viron isoimman (78,5 m2) kapakkatuvan omaavasta klassisesta kapakkarakennuk-sesta (1845), kartanosta, hevostalleista ja hevoskasva-tuksesta. Kartanon barokkityylisestä päärakennuksesta (1738) on säilynyt manttelisavupiippu ja pässi-saranao-vet, sivurakennuksista tutustumisenarvoisia ovat aitta (1814), viinakeittiö (1835) ja puintiriihi (1844). Vuonna 1930 kartanosta tuli hevoskasvatukseen erikoistunut valtionmoisio. Torin hevoskasvatuksessa kasvatetaan ja kehitetään tähän saakka kuuluisia Torin-rotuisia hevo-sia. www.torivald.ee
99 KURGJA, CARL ROBERT JAKOBSONI TALUMUUSEUMKurgja talumuuseum asub maadel, mis kunagi kuulu-sid Eesti ärkamisaja suurkujule Carl Robert Jakobso-nile. Jakobson soovis rajada siia eeskujuliku näidistalu – kõik talumuuseumi hooned ongi ehitatud Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu ainulaadsed. Ka kõiki talutöid tehakse siin täna nii, nagu rohkem kui saja aasta eest. www.kurgja.ee99 KURGJA, CARL ROBERT JAKOBSONIN MAATILAMUSEOKurgjan maatilamuseo sijaitsee mailla, mitkä kuuluivat joskus Viron heräämiskauden keulakuvalle Carl Robert Jakobsonille. Jakobson halusi perustaa tänne esimer-killisen mallimaatilan – kaikki maatilamuseon raken-nukset ovatkin rakennettu Jakobsonin suunnitelmien mukaan ja siksi ainutlaatuisia. Kaikkia maataloustöitä tehdään täällä nykyäänkin niin kuin yli sata vuotta sit-ten. www.kurgja.ee
104 LOTTEMAA TEEMAPARKLottemaa on kõige suurem kogupere teemapark Balti riikides. Pärnumaal kaunis rannametsas asuv Leiutajateküla on tuttav Lotte filmidest, muusikalidest ja raamatutest. Siin kohtud Lotte, Bruno, Alberti ja teiste Leiutajateküla elanikega ning saad nendega koos mängida ja leiutada. Avastamist, leiutamist ja pööraselt huvitavaid seiklusi jätkub terveks päevaks nii lastele kui täiskasvanutele. Lottemaal ootavad avastamist üle saja atraktsiooni, temaatilised majad, meeldivad toiduelamused, põnevad teatrielamused, suveniiripoed ja mõnus supelrand. www.lottemaa.ee
Facebook: Visit PärnuLöydä Pärnu
Instagram: visitparnu
YouTube: VisitParnu
Flickr: Visit Parnu
Welcome to Alpacafarm! More info:
www.alpakafarm.ee
Phone: +372 5531 531
www.lottemaa.ee
TUNDI ELAMUSI KOGU PERELE!TUNTIA ELÄMYKSIÄ KOKO PERHEELLEE!BALTIMAADE SUURIM TEEMAPARK!BALTIAN MAIDEN ISOIN TEEMAOUISTI VIROSSA!
9.06-31.08.2018
10:00-18:00
www.lottemaa.ee
TUNDI ELAMUSI KOGU PERELE!TUNDI ELAMUSI KOGU PERELE!TUNTIA ELÄMYKSIÄ KOKO PERHEELLEE!TUNTIA ELÄMYKSIÄ KOKO PERHEELLEE!
