Tere tulemast Tallinna TehnikaülikooliSotsiaalteaduskonda!
Merli ReidolfSotsiaalteaduskonna dekanaadi juhataja
620 2646; 620 2647 [email protected] (Akadeemia tee 3) – 340
humanitaar.ttu.eeSise.ttu.ee
Õpingukorraldus - õppeaine eesmärgid
Anda ülevaade ülikooli struktuurist ja õppekorraldusest ning üliõpilase õigustest ja kohustustest; toetada üliõpilast õppetööga seotud info
leidmisel
Aine Õpingukorraldus korraldus 1 loeng eelnädalal
Ülikooli struktuur Õppe korraldus Olulisemad mõisted Olulisemad reeglid
Infootsing – raamatukogu tutvustus, infootsimine
Loeng ja hindamine semestri lõpul neile, kes ei ole e-õppe keskkonnas kõigis testides saanud vähemalt 75%
e-õpe Blackboard (webCT) keskkonnas
Webct.e-uni.ee/webct Materjalid Lisainfo Vajalikud veebid Ja testid
Tehke omale kasutaja nimi ja
saatke see [email protected]
Hiljemalt 1. septembriks Lisan Teid kursusele
Tallinna Tehnikaülikoolist
Ülikooli struktuur
Ülikooli juhib rektor Peep Sürje
Akadeemiline jaguneb teaduskondadeks
Haldus- ja tugistruktuur Toetavad tegevused nagu nt raamatupidamine,
aga ka erinevad nõustajad nt psühholoog, karjääriteenistus
Õppehooned ja ruumid
Tunniplaan.ttu.ee
Ruumide leidmine – esimene number (sageli rooma aga kasutatakse
ka araabia numbrit) näitab õppehoonet, teine number ruumi, millest omakorda esimene
number viitab korrusele nt X-339 - dekanaat
TTÜ õppehooned
I-VI Peamaja (Ehitajate tee 5) VII Energeetikamaja VIII Loodusteaduste maja IX Soojusemaja (Kopli 116) X Majandusteaduskonna ja
sotsiaalteaduskonna maja (Akadeemia tee 3) IT – IT maja (Raja 15) S Spordihoone (Ehitajate tee 4) jne
Sotsiaalteaduskond
Teaduskonda juhib dekaan – prof Sulev Mäeltsemees
Teaduskond jaguneb instituutideks ja keskusteks
Dekanaat - tugistruktuur, üliõpilaste nõustaja õppekorralduse reeglite osas
Sotsiaal-teaduskond
Dekanaat
Avaliku halduse instituut
Tööstus-psühholoogia instituut
Õiguse instituut
Keeltekeskus
Spordikeskus
Avaliku halduse instituut
Filosoofia õt
Haldusjuhtimise ja –poliitika õt
Innovatsiooni ja tehnoloogia valitsemine õt
Regionaalpoliitika õt
Riigiteaduste õt
DEKANAAT
Nõustamine õppetöö alal – nii üliõpilasi kui õppejõudusid
Tõendid õppimise kohta
Õpitulemuste arvestus
Õppekoormus Õppetoetused
Õppekava täitmine Akadeemiline puhkus Õppekulude
hüvitamise lepingud, arved
Õppeinfosüsteem ÕIS
Igasugused muud mured
Üliõpilaste nõustajad – ÜLEÜLIKOOLILISED NÕUSTAJAD
Tuutorid Õppeosakond Üliõpilasesindus Karjääriteenistus (tööpakkumised, jm tööalane
info) Rahvusvaheliste suhete osakond
Nüüd õppe korraldusest ja reeglitest lähemalt
Õppetegevust reguleerivad õigusaktid
TTÜ õppekorralduse eeskiri TTÜ lõpetamise eeskiri Praktika korraldamise juhend Õppetoetuste juhend
Kättesaadavad: TTÜ koduleheküljel http://sise.ttu.ee. Lingi „Õpe“ all
Ametlik info – ehk info, millest mitteteadmine ei vabasta vastutusest
ÕIS – õppeinfosüsteem ois.ttu.ee Teaduskonna kodulehekülg humanitaar.ttu.ee Sotsiaalteaduskonna dekanaadi teadetetahvel
(Akadeemia tee 3 3. korrus) Avaliku halduse instituudi koduleht Õiguse instituudi koduleht Sise.ttu.ee
Mõisteid
Immatrikuleerimine – ülikooli vastuvõtmine; üliõpilasregistrisse kandmine
Eksmatrikuleerimine – ülikoolist välja viskamine; üliõpilasregistrist kustutamine
Ennistamine - reimmatrikuleerimine, endise üliõpilase taasimmatrikuleerimine
RE – riigieelarvelised – “tasuta” õppivad üliõpilased
REV – riigieelarvevälised – “tasulised” üliõpilased
Üliõpilaskood
üliõpilasele antud personaalne tunnus, mis antakse immatrikuleerimis- ehk vastuvõtukäskkirjaga
see õpi pähe Matriklinumber + õppekava kood
Nt 081234HAAB st 2008.a immatrikuleeritud, 1234. immatrikuleeritu 2008. aastal Avaliku halduse bakalaureuseõppe üliõpilane
EAP - ainepunkt
EAP-des arvestatakse õppeaine mahtu 1 EAP = 26 tundi tööd (nii auditoorset kui
iseseisvat)
Varem oli kasutusel AP 1 AP = 1,5 EAP = 40 tundi õppetööks kulutatud
tööd
Akadeemiline kalender
Akadeemiline kalender
Kehtestatakse igaks õppeaastaks eraldi näidatakse kuupäevaliselt õppeaasta algus ja
lõpp iga semestri algus ja lõpp semestri õpingukava e deklaratsiooni esitamise
tähtaeg punase joone päev ja palju muid olulisi tähtaegu
Akadeemilise kalendri tähtajad on väga olulised
Õppetoetuse Õppekoormuse Õppelaenu Millal saab veel eksameid teha Eksmatrikuleerimise ja üliõpilaseks jäämise jpm jaoks
Akadeemiline kalender
Õppetegevus on jagatud õppeaastateks Õppeaastas 2 semestrit
sügis- ja kevadsemester
Semester võib olla jagatud lühemateks tsükliteks
(nt poolsemestrid S1 ja S2)
Akadeemiline kalender
Semestris 16 nädalat auditoorset ja praktilist õppetööd ning 3 nädalat eksamisessioon
Ülikoolisisene õppenädalate lugemine algab semestri 1. nädalast 1. septembrile lähim esmaspäev 1. nädal – 31.aug -6. sept. 2009
Akadeemiline kalender – eel- ja vahenädal
Sügissemestrile eelneb eelnädal Värsketele üliõpilastele TTÜ-d ja õppekorraldust
tutvustavad loengud Täiendav eksamisessioon
Sügissemestri sees on jõuluvaheaeg Sügis- ja kevadsemestri vahel on vahenädal
Täiendav eksamisessioon
Õppetöö toimub õppekavade alusel
Õppekava
Õpingute alusdokument Määrab ära
Õppe eesmärgid õppeaja ja mahu, õppeainete loetelu koos mahuga, õppe lõpetamise tingimused
Õppekava
jaguneb mooduliteks ehk erinevateks õppeosadeks (üldõpe, alusõpe jne)
õppekava täitmisel (lõpetamisel) on oluline ka erinevate moodulite täitmine
Moodulid Üldõpe Alusõpe Põhiõpe Eriõpe Vabaõpe
Vaatame näiteks õppekava
Moodulid koosnevad õppeainetest, mis jagunevad ...
