Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuringLõpparuanne
KIK PROJEKT nr. 11735
Tallinn 2018
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
Projekti toetas Keskonnainvesteeringute Keskus (KIK)
TEOSTAJA: Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut
Ehitajate tee 5. 19068 TallinnRegistrikood: 74000323 Tel. 620 3010
Projekti täitjad:Jüri Vassiljev, Monika Aarniste, Kaarel Rebane, Kristjan Urtson
Projekti rahastaja : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Narva mnt 7A Tallinn 10117 Tel: 627 4171 E-mail: [email protected] Registrikood 90005946
mailto:[email protected]
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
SISUKORD 1.Sissejuhatus2. Uuringuala kirjeldus3. Materjal ja metoodika 4. Tulemused ja arutelu6. Kasutatud kirjandus
LISAD Digitaalsed vajumite ja varingute kaardid
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
1. SissejuhatusPõlevkivi on Eestis kaevandatud ligikaudu 100 aastat, alates 1916. aastast avakaevandades
Pavandus ja 1921. aastast altkaevandades Kukrusel. Tänaseks on põlevkivi avakaevandatud
ligi 130 km2 ja altkaevandatud 320 km2 alalt. Kui avakaevandamise mõju ümbritsevale
keskkonnale avaldub kohe, siis altkaevandamise mõju võib avalduda alles aastakümneid
hiljem pärast kaevandamise lõppu. Varasemalt käsi- ja kombainilaava tehnoloogiatega
kaevandatud alad loetakse peale paari aasta möödumist üldiselt stabiilseteks (Toomik 1999).
1960ndatel kasutusele võetud ja hetkel ainsaks kasutatavaks allmaakaevandamise
tehnoloogiaks on kamberkaevandamine, kus kaevandamise käigus jäetakse sambakujulised
tugitervikud, mis tagavad lae püsivuse (Toomik 2015). Selle tehnoloogia negatiivseks
küljeks on kvaasistabiilne maa, kuna ajajooksul väheneb tervikute kandevõime kuni toimub
kambriplokkide varisemine pärast mäetööde lõppu (Reinsalu jt. 2015). Endiste ja ka praegu
tegutsevate põlevkivikaevanduste aladel on üheks ilminguks ootamatult tekkivad
varinguaugud ja langatuslohud. Sellega kaasneb maakatte muutus, mis mõjutab maa
kvaliteeti (Rull jt. 2005; Sepp jt. 2010; Soovik 2005). Juhul kui see toimub intensiivse
inimtegevuse alal, jõuab teave ka üldsuseni.
Käesoleva töö eesmärgiks on kokku koguda varem tehtud varingute teemaliste uuringute
andmed, mõõdistada ja kaardistada välitöödel varinguid ning analüüsida kaevandatud
põlevkivi alade kasutamist.
2. Uuringuala kirjeldusUuringuala hõlmab Ida- ja Lääne-Virumaal paiknevaid põlevkivi altkaevandatud alasid
(Tabel 1, Joon. 1). Uuringuala põlevkivikaevandused paiknevad valdavalt Ida-Virumaal välja
arvatud Ubja kaevandus, mis asub Lääne-Virumaal Rakvere vallas. Ida-Virumaa kaevandused
paiknevad 5 omavalituse territooriumil: Alutaguse, Jõhvi, Lüganuse ja Toila vald ning
Kohtla-Järve linn. Kaevanduste mäetööde planšetid olid digitaliseeritud TTÜ Mäeinstituudi
poolt KIK projekti nr. 6653 käigus (Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide
digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine: 2015). Enamus kaevandustest olid
planšettidega kaetud täielikult, välja arvatud Käva kaevanduse lääneosa ja Kaevandus nr2
idaosa.