Pärnu
Tallinn118km
Helsinki220km
Riga162km
Vilnius415km
St. Petersburg375km
Stockholm375km
Oslo801km
Copenhagen801km
MATKARAJAD / RETKIPOLKUJA 1 Kabli looduse õpperada / Kablin luontopolku 1,8 km 2 Nigula raba õpperada /
Nigulan suon luontopolku 3 km 3 Sandra matkarada ja metsaonn /
Sandran vaellusreitti 0,3 km 4 Laiksaare loodusrada / Laiksaaren luontopolku 2 km 5 Rae Järve matkarada / Rae-järven vaellusreitti 1,7 km 6 Kilingi-Nõmme matkarada /
Kilingi-Nõmmen luontopolku 5,2 km 7 Tihemetsa-Kärsu metsanduslik looduse õpperada /
Tihemetsa-Kärsun luontopolku 5,5 km 8 Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada ja vaatetorn
/ Rannametsa-Tolkusen luontopolku 2,2 km 9 Jõulumäe Tervisekeskuse matkarajad /
Jõulumäen kuntoilukeskuksen (Jõulumäe Tervises-pordikeskus) vaellusreitit 5–25 km
10 Tammiste matkarada / Tammisten metsäreitti 2,8 km11 Kaisma Suurjärve matkarada / Kaisman Suurjärven
vaellusreitti 6 km12 Kaisma terviserada / Kaisman kuntopolku 1,3 km13 Nedremaa puisniidu õpperada /
Nedreman lehdesniityn luontopolku 3 km14 Tuhu matkarada ja vaatetorn /
Tuhun retkipolku ja näkötorni 1 km15 Kolga looduse õpperada /
Kolgan luontopolut 1,5 km ja 3,5 km16 Tõstamaa matkarada /
Tõstamaan vaellusreitti 2,5 km17 Pangamäe matkarada /
Pangamäen luontopolku 1,5 km18 Valgeranna terviserada /
Valgerannan kuntopolku 3 km
SOOMAA RAHVUSPARGI MATKARAJAD / SOOMAAN KANSALLISPUISTON RETKIPOLUT19 Hüpassaare õpperada /
Hüpassaaren luontopolku 4,4 km20 Hüpassaare-Kopra tare matkarada /
Hüpassaare-Kopra taren luontopolku 56 km21 Ingatsi õpperada / Ingatsin luontopolku 4,3 km22 Koprarada õpperada /
Kopraradan luontopolki 1,8 km23 Kuuraniidu õpperada /
Kuuraniidun luontopolku 1 km24 Meiekose õpperada /
Meiekosen luontopolku 5,6 km25 Lemmjõe keelemetsa õpperada /
Lemmjõe keelemetsan luontopolku 5,8 km26 Riisa õpperada / Riisan luontopolku 4,8 km27 Öördi õpperada / Öördin luontopolku 2,4 km
MATSALU RAHVUSPARGI MATKARAJAD / MATSALUN KANSALLISPUISTON RETKIPOLUT28 Salevere matkarada /
Saleveren retkipolku 1,5 km29 Suitsu matkarada ja vaatetorn /
Suitsun retkipolku sekä näkötorni 1,3 km30 Penijõe matkarajad ja vaatetorn /
Penijõen retkipolut sekä näkötorni 3,2-7 km
Estonian Rural Museums FoundationCarl Robert Jacobson’s Farm Museum
Kurgja village, Põhja-Pärnumaa parish, Pärnu County, Estonia
+372 4458 171, +372 5860 0025www.kurgja.ee
Raudteemuuseum Lavassaares
Railway museum in Lavassaare
www.museumrailway.ee
ROMANTILINE RANNATEERomantiline Rannatee on teekond Pärnumaal, mis viib rändaja mööda ligi 250 km pikkust rannajoont Varb-last Iklani, põigetega Kihnu saarele ja sisemaale, kus on märgid Läänemere endisest rannajoonest. Roman-tiline Rannatee ühendab endas teid ja radu, kultuu-ri-, ajaloo- ning loodusväärtusi, mis jäävad Pärnumaa üheksa valla piiridesse. Tutvuge erinevate puhkuse- ja ajaveetmise võimalustega Romantilisel Rannateel. www.rannatee.ee
ROMANTTINEN RANTATIERomanttinen Rantatie on taipale, joka vie matkaili-jan pitkin lähes 250 km pituista rantaviivaa Varblasta Iklaan. Välillä poiketaan Kihnun saarelle ja sisämaa-han, jossa näkyy merkkejä Itämeren entisestä ranta-viivasta. Romanttinen Rantatie yhdistä erilaisia teitä ja polkuja, kulttuuri-, historia- ja luontonähtävyyksiä Pärnumaan yhdeksässä kunnassa. Tutustu erilaisiin loma- ja ajanviettomahdollisuuksiin Romanttisella Rantatiellä. www.rannatee.ee
91 SOOMAA RAHVUSPARK, LOODUSKESKUSSoomaa rahvuspark on suurte sooalade, lamminiitude ja metsade kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks loodud rahvusliku väärtusega kaitseala. Eriti tuntuks on 1993. a loodud kaitseala teinud suurveeajad, mil luhta-dele ja metsadesse valguv vesi ujutab üle ühendusteed välismaailmaga. Kohalikud ütlevadki, et Soomaal on viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi. Kõrtsi-Tõ-ramaal asuvast Soomaa looduskeskusest saab igakülg-set teavet Soomaa põnevate paikade, matkaradade ja laagriplatside kohta. Rahvuspargis saab matkata laud-teel või maapinnal kulgevatel matkaradadel, lisaks saab minna ka kanuu-, räätsa- või kelgumatkale. www.loodusegakoos.ee91 SOOMAAN KANSALLISPUISTO, LUONTOKESKUSSoomaan