Kohustuslik aine tuleb õppekava täitmiseks läbida
Valikaine on üliõpilase poolt õppekavaga määratud valikainete hulgast valitav
õppeaine Vabaaine on TTÜ-s õpetatav õppeaine,
mis ei kuulu ühessegi TTÜ õppekavasse
Vabaõppe moodulisse võib valida
vabaõppe moodulisse võib valida ükskõik missuguseid aineid
Vabaaineid (nt matemaatika täiendõpe, kehaline kasvatud) ja/või
Teiste õppekavade kohustuslikke ja/või Teiste õppekavade valikaineid ja/või Teiste ülikoolide aineid
Tunniplaan
Koostatakse lähtudes tüüpõpingukavast Leiab tunniplaan.ttu.ee
Tüüpõpingukava Soovitatav tee õppekava täitmiseks Selle järgi koosta oma õpingukava ehk
deklareeri õppeained
Õppetöö jaguneb
Auditoorne töö loeng või seminar
Praktiline töö õppekeskkonnas harjutustund, praktikum
(laboratoorne töö) Töökeskkonnas tööpraktika
Iseseisev töö
Osalemine tundides
Seminarides, harjutustundides, praktikumides ja õppepraktikal – KOHUSTUSLIK
1.semestril on bakalaureuseõppe üliõpilastel ka LOENGUTES osalemine KOHUSTUSLIK
Õppekoormus
NB! Väga oluline ja vahel segadust tekitav
Nominaalkoormus
Täiskoormus
Osakoormus
????
Nominaalkoormus semestri kohta
Kõigi kõrgharidusastmete üliõpilaste täissemestrile taandatud õppekoormus
võrdub 30 Euroopa ainepunkti (EAP) semestris 3. aastaga saab bakalaureuseõppe lõpetada
kui õppida nominaalkoormusega ehk 30 EAP semestris
Õppekoormus
Õppekoormuse järgi võib nii statsionaarne kui kaugõppe üliõpilane olla:
täiskoormusega õppija (vähemalt 75 % nominaalkoormusest)
osakoormusega õppija
Õppekoormus
Sisseastumisel valisite esimeseks õppeaastaks oma koormuse
Edaspidi arvestatakse iga õppeaasta lõpul üliõpilase õppekoormus järgmiseks õppeaastaks eelneva õpiaja tulemuste alusel
Koormus näitab, kui palju te varem olete õppinud, ei näita seda kui palju algaval õppeaastal võib õppida
Täiskoormusega õppes
peab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks NB! Õppeaasta lõpp on kirjas akadeemilises kalendris –
nt 2. juuli 2010 Koguma kumulatiivselt (st arvestatakse ka varasemate
semestrite sooritusi) oma õppekava ainetest vähemalt 22,5 EAP iga
õppetööst osa võetud semestri kohta St et kui akadeemilisel puhkusel ei ole oldud, siis tuleb
kahe semestri peale kokku koguda vähemalt 45 EAP alates viimasest immatrikuleerimisest
St et üle kantud varasemad sooritused ei lähe koormuse juures arvesse
Osakoormusega õppes
peab statsionaarne üliõpilane iga õppeaasta lõpuks
Koguma kumulatiivselt Oma õppekava ainetest 15-22 EAP iga
õppetööst osa võetud semestri kohta alates viimasest immatrikuleerimisest
Kaugõppe üliõpilane peab koguma 7,5-22 EAP
Üliõpilase kohustused koormusnõuete täitmisel
Esimesel semestrilbak.õppe stats.õppe üliõpilane
peab deklareerima ja õppima kõiki tüüpõpingukavas ette nähtud 1. semestri kohustuslikke õppeaineid
Välja arvatud siis, kui need on varem läbitud sooritama eksameid ja arvestusi vähemalt 15
EAP ulatuses oma õppekava ainetest
Arvesse lähevad ka vabaõppe moodulisse valitud õppeained, kuid mitte rohkem õppekavas ettenähtud vabaõppemooduli mahust
RE üliõpilane
Peab iga õppeaasta lõpuks täitma täiskoormusega õppimise nõudeid
Kui üliõpilane ei täida täiskoormuse nõudeid, viiakse ta üle osakoormusega õppesse
Osakoormusega õppesse üleviimisel kaotab üliõpilane RE õppekoha
REV üliõpilane
Peab täitma vähemalt osakoormusega õppimise nõude
Üliõpilased, kes ei ole õppeaasta lõpuks täitnud vähemalt osakoormusega õppimise nõuet, eksmatrikuleeritakse
Õppekoormusestja õppelaenust
Õppelaenu saab täiskoormusega üliõpilane
Osakoormusele üle viidud üliõpilane ei saa õppelaenu
Eksmatrikuleeritud (v.a diplomi saamise tõttu) üliõpilane peab hakkama laenu kiiremas korras tagasi maksma
Õpingukava esitamine ehk õpeainete deklareerimine
Ainesüsteem
Õppur õpib aineid enda poolt koostatud õpingukavade (ehk õppeainete deklareerimise) alusel
Õpingukava on õppuri poolt eelseisvaks semestriks valitud õppeainete loend, mida ta kohustub õppima
Arvestades õppeainetele kehtestatud eeldusainete nõudeid
Eeldusaine
Loogilise õppimisjärjestuse tagamiseks Igale õppeainele võib kehtestada kuni kaks
eeldusõppeainet Need peavad üldjuhul olema läbitud enne antud
õppeaine õppimist Õppejõud võib lubada üliõpilase õppeainet
õppima ka ilma eeldusaineid läbimata.