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
Tabel 1 Eesti põlevkivikaevanduste loetelu Kaevanduse/ mäeeraldise nimi
Töötamisaastad /(mäeeraldus)
Pindalakm2
Omavalitsus
Ahtme 1948-2001 35 Jõhvi ja Alutaguse vald, Kohtla-Järve linnKaevandus 2 1949-1973 12 Jõhvi ja Toila valdKaevandus 4 1953-1975 13 Jõhvi ja Toila vald, Kohtla-Järve linnKiviõli, Küttejõu 1922-1987 28,9 Lüganuse valdKohtla 1937-2001 17 Alutaguse, Lüganuse ja Toila valdKukruse 1921-1967 13 Jõhvi ja Toila vald, Kohtla-Järve linnKäva 1925-1945 5,3 Kohtla-Järve linn, Toila valdKäva 2 1924-1972 14.4 Jõhvi ja Toila vald, Kohtla-Järve linnUbja 1926-1959 1 Rakvere vald
Töötavad kaevandused/ kehtiv mäeeraldis Estonia 1972- (2004-2019) 141,6 Alutaguse valdOjamaa 2009- (2004-2029) 16,9 Alutaguse ja Lüganuse valdTammiku 1951-1999 (2005-2019) 40,1 Alutaguse ja Jõhvi vald, Kohtla-Järve linnSompa 1948-1999 (2005-2024) 33,8 Alutaguse, Jõhvi ja Toila vald, Kohtla-JärveViru 1964-2013 (2004-2019) 41,9 Alutaguse ja Jõhvi valdAhtme II mäeeraldis (2011-2026) 2,5 Alutaguse vald
Joon. 1 Põlevkivikaevanduste paiknemine Ida- ja Lääne-Virumaal. Kaevandusalad on piiritletud punase joonega. Aluskaart Maaameti reljeefivarjutuskaart.
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
3. Materjal ja metoodika
Projekti käigus kogutud varingute info pärineb väga erinevatest algallikatest nagu TTÜ
mäeinstituudi poolt tehtud varasematest uuringutest, Keskkonnaametist, mäetööde plaanidelt
aga samuti ajalehtedest Põhjarannik, Virumaa Teataja, Postimees.
Eesti põlevkivimaardlas toimus esimene teadaolev kambriploki varing Ahtme kaevanduses
1965. aasta aprillis (Лайгна, Йooсеп 1989). 1989. aastaks oli dokumenteeritud 39 stiihilist ja
10 juhitud kambriploki 1-2 meetri sügavust varingut pindalaga 0,1-21,8 ha (Лайгна, Йooсеп
1989). Hiljem vastav uurimistöö vaibus ja huvi varingute vastu kadus, sest enneaegsete
(kaevandatava kambriploki töö ajal) varingute vältimiseks suurendati tervikuid. Hilisemad
uuringud varingute tuvastamiseks aerofotode alusel kambritega kaevandatud aladel
kirjeldavad Ahtme, Viru ja Estonia kaevanduses ligi 50 varingut (Niitlaan 2000; Reinsalu jt.
2015). Pastarus (2005) järgi oli Estonia kaevanduses teada 73 varingut, mis oli 18% kogu
kaevandatud kambriplokkidest. Mäetööde plaani ja aerofotode võrdlus näitas, et nende
kokkulangevus on osaline (Niitlaan 2000; Reinsalu jt. 2015). Näiteks Ahtme kaevanduse 21
varingust polnud 7 tuvastatavad ja Estonia kaevanduse varingutest jäid paljud põllumaadele
kus nad polnud tuvastatavad tõenäoliselt maastiku liigestatud reljeefi tõttu (Niitlaan 2000).
Aerofotodel paistavad vajumid eri maastikel erinevalt, hästi on näha uued lohud soises
metsas, kuid täiesti märkamatuks jäävad vajumid kultuurmaastikel (Reinsalu jt. 2015).
Maaameti LIDAR kõrgusandmete kasutamine võimaldab varingute ja vajumite
kolmemõõtmelist tuvastamist. Joonis 2 demonstreerib millised võivad olla erinevused
aerofoto ja LIDAR kõrgusandmete alusel tehtavatel järeldustel.