kansallispuisto on isojen suoalueiden, tul-vaniittyjen ja metsien suojelemiseksi, tutkimiseksi ja esittelemiseksi perustettu kansallisesti merkittävä su-ojelualue. Erityisen tunnetuksi vuonna 1993 peruste-tun suojelualueen ovat tehneet tulvakaudet, jolloin rantaniityille ja metsiin valuva vesi katkaisee yhdystiet ulkomaailmaan. Paikalliset sanovatkin, että Soomaal-la on viisi vuodenaikaa: kevät, kesä, syksy, talvi ja tulva. Kõrtsi-Tõramaalla sijaitsevasta Soomaan luontokes-kuksesta saa monipuolista tietoa Soomaan mielen-kiintoisista paikoista, luontopoluista ja leirintäalueis-ta. Kansallispuistossa saa matkata lautatiellä tai maan pinnalla kulkevilla luontopoluilla, sen lisäksi voi lähteä myös kanootti-, lumikenkä- tai kelkkamatkalle. www.loodusegakoos.ee
116 RMK KABLI LOODUSKESKUSKabli looduskeskusest leiad kasulikku infor-matsiooni piirkonna loodusväärtuste ning RMK puhkevõimaluste kohta üle Eesti. Saad tutvu-da loodusteemaliste näitustega, vaadata loo-dusfilme, tellida ekskursioone, telkida ja ujuda. Keskuse eest saab alguse 1,8 km piki rannikut kulgev Kabli õpperada, kus saad tutvuda ranniku taimekoos-luste, erinevate luitetüüpide, mitmesuguste pesakas-tide ja liigirikka linnustikuga. Saad proovida linde ka ise näha raja kahest tornist. www.loodusegakoos.ee116 RMK KABLIN LUONTOKESKUSKablin luontokeskuksesta löydät hyödyllistä tietoa alueen luonnonkalleuksista sekä RMK:n (Metsähalli-tuksen) virkistysmahdollisuuksista ympäri Viroa. Voit tutustua luonto-aiheisiin näyttelyihin, katsoa luon-toelokuvia, tilata tutustumiskierroksia, telttailla ja uida. Keskuksen edestä alkaa pitkin rannikkoa kulkeva 1,8 km mittainen Kablin retkipolku, jossa voi tutustua ran-nikon kasviyhdyskuntiin, erilaisiin hiekkakinostyyp-peihin, kaikenlaisiin pesäpönttöihin ja runsaslajiseen linnustoon. Lintuja voi yrittää nähdä myös omin silmin kahdesta lintutornista. www.loodusegakoos.ee
55 MATSALU RAHVUSPARK, KÜLASTUSKESKUSMatsalu rahvuspark hõlmab madalaveelist Matsalu lah-te, ligi 50 saart ja laidu ning neid ümbritsevat Väinamerd. See on tõeline paradiis linnuhuvilistele, üks Euroopa tähtsamaid veelindude peatuspaiku rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel. Matsalus asub 4000 ha suurune Kasari luht, Euroopa suurim säilinud lageluht, mis on väga oluline rukkiräägu, täpikhuigu ja rohunepi pesitsusala. Suurim omataoline Läänemere ääres on ka ligi 3000 ha hõlmav Kasari suudmeroostik, kus võid kuulda nt roolinde ja hüüpi. Samuti kuuluvad Euroopa suurimate hulka Matsalu lahe ääres paiknevad rannaniidud – toi-tumispaigad rändlindudele ja pesitsuskohad kahlaja-tele nagu tildrid, kiivitajad, koovitajad. Lihula lähedal Penijõe mõisas asuvas rahvuspargi kes-kuses vaata piirkonna loodust ja ajalugu tutvustavat püsiekspositsiooni, slaidiprogrammi ja filme. Maasti-ke ja lindude vaatlemiseks on rajatud mitmeid torne ja matkaradu. www.loodusegakoos.ee55 MATSALUN KANSALLISPUISTO, VIERAILUKESKUSMatsalun kansallispuisto käsittää matalavetisen Matsalun lahden, lähes 50 saarta ja saareketta sekä niitä ympäröivän Väinameren. Se on todellinen lintu-bongareiden paratiisi, yksi Euroopan tärkeimpiä ve-silintujen pysähtymispaikkoja arktisen alueen ja Län-si-Euroopan välisellä muuttoreitillä. Matsalussa sijaitsee 4000 hehtaarin suuruinen Kasarin luhta, Euroopan suurin säilynyt laakea luhta, joka on hyvin merkittä-vä ruisrääkän, luhtahuitin ja heinäkurpan pesimäalue. Suurin kaltaisensa Itämeren rannalla on myös lähes 3000 hehtaaria käsittävä Kasarijoen suun ruoikko, jos-sa voi kuulla esimerkiksi ruokokerttusia ja kaulushaika-raa. Euroopan suurimpiin lukeutuvat myös Matsalun lahden rannalla sijaitsevat rantaniityt – muuttolintujen ruokailupaikat ja kahlaajalintujen kuten viklojen, töyh-töhyyppien, kuovien pesimäpaikat. Lihulan läheisyydessä Penijõen kartanossa sijaitsevassa kansallispuiston keskuksessa voi tutustua alueen luon-toa ja historiaa esittelevään vakionäyttelyyn, diakuva-ohjelmaan ja elokuviin. Maisemien ja lintujen tarkkailua varten on rakennettu useita torneja ja retkipolkuja.www.loodusegakoos.ee
visitparnu.com
Pärnu maakonna kaartPärnun maakunnan kartta
Top Related