Õppekava vs õpingukava
Õppekava on dokument, kus on ära toodud
õppeainete loetelu, õppeainete
valikuvõimalused- ja tingimused,
lõpetamise tingimused jne
Õpingukava – ehk õppeainete deklaratsioon on
õppuri poolt eelseisvaks semestriks
valitud õppeainete loend, mida ta kohustub õppima Ainete deklareerimisega
teatad ülikoolile, et asud ainet õppima
Üliõpilane peab igaks õppetööst osavõtu semestriks koostama õpingukava
Välja arvatud välisõppesse siirdumisel Õpingukava koostamise lihtsustamiseks on olemas
tüüpõpingukava Seda ei pea järgima (va esimene semester)
Üliõpilane valib õpingukavasse need õppeained, mida ta eeloleval semestril tahab ja saab õppida
Õppida saab õppeaineid, mille ainekaardil märgitud eeldusained on sooritatud ja/või on täidetud muud eeltingimused, mis on toodud õppeainele registreerimise reeglites
Õpingukava esitamine ehk õppeainete deklareerimine
Õpingukava esitatakse akadeemilises kalendris näidatud tähtajaks
Deklareerida saab kuni semestri õpingukava esitamise tähtajani – esmapäev 14. september 2009 kuni kell 17.00
E-deklareerimine ois.ttu.ee
Õpingukava esitamine ehk deklareerimine
NB! Ära jäta deklareerimist viimastele tundidele Kui on mingeid probleem või sa ei saa kõigest
aru – tule dekanaati Tehnilised probleemid või parooli kadumine –
pöörduda infosüsteemide talitusse (tel 620 3459, peamaja II-220)
Õpingukava esitamine ehk õppeainete deklareerimine
Järgi tunniplaani ja tüüpõpingukava
Täida süsteemis kõik lahtrid Ära unusta lõplikult kinnitamast ja esitamast Ainult lõplikult esitatud õpingukava jõuab
dekanaati
Õpingukava esitamine ehk õppeainete deklareerimine
NB! Üldjuhul tuleb valida õppejõuks see õppejõud, kes on tunniplaanis
Kui tunniplaanis on kaks õppejõudu nt loenguid ja harjutusi annavad erinevad
inimesed siis järgi õppejõudude instruktsioone või küsi õppejõult järele, kelle nimele ainet deklareerida
Kui ei ole sobivat õppejõudu, pöördu ainet õpetavasse instituuti või dekanaati
Õppeaine kood - keeled
Õppekavas on nt akadeemiline võõrkeel HLX0020
Selline kood tuleb vastavalt keelele lahti kirjutada
HLI0020 akadeemiline inglise keel HLS0020 akadeemiline saksa keel HLS0120 akadeemiline prantsuse keel HLE0120 akadeemiline vene keel
Õppeainele registreerumise tühistamine
Õppejõud võib põhjendatud juhtudel üliõpilase õppeainele registreerimise tühistada
eeldusaine sooritamata, ei täitnud õppeainele registreerimise reegleid
kuni punase joone päevale järgneva tööpäeva lõpuni.
Erandolukorrad lahendab instituudi direktor/keskuse juhataja koos õppeprodekaani /dekanaadi juhatajaga
Kui eelseisvaks semestriks ei ole aineid deklareerida,
esitab tühja deklaratsiooni Pärast punase joone päeva akadeemilisele
puhkusele siirdumisel võib osaliselt või tervikuna loobuda selleks
semestriks esitatud õpingukavas olevate õppeainete õppimisest,
Vastav avaldus tuleb esitada dekanaati
Õpingukava esitamine:Õppekavasse mittekuuluvad õppeained
Kantakse vabaõppemoodulisse Õppekavakomisjoni esimehe otsusel võib
õppekavasse mittekuuluvaid õppeaineid kanda õppekava teistesse sobivatesse osadesse
Õppeaine valimine õpingukavasse (õppeaine deklareerimine) on ühtlasi õppeainele registreerimine
Õppepraktika deklareerimisel kehtivad samad reeglid, mis õppeainete deklareerimisel.
Suvel toimunud õppepraktika tuleb deklareerida järgmise sügissemestri algul.
Teisi praktikaid ei deklareerita
Iga õppeainet saab RE õppekohal tasuta õppida üks kord
Kui eksami või arvestuse sooritamine Õppekorralduse-eeskirjas toodud aja jooksul ei õnnestu
Saab õppeainet uuesti deklareerida ja õppida õppeteenustasu eest
Tasumäärad õppeainete korduval õppimisel on samad REV õppekohal õppivate üliõpilaste tasumääradega
Üliõpilase õppekavasse mittekuuluvaid õppeaineid (vabaõpet) saab RE õppekohal õppiv üliõpilane
õppida tasuta kuni 2-kordses oma õppekavas ette nähtud vabaõppe mahus.