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
Joon. 2 Varingud Ahtme kaevandusalal. Aerofotol (vasakul; Maaamet 2017) tuleb välja
vajum soisel alal (punane joon; Niitlaan 2000) kuid märkamatuks jääb sinisega tähistatud
varing (Лайгна, Йooсеп 1989, kambriplokk 11), kuigi mõlemad on vajunud 1 meeter. Täiesti
märkamatuks jääb aerofotol metsas olev 2 meetri sügavune lohk (roheline), mis LIDAR
kõrgusandmetel on kõige selgem (paremal reljeefivarjutuskaart Maaamet 2017).
Kogu uuringuala on kaetud 2009 ja 2013 aasta LIDAR kõrgusandmetega ja nende
omavaheline võrdlus selgeid vajumeid ei tuvastanud, kuna tõenäoliselt on andmete ajaline
vahe liiga väike. Peale selle registreeriti suuremad varingud uuringualal 2008. ja 2017. aastal
seismilise seire käigus, mis tähendab, et esimene toimus enne ja teine peale LIDAR
mõõdistamist.
21.01.2008 ja 2.07.2008 registreerisid Eesti ja Soome seismilise seire jaamad Estonia
kaevandusalal kaks seismilist sündmust (Joon. 3), mis osutusid kaevandusvaringuteks
(Soosalu 2009; Rõivasepp 2011).Varingud toimusid metsases piirkonnas kus maapind oli
vajunud 1,5 meetrit ja maapinnas olid lõhed. Sarnane kaevandusvaringust põhjustatud
seismiline sündmus registreeriti ka 16.03.2017 (Joon. 3), mida uuriti välitöödel antud projekti
raames. Varing toimus samuti metsasel alal ja selle ulatus maapeal oli 190x160 meetrit
langatuse sügavusega kuni 1,2 meetrit, ümbritsetud lõhedest (Joon. 4).
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
Joon. 3 Seismilise seirega tuvastatud kaevandusvaringud Estonia kaevanduses. Varingualad
punases ringis, punased ristid näitavad seismoanalüüsi järgset asukohta.
2008
2017
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
Joon. 4 Estonia kaevanduse 2017. aasta varing (X:6567126, Y:689883).
Töö käigus koostati altkaevandatud alade pinnareljeefi mudel enne kaevandamist.
Informatsioon vanade kaevandusalade reljeefi kohta on piiratud, kõne alla tulevad
üheverstane kaart (1:42000) või Eesti topograafiline kaart 1:25000 (1927), kuid nende täpsus
pole suur. Käesolevas projektis modelleeriti kaevandamiseelse maapinna reljeef kasutades
Maaameti Lidar kõrgusandmeid ja mäetööde plaane nii et kõrgusmudeli tekitamiseks kasutati
ainult tervikute ja mittekaevandatud alade kõrguspunkte eeldades, et nende alade reljeef pole
muutunud. Samuti eemaldati hilisemad inimtekkelised pinnavormid nagu tee- ja
raudteetammid ja aheraine mäed. Selliselt puhastatud reljeefiandmetest tekitati
kaevandamiseelne kõrgusmudel (DEM) resolutsiooniga 10x10 meetrit kasutades Golden
Software Surfer tarkvara kriging interpolatsiooni.
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
Projekti käigus teostati välitöid mille käigus mõõdistati ja pildistati varinguid. Andmetöötlus
toimus kasutades Blue Marble Golden Mapperi, Golden Software Surferi ja Mapinfo tarkvara
ja kaardid on esitatud digitaalse lisana Mapinfo TAB ja ESRI shapefaili formaatides.
Relfeefimuutuste kaart on esitatud geoTIFF ja geoPDF formaatides.
4. Tulemused ja arutelu
4.1 Vajumite / reljeefimuutuste kaart
Modelleeriti altkaevandatud alade vajumite ehk reljeefimuutuste kaart (Joon. 5) kasutades
LIDAR kõrgusandmeid.
Joon. 5 Kaevandatud alade reljeefimuutused 2013 aastani.
