A L G E R I A L I B YA E G Y P T
UKRAINE
BELARUS
REPUBLIC OF MOLDOVA
T U R K E Y
GREECE
B U L G A R I A
R O M A N I A
CROATIA
I T A LY
S P A I N
F R A N C E
F.Y.R OF MACEDONIA
KOSOVO under UNSC resolution 1244
SLOVENIA
AUSTRIA
HUNGARY
SLOVAKIA
CZECH REPUBLIC
P O L A N D
S W E D E NF I N L A N D
ESTONIA
LATVIA
L I T H U A N I A
G E R M A N Y
BELGIUM
NETHER-LANDS
DENMARK
U N I T E D K I N G D O M
REPUBLIC OF
IRELAND
POR-TUGAL
M O R O C C O
TUNISIA
JORDAN
OCCUPIED PALESTINIAN TERRITORY
ISRAEL
LEBANON
BOSNIA &
HERZEGOVINAREPUBLIC OF
SERBIA
MONTE-NEGRO
ALBANIA
CYPRUS
MALTA
S Y R I A
GEORGIA
ARMENIAAZERBAIJAN
LUXEMBOURG
NF-30-08-032-ET-D
Laenud sinna, kus need on vajalikudVäikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) võivad
kõikjal silmitsi seista ettevõtte laiendamiseks mõeldud
laenudele tagatise leidmise probleemiga. Eriti teravalt
puudutab see probleem Palestiina VKEsid, arvestades
poliitilist ebakindlust, milles nad tegutsevad, ja kohaliku
panganduskultuuri suhteliselt riske vältivat laadi.
Et julgustada panku laenama raha VKEdele, kellel on
usaldatav äriplaan, kuid puudub lisatagatis, rahastavad
EL ja Saksamaa Euroopa-Palestiina laenutagatisfondi, et
garanteerida laenu kuni 20 töötajaga väikeettevõtetele.
„Programm on algusest peale, 2006. aasta septembrist,
aidanud luua või säilitada 2226 töökohta ja jätkab seda
tulevikuski,” selgitab fondi direktor John Khoury. Umbes
80% fondist kasu saavatest fi rmadest ei oleks saanud
pangalaenu, kuna neil puudub vara selle tagamiseks.
Seni programmist kasu saanud ettevõtete hulka
kuuluvad arstipraksised, väikepoodnikud, mööblitootjad,
alumiiniumraamide tootjad ja oliivipuust nikerduste
valmistajad.
Pangad arvestavad ideedega
Antud kava põhjal laenavad niisugused pangad nagu
Kaubanduse ja rahanduse elamupank VKEdele keskmiselt
25 000 USA dollarit ja maksimaalselt 50 000 USA dollarit.
2009. aastal on plaanis välja anda vähemalt 200 fondi
poolt garanteeritud laenu.
„Tänu fondile laename VKEdele kergema südamega,”
märgib panga piirkonnajuhi asetäitja Suzan Khoury.
„Nüüd on võimalik laenata raha klientidele, kes ei
oleks lisatagatise puudumise pärast laenu saanud. See
võimaldab neil ettevõtet laiendada, luues uusi võimalusi
ja töökohti.”
Pangatöötajad saavad ka koolitust hindamaks ettevõtte
fi nantstervist rahavoogude põhjal, selle asemel, et nõuda
traditsioonilisi laenutagatisi vara näol.
Räägime äriasjadestKuigi Euroopa Liit on Iisraeli peamine kaubanduspartner,
jääb piisavalt arenguruumi. Paljulubavate uute koostöö-
võimaluste uurimiseks on EL ja Iisrael kutsunud tippet-
tevõtjaid äriasjust rääkima.
2007. aasta novembris käivitatud ELi-Iisraeli äridialoog
toob kokku umbes 20 Iisraeli ja Euroopa äriliidrist
koosneva tuumikrühma, et hoogustada kahepoolset
kaubandust ja investeerimist.
„Iisraeli-suguse väikeriigi jaoks on heade ärisidemete
loomine ELiga eluliselt vajalik,” selgitab Yossi Vardi, üks
Iisraeli juhtivaid kõrgtehnoloogia teerajajaid, kes on
dialoogi Iisraeli-poolne eesistuja.
Euroopa-poolne eesistuja on Mathias Doepfner, Euroopa
suure meediagrupi Axel Springer tegevjuht.