Lisaks võib tasuta õppida vabaaineid rektori kehtestatud tingimustel ja korras
nt 2 AP ulatuses üldvõõrkeelt (lisaks õppekavas olevale akadeemilisele võõrkeelele)
Põhjendatud juhtudel, näiteks õppekava vahetuse korral, võib dekaan/õppeasutuse direktor lubada suuremamahulist tasuta vabaõpet
Edasi võib õppida oma raha eest
Võimaldada RE ja TREV õppekohal õppivatel üliõpilastel õppida tasuta järgmisi vabaaineid
üldvõõrkeel, pole mahuliselt piiratud; tasandusõpe teadusvõõrkeeles, pole mahuliselt piiratud; eesti keel kui riigikeel (vene keeles õpinguid alustanud üliõpilastel),
kuni; eesti keel kõrgtasemel; matemaatika täiendõpe; füüsika täiendõpe,; tuutorite programm; enesejuhtimine; kehaline kasvatus, kuni 3 korda
Kusjuures neid võib õppida tasuta lisaks oma õppekavas ette nähtud 2-kordsele tasuta vabaõppe mahule
Võimaldada REV õppekohal õppivatel üliõpilastel õppida tasuta järgmisi vabaaineid
eesti keel kui riigikeel (vene keeles õpinguid alustanud üliõpilastel);
matemaatika täiendõpe; füüsika täiendõpe; tuutorite programm; enesejuhtimine
Tasulised ained (RE üliõpilastele)
Õppeaineid, mis kuuluvad ainult nendesse õppekavadesse, millele moodustatakse ainult REV õppekohti,
saavad teiste õppekavade alusel õppivad üliõpilased õppida õppeteenustasu eest.
Vabaaineid saab üldjuhul õppida õppeteenustasu eest. Tasuta on vabaaineid õigus õppida rektori kehtestatud
tingimustel ja korras, samuti ka külalislektorite poolt õpetatavaid vabaaineid.
Õppeainet õpetava instituudi direktori/keskuse juhataja otsusel võivad RE ja TREV õppekohal õppivad üliõpilased õppida ka teisi vabaaineid tasuta.
Õppeinfosüsteem - ÕIS
Õppeinfosüsteem - ÕIS
TTÜ ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond
Üliõpilastel ja õppetööd läbiviivatel ja korraldavatel töötajatel on KOHUSTUS regulaarselt ÕIS-i jälgida
KOHUSTUS kontaktandmeid koheselt uuendada
ois.ttu.ee
Sisse logimine
Sisselogimine ID-kaardiga või tuleb teha uus parool
Parooli saab tekitada ka ID kaardi abil
Kellel ei ole ID-kaarti dekanaati
Kui parool ei tööta, on kadunud Infosüsteemide talitusse
Mida saab ÕIS-is teha?
Avaldused esitatakse läbi ÕIS-i Tahte avaldamiseks tuleb esitada avaldus
(akadeemiline puhkus, lõpetamine, nime muutmine jne)
Üliõpilane saab ÕIS-is teateid ja saab ka neile vastata.
on võimalik saada emailile teade selle kohta, et ÕIS-is on teade, selle võimaluse peab igaüks süsteemis endale ise seadistama
Kui ÕISi kasutamisel tekib probleeme?
ÕISis “ABI” ja “TAGASISIDE” Sisulised küsimused – dekanaat
Siseveebis, ÕISI abis ja õpingukorralduse e-õppe keskkonnas ÕISi tutvustavad ja korduma kippuvate küsimuste ekraanivideod
PEAB ehk kohustused
NB! Esimesel semestril õppija PEAB
1. semestril deklareerima kõik tüüpõpingukavas ette nähtud 1. semestri kohustuslikud ained
1. õpingusemestri jooksul peab sooritama vähemalt 10 AP ulatuses oma õppekava ainetest – sh ka valikained ja vabaõppe moodulisse kuuluvad ained
Õppetööst osavõtt
Osalemine seminarides, harjutustundides ja praktikumides on kohustuslik
NB! Esimesel semestril on kohustuslik ka loengutes osalemine
Õppeaasta lõpuks peab
RE kohal õppija täitma täiskoormusega õppimise nõudeid
REV kohal õppija Vähemalt osakoormusega õppimise nõude
Ravikindlustus ja Kaitsevägi
Haigekassa Kindlustatud on Eesti alalisest elanikust
(kodanikud või alalise elamisloaga) üliõpilane Kindlustuskaitse lõpeb
õppeasutuse lõpetamisest - 3 kuu möödumisel
neil, kes ei ole lõpetanud aasta jooksul peale õppekava nominaalkestuse lõppemist (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või
on õppeasutust lõpetamata välja heidetud või eksmatrikuleeritud - 1 kuu möödumisel.