Joonisel 5 on näha, et suletud kaevanduste alal on reljeefimuutused enamasti -0,5…-1m, vaid
Kohtla kaevanduse lõunapoolses osa ulatuvad need -1,5 meetrini. Mudel ei andnud usutavat
tulemust Viru kaevanduse läänepoolses osas Kalina raba turbamaardla tõttu. Mudeli järgi
peab Ahtme kaevandusalal olema vajunud/varisenud alasid rohkem kui seni teada, seejuures
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
on tuvastatavad kõik Laigna ja Joosepi (Лайгна, Йooсеп 1989) poolt toodud varingud. Kuna
ala on kaetud metsaga siis pole langatused sageli aerofotodel tuvastatavad (Niitlaan 2000).
Estonia kaevanduse ala reljeefimuutuste alad ja teadaolevad varingukohad kattuvad päris
hästi. Estonia kaevandusala reljeef on paiguti liigestatud ja vajumite tuvastamine on
mõnikord raskendatud ka LIDAR kõrgusandmetest.
4.2 Varingukohtade kaart
Kogutud andmete baasil koostati varingukohtade kaart (Joon. 6). Uuringuala lõunapoolses
osas, Estonia, Ahtme, Viru ja Sompa kaevanduste alal on eelkõige levinud vajumid ja
varingulohud, kus sageli on tekkinud liigniiskumise tulemusel maastikule uued tehislikud
pinnavormid, sood ja väikesed järved.
Joon. 6 Varingukohtade kaart. Varingukohad on punased punktid, lillad alad on vajumid.
Uuringuala põhjaosas on sagedasemad varinguaugud mis Käva ja Kukruse kaevandusalal on
enamasti vanad sisselangenud šurfid ehk õhutusavad. Kukruse kaevandusala lõunaosas,
Sompa ja Peeri külade metsaaladel, on vajumise tõttu tekkinud kümmekond väikest
soostunud järvekest (Täkumetsa lombid; Reinsalu jt. 2015). Kaevandus nr2, Kiviõli, Kohtla
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
ja Kukruse kaevandusaladel, kus põlevkivi kihind ei olnud sügaval (vähem kui 10-12
meetrit), esinevad kaevanduskäikude kohal olevate murenenud laekivimite sissevarisemised
(näiteks Edise X:6586274, Y:693076 ja Varinurme X:6583265, Y:665829; Joon. 7). Kuna
põlevkivi avamusjoonelt alustanud esimesed kaevandused töötasid osaliselt
murenemistsoonis siis on sealt kaevandatud alad jätkuvalt varisemisohus (Toomik 1999).
Joon. 7 Kaevanduskäikude varingud Edisel (ülemine) ja Varinurmes (alumine).
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
4.3 Kaevandusšurfide asukohad
Kaevandusšurfide sissekukkumisel tekkivad varinguaugud on ühed ohtlikumad, kuna nad
kujutavad endast vertikaalseid auke, mille sügavus võib olla mitmeid meetreid. Antud
projekti raames on teada vähemalt 5 sissekukkunud surfi mis paiknevad põllumajanduslikult
kasutataval maal. Šurfe on rajatud kaevanduste alale üle 1200 (Joon. 8), mistõttu on küllalt
tõenäoline, et nende varinguid tuleb veel. Rajatud šurfide pindalaline levik on väga
ebaühtlane, neid on oluliselt rohkem rajatud kaevandusala põhjaosas Kukruse, Käva ja
Kiviõli/Küttejõu kaevanduste alal ja need šurfid on suletud rohkem kui 50 aastat tagasi.