Grupp areneb kiire tempoga. Esimese paari tegevuskuuga
on juba alustatud tööd oma poliitilisi seisukohti käsitleva
dokumendiga, loodud mitmeid valdkondlikke foorumeid
nii erinevates valdkondades nagu Telekom ja uus meedia,
rahandus, samuti energeetika ja keskkonnasäästlikud
tehnoloogiad, ning korraldatud kohtumisi kümnete
ettevõtjate vahel
Varsti korraldab grupp reisi Euroopa ning hiljem Iisraeli
äridelegatsioonidele.
Euroopa naabruspoliitika
ec.europa.eu/world/enp
Euroopa Komisjon
Välissuhete
peadirektoraat
B – 1049 Brüssel
HEAOLU
LOOMISE ÄRI
EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA: ÄRI JA KAUBANDUS
ELi liikmesriigid
ENP partnerriigid
ELi liikmekandidaadid
ELi potentsiaalsed liikmekandidaadid
© iS
tock
ph
oto
© K
ha
led
Dia
b
© D
avid
Kri
ss
© D
mit
ry P
istr
ov
REL 7 0300_business_ET.indd 1 6/01/09 10:09:03
Enamik Euroopa Liidu kodanikke toetavad
hiljutise uuringu andmeil tihedamat koostööd
naaberriikidega. Arvatakse, et tihedamad sidemed
tugevdaksid rahu ja demokraatiat.
Täpselt seda käsitlebki Euroopa naabruspoliitika
(ENP). Aastatel 2003–2004 laienenud ELi ja meie
naabrite lähendamise eesmärgil välja töötatud ENP
käsitleb konkreetsete meetmete võtmist reformide
toetamiseks ja heaolu suurendamiseks ning seega
meie naabruses elavate inimeste igapäevaelu
parandamiseks.
Niisiis kuidas see toimib? EL ja kõik ta naabrid lepivad
kokku, kuidas sõlmida tihedamaid suhteid ja toeta-
da reforme kolme- kuni viieaastase perioodi lõikes.
Ühised kohustused sätestatakse niinimetatud tege-
vuskavades. Kaasajastamise ja reformide toetuseks
pakub oskusteadmisi ja rahastamist (2007. aastast
2013. aastani peaaegu 12 miljardit eurot) Euroopa
naabrus- ja partnerlusvahend (ENPI).
Ettevõtlikud lahendusedMajanduslik integratsioon on aidanud ELil saada maailma
suurimaks kõrge elatustasemega kaubandusühenduseks.
Heaolu on aidanud kaasa ka rahu ja stabiilsuse loomisele.
ENP aitab naaberriikidel välja töötada ja teostada
kaubanduse ja investeerimise stimuleerimiseks vajalikke
poliitilisi ja majanduslikke reforme ning pakub neile paremat
ligipääsu liidu turule.
Lugematu hulk võimalusi Ukraina firmadeleDonbassi tööstusliit (IUD) on ebatavaline ettevõte.
See on üks vähestest Ukraina ettevõtetest, millel on
ELis laiaulatuslik turg ja mis ka investeerib sinna. Olles
spetsialiseerunud metallurgiale, kaevandamisele,
mehaanikale ja toiduainetööstusele, on kontsernil peale
teiste Euroopa riikide tehased ka Poolas ja Ungaris.
IUD ja teised Ukraina fi rmad ootavad igatsusega ekspordi-
ja investeerimisvõimalusi, mida paremad sidemed
ELiga kaasa toovad. Seoses Ukraina hiljutise astumisega
Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks ja
päevakorral oleva uue vabakaubanduslepinguga ELiga
mitmekordistuvad Ukraina fi rmade võimalused saada
Euroopa ja maailma kaubandussüsteemi lahutamatuks
osaks.
„See vabakaubandusleping aitab Ukrainal oma
ettevõtlus- ja investeerimiskliimat parandada,” selgitab
Oleksei Mirošnitšenko, umbes 5 miljonile töötajale
rakendust pakkuvat 200 suurimat fi rmat esindava Ukraina
tööandjate liidu tegevjuhist asepresident. „See on hea
ettevõtlusele ja mõjutab positiivselt teisi valdkondi,
näiteks tööstandardeid ja keskkonda.”
Kasulikud suhted
Vabakaubanduslepingu eesmärk on stimuleerida
kaubandust ja investeeringuvooge ELi ja Ukraina vahel.