Haigekassa 2
Kindlustuskaitse peatub akadeemilise puhkuse ajaks
Pärast peatumise lõppemist jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata
ei peatu akadeemilise puhkuse ajaks, kui akadeemiline puhkus on tingitud isiku haigusest või vigastusest
NB! Kui akadeemilist puhkust võtta semestri keskel, siis võib Haigekassaga tulla ette segadusi
Kaitsevägi
Tõendit õppimise kohta ei ole vaja enam Kaitseressursside ametile viia – andmed on elektroonselt olemas
õigus saada akadeemilist puhkust kaitseväeteenistuse puhul kuni 1 aasta. Kaitseväeteenistuse läbimise ajal säilib 1 õppekoht
Kaitsevägi 2
Kui kutsealune kutsutakse ajateenistus-kohustustust täitma, väljastab Kaitseressursside Amet talle teatise õppeasutusele esitamiseks
Dekanaati tuleb esitada avaldus akadeemilise puhkuse saamiseks
Lisada see teatis - selle alusel saab akadeemilist puhkust
Lisainfo www.kra.ee
Riigieelarveväline (REV) õppekoht
REV (riigieelarvevälisel ehk tasulisel) õppekohal õppimine Tasumäärad kehtestab igaks õppeaastaks TTÜ
nõukogu Tasumise kord sätestatakse vastavas juhendis
ja üliõpilase ning TTÜ vahel sõlmitavas lepingus
NB! REV õppekohal õppiv üliõpilane eksmatrikuleeritakse, kui ta on jätnud tasumata õppeteenustasu arvel märgitud tähtajaks
REV õppekohal õppimine
Arve summa = Reg.tasu + deklareeritud AP-d x AP maksumus
Praktika tasuta Lõputöö eest tuleb tasuda 1 kord Lõputöö AP on 50% 1 AP maksumusest
Veel REV
Kui aineid enam deklareerida ei ole ja olete üle läinud lõpetamisetappi, siis tuleb iga semester maksta ikkagi registreerimistasu
REV üliõpilasel on õigus kandideerida semestri algul vabadele RE õppekohtadele
Eksmatrikuleerimine – üliõpilasregistrist kustutamine
Seoses õppekava täitmise ja diplomi andmisega üliõpilasele
Omal soovil Edasijõudmatuse tõttu Õpingutest mitteosavõtu tõttu Seoses õppekoha kaotamisega Ebaväärika käitumise tõttu Surma korral
Eksmatrikuleerimine – üliõpilasregistrist kustutamine
seoses õppekava täitmise ja diplomi andmisega üliõpilasele
kui üliõpilane on täitnud õppekava täies ulatuses üliõpilase soovil
isikliku avalduse alusel
Eksmatrikuleerimine – edasijõudmatuse tõttu
edasijõudmatuse tõttu (bakalaureuseõppes) on 1. õppetööst osavõtu semestril kogunud
vähem kui 10,0 AP oma õppekava õppeainetest õppeaasta lõpuks ei ole täitnud vähemalt
osakoormusega õppimise nõuet
Eksmatrikuleerimine – õpingutest mitteosavõtu tõttu
akadeemilisel puhkusel või välisõppes mitteolev üliõpilane
ei ole esitanud punase joone päevaks õpingukava RE õppekohal ei ole esimesel õppetööst osavõtu
semestril deklareerinud punase joone päevaks kõiki tüüpõpingukavas ette nähtud esimese semestri kohustuslikke õppeaineid
Eksmatrikuleerimine – seoses õppekoha kaotamisega
kaotas RE õppekoha seoses REL-i ammendumisega ja
RE õppekohal õppimise aega ei ole pikendatud või pikendus on ammendunud ning ta ei ole sõlminud lepingut üleminekuks REV õppekohale
üleviimisega osakoormusega õppesse ja ta ei ole saanud punase joone päevaks uut RE
õppekohta või ta ei ole sõlminud lepingut üleminekuks REV õppekohale
Eksmatrikuleerimine – seoses õppekoha kaotamisega 2
REV õppekohal õppides jätnud tasumata õppeteenustasu
õppekava suletakse ning üliõpilane ei ole üle viidud teisele õppekavale
Eksmatrikuleerimine
ebaväärika käitumise tõttu tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva
kohtuotsuse jõustumisel dokumentide võltsimisel rängal eksimisel üldtunnustatud käitumisnormide
vastu ning üleastumisel akadeemilistest tavadest
surma korral surma tõendava dokumendi alusel
Akadeemiline puhkus
Akadeemiline puhkus
Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine tema soovil õppe- ja teadustööst üheks või mitmeks täissemestriks
Omal soovil või Erakorraliselt
Omal soovil
kuni 2 semestrit (ühes kõrgharidusastmes) alates teisest semestrist avaldus kuni punase joone päevani Ei pea võtma 2 semestrit korraga RE üliõpilane saab akadeemilist puhkust võtta
niikaua kuni riigieelarveliste semestrite limiiti on
Akadeemiline puhkus – erakorraline
Tervislikel põhjustel arsti tõendi alusel kuni 4 semestrit
EV kaitsejõududes teenimise korral teatis Kaitseväest kuni 2 semestrit
Lapse hooldamiseks sünnitunnistuse alusel kuni lapse 3-aastaseks
saamiseni Saab võtta igal ajal ka semestri keskel
Ettevaatust Haigekassaga, kui akadeemiline semestri keskel
Akadeemiline puhkus 3
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega
Avaldus koos vastava tõendiga tuleb esitada dekanaati Läbi ÕISi tõend tuleb tuua või saata dekanaati
Akadeemilise puhkuse katkestamisel semestri keskel loetakse terve semester õppetööst osavõtu semestriks
Akadeemilisel olles võib osa võtta õppetööst ja sooritada eksameid ja arvestusi
Akadeemilise ajal (kui aineid ei deklareerita) REV üliõpilane registreerimistasu maksma ei pea
Eksamisessiooni ajal haigestumine
Üliõpilasel on võimalik taotleda (põhjendatud juhtudel) eksamite sooritamise tähtaegade pikendamist
Avaldus dekaanile (läbi dekanaadi) Pikendada mõne konkreetse eksami põhieksamina
sooritamise tähtaega kevadsemestril õppeaasta lõpuni ja sügissemestril järgneva kevadsemestri punase joone
päevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite tulemused
arvestatakse deklareerimissemestri soorituste hulka.
Hindamine
Õpisooritused
Aine sooritatud – ette nähtud eksamil või arvestusel on saadud positiivne tulemus ja kantud hinnetelehele/ vormistatud ÕIS-s
E – eksam ja H – hindeline arvestus - positiivsed sooritused „1“ kuni „5“,
A – arvestus positiivne „A“ – arvestatud; negatiivne „M“ – mittearvestatud
Saadud AP-de arv ei sõltu hindest Jooksva õppetöö (kontrolltööd, laboratoorsed
tööd, referaadid jne) tulemuste hindamise alused ja korraldus määratakse õppeaine laiendatud ainekavas.