Joon 8 Kaevandusšurfide (rohelised punktid) asukohad
Seni teadaolevate šurfivaringute põhjus on enamasti selles, et nende sulgemiseks on
kasutatud puitmaterjale, mis on kaetud pinnase ja kividega (Reaalprojekt 2017) ja puit on
selle aja jooksul kõdunenud. Paljud šurfikohad on aerofotodel ja LIDAR kõrgusandmetest
leitavad, kas siis kivihunnikute või lohkude näol, kuid on raske otsustada, milline neist on
varisemisohtlik. Näiteks 2018 märtsis toimunud Ubja surfivaringu (X:6589268, Y:638186)
koht polnud ei aerofotodel ega LIDAR andmetel tuvastatav, samas Kahula külas (X:6582050
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
ja Y:690385) 2018 märtsis avastatud varinguauk on juba 2005. aasta aerofotol aimatav ja
LIDAR andmetel oli seal ligi 0,5 meetrine lohk.
4.4 Maapinnal tekkinud varingute või vajumite korrastamine
Kaevandatud maa korrastamine on Eestis reguleeritud
a) Maapõueseaduse (kehtiv 01.02.2018-31.12.2018) https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaPS
b) Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud
maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa
korrastamise akti sisu ja vorm määrusega (jõustunud 11.04.2017)
https://www.riigiteataja.ee/akt/108042017005
Maapõueseadus 5 peatüki järgnevad lõigud määravad ära kes korrastab ja millise aja jooksul
mäetööde tõttu tekkinud keskkonnahäiringud.
§ 80. Uuritud ja kaevandatud maa korrastamise kohustus
(1) Üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa või kaevandamisloa omaja peab korrastama
uuritud või kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Korrastamiskohustus
säilib ka juhul, kui luba on kehtivuse kaotanud või kehtetuks tunnistatud. Kui sama maavara
uurimine või kaevandamine samas uuringuruumis või samal mäeeraldisel jätkub teise loa
alusel, läheb korrastamiskohustus üle uue loa omajale.
§ 84. Korrastamiskohustuse täitmise tähtaeg
(2) Kaevandatud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kui
kaevandamisluba tunnistatakse kehtetuks enne kaevandatud maa korrastamise kohustuse
täidetuks tunnistamist, tuleb kaevandatud maa korrastada loa kehtetuks tunnistamise otsuses
määratud tähtpäevaks.
§ 88. Ettenägematute korrastamisvigade kõrvaldamine
Kui kolme aasta jooksul pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks
tunnistamist ilmnevad olulised keskkonnahäiringud, mida ei olnud võimalik kaevandatud
maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamise ajal ette näha, kuid mis on tingitud
kaevandatud maa korrastamise nõuete või korrastamisprojekti eiramisest, on nende
kõrvaldamise kohustus korrastamiseks kohustatud olnud isikul.
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
Seega vastutab kehtiva kaevandamisloa omanik, kes peab kahju korvama.
Kuigi Sompa ja Tammiku kaevandus on füüsiliselt suletud juba üle 17-18 aasta tagasi ja Viru
kaevandus aastast 2013, on neil kõigil kehtiv kaevandamisluba (Tabel 2), mis tähendab et
neis peaks kehtiva Maapõueseaduse järgi varingute kahjud korvama kaevandamisloa omanik.
Tabel 2 Momendil kehtivad põlevkivikaevanduste kaevandamisload
Kaevandused/mäeeraldis KLIS nrKehtivuse algus
Kehtivuse lõpp Väljastaja Loa omanik
Ahtme II mäeeraldus KMIN-119 28.11.2011 28.11.2026 KeskkonnaministeeriumEnefit Kaevandused AS
Estonia kaevandus KMIN-054 4.09.2004 10.08.2019 KeskkonnaministeeriumEnefit Kaevandused AS
Ojamaa põlevkivikaevandus KMIN-055 28.10.2004 27.09.2029 Keskkonnaministeerium
VKG Kaevandused OÜ
Sompa kaevandus KMIN-066 10.05.2005 31.12.2024 Keskkonnaministeerium
VKG Kaevandused OÜ
Tammiku kaevandus KMIN-067 10.05.2005 10.08.2019 KeskkonnaministeeriumEnefit Kaevandused AS
Viru kaevandus KMIN-053 4.09.2004 10.08.2019 KeskkonnaministeeriumEnefit Kaevandused AS
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
Järeldused
Põlevkivi kaevandamisega kaasnev keskkonnamõju on erisugune. Osa sellest avaldub ainult
lühiajaliselt mäetööde käigus, osa aga püsib või ilmneb pikema aja jooksul pärast mäetööde
lõpetamist. Allmaakaevandamisega hõlmatud maa-ala pindala on ~320 km2 ja
kaevandamisest põhjustatud maapinna langatustega ala pindala on ~110 km2. Enamus
allmaaviisil kaevandatud alast paikneb Ida-Virumaal ja ainult 1 km2.Lääne-Virumaal.