„Ligipääs fi nantsidele on Ukraina fi rmade jaoks määrava
tähtsusega küsimus,” märgib Mirošnitšenko. „Loodame
suurendada välismaiseid otseinvesteeringuid ja lepingust
Euroopa Liiduga peaks olema kasu.
ELi õiguse järgimine erinevates ettevõtluskeskkonna
arengut ja edendamist mõjutavates valdkondades
lihtsustab Ukraina ettevõtete sisenemist Euroopa turule,”
selgitab ta.
Erinevuste silumine dialoogi abilSaades innustust ELi sotsiaaldialoogi mudelitest,
kohtuvad Ukraina tööandjad, ametiühingud ja valitsus
regulaarselt riiklikus kolmepoolses sotsiaalmajanduslikus
nõukogus.
Kolmepoolne nõukogu soodustab dialoogi paljudes
küsimustes, sealhulgas palgad, töötingimused ning
valitsuse määrused ja poliitika. Nõukogu püüab vahetu
mõttevahetuse kaudu säilitada tasakaalu töötajate,
tööandjate ja riigi huvide vahel.
„Kolmepoolne nõukogu on juhtiv sotsiaal-, õigus- ja
valitsusküsimuste teemaliste mõttevahetuste foorum,”
ütleb Oleksei Mirošnitšenko, kes on üks nõukogu
kaaseesistujaid.
Konkreetne teabevahetus loob tugeva aluseMaroko ehitus- ja avalike rajatiste föderatsioon (FNBTP)
esindab 1350 kõikvõimaliku suurusega fi rmat otseselt ja
veel 2700 fi rmat kaudselt.
„Kutseorganisatsioonide suurim probleem on see, et
liikmed tunnetavad sageli teabenappust,” ütleb FNBTP
president Mustafa Miftah.
Seetõttu otsustas FNBTP oma kommunikatsioonitegevust
parandada ja kaasajastada, et tegevust paremaks muuta.
ELi toetusega on ühing korraldanud tööstusmesse,
ärifoorumeid ja välja arendanud oma kohalolu internetis.
Egiptuse turismitööstuse tõhustamineEgiptus on maailma vanim turismisihtpunkt, kuhu reisiti
juba Vana-Rooma aegadel. Püramiididest ja Teeba templitest
Punase mere ja Kairo megapolini, kultuuri rikkusest inimeste
külalislahkuseni – Egiptusel on palju turismimagneteid ja
praegu võõrustab riik üle 10 miljoni külastaja aastas, olles
üks maailma peamistest turismisihtmärkidest.
„Turism on Egiptuses väga edukas, kuid Egiptuse
turismiamet tahab seda veelgi edukamaks muuta, mis
eeldab võimekuse olulist suurendamist,” ütleb Tim Bartlett,
projekti ELi konsultant. „Investeerime siin lisaajudesse, et
aidata tugevdada turismiametit.”
Kaks pead on ikka kaks pead
Bartlett osaleb ühes nn mestimisprojektis, mille raames
ELi eksperdid töötavad külg külje kõrval oma Egiptuse
ametivendadega ja koolitavad neid, et täiustada tegevust ja
juurutada kaasaegseid tavasid. „Mestimine on põhimõtteliselt
teadmiste ja oskusteabe ülekandmine,” selgitab ta.
„Egiptuse riigiteenistuses on vaja kultuurilist nihet meie
hoiakutes meeskonnatöö ja teabe jagamise suhtes ning
sellest projektist on olnud abi,” tõdeb mestimisprojekti
assistent Sahar Abdel-Megeed Saleh.
See konkreetne mestimisprojekt on aidanud Egiptuse
turismiametil oma juhtimisstruktuure ja süsteeme
kaasajastada ning on toetanud seda igakülgse
turundusstrateegia väljatöötamisel. „Meie välja töötatud
plaan aitab Egiptusel tugineda oma tugevatele külgedele
ja välja kujundada uusi nišše,” väidab Elisabeth Woschnogg,
Austria ekspert.
EL ja Egiptus teevad sarnaste mestimisprojektide raames
koostööd ka teistes valdkondades, nagu maantee-, raudtee-
ja mereohutus, telekommunikatsioon, postisüsteem,
välismaised otseinvesteeringud, keskkonnaküsimused ning
tööohutus ja -tervishoid.
© J
an
Rih
ak
© A
rja
n H
uijz
er
© iS
tock
ph
oto
REL 7 0300_business_ET.indd 2 6/01/09 10:09:08