Neid võib arvestada lõpphindamisel TTÜ-s kasutatav hindamissüsteem vastab
haridusministri poolt kinnitatud ühtsele hindamissüsteemile
Õppuri edukust mõõdetakse
Kaalutud keskhindega (KKH) KKH = kõigi läbitud eksami ja hindelise arvestusega
lõppenud õppeainete hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga
Hindeta arvestusi keskhinde arvutusel ei arvestata Kasutatakse ka semestri kaalutud keskhinde (SKKH)
mõistet, mille puhul arvestatakse ühe semestri soortusi
Hindamine
Eksameid ja arvestusi hindab üldjuhul õppeainet õpetav või juhendav isik (õppejõud), kelle nimi on üliõpilase õpingukavas
Üliõpilasel on õigus nõuda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni
Õppejõud tagab tulemused
kirjaliku eksami või arvestuse puhul hiljemalt 1 nädala jooksul pärast eksami või arvestuse sooritamist
suulise eksami või arvestuse tulemus tehakse teatavaks eksami või arvestuse päeval.
eksamisessiooni viimasel nädalal sooritatud eksamite ja arvestuste tulemused peavad olema kättesaadavad hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast eksamisessiooni lõppu
Eksamid
Vähemalt 2 eksamiaega eksamisessiooni sees
kusjuures esimese ja viimase eksamiaja vahe peab olema vähemalt 3 päeva
1. semestril peab iga õppeaine 1. eksamiaja ees olema vähemalt 2 päeva, millal ei ole ette nähtud teiste õppeainete 1. eksamit
Edaspidi määrab eksamite ajad eksaminaator kokkuleppel üliõpilastega
Eksamite ajad avalikustatakse hiljemalt 4 nädalat enne eksamisessiooni algust
Enne 1. eksamit peab olema ette nähtud vähemalt 1 konsultatsioon,
mille aeg ja koht avalikustatakse koos eksamiaegadega.
Eksamile registreerimine Õppejõu juures või
instituudis/keskuses toimub ÕIS-i kaudu (uue OIS
käivitumisel)
Eksamid – põhieksam ...
On õppeaine deklareerimissemestri esimene eksam eksamisessioonil
peab olema sooritatud deklareerimissemestri eksamisessiooni lõpupäevaks
Dekaanil on põhjendatud juhtudel (haigus) õigus üliõpilase avalduse alusel pikendada mõne konkreetse eksami põhieksamina sooritamise tähtaega
kevadsemestril õppeaasta lõpuni ja sügissemestril järgneva kevadsemestri punase joone
päevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite tulemused
arvestatakse deklareerimissemestri soorituste hulka Põhieksamile mitteilmunud üliõpilase eksamitulemuseks
“mitte ilmunud”
Eksamid - lisaeksam
Lisaeksami sooritamise õigus säilib 2 semestri jooksul pärast õppeaine deklareerimissemestri lõppu.
Eksamile pääsemise eeldused (kontrolltööde jms sooritamine) peavad üldjuhul olema täidetud deklareerimissemestril.
Õppejõud võib lubada täita eksamieeldusi ka hiljem. Lisaeksami sooritamine peab olema võimalik vähemalt
1 kord mõlemal deklareerimissemestrile järgneval semestri eelnädalal/vahenädalal.
Õppejõu nõusolekul võib esimese lisaeksami sooritada ka eksamisessiooni sees pärast põhieksamit.
Eelnädalal ja vahenädalal sooritatud eksamid arvestatakse sellele nädalale järgneva semestri soorituste hulka
Eksamid – lisaeksam 2 Lisaeksamile registreerida
ainet õpetavas instituudis või otse õppejõu juures (olenevalt õppejõust)
Dekanaadist järeleksamileht Alates uue ÕIS-st - õppeinfosüsteemi kaudu.
Lisaeksamile registreerunud, kuid mitteilmunud üliõpilasele märgitakse hindamislehele hinne “0” (puudulik).
õigus ühe deklaratsiooni alusel sooritada eksamit antud õppeaines mitte enam kui 3 korral
Ühes õppeaines kolm hinnet “0” saanud või eksami sooritamiseks ette nähtud 2-semestrilise ajalimiidi ületanud üliõpilane peab õppeaine uuesti deklareerima või loobuma selle õppeaine sooritamisest (valikaine ja vabaõppe mooduli õppeaine puhul).
see aeg ei pikene akadeemilise puhkuse võrra
Eksamid – hinde parandamine
Positiivset eksamit võib uuesti sooritada eksami sooritamisõiguse aja jooksul,
kui see ei ole saadud kolmandal eksamil Kehtima jääb viimane hinne Kui viimane hinne on “0”, siis tuleb aine uuesti
deklareerida või tuleb sellest loobuda Dekaanil on õigus lubada positiivsele hindele
sooritatud eksamit üks kord uuesti sooritada pärast eksami sooritamisõiguse aja möödumist
Eksamikorraldus
Eksaminaatori nõudel esitada isikut tõednav dokument Toimub õppekeeles
Kokkuleppel õppejõuga võib kasutada muud keelt Eksamikorralduse määrab õppejõud.
Mistahes abivahendeid või üliõpilase poolt koostatud materjale võib eksamil kasutada ainult õppejõu loal ja tingimustel.
Õppejõul on õigus üliõpilane eksamilt eemaldada, kui ta kasutab keelatud abimaterjale või eksamikaaslaste abi. Eksamihindeks on sel juhul “0” (puudulik).
Pärast eksamitulemuse teatavakstegemist on üliõpilasel õigus saada selgitusi eksamil tehtud vigade kohta
Arvestused
on teadmiste kontrolli või sooritatud praktilise töö hindamise vorm
võib olla ka hindeline (H) sooritamise võimalus tuleb tagada auditoorse
töö perioodil selle sooritamiseks olema ette nähtud vähemalt
3 aega enne eksamisessiooni algust vajadusel võib osaleda kõigil kordadel
Arvestused
Arvestuse sooritamise õigus kehtib deklareerimissemestri lõpupäevani.
Semestri lõpupäevaks arvestust mittesooritanule märgitakse hindamislehele „M” (mittearvestatud).
Kui hindamislehele on kantud tulemus „M”, tuleb arvestuse sooritamiseks õppeaine uuesti deklareerida.
Dekaanil on õigus üliõpilase avalduse alusel ja õppejõu nõusolekul pikendada arvestuse sooritamise tähtaega kuni 2 semestri võrra
teoreetilist laadi õppeainetes või juhul, kui praktilise tööga seotud tööosa on sooritatud.
Hindelise arvestuse sooritamise tähtajad on samad eksami sooritamise tähtaegadega.