Altkaevandatud alast ligi 130 km2 on kaevandamine lõpetatud ja möödunud on ka
järelhooldusperiood ning kaevandamisjärgsed maapinna võimalike vajumiste ja varingutega
esilekerkivad probleemid tuleb lahendada omavalitsuste ja riigi poolt. Hetkel on
järelhooldusperioodita kogu altkaevandatud ala Rakvere ja Lüganuse vallas. Toila vallas on
kehtiv kaevandamisluba ainult Sompa kaevandusel. Kohtla-Järve linnas on kehtiv
kaevandamisluba Tammiku ja Sompa kaevandustel ning Jõhvi vallas Tammiku, Sompa ja
Viru kaevandustel. Alutaguse vallas on peaaegu kogu altkaevandatud alale kehtivad
kaevandamisload, väljaarvatud Kohtla kaevanduse ala.
Paljud mõjutegurid on tekkinud aastakümneid tagasi ja ilmnevad alles nüüd langatuste ja
varingutena. Varingute puhul on kõige ohtlikumad varinguaugud, mis tekivad šurfide
sisselangemisel, kuna võivad olla kümmekond meetrit sügavad. Momendil on teada vähemalt
viis sissekukkunud surfi, mis paiknevad põllumajanduslikult kasutataval maal. Vanadel
kaevandusaladel kus pole kehtivaid kaevandamislubasid ja järelhooldusperiood on läbi
paikneb ligi 800 šurfi. Seega sisselangenud šurfe pole momendil palju võrreldes nende
koguarvuga, kuid kuna momendil teadaolevate probleemsete šurfide sisselangemise peamine
põhjus on see et nende sulgemiseks on kasutatud aastakümneid tagasi puitmaterjale, mis
nüüdseks on kõdunenud. Seega võib eeldada et lähitulevikus šurfivaringud võivad sageneda
eelkõige vanemate kaevanduste aladel.
Ohtlikud on ka kaevanduskäikude varinguaugud mis tekivad kaevanduskäikude kohal olevate
murenenud laekivimite sissevarisemisel. Seda tüüpi varingud on levinud kaevandatud ala
põhjaosas, näiteks Edise külas, kus Tallinn-Narva maanteest põhjas on rida varinguauke
mitmesaja meetri pikkusel lõigul. Need varinguaugud võimaldavad kõrvalistel isikutel
ligipääsu maa alla, mis aga on äärmiselt varisemisohtlik. Sarnane probleem on ka Kiviõli
kaevanduse põhjaosas Varinurme külas.
Kaevandusala lõunaosas on levinud eelkõige maapinna langatused ehk vajumised 1-2 meetri
ulatuses. Nende puhul on sageli peamine muutus varisenud alade märgumine, mille tagajärjel
seal olev mets kas kängub või hukkub. Juba eelnevalt soostunud aladel toob see kaasa seoses
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
veerežiimi muutusega taimestiku muutuse. Üldiselt maa kasutamise seisukohalt pinnakatte
kvaliteet langeb, kuid samas mitmekesistub maastik, pakkudes uusi võimalusi mitmetele
linnu ja loomaliikidele. Langatused võivad raskendada põlluharimist ja metsade hooldamist.
Siiski kvaasistabiilsetel aladel jääb ligi 20% varingutest tuvastamata ja 42% langatustest pole
maastikus märgatavad. Tõenäoliselt need varingud põllumajandusele probleeme ei põhjusta.