Aine sooritamise õigus
Eksami ja hindelise arvestuse sooritamise õigus säilib 2 semestri jooksul pärast õppeaine õpetamissemestri lõppu lisaeksamil
Ühes õppeaines kolm hinnet “0” – tuleb korrata kogu õppetööd või loobuda (valikaine)
Arvestuse sooritamise õigus sama õppesemestri lõpupäevani
Kui eksami või arvestuse sooritamine ei õnnestu ettenähtud aja jooksul, siis
REV (riigieelarveväline ehk tasuline) üliõpilane deklareerib (ja maksab) aine uuesti
RE üliõpilane saab ainet uuesti õppida Kui maksab selle eest, saab läbi ÕIS-i arve
Valikainest võib ka loobuda Täpsemalt tule küsi dekanaadist
RE õppekohale vastu võetud üliõpilasel
eraldatakse üliõpilasele riigieelarveliste semestrite limiit (REL) vastavalt nominaalsele õppeajale
REL = 6 (semestrit) REL vähendatakse ühe võrra pärast iga
õppetööst osa võetud semestrit Aeg pikeneb akadeemilisel puhkusel oldud aja
võrra
Kui üliõpilasele eraldatud REL ammendub
Kaotab ta semestri lõpul RE õppekoha
Terve õppekava nominaalkestuse jooksul TTÜ-s õppinud ja
nominaalkestuse lõppedes (REL = 0) täiskoormusega õppiva üliõpilase
õppeaega RE õppekohal pikendatakse kahe semestri võrra.
Erand – neile, kes ...
on keskmise, raske või sügava puudega isik või on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja
RE õppekohal 2 semestrit üle õppekava nominaalkestuse õppinud või täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilasel, kes on üle viidud osakoormusega õppesse,
pikendatakse RE õppekohal õppimise aega, kui ta jätkab õpinguid sama õppekava järgi, täidab vähemalt osakoormuse nõudeid
üliõpilase avalduse ja olukorda tõendavate dokumentide alusel
Kui üliõpilane viiakse üle osakoormusega õppesse,
Kaotab ta RE õppekoha Ta võib taotleda uuesti RE õppekohta.
Taotluse mitteesitamisel või selle mitterahuldamisel võib ta sõlmida hiljemalt järgmise semestri punase joone päevaks õppekulude hüvitamise lepingu üleminekuks REV õppekohale
Pärast RE õppekoha kaotamist ja enne uue õppekoha saamist
ei ole üliõpilasel õigust minna akadeemilisele puhkusele. Kuni järgmise semestri punase joone päevani võib
käesolevas lõikes nimetatud üliõpilane tasuta kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksamit.
E-kurususelt iseseisvaks õppimiseks
Õppetoetused Lõpetamine Praktika VÕTA ehk varasemate õpingute ja
töökogemuse arvestamine Külalisüliõpilasena teises kõrgkoolis õppimine Üliõpilaste nõustamine Õppetööga seotud otsuste vaidlustamine Hindamine
E-kursusel kordamiseks, üle kontrollimiseks
ÕIS Õpingukava esitamine Akadeemiline puhkus Eksmatrikuleerimine Õppekoormus Akadeemiline kalender
Kohtumiseni!
PS. Ja tulge küsige, kui milleski kahtlete, dekanaadist (X-339) järele
isegi rumalaid küsimusi
Õppetoetused
Õppetoetused
Põhitoetus, täiendav toetus ja doktoranditoetus Põhitoetus 1000 kr kuus Täiendav toetus 500 kr kuus õigus taotleda põhitoetust ja täiendavat toetust
eritoetuse fondist, kui on raskusi õpingute jätkamisega ilma õppetoetuseta
või ei vasta toetuse saamise nõuetele
Toetust ei saa taotleda 1. semestril ja Akadeemilisel puhkusel olles
Õppetoetused – kellel on õigus saada põhitoetust?
on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel
omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse (RKT) alusel moodustatud õppekohti
õpib täiskoormusega ei ole ületanud õppe nominaalkestust
Õppetoetused – kellel on õigus saada täiendavat toetust?
Sellel, kellel on õigus saada põhitoetust Lisaks elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub
väljaspool kohalikku omavalitsusüksust või sellega piirnevaid kohalikke omavalitsusüksusi, kus asub TTÜ
Õppetoetuse taotlemine ja määramine
Elektroonselt õppeinfosüsteemis (OIS) Eritoetuse fondist toetuse taotlemisel taotlus dekanaati. Taotlusele võib lisada dokumente, mis näitavad taotluse
motiveeritust. Septembris ja veebruaris Toetused määratakse vastavalt 10. oktoobriks ja 10.
märtsiks Toetused 5 kuuks (sept – jaan ja veeb – juuni) Makstakse välja 20. kuupäeval
Õppetoetuste määramine
Potentsiaalsed toetuse saajad avalikustatakse vähemalt 3 tööpäeva enne toetuste määramist dekanaadi teadetetahvlil
Proteste võetakse vastu avalikustamisele järgneva 3 tööpäeva jooksul
Paremusjärjestus õppekavati Erinevate aastate üliõpilased ühises
paremusjärjestuses
Õppetoetuste määramise pingerida
lähtutakse õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist
(30 EAP semestris = 100%) Erinevate aastate üliõpilaste kohta ühine paremusjärjestus Arvestatakse sooritusi, mis on tehtud
a) Pärast viimast üliõpilaseks immatrikuleerimist
b) kuni eelmise semestri viimase päevani (kevadsemestri määramisel) või kuni eelmise õppeaasta viimase päevani (sügissemestri määramisel)
kogu õppeaja KKH peab olema vähemalt 2,0
Õppetoetuste määramise pingerida
Semestris 30 EAP ja rohkem õppinud üliõpilased on pingereas võrdsed
Kui õppemahu täitmise % alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel üliõpilasel võrdsed tulemused,
eelistatakse esimeses järjekorras taotlejat, kellel on kõrgem kaalutud keskhinne
Täiendav toetus määratakse paremusjärjestuse alusel
mis on koostatud samadel põhimõtetel põhitoetuse määramise paremusjärjestusega
Üliõpilase andmete puudumisel Eesti rahvastikuregistris täiendavat toetust ei määrata.
Pärast õppetoetuse määramist akadeemilisele puhkusele siirdumisel
peatatakse üliõpilasele õppetoetuse maksmine ja
jätkatakse seda väljamaksmata jäänud mahus järgmisel õppetööst osavõtu semestril, mil üliõpilane ei saa taotleda uuesti õppetoetust.
Kui üliõpilane esitas valeandmeid …
… ja ei vastanud toetuse saamise tingimustele
lõpetatakse õppetoetuse maksmine ja üliõpilane kaotab õiguse saada õppetoetusi sel
õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine, ning
sellele järgneval õppeaastal Lisaks on õigus nõuda tagasi raha, mida ei oleks
pidanud maksma
Kui täiendava toetuse saamise ajal …
vahetab üliõpilane elukohta ja kaotab seetõttu täiendava toetuse saamise
õiguse tuleb elukoha vahetusest teavitada 10 päeva
jooksul dekanaati lõpetatakse õppetoetuse maksmine Kui dekanaati ei teavitata, järgnevad samad
sanktsioonid valeandmete esitamisega
Toetus eritoetuse fondist
Vormikohane taotlus (paberil) esitatakse dekanaati
Lisada dokumente, mis näitavad taotluse motiveeritust
Määramine oktoobri ja märtsi jooksul Määratakse vastavalt taotluse esitanuile,
arvestades Põhjendusi Dokumente ja Eritoetuse fondi suurust
Õppetegevusega seotud otsuste vaidlustamine
Õppuri õigus vaidlustada tema suhtes tehtud õppetegevusega seotud otsuseid
Pöörduma koheselt otsuse teinud isiku või kogu esimehe poole
Väljendama selgelt soovi otsus vaidlustada Vaidlustatava otsuse teinud isik või
otsustuskogu võib oma otsust muuta
Kui arutelu tulemusena otsust ei muudeta
võib üliõpilane esitada kirjaliku või suulise vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama
Dekaanile õppeprorektorile või rektorile, kui vaidlustab dekaani
korraldust või rektori käskkirja
Täpsemalt Õppekorralduse eeskirjas ja TTÜ nõukogu poolt kehtestatud kõrgharidusastme lõpetamise eeskirjas
Üliõpilaste nõustamine
Üliõpilasel on õigus pöörduda teaduskonna/õppeasutuse, õppeosakonna ja muude üliõpilaste nõustamisega tegelevate
töötajate või üliõpilasesinduse poole, et saada informatsiooni ja nõu tekkinud
probleemide ja küsimuste lahendamiseks. Esimest õppeaastat TTÜ-s õppivaid üliõpilasi
nõustab tuutor, kes on üliõpilasnõustamise alal ettevalmistuse
saanud üliõpilane.
Akadeemiline liikumine Võib taotleda õppekava
vahetamist Üleminek teisele
õppekavale on võimalik ainult vabade õppekohtade olemasolul konkursi korras
RE õppekohal õppinud üliõpilaste riigieelarveliste semestrite limiiti ei saa üleminekul teisele õppekavale RE õppekohale suurendada
Uuele õppekavale saab üle minna, kui on kogutud uuest õppekavast vähemalt 20 AP
Spetsialiseerumist ja selle vahetamisega seonduvat korraldab õppekavakomisjon.
Võib taotleda üleminekut statsionaarsest õppest kaugõppesse ja
vastupidi. Üleminek teise õppevormi
on võimalik vabade õppekohtade olemasolul konkursi korras.
Kuni punase joone päevani
(Töö)praktika töökeskkonnas juhendaja
juhendamisel töökogemuse omandamise eesmärgil toimuv praktiline töö
maht AP-des määratakse õppekavaga
1 AP-ga võrdsustatakse 1-3 praktikanädalat, sõltuvalt töö iseloomust ja koormusest
1 AP = üldjuhul 40 tunni töötamisega praktikakohal
ei deklareerita õpingukavas
koha leiab üldjuhul üliõpilane, abistab karjääriteenistus
arvestuse saamiseks esitab praktika kuraatorile avalduse, originaalallkirjadega tõendid praktikakohtadelt ja praktikaaruande
Õppimine külalis-üliõpilasena teistes kõrgkoolides
osa õppetööd võib sooritada teistes EV kõrgkoolides või välisriikide kõrgkoolides (välisõpe)
üheks või mitmeks semestriks teise kõrgkooli õppima siirduja peab esitama avalduse (dekanaati)
välisõppesse minnes ei pea esitama semestri õpingukava nominaalne õppeaeg ei pikene välisõppes oleku aeg loetakse õppetööst osavõtu
semestriteks Sooritatud aineid arvestatakse (võimalusel) õppekava
täitmisena
Lõpetamine
Kõrgharidusastme lõpetamiseks peab õppur täitma õppekava täies mahus,
spetsialiseerumiste olemasolul tuleb õppekava täies mahus täita vähemalt ühe spetsialiseerumise osas
Juhendaja - meie teaduskonna magistrant või doktorant
Võib taotleda mõnede sooritatud vabaõppeainete lugemist õppekavavälisteks sooritusteks
Eelnevate õpingute ja töökogemuse arvestamine - VÕTA
VÕTA
Üliõpilane võib taotleda eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamist õppekava täitmisel
Hinnatakse omandatud pädevuste vastavust õppeaine/ -mooduli/ -kava eesmärkidele
Eelnevate õpingutena ei arvestata mujal kaitstud sama kõrgharidusastme lõputööd või mujal sooritatud lõpueksamit
Erialast töökogemust võib arvestada, kui see on seotud üliõpilase õppekava või õpitava õppeainega.
Hindamisel võib üliõpilaselt nõuda pädevustesti sooritamist või omandatu muul viisil tõendamist
VÕTA
Õigus nõuda kirjalikke selgitusi, alusdokumente, vajadusel taotleja teadmiste ja oskuste kontrolli
magistriõppe ja inseneriõppe lõpetamisel tuleb arvestada, et
erinevate kõrgharidusastmete õpingute, täiendõppe ja erialase töökogemuse eest arvestatud ainepunktide kogumaht peab olema vähemalt 200 AP
Kohtumiseni!
PS. Ja tulge küsige, kui milleski kahtlete, dekanaadist (X-339) järele
isegi rumalaid küsimusi