Samuti võivad langatused põhjustada hoonete ja teede vigastusi ning vähendada seeläbi
kinnisvara väärtust ning seavad piiranguid ehitiste rajamisel.
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
Kirjandus
Niitlaan E, 2000. Kambritega kaevandatud alade maakatte muutuste hindamine aerofotodelt.
Põlevkivi talutav kaevandamine; konverentsi ettekannete teesid ja artiklid (toim.
Reinsalu E): Jõhvi, 26. mai 2000. Tallinn, lk. 34-36
Pastarus J-R, 2005. Improved underground mining design methods in Estonian oil shale
deposit. Proceedings of the 5th International Conference "Environment. Technology.
Resources": 5th International Conference Environment. Technology. Resources.
(Toim. Noviks G), Rezekne Augstskolas Izdevnieciba, Rezekne, Latvia, June 16-18,
2005. 270 - 274
Reaalprojekt, 2017. Sissevarisenud šurfiava korrastamisprojekt. Seletuskiri ja lisad. Töö nr
P16052, 17 lk
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kava_2_sissevarisenud_surfiava_kor
rastamisprojekt.pdf
Reinsalu E, Toomik A, Valgma I, 2015. Kaevandatud maa. Tallinn: TTÜ Mäeinstituut, 146 lk
(Digiteavik – trükise parandatud ja täiendatud versioon)
Rull E, Liblik V, Pensa M, 2005. Muutused deformeerunud maapinnaga metsaalade
taimkattes. Kogumikus: Liblik V, Punning J-M (toimetajad). Keskkond ja põlevkivi
kaevandamine Kirde-Eestis. Tallinna Ülikool Ökoloogia instituut. Publikatsioonid
9/2005, 88–96
Rõivasepp K, 2011. Estonia kaevanduses 2008.a. toimunud varingud. Bakalaurusetöö, TTÜ
mäeinstituut, 55 lk
Sepp K, Metsaots K, Roose E, 2010. Kaevandamisega muudetud maastike väärtustamine ja
kujundamine. Kogumikus: Kaar E, Kiviste K. (koostajad). Maavarade kaevandamine
ja puistangute rekultiveerimine Eestis. Tartu, Eesti Maaülikool, 105–128.
Soosalu H, 2009. Eesti Geoloogiakeskuse aruanne: Aruanne riikliku keskkonnaseire
allprogrammi “Seismiline seire” täitmisest 2008. aastal. – Tallinn, 2009.
[http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/8875_2008seismoaruanne.pdf]
(24.05.2018)
Soovik E, 2005. Põlevkivikaevanduste mõju põllumajandusmaa kasutusomadustele.
Kogumik „Keskkond ja põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis”. TLÜ ökoloogia
instituut. Publikatsioonid 9/2005.
Toomik A, 1999. Allmaakaevandamise mõjud ja nende hindamine; Põlevkivi kaevandamise
ja töötlemise mõjud Kirde Eestis; TPÜ ÖI publikatsioonid 6, 109-129
KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.
Toomik A, 2015. Põlevkivi kaevandamise geoloogilised tingimused ja tehnoloogilised
võimalused Narva karjääri näitel. Magistritöö. TTÜ Mäeinstituut, 51 lk
Лайгна К, Йooсеп Э, 1988. Проблемы прогноза оседания земной поверхности при
подземной разработке горючих сланцев и фосфоритов Эстонской ССР
Эстонский научно-исследовательский институт научно-технической
информации и технико-экономических исследований. Таллинн, ЭстНИИНТИ, 79
1. Sissejuhatus2. Uuringuala kirjeldus3. Materjal ja metoodika4. Tulemused ja arutelu4.1 Vajumite / reljeefimuutuste kaart4.2 Varingukohtade kaart4.3 Kaevandusšurfide asukohad4.4 Maapinnal tekkinud varingute või vajumite korrastamine
